Monday, November 30, 2009

Kergliiklustee looduskaitsealasse?

Panin tähele, et Harku valla üldplaneeringu (ÜP) kavas on Tilgu tee kõrvale Ilmandu küla osas planeeritud kergliiklustee, aga Muraste küla SKA ja selle juurdepääsu detailplaneeringus (DP) on kergliiklustee plaanitud vaid Muraste küla osasse. Alles algatatud DP-s on plaanis kergliiklustee rajada uue juurdepääsutee äärde ja see suunduks klindi all Muraste looduskaitseala ja SKA poole, aga Ilmandu küla osasse ei ole kergliiklustee DP järgi plaanitud.

Pilt ÜP kaardilt, kergliiklustee märgitud katkendliku sinise joonega (kikka pildil, et paremini näha):


Teine väljavõte DP-st, uue juurdepääsutee lõik Tilgu tee juures, kergliiklustee on pildil kollasena, suundub vasakule. Paremale, Ilmandu küla poole, selle pildi järgi kergliiklusteed plaanitud ei ole.



Väike vasturääkivus, aga kuna mõlemad on alles koostatavad planeeringud, siis ehk loksuvad paika.

Üldplaneeringu avalikustamise ajal esitasin vastuväite, et mere äärde ja looduskaitsealadele ja objektide lähedusse ei ole mõistlik kergliiklusteed rajada, sain vallast ka vastuse, et nad jäävad enda seisukoha juurde, et kergliiklusteed on vaja.

Vastuseks Teie poolt esitatud vastuväitele märgib vallavalitsus järgmist:


Vallavalitsus on seisukohal, et kuna antud asukohas kulgeb rahvusvaheline matkarada, on tegemist kergliiklejatele olulise suunaga. Kergliiklejate liikumine võib olla reguleeritud liiklust rahustavate võtetega.

Tulenevalt üldplaneeringu üldistusastmelt ja iseloomult – pikaajaline, kogu valla ruumilise arengu suundumusi kajastav arengudokument – on planeeringule kantud kergliiklustee põhimõtteline asukoht, mida tuleb käsitleda pigem vajadusena luua kergliiklejatele soodsamad liikumistingimused.

Tee täpne kulgemine ja iseloom (looduslik liikumisrada, valgustatus jms) määratakse teemaplaneeringuga või eelprojektiga, millega paralleelselt tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Üldplaneering näitab vajadust tagada antud piirkonnas mugav ja ohutu kergliiklejate liikumisvõimalus.

Arvestades ala looduslikku atraktiivsust ning lähedal asuvaid suvilarajoone, mis perspektiivis on aastaringseks elamiseks kasutatavad elamupiirkonnad, on kergliiklustee vaba-õhu puhkamisvõimaluste tagamiseks vajalik. Tee marsruut, sh möödumine eluasemetest jm olemasolevatest ehitistest, on detailsema planeerimise ja projekteerimise ülesanne.

Selgitus kergliiklustee planeerimise täpsusastme ja teede iseloomu kohta lisatakse üldplaneeringu seletuskirja, kergliikluse teemat käsitlevasse alapeatükki (lk 46).

Vallavalitsus on seisukohal, et kergliiklustee kavandamine põhimõttelise asukohana antud piirkonnas on õigustatud ning ei pea vajalikuks üldplaneeringu lahendust selles osas muuta.



Vastasin omakorda, et see küsimus tuleb lahendada praegu käsiloleva detailplaneeringu käigus ja et üldplaneeringusse selline klausel lisataks, et see osa lahendatakse DP arutelul. Esitasin omaltpoolt ka ettepaneku, et Muraste looduskaitsealasse kergliiklustee ei rajataks, aga see, mis kulgeb uue juurdepääsutee ääres, suunduks hoopis Tilgu sadamakohani. Samas kompromissina pakkusin, et kui Tilgu tee Ilmandu küla osas (uue juurdepääsutee rajamisel) kahaneb liikluskoormus, siis võiks olemasoleval teel kolmandiku või pool plaanida kergliiklejatele, et ei peaks kõrvalkruntidelt või klindilt maad juurde võtma.

Hoian teemaga kursis.

No comments:

Post a Comment