Tilgu sadamakoht saab aadressinime

Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Ilmandu külas Tilgu sadama kinnistul ja selle ning Tilgu-Kalda V kinnistuga külgneval akvatooriumil asuva sadama ametlikuks nimeks Tilgu sadam. Eelnõuga saab tutvuda alljärgnevalt ja Harku vallamajas.
Eelnõu

Kergliiklustee looduskaitsealasse?

Panin tähele, et Harku valla üldplaneeringu (ÜP) kavas on Tilgu tee kõrvale Ilmandu küla osas planeeritud kergliiklustee, aga Muraste küla SKA ja selle juurdepääsu detailplaneeringus (DP) on kergliiklustee plaanitud vaid Muraste küla osasse. Alles algatatud DP-s on plaanis kergliiklustee rajada uue juurdepääsutee äärde ja see suunduks klindi all Muraste looduskaitseala ja SKA poole, aga Ilmandu küla osasse ei ole kergliiklustee DP järgi plaanitud.

Pilt ÜP kaardilt, kergliiklustee märgitud katkendliku sinise joonega (kikka pildil, et paremini näha):


Teine väljavõte DP-st, uue juurdepääsutee lõik Tilgu tee juures, kergliiklustee on pildil kollasena, suundub vasakule. Paremale, Ilmandu küla poole, selle pildi järgi kergliiklusteed plaanitud ei ole.



Väike vasturääkivus, aga kuna mõlemad on alles koostatavad planeeringud, siis ehk loksuvad paika.

Üldplaneeringu avalikustamise ajal esitasin vastuväite, et mere äärde ja looduskaitsealadele ja objektide lähedusse ei ole mõistlik kergliiklusteed rajada, sain vallast ka vastuse, et nad jäävad enda seisukoha juurde, et kergliiklusteed on vaja.

Vastuseks Teie poolt esitatud vastuväitele märgib vallavalitsus järgmist:

Vallavalitsus on seisukohal, et kuna antud asukohas kulgeb rahvusvaheline matkarada, on tegemist kergliiklejatele olulise suunaga. Kergliiklejate liikumine võib olla reguleeritud liiklust rahustavate võtetega.

Tulenevalt üldplaneeringu üldistusastmelt ja iseloomult – pikaajaline, kogu valla ruumilise arengu suundumusi kajastav arengudokument – on planeeringule kantud kergliiklustee põhimõtteline asukoht, mida tuleb käsitleda pigem vajadusena luua kergliiklejatele soodsamad liikumistingimused.

Tee täpne kulgemine ja iseloom (looduslik liikumisrada, valgustatus jms) määratakse teemaplaneeringuga või eelprojektiga, millega paralleelselt tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Üldplaneering näitab vajadust tagada antud piirkonnas mugav ja ohutu kergliiklejate liikumisvõimalus.

Arvestades ala looduslikku atraktiivsust ning lähedal asuvaid suvilarajoone, mis perspektiivis on aastaringseks elamiseks kasutatavad elamupiirkonnad, on kergliiklustee vaba-õhu puhkamisvõimaluste tagamiseks vajalik. Tee marsruut, sh möödumine eluasemetest jm olemasolevatest ehitistest, on detailsema planeerimise ja projekteerimise ülesanne.

Selgitus kergliiklustee planeerimise täpsusastme ja teede iseloomu kohta lisatakse üldplaneeringu seletuskirja, kergliikluse teemat käsitlevasse alapeatükki (lk 46).

Vallavalitsus on seisukohal, et kergliiklustee kavandamine põhimõttelise asukohana antud piirkonnas on õigustatud ning ei pea vajalikuks üldplaneeringu lahendust selles osas muuta.

Vastasin omakorda, et see küsimus tuleb lahendada praegu käsiloleva detailplaneeringu käigus ja et üldplaneeringusse selline klausel lisataks, et see osa lahendatakse DP arutelul. Esitasin omaltpoolt ka ettepaneku, et Muraste looduskaitsealasse kergliiklustee ei rajataks, aga see, mis kulgeb uue juurdepääsutee ääres, suunduks hoopis Tilgu sadamakohani. Samas kompromissina pakkusin, et kui Tilgu tee Ilmandu küla osas (uue juurdepääsutee rajamisel) kahaneb liikluskoormus, siis võiks olemasoleval teel kolmandiku või pool plaanida kergliiklejatele, et ei peaks kõrvalkruntidelt või klindilt maad juurde võtma.

Hoian teemaga kursis.

Tilgu sadamal ei ole arengukava?

Tutvudes Tilgu sadama materjalidega, mis on avalikustatud valla veebilehel, selgus, et selle info kohaselt Tilgu sadamal puudub arengukava. Loodan, et eksin, aga praegu on info selline.

Tilgu sadama arengukava projekt 2003.

