Friday, June 15, 2018

Meriküla seltsi esimesel üldkoosolekul 14.06.2018 sai muudatustega põhikiri kinnitatud

Siinkohal 14. juuni üldkoosoleku teemadest lühidalt.

Vastu võeti Meriküla seltsi põhikiri.
14. juuni üldkoosoleku protokoll on leitav siit.

Kogunesime Meriküla Spordi- ja õppekompleksi, aitäh Silvale maja tutvustamast ja uksi avatuna hoidmast. Koosolekulehele pani end kirja 21 inimest.

Põhikirjale esitati mitu täpsustavat muudatusettepanekut, millest enamik sai sisse kantud, aga mõne teema arutelu lükkasime järgmisse koosolekusse. Juhatuse liikmete arvuks otsustasime määrata 3-5 (tekstis enne kirjutatud kolme asemel). Arutasime läbi juhatuse liikmete volitused ja inimeste liitumised ning väljaarvamise teemad. Kordasime üle, et põhikirja järgi juhatuse otsused ei ole A ja O, üldkoosoleku otsused on kõige suurema kaaluga, kaasa arvatud juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise õigusega.

Arutelus oli ka see teema, kas MTÜ liikmeskond peaks olema vaid meie külaga seotud isikud või saavad kõik soovijad meiega ühineda. Teemat arutame veel edaspidigi. Liikmemaksu suurust arutasime veidi, aga otsust vastu veel ei võtnud. Ootame veel ettepanekuid liikmemaksu ja/või liitumismaksu suuruse üle, ka neilt, kes koosolekul ei osalenud. Oodatud on ka täiendavad ettepanekud, kuidas külaseltsi jaoks lisasissetulekuid organiseerida.

MTÜ seaduse linki lubasin levitada, sest see seab mõnes osas põhikirja jaoks juba raamid ette ja ega põhikirja eriti sealsetest raamidest väljapoole pole võimalik teha.

Juhatusse valiti kolm liiget - Mairold Vaik, Gerd-Rainer Luhalep ja Andri Talts. Pakuti ka teisi kandidaate, aga nad ei olnud nõus kandideerima.

Juhatuse liikmete ja ka kaasatute lähiaja olulisemaks tööks saab eelkõige arengukava koostamine, augusti algul juba vaja tutvustada meilide teel ja 16. augustil toimub esimene laiem arutelu üldkoosolekuna. 


14. juuni koosolekult saime veel kolm teemat arengukavasse sisse kirjutamiseks juurde, mida initsiatiivgrupi ajurünnakutes ei oldud läbi arutatud (ja ka siit blogist pole veel läbi käinud) - turvalisus rannas mere ääres öiste parkijatega seoses, sadama lähistel suplusranna taastamine ja "90-kraadise" kurvi ohutumaks muutmine. Põhiteemad ka koosolekul Tilgu tee seisukord ja arenguvõimalused, mere ääre avatuna hoidmine ja looduskeskkonna eest hea seismine.

Positiivselt üllatas kohaletulnute üldine positiivne hoiak ja kindel seisukoht, et külaseltsi on vaja. Rõhutati mitu korda, et seltsi ei ole vaja vastandumisteks vaid pigem koostöö edendamiseks. Suured tänud kõigile, kes selle kahetunnise "maratoni" vastu pidasid.
Tänasest hetkest uusi liikmeid võtame vastu vaid avalduse alusel, sobib ka e-kirja teel vabas vormis ühele juhatuse liikmetest. Põhikirja muudatusena kirjutasime, et automaatselt on liikmeteks asutajaliikmed ja 14. juunil osalenud külaelanikud. Need, kes juba on meililistis, aga 14. juuni koosolekul ei osalenud, nendele tuletame meelde, et esitaksid avalduse liitumiseks. Mingist hetkest tulevikus püüame järgida seda, et meililistis on eelkõige liikmed.
Ootame ka meililisti kaudu ettepanekuid külaelu paremaks muutmiseks. Eelkõige on oodatud ettepanekud, kuidas me ise saaks oma probleeme lahendada. Näiteks teeäärte täiendavaks niitmiseks ei pea Teeme ära sündmust ootama või midagi muud.

