Merikülast valla teede ja juurdepääsude teemaplaneeringu eelnõus - oodatakse tagasisidet

Peale 13-17 aastat tegelemist-menetlemist koos tagasilöökidega on erinevad vallavalitsused koos partneritega kokku pannud valla teede ja juurdepääsude teemaplaneeringu. Soovitan kõigil dokumendi seletuskirja ja lisadega tutvuda, et leida oma asulat, küla ja piirkonda puudutav info. Siinkohal käsitlen Suurupi poolsaare osast peamiselt oma koduküla ja selle lähipiirkonda.

Teede teemaplaneering on osa valla üldplaneeringust ja sisaldab palju enam infot kui juurdepääsud merele ja matkarajad. Käsitletud on nii olemasolevaid teid kui plaanitavaid uusi, aga dokument kirjeldab ka ühistranspordiga seotud teemasid ja isegi seda, kus on rohekoridorid, kuhu on plaanis ATV-rada teha ja kuhu isegi on vaja pinke planeerida. Pea sajal leheküljel on huvitavat sisu palju, nt Suurupi külas Pärtli tee piirkonna kohta.

Teemaplaneeringu dokumentatsioon on siin. Teemaplaneeringu kohta on tehtud ka GIS-kaart, millest on oma piirkonna kohta hea infot vaadata.

Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 20. november kuni 03. jaanuar, selle aja jooksul on teemaplaneeringu eelnõule võimalik anda tagasisidet (vt lisa siit).

---

Meriküla puudutavad kõige olulisemad punktid:

1. Tilgu tee (11414) täiendav rekonstrueerimine

Teemaplaneering näeb ette Tilgu tee täiendava rekonstrueerimise Merikülas, et tagada parem liiklemine erinevatele kasutajagruppidele. See tähendab eelnõu teksti järgi, et teed nähakse olulise avaliku ühendusena, tee tähtusus ja kasutuskoormus suureneb seoses Tilgu sadama arendusega, kooli laialdasema ja mereäärsete alade tihedama kasutusega ning eesmärgiks on veelgi rohkem parandada liikluskeskkonda nii autodele, jalakäijatele kui ratturitele. 

Samas seab planeering looduskaitselise piirangu tekstis nii, et tee laiendamine ei tohi toimuda inventeeritud metsakoosluste arvelt ja metsaraiet või elupaikade kahjustamist ei lubata. See tähendab endiselt, et looduskaitseala arvelt ei saa teed laiendada.

---

2. Tilgu tee antakse perspektiivis vallale

Dokumendis on mitu korda öeldud, et Tilgu tee on perspektiivselt munitsipaalomandisse antav tee. Transpordiamet on sellekohast huvi väljendanud juba aastaid, peamiselt 2016. aastast saadik, kui sisekaitseakadeemia kolledž minema koliti.

Meriküla elanike seisukohalt on see oluline, sest tähendab, et tee nähakse tulevikus vallateena, vald hakkab vastutama tee korrashoiu, hoolduse, lumekoristuse ja liikluskeskonna arendamise eest. Olen ametnikelt korduvalt kuulnud, et on olemas kokkulepe, et kui Transpordiamet rajab sadamasse uue juurdepääsu, siis ka nii uus tee kui Tilgu tee antakse vallale üle.

Valla jaoks võib see olla võimalus, et teesse investeerimise otsustest kuni täideviimiseni võivad protsessid lüheneda (nt kriisiolukordades ei pea poolteist aastat ootama, et mingi serva varing korda tehtaks), aga teisalt on risk kohalike jaoks, kas vald suudab sama kvaliteetselt (talvist) teed ja teeääri hooldada kui Transpordiameti tellitud partnerid seda teinud on? Varasemad kogemused, ajast, kui tee ei olnud veel riigitee, mäletame seda, et sai oldud lumevangis ja teekatte kordategemisel koonerdati aastaid. 

---

3. Alternatiivne ühendus Merikülale Suurupi küla poolt

Üks huvitavamaid osi puudutab kriisivalmidust. Teede teemaplaneering näeb ette Tilgu tee ja Angervaksa tee ühendava jalgratta- ja jalgtee rajamist olemasoleva metsatee koridoris, mida kriisi korral saaks kasutada ka päästesõidukid. 

Selgituses öeldakse, et Tilgu tee on tupiktee, piirkonnas on elamud, sadam ja kool ning vajalik on alternatiivne ühendus kriisiolukordadeks. 

Huvitav detail on, et algselt kaaluti tänavaühendust, kuid looduskaitse tõttu loobuti sellest ning alles jäi kergliikluse/pääsulahenduse idee. 

Kui nüüd kaardi pealt otsida, kuhu on plaanitud alternatiivne ligipääs Merikülla koolihoone tagant läbi looduskaitseala Suurupi poole (jalgrattateena ja ühendusteena kriisiolukordadeks), siis hetkel kaardi pildilt siiski leiab vaid pooliku jalgratta tee, mis isegi Tilgu teeni või koolihoone territooriumile ei ulatu:

Seejuures hankepartneri kaardil on näha plaan Angervaksa tee ühendada Tilgu teega selline, kuhu on lisatud info ka bussi jaoks läbipääsu võimalus (ilmselt on see töömaterjal?):

Seejuures seletuskirja tekstist leiab lõigu, et seda teed ikka ei saa planeerida.

Samuti on teema seotud Suurupi looduskaitseliste aladega:

Küsimus tuleb ilmselt teele saata, et kuhu ja kui pikalt alternatiivne ligipääs ehk jalgrattatee on plaanitud?

---

4. Meriküla koolihooneni pääs

Jalgratta- ja jalgteede võrgustiku eesmärkide hulgas on eraldi välja toodud, et tuleb tagada normaalne ligipääs Meriküla koolihooneni. 

See tähendab, et kooli nähakse avaliku tõmbekeskusena, mille juurde peab saama mugavalt liikuda ka ilma autota. Olemasoleva kergliiklustee plaanitakse kooli hoovis jätkata kuni kooliesise platsini.

