Merikülas toimuvad filmivõtted 21. augustist kuni 23. augusti õhtuni

Laupäeval, 21. augustil algasid Merikülas filmivõtted ja tegemist on suureeelarvelise projektiga ja nimeka režissööriga.

Külaelanikud, kes liikvel, on juba tähele pannud, et Tilgu sadamasse on üles seatud filmistaap ja sadama ümbruses askeldatakse kaamerate ja näitlejatega.

Nimelt on tegemist kodumaise filmi "Tume Paradiis" võtetega. Režisöör on Triin Ruumet ja kinodes näidatakse filmi 2022. aasta lõpus.

ERR.ee vahendab uudist, et Triin Ruumet alustas filmivõtteid. Filmi keskmes on Tartu tudengite hedonistlik elu ja alevi mootorratturite jõumäng.

Lõik Õhtulehest 08.08.2020:

Tegemist on nüüdisaegse seiklusfilmiga 27-aastasest naisest, kes maadleb leinaga ja otsib armastust. "Pannud oma poolvenna kallal toime vägivaldse teo, mõistab ta, et piiride ületamise eest tuleb tal lõivu maksta üksindusega," kirjutab USA väljaanne Variety.

Ruumeti sõnul sündis "Tume paradiis" tema enese süngest ajajärgust, mil ta seisis silmitsi oma isa peatse surmaga. "Elu oli muutumas ja hea, et ma ei teadnud, mis mul ees seisab. Kõik varises kokku, kõik konstruktsioonid. Ja paari aasta pärast ka suurem osa mu illusioone."

Filmivõtted kestavad kogu nädalavahetuse ja esmaspäeval lisaks. Filmi ajal võidakse liiklus mõneks minutiks peatada, filmi tegevprodutsent Karoliina Veetamm kinnitas, et Transpordiametilt on selleks luba olemas. Liikluses seisakud ei ole pikad, oleneb kaamera vaadetest ja kaadrite filmimise pikkusest, mis on lühiajalised.

Plaanis on filmida ka 8. ja 14. septembril.

Eesti-Prantsuse ühistööle eraldas Eesti Filmi Instituut tootmistoetusena 765 000 eurot.

Loe lisa ka Elu24-st.

Triin Ruumet on filmi Päevad, mis ajasid segadusse režissöör. Ta on vedanud üle kümne filmiprojekti.

Filmimeeskond loodab külakogukonna mõistvale suhtumisele ja sellele, et külaelu väga ei häirita.

Muraste küla kümmekond inimest on vaidlustanud uue lifti ehitusloa

Vastupidiselt vallavalitsuse eelmise aasta augustikuu lubadusele, et 2021. aasta sügisest on aasta tagasi suletud trepi asemel uus trepp koos liftiga, esimesest septembrist ei ole uut juurdepääsu. Vana trepp on kasutuseks ikka veel suletud ja ei tea, kas uus projekt üldse valmis saab.

Osalt on viivitus seotud läbirääkimiste ja bürokraatlike toimingutega, mis keskkonnaametiga tuli läbi teha. Blogijale teadaolevalt on uue rajatise jaoks olemas ka projekt ja ehitusluba juhuks, kui keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium kaitseala eeskirja ühte punkti muudab. Teisalt on Kolmiku tänava mõned elanikud takistanud uue trepi planeerimise protsessi, koostanud petitsiooni lifti vastu (mis kukkus läbi) ja lisaks on neil plaanis ehitusloa väljaandmise otsus kohtusse kaevata (või on see juba tehtud).

Lifti vastased on saanud kohtult õiguskaitse, et lifti ei saa rajama hakata enne, kui kohus on otsustanud, et kõik on tehtud seaduslikult. Loe lisa Postimehest:

Meriküla koolimajas õppetöö jätkub 128 õpilasega. Eelmise aasta prognoos oli 200 õpilast.

Sel teemal on arutelu käinud juba 2012. aastast saadik. Aasta tagasi augustis on esitatud ka kompromissvariant, millega keskkonnaamet nõus ei olnud.

Meriküla selts valis juulis uue juhatuse

22. juulil toimus Meriküla spordisaali õppeklassis MTÜ Meriküla selts liikmete üldkoosolek, mil oli peamiseks aruteluteemaks, keda täpselt selts esindab ja teiseks valiti juhatusse uusi inimesi.

Juhatuses jätkavad järgmised kolm aastat Madis Metsma, Gerd-Rainer Luhalep ja Andri Talts, lisaks valiti juhatusse senine seltsi revisjonikomisjoni liige Marge Ensling ja uueks liikmeks sai ka Margit Metsma. 

MTÜ senine eestvedaja Mairold Vaik otsustas juhatuse järgmiseks perioodiks mitte kandideerida, peamiselt põhjendades seda muude tegevustega, millele vaja energiat suunata.

Seltsi liikmete üldkoosoleku esimene kolmandik möödus mõttevahetusele ja konstruktiivsele diskussioonile, keda selts esindab. Kas ainult neid, kes on seltsi liikmeks astumise avalduse esitanud, tasunud ka liikmemaksu või esindab selts kogu küla elanikkonda. 

Need liikmed, kes soovisid, et selts peab esindama kogu küla elanikkonda, esitasid veenvad argumendid, miks see nii peaks olema, samas juhatus selgitas, et paljud nõuded tulevad Mittetulundusühingute seadusest. Näiteks üldkoosolekul on hääletamiseks vajalikku kvoorumit keeruline kindlaks teha, kui ei ole teada täpne liikmete arv, kes külaelanikest on end seltsi liikmeks määratlenud.

Üldkoosoleku protokolliga jm materjalidega on võimalik tutvuda siin.