3. novembril toimus Tilgu sadama detailplaneeringu (DP) arutelu. Kohal oli umbes paarkümmend asjaosalist ja huvilist nii naabruskonnast, Otemarina jahtklubist, Karumaa AS-ist, vallamajast kui ka mujalt. Hiljuti sai keskkonnamõjude hinnang kinnitatud ja nüüd saab bürokraatiaosaga edasi minna.
Kohapeal saime esiteks niipalju teada, et DP ei erine kaks aastat tagasi tehtust oluliselt, kogu sadama plaani on "pööratud" päripäeva umbes 15 kraadi, et sadamasse sissesõit oleks idatuulte eest varjatum. Muuli otsa vastas asuvasse kainurka on plaanitud slipp koos pikendusega, muud nagu eriti silma ei hakanud. Ka on lähialasse plaanitud Tilgu teeni uus juurdepääs, mis peaks lahendama ka sadamasse ligipääsuprobleemi, aga see on kõrvalasuva DP teema.
Üldiselt oldi seda meelt, et igal juhul on vaja Tilgu tee DP-ga edasi minna, sest praegu on avatud mitmed fondid, kust võidakse arenduseks raha saada ja need fondid ei ole igavesti kasutada. Kohalolnud esitasid valdavalt häid täiendusettepanekuid ja märkusi, mida on vaja arvestada. Mõnes osas mindi ka detailidesse, mis on juba ka projekteerimise teema, aga info täheldati üles. Näiteks arvestatakse ettepanekutega sadamavärava kitsamaks ehitamisest, slipi külgkai rajamisega, paatide jaoks oma ala loomisega, purjespordikooli ja talvehoiuruumide rajamisega, ellinguhoone suuremaks planeerimise, juurdepääsutee ja parkimisprobleemide ja muuga.
Oli sõnavõtte sel teemal, et sadam jääb üsna pea väikeseks, et miks ei mõelda suuremalt ja ette? Vastuseks saime, et praegu on peamine eesmärk selle väikese DP-ga mäele saada, küll tulevikus saab vajaduse kasvades seda laiendada ja uusi asju juurde arendada. Muidu me jäämegi vaid jutustama ja suuri plaane tegema ja sadamakoht kiratseb edasi. Sellega oldi üldjuhul nõus.
Mina oma küsimustele sain üldjuhul vastuse. Olgugi, et näib pigem jahiomanikest klientide ja külalisjahtide sadam tulevat, rõhutati, et sadam saab olema avalikult kasutatav ja sinna on oodatud kõikide veesõidukite omanikud (tegin märkuse, et kohalike paadiomanike huvi sadama vastu on sama suur ja neile piisaks ka madalama sügavusega veealast kui jahtidele ettenähtud 4-8 meetrist).
Naaberkandi elanikel tekkis küsimus, et kui sadama veevarustus on plaanitud Romantiku puurkaevust, kas on enne ehitust ka puurkaevu rekonstrueerimine plaanitud? Uuriti ka muude kommunikatsioonide (elekter, side, kanalisatsioon jms) ligisaamisvariante.
Natuke teemast välja oli mu küsimus sadama omandivormi kohta, mis puudutab koostööd kõrvalasuva sadamakrundi omanikega, aga ilmselt on see teema juba läbi vaieldud. Seda lugesin välja mõne ametniku näoilmest, et koostöö teema pole võõras. Õnneks üks kohalviibinu sai mu küsimuse mõttest aru ja ütles, et eurofondide raha saavad peale MTÜ-de ja kohalike omavalitsuste ka eraettevõtjad taodelda, selleks ei pea ühist MTÜ-d looma. Põgusalt saime aimu ka kõrvalasuva sadamaala omaniku plaanidest.
Kokkuvõttes selgus, et Tilgu sadama DP keskkonnamõjude hinnangus oli ühena tingimustest seatud see, et sadam vajab uut juurdepääsuteed ja mööda praegust Tilgu teed ei ole juurdepääs liikluskoormuse kasvades võimalik. Seega tähendab see seda, et Tilgu sadama DP-ga ei saa edasi minna enne, kui on kooskõlastatud Tilgu tee detailplaneering koos uue juurdepääsuteega. Tähtaega, millal kopp maasse lüüakse ja millal sadam peaks valmima, välja ei öeldud. Sain aru, et projekteerimine siiski algas.