---

5. Ligipääsud merele Merikülas

Planeering sätestab, et ligipääs kallasrajale on tagatud mööda olemasolevaid jalgteid ja matkaradu. See tähendab, et uut suurt teed ei kavandata, vaid olemasolev ligipääs säilib avaliku juurdepääsuna. 

Teine mereäärne ligipääsukoht on samuti määratud avaliku kasutuse jaoks, pääs kallasrajale on tagatud mööda olemasolevat jalgteed. 

Lisaks on kirjas, et jalgtee korrastamine on lubatud, radade rajamisel või uuendamisel tuleb kasutada looduslikke materjale, metsaraiet ei tohi teha ning uusi parkimiskohti nähakse ette Tilgu tee ääres transpordimaal. 

---

6. Meriküla matkarajad, kallasrajad ja juurdepääsud

Maapoolse klindiserva kallasrada

Kui vaadata kogu teemaplaneeringut sellise pilguga, et kuidas Meriküla on mõjutatud naaberpiirkondades kavandatavast, siis esmalt torkab silma, et kirjeldatakse valla merele avamise programmi, aga viidete hulgas pole seda mainitud. Minuteada sellist programmi ei ole, ka mitte kehtivas valla arengustrateegias (arengukavas).

Lisaks sai uuritud, kuidas on Meriküla piiri taga maapoolse klindi kallasrada planeeritud ja tuleb välja, et mitmed eramaade omanikud peavad hakkama oma aedasid koomale tõmbama, et üleval serval oleks täies ulatuses läbipääs matkajatele ja muidu jalutajatele. Muidu Kadaka tee otsast kuni Meriküla vaateplatvormini on matkarada ka olemas, Muraste külaselts oma hiigelaegadel selle läbitavaks tegi ja varustas siltidega, aga Meriküla vaatetornist edasi rada ei ole praegu läbitav.

Seejuures on huvitav asjaolu, et Murastes hiiemetsa serval ei ole planeeritud klindi serval matkarada, see lõpeb Kopliotsa teel. Võimalik, et sel on mõjuv põhjendus.

Mitmed olemasolevad Meriküla matkarajad on kaardilt puudu, isegi see, mis umbes 5 aastat tagasi valla poolt multsiga kaeti. Näiteks valla GIS-kaardilt ei paista see lõik:

Samas hankepartneri kaardil on see rada olemas:

Katariina trepi juurest otsemere poole suunas kaardil on tähistatud selline juurdepääs merele, aga huvitav on tekst selle kohta, et parkimiskohad plaanitakse teisele poole teed, sinna, kus pole looduskaitseala. Aga seal on ju elamukinnistud, samas pole selles kohas kaardile kantud parkla vajaduse sümbolit.

Kaardiväljavõte juba olemasolevast merele ligipääsust läbi Katariina trepi, täiendavaid parkimiskohti pole ette nähtud peale Tilgu sadama ala.

---

7. Meriküla lautrikoht

Dokument käsitleb Meriküla piirkonda ka paatide vette saamise seisukohalt, mille peamine võimalus on Tilgu sadamas juba olemas. Meriküla lautrikoha kohta on teemaplaneeringus kirjas, et ligipääs kavandatakse olemasolevalt avalikult teelt Laheääre tee kaudu. See tähendab, et teemaplaneering tunnistab vajadust säilitada avalik juurdepääs Meriküla paatide veeskamise ja kasutamise kohale. Iseenesest on natuke jabur eesmärk, sest Laheääre tee otsast paaditreilerit vee piirini ei saa viia, sest ees on nelja meetri kõrgune astang. Kui aga tegelikult tahta vana slipini otse pääsu, tuleb kinnistul Laheääre tee 2 vähendada ranna ehituskeeluvööndit sarnaselt Tilgu sadamale.

Toon siinkohal kuvatõmmisega välja osa peatükist, mis käsitleb mõnesid merele ja lautrikohtadele juurdepääse (kogu valla territooriumil on lisaks Tilgu sadamale planeeritud 4 kohta).

Lisaks jäin mõtlema sellele, et Merikülas ja minuteada ka kogu vallas ei ole peale Vääna-Jõesuu ranna ühtegi ametlikku ja avalikku supluskohta, seega allolev järgnev lõik ei ole täidetav:

Lisaks kahtlen, kas ikka on kõikidesse (tulevastesse) supluskohtadesse vaja juurdepääsu sõidukitega? Inimesed saavad ka pikemat maad mere äärde kõndida, võimalus ametliku rannani tuleb tagada päästesõidukitele, aga kui päästesõidukitele juurdepääsu pole võimalik teha, siis avalikku ja ametlikku supelranda ei peaks ka tekitatama.

---

8. Kas Meriküla saab küla piirkonda uue sõidutee?

Dokumendis on Meriküla kohta ainult üks otsene uus sõidutee ettepanek, Tilgu tee täiendav rekonstrueerimine (eelmine tehti tervenisti aastal 2011 ja osaliselt koos koolihoone suunas kergliiklustee rajamisega aastal 2020). Täiesti uut avalikku sõiduteed Meriküla mereäärsesse piirkonda ei kavandata.

Küll aga nähakse ette, olemasolevate juurdepääsude säilitamine, parkimisvõimaluste lisamine, kallasrajale tuleb rajada uued juurdepääsud Tilgu teelt ja matkarajalt, Tilgu sadama ja koolihoone jaoks peetakse vajalikuks veel paremad ühendusteed. 

---

9. Vastuolud kergliiklusteede plaanimise osas Merikülas

Merikülas on juba olemas jalgsi liiklejatele väga hea teekond Muraste keskusest kuni Meriküla koolihooneni. 2026. aastal valmis Meriküla vaatetorn, mille trepi kõrval on ka lifti kasutamise võimalus. Nii vaatetornini Kolmiku tänava kõrval kui ka Tilgu teel kuni Meriküla koolimajani on juba olemas kergliiklustee, mis ei ole võetud looduskaitsealase territooriumi arvelt. Miks on vaja täiendavat kergliiklusteed, kui 15+ aastat selle kohta Keskkonnamaeti poole taotlused on korduvalt tagasi lükatud?

