Thursday, June 11, 2026

Meriküla vaatetorn valmis 11. juunil

11. juuni pärastlõunal avati Merikülas vaatetorn, mis ühendab klindipealse ala rannapiirkonnaga. See on sild Meriküla ja Muraste küla vahel, mis on naabruskondade elanike jaoks oluliseks ühendusteeks. 

Uus vaatetorn, lisaks praktilisele kasutusele, on ka suurepärane koht kõrgelt vaadete nautimiseks. Torn ise on juba vaatamisväärsus, millel on mitu rõdu ja muljetavaldav trepp. Torni tipu kõrgus torni jalamist on ligi 35 meetrit, kõrgeim korrus on jalamist 25 m ning silla pikkus on 37 meetrit. Merepinnast mõõdetuna on vaatetorni kõrgus ligi 45 meetrit (torn ise on ka künkal).

Projektid tellis ja ehitushanke korraldas Harku vald. Ehitusproekti aluseks on arhitektuurikonkursi võidutöö „Linnupesa“, mille autor on arhitekt Oliver Alver.

Meriküla uue vaatetorni ehitas AS Rand ja Tuulberg, kes võitis Harku valla korraldatud riigihanke ning vastutas nii projekteerimise kui ka ehitamise eest. Lepingu sõlmisid Harku vallavalitsus ja Rand ja Tuulberg 2025. aasta kevadel.

Projekti maksumuseks kujunes ligikaudu 1,24 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ligi seitse aastat tagasi vallavalitsus algatas valla merele avamise tegevuskava ning piirkonna arengukavasse sai kirja pandud mitmeid eesmärke, mida Suurupi poolsaare atraktiivsuse tekitamiseks tuleks täiendavalt teha. Uus trepp on selle eesmärgi üks osadest.

Kõige rohkem kasu saavad sellest piirkonna noored, kes plaanivad õppima minna Meriküla koolihoonesse (Tabasalu kooli filiaal, 7.-9. klassid) või juba õpivad seal. Nüüd saavad nemad liikuda otsemat teed ning nüüd ka jalgrattaga. See asjaolu peaks soodustama õpilaste igapäevast liikumist (trepi jalamilt koolihooneni on 900 m) ja vähendama laste autodega kaasa sõitmist (ning ka Tilgu teel sõidukitest liikluskoormus leeveneb).

Avamiseelsel õhtul päikseloojangul tegi vaatetornist fotod ja videod Eesti üks hinnatumaid fotograafe Kaupo Kalda, kelle pildipangas on tuhandeid peamiselt drooniga tehtud fotosid. Jagan fotosid siin tema loal.


Monday, May 11, 2026

Kolmiku 65 kinnistu omanik algatas detailplaneeringu muutmise, mille eesmärk on ehituskeelu ala nõuetest kõrvale kaldumine?

Harku vallas algatati jaanuaris Muraste külas asuva detailplaneeringu (DP) muutmine, mille eesmärk ei paista olevat avalikkuse huvi (ja krundi omaniku siirast soovi) avada klindi serval olev kallasrada, vaid hoopis katsega seadustada kehtiva ehk olemasoleva DP nõuete rikkumine ehitise püstitamisel.

Püüan lugejat säästa detailidest ja teen lühidalt. Tegemist on Kolmiku tn nr 65 krundiga, see mis on kohe uue Meriküla trepi kõrval. Maja vundament ja seinad on püstitatud ning on ka katus, aga ehitus peatati kuus aastat tagasi DP-s kehtestatud nõuete rikkumiste tõttu.

Järgnevalt pilt sellest, kuhu DP nõuete järgi pidanuks maja ehitatama ja kuhu tegelikult ehitati. 

Kuvatõmmis dokumentidest aastast 2020, mis näitab rikkumise ehituskeeluvööndisse ehitamisel


Keskkonnaamet reageeris rikkumisele, et tegelikult ehitati maja osaliselt ehituskeelualasse, peale mida ehitus peatati.

DP muudatustaotluse seletuskirja jm materjalidega saab tutvuda siit (seeläbi saab hinnata ka käesoleva postituse eesmärki).

Vald ei saa kehtiva planeerimisseaduse alusel keelduda DP muutmise avalduse vastuvõtmisest ja menetlemisest, selgitamaks välja avalikku jt seotud osapoolte huvi (naabruskonnas). See on tavaline ja seaduslik vastutulek kinnistu omanikele ja ühtlasi kaasamise protsess ümbruskonna elanike ja huvipoolte arvamuse saamiseks.

Olen kindel, et see avalik huvi on selles suunas, et nõudeid LKA ja klindi serval täidetaks, mitte ei ole avalik huvi see, et selle maja akende eest tahaks keegi klindi serval läbi jalutada. DP muudatuse algatuse vastuvõtmisega ilmselt oodatakse ka naabruskonna elanike arvamust ja soovitakse teada, milline on avalik huvi tegelikult. Kui DP muudatusele kaasarääkijaid tuleb palju, siis võimalik, et DP muudatust ei tehta.

Seda enam on avalik huvi suur, et seni on taunitud ebaseaduslik metsalangetus looduskaitsealadel ja riigimaadel eesmärgiga avada hoonete akendest merele vaateid, kuus aastat tagasi Kolmiku tn 65 omanik seda tegi (vaata fotosid siit - Lageraie looduskaitsealal?). Lisaks ei usu, et maja vundamendi mahamärkimisel eksiti (seda pole ka kuskil dokumentides mainitud ega muul moel nii selgitatud) vaid tegemist oli tahtliku rikkumisega ja ehituskeelu vööndi piiri rikkumisega.

Lisaksin veel, et klindi serval Meriküla trepist Tabasalu poole kuni Paeväljani on kallasrada läbitav ja matkarada on Muraste külaseltsi ja KOP toetusega kunagi rajatud, aga vastassuunas (ehk loode poole) klindi serv on läbitav vaid umbes 400 m - kruntide omanikud on oma aiad rajanud kuni klindi ääreni. Seega ei saa Kolmiku tn 65 omanik väita, et oma krundist klindi serva looduskaitsealale "loovutades" annaks ta justkui võimaluse inimestel kallasrada edaspidi kasutada. See on juba praegu võimatu. Lisaks on teada, et klindi serv selles kohas on mitmes kohas "alt" tühimikega ja on varisemisohtlikke lõike.


Foto veebruarist 2026, klindi ülemisest servast 3-5 meetrit allapoole


Imelikuks teeb ka krundi kaheks jagamise avaldus ka see, et algataja pakub klindi servale tekkivat uut krunti valla avalikuks maaks (või servituuti) ja seejuures taotleb uue tekkiva kinnistu liitmist looduskaitsealaga. Tegemist oleks minuteada pretsedendiga Eestis - seni on kõikide kaitsealade piiride muudatusi algatanud ikka kaitsealade valdajad (enamasti Keskkonnaamet), mitte naabruses olevate kinnistute omanikud.

Osa krundist Kolmiku 65, millest tahetakse "loobuda",
väidetavalt avalikust huvist lähtuvalt

Lisaks taodeldakse DP muutmisega ka valla üldplaneeringu muutmist.

DP-le (või selle muudatusele) on võimalik ka enda arvamus saata kuni 24. maini aadressil harku@harku.ee ja osaleda DP arutelu koosolekul 2. juulil (vt allpool valla kutset).


Väljavõte seletuskirjast:



Friday, April 24, 2026

Tilgu sadama visioon võetakse taas ette, peale 13-aastast pausi

Kogunemine Tilgu sadamasse tuleb 15. juunil. 

--------------------------------

Lõpuks vallavalitsus on ette võtnud Tilgu sadama arengukava koostamise ja selle tuules tuleb ka detailplaneeringu muutmine. Külaelanike 15-aastane mõjutustöö vallajuhtide suunal on hakanud tulemusi tooma.

Meenutuseks, et Tilgu sadama DP on koostatud aastal 2013, tegelik olukord juba ammu sellele ei vasta ning Tilgu sadama arengukava tühistati volikogu poolt umbes samal ajal. 

Minu visioon on lihtne - tuleb luua eraldi haldusüksus Tilgu sadam (mida praegu ei eksisteeri) ja jahtklubi tuleb vabastada sadama opereerimise kohustustest, et nad saaksid sajaprotsendiliselt keskenduda puhtalt purjespordile ja noortega tegelemisele. Jahtklubi jääks teiste kõrval sadama kasutajaks edasi.
Kriitikutele vastuseks saab öelda, et olemasolev toimimismehanism on minu arvates veel n-ö kolhoosiaegne - seda on näha ka alale kerkivatest "putkadest", millele sel kevadel veel lisagi tekkis - ei mingit pikka perspektiivi, ainult lühiajalised vaated ja huupi tegutsemised. Peamiselt konteineritest koosnev "putkamajandus" on minu arvates eilne päev. Jahtklubil on olnud piisavalt aega oma arendusvõimet näidata, aga tulemusi ei ole, tuleb teha operaatori vahetus.

Vaated Saarte Liinide opereeritavale Triigi sadamale, mis võiks ka meile eeskujuks olla:

Foto: BauEst OÜ


Foto: Saarteliinid.ee


Tuleb hakata selles suunas liikuma, et sadama operaatoriks saada Saarte Liinid - neil on üle Eesti mitu väikesadamat hallata, sh Naissaare sadam. Sadamate haldaja kahe lähestiku sadama puhul tekib ka võimalus, et luuakse suveperioodideks regulaarne laeva- või väikelaevaühendus sadamate vahele (nagu on Papissaare ja Vikati sadama vahel).


Kuvatõmmis: Nutimeri.ee



Minu arvates ei tohiks tõrjuda ka eraalgatusi, kui naaberkinnistute omanikel on soovi sadamateenustega seoses midagi veel lisaks arendada - piirkonna DP peab hõlmama ka naaberkrunte ning ka uut juurdepääsu sadamani.

Valla initsiatiivil kutsutakse 15. mail kell 17 kokku kõik asjast huvitatud.

Pane end tulijaks kirja siin, mida rohkem on mõtteid külaelanikelt, seda parem!

Kutse sisu:

Tule ja anna oma panus Tilgu sadama tuleviku kujundamisse! Kohtume kaasamisüritusel, kus jagame ideid, arutame ja loome koos visiooni.
🗓                15. juuni 2026
🕔                Kell 17.00
📍                Tilgu sadam
💬 Miks tulla?
• Kaardistame ootused, vajadused ja mured
• Kogume ideid sadama funktsioonide arendamiseks
• Leiame võimalikke kompromisse erinevate osapoolte vahel
• Tugevdame kogukonna kaasatust ja omanikutunnet
• Loome aluse edasiseks koostööks ja läbipaistvaks otsustusprotsessiks
Ootame osalema kõiki, kellele Tilgu sadama tulevik korda läheb:
⚓ Sadama kasutajad
🏡 Kohalik kogukond
💼 Ettevõtjad
🏛 Avalik sektor
Mõtle juba ette kaasa
1️⃣ Milleks peaks Tilgu sadamat tulevikus kasutama?
2️⃣ Mis täna töötab ja mis ei tööta?
3️⃣ Millised on suurimad mured?
4️⃣ Millised teenused või funktsioonid on puudu?
5️⃣ Kuidas tagada tasakaal arenduse ja looduskaitse vahel?
🍽 Toitlustus kohapeal

Milleks on vaja uut visiooni, arengukava ja ajakohast vastavat DP-d? Sellepärast, et see kõik on hetkel puudu. Kui vaadata, mida kõikides teistes väikesadamates ehitatakse, siis meie sadam on väga ajast maha jäänud, jahtklubil endal ei ole ressursse, et mingeid visioone luua ja rakendada, tulemuseks on lipp-lipi-peal sadamahoonestus, mis ei paista ei mere ega kõrvaltee poolt sellisena, mis kutsuks seal peatuma.

Näited teistest väikesadamatest:
Salmistu sadama võtmed anti 15. aprillil üle kohalikule toitlustajale.
Hara sadama hoone Noarootsis kerkib - märts 2026.