Harku vallavolikogu protokollist 22. aprill 2004 nr 42 selgub, et arengukava toppas äriplaani puudumise taha.

2. Tilgu sadama arengukava kinnitamine

Kuulanud ära Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus esindaja ettekande, volikogu majandus- ja arengukomisjoni esimehe Vello Vaheri kaasettekande ning Allan Kiili ja Andres Tamme ettepanekud

O t s u s t a t i:

1. Lugeda määruse eelnõu “Tilgu sadama arengukava kinnitamine” arutelu käesoleval volikogu istungil eelnõu II lugemiseks
2. Vallavalitsusel tellida arengukava osana sadama äriplaani koostamine.
3. Jätkata määruse eelnõu “Tilgu sadama arengukava kinnitamine” lugemist volikogus pärast sadama äriplaani valmimist.

Kas arengukava ja äriplaan (tasuvusuuring) on oluline sadama arenguga edasiminekuks?

Osa Tilgu teest ühesuunaliseks? Milleks?

3. novembril Tilgu sadama detailplaneeringu koosolekul tuli välja see, et ei omata piisavalt informatsiooni Tilgu tee uue juurdepääsutee kohta. See sai alles augustis üldplaneeringusse lisatud ja seetõttu on mure arusaadav.

Pildil uue juurdepääsueskiis üldplaneeringust.

Nimelt mõned Romantiku SÜ ala elanikud tunnevad muret seepärast, et uue tee puhul jääb neile Klooga maanteeni juurdepääs vaid mööda uut teed ja see on vana teega võrreldes suurema ringi tegemine. Soovitakse eelkõige, et vana tee laiendataks kogu ulatuses, et neil ei tuleks oma sõidutrassi muuta, olenemata uue tee olemasolust. Samas soovitakse ka kergliiklusteed, mille vastu on aga Ilmandu küla inimesed. Mis oleks lahenduseks?

Kui uue ligipääsutrassi ettepaneku 2008. a detsembris asjaosalistele esitasin, siis mõtlesin ka liikluse kõrvalejuhtimisest Tilgu vanast teeosast (praegu lõik Klooga maanteest kuni Tilgu sadamani).

Kohalikega detailide üle arutades esitasin DP koostajatele järgneva ettepaneku koos põhjendustega:

Klikka pildil!

Kuna klindi ääres on Tilgu tee varisemisohtlik, siis tuleb uue tee valmides võimalikult palju liiklust loomulikult suunata uuele teele. Ja see on lahendatav väga lihtsalt ja kohalikke elanikke minimaalselt mõjutav.

Nimelt uue tee ettepanek sisaldab märkust, et praeguse Tilgu tee see osa, mis algab Romantiku tänava ristmikust (enne "kollast maja") kuni Romantiku tänava teise otsani (Tilgu sadamasse sissesõidu ristmiku juures), tuleks muuta ühesuunaliseks. Mäest alla kulgevas suunas.

1. Sel puhul kogu liiklus, mis tuleb sisekaitseakadeemia poolt ja mis väljub Tilgu sadamast, suunataks uuele teele. Sadamaalalt lahkudes ei saaks vasakule sõita, sest keelumärk ees.
2. Liikluskoormus klindipealsele väheneks minu hinnangul praegusega võrreldes 3-4 korda. Arvestades tulevast kasvavat liikluskoormust, tuleks vahe suuremgi.
3. Kohalike elanike jaoks ei muutuks midagi, nendele jääks Tilgu tee mõlemasuunaliselt kasutatavaks kuni "kollase majani". Niiet ka kõik Romantiku SÜ elanikud saaksid vana teeosa kasutada endiselt nii koju sõites kui ka kodust väljuval suunal. Vaid vahetult kallaku juures asuv pere peab oma senist sõiduharjumust muutma, aga nende jaoks kaalub uue ligipääsu mugavus ringisõitmise üle.
4. Sel juhul ei peaks praegust Tilgu teed laiendama, praeguse tee piiresse liikluskoormuse vähenedes mahuks ka jalakäijate ja jalgratturite osa. Ei peaks rajama täiendavat kergliiklusteed, ka "kollase maja" ühesuunalise allasõidu juures oleks ruumi kergliiklusele, ilma et peaks seal teetammi laiendama. Uus kate tuleb igal juhul, peale veetrasside tee alla rajamist.
5. Kui Tilgu sadamasse soovitakse sõita mööda vana trassi, siis selleks takistusi ei ole, endiselt saaks Klooga maanteelt maha pöörata mööda praegust teed ja takistuseta sõita nii Tilgu sadamani kui sisekaitseakadeemiani, kui mõni ei ole uuest teest veel teadlik. Tagasisuunduv liiklus juhitaks sujuvalt mööda uut teed tagasi.
6. Tilgu sadama juurde on plaanitud väike ringliiklus ja see sobib ka nende jaoks, kes sisekaitseakadeemia poolt tulles uuest teeotsast ja sealsest infosildist mööda põrutavad ja enne mäkketõusu leiavad eest keelumärgi, et tegemist on ühesuunalise teega. Järgmine kord ei eksita.
7. Romantiku SÜ elanikel on oma tänav, et saada piirkonnast välja mõlema tänavaotsa kaudu, neid ei tohiks mäkketõusu juures olev keelumärk segada, kuna saavad vanale Tilgu teele Romantiku tänava kaudu.

Liikluskoormuse vähenemine pikendab klindi ääres oleva tee eluiga mitmete aastate võrra ja tee kestab kauem, kui selle rekonstrueerimise-laiendamise järel. Loodan, et see ettepanek läheb läbi nii DP koostajate, projekteerijate, kohalike elanike jt hulgas.

Loodan, et selgitus oli arusaadav ja edaspidi välditakse pimedat viha muudatuste ees, mis tegelikult vana tee edaspidise kasutuse muutuse osas kohalikke minimaalselt puudutab.

Tilgu sadama detailplaneeringu koosolekust

3. novembril toimus Tilgu sadama detailplaneeringu (DP) arutelu. Kohal oli umbes paarkümmend asjaosalist ja huvilist nii naabruskonnast, Otemarina jahtklubist, Karumaa AS-ist, vallamajast kui ka mujalt. Hiljuti sai keskkonnamõjude hinnang kinnitatud ja nüüd saab bürokraatiaosaga edasi minna.

Kohapeal saime esiteks niipalju teada, et DP ei erine kaks aastat tagasi tehtust oluliselt, kogu sadama plaani on "pööratud" päripäeva umbes 15 kraadi, et sadamasse sissesõit oleks idatuulte eest varjatum. Muuli otsa vastas asuvasse kainurka on plaanitud slipp koos pikendusega, muud nagu eriti silma ei hakanud. Ka on lähialasse plaanitud Tilgu teeni uus juurdepääs, mis peaks lahendama ka sadamasse ligipääsuprobleemi, aga see on kõrvalasuva DP teema.

Üldiselt oldi seda meelt, et igal juhul on vaja Tilgu tee DP-ga edasi minna, sest praegu on avatud mitmed fondid, kust võidakse arenduseks raha saada ja need fondid ei ole igavesti kasutada. Kohalolnud esitasid valdavalt häid täiendusettepanekuid ja märkusi, mida on vaja arvestada. Mõnes osas mindi ka detailidesse, mis on juba ka projekteerimise teema, aga info täheldati üles. Näiteks arvestatakse ettepanekutega sadamavärava kitsamaks ehitamisest, slipi külgkai rajamisega, paatide jaoks oma ala loomisega, purjespordikooli ja talvehoiuruumide rajamisega, ellinguhoone suuremaks planeerimise, juurdepääsutee ja parkimisprobleemide ja muuga.



Oli sõnavõtte sel teemal, et sadam jääb üsna pea väikeseks, et miks ei mõelda suuremalt ja ette? Vastuseks saime, et praegu on peamine eesmärk selle väikese DP-ga mäele saada, küll tulevikus saab vajaduse kasvades seda laiendada ja uusi asju juurde arendada. Muidu me jäämegi vaid jutustama ja suuri plaane tegema ja sadamakoht kiratseb edasi. Sellega oldi üldjuhul nõus.

Mina oma küsimustele sain üldjuhul vastuse. Olgugi, et näib pigem jahiomanikest klientide ja külalisjahtide sadam tulevat, rõhutati, et sadam saab olema avalikult kasutatav ja sinna on oodatud kõikide veesõidukite omanikud (tegin märkuse, et kohalike paadiomanike huvi sadama vastu on sama suur ja neile piisaks ka madalama sügavusega veealast kui jahtidele ettenähtud 4-8 meetrist).

Naaberkandi elanikel tekkis küsimus, et kui sadama veevarustus on plaanitud Romantiku puurkaevust, kas on enne ehitust ka puurkaevu rekonstrueerimine plaanitud? Uuriti ka muude kommunikatsioonide (elekter, side, kanalisatsioon jms) ligisaamisvariante.

Natuke teemast välja oli mu küsimus sadama omandivormi kohta, mis puudutab koostööd kõrvalasuva sadamakrundi omanikega, aga ilmselt on see teema juba läbi vaieldud. Seda lugesin välja mõne ametniku näoilmest, et koostöö teema pole võõras. Õnneks üks kohalviibinu sai mu küsimuse mõttest aru ja ütles, et eurofondide raha saavad peale MTÜ-de ja kohalike omavalitsuste ka eraettevõtjad taodelda, selleks ei pea ühist MTÜ-d looma. Põgusalt saime aimu ka kõrvalasuva sadamaala omaniku plaanidest.

Kokkuvõttes selgus, et Tilgu sadama DP keskkonnamõjude hinnangus oli ühena tingimustest seatud see, et sadam vajab uut juurdepääsuteed ja mööda praegust Tilgu teed ei ole juurdepääs liikluskoormuse kasvades võimalik. Seega tähendab see seda, et Tilgu sadama DP-ga ei saa edasi minna enne, kui on kooskõlastatud Tilgu tee detailplaneering koos uue juurdepääsuteega. Tähtaega, millal kopp maasse lüüakse ja millal sadam peaks valmima, välja ei öeldud. Sain aru, et projekteerimine siiski algas.

Kui protokolli kätte saan, koosolekust täpsemalt. Tilgu uue juurdepääsutee murest järgmises postituses.

Lisaks ka veebruarikuu info vallavanemalt: Purjelaualiidu blogi 16.02.2009

3. novembril Tilgu sadama DP arutelu

3. novembril 2009 kl 16 tutvustatakse Harku vallamajas (Ranna tee 1, Tabasalu) Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust.
Lisateavet saab igal tööpäeval telefonil 600 3860.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kinnitamine 09.09.09. Lisainfot Harku valla kodulehelt.

Paar aastat on olnud vaikus, kas nüüd hakkavad asjad taas liikuma? Püüan kohal olla ja infot hankida.

Muinastulede öö lõke süüdatakse ka Tilgus

Tilgu sadamakohas süüdatakse Muinastulede ööga seoses samuti suur lõke. Lihtsalt. Et ka Harku vallast vastataks teistele tuledele.



Kõikjal Läänemere riikide randades süüdatakse sel õhtul muinastuled. Lähem info siin: Rannarahvakoda.ee

Harku vallas on lisaks mererannikule väga hea vaade ka Muraste vaateplatvormilt või vana paekarjääri juures.
Panga peal hea vaade Kakumäe ja Tallinna lahele, kuni Aegna saareni välja, kui nähtavus hea on. Ainuüksi Viimsi vabaõhumuuseumi juures süüdatakse seitse lõket, peaks ära paistma. Ilmaprognoosi järgi lubab laupäeva õhtul vihmapausi, jälgime ilma. Aga ega halb ilm sega.



Tänaseks on Mereblogi algatusega ühinenud juba üle 60 seltskonna, kes lõkkest teada andnud. Arvatavalt sadakond lõket tuleb lisaks, millest valjusti ei kuulutata.

Vaata Eesti kaarti. Tuledel klikates saab infot teiste kohta näha.

Harku vallas on seni teada vähemalt neljast lõkkest: Suurupis, Merikülas, Tabasalu Looduspargis ja Tilgu sadamakohas. Kui soov oma lõke süüdata, saab selles teada anda siin: Lõkke asukoht.

Et miks tulla mere äärde? Saaremaa ajalehes sellest ka juttu: Oma Saar.

Uuest sadamaseadusest

10. juulil jõustus uus sadamaseadus (SadS), mis toob olulisi muudatusi sadamate rajamise ja kasutamisega seotud regulatsiooni.

Uus regulatsioon puudutab suures osas sadamade toimimise üldist korraldust, näiteks seatakse sisse elektrooniline sadamaregister, kaotatakse sadamapassi nõue ning täpsustatakse sadama akvatooriumi määramise korda. Suur osa muudatustest, võrreldes eelmise sadamaseadusega, käsitleb turvanõudeid sadamateenuse osutamisel.

Eelnõu koostajate hinnangul on seaduse olulisimad mõjud seotud sellega, et väheneb bürokraatliku asjaajamise vajadus (seatakse sisse elektrooniline sadamaregister) ning väikesadamatele on kehtestatud lihtsustatud nõuded. Sadamapassi regulatsiooni kaotamisega lihtsustub eelnõu koostajate hinnangul oluliselt ka väikesadamate registreerimine sadamaregistris.

Seadusemuudatused avalikku veekogusse sadamaehitiste ehitamise osas loovad eelnõu koostajate hinnangul ometi kord selge protsessi, kuidas toimub avalike veekogude põhja kasutamine sadamaehitiste ehitamise eesmärgil. Väidetavalt on sadamaehitiste vette ehitamise regulatsiooni puudumine osutunud sadamate arengu oluliseks takistuseks ning kõik sadamaarendusprojektid, mis puudutavad riigi omandis olevaid veekogusid, on seiskunud. Uue sadamaseaduse jõustumise tagajärjeks ennustatakse suurte ehitusprojektide käivitumist sadamates.

Tekkinud on väikesadama mõiste:
väikesadam – sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele

Ehitusseaduse sätete muudatustega lihtsustatakse ka paadisildade