Toon siin välja väljavõtted leheküljedel 83 ja 84 märgitud otsused, et Tilgu tee äärde täiendava kergliiklustee rajamisest ei loobuta, kuigi looduskaisteala piirangud seda ei võimalda.

 Kuidas eesmärk täiendav kergliiklustee rajada siis täide viiakse?

---

10. Kas Meriküla saab uue juurdepääsutee sadamasse?

Juba leheküljel 15 on selline lause:

On teada, et Transpordiamet juba projekteerib uut juurdepääsuteed sadamasse ja uue teega seotud kinnistute omanikega on juba räägitud, laiem üldsus kaasatakse detailplaneeringu avalikustamise käigus, mis ilmselt tehakse 2027. aasta alguses.

---

11. Meriküla parklad

Peamised suured parklad on juba Tilgu sadamas (üks väheseid maakonnas, kuhu saab autoga vee piirile nii lähedale) ja Meriküla koolihoone juures.

Samas teemaplaneeringu lähtedokumentide hulgas puudub sadama detailplaneering 2013 (ja sadama arengukava ei saa lisada, sest see on veel vastu võtmata), millest saaks infot selle kohta, kui palju sadama kinnistul ranna ehituskeeluala vähendatakse, et sinna oleks lubatud rajada parkla autodele ja autosuvilatele. See osa teede teemaplaneeringus on käsitlemata.

Tilgu tee lõppu on planeeritud sõidukite parkla? Milleks, kui Meriküla koolihoone juures on ruumi parkimiseks küllalt?

Huvitav on seletuskirjast pilt, kuhu kavandatakse Tilgu sadama lähistele supluskoht (mitte ametlik ja avalik ujumisrand), selles kohas on üsna kivine rand ja merepõhi:

---

12. Mida võib Meriküla elaniku vaates suures pildis veel oluliseks pidada?

Teemaplaneeringu järgi on Meriküla puhul vallal neli olulist eesmärk: mis ka üldiselt ülejäänud rannikupiirkonna kohta käib:

- Tilgu tee saab tulevikus vallateeks (hetkel on riigitee).
- Kriisiolukordadeks on Merikülla vaja alternatiivset ühendust (sõidukite läbipääsuks).
- Tilgu sadam ja Meriküla koolihoone vajavad uusi juurdepääse.

- Avalik ligipääs merele peab säilima - kehtib kogu rannikupiirkonna kohta.

Meriküla on dokumendis käsitletud pigem avaliku mereäärse kasutuse, sadama, kooli ja kallasraja ligipääsetavuse võtmes, mitte uue elamupiirkonna või suure liiklussõlmena. 

---

Mis on valla teede teemaplaneering?

Teede ja juurdepääsude teemaplaneering on üldplaneeringut täpsustav dokument, mis määrab: 

- millised teed peavad olema avalikud ja selleks jääma;
- kuhu kavandatakse uusi ühendusteid ja transiitkoridore;
- kuidas maakonna vajadused meie vallas saavad kajastatud (ringteed, rööbasteede koridorid, ohutum ja tõhusam transport pealinna jms);
- kuidas tagatakse ligipääs mere äärde ja kallasrajale;
- kuhu rajatakse täiendavad kergliiklusteed, jalgrattateed ja parklad;
- milliste erateede puhul võib tekkida avaliku kasutuse vajadus. 

Oluline põhimõte on teemaplaneeringus, et olemasolevad ja tulevased rajatised ning avaliku huviga objektid/piirkonnad oleksid kõigile mugavalt ja arusaadavalt kasutatavad. Sealhulgas mereäär peab olema ligipääsetav avalikult teelt ning maa poolt otse (vähemalt jalgsi) üldjuhul vähemalt iga 500 meetri järel.

Teemaplaneeringu dokumentatsioon on siin. Teemaplaneeringu kohta on tehtud ka GIS-kaart, millest on oma piirkonna kohta hea infot vaadata.

Kaarti on võimalik vaadata ka planeeringu hanke täideviija lehel, sellel sümbolid ja tähistused on arusaadavamad ning on võimalik ka oma ettepanekud otse kaardile kanda.

Kuigi valla teates oodatakse ettepanekuid e-posti ja tiguposti teel:

Ettepanekuid ja/või vastuväiteid teemaplaneeringu kohta ootame e-kirja teel aadressile harku@harku.ee või posti teel Kallaste tn 12, Tabasalu alevik, Harku vald 20.11.2026–03.01.2027 k.a.

Tilgu sadama arengukava eelnõust ei selgu, kuidas edasi minna

Harku vallavolikogu oktoobrikuu istungil on päevakorras muuhulgas Tilgu sadama arengukava eelnõu tekst. Tutvudes eelnõu teksti ja seletuskirjaga tekib tunne nagu loeks koalitsioonilepingut - tekstis välditakse konkreetseid otsuseid, kohustusi ja vastutust, selle koostajad justkui ei julge otsustada ja vastutust võtta. Pakutud eelnõu tekst kirjeldab, milline on üks normaalne kaasaegne väikesadam, aga ei kirjelda, kuidas, millal ja milliste ressurssidega Harku vallas selleni jõutakse.

Arengukavad kinnitab volikogu, kuid käesoleval juhul paistab, et algatus, eestvedamine ja initsiatiiv on pigem vallavalitsuse, ametnike poolel, kus on jäänud kirjeldamata konkreetsed eesmärgid koos tähtaegadega ja vajalike ressurssidega. Käesoleval juhul on eelnõu koostanud vallavalitsus ning arengukavas kirjeldatud ülesanded on valdavalt suunatud vallavalitsusele endale. Aga üldises plaanis vallavalitsuse koostatud eelnõu on ka edaspidiste ülesannete kirjeldamisega ettevaatlik. Volikogu liikmed, eriti koalitsiooni poolel, peaks hoolega kaaluma, mille poolt hääletavad - kas see eelnõu tekst vastu võttes ka tegelikult hakkab midagi muutma?

Tegemist on strateegilise arengukavaga, mis aga ei taga eesmärkide tegelikku täitumist. Dokument ei luba palju ette ära, vaid seob suuremad otsused edasiste planeeringute, uuringute ja mõjuhinnangutega. Dokumendi tekst on pigem visioonidokument kui tegevusplaan, sest puuduvad konkreetsed mõõdikud, tähtajad ja investeeringute mahud. Tekst on nagu koalitsioonilepe, mis pikitud terminitega "uurida", "analüüsida", "kaaluda", "arendada".

Arengukavas pole mainitud midagi navigatsiooniolude
parendamise plaanidest, nt sihimärkide ehitamise vajadust

Sadama operaatori, investori kaasamise plaani ja juhtimisstruktuuri muudatuste küsimused on minu hinnangul selles dokumendis jäänud üldse kirjeldamata, kuigi suvises ideekorjes said need ideed esitatud. Kui otsida dokumendist vastust, kes tulevikus sadama tegelikult välja arendab ja millise rahaga, siis sellele n-ö visioonikirjeldus konkreetset vastust ei anna.

Sadama arengukava jaoks kutsuti suvel küll erinevad huvigrupid kokku ideede korjeks, aga sellest kokkuvõtet pole tehtud ja ideid kõigile pole jagatud, pole ka tagasisidet saadetud, milliste ideedega arvestatakse ja millistega mitte (koos põhjendustega). Lisaks see dokument valmis kabinettide uste taga ja ilmus volikogu päevakorda vaid paar nädalat enne istungit, seejuures nii huvigruppidelt kui ka suvise ideekorje osalistele ei saadetud eelnõud enne, kui selle kohta päriti, et miks läheb volikokku ilma asjaosaliste arvamuseta.

Sõna "pirandamine" kordub dokumendis,
tekstiroboti abil tehtut pole piisavalt hoolega üle kontrollitud?

Selle eelnõu teksti põhjal tundub, et selle peamine eesmärk on arengusuundade kirjeldamine, mitte konkreetsete tegevuste ja vastutuste määratlemine. Tekstis on lausa otsesõnu kirjas, et tegemist ei ole investeeringukavaga ning tegevuste maksumus ja rahastusallikad määratakse hiljem eelarvestrateegias, investeeringute kavas ja valla eelarves. Sellega volikogu jätab ju vallavalitsusele vaba käed nii tegutsemiseks kui ka mitte tegutsemiseks (pole isegi tähtaegu, mis ajaks teha ja millistel aastatel rahasid eelarvest eraldatakse).

Meriküla päeva pika laua piknik möödus koos muusika ja naeruga

Uus mereäärne külaplats on esimese üritusega sisse õnnistatud.

Rene Mitt on Visitharku kodulehel teinud laupäevasest külapäevast mõnusa kokkuvõtte, lisades juurde hea fotogalerii. 
Loe ja vaata lähemalt Visitharku lehelt.

PILDIGALERII MERIKÜLA KODUKOHVIKUST JA PIKA LAUA PIKNIKULT (üle 150 foto, autor Rene).

​

​

Järgmine üritus külaplatsil tuleb 29. augusti õhtul, kui mere ääres süütame lõkked muinastulede ööks. Täpsem info lähinädalatel.

Tilgu sadama arengukavast: selle asemel, et sügavale vette laieneda, kas ei saaks hoopis "kaevuda" maa poole?

15. juunil toimus Harku vallavalitsuse eestvedamisel Tilgu sadamas eri huvipoolte ühine ajurünnak ideede korjega, mida saaks sadamas tulevikus paremaks teha, aga seni ei ole kohtumisest veel head kokkuvõtet (protokolli/memo) koostatud isegi selles osalejatele jagamiseks. 

Samas sündmusel osalejatele jagati nüüd hoopis ühte küsitluse lehte... Ja see ei ole isegi ideede nimekirjaga küsitlus vastajate eelistuste kogumiseks skaalas üks kuni kümme palli... Milleks selline leht, millel on vaid üks (tekstimahu piiranguga) väli uute mõtete kirja panemiseks ja mille kaudu suure tõenäosusega kohtumisega võrreldes mingit uut ideed/vajadust ei pruugi tulla?
Samas täiendava ideekorje küsitluslehte ja selleni linki ei ole jagatud laiemale üldsusele, et saada peamiselt neilt huvitatutelt sisendeid, kes 15. juunil ei saanud osaleda ja oma mõtteid edastada...

"Palun andke siin vormil oma sisend kuni 17.07.2026: Tilgu sadama arengukava sisendikorje ürituse tagasisideküsitlus"

See ideede "lisakorje" on kriitilise pilguga hinnates taaskord pigem üks venitamine. Millised uued ideed üldse saavad normaalse sadama arendamiseks veel tekkida, kui sadama lisaarenduse vajadusest on juba viimased 5-6 aastat aina räägitud. Tegutsemise asemel ikka vormistamised ja jututoad...

15. juuni üritus oli taaskord järjekordne jututuba?

Kuvatõmmis ruumiameti kaardilt sadamaregistri andmekihi kaudu (klikka pildil)

Nagu kaasamisüritusel sai öeldud, Tilgu sadama arengukava loomisel, DP ettevalmistusel ja reaalses arenduses ei ole vaja jalgratast leiutada. On vaja leida rahalised vahendid, ka eelarvevälised, kui valla või jahtklubi eelarve ei võimalda lähiajal täiendavalt investeerida. 

Oma ettepanekuid, mis tuginevad teiste sarnaste (valdadele kuuluvatele) väikesadamate arendustele, olen avalikult ka jaganud, nt Meriküla blogis.

