Sunday, February 23, 2020

Kas Muraste kooli laienemine Merikülla on osapoolte jaoks kompromiss või mitte?

Arutlen siinkohal selle üle, millises seisus on Muraste kooli laienemise idee Merikülla.

Üleval on kaks teineteisele vastanduvat varianti Muraste kogukonna ja vallavolikogu vahel:
Väljavõte volikogu liikme selgitustest
Harku Valla Teatajast 15.01.2020.
1. Murastes kooli laienemine kohapeal (Muraste ja Vääna-Jõesuu kogukondade soov).
2. Murastes kahes vahetuses õppetöö (valla eelarve jaoks lihtsaim ja odavaim).

Kumbki nendest variantidest ei ole kompromiss. Punkt.

See, et vald ei suru peale kahe vahetusega õppetööd, on minu arvates nende poolt juba järeleandmine. Ja ka see on järeleandmine, et Muraste kool üldse otsustati muuta üheksaklassiliseks, kuigi praegu kehtiv valla haridusstrateegia ei näe seda ette. Nii volikogu liikmed kui ka Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor on volikogu poolt tehtud otsuseid põhjendanud, ometi ei võeta neid kuulda.

Kui Muraste kogukonna eestvedajad suruvad peale esimest varianti võtmata arvesse muid võimalusi, siis ma ei näe siin kogukonnapoolset kompromissivalmidust. Ja püstitatud kampaaniad ja valla püüdluste mahavaikimine enda variandi kasuks kallutamisel minu jaoks ei näita tahet kompromissini jõuda. Muraste kogukonna (ja ka 16. jaanuari koosolekul õpetajategi) poolt on pakutud kompromissvariandiks ka üheks aastaks konteinerklasside kasutamist kohapeal, aga ka see on samuti kulu ja ilmselt riivaks poolik lahendus kooli pidamisega seotud nõuete täitmist (kitsamad olud ja vajalike tugiruumide mittevastavus). Aastaks konteinerklasside kasutamine näib mulle jala uksele vahele saamise strateegiana, hiljem on sealt õpilasi teise kooli suunata veel raskem?

See, kui Muraste kogukonna esindajatel pole mitte ühtegi halba sõna Meriküla õppekompleksi suunas öelda ja ainukesena Tilgu teed ja kõrget klinti kahes koolis õppimise vastuargumendiks kasutatakse, ei ole tee kompromissi suunas (õpetajate esitatud vastuargumendid on vaid loosungid ühegi väiteid kinnitava materjalita).
Ka minevikus tehtud kommunikatsiooni- ja muude vigade pidev meeldetuletamine ei muuda osapooli vastutulelikumaks. Tõsi, valla esindajate poolt on tehtud mitmeid prohmakaid oma argumentide tutvustamisel ning ka kirjavahetustel oma seisukohtade tutvustamisel ja ehk ka kunagi erinevate strateegiate koostamisel, aga kas me jäämegi nende üle heietama selmet vaadata, kuidas edasi saaks?

Kompromissvariant on Meriküla kooli kasutusele võtmine koos täiendavate tingimustega (ohutum juurdepääs).

Üks kompromiss on veel välja pakutud:

Muraste kooli laienemine kohapeal võib hakata "tekki" ära tõmbama valla teiste piirkondade investeeringutelt.
Siis ei saa seda ju kompromissiks nimetada... Kui näiteks Muraste kooli laienemine tähendaks seda, et riik tõmbub meie piirkonda riigigümnaasiumi rajamise otsusest tagasi, siis ei saa seda ju isegi enam võiduks pidada ka Muraste inimesed ise... See oli näide, kuidas üks otsus võib äkki teisi mõjutada.

Kas näiteks teel kompromissi leidmiseks mõned Muraste (või ka Meriküla) maaomanikud oleks nõus kergliiklusteega üle oma krundi, et Merikülla juurdepääs Muraste keskusest oleks lühem? Kas kogukonna esindajad on seda maaomanikelt uurinud, näidates valmidust vallaga koostööks? Ja kui maaomanik on vastu, siis kasutatakse seda relvana, mitte ei proovita maaomanikuga läbirääkimisi pidada selgitustega, kui palju see kogukonnale kasu tooks (üks maavaldajatest on ka keskkonnaamet). Kas eksin, kui väidan, et maaomanike ja -valdajate vastuseisu kasutatakse oma huvides ära selmet koos nendega läbi rääkida?

Aga nagu ma olen aru saanud, eelkirjeldatud lisavariandid ei ole läbiräägitavad - ainuõige kompromiss Muraste kogukonna arvates on Muraste kooli laienemine kohapeal valla ressurssidega, mis aga seab valla järgmiste aastate ressursid täiendava surve alla.

Aerofoto: Maaamet.ee
Nii ei saa võtta, et mina maksan siin vallas makse ja olgu minu jaoks aasta-paariga kõik probleemid lahendatud, aga omaltpoolt pole tahet midagi vastu anda, ka mitte kompromissidele vastutulemise näol ega ka isegi mitte soovis valla üldplaneeringut läbi lugeda (samas kui mõni teine piirkond, nt põliselanikega, ootab lahendusi juba 15+ aastat). Paljudes valla piirkondades oodatakse investeeringuid pikisilmi ja kompromissina ollakse valmis kannatlikult ootama. Miks aga Muraste kogukond ei ole valmis ootama kui läheduses on suurepärane õppekompleks juba valmis, siis on raske aru saada sõjakusest, millega Tilgu tee ja kõrge klindi argumenti aina lauale lüüakse selmet leida võimalusi uue juurdepääsu rajamisel hea lahenduse leidmiseks.

Kui oleksin siinpool kitsarinnaline, siis näeksin vaid kaugemal elavate lapsevanemate jätkuvat tahet lapsi autodega (lihtsamalt) kooli ette sõidutada alahinnates teismeliste osavust endaga hakkama saada. Aga ma ei tee seda ja selle argumendiga kedagi ei nahuta, sest igaühe koolitee on erinev ja unikaalne. Püüan hoopis kaasa mõelda, mis on laiemad põhjused kooli suuremaks rajamisel praeguses asukohas ja paljuski mõistan neid, kes kardavad.

Ja manipuleerimisvõtetes võin jaoks lisa pakkuda. Võin oletada, et ka nt varsti avalikustatavas bussivideos valitakse möödumisprobleemi näitamiseks kõige kitsam koht kogu teel (kuigi reaalselt kohtuvad suured sõidukid nendes kohtades harva või kaugelt jälgides saab nendes asukohtades kohtumisi eos vältida) ja samuti oletan, et näidatakse, kuidas bussid ei saa olemasolevaid möödasõidutaskuid kasutada, kuigi tegelikult saavad sõiduautod nendes kohtades väga hästi kõrvale tõmmata ja enamikul juhul kohtuvad ju suurte sõidukitega sõiduautod ja mahuvad normaalselt teineteisest mööda, kui on valitud õige sõidukiirus.

Oma mätta otsast võin manipuleerimiseks nt kasutada ka Murastes korraldatud küsitluse andmeid, kus toon kogu kontekstist välja rebides pildi selle kohta, kus ei ole sõnagi selle kohta, et Meriküla õppekompleks ei ole kodulähedane kool (vt pilti).

Allikas: Harkuliit.ee

Aga nii vastandudes me kaevume ju üha sügavamale kaitsekraavidesse... On seda vaja?

Üks mõjutatud osapool on ka Meriküla elanikkond ja ausalt - meie jaoks oleks parim variant see, et Meriküla kompleks oleks alakasutatud - siis Tilgu tee kestaks (klindi serval) meil kauem. Aga me ei tao seda trummi, et ärge mingil juhul avage siin kooli kolmesajale õpilasele. Me ei tao trummi ka selle argumendiga, et meie kodude uste taha ei ole küsima tuldud, kas Tilgu teel võib liikluskoormusi tõsta vaid püüame pigem vaadata edasi, kuidas hetkeseisust koos edasi minna ja läbi rääkida.

Näiteks oleme suures mures Tilgu tee seisukorra pärast klindi serval siis, kui toimuvad suured pinnaseveod Tilgu sadamasse. Me ole ei läinud plakatitega teed sulgema vaid koostöös maanteeametiga töötasime välja piirid, kuidas raskeveod saaks tehtud nii, et Tilgu tee oleks võimalikult vähe mõjutatud (koormuse- ja kiirusepiirangud, veoste sageduse reeglid jm tingimused).
Oleme avatud lahenduse leidmisele nii, et kõik osapooled veidike võidaks, mitte nii, et üks osapooltest surutakse nurka ja nurka surutav ei pruugi üldse olla üks vaidluse osapooltest vaid inimesed valla teistest piirkondadest.

Küll saame ka uue juurdepääsu osas kokkuleppele nii enda kui naaberkogukondi hirmutamata.

Kordan siinjuures, et ma ei ole Muraste koolihoone laienemise vastu Muraste keskuses. Ja ei ole vastu ka laienemisele Merikülla. Mõlemal juhul on vaja aga kompromissidele jõuda ja arvestada ka naaberküladega. Vallavolikogu otsuste vastu kampaaniate korraldamine vaid "õige" lahenduse suunas mõjutamiseks ei ole minu arvates tee kompromissidele. Kui palju näiteks valla esindajaid on Muraste kogukonna tahet "mutta tampinud" ja padukritiseerinud?
Oma seisukohta kaitstes ei ole vaja vastaspoole vastu kampaaniaid korraldada, eriti kui vastaspoole seisukoht on tegelikult juba kompromissi pakkumine (loobudes kahes vahetuses õppetöö nõudmisest).
Pealegi on teada, et osalt on otsuste täideviimine veninud riigi otsuse taga, kas Tabasallu tuleb riigigümnaasium või mitte - seda otsust ootasime päris tükk aega ja seetõttu ei saanud strateegiaid ja tegevussuundi pikalt kokku leppida.

Kogu see arutelu oma valla hariduse strateegia ümber, mis on koos kogukondadega toimunud juba rohkem kui 4 aastat, on näide sellest, et tegelikult ju kogukondadega arutatakse erinevaid variante läbi ja ka elanikud ise on olnud kaasatud ja huvitatud - mida rohkem kaasatud inimesi, seda parem ju. Aga retoorikas kuulen vaid seda, kuidas inimestega ei arvestata...

Üks variant võib veel mingi hetk lauale tulla ja seda üsna pea (märtsis viiakse läbi audit Muraste koolis). Nimelt Merikülas võidakse avada hoopis Tabasalu Ühisgümnaasiumi klassid III astme õpilaste jaoks, paralleele tuleb küll palju, aga Tabasalus ei ole kitsas. Muraste kooli 7. klass on ju praegu formaalselt TÜG-i klass.

Kui Muraste kogukonna eestvedajad väidavad, et me ei ole kompromissi teel, siis tuleb ehk peeglisse vaadata?

Me sööme kõik seda ühte suppi - Harku valla rahvastik kasvab kiiresti. Kompromissid viivad edasi, mitte ühe või teise poole võidud.

Meriküla vajab uut juurdepääsu õppekompleksini

2019. aastal asus Harku vallavalitsus volikogu ülesandel ühena kooliruumide kitsikuse lahendusvariandina ette valmistama andmeid analüüsiks, kuidas oleks võimalik Meriküla spordi- ja õppekeskuse kompleksi kasutusele võtta Suurupi piirkonna III astme jaoks (7.-9. klass). Aastatel 2020 kuni 2023 on Suurupi poolsaare külade piirkonnas sadade õpilaste jaoks uusi õpperuume vaja ja seda väga kiiresti. Seniks kuni ei ole valminud Tabasalu uus õppelinnak, tuleb kasutada muid võimalusi.

Muraste kooli kogukond on vallavalitsusele ja -volikogule pakkunud välja Muraste koolimaja taaskordse laiendamise või olemasolevas õppehoones kitsamates oludes hakkamasaamise variandi (kooli direktori kiri vallavalitsusele olevat koostamisel), põhjendades seda sellega, et nii Muraste elanike kui ka naaberküladest koolis õppivate laste jaoks on Meriküla õppekompleksini ligipääs liiga pika ringiga ja pealegi veel mööda Tilgu teed, mis on kitsas ja lisaks nende sõnul kõigi liiklejate jaoks ohtlik. Samas vald on hinnanud, et Muraste kooli pea poole suuremaks ehitamisega kuluks palju aega ja ressursse - laiendamine maksaks vähemalt kolm miljonit eurot, mis kasvataks valla laenukoormust (loe ka analüüsi, kuidas vald hoiaks Meriküla kasutuselevõtuga viie aasta jooksul kokku umbes 4,7 miljonit eurot ja laenu võtmiseta).

Ka Meriküla elanikest suurem osa ei ole selle üle rõõmus, kui hommikuti hakkaks Tilgu teel, mille vastupidavus liikluskoormuse kasvades on kahtluse all, liiklema vähemalt poolsada sõidukit edasi-tagasi - liikluskoormus kasvaks praeguse olukorraga võrreldes oluliselt. Kompleksi täies ulatuses kasutuselevõtt võib valla eelarveliste kalkulatsioonide tulemusel mõistlik otsus olla, aga enne õppekompleksi täies ulatuses kasutusele võtmist tuleb lahendada uue lisajuurdepääsu vajadus ja ka Kolmiku tn trepi parendamine kasvõi ajutiseks ajaks. 

Miks ei võiks lahenduseks olla uus sild Tüve tänava otsast?


"Mõttemängud" rippsillast:
Nii siin kui allpool minu visandid oma ettepaneku illustreerimiseks

Merikülla ühe või mitme juurdepääsu variante on aastate jooksul kaalutud erinevaid, aga kuna suur osa Merikülast on looduskaitsealad, siis on uut juurdepääsu väga keeruline plaanida, sõidukite jaoks uue juurdepääsutee rajamine on täiesti välistatud nii looduskaitseala suure mõjutamise kui ka uue sõidutee liiga kalli maksumuse pärast (eri andmete kohaselt 3-11 miljonit eurot).
Üks võimalus oleks kergliiklusteena rajada otsetee üle looduskaitseala jalakäijate ja seda osaliselt sillana, aga ka sellele variandile on vaja keskkonnaameti nõusolekut ja pikka aega kestvat bürokraatlikku kadalippu (LKA kaitsekorralduskava muutmine, maaomanike load, detailplaneeringud jm).

Vallavalitsus võttis jaanuaris 2019 plaaniks rajada praeguse vaateplatvormi trepi juurde uus ja ohutum juurdepääs Murastest klindilt alla Merikülla, kust saaks õpilased kergliiklusteed pidi edasi koolini. 
Aga selline lahendus tõenäoliselt Tilgu tee liikluskoormuse kasvu ära ei hoia. Pealegi kasvaks lisaks Kolmiku tänava liikluskoormus ja kasvaksid kulud bussiliikluse ülevalpidamiseks.
Läbi praeguse vaateplatvormi on kahe kooli vaheline distants 2,7 km (sellest klindialune osa on 960 m). Otsem tee kahe kooli vahel oleks Tüve tänava kaudu, kustkaudu vahemaa kahe kooli vahel on kõigest 1,2 km.

Kõnealune piirkond kaardil:



Kõigepealt vahemaadest, mis on vast kõige olulisem aspekt, kuidas ja kui kaua liigutakse Muraste keskusest Meriküla õppekompleksi poole. Mõned numbrid:
1. Otsetee kahe kooli vahel 1200 m (osaliselt Tüve tänaval). 
Kergteed on vaja juurde ehitada Muraste koolist u 720 m Tüve tänavani (ja veidi Võra tänavast edasi klindi servani) + sild 60-120 m ja lift-trepp kooli territooriumil. Koos valgustusega. Klindi kõrgus on kuni 25 m.

2. Praeguse platvormi kaudu vahemaa kahe kooli vahel (ringiga kaupluse juurest läbi) on 2700 m (+ platvormi kõrgus). 
Lisaks vaja rajada u 500 m kergliiklusteed (+ valgustus 300 m) Tilgu tee äärde, mis osaliselt üsna pehme ja märg pinnas ja puid vaja palju maha võtta. Pluss lift praeguse platvormi juurde ja olemasoleva trepi uuendamine.
Muraste koolist Meriküla õppekompleksini on autoga sõites ligi 8 km sõita ja ajaliselt teeb see umbes 10 minutit. 
Tabasalust Merikülla on sama vahemaa ja ajaliselt samuti umbes 10 minutit...

Esimesel juhul, kui õpilased saaks bussidest ja sõidukitest maha Muraste kooli juures, siis oleks Tüve tänava juurde rajatava kergtee ja silla kaudu vaid 8-13 minutit kõndida, et jõuda Meriküla kompleksini. Sama ajaga jõuaks last vedav sõiduk 8-kilomeetrise ringi läbimisel samuti Muraste keskusest õppekompleksini, aga sellele lisanduks ka veel tagasisõiduaeg (kompleksi juurest maanteele tagasi on umbes 6 minutit sõita).


Meriküla silla pikkus peaks minimaalselt olema 60 meetrit.
2013. aastal valminud Paepargi sild on 75 m pikk ja 3 m lai.

Foto: Merko.ee

Fotod: Merko.ee
Paepargi sild maksis koos selle ümbrusesse rajatud uue pargi ja purskkaevuga 400 tuhat eurot. Meriküla silla ja lifti rajamine koos Tüve tänava kergliiklustee ja valgustusega maksaks ilmselt umbes kaks korda rohkem.
Muraste koolihoone ehitus algas 2013 ja selle maksumuseks oli 2,5 miljonit eurot (3100 ruutmeetrit + 200 külakogukonna ruumid).
Muraste kooli juurdeehitus algas 2018 ja selle maksumuseks oli pea 1,5 miljonit koos km-ga (projekteerimise ja muid kulusid ei ole selle sees). Lisandus 7 klassiruumi ja muid ruume (1100 ruutmeetrit).

Ruutmeetreid lisanduks 2020. aasta seisuga vähemalt 1900 ruutmeetrit. Muraste kool laieneks 4200 ruutmeetrilt 6100-le ruutmeetrile, st pea poole suuremaks (ning 2013. valminud hoonega võrreldes 2x suuremaks hooneks)! 
Kõike arvesse võttes oleks parim lahendus Muraste keskusest jala/jalgrattaga või tõukerattaga Tüve tänava ja Meriküla silla kaudu õppekompleksini saada nii, et sõidukid jäetaks Muraste kooli lähistele ja bussiliinid jätkaks nii, nagu praegu on välja kujunenud st peatusega Muraste kooli juures.

Keskkonnaamet ehk on ka sillaga nõus, see vähendaks oluliselt looduskaitseala teises piirkonnas ehk Tilgu tee ümbruses looduskaitseala mõjutamist mootorsõidukitega seonduvalt.




Allikad: https://www.harku.ee/.../algavad-muraste-koolimaja...