Wednesday, April 22, 2026

Kuus aastat on möödas - 22.04.20 toimus Tabasalus piinlik protestimiiting

Täna, täpselt kuus aastat tagasi (kevadel 2020) toimus Tabasalu vallamaja juures piinlikust tekitanud protestimiiting, mis leidis ka meedias kajastamist. Meenutan seda lugu lihtsalt seepärast, et meil kõigil on sellest midagi õppida.

Osa inimesi ei tahtnud oma lapsi peale 6. klassi naaberküla koolimajja õppima saata, pikka aega "löödi lokku" valedega, mille hulgas väideti, et naaberküla (kooli)tee koolihooneni on ohtlik.
Oma "kampaaniasse" õnnestus eksitava infoga haakida isegi HTM-i ametnikud, kes vastava kirja kirjutasid, et koolitee peab olema ohutu, ning seega lapsi ei saa seni sinna kodulähedasse koolihoonesse õppima suunata. Hiljem millegipärast võeti nõudmised tagasi...

Ajakirjandusse ja igasugu meediasse läks ka see teema... Isegi Delfi TV, Pealtnägija ja TV3 reporterid lollitati selle ohtude manamisega ära. Tehti igasugu filmilõike algklasside õpilastega pimeduses ja organiseeriti bussid kõige kitsama kurvi juurde demonstreerima, et liikus seisab, veel siis alles olnud trepi juures ja Kopliotsa teel käidi TV3 ajakirjanikuga, väidetega, kui ohtlikud on need ligipääsud. Protestijad ei kuulanud mõistlikke vastuargumente, nt muuhulgas ka seda, et enamike õpilaste transport on bussidega korraldatud, tee on valgustatud ja osa teelõigust on juba kergliiklusteega...



Küsisin seepeale siis kõigilt asjaosalistelt eraldi, kus on nõuetes kirjeldatud ohutu koolitee definitsioon ja kas see käib ainult jala liikujate, autodega liiklejate, jalgratturite ja bussiga liiklejate kohta? Ja kas ohutu koolitee ulatub koolist lähima maanteeni või hoopis lapse koduni? Ja lisaks uurisin, et millised kriteeriumid on ohutul kooliteel erinevad nt tavateede ja maanteede ohutuse ehituslikest põhimõtetest?

...

Piinlik "vaikus", minu kirjadele ei vastatud. HTM võttis oma mittevastavuse tagasi, ajakirjanikud koristasid veebist sellesisulised artiklid, sest mitte keegi ei suutnud terminit lahti seletada ega vastavat nõuet leida.

Koolis õpib juba viies lend, mainitud teelõigul pole selle aja jooksul ühtegi jala ja rattaga liikleva õpilasega õnnetusi juhtunud. Hinnanguliselt kogu see aeg 80% õpilastest jõuab kooli ja sealt ära autode või bussidega, mille suurimad riskiaspektid on hoopis nende juhid, mitte teelõik iseenesest.

Nimetatud protestiaktsioon lõppes seega piinlikult... Vaid üks "jälg" on meediasse sellest ajast jäänud, Delfi TV-s. Vaata Delfi TV kajastust ja videot kevadest 2020, milliste argumentidega rünnati nii vallaametnikke kui naaberküla olusid. Huvitav on see, et kuigi 40 autoomanikku toimetasid oma sõidukid kohale, siis oma näo ja nimega ei tuldud kaamera ette ega ka vallaametnike jutule. Miks?

Siis protesti eestvedajad veel ei olnud erakondade liikmed.

Wednesday, March 25, 2026

Naaberkülast on kujunemas alevik?

Jagan detailplaneeringute teadetest saadud infot, et Muraste keskusesse plaanib tulla veel kaks kauplust (või kaubanduskeskust).

Eskiislahenduste arutelu toimub 16. aprillil kell 17.00, Muraste koolis (Lee tee 9).







Kinnitamata andmetel tunneb Mummi Trahteri kinnistu vastu huvi Meie Pood,
aga krundile võib ka mõni muu teenuspakkuja tulla
(nt mäletavasti Coopi poe tulemise eel tundis asukoha vastu algul üks teine kaubandusettevõte).