Peamine probleem, mida ka kaasamisüritusel märkasin - üks lepingu osapool loodab teisele ja teine esimesele, aga sisulist koostööd ei paista. Jahtklubi loodab, et vald võtaks initsiatiivi ja eelarvelised lubadused sadama edaspidiseks arendamiseks ja laienduseks (nende visioon vajadustega on igatahes nõudlik), samas vallavalitsuse esindajad loodavad, et jahtklubile lepinguga laiemaid volitusi andes jahtklubi ise leiab täiendavad vahendid ja ressursid arengule kaasa aitamiseks. Aga kumbki ei tee midagi, lootuses, et teine teeb... Tehakse vaid miinimum, mida hädapärast vaja teha. Samal ajal ei loeta omavahelist sõlmitud lepingut põhjalikult.

Ja siis sadam on nagu kits kahe heinakuhja vahel (need kuhjad on "loomast" nii kaugel, et ta ei saa kummastki söönuks).

Sadama üritusel 15.06 ise sõna saades loetlesin peamised asjad, mis normaalsetel sadamatel on tehtud ja milles meie sadam on maha jäänud, esitades ka ideid, mida edasi arendada (nt analüüsida, kas sadama Saarte Liinid AS-ile opereerida andmisel on reaalset kasu nii vallale kui ka AS-ile, st kas erakapitali kaasamine oleks reaalne, võimalik ja mõistlik). Aga neid mõtteid tuleb veel ja veel korrata, et lõpuks otsustajatele kohale jõuaks. Selles mõttes "jututoa" üritus päris tühja ei läinud, kui lähinädalatel ka reaalsed esimesed tulemused arengukava koostamisel hakkaks paistma.

Täitsin siiski eelmainitud küsitluslehe (uuesti) 

Igaks juhuks kirjutasin küsitluse lehel omaltpoolt veel üle peamised põhiteemad, millest olen ka siin blogis varem kirjutanud, sotsiaalmeedias jaganud ja ka 15. juuni ajurünnakul uuesti rääkinud. Aga üks idee on jäänud veel jagamata. Panen siia sõna-sõnalt teksti, mille küsitluse väljale kirjutasin ja panen ka skeemi, et oleks arusaadavam, millele siinset postituse pealkirja kirjutades olen mõelnud.

See mõte mul oli ka enne kaasamisüritust isegi märkmetena kirjas, aga ajanappuses unustasin öelda või grupitöö paberile kirja panna. See on seotud jahtklubi poolse ambitsioonika ideega, et sadamabasseini on vaja suuremaks teha, peamiselt laiendades rohkem mere poole, kasvõi olemasolevat muuli (osaliselt) kaugemale ehitades. Esmahinnangul paistab see soov/vajadus ja ambitsioon olevat tõsiselt kulukas eesmärk, peamiselt seetõttu, et mõned meetrid mere poole on sügavus järsult ja oluliselt suurem, kui kalda lähedal ning sinna pinnase ja kivide kuhjamisel ei piisa olemasolevast muulist - ikka on vaja kaugemalt lisa tuua, mis teeb juurdeehituse kalliks. Selle vajaduse pealt saab mõelda ka kastist välja.

"Jagan veel ühte ettepanekut, sadamabasseini laiendamiseks maa poole.

Selle asemel, et sadamabasseini laiendada merre uue muuli ehitamisega sügavasse vette, tuleb hoopis sadamabasseini suuremaks teha maa arvelt. Sadamabasseini on võimalik kaevata suuremaks Tilgu tee poole, mille juures väljakaevet saab kasutada sadamaala laiendamisel täiteks mere arvelt, kus on sügavus vaid mõnekümned sentimeetrid. Sel juhul ei ole sadamaala laiendusel (merre) vaja kaugelt pinnast juurde tuua, jäävad ära suured veokulud ja Tilgu tee koormamine. Kohapealse pinnase ümbertõstega laieneb sadamabassein suuremate kulutusteta, samal ajal ei peaks oluliselt vähenema sadamaala, kui kaevest välja tõstetav pinnas sinnasamasse kõrvale madalasse vette tõstetakse (muidugi KKA loal ja kooskõlastustega). Sellisel juhul saaks kaikohti juurde, tekib ruumi ka korraliku sadamahoone rajamiseks ja samal ajal vald ei pea end mingite laenudega koormama, kui leitakse selleks eesmärgiks ka EL-i või mõne muu fondi rahastus (või erakapitali kaasates). Selle ettepaneku kohta tegin ka skeemi.

Selliseid sadamabasseini jaoks süvendusega "maa poole kaeveid"
ja isegi kanaleid on mujal tehtud küll.

Kordan üle oma ettepanekut, et sadama opereerija peaks olema jahtklubist eraldiseisev, et tagada fookus sporditegevusest eraldi ning olla ka sadama kasutajate tegevustel järelevalve ja ka lepingu tingimuste täitmise üle (kohapeal) kontrollija. Hetkel on praeguse aastatepikkuse "seisaku" üks põhjuseks see, et sporditegevusega tegeleva MTÜ roll on ühildatud sadama opereerija/arendaja rolliga ning kohustustega, aga tegelikkuses arendaja rolli ei suudeta täita ja vald ei suuda ka seda nõuda.

Kokkuvõttes jään selle mõtte juurde, et tulevane DP ei tohiks tulla vaid sadama kinnistu kohta vaid see DP peab tulema piirkonna DP-na, mille puhul oleks kirjeldatud ka uue juurdepääsu lahendus ning ka teiste lähikinnistute võimalused ja osalised piirangud."

Merekaart koos mõõdistusandmetega ja sügavustega

Tsitaadi lõpp. Selle asemel, et ideede lisakorjet teha, tuleks tuumakamad ideed ja vajadused arengukava mustandisse juba kirja panna ning valla eelarvestrateegiasse lisada esialgseid eelarveridu (ja otsida lisarahastust). Selle asemel osalejatele, kes ootavad nii kohtumise kokkuvõtet kui ka arengukava esialgset versiooni, saadeti hoopis küsitluse link, et kirjutage veel... Milleks? Kas kohtumiselt ei saadud juba piisavalt ideid ja (häda)vajadusi? Millist ideed või vajaduse kirjeldust veel oodatakse? Et sadama alale peaks rajama ka lõbustuspargi? 

Jagan siinkohal ka 15. juuni kohtumisel ühte kuulajatele öeldud kommentaari vallaametniku poolt: "kust me selleks kõigeks raha saame?" Ei kommenteeri.

Aerofoto aastast 2021, kui uus sadamatäide ja muul oli juba tehtud ning jäänud olid pisitööd.
Näha on ka veealune põhjareljeef ja ka kunagine pikem muul, mis on hetkel vee all.

Kokkuvõtteks on siinkirjutajal tunne, et sadama arengukava koostamisel venitamine käib edasi ja enne aastalõppu ei hakka ei uus arengukava ega ka uus sadama või kogu piirkonna detailplaneering kuskile suunas arenema.

Loodan südamest, et eksin.

Loe lisa:
Tilgu sadam sadamaregistris
Tilgu sadama arengukavast varasemad blogipostitused
Sadamas sündmuse järelkajastus valla FB-lehel (koos fotodega kommentaarides)
Aerofoto sadamast 2019

Aerofoto aastast 2014 - madalas vees saab sadamaala efektiivsemate kuludega laiendada

Kuidas uue koalitsiooniga volikogu nüüd on tööle hakanud?

Uuel koalitsioonil või siis endistel naasnutel, kes lasid peale valimist oponentidel juhtida viis kuud, on nüüdseks möödunud 40 päeva (taas said juhtimise tagasi maikuus). Mis selle ajaga on jõutud teha või ümber pöörata? Selles osas on võimalik ülevaateid saada maikuu ja juunikuu volikogu istungitelt.

25. juuni: neli tundi volikogu istungit

Jagan 25. juuni volikogu istungist viimast 15 minutit (alates 03.49.00), kus vallavanem annab ülevaate kuu aja jooksul vallas toimunust ja vastatakse volikogu liikmete küsimustele.

Tilgu tee ääred on pea täies ulatuses peatumise ja parkimise keelupiirkond

Autodega külalised, kes te guugeldate Meriküla ja selle vaatetorni, siis siia postituseni jõudmisel saate teada, et südamest: ei keela kellegi sõidukiga külla tulemast, kui järgitakse kokkuleppeid (reegleid) ja arvestatakse kohalike elanike ja looduskeskkonnaga.

Siinkohal info, et Tilgu tee küla piirist alates pea kuni koolihooneni on üle kolme kilomeetri järjest tähistatud peatumist ja parkimist keelavate liiklusmärkidega. Vaata fotosid, veendumaks, et kilomeetrite kaupa ei tohi tee servas parkida. 

Sel on ka praktiline põhjus - tee on kitsas ja suures osas ka looduskaitsealas.

Tilgu teel on rohkem kui 3 km ulatuses tee servades peatumise ja parkimise keelu vöönd

Pilt: Google Street view. Külatee alguses on peatumise ja parkimise keelu
märgid isegi mõlemal pool teed koos ulatusega kilomeetrites.

Tilgu tee Rannamõisa küla poolt sisse sõites, alates sadamast.

Keelav märk külast väljuval suunal

30. juuni pärastlõunal on nahaalselt pargitud tee kõige kitsamale kohale...

Saan aru, et on tore rannale päevitama või (koeraga) jalutama minnes auto rannajoonele võimalikult lähedale parkida, aga ometi on külas olemas paar head parklat, kuhu autot jättes rand ei ole kaugemal kui 300 meetrit.

Parkida saab sadamas, mobiilimasti all ja koolihoone juures.

Asi ei ole vaid liiklusreeglite eiramises, lihtsalt jube tüütu on, kui autod on ühe suuna kinni parkinud, ei saa normaalselt sõita. Vahel kui vaatetorni "laulupeolt" tuleb kolonn autosid ja tee äär on jalutajaid ja jalgrattureid täis, siis teele pargitud auto taga möödumishetke passimine võtab vahel minuteid.

Külalised, olgem mõistlikud, kuni 10-minutiline lisajalutuskäik ei võta kelleltki tükki küljest, kui pargite oma auto sihtkohast kaugemale.

Loe lisa: 
Tilgu teel on külaseltsi valvekaamerad koos numbrituvastusega
Merikülla viib vaid üks tee (2009)

Tilgu teel sõidab 500 autot päevas (2018)
Tilgu tee servale paigaldati põrkepiire (2009)
11414 - Tilgu tee sai maanteeameti hallatavaks teeks (2010 märts)
Laiutajad ja kihutajad teel (2010 aprill)

Tilgu tee laiendus sai valmis (2010 november)
Kihutajad Tilgu teel sõidavad kraavi ja puudele sisse (2012 kevad)
Must jää viis teelt mitu autot (2013 jaanuar)

Tilgu teel liigub palju metsloomi (2018)

Meriküla (vaatetorn) on valla poolt hooletusse jäetud ja mis on lahenduseks?

Meriküla vaatetorn avati 11. juunil ja juba 12. juunil ning paar päeva hiljem sai vallale saadetud ettepanekud, mida teha, et valla uue maamärgi olemasolu kujuneks piirkonna jaoks igasugu realiseeruvate riskide asemel võimalusteks. Ning piirkonna vaatamisväärsus ei muutuks kohalike jaoks taagaks ja veskikiviks kaelas.

Esmalt infoks, et minu teada vallas mitte ühegi ettevõttega ei ole lepingut tehtud trepipiirkonna heakorra ja turvalisuse tagamiseks. Harku valla dokumendiregistrist leiab, et viimati sõlmiti selline leping aastal 2019.

Teisalt infoks, et vald ei ole siiani ka Meriküla teed (tänavat Tilgu teest kuni vaatetornini) lisanud ei suvisesse ega ka talvisesse hoolduskavasse, mille kohta infot leiab valla geoportaalist. Ainukesena on märgitud veepuhastusjaama juures olev väikeparkla, et seda peab suviti hooldama (Strantum?), alloleva kuvatõmmisel näha tumepunase ristkülikuna (teede hooldustasemed on Kolmiku teel ja Tilgu tee kergliiklusteel näha punase joonena).

Mida me teeme selle teadmisega? Kirjutame kirju edasi või hakkame tegutsema? Seni pole näha, et peale ettepanekute saatmist oleks ajutiseks kiireks lahenduseks kohale veetud täiendavad prügikastid, ajutised liikluskorraldusvahendid jms kuni tervikliku lahenduse tegemiseni.

Jagan siinkohal ettepanekuid vallale, millele pole vastatud ei enne jaaniaega ega ka nüüd, 26. juuniks.

R, 12. juuni 2026 kell 19:31
Subject: Meriküla vaatetorn - nimi ja infotahvlid - ettepanekud 12.06.26
To: Harku Vallavalitsus <harku@harku.ee>

Tere

Mitte kriitikana, aga ettepanekud, mida ma võinuks juba ammu kirjutada.

1. Meriküla vaatetorn

Soovitus: Tuleb kokku leppida, mis on objekti nimi, mida siis muuhulgas ka turundusmaterjalides ja kaartidel kasutama hakata.

Sisuliselt on see vaatetorn (eelmise rajatise nimi oli vaateplatvorm).

Hiljutine valla postitus kirjutab, et Meriküla trepp-lift, mis ei ole korrektne, see on tehniline ja ei ole ka ilus nimi.

Dokumendiregistris on kirjas, et "allapääs". See on üliformaalne.

Neid osapooli on palju, kes tulevikus seda nime kasutavad (nt Puhka Eestis, Visit Estonia, VisitHarku, maakondlikud turismiasutused jt, aga ka näiteks google maps). 

Puhka Eestis seltskond juba küsis minu käest ametlikku nime, et nad hakkavad seda vaatamisväärsuste nimekirja lisama. Sellest kõigest pole pääsu, et torn on suure hulga inimeste jaoks vaatamisväärsus. 

 

2. Torniga seotud info
See on hea, et ülemise rõdu keskel on ilmakaarte tähis! Aga veel.

Kas torni on veel plaanis teabetahvleid, silte, infograafikat ja seinamaalinguid?

 

2.1. Mäletan, keskkonnaamet soovis mingis kooskõlastusdokumendis, et üks infomaterjal kirjeldaks ka Muraste looduskaitseala.

2.2. Torni enda parameetrid võiks olla suurelt seinale joonistatuna, kus ka torni joonis skeemina või joonistusena koos merepinnaga ja klindiga: 

2.2.1 kõrgus jalamist katuseviiluni, 

2.2.2 kõrgus merepinnast katuseviiluni (ja ülemise vaateplatvormini?), 

2.2.3 vähemalt kõige ülemise korruse/platvormi kõrgus torni jalamist/maapinnast (ja igale korrusele samad numbrid?), 

2.3.4 silla pikkus jms. 

 Ruumiameti kõrgusandmete kaart:

 

2.3. Silla algusotsas võiks olla külade silt, et siit hakkab Muraste ja siit Meriküla - see juba mitmetes sõnavõttudes ja tekstides kirjas, et sild ühendab kahte kogukonda, silt täiendaks seda. Aga kuidas seda tehniliselt teha, peab vist arhitektiga arutama, et kas nt ühele postile saab panna, mille ühel küljel on Meriküla (algus) ja vastasküljel Muraste (algus)?

2.4. Kas ühele seintest (Tabasalu poole) saaks joonistada või riputada infotahvli, mis oleks suure kaardina juhiseks, millised vaatamisväärsused ja ka poolsaared-saared-lahed on lähedal (koos vaatesektoriga), et näiteks Aegna poole vaataja oskaks tuvastada, et see on Aegna? Kaardil võiks olla nt ka distantsid saarteni ja seal nähtavate kõrgete objektideni (teletorn, Niguliste kirik, Kopli sadam jne). Seejuures kui kaart seinal teha selliselt, et ulatub nii Naissaare kui Aegnani, siis võiks lihtsa skeemina peale kanda ka laevateed ning ankrualad (mõnele on see oluline info).

 

Nutimeri.ee:

2.5. Eelnimetatud kaardil võiks olla ka piirkonna turismiobjektid ja jalutusrajad tähistatud - või oleks parem eraldi infotahvel teha ümbruskonna vaatamisväärsustest? Mõned on ka juba Meriküla seltsi lehe kaardil näha (kaart | matkajale | Navicup platvormil), aga lisaks ka Suurupi mõlemad tuletornid, sadam, Katariina trepp (koos metsaradadega ja sõidukite parkimiskohtadega). Kindlasti tuleb kanda ka rahvusvaheline matkarada ja ka Muraste külaseltsi hooldatavad rajad klindi serval, mis viivad Katariina trepini ja vastassuunas Suurupi poole.

Natuke aitab radu joonistada ka Oliveri visioonidokument.

2.6. Ettepanek ühelt droonifotograafilt - rõdu põhjapoolsel seinal seespool (Paldiski suunas) võiks üks sein olla n-ö fotoseinaks (pildistatavatele taustaks).

Kindlasti hakatakse seal palju pildistama, enamasti nii, et üks külgsein või rõdupiire on pildil näha ja lisaks veel osaliselt merevaadet. Siinkohal võiks ette mõelda, et luua midagi sarnast, nagu on tekst ja süda Tallinnas Patkuli platsil - see on kellegi kunstniku hästi lihtne, ei ole ametlik, aga väga hea mõte, et fotode vaatajatel oleks teada, kus pilt on tehtud. 

Jagan ka pilti ja infot, et see koht olevat Tallinna üks enim pildistatavaid kohti:

Kas mõne kunstnikuga tasub selle idee teemal kontakti võtta, mida võiks "fotosein" sisaldada, et midagi sarnast teha nagu Patkulis? Edward von Lõngusega nt?

2.7. Kas Harku vald 160 raames saaks ka mingi tähise kuhugi panna?

2.8. Võibolla leida ka kuskil koht, kus on arhitekti nimi ja ehitaja andmed, tänutahvlina nt?

2.9. Mida teha külaseltsi infotahvliga silla juures? Kas jätta sama, teha uus või kaotada? Kui jätta alles, siis kas silla jalamile ka külaseltsi infotahvel lisada? Või mõlemad tahvlid lisada kuhugi vaherõdule? Samas aja jooksul sinna tahvlitele kogunev info on osalt praht...

2.10. Kindlasti tuleb täiendada infoga, et piirkonnas on 10+ kaamerat ning kuida sja kes seda infot kasutab. Nagu on Meriküla seltsi ülalpidamisega valvekaameral Tilgu teel.

2.11. Kuskil võiks hästi nähtaval kohal (silla alguses ja all jalamitrepi juures?) olla sõbralik tekst, mis tänab külastajaid, et nad ei jäta prahti maha ja ei loobi asju rõdudelt alla. See oleks tekst enamike inimeste poole pöördumiseks, ke sprahti maha ei loobi. Hoiatused ja keelud murdosa inimeste jaoks ei tööta nagunii, pigem pöörata neile tähelepanu, kes on normaalsed.

2.12. Kas panna ka midagi sarnast? "Rikkumistest või puudustest on võimalik teada anda veebilehel annateada.ee", koos QR-koodiga seintel, et kahjust saaks teada operatiivsemalt?

2.13. Lifti kasutamise juhend neile, kes tasuvad?

2.14. Kas lifti seintele, esikutesse või nende klaasidele (nagu on bussides), oleks võimalik panna suured (üleseina?) fotod paarist-kolmest droonikaadrist, mis on tehtud näiteks mere poolt või fotodest, kus on natuke ümbruskonda näha? See annaks külastajatele palju juurde, sest ise ju linnuna ei saa torni ümber hõljuda. 

2.15. Sellele kohale, kus oli Muraste poe juures info, et platvorm on suletud, võiks olla korralik infotahvel, et

Tere tulemast! [koos vaatetorni kujutisega ja kaardiga?]
Kutsume liikuma ja aega maha võtma!
2.15.1 Meriküla vaatetornini on kergliiklustee 1,5 km/ 15 min kõndimist/ 1500 sammu
2.15.2 Meriküla vaateplatvormi juures ja Kolmiku tänaval ei ole parklat tavasõidukitele, on jalgrattahoidjad ja üks invasõiduki parklakoht.
2.15.3 Palume torni külastajatel oma sõiduk/mootorratas jätta lähimasse parklasse ja kulgeda vaikselt kohalikus külas ja looduses.
2.15.4 Külapiirkonnas ja vaatetornis on valvekaamerad.
2.15.5 Küla kogukond tänab selle eest, kui arvestate küla heakorra ja turvalisusega!

See silt ehk aitab enamikke külastajaid suunata, et kõik külalised/turistid ei hakkaks autodega kuni viimse piirini sõitma, võtaksid jalutamiseks aja maha ja naudiksid ümbruskonda. Osa külastajaid vähemalt. See silt annaks ka külale kindluse, et vald hoolib neist ja teeb vähemalt niipalju, et lisab juhendeid.

 

Meriküla poolele, Meriküla tee alguses, võiks olla ka sarnane silt, aga teksti ei peaks palju olema

- Meriküla vaatetornini on kergliiklustee 0,25 km/ 4 min kõndimist/ 500 sammu

- Vaatetornil on lift, mida saavad kasutada ka jalgratastega ja ratastoolis külastajad

- Lähimad parklad on veepuhastusjaama juures, edasi sõites mobiilimasti juures, Meriküla koolihoone juures (650 m) ja kaugem on Tilgu sadamas (1,8 km/20 min kõndi)

- Vaatetornil on valvekaamerad

-  Küla kogukond tänab selle eest, kui arvestate küla heakorra ja turvalisusega!

 

2.16. Veepuhastusjaama parkla juures on küll keelumärk sõidukitele (hetkel osalt võsas), aga sinna saaks ka ju panna teksti, et tegemist on jalgrajaga ja see tee vaatetornini ja torni ümbrus ei ole sõitmiseks ja parkimiseks ette nähtud.

Keelumärgi juurde teksti pannakse rohkem tähele kui tavalist keelumärki ja siis ei hakataks autodega palju "treppi" sõitma.

2.17. Transpordiametiga (ehk Tilgu tee haldajaga) konsulteerides: Nii Meriküla tee algusesse kui Kolmiku tänava algusesse paigaldada pruuni värvi liiklusmärgid, mis juhatavad vaatetornini? Torn ise asub ju väga keerulises kohas ja ehk kaks märki aitavad hajutada koormust Kolmiku teele?

2.xx. Veel ideid?
Kõigi (vaatetornist kaugematel) siltidel võiks olla ka logo: Harku vald 160!

Tornil seina pinda kõigeks selleks on metsikult, samas eks võimalikud disainerid ka saavad nii kujundatud, et ei oleks infot liiga palju "kuhjas". 

Ettepanekuid sai palju, usun, et need teemad on juba laudadelt läbi käinud, aga panustan seepärast, et olen selle infokorjega juba tegelenud (ka on kui riskianalüüs koos leevendusmeetmete kirjaldus), et ehk on teile abiks edasi pingutamisel?

Lugupidamisega

... 

 
Lisainfo 31.07.26, valla vastus ettepanekutele on järgnev: