Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 2009.
Programmi täiendamisettepanekud ja kommentaarid 12.03.2009
Sissejuhatuseks
1. Kaitsekorralduskava Muraste looduskaitseala jaoks on koostamata. Ebaloogiline ja protseduuriliselt mõeldamatu on Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi (edaspidi KSH programm) koostama hakata enne kui looduskaitsealal, selle lähialal ja ka Tilgu teel endal on valmimata kaitsekorralduskava.
2. Võrreldakse valesid asju. KSH programmis võrreldakse alternatiividena nullvarianti ja lõplikku teostumise varianti, mis ei ole õige ega piisav.
1) DETAILPLANEERINGU ALA PIIRID
KOMMENTAAR:
Muraste looduskaitseala piirid koos Natura maastikukaitseala määramisega on koostatud osalt silmakirjalikult, et see piirkond ei oleks takistuseks võimalikule tulevasele ehitustegevusele. Kui ühe looduskaitseala keskele ehitatakse niivõrd suur objekt koos tee laiendusega, on sellel selge mõju kogu looduskaitsealale ja lähiümbrusele. Loomad ja taimestik ei tea alade piiridest ja sellest, et Tilgu tee „riba“ alasse ei kuulu, midagi, ja kindlasti hakkab toimuv nende elu ja liikumist mõjutama (kui mitte ei lõpeta seda). See, et Tilgu tee ei kuulu looduskaitsealasse ja mõlemal pool teed on kaitseala, ei tähenda, et Tilgu tee ei kuuluks ümbitseva kooslusega ühte ruumi. Seda enam, et rohevõrgustiku koridori alasse kuuluvad mõlemad alad, nii tee kui ka kaitseala. Loomade liikumise mõjusid oli märgata juba peale koertekooli rajamist - mis hakkab toimuma peale tee laiendust, suurte hoonete lisamist ja piirkonnas viibivate inimeste arvu kasvu?
Programmi täiendamisettepanekud ja kommentaarid 12.03.2009
Sissejuhatuseks
1. Kaitsekorralduskava Muraste looduskaitseala jaoks on koostamata. Ebaloogiline ja protseduuriliselt mõeldamatu on Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi (edaspidi KSH programm) koostama hakata enne kui looduskaitsealal, selle lähialal ja ka Tilgu teel endal on valmimata kaitsekorralduskava.
2. Võrreldakse valesid asju. KSH programmis võrreldakse alternatiividena nullvarianti ja lõplikku teostumise varianti, mis ei ole õige ega piisav.
1) DETAILPLANEERINGU ALA PIIRID
KOMMENTAAR:
Muraste looduskaitseala piirid koos Natura maastikukaitseala määramisega on koostatud osalt silmakirjalikult, et see piirkond ei oleks takistuseks võimalikule tulevasele ehitustegevusele. Kui ühe looduskaitseala keskele ehitatakse niivõrd suur objekt koos tee laiendusega, on sellel selge mõju kogu looduskaitsealale ja lähiümbrusele. Loomad ja taimestik ei tea alade piiridest ja sellest, et Tilgu tee „riba“ alasse ei kuulu, midagi, ja kindlasti hakkab toimuv nende elu ja liikumist mõjutama (kui mitte ei lõpeta seda). See, et Tilgu tee ei kuulu looduskaitsealasse ja mõlemal pool teed on kaitseala, ei tähenda, et Tilgu tee ei kuuluks ümbitseva kooslusega ühte ruumi. Seda enam, et rohevõrgustiku koridori alasse kuuluvad mõlemad alad, nii tee kui ka kaitseala. Loomade liikumise mõjusid oli märgata juba peale koertekooli rajamist - mis hakkab toimuma peale tee laiendust, suurte hoonete lisamist ja piirkonnas viibivate inimeste arvu kasvu?
Küsimus: Mis on looduskaitseala eesmärk?
ETTEPANEK: Muuta detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise ala piire ja nende ala laiendada tegelikule mõjualale.
2) PUUDU UURINGUTE NIMEKIRI JA TEOSTAJAD
KOMMENTAAR:
Kes hakkab kõike hindama, loodusseiret ja uuringuid tegema? Programmi koostamise ajakava on paigas, aga ühegi sõnaga ei ole mainitud, kui palju uuringuid ligilähedaseltki tuleks teha ja palju need võivad aega võtta.