Tuesday, June 5, 2018

Meriküla põder on tagasi

Viimati nähti Merikülas Mereküla kinnistu serval, Muraste looduskaitsealas, põdraperet kümme aastat tagasi. See oli enne, kui ehitati kooli juurde koertekool. Nüüd oli naaber samas kohas tunnistajaks, et üks põder on taas end meie kanti sisse seadnud.

Kohtumine Andrese talu lähedal oli üllatus nii põdrale kui autoga Tilgu teed mööda liikunud perele. Loom oli eemal seisnud ja jälginud auto lähenemist ega liigutanud end. Naaber otsustas auto seisma jätta ja looma pildistada. See seisis vapralt kogu fotosessiooni. Lõpuks tuli signaali anda, et põder eemale kõnniks.

Põder Merikülas mais 2018, foto: erakogu

Meriküla territooriumist katavad suure osa kaitsealad, Muraste looduskaitseala on neist suurim, ulatudes Merikülast ka osaliselt Suurupi külla. Iga aastaga kasvab kaitseala mets aina tihedamaks, olgugi, et palju vanu puid murduvad eest. Tihe mets on soodne keskkond mitmete metsloomade ja lindude elupaigaks. Peale õppekompleksi laiendamist ja Tilgu tee rekonstrueerimist oli suuremaid loomi harva näha, aga paaril viimasel aastal on neid rohkem kohatud. 


Lisaks taasnähtud põdrale on ka metskitsi juurde tulnud, neid on hommikuti ja päikseloojangul teel mitu korda näha olnud, üks neist leidis oma otsa, kui kihutava auto ette hüppas. Talviti kondasid metskitsed isegi meie õuedel. Eelmisel talvel "kolisid" meile metssead, keda küll näha ei olnud, aga tagahoovid sonkisid nad üles. Rebased ja muud väikeulukid on meil pea igakuised-nädalased külalised.

Taaskord leiab kinnitust asjaolu, et elame puhta looduse ja vaikuse keskkonnas. Paradoksaalsel kombel on loomade naasmine justkui seotud sellega, et Tilgu tee liikluskoormus vähenes - õppekompleks seisis paar aastat tühjana.


Oletatavasti kasutatakse Tilgu teed edaspidi aina rohkem ja autode alla jääb nii väikseid kui suuri loomi ja ka teel jalutavad inimesed ja lapsedki on kaitsetumad. Loodame, et liiklusmärkide järgijaid on ikka rohkem, kui neid, kes rikuvad ja elusid ohtu seavad.

Julget põtra on tõenäolisem siis kohata, kui meie metsas jala ringi käia. Autod võib jätta kas Tilgu sadama alale või mobiilimasti juurde platsile.

P.S Põder on ühel ööl hiilinud aeda ja maasikataimed nahka pannud... Elu looduse keskel...

Meie küla vanas hoonetekompleksis uus sisu.


Veel hiljuti, eelmise aasta lõpus kirjutas Harju Elu, et Muraste õppekompleksi ehk (sisekaitseakadeemia poolt hüljatud) endise piirivalvekooli hoone tulevik on ebaselge, et kas müüakse maha või saab vald selle riigilt enda kasutusse.

Nüüd on otsused tehtud. Eraldi kinnistud loodud ja majadekorpus anti riigi poolt vallale tasuta üle (viimaste aastate halduskulusid tasudes).

Külakeskuse hoonete-kompleks nimetati Meriküla spordi- ja õppekeskuseks, aga edaspidi hakkavad mitu asutust seda kasutama. Ka Kaitseliidu peastaap peab plaani ajutiselt siia kolimiseks, kui nende peamajas remont algab.

Loe edasi Harku Valla Teatajast 23.05.2018, ehk siit: