Friday, December 25, 2009

Trikitamised kuupäevadega

Sooviksin armsatelt ametnikelt head põhjendust, miks on Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja määruse redaktsiooni rakendumise kuupäevaks 1. veebruar 2009?

Kusjuures mäletan, et 18. mail, kui kirjutasin artiklit maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatustest, kehtis veel vana kaitse-eeskiri. Sel ajal kehtinud määrus on lingina ka artiklis. Vaata pilti:


Piltidel klikates saab materjalide originaalasukohale.

Ja artikli juurde olen pannud ka lingi Harku valla lehele, kus teatatakse, millal oli kaitse-eeskirjaga tutvumise aeg:



Ja nüüd Meriküla juttudesse eelmise kahe postituse kirjutamise ajal märkasin, et Riigiteatajas on Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja uueks redaktsiooni st. muudatuse rakendumise kuupäevaks 1. veebruar 2009!

Vanas määruses on kirjas, et see redaktsioon lõpeb 31. jaanuaril:



Uuendatud määruses, et see hakkas kehtima 1. veebruarist.



Minu pea seda ei võta, kuidas on see võimalik, et maikuus kehtis veel vana kaitse-eeskiri ja kutsuti uue eelnõuga tutvuma, aga uus hakkas kehtima 1. veebruarist?

Arvata on, et juristid seletavad selle lahti, aga asi on ja jääbki loogikavastaseks. Näide sellest, kuidas meil on seadused ja määrused koostatud ja kuidas nendega tegeletakse - neist saavad aru vaid juristid...

Täiendus 15.02.2010: Sellele on selgitus olemas, loe siit

Rannamõisa park on igaveseks ajalugu?

Tänases Postimehes kirjutatakse, et kunagine Rannamõisa park, kus oli Lucca suvemõis, arvatakse kaitsealade nimistust välja, kuna on kinnisvarabuumi ja järeleandlike ametnike tõttu täis ehitatud.

Keskkonnaministeerium tegi vabariigi valitsusele ettepaneku arvata looduskaitse alt välja Keila vallas asuv Türnpu park ning Harku valla Rannamõisa park.

Otsuse aluseks on Harjumaa keskkonnateenistuse tellimusel 2007. aastal valminud ekspertarvamus.

Rannamõisa pargi kohta tõdesid eksperdid, et park on jagatud erakruntideks, kunagise Lucca mõisa hooned on ümber ehitatud või lammutatud ning pargi terviklik plaanilahendus hävinud ja kokkuvõttes puuduvad alal pargi tunnused. Seetõttu tehtigi ettepanek Rannamõisa pargi looduskaitse alt välja arvamiseks.

Helilooja Konstantin Türnpu park asub tema kodukohas Keila vallas Kuusiku talu maadel. Paarsada meetrit enne talu hooneid viib metsasiht paremale, mille lõpus on väike avatud ala heliloojale püstitatud mälestuskiviga.

«Antud alal ei ole eeldusi pargina, sest puudub kujundatud plaanilahendus, pargielemendid, huviväärne puistu. Tegemist on kultuuriloolise väärtusega paigaga, mis väärib kindlasti säilitamist ja hooldamist, kuid mitte riikliku tähtsusega pargina looduskaitse all olemist,» leidsid eksperdid. Nii tehtigi ettepaneku arvata Türnpu park riikliku looduskaitse alt välja ning võtta kultuuriloolise väärtusega paigana kohaliku kaitse alla.

Ekspertrühm uuris 2007. aastal kokku 15 Harjumaa looduskaitsealuse pargi seisukorda. Peale Rannamõisa ja Türnpu pargi soovitasid nad looduskaitse alt välja arvata ka Tuha dendraariumi.

Toimetas Uwe Gnadenteich, Postimees 25.12.2009


Täpsustan omalt poolt, et Rannamõisa park ja Rannamõisa maastikukaitseala on erinevad kaitsealad, kuigi külgnevad.

Park on lapike Tabasalu külje all, aga maastikukaitseala on suur ala pangapealse kaitseks, pargist kordades suurem. Kahjuks on Harku vallas 90ndatel ja selle sajandi algul käinud ohjeldamatu kinnisvaraarendus. Vallas puudus üldplaneering, mis aidanuks küsimustele "miks mitte?" vastu seista. Vallas dikteerisid arendajad, kuhu nad ehitavad, alates "lollidemaa" algusest kuni tänaseni.

Nüüd on vallal üldplaneering, mis viiakse tegeliku olukorraga vastavusse ja tõepoolest Rannamõisa parki enam päästa ei õnnestu, sest on täis ehitatud. Ja Rannamõisa maastikukaitsealasse ehitati suvilaid juba sügaval vene ajal, praegu lükatakse mõned ümber ja ehitatakse vanadele vundamentidele uusi maju peale, selles suhtes kaitsealal ei tehta midagi valesti.

Kuigi oht ja surve on säilinud, et ka Rannamõisa maastikukaitsealale soovitakse ehitada, selle piire just veebruaris muudeti vastavalt täisehitatud aladele ja jäeti mõned olulised alad välja, kuhu keegi tahab tulevikus ehitada. Surve kaitsealadele ehitamiseks on alles, vaatamata majandusraskustele. Manna DP on värske näide sellest, kehtestati seegi väga vahetult peale maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatust.

Sisekaitseakadeemia soovib Muraste Looduskaitsealasse ehitada, kuigi selle piire luues jäeti kooli jaoks vajalikud alad targu välja. Piirid on eemal, aga point on alles, et loodukaunisse kohta tahetakse ehitada. Paraku jälle see paberil elu loeb enam kui tegelikkus.

Pole vist pealinna lähedal mereäärsel loodusel lootustki jääda puutumatuks.


Kinnisvaraarendajate hambajäljed looduskaitsealadel


Klikka pildil, et lähemalt näha.

Vahendan siin pildi sellest, milline oli Rannamõisa maastikukaitseala piir Tabasalu piirkonnas enne ja milline saab olema peale Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmist (Maa-ameti kaardiserveri pildil on kollane joon veel projektina).

On näha, et mitmed majad on ehitatud Rannamõisa maastikukaitseala territooriumile. Ja kuna see on probleem, siis uues kaitse-eeskirja eelnõus jäeti need kinnistud kaitsealast välja.

Samasugune trikitamine piiridega, nagu Muraste looduskaitsealas. Huvitav, miks ei taheta olla oma krundiga kaitseala territooriumil? Kas seadused on siis nii karmid, et ka enne kaitseala loomist seal varem olemasolevatel kinnistutel on elu edaspidi võimatu?

See on vaid üks näide sellest, kuidas kinnisvaraarendajad on kasuahnuses eiranud kaitseala olemasolu ja kuidas vallas ja keskkonnaorganisatsioonides seda lasti juhtuda. Kinnisvaraarendus oli niivõrd räige ja pealetükkiv, et ilmselt kadus kontroll kogu ehituste planeerimise üle. Harku vallavolikogus sai ju üldplaneering alles sel sügisel vastu võetud, enne seda oli iga planeering üksikjuhtum ja neid oli palju, kadus terviklikpilt keskkonnast ja ruumiplaneerimisest. Ja keegi ei vastuta... Ja inimestel, kes nendesse kohtadesse maja ostnud, on loodusrisustaja plekk küljes.

Sel fotol on kinnisvarabuumi hambajäljed meie looduspärandis.

P.S. Sellel pildil ka näha, et maastikukaitsealaga piirnev Rannamõisa park on umbselt täis ehitatud. Aga sellest järgmises postituses.

P.S.S. Ja tekib küsimus, et miks Tabasalu Kallaste poe vastas oleva maja omanikul oli kangesti vaja kaitseala piirist välja saada? Justkui seadus keelanuks majal remonti teha?

Küsimus kogu Eestile. Mis on kaitsealade eesmärk?

Loe lisa kinnisvaraarendusest eelmisel kümnendil:
20.01.2004
Harku ja Merko: armastus esimesest pilgust

Sunday, December 13, 2009

Põgus tagasiside DP koosolekust

Kuigi ise ei saanud 10. detsembri koosolekul kohal olla, üks osaleja saatis mõned sõnad, mis võtavad koosoleku hästi kokku.