Kui protokolli kätte saan, koosolekust täpsemalt. Tilgu uue juurdepääsutee murest järgmises postituses.
Lisaks ka veebruarikuu info vallavanemalt: Purjelaualiidu blogi 16.02.2009
Kohapeal saime esiteks niipalju teada, et DP ei erine kaks aastat tagasi tehtust oluliselt, kogu sadama plaani on "pööratud" päripäeva umbes 15 kraadi, et sadamasse sissesõit oleks idatuulte eest varjatum. Muuli otsa vastas asuvasse kainurka on plaanitud slipp koos pikendusega, muud nagu eriti silma ei hakanud. Ka on lähialasse plaanitud Tilgu teeni uus juurdepääs, mis peaks lahendama ka sadamasse ligipääsuprobleemi, aga see on kõrvalasuva DP teema.
Üldiselt oldi seda meelt, et igal juhul on vaja Tilgu tee DP-ga edasi minna, sest praegu on avatud mitmed fondid, kust võidakse arenduseks raha saada ja need fondid ei ole igavesti kasutada. Kohalolnud esitasid valdavalt häid täiendusettepanekuid ja märkusi, mida on vaja arvestada. Mõnes osas mindi ka detailidesse, mis on juba ka projekteerimise teema, aga info täheldati üles. Näiteks arvestatakse ettepanekutega sadamavärava kitsamaks ehitamisest, slipi külgkai rajamisega, paatide jaoks oma ala loomisega, purjespordikooli ja talvehoiuruumide rajamisega, ellinguhoone suuremaks planeerimise, juurdepääsutee ja parkimisprobleemide ja muuga.
Oli sõnavõtte sel teemal, et sadam jääb üsna pea väikeseks, et miks ei mõelda suuremalt ja ette? Vastuseks saime, et praegu on peamine eesmärk selle väikese DP-ga mäele saada, küll tulevikus saab vajaduse kasvades seda laiendada ja uusi asju juurde arendada. Muidu me jäämegi vaid jutustama ja suuri plaane tegema ja sadamakoht kiratseb edasi. Sellega oldi üldjuhul nõus.
Mina oma küsimustele sain üldjuhul vastuse. Olgugi, et näib pigem jahiomanikest klientide ja külalisjahtide sadam tulevat, rõhutati, et sadam saab olema avalikult kasutatav ja sinna on oodatud kõikide veesõidukite omanikud (tegin märkuse, et kohalike paadiomanike huvi sadama vastu on sama suur ja neile piisaks ka madalama sügavusega veealast kui jahtidele ettenähtud 4-8 meetrist).
Naaberkandi elanikel tekkis küsimus, et kui sadama veevarustus on plaanitud Romantiku puurkaevust, kas on enne ehitust ka puurkaevu rekonstrueerimine plaanitud? Uuriti ka muude kommunikatsioonide (elekter, side, kanalisatsioon jms) ligisaamisvariante.
Natuke teemast välja oli mu küsimus sadama omandivormi kohta, mis puudutab koostööd kõrvalasuva sadamakrundi omanikega, aga ilmselt on see teema juba läbi vaieldud. Seda lugesin välja mõne ametniku näoilmest, et koostöö teema pole võõras. Õnneks üks kohalviibinu sai mu küsimuse mõttest aru ja ütles, et eurofondide raha saavad peale MTÜ-de ja kohalike omavalitsuste ka eraettevõtjad taodelda, selleks ei pea ühist MTÜ-d looma. Põgusalt saime aimu ka kõrvalasuva sadamaala omaniku plaanidest.
Kokkuvõttes selgus, et Tilgu sadama DP keskkonnamõjude hinnangus oli ühena tingimustest seatud see, et sadam vajab uut juurdepääsuteed ja mööda praegust Tilgu teed ei ole juurdepääs liikluskoormuse kasvades võimalik. Seega tähendab see seda, et Tilgu sadama DP-ga ei saa edasi minna enne, kui on kooskõlastatud Tilgu tee detailplaneering koos uue juurdepääsuteega. Tähtaega, millal kopp maasse lüüakse ja millal sadam peaks valmima, välja ei öeldud. Sain aru, et projekteerimine siiski algas.
Kui protokolli kätte saan, koosolekust täpsemalt. Tilgu uue juurdepääsutee murest järgmises postituses.
Lisaks ka veebruarikuu info vallavanemalt: Purjelaualiidu blogi 16.02.2009
No comments:
Post a Comment