Programmis on puudu tellitavate uuringute nimekiri ja nende uuringute läbiviijad. On kirjas vaid umbmääraselt, et milliseid mõjusid hinnatakse. Vältida tuleb olukorda, kus kõik "uuringud" oleks justnagu tehtud, kuid reaalseid välitöid ei toimu. Ei ole õige, kui kokkuvõtted tehakse hetkel olemasolevate ja kindlalt vananenud või puudulike andmete põhjal.
Väliuuringute vajaduse tõttu tuleb KSH ajakava tunduvalt pikendada.
ETTEPANEKUD:
Programmile tuleb lisada järgmised uuringud, kuna Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava ei ole tehtud:
- Nahkhiirte uuring – nahkhiirte teemal KSH programmis küll mainitakse, et hinnatavas alas või klindis on nende talvituspaigad, kuid tegelikult on tegu tõestamata rändekoridoriga, mis on uurimata ja mida antud programm püüab vähetähtsustada. Talvituspaigad võivad olla seotud P. Suure merekindluse ehitistega, mida on samuti vähe uuritud. Ei ole teada, kuidas liiklus ja inimtegevus, eriti aga öine valgustus võib neid EL direktiividega kaitstavaid liike mõjutada. Loe lisa: http://www.ilmajaam.ee/?id=90106
- Linnustiku uuring – vanad metsad on elupaigaks paljudele EL direktiividega kaitstavatele liikidele, keda pole seal inventeeritud. Uurimise aeg: aprill - oktoober, parem oleks aastaring. Alal elutseb mitmeid rähniliike, arvukalt väike-kärbsenäppi, röövlinde jne.
- Botaaniline e. taimestikuanalüüs selleks sobival aastaajal: mai - august (kui pakutakse dendroloogia, siis see ei ole piisav, sest puudutab vaid suuri puid). Teada on, et klindil ja pangametsades kasvab EL direktiividesse kantud kaitsealuseid taimeliike, mida selles piirkonnas ei ole inventeeritud.
- Rohekoridor – KSH programmis on märgitud, et tegemist on rohevõrgu tuumalaga, kuid tegelikult on seal rohekoridor, mis tagab tuumalade vahelise vaba liikumise, mis on oluline liikide mitmekesisuse ja loomade elujõu säilimisel.
SKA kompleksi ümber objekte lisades lõigatakse paljude loomade liikumisalad ära, nt. paeklindi allaäärde (kus väike „riba“ looduskaitsealaks) plaanitakse koerte jalutusväljakut ja kinnist lasketiiru, mille korral loomade läbipääs väheneb või kaob. Ka ujula rajamisel tõrjutakse loomad mere äärde, aga paadilautri juures on juba praegu loomade jaoks läbipääs olematu. Samuti ei teata pisemate loomade liikumisest midagi, Tilgu teel soojaperioodil lebab kümneid madude, konnade ja siilide laipu. Seda praeguse tee juures, kus kiirus piiratud, aga laiendatud tee ("magistraali") puhul ja kiiruste kasvades kasvab oht nendele loomadele kordades.
Uurida tuleb imetajate arvukust ja liikumisradu ja nende kasutatavust ning lindude rännet: üks aasta oleks vaja sellise uuringu tegemiseks ning talvel lumikatte perioodil samuti.
- Looduslike koosluste analüüs oma ala ekspertide poolt – aeg: mai-juuni. Piirkonnas on mitmeid EL direktiividega kaitstavaid kooslusetüüpe.
- Geoloogiline analüüs selle piirkonna rannajoone asjus – kuidas, millises suunas ja millises ajaskaalas muutub tulevikus rannajoon (kui kiiresti taganeb maa ja kuidas täpselt) – vastava ala eksperdilt. Arvestades suurenevat vibratsiooni pinnasele seoses transpordi kasvuga võib olukord kordades halvemaks muutuda.
- Hüdroloogiline uuring seoses võimalike kuivendamiste, truupide, kraavide ja kogu tee rekonstrueerimisega ja nende koosmõju kohta, mis võib pöördumatult muuta looduskaitseala kooslusi ja läbi selle mõjutada omakorda kaitsealal elutsevaid looduslikke liike. Puude mahavõtmise plaani korral hinnata ka mõju pinnase veevahetusele (enam päiksevalgust, aurab rohkem niiskust) ja taimestikule.
- Lisada uuringute nimekiri, neid teostavate ja andmeid analüüsivate ekspertide nimestik ning välitööde ajakavad KSH programmile.
3) DETAILPLANEERINGU VÄLINE MÕJUTATAV ALA
- Hindama peab, kui palju võib reaalselt ehitustegevus kanduda detailplaneeringu alast välja, nt. kraavide kaevamine kaugemale kui detailplaneeringu alal. Lk 9 tsitaat: Võimalikuks on peetud liigniiskete alade kuivendamist kraavidega - see väljub kindlalt detailplaneeringu ala piirest ja sel on suur mõju. Muutub nii taimestik, lindude kui ka loomade jm elusorganismide paiknemine. Lk 11 küll kirjutatatud, et mõjuala on ka detailplaneeringu alast väljas, aga KSH programmi hindamise eesmärkides jäänud mainimata.
Lisaks looduskaitsealale on selle lähedal territooriume, mida teeehitusel mõjutatakse, nt kaitsealast väljajääv liivakivi klindiserv ning looduskaitseala ja Tilgu sadama vaheline märgala. Truupide ja kraavide puhul võib juhtuda sama, mis koertekooli ümbruses peale ehitust toimus – osa alast kuivendati täielikult ja kõrvalalad ujutati üle.
- Tilgu sadamaala detailplaneeringu keskkonna hinnangu mõju tuleb sellesse projekti kaasata, mitte võtta neid eraldi. Sadamaala keskkonna mõjude hindamist alustati umbes 2 aastat tagasi, peaks kuskil ka tulemused olema. Tilgu sadam nt annab liikluskoormuses, müra suurenemises, pinnasevee suunamises, liivakiviklindi lagunemises jm oma osa juurde.
- Eraldi tuleb hinnata Tilgu tee laiendamist ja SKA ala. Hoonete rajamine ja tee laiendus on kaks eri asja erineva mõjuga.
ETTEPANEK: Arvata need punktid KSH programmi.
4) INIMTEGEVUSE MÕJU VÕIMALIKU SUURENEMISE HINDAMINE
KOMMENTAAR:
Programmist puudub suurenev inimtegevuse mõju hindamisel oleval kaitsealal.
- Lk 13 - Detailplaneeringu elluviimise ja ehitusjärgsetes tagajärgedes on jäänud mainimata SKA-ga ja sellega seost mitte omava rahvamassi suurem siirdumine looduskaitsealasse ja mere äärde, mida SOODUSTAB kergliiklustee rajamine, väikesadama ja selle juurde rajatava liivaranna riba valmimine lähiajal, inimeste soov looduses lõket teha, rannas päevitada ja toitu valmistada. Kasvab prügi hulk (mida vald ei ole suutnud varasematel aastatel ka Vääna-Jõesuus ohjeldada) ja ka suvitajatega kaasnevate autode (tee äärde) parkimisest tulenev mõju. Kasvab ka tuleohu ja metsatulekahjude tekkimise oht jms. Vaja hinnata, kuidas inimesi suunata, kuhu rajada parklad ja alalised lõkkekohad.
Ka ATV-de ja maasturitega on juba kaitsealas olevaid märgalasid, klindi pinda ja muud loodust kahjustatud.
- Tee laienemisega seoses sõidukite kiiruse kasvu mõju hindamine. Liikluse rahustamise võtteid (http://www.mnt.ee/atp/failid/Rahust.pdf) ja loomade teeületuse ohutust tuleb arvestada projekti algfaasist peale. Tiheasutusaladel teede laiendamine ilma rahustamisvõteteta suurendab sõidukite liikumiskiirust, ümbruskonna müra ja õhusaastet ning liiklusohutus väheneb. Kui Tilgu tee eesmärgiks on selle läbitavust parendada sõidukite kiiruse suurendamisega, siis on see põhimõte igasugusele keskkonnaaspektile vastuvõetamatu. Praegu on Tilgu sadamast alates kiirusepiiranguks 30 km/h, aga tegelikult sõidetakse 50-70-ga, olenemata kitsast teest.
Sõidukite kiiruse kasv koos liikluse intensiivistumisega on ohuks nii loomadele, kes toimivas rohekoridoris liiguvad, kui ka inimestele endile.
ETTEPANEK:
Arvata need punktid KSH programmi.
5) EHITUSTEGEVUS JA SUURENEV LIIKLUSKOORMUS KLINDI VAHETUS SERVAS
- 10. lk 13 - Mõju pinnasele: Programmis ei ole kirjas, et hinnatakse transpordi ja ka raskeveokite vibratsiooni (kahjulikku resonantsi) merepoolse liivakivipanga ääre lähedal (kriitilisi kohti on kogu teel vähemalt 3, nende hulgas ka Tilgu koobaste kohal olev ala). Pinnakihtide vibratsiooni tuleks kriitilistes kohtades mõõta ja arvestada koosmõju "jaanuaritormide" meretõusude, tuultega ja arvestada mõju koos pinnasevee liikumisega ning kõike koos.
Kahju teele ja pinnasele tehti juba Piirivalvekooli laiendusel raskeveoautodega ja tehakse ka enne uut tee laiendamist, kaevamistöid ja kaldaääre lisatäitmist, ka enne tugevate teetammide rajamist. Liivakivipank on selles suhtes õrn. Pinnase vibratsioon ja koormused mõjutavad ka panga koobastes ja uuretes elutsevate loomade elu.
Paar lõiku edasi leheküljel 13 on küll kirjutatud müra ja vibratsiooni hindamisest, aga see pigem väliskeskonna ja elusolendite suhtes, pinnasele mõju kohta teema püstitamata.
- NB! KSH programm ei sisalda mõju kaitsealustele Tilgu koobastele, mis on nimetatud alas.
ETTEPANEK:
Lisada klindi koostise ja pinnakihtide ning kasvava liikluskoormuse uuring. Klindi merepoolse ääre liigse läheduse tõttu loobuda selles osas tee laiendamisest. Suunata detailplaneering ja mõjude hinnangud varasematel avalikel koosolekutel esitatud juurdepääsutee alternatiivvariandini (tee paekivikarjääri kaudu). Võrrelda liivaklindi kahju peale teelaiendust ja paekiviklindi olukorda peale lisajuurdepääsu rajamist läbi kunagise paekarjääri.
6) REOVEE PUHASTUSJAAM LOODUSKAITSEALAS
KOMMENTAAR:
SKA juurdeehituse ja Muraste uute elurajoonidega seoses on vajalik reoveepuhastusjaama läbilaskevõimsuse tõstmine. Samas plaanitakse Tilgu tee rekonstrueerimisega seoses selle juurde ka reoveetrassi rajamine, et suunata ka Rannamõisa ja Ilmandu küla majade reoveed Meriküla puhastusjaama. Küllalt pikk trass läbi looduskaitseala ja selles alas soovitakse laiendada nii puhastusjaama kui ka selle kaitsetsooni.
- Hinnata tuleb ka reoveeavariide mõju, nt kui Meriküla puhastusjaam peaks rivist välja minema ja kui tekivad ülevoolud pumplate seiskumisel. Millised on alternatiivsed kogumiskohad, kui kiiresti reageeritakse, kaugel on tehnilised töötajad ja päästekomando ning reovete ärajuhtimise võimalused.
Puhastusjaamade ja kavandatavate trasside ja pumplate võimalikku ohtu hinnata kogu uuringualas.
ETTEPANEK:
Arvata reovee puhastusjaama ja trassist tulenevate ohtude mõju hindamine KSH programmi.
7) MUUD MÄRKUSED
- Lk 5: "SKA ala paikneb Muraste külas klindi, mere ja Muraste looduskaitseala vahelisel alal" - tegelikult asub üleni kaitseala sees.
- Lk 5 ja 13: Ala ei piirne põhjast-kirdest Tallinna lahega vaid see on Kakumäe laht.
- Lk 9, peatükk 2.3: Alternatiivide kriteeriumid:
Üks kriteerium on puudu - mõju keskkonnale: peab vastama looduskeskkonna piirangutele.
- Lk 19 – tsitaat: "olemasoleva seisundi kohta hangitakse teavet vähemalt järgmistest allikatest:" - nimekiri on pikk, aga kohalikud elanikud on välja jäänud. Kohalikud näevad looduses toimuvaid protsesse pidevalt ja mitmed mäletavad looduse seisundit mitmeid aastaid tagasi. Nt. mereranna seisundit enne viimaseid suuri torme, novembris 2008 ja "jaanuaritormis" aastal 2007, madal- ja kõrgvee piire ning mõju jms. Samuti võib kohalikelt küsida, mis loomi ja linde nad alas näinud jpms.
- Kaart: Tilgu koopad ja Tilgu sadama lähedal kaitsealuste rahnude-kivide ala on kaartidel märkimata jäänud.
ETTEPANEK:
Parandada vead KSH programmis.
Meie kindel taotlus on esitatud punktid KSH programmi lisada.
Lugupidamisega
Mairold Vaik, Andres Liinat, Vello Must, Val Rajasaar, Ragnar Põllu, Riho Rõõmus, Andri Talts, Raivo Vihvelin
12.03.2009, Muraste küla, Harku vald
No comments:
Post a Comment