Kinnistu arendusplaanid on ette võtnud Grossi pood.


Detailplaneeringute algatamise eelsete eskiislahenduste materjalidega saab tutvuda:
kaart.harku.ee/DP/260303_570/avalik (Muraste külas, Kolmiku tn 2) ja
kaart.harku.ee/DP/250121_524/avalik (Muraste külas, Suureotsa tee 1).

Lisaks, et Transpordiamet plaanib maantee ja Kolmiku tänava ristmiku ümberehitust.

Kommentaariks vaid niipalju, et see on loomulik protsess - tuleb juurde rahvast ja noori, tuleb juurde ka teenuseid ja ettevõtjaid. Muraste külast saab varsti alevik?







Sunday, January 25, 2026

Meriküla trepist on pea pool valmis

Juba eelmise aasta sügise eel sai hanke korraldajatele selgeks, et kümne kuuga Meriküla trepp ei valmi ja juba oktoobris 2025 küsiti vallaga kokku lepitud tähtajale kolm kuud juurde. Seega uus lubadus valmimise tähtajana on maikuuks.

Olen ehituse protsessi põgusalt jälginud ja vahel ka objektil lähemal viibinud sel ajal, kui ehitustegevust ei toimu ja tagasihoidliku hinnangu järgi on ehitusest valminud alla poole (kui arvestada, et suure osa objektist moodustavad liftiosa ja sild). Tänaseks on lootus kustunud, et "valmib järgmise aasta alguses", aga pigem tasa ja targu.

Vald jagas enne suurveoste algust 2. detsembril ka oma kommunikatsioonikanalites, et suurveosed toimuvad seitse nädalat, millest on juba möödumas kaheksa. Ilmselt tulevad selgitused lähipäevadel, et ollakse endiselt maikuu graafikus.

Vähemalt on ehituse aeg juhtunud selles mõttes õigele ajale, et suurveosed ja mitmekümne tonnine rasketehnika liigub mööda Tilgu teed ja klindiserva ajal, mil maapind on külmunud. Loodetavasti suurveosed lõpevad enne sulaperioodi. Objekt ei ole ehitajate jaoks lihtne, aga seni paistab kõik sujunud olevat.


Jagan pilte valmivast objektist selleks, et keegi teine objektile lähedale ei läheks - sellisel objektil viibimine on alati riskidega seotud ja ilma saatjata tuleb teada, kus täpselt liikuda.
NB! Fotodest ei tasu järeldada, et ehitus on niivõrd suur, tellingud visuaalselt jätavad mulje rohmakast tornist. Tegelik tulemus tuleb sihvakam. 

Foto 17. jaanuarist 2026, Kolmiku tee poolt



Ohutum on objekti vaadata piirdeaia tagant



Foto 25. jaanuarist, korruseid tuleb seitse


Kraana on ootel viimaste osade paigaldamiseks

Meri paistab endiselt

Meriküla tee ja veepuhastusjaam paistavad eemal

Silla ootel


Fotode autor M. Vaik, võib mujal kasutada ja jagada ainult koos viitega blogipostitusele.

Lisainfo:
Riigihange 288167
Nurgakivi paigaldamise tseremoonia jõudis veel eelmine eelmine vallavalitsus korraldada.
2022: Trepini viiva Kolmiku tänava elanikud on mures, et trepist saab turismiobjekt.
Meriküla trepist aastal 2021 (uue trepi vastased kaotasid kohtus).
Varasemad blogipostitused kahe küla vahelise ühenduse uuendamise teemal aastast 2020.

P.S. Lisan foto läheduses asuvast Kopliotsa tee kallakust, kust praegu koolide õpilased jt, kel pole võimalust/vajadust autodega liikuda, kasutavad seda rada kahe küla vahel liikumiseks. Sellest ajast, kui eelmine trepp suleti (aastal 2020) - vallaametnikud on kõik see aeg arvanud, et see kallak on (talviti) ohutum tee kui oli eelmine trepp. Kevadsula ootel.



Kasvõi postidel köiest oleks abi, et paremini püsti püsida