Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu muutmise ettepanek.
15.03.2009, Muraste küla, Harku vald
Sissejuhatus:
Nii detailplaneeringus kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmis puuduvad Tilgu tee alternatiivid.
Sisekaitseakadeemia (SKA) laienduse osas on küll planeeringu nullvariant terviklikuks alternatiiviks, aga Tilgu tee laienduse ja juurdepääsu alternatiivid (kui SKA juurdeehitus teostub) puuduvad. Sisuliselt kui SKA juurdeehituse otsus tuleb, on vaid 1 võimalus jäetud: olemasoleva tee laiendus. See ei ole aga õige ega piisav.
KSH programmis kirjutatud algusest peale, et välja tuleb valida parimad alternatiivsed lahendused, aga neid alternatiive ei ole kuskil ("välja valida parimad alternatiivsed lahendused" - sõnastus siinkohal välistab põhilahenduse teostumist?). Peab olema vähemalt ka kolmas ja neljas alternatiivvariant.
KSH programmi märkused:
- Lk 3 ja lk 10 - Hinnatakse kahte reaalselt alternatiivset olukorda. Kõigepealt olukorda, kui kavandatavat tegevust Muraste külla ei tule ehk nullalternatiivi ning detailplaneeringu elluviimise alternatiivi.
St, et alternatiivset ligipääsuteed läbi vanade karjääride või mujalt KSH programmiga seoses ei analüüsita? Seega ei saa ka juurdepääsualternatiivi tulla, kuna sellele pole tehtud KSH-d.
- Lk 9, peatükk 2.2: Tekstist jääb mulje, et Tilgu tee laiendusele alternatiive pole - "Planeeringu eskiislahenduste koostamise käigus on analüüsitud erinevaid ligipääsuteede variante ning leitud, et ainuke reaalne ligipääs hakkaks kulgema mööda olemasolevat Tilgu teed".
Kus on need analüüsid? Kas on selget otsust selle kohta, et Tilgu tee täielik laiendus on peale nullvariandi ainuke variant? Siinkohal ei tuleks nii kindlalt väita, et nagu oleks juurdepääsutee asukoht juba otsustatud, tegelikult see otsustatakse peale keskkonnauuringuid koos alternatiividega.
- Lk 9 – NB! Detailplaneeringu avalikel aruteludel ei ole rajatiste asukohad "laias laastus" paika pandud! Suurim rajatis ja suurima mõjuga - Tilgu tee osas ei ole avalikel aruteludel lõplikke otsuseid vastu võetud, rääkimata "laias laastus" otsusest. Selline kindel kirjaviis tuleb KSH programmist eemaldada. Kohalikke elanikke ja nende alternatiivettepanekuid pole kuulda võetud.
- Lk 9 – “Planeeringu eskiislahenduse koostamise käigus on analüüsitud erinevaid ligipääsuteede variante ning leitud, et ainuke reaalne ligipääs hakkaks kulgema mööda olemasolevat Tilgu teed”. Analüüsi pole esitletud, kindel kirjaviis eemaldada.
NB! Viimasesse jaanuari avaliku arutelu protokolli (mida seni pole avalikustatud) lubas koosoleku juhataja Hr Sulev Roos lisada Harku valla kohustusena alternatiivse ligipääsu analüüsi vana paekarjääri kaudu.
- Lk 10 on kirjutatud, et alternatiive arutatakse vaid detailplaneeringu ala piires (teisi asukohaalternatiive ei hinnata). Siis on alternatiivsed juurdepääsuteed, mis planeeringualast väljas, automaatselt ka KSH programmist väljas?
- "Ebareaalsete alternatiivide keskkonnamõju ei hinnata" - Kus on see kriteerium, mille põhjal saab väita, et „siit saadik“ on see alternatiiv ebareaalne? Sest ka samal leheküljel on kirjutatud, et mõningad alternatiivid osutusid ebareaalseks. Millised? Kõiki pole ju hinnatudki.
Teatavasti novembri avalikul koosolekul hinnati ebareaalseks vaid platvormi juurde joonistatud ringrampi ja SKA Suurupi poolset juurdepääsu, teiste ligipääsu alternatiivide kohta ei arutatud midagi ja analüüs tegelikult puudub.
Kokkuvõtteks:
Kaasata detailplaneeringusse praegu väheses kasutuses olev tee ja selle ümbrus alates Klooga maanteest kuni paekivikarjäärini ja kuni Tilgu teeni. Alasse kuulub ka valla planeeritav tervisekeskuse ala ja oleks ka alternatiiviks SKA juurdeehituse kavale. Nimetatud ala kohta võib ka eraldi planeeringu algatada, mis on seotud praeguse planeeringuga?
Sel juhul jääks puutumata kõrge liivakiviklint (teelõik u 500 m enne Tilgu sadamaala) koos elustikuga. Kuigi tegemist ei ole looduskaitsealasse jääva alaga, igasuguse ehituse põhimõtte järgi tuleb võimalikult vähe muuta olemasolevat looduslikku kooslust. Siiski asub nimetatud teelõik Rannamõisa maastikukaitseala ja kaitsealuste Tilgu koobaste vahetus läheduses.
Tiheasustusala Tilgu tee 1-st kuni Romantiku teeni jääks meie ettepaneku teostumisel tee laiendusest puutumata ja osaliselt võiks muutuda ühesuunaliseks nagu varasemates kirjades ja ka siin ühes alternatiivvariandis soovitatud.
ETTEPANEK 15.03.09:
Lisada allpool olevad alternatiivid, sellega seoses muuta detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise ala piire ja nende ala laiendada tegelikule mõjualale.
Alternatiivettepanek 3:
Kui SKA-d otsustatakse laiendada ja planeering saab KSH programmilt rohelise tule.
SKA kompleksi laiendamisel Tilgu tee Klooga maanteest kuni Tilgu sadamaalani jätta laiendamata, (nimetatud lõigus ära jätta ka kergliiklustee kuna Klooga maantee ääres on see juba olemas) ja planeeringusse lisada uus juurdepääsutee läbi kunagise paekivikarjääri, mille klindiääre all ei ole märgala ega Muraste looduskaitseala (kaartidel teevariant E). See tee oleks ka parem variant Tilgu sadamaala jaoks ja jääb ära tee laiendus läbi tiheasustusala. Sel juhul oleks võimalik ka kõrget liivakiviklindi äärset liikluskoormust praegusega võrreldes oluliselt vähendada, muutes praegusest teest u 500-meetrine lõik enne sadamaala ühesuunaliseks.
Muraste looduskaitsealas olevat teelõiku laiendada minimaalselt, eelistada kõnniteed kergliiklusteele ja osalt möödasõidud lahendada “taskutega”. Tänavavalgustus ära jätta.
Alternatiivettepanek 4:
Kui SKA-d otsustatakse laiendada ja planeering saab KSH programmilt punase tule.
SKA juurde rajada vaid mõned objektid (ühiselamu) ja uus õppekompleks, kogu tuletõrjedepoo ning kõik plaanitavad spordihooned rajada klindi peale vana paekivikarjääri vahetusse lähedusse, kus valla kinnistud ja kuhu planeeritakse ka tervisekeskust. Tilgu tee rekonstrueerida vaid praegustes piirides, lisades vaid kõnnitee ja möödasõidutaskud.
Varasemates kirjades läbi käinud ja ka koosolekutel välja öeldud, et kogu või enamuse õppekeskuse juurdeehitusest võiks rajada paeklindi peale, paekivikarjääri vahetusse lähedusse. Avalikud spordirajatised (staadion, ujula) oleks ka üldsusele paremini ligipääsetavad, rääkimata sellest, et tuletõrjedepoo jaoks on see samuti sobivam. Tilgu sadam oma merepäästekomando rajatisega samuti lähemal. Siis jääksid ära sõidukite ja raskeveokite juurdepääsuprobleemid ning keskus oleks seotud praeguse piirivalvekooliga ja treenimismaastikega ka jalgradade ja jalgrattatee kaudu. Looduskaitsealale jääks ära praeguse planeeringuga kaasnev laiaulatuslik mõju.
Need ettepanekud mõistagi tähendavad kogu alanud protsessi nullist alustamist, aga usume, et lõpptulemuse seisukohalt on see kõigi jaoks parim variant.
Lugupidamisega
Mairold Vaik, Andres Liinat, Vello Must, Ragnar Põllu
No comments:
Post a Comment