"Koosolek oli suht lühike. Põhiteemaks oli uue tee pangast allatuleku tehniline lahendamine. Juttu ei tehtud sellest, et Tilgu tee osa on LKA sees ja kuidas uue tee ehitus seda mõjutab.

Oli ka uue juurdepääsutee kritiseerijaid. Romantiku külaosa elanik Palla pidas pika loengu, kuidas ka Tilgu tee praegune osa Ilmandu külas tuleb renoveerida ja kergliiklustee selle kõrvale ikkagi teha. Valla esindaja vastas, et tee kuulub riigile ja vallale ei ole mõtet seda juttu enam rääkida."

Kommentaariks: Ilmselt seepärast ei olnud juttu Muraste looduskaitsealaga seonduvatel teemadel, et kirjad enne koosolekut selle kohta jõudsid KHS programmiga tegelejateni alles päev enne koosolekut. Lihtsalt ei jõudnud end ette valmistada. Aga kirjad on olemas ja need saavad vastuse.

Ootame koosoleku kokkuvõtet või protokolli. Kui keegi soovib veel kommenteerida neljapäevast koosolekut piirivalvekolledžis, võib saata mu meiliaadressile. Püstitan kõigi arvamused üles, sh Palla oma, kui ta peaks saatma.

Et viimasel ajal veebilehel vähe pilte, siis lisan siia paar tükki. Piirivalvekolležist satelliitfoto, tehtud 2008. kevadsuvel. Näha on nii äsja valminud koertekool kui paar aastat varem territooriumile kolinud helikopter. Territooriumist kaugemal näha ka helikopteriplats ja reovee puhastusjaam. Klikka piltidel!


Võrdle Piirivalvekolledži detailplaneeringu põhijoonisega. Muudatused on tulemas suured.

Ettepanekud ja märkused DP kohta

Lisak s kirjadele KSH programmi kohta sai ka veel detailplaneeringu kohta eraldi märkused tehtud.

DP ettepanekud Ilmandu küla osasse (osa teest ühesuunaliseks)

DP ettepanekud Muraste LKA kohta (kergliiklusteele vastuväide)
DP ettepanekud Meriküla kruntide kohta
DP märkus ja põhjendused Merikülli põik kohta

Paar lühikest kirja oli veel, aga need ei sisaldanud sisulisi märkusi vaid vormistuslikke.

x:ttg

Thursday, December 10, 2009

Kivivabriku talu elanike kiri

Plaanisime vaielda vastu kavandatud tee mastaapidele ja lahendusele, ent Sinu kirja valguses allkirjastasime deklaratiivse avalduse, mille kohaselt toetame Tilgu Tee Grupi 9. detsembri kirjas väljendatud seisukohti ja leiame, et juurdepääsutee detailplaneeringu arutelu on mõttetu kuni pole lahendatud keskkonnamõjude strateegilise hindamisega (KMSH-ga) seotud sisulised probleemid.
Tervitades,
Anneli Kang
Kivivabriku talu

x:ttg

Ilmandu küla elanike ettepanekud KSH programmile

Ettepanekud Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta:

punkt 2.2 soovime, et lisataks järgmised viited:
- Vabariigi Valitsuse otsus, millest tuleneb soov kolida Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži territooriumile Muraste külla;
- Detailplaneeringu lähteülesanne;
- Harku valla üldplaneeringu eskiislahendus ja KSH.

Teeme ettepaneku lisada need dokumendid ka KSH programmile.

Palume täiendada detailplaneeringu alusel kavandatava tegevuse lühikirjeldust. Teeme ettepaneku tuua välja, mis hooned Piirivalvekolledži territooriumil juba olemas on ja mis juurde rajatakse ning mis tegevusi seal praegu tehakse ja mis seal lisaks planeeritakse tegema hakta.

Soovime, et nendest rajatistest ja tegevustest tulenevad mõjud saaks KSH aruandes detailselt hinnatud ja lahtikirjutatud.

Punkt 4 palume täpsustada: „Mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele“ lõigus on viidatud, et Tilgu tee on sõidu tee laiuses Muraste LKA piiridest välja lõigatud, seega kas planeeritav uus laiem tee läheb LKA sisse? Kui jah, siis soovime teada Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti seisukohta selles osas.

Punkt 6 palume arvestada: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §36 lg2 p3 sätestab programmi puudutavate asutuste loetlemise ning sama seaduse §36 lg2 p6 sätestab programmis nende asutuste seisukohtade kirjeldamise, kuid programmile ei ole asutuste seisukohti lisatud. Teeme ettepaneku programmi puudutavate asutuste seisukohtade lisamise KSH programmile.

Loodan, et arvestate ettepanekutega,
Parimat, Kristiina Kaasik

x:ttg

Romantiku elanike ettepanekud KSH programmile

Ettepanekud Sisekaitseakadeemia, selle juurdepääsutee ning lähiala DP KSH-le
10.12.2009

Toetame Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala uues detailplaneeringus kavandatud uue juurdepääsutee rajamist Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt Tilgu tee klindialusele osale (Harku Vallavolikogu 24. septembri 2009.a. otsus nr 95). Tekib võimalus piirata kasvavat liiklusvoogu Tilgu tee klindipealsel varisemisohtlikul osal. Liiklusvoo ümbersuunamine aitab kaitsta klindipealset teeõiku kui ainsat juurdepääsu mitmele varinguohu piirkonnas asuvale kinnistule.

Paraku ei taga uus juurdepääsutee kasvava liikluskoormuse iseeneslikku ümbersuundumist uuele teele: piiranguteta liikluskorralduse puhul suubuks osa Sisekaitseakadeemia liiklusest harjumuspäraselt varinguohtlikule Tilgu teele ja Sisekaitseakadeemia arenduse kõrval kavandatava Tilgu sadama arendus juhiks samuti osa kasvavast liiklusvoost uuelt juurdepääsuteelt eemale st. tagasi Tilgu tee varisemisohtlikule lõigule. Seepärast esitame alljärgnevad Tilgu tee liikluskorraldusse puutuvad ettepanekud (kuivõrd need kavandatakse detailplaneeringus ja on KSH objektiks):

1. Kavandada uue juurdepääsutee mahasõit Tilgu teele ‘mugavana’ st. võimalikult lauge, suure raadiusega Tilgu sadama suunas (arvestades järelhaagistega);
2. Kavandada uue tee ja Tilgu sadama vahelisel lõigul asuvatele kinnistutele (Tilgu sadam jt avalikku kasutusse planeeritavad objektid) rajatavad juurdepääsuteed kaarega ‘eelistusega’ ainult uue tee suunas (piiramaks pääsu Tilgu tee Ilmandu küla läbivalt suunalt ja tagasiteed sellele suunale);
3. Kavandada Tilgu tee sulgemine läbivale liiklusele liivakiviklindilt sadama suunas laskuval lõigul või muuta see liikluskorralduslike vahenditega ühesuunaliseks. Vt. Hr. Mairold Vaik sellekohast ettepanekut: “Osa teest ühesuunaliseks? Milleks?”, /merikyla.blogspot.com/2009/11) koos esitatud lahenduse ja argumentidega;
4. Uue juurdepääsutee rajamisel, Sisekaitseakadeemia laienduse ehitusel, Tilgu sadama arendustöödel ja muudel suuremahulistel pinnase- ja ehitustöödel tuleks välistada koormatud ja koormamata raskeveokite liiklus klindipealsel Tilgu teel;
5. Rakendada Tilgu teel (eriti klindipealsel lõigul) sõidukiirust ja teljekoormust piiravaid liikluskorralduslikke vahendeid. Varisemisohtlikul lõigul ei tohiks kasutada ‘lamavaid politseinikke’.


Ilmandu küla ja SÜ Romantik elanikud

Alar Rummel, Kärt Rummel, Kristi Rummel, Asta Lillepea, Kai Lillepea, Mari Tiiman, Jaan Tiiman

x:ttg

Wednesday, December 9, 2009

TT Grupi kiri KSH programmi koostajatele

Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu KSH programmi märkused ja ettepanekud sellele. 09.12.2009

1. Märkus: KSH programmis on ajakava jäänud endiselt selline, mis välistab kogu loodusuuringuteks vajaliku vegetatsiooniperioodi. Pole võimalik läbi viia pädevaid taimestiku- ja loomastikuuuringuid sellise ajakavaga. Kahetsusväärne, et järjekordselt tahetakse reaalsed uuringud KSH programmis välistada, praegune ebareaalne ajakava on selle tõestuseks.


Kirjas ei ole ka eraldiseisvalt uuringute tabelit koos ajakavaga, mis käesoleva aasta 12. märtsi kirjas nõudsime. Oleme kindlad, et olemasolevate andmete baasil ei saa pädevat KSH-d teha, sest tegelik inventuur nii taimestiku kui loomastiku osas on DP piirkonnas tegemata.. Ei ole õige, kui kokkuvõtted tehakse hetkel olemasolevate ja kindlalt vananenud või puudulike andmete põhjal. Kuna tuleb teha täiendavaid väliuuringuid, seetõttu tuleb pikendada programmi ajakava.


Ettepanek 1.1 (uuesti): Esitada uuringute tabel koos ajakavaga. Lisada uuringute nimekiri, neid teostavate ja andmeid analüüsivate ekspertide nimestik ning välitööde ajakavad KSH programmile. Programmis on puudu tellitavate uuringute nimekiri ja nende uuringute läbiviijad.


Ettepanek 1.2: Pikendada taimestiku uuringute aega vähemalt juuli lõpuni (nt. käpalised õitsevad alles juunis-juulis). Kahelehise käokeele kohta on kaardil näha vaid kaks kasvukohta. Oleme veendunud, et selles piirkonnas kasvab veel mitmeid käpaliste liike ja praegune andmestik on puudulik. Botaanilisi väliuuringuid tuleb pikendada perioodile mai-juuli.


Väljavõte 12. märtsi kirjast: Botaaniline e. taimestikuanalüüs selleks sobival aastaajal: mai - august (kui pakutakse dendroloogia, siis see ei ole piisav, sest puudutab vaid suuri puid). Teada on, et klindil ja pangametsades kasvab EL direktiividesse kantud kaitsealuseid taimeliike, mida selles piirkonnas ei ole inventeeritud.


Ettepanek 1.3: Pikendada linnustiku uuringuid vähemalt juuli lõpuni.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Linnustiku uuring – vanad metsad on elupaigaks paljudele EL direktiividega kaitstavatele liikidele, keda pole seal inventeeritud. Uurimise aeg: aprill - oktoober, parem oleks aastaring. Alal elutseb mitmeid rähniliike, arvukalt väike-kärbsenäppi, röövlinde jne.


2. Märkus: KSH Programmis on kirjas, et kavandatakse liigniiskete alade kuivendamist, aga Muraste LKA loomise üks põhilisi eesmärke oli liigniiskete koosluste kaitsmine.


Ettepanek 2.1: Tuleb teha looduslike koosluste analüüs oma ala ekspertide poolt – aeg: mai-juuni. Piirkonnas on mitmeid EL direktiividega kaitstavaid kooslusetüüpe. Teha ka geoloogiline ja hüdroloogiline analüüs reaalsete uuringute alusel saadud andmetest.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: - Geoloogiline analüüs selle piirkonna rannajoone asjus – kuidas, millises suunas ja millises ajaskaalas muutub tulevikus rannajoon (kui kiiresti taganeb maa ja kuidas täpselt) – vastava ala eksperdilt. Arvestades suurenevat vibratsiooni pinnasele seoses transpordi kasvuga võib olukord kordades halvemaks muutuda.


- Hüdroloogiline uuring seoses võimalike kuivendamiste, truupide, kraavide ja kogu tee rekonstrueerimisega ja nende koosmõju kohta, mis võib pöördumatult muuta looduskaitseala kooslusi ja läbi selle mõjutada omakorda kaitsealal elutsevaid looduslikke liike. Puude mahavõtmise plaani
korral hinnata ka mõju pinnase veevahetusele (enam päiksevalgust, aurab rohkem niiskust) ja taimestikule.


3. Märkus: Puudub veel Muraste LKA kaitsekorralduskava, seda hakatakse alles järgmisel kevadel tegema.


Ettepanek 3.1: Koostada KSH ajakava vastavalt kaitsekorralduskava loomise kavale. Kuna kaitsekorralduskava ei ole ja seda hakatakse tegema, siis peaks: a) tegema iseseisvad uuringud enne kaitsekorralduskava tegemist / või b) oodata kaitsekorralduskava valmimine ja hoida kokku DP tegijate ressursse, et siis värsketele andmetele toetudes vastutustundlikult edasi minna. Ka on kindlasti võimalik mõlemale protsessile vajalikke uuringuid omavahel siduda ja ressursse jagada, mis oleks parim variant -- saaks vajalike tööde läbiviimiseks ressursse mõistlikult jagada ja tulemus aitaks otsustajail vabaneda teadmatusest tulenevaist riskidest.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Kaitsekorralduskava Muraste looduskaitseala jaoks on koostamata. Ebaloogiline ja protseduu­riliselt mõeldamatu on Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostama hakata enne kui looduskaitsealal, selle lähialal ja ka Tilgu teel endal on valmimata kaitsekorralduskava.


4. Märkus: KSH programmis on viga, kus arvatakse klindis olevat nahkhiirte talvituspaiku. Teadaolevalt ei ole selles piirkonnas nahkhiirte (käsitiivaliste) talvituspaiku, kuid on tõestamata rahvusvahelise rändekoridori juba aastaid tagasi püstitatud hüpotees. Rändekoridori olemasolu tuleb vastavate uuringutega tõestada või ümber lükata, et täie vastutustundega oleks võimalik otsustada kavandatavate tegevuste ohutus EL direktiiviga kaitstavatele liikidele võimaliku kahju põhjustamisel riikidevahelisel tasemel. Kahjulik mõju võib ilmneda paeklindi välimuse muutmisel uue tee ja võimaliku valgustamise läbi. Selle riski vältimiseks ja vastutustundliku otsuse langetamiseks on vaja:


Ettepanek 4.1: Korraldada nahkhiirte elutsemis- ja rändeuuringud Muraste LKA-s. Uuring võib olla seotud ka kaitseala kaitsekorralduskavaga seotud uuringutega. Vajalik uuringuperiood on vähemalt märtsist kuni septembri lõpuni.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Nahkhiirte uuring – nahkhiirte teemal KSH programmis küll mainitakse, et hinnatavas alas või klindis on nende talvituspaigad, kuid tegelikult on tegu tõestamata rändekoridoriga, mis on uurimata ja mida antud programm püüab vähetähtsustada. Talvituspaigad võivad olla seotud P. Suure merekindluse ehitistega, mida on samuti vähe uuritud. Ei ole teada, kuidas liiklus ja inimtegevus, eriti aga öine valgustus võib neid EL direktiividega kaitstavaid liike mõjutada. Loe lisa: http://www.ilmajaam.ee/?id=90106


5. MÄRKUS: Viga rohevõrgustiku kaardiga. Kuigi on viidatud rohekoridori paiknemise osas valla uuele üldplaneeringule, siis tegelikult kaart, mis selle ilmestamiseks KSH programmi materjalidele lisatud, pärineb ürgvanast Harju maakonna teemaplaneeringust, kus rohevõrk vägagi skemaatiline ja uurimata. Valla uue üldplaneeringu plaanil on täpsem rohevõrk, mille aluseks kahe teadlastegrupi tööd. Praegune uue üldplaneeringu rohevõrgustik tugineb Eestimaa Looduse Fondi uuringule, mida ilma täiendavate uuringuteta muuta (kahelda ekspertide töös) ei ole põhjendatud.


Ettepanek 5.1: Tuleb näidata värsket valla ÜP rohevõrgu plaani, mis peagi astub maakonna teemaplaani asendama ja täpsustama.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Rohekoridor – KSH programmis on märgitud, et tegemist on rohevõrgu tuumalaga, kuid tegelikult on seal rohekoridor, mis tagab tuumalade vahelise vaba liikumise, mis on oluline liikide mitmekesisuse ja loomade elujõu säilimisel. Uurida tuleb imetajate arvukust ja liikumisradu ja nende kasutatavust ning lindude rännet: üks aasta oleks vaja sellise uuringu tegemiseks ning võimalusel talvel lumikatte perioodil samuti.


6. Märkus: Mitmete kaitsealuste liikide elupaigad on aegunud.


Ettepanek 6.1: Nõuda värskemaid andmeid EELIS-e või Keskkonnaregistri andmebaasidest.



7. Märkus: Uut DP ala ei laiendatud kogu DP-st mõjutatud alale.


ETTEPANEK 12.03.2009: Muuta detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise ala piire ja nende ala laiendada tegelikule mõjualale.


Ettepanek 7.1, 09.12.2009: Kui koostatakse Muraste LKA ja selle lähiümbruse kaitsekorralduskava, korvab see DP-st mõjutatud ja sinna mitte kuuluvate loodusalade väljajäämise DP-st. See peaks ka enam välja tooma kaitseala eesmärgi.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Muraste looduskaitseala piirid koos Natura maastikukaitseala määramisega on koostatud osalt silmakirjalikult, et see piirkond ei oleks takistuseks võimalikule tulevasele ehitustegevusele. Kui ühe looduskaitseala keskele ehitatakse niivõrd suur objekt koos tee laiendusega, on sellel selge mõju kogu looduskaitsealale ja lähiümbrusele. Loomad ja taimestik ei tea alade piiridest ja sellest, et Tilgu tee „riba“ alasse ei kuulu, midagi, ja kindlasti hakkab toimuv nende elu ja liikumist mõjutama (kui mitte ei lõpeta seda). See, et Tilgu tee ei kuulu looduskaitsealasse ja mõlemal pool teed on kaitseala, ei tähenda, et Tilgu tee ei kuuluks ümbritseva kooslusega ühte ruumi. Seda enam, et rohevõrgustiku koridori alasse kuuluvad mõlemad alad, nii tee kui ka kaitseala. Loomade liikumise mõjusid oli märgata juba peale koertekooli rajamist - mis hakkab toimuma peale tee laiendust, suurte hoonete lisamist ja piirkonnas viibivate inimeste arvu kasvu? Küsimus: Mis on looduskaitseala eesmärk?


8. Märkus: Detailplaneeringu ala ei ulatu Rannamõisa külla.


9. Märkus: Ala suurus ei ole õige, see on sarnane eelmise DP-ga (47 ha), aga tegelikult on suurem.


10. Märkus Kontaktvööndi kaardil on uue juurdepääsutee allatulekukoht erinev DP-s joonistatust.


Kokkuvõtteks võib öelda, et uues, täiendatud KSH programmis ei ole enamus ettepanekuid, mis puudutavad Muraste looduskaitseala, arvesse võetud ja 12. märtsi kirjale ei ole seega nendes küsimustes uue KSH programmiga ammendavalt vastatud.


Tilgu tee grupp 09.12.2009

x:ttg

Monday, December 7, 2009

Merikülas uued naabrid

Merikülas vahetas üks maja hiljuti omanikke. Üsna pikalt siin elanud abielupaar otsustas kolida Tallinnale lähemale, uued elanikud aga linnamelust kaugemale. Igatahes osteti küla ühe ilusaima aiaga kinnistu, tuleb tunnustada eelmise omaniku südamega tehtud tööd.

Tervitame uusi naabreid ja ehk saame ka varsti tuttavaks.

Talv oli juba ära?


Pilt Merikülast, mis tehtud 6. novembril.

3. detsembril toimus valla üldplaneeringu arutelu.

Kuna ma ise kohal ei olnud, siis ei saa sel teemal sõna võtta. Kuulsin vaid niipalju, et koosolek venis pikaks ja tulemusteni jõudmine tõotab tulla vaevaline. Kindlasti ilmub mingi kokkuvõte sellest ka vallamajas ja ehk pannakse ka valla veebilehele üles.

Aga mulle kirjutati sellest koosolekust niipalju:

"See üritus kestis kella 6-st kuni 11-ni. Väga palju inimesi oli ja arutati ainult vastulauseid. Esimene tund kulus Muraste külje all olevale Orava rohekoridorile. Siis võeti vastu otsus, et vastuväitjat kohal ei ole, loetakse see ainult ette, aga midagi ei arutata Mairoldi vastulauset ja Tilgu tee küsimust lubati arutada 10. dets. SKA ja Tilgu tee detailplaneeringu koosolekul.
Rahva meelsus tundus küll selline, et see ÜP menetlemine kestab veel aastaid. Kohati läks emotsionaalseks. Vähemalt kord tunnis sai koosolekut juhatanud Roos süüdistuse korruptsioonist."

Teine kiri: "Põhiliselt vaieldi mõistagi rohevõrgustiku vastu. Vald on seisukohal, et ei tagane ELF-i uuringule tuginevast plaanist mitte sammugi ilma lisauuringuteta. See on hea ja vald vajab siin tuge ning samuti on vaja inimestele selgitada rohevõrgu teemasid, et nad asjatult ei kardaks seda ja ei peaks seda nö. ainult loomadele mõtlemiseks jms."

Tuletan meelde, et 10. detsembril kell 1700 piirivalvekolledžis toimub Tilgu tee detailplaneeringu ja KSH programmi avalikustamise arutelu.

Loe lisa

Kantide arutelu ka Minu Eesti ideepangas

KUIDAS teha Harku vallas külade kooslusi ehk kante selliselt, et inimestel oleks külades mõnus elada?

Lahendused:

Mida saan mina teha?

Vormistada ettepanekud Harku vallale, kus kirjas probleemi analüüs ja nägemus, kuidas külades/kantides avalikke teenuseid arendada.
Mida saame teha koos lähima kogukonnaga/kaasamõtlejatega?

Aktiivselt osaleda aruteludel ja diskussioonidel, kus probleeme tutvustatakse ja lahendusi genereeritakse.
Kui eelnevast ei piisa: mida saaks teha riik/ühiskond küsimuse lahendamisel?

Vald saaks teha : organiseerida vähemalt 2-3 arutelu külade inimestega enne kantide moodustamise lukkulöömist. Arutelud võiksid olla külamajades (Vääna külakoda, Kumna kultuuriait), inimesed näeksid oma vallas asuvaid külamajasid.

Vaata lisa:
MinuEesti ideepank.
Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering - maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015

Siseministeeriumi ja maavalitsuste koostöös ning ekspert Jaak Kliimaski kaasabil töötati välja antud
teemaplaneeringu koostamise metoodika. Harju maakond jaotati (eksperdiks Madis Kaldmäe)
vastavalt sellele metoodikale 89 kandiks. Planeeringu koostamine toimus erinevate huvigrupide
(riigiasutused, kohalikud omavalitsused, era- ja kodanikeühenduste sektor) koostööna.
Teemaplaneeringu koostamise käigus kaardistati maakonnas sotsiaalse infrastruktuuri objektid ning
koondati taustinformatsioon kantide lõikes. Teostati rahvastikusuundumuste analüüs. Kohalikes
omavalitsustes viidi läbi küsitlused, millega uuriti nende hinnangut teenuste kättesaadavusele:
koostati ülevaade teenuste kättesaadavusest kantides. Koostöös Harjumaa kohalike omavalitsustega
teostati kantide võrdlevanalüüs tüpoloogiliste rühmade lõikes. Teostati kantide vaheliste
teenindusalaste sidemete analüüs ja naaberkantide vaheline võrdlus. Määratleti probleemsed kandid,
st kandid, kus vähemalt ühe käsitletava teenuse kättesaadavus on probleemne või potentsiaalselt
probleemne. Sealjuures arvestati varasemate maakonnaplaneeringute raames fikseeritud
teeninduskeskuste hierarhiat (maakonna asustussüsteemi) ja selles toimunud muutusi. Hinnati
lahendusvariante ning seati need pingeritta lähtudes kandipõhisest vajadusest.

Antud teemal tegeletakse ka Harku vallas aktiivselt ja toetatakse kohalikku algatust selles küsimuses.

Monday, November 30, 2009

Kergliiklustee looduskaitsealasse?

Panin tähele, et Harku valla üldplaneeringu (ÜP) kavas on Tilgu tee kõrvale Ilmandu küla osas planeeritud kergliiklustee, aga Muraste küla SKA ja selle juurdepääsu detailplaneeringus (DP) on kergliiklustee plaanitud vaid Muraste küla osasse. Alles algatatud DP-s on plaanis kergliiklustee rajada uue juurdepääsutee äärde ja see suunduks klindi all Muraste looduskaitseala ja SKA poole, aga Ilmandu küla osasse ei ole kergliiklustee DP järgi plaanitud.

Pilt ÜP kaardilt, kergliiklustee märgitud katkendliku sinise joonega (kikka pildil, et paremini näha):


Teine väljavõte DP-st, uue juurdepääsutee lõik Tilgu tee juures, kergliiklustee on pildil kollasena, suundub vasakule. Paremale, Ilmandu küla poole, selle pildi järgi kergliiklusteed plaanitud ei ole.



Väike vasturääkivus, aga kuna mõlemad on alles koostatavad planeeringud, siis ehk loksuvad paika.

Üldplaneeringu avalikustamise ajal esitasin vastuväite, et mere äärde ja looduskaitsealadele ja objektide lähedusse ei ole mõistlik kergliiklusteed rajada, sain vallast ka vastuse, et nad jäävad enda seisukoha juurde, et kergliiklusteed on vaja.

Vastuseks Teie poolt esitatud vastuväitele märgib vallavalitsus järgmist:


Vallavalitsus on seisukohal, et kuna antud asukohas kulgeb rahvusvaheline matkarada, on tegemist kergliiklejatele olulise suunaga. Kergliiklejate liikumine võib olla reguleeritud liiklust rahustavate võtetega.

Tulenevalt üldplaneeringu üldistusastmelt ja iseloomult – pikaajaline, kogu valla ruumilise arengu suundumusi kajastav arengudokument – on planeeringule kantud kergliiklustee põhimõtteline asukoht, mida tuleb käsitleda pigem vajadusena luua kergliiklejatele soodsamad liikumistingimused.

Tee täpne kulgemine ja iseloom (looduslik liikumisrada, valgustatus jms) määratakse teemaplaneeringuga või eelprojektiga, millega paralleelselt tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Üldplaneering näitab vajadust tagada antud piirkonnas mugav ja ohutu kergliiklejate liikumisvõimalus.

Arvestades ala looduslikku atraktiivsust ning lähedal asuvaid suvilarajoone, mis perspektiivis on aastaringseks elamiseks kasutatavad elamupiirkonnad, on kergliiklustee vaba-õhu puhkamisvõimaluste tagamiseks vajalik. Tee marsruut, sh möödumine eluasemetest jm olemasolevatest ehitistest, on detailsema planeerimise ja projekteerimise ülesanne.

Selgitus kergliiklustee planeerimise täpsusastme ja teede iseloomu kohta lisatakse üldplaneeringu seletuskirja, kergliikluse teemat käsitlevasse alapeatükki (lk 46).

Vallavalitsus on seisukohal, et kergliiklustee kavandamine põhimõttelise asukohana antud piirkonnas on õigustatud ning ei pea vajalikuks üldplaneeringu lahendust selles osas muuta.



Vastasin omakorda, et see küsimus tuleb lahendada praegu käsiloleva detailplaneeringu käigus ja et üldplaneeringusse selline klausel lisataks, et see osa lahendatakse DP arutelul. Esitasin omaltpoolt ka ettepaneku, et Muraste looduskaitsealasse kergliiklustee ei rajataks, aga see, mis kulgeb uue juurdepääsutee ääres, suunduks hoopis Tilgu sadamakohani. Samas kompromissina pakkusin, et kui Tilgu tee Ilmandu küla osas (uue juurdepääsutee rajamisel) kahaneb liikluskoormus, siis võiks olemasoleval teel kolmandiku või pool plaanida kergliiklejatele, et ei peaks kõrvalkruntidelt või klindilt maad juurde võtma.

Hoian teemaga kursis.

Wednesday, November 25, 2009

DP ja KSH programmi avalikustamine

Valminud on Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu eskiis ja lähteseisukohad ning selle ala keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm.

26. novembrist 10. detsembrini on DP eskiisi ja KSH programmi avalik väljapanek ja selle perioodi jooksul võib esitada küsimusi, ettepanekuid, märkusi ja vastuväiteid. Ka e-posti teel kirjalikult aadressile luule[ätt]environment.ee

Paberkujul on materjalidega võimalik tutvuda Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1, Tabasalu), arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ kontoris (Kadaka tee 44a, Tallinn) ning ELLE OÜ kontoris (Liivalaia 21-40, Tallinn)

Lingid materjalidele:
Tilgu tee lõik sadamast tõkkepuuni (Muraste LKA).pdf
Plaan- Uue juurdepääsutee lõiked A3.pdf
Planeeritud UUS juurdepääsutee A2.pdf
Piirivalvekooli territooriumi põhijoonis.pdf
Kogu ala situatsiooniskeem_A2.pdf
Tilgu tee lõik Ilmandu külas. Maanteest sadamani.pdf
Muraste KSH programm ELLE 181109.pdf
Piirivalvekooli ja lähiala detailplaneeringu algatamisotsus.pdf

Lisainfot: Harku.ee

Friday, November 20, 2009

Tilgu sadamal ei ole arengukava?

Tutvudes Tilgu sadama materjalidega, mis on avalikustatud valla veebilehel, selgus, et selle info kohaselt Tilgu sadamal puudub arengukava. Loodan, et eksin, aga praegu on info selline.

Tilgu sadama arengukava projekt 2003.

Harku vallavolikogu protokollist 22. aprill 2004 nr 42 selgub, et arengukava toppas äriplaani puudumise taha.

2. Tilgu sadama arengukava kinnitamine

Kuulanud ära Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus esindaja ettekande, volikogu majandus- ja arengukomisjoni esimehe Vello Vaheri kaasettekande ning Allan Kiili ja Andres Tamme ettepanekud

O t s u s t a t i:

  1. Lugeda määruse eelnõu “Tilgu sadama arengukava kinnitamine” arutelu käesoleval volikogu istungil eelnõu II lugemiseks
  2. Vallavalitsusel tellida arengukava osana sadama äriplaani koostamine.
  3. Jätkata määruse eelnõu “Tilgu sadama arengukava kinnitamine” lugemist volikogus pärast sadama äriplaani valmimist.
Kas arengukava ja äriplaan (tasuvusuuring) on oluline sadama arenguga edasiminekuks?

Tilgu tee DP KSH programm avalik

Elle OÜ kodulehelt leidsin 18. novembril valminud Keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi (KSH), mis on tehtud Sisekaitseakadeemia ala ja selle juurdepääsutee ja lähiala detailplaneeringu kohta.

Seega saab tutvuda juba enne ametlikku avalikustamist. Siiski täieliku pildi saamiseks tuleb ära oodata ka detailplaneering, mis avalikustatakse 26. novembril.

Strateegiline hindamine, mille programmi kava praegu üleval, on pikk protsess. Hindamine on plaanitud teha 2010. aasta jooksul (vt ajakava lehekülgedel 22-23).

Allikas: ELLE OÜ koduleht

Thursday, November 19, 2009

Muraste LKA-s Tilgu tee laiendus komplitseeritud

Harku valla üldplaneeringu avalikustamise ajal esitasin ka omalt poolt vastuväited mereäärse kergliiklustee rajamise kohta.

22.10.2009. Kiri üldplaneeringu koostajatele:

Teede kaardil on mere äärde, Tilgu tee ja ranna vahele, plaanitud kergliiklustee. See tuleb sealt välja jätta.

1. Esiteks on looduskaitsealas (LKA) ja varisemisohtlikul klindil igasugune tee laiendus küsimärgi all, pigem rekonstrueeritakse tee praegustes piirides, aga rohkem LKA-st juurde võtta ei saa. Ka on mõeldamatu kergliiklustee vahetult Tilgu tee kõrvale rajada, kui ruumi on vaid kitsa kõnnitee jagu.



2. Kergliiklustee Tabasalust Murastesse on juba olemas, ei ole mõtet veel ühte samasuunalist ja paralleelset rajada, kui mujal tee puudub täiesti (Muraste-Suurupi).

3. Kergliiklustee soodustab inimeste juurdevoolu looduskaitsealale, kus nii kohalikud kui ka tallinlased käivad lõkkeid tegemas. Pigem suunata mass looduskaitsealast eemale, Harku vallas on küllalt häid ja ettevalmistatud kohti, kus seltskonnaga mere ääres lõkkeid teha. Lõkked teatavasti on tuleoht metsale ja praegune olukord tee osas hoiab juhuslikke grillijaid hästi eemale.

4. Inimeste mass tuleb eemale juhtida ka looduskaitseala taimestiku ja loomade kaitseks (ka nahkhiirte). Kergliiklustee tähendab ka selle valgustamist, mis loodusele ei sobi.

Kui on eesmärk teha kergliiklustee sadamani, siis pigem plaanitava uue teega paralleelselt. Ei Muraste looduskaitsalas ega Tilgu tee Ilmandu küla osas ole selleks lihtsalt ruumi.

Samal seisukohal on ka Keskkonnaamet:


Tutvu ka muude KKA märkustega valla üldplaneeringule.

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Harku valda plaanitakse veel ühte kaitseala

Mõistlik ja julge suund. Igal pool mujal Eestis ei oleks sellist sammu vaja ette võtta, aga Tallinna lähedal on. Harjumaa lääneosa on üks väheseid pealinnu Euroopas, kus linnakeskkond muutub nii järsult maaks, pilvelõhkujate ja suurte talumaade ja metsade vahel on kõigest 20 minutit autosõitu. Kas see ka 20 aasta pärast nii on? Looduskaitsealata mitte.

Loodan, et kaitseala luuakse võimalikult suur ja selle ala kärpimine ei lõpe samasuguse JOKK-iga nagu juhtus Muraste looduskaitsealaga, kus kiirustades jäeti välja eraomanike- ja riigikaitsemaad. Loodan, et loodavas kaitsealas ei tekitata ka Tilgu tee "riba" sarnast moodustist läbi kaitseala ja muid "laike", mida üks või teine kohapelane maaomanik nõuab (sellise trikitamise tulemusena saab võimalikuks sisekaitseakadeemia kolimine Murastesse).


Harku vald plaanib kinnitamisele mineva üldplaneeringuga oma territooriumile luua üle 2000-hektarise looduskaitseala, et kaitsta Tallinna rohelisteks kopsudeks olevaid metsi kinnisvaraarenduse ja lubjakivikaevanduste eest.

Loe lisa EPOL-ist: Harku vald tahab loodusväärtuste hoidmiseks luua piraka kaitseala

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Keskkonnaministri seisukoht Murastesse kolimise kohta

Wednesday, November 18, 2009

Kirjadele on vastatud

Kirjalikud ettepanekud ja vastuväited, mis saadeti Tilgu tee DP-ga seonduvalt selle aasta alguses, on saanud vastuse. Kõik korraga. Täna postitati kiri nende e-mailidele, kes kevadel sel teemal sõna võtsid, teatega uue DP algatamisest.

Kiri projekteerijatelt: "Täname Teid käesoleva aasta märtsikuus Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmile esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste eest. /---/ ...kutsume Teid tutvuma täpsustatud detailplaneeringu eskiislahendusega ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga."

Seega uus DP sisaldab juba vastuseid ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele. Kui selgub, et uus DP ei ole kirjades sisalduvatele küsimustele vastanud, tuleb kirjutada uus kiri.

Niiet, kes kirjutasid järgnevad kirjad:
Ettepanekud KSH programmile 1
Ettepanekud KSH programmile 2
Ettepanek muuta detailplaneeringu ja KSH programmi ala
Ettepanekud KSH programmile 3
Kiri Andreselt,
lugegu need kirjad kindlasti uuesti läbi, et teada saada, kas vastused on ammendavad.

Vahepeal on Tilgu tee läinud siseministeeriumi haldusalast üle majandusministeeriumi (Maanteeameti) haldusalasse. Kohendatud on ka Rannamõisa maastikukaitseala piire, klindi servale on ehitatud barjäär, kehtestati Manna DP, mis lubab ehitada uut maja klindi servale, taas läks käima Tilgu sadama DP protsess, loodi Suurupi looduskaitseala, möödusid valimised, liivakiviklint on vaikselt edasi rühkinud, Meriküla juttude veebilehel on ületatud sajanda postituse piir ja algas majandussurutis.



Aasta on kiirelt möödunud.


Lisainfot uue Tilgu tee DP-ga seonduvalt

Algatati uus Tilgu tee detailplaneering (DP). Kindlasti püüan Meriküla juttude lugejaid kursis hoida kõige järgnevaga. DP-ga saab tutvuda 26. novembrist 10. detsembrini ja hea oleks, kui kodukandi arengust huvitatud kasutaksid seda perioodi DP eskiisi ja keskkonnamõjude hinnagu materjalidega tutvumiseks. Parem, kui ettepanekud saavad juba enne koosolekut kirja, seda konstruktiivsem saab olema avalik koosolek. Võib ka helistada minu telefonil 5219785.

Mairold

-----------------------------------------------------------------------------------------------

Valminud on Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Harju maakonnas Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneering.

Detailplaneeringu eesmärk on maa sihtotstarbe määramine, kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine, juurdepääsutee, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuga ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju.

Nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Harku Vallavolikogu 24. septembri 2009.a. otsusega nr 95. Sama otsusega algatati detailplaneering.

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Harku Vallavalitsus (aadress: Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond; kontaktisik: Kerttu Ellermaa; tel 600 3866; e-post: kerttu.ellermaa[ätt]harku.ee). Detailplaneeringu lähteülesandega on võimalik tutvuda Harku Vallavalitsuses selle lahtioleku aegadel. Info ka siin.

Detailplaneeringu eskiislahenduse on koostanud Arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ (aadress: Kadaka tee 44a, 12915 Tallinn; kontaktisik: Anu Vaarpuu; 6579600; e-post: anu[ätt]hoerdel.ee, faks 6579600)

Detailplaneeringu kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress: Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond, tel 600 3848, harku[ätt]harku.ee).

Detailplaneeringu strateegilist keskkonnamõju hindamist viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) (kontaktisik: Luule Sinnisov; aadress: Liivalaia 21-40, Tallinn 10118; tel 611 7692; e-post: luule[ätt]environment.ee).

Tilgu tee DP ja KSH algab otsast peale

Tänu laiale vastukajale Tilgu tee detailplaneeringule 2008. aasta lõpus ja 2009. alguses alustati DP-ga uuesti, arvestades kohalike elanike ettepanekuid. Kõige olulisem muutus eelmise DP-ga võrreldes on see, et Tilgu tee Ilmandu küla osa otsustati jätta laiendamata ja nõustuti ettepanekuga uue juurdepääsutee rajamiseks, tiheasustusalast eemal ja mereäärset liivakiviklinti säästes.

Väljavõte projekteerijate saadetud kirjast:

Programmi avaliku arutelu järgselt uurisid arendaja ja detailplaneeringu koostaja koostöös keskkonnamõju hindajatega võimalusi projektiga edasi minemiseks ning otsustasid, et nii majanduslikel, tehnilistel, keskkonnakaitselistel põhjustel kui ka huvitatud osapoolte tugeva vastuseisu tõttu, ei kaaluta Tilgu teed täies ulatuses ligipääsuteena Sisekaitseakadeemia territooriumile.

Võttes arvesse detailplaneeringu eskiisi ning KSH programmi avalikustamisel tehtud ettepanekuid soovib arendaja rajada uue juurdepääsutee pankrannikust alla ning sellega seoses on algatatud uus detailplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kuna protsess algab otsast peale, siis kutsume Teid tutvuma täpsustatud detailplaneeringu eskiislahendusega ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga.


Allpool edasise protsessiga seotud info:

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda ajavahemikul 26.11.-10.12.2009 Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1, Tabasalu), Arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ kontoris (Kadaka tee 44a, Tallinn) ning ELLE OÜ kontoris (Liivalaia 21-40, Tallinn).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi saab avaliku väljapaneku ajal elektrooniliselt alla laadida Arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ kodulehelt www.hoerdel.ee/ftp ja ELLE OÜ kodulehelt www.environment.ee alajaotusest Avalik Teave.

Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab KSH programmi kohta esitada kuni 10. detsembrini 2009 ELLE OÜ-le posti (ELLE OÜ, Liivalaia 21-40, Tallinn 10118) või e-posti (luule[ätt]environment.ee) teel.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimub 10. detsembril 2009 algusega kell 17.00 Muraste külas asuva Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži saalis.

.................................................................................................
P.S See veebipostitus on Meriküla juttude 100. artikkel.

Koerteteema

Üldiselt ei salli meedias igasugu lemmikloomade (pseudo)teemasid, aga kuna endalgi tegemist naabritega, kelle koerad mu koduõues laiavad, siis mõistan täiesti inimesi, kes kannatuse katkedes võivad loomadele häda teha. Kuigi loom ei ole selles süüdi, et koeraomanikuna rumal on sel lasknud endale pähe istuda ja õigustab looma vabalt ringijooksmist. Koeraomanikud peaks saatma koertekooli. Merikülas üks on, Vääna külas ka Helerose treeningplats.



Tahan siinkohal kiita ka koeraomanikke, kes oma naabritest lugu peavad ja kelle koerad on kontrolli all.

Postimees 17.11.09: Harku vallas on olnud koerte mürgistamise juhtumeid.

Harku valla avaliku korra, heakorra ning koerte ja kasside pidamise eeskiri

Koer.ee


Wednesday, November 11, 2009

Kaupo Rätsepp valiti taas vallavanemaks

Eilsel volikogul kinnitati Kaupo Rätsepp uuesti vallavanemaks ja Erik Sandla abivallavanemaks ehitus- ja planeerimisvaldkonnas (enne oli sel ametikohal Sulev Roos). 16. oktoobrist on ka uus planeerimisosakonna juhataja - Veiko Toomingas.

Kaks aastat tagasi alustanud vallavanem saab jätkata oma alustatud töid. Ja valla arengut puudutavates ametikohtades samuti uued inimesed, ehk toob see ka meie kandi arengusse värskemaid tuuli. Samuti jätkab volikogu esimehena ka Helikar Õepa.

Jõudu Kaupole ja tema meeskonnale.

2 pilti kolmeaastase vahega

Vahe on olemas, näiteks on kalda alla varisenud vall rannas suurem kolme aasta tagusega võrreldes. Samuti on nii palju klindi äär edasi lagunenud, et esimesel pildil nähtav murukattega nõgu teiselt puudub. Teekurvi kohast kaugemal on klindi ääre muutus näha veelgi selgemalt, aastal 2006 on klindi äär hea ühtlane-sirge, nüüd on sügav varingumulk sees. Ka on klindi serval olevaid puid oluliselt vähem. Pildid räägivad iseenda eest.




Foto Mairold Vaik 9. augustist 2009. Lisaks veel talvine pilt märtsikuust.

Monday, November 9, 2009

Muraste arengus sõna sekka ütlema!

Osa teest ühesuunaliseks? Milleks?

3. novembril Tilgu sadama detailplaneeringu koosolekul tuli välja see, et ei omata piisavalt informatsiooni Tilgu tee uue juurdepääsutee kohta. See sai alles augustis üldplaneeringusse lisatud ja seetõttu on mure arusaadav.

Pildil uue juurdepääsueskiis üldplaneeringust.

Nimelt mõned Romantiku SÜ ala elanikud tunnevad muret seepärast, et uue tee puhul jääb neile Klooga maanteeni juurdepääs vaid mööda uut teed ja see on vana teega võrreldes suurema ringi tegemine. Soovitakse eelkõige, et vana tee laiendataks kogu ulatuses, et neil ei tuleks oma sõidutrassi muuta, olenemata uue tee olemasolust. Samas soovitakse ka kergliiklusteed, mille vastu on aga Ilmandu küla inimesed. Mis oleks lahenduseks?

Kui uue ligipääsutrassi ettepaneku 2008. a detsembris asjaosalistele esitasin, siis mõtlesin ka liikluse kõrvalejuhtimisest Tilgu vanast teeosast (praegu lõik Klooga maanteest kuni Tilgu sadamani).

Kohalikega detailide üle arutades esitasin DP koostajatele järgneva ettepaneku koos põhjendustega:

Klikka pildil!

Kuna klindi ääres on Tilgu tee varisemisohtlik, siis tuleb uue tee valmides võimalikult palju liiklust loomulikult suunata uuele teele. Ja see on lahendatav väga lihtsalt ja kohalikke elanikke minimaalselt mõjutav.

Nimelt uue tee ettepanek sisaldab märkust, et praeguse Tilgu tee see osa, mis algab Romantiku tänava ristmikust (enne "kollast maja") kuni Romantiku tänava teise otsani (Tilgu sadamasse sissesõidu ristmiku juures), tuleks muuta ühesuunaliseks. Mäest alla kulgevas suunas.

1. Sel puhul kogu liiklus, mis tuleb sisekaitseakadeemia poolt ja mis väljub Tilgu sadamast, suunataks uuele teele. Sadamaalalt lahkudes ei saaks vasakule sõita, sest keelumärk ees.
2. Liikluskoormus klindipealsele väheneks minu hinnangul praegusega võrreldes 3-4 korda. Arvestades tulevast kasvavat liikluskoormust, tuleks vahe suuremgi.
3. Kohalike elanike jaoks ei muutuks midagi, nendele jääks Tilgu tee mõlemasuunaliselt kasutatavaks kuni "kollase majani". Niiet ka kõik Romantiku SÜ elanikud saaksid vana teeosa kasutada endiselt nii koju sõites kui ka kodust väljuval suunal. Vaid vahetult kallaku juures asuv pere peab oma senist sõiduharjumust muutma, aga nende jaoks kaalub uue ligipääsu mugavus ringisõitmise üle.
4. Sel juhul ei peaks praegust Tilgu teed laiendama, praeguse tee piiresse liikluskoormuse vähenedes mahuks ka jalakäijate ja jalgratturite osa. Ei peaks rajama täiendavat kergliiklusteed, ka "kollase maja" ühesuunalise allasõidu juures oleks ruumi kergliiklusele, ilma et peaks seal teetammi laiendama. Uus kate tuleb igal juhul, peale veetrasside tee alla rajamist.
5. Kui Tilgu sadamasse soovitakse sõita mööda vana trassi, siis selleks takistusi ei ole, endiselt saaks Klooga maanteelt maha pöörata mööda praegust teed ja takistuseta sõita nii Tilgu sadamani kui sisekaitseakadeemiani, kui mõni ei ole uuest teest veel teadlik. Tagasisuunduv liiklus juhitaks sujuvalt mööda uut teed tagasi.
6. Tilgu sadama juurde on plaanitud väike ringliiklus ja see sobib ka nende jaoks, kes sisekaitseakadeemia poolt tulles uuest teeotsast ja sealsest infosildist mööda põrutavad ja enne mäkketõusu leiavad eest keelumärgi, et tegemist on ühesuunalise teega. Järgmine kord ei eksita.
7. Romantiku SÜ elanikel on oma tänav, et saada piirkonnast välja mõlema tänavaotsa kaudu, neid ei tohiks mäkketõusu juures olev keelumärk segada, kuna saavad vanale Tilgu teele Romantiku tänava kaudu.

Liikluskoormuse vähenemine pikendab klindi ääres oleva tee eluiga mitmete aastate võrra ja tee kestab kauem, kui selle rekonstrueerimise-laiendamise järel. Loodan, et see ettepanek läheb läbi nii DP koostajate, projekteerijate, kohalike elanike jt hulgas.

Loodan, et selgitus oli arusaadav ja edaspidi välditakse pimedat viha muudatuste ees, mis tegelikult vana tee edaspidise kasutuse muutuse osas kohalikke minimaalselt puudutab.

Tilgu sadama detailplaneeringu koosolekust

3. novembril toimus Tilgu sadama detailplaneeringu (DP) arutelu. Kohal oli umbes paarkümmend asjaosalist ja huvilist nii naabruskonnast, Otemarina jahtklubist, Karumaa AS-ist, vallamajast kui ka mujalt. Hiljuti sai keskkonnamõjude hinnang kinnitatud ja nüüd saab bürokraatiaosaga edasi minna.

Kohapeal saime esiteks niipalju teada, et DP ei erine kaks aastat tagasi tehtust oluliselt, kogu sadama plaani on "pööratud" päripäeva umbes 15 kraadi, et sadamasse sissesõit oleks idatuulte eest varjatum. Muuli otsa vastas asuvasse kainurka on plaanitud slipp koos pikendusega, muud nagu eriti silma ei hakanud. Ka on lähialasse plaanitud Tilgu teeni uus juurdepääs, mis peaks lahendama ka sadamasse ligipääsuprobleemi, aga see on kõrvalasuva DP teema.

Üldiselt oldi seda meelt, et igal juhul on vaja Tilgu tee DP-ga edasi minna, sest praegu on avatud mitmed fondid, kust võidakse arenduseks raha saada ja need fondid ei ole igavesti kasutada. Kohalolnud esitasid valdavalt häid täiendusettepanekuid ja märkusi, mida on vaja arvestada. Mõnes osas mindi ka detailidesse, mis on juba ka projekteerimise teema, aga info täheldati üles. Näiteks arvestatakse ettepanekutega sadamavärava kitsamaks ehitamisest, slipi külgkai rajamisega, paatide jaoks oma ala loomisega, purjespordikooli ja talvehoiuruumide rajamisega, ellinguhoone suuremaks planeerimise, juurdepääsutee ja parkimisprobleemide ja muuga.



Oli sõnavõtte sel teemal, et sadam jääb üsna pea väikeseks, et miks ei mõelda suuremalt ja ette? Vastuseks saime, et praegu on peamine eesmärk selle väikese DP-ga mäele saada, küll tulevikus saab vajaduse kasvades seda laiendada ja uusi asju juurde arendada. Muidu me jäämegi vaid jutustama ja suuri plaane tegema ja sadamakoht kiratseb edasi. Sellega oldi üldjuhul nõus.

Mina oma küsimustele sain üldjuhul vastuse. Olgugi, et näib pigem jahiomanikest klientide ja külalisjahtide sadam tulevat, rõhutati, et sadam saab olema avalikult kasutatav ja sinna on oodatud kõikide veesõidukite omanikud (tegin märkuse, et kohalike paadiomanike huvi sadama vastu on sama suur ja neile piisaks ka madalama sügavusega veealast kui jahtidele ettenähtud 4-8 meetrist).

Naaberkandi elanikel tekkis küsimus, et kui sadama veevarustus on plaanitud Romantiku puurkaevust, kas on enne ehitust ka puurkaevu rekonstrueerimine plaanitud? Uuriti ka muude kommunikatsioonide (elekter, side, kanalisatsioon jms) ligisaamisvariante.

Natuke teemast välja oli mu küsimus sadama omandivormi kohta, mis puudutab koostööd kõrvalasuva sadamakrundi omanikega, aga ilmselt on see teema juba läbi vaieldud. Seda lugesin välja mõne ametniku näoilmest, et koostöö teema pole võõras. Õnneks üks kohalviibinu sai mu küsimuse mõttest aru ja ütles, et eurofondide raha saavad peale MTÜ-de ja kohalike omavalitsuste ka eraettevõtjad taodelda, selleks ei pea ühist MTÜ-d looma. Põgusalt saime aimu ka kõrvalasuva sadamaala omaniku plaanidest.

Kokkuvõttes selgus, et Tilgu sadama DP keskkonnamõjude hinnangus oli ühena tingimustest seatud see, et sadam vajab uut juurdepääsuteed ja mööda praegust Tilgu teed ei ole juurdepääs liikluskoormuse kasvades võimalik. Seega tähendab see seda, et Tilgu sadama DP-ga ei saa edasi minna enne, kui on kooskõlastatud Tilgu tee detailplaneering koos uue juurdepääsuteega. Tähtaega, millal kopp maasse lüüakse ja millal sadam peaks valmima, välja ei öeldud. Sain aru, et projekteerimine siiski algas.

Kui protokolli kätte saan, koosolekust täpsemalt. Tilgu uue juurdepääsutee murest järgmises postituses.

Lisaks ka veebruarikuu info vallavanemalt: Purjelaualiidu blogi 16.02.2009

Tuesday, November 3, 2009

Aastaks 2012 meie piirkonda 2 algkooli?

Nii on kirjas Harku valla haridusvõrgu arengukava eelnõus, mis on septembris juba läbinud 2 lugemist.

2.3. Kuhu, millal ja milliseid koole vajame.
Tuleb ehitada algkoole, et nooremad lapsed ei peaks kodunt kaugele sõitma. Samuti tuleb eelistada kante, kust senistesse valla algkoolidesse pikem tee.

Tabeleid 1, 2 ja 3 uurides võib teha järgmised järeldused:

  1. Olemasolevad koolid ei mahuta meie õpilasi alates 2010/2011 õppeaastast.
  1. Harkujärvele on optimaalne rajada algkool ühe paralleeliga 2010 aastal juurdeehitamise võimalusega hiljem, kui realiseeruvad ümbruskonna arendused. Kool oma spordisaaliga oleks ka külakeskuseks.
  2. 2011/2012 õppeaastaks tuleb ehitada neljaklassiline algkool Murastesse. Juhul, kui Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool oma tegevuse lõpetab, tuleb kool avada samades ruumides Türisalu külas(lisaks lasteaed) ja Muraste kooli rajamine lükkub järgmisse aastasse, nihutades omakorda järgnevaid.
  3. 2012/2013 õppeaastal on vaja jällegi 3 uut klassikomplekti avada. Vääna-Jõesuu oma Viti ja ka Liikva ning Suurupi tagamaadega on 4-klassilise kooli rajamiseks sobivaim koht.
  4. 2012/2013 õppeaastaks tuleb ehitada kaasaegne algkool Merepiiga tee 10 kunagise koolimaja asemele.
  5. 2013/2014 ja hiljem tuleb lisada olemasolevatele algkoolidele klassiruume juurdeehituse teel.

Esitatud kavasse võib olulisi korrektiive tuua seadusloome. Näiteks võib riik meid kohustada gümnaasiumiosa sulgeda. Sellisel juhul nihkub algkoolide rajamise kava aasta võrra hilisemaks. Ka haldusreform võib sama tulemusega siin kaarte segada. Kindlasti suureneb pidevalt elanike arv suvilate ringiehitamise arvelt Vääna-Jõesuu, Naage , Suurupi ja Türisalu külades. Ka mujal on algatatud, kuid mitte kehtestamiseni jõudnud detailplaneeringuid, kuid nende ja ka kehtestatute realiseerumise määrab nõudlus.

Finantseerimisel on vallale oluliseks riskiks vabariigi valitsuse seatud ajutised piirangud kohustuste võtmisele. Tuleks kasutada olemasolevaid ruume (Türisalus), PPP-rahastamist(Vääna-Jõesuu), katteallikana vallavara müüki (Muraste, Rannamõisa).

Loe lisa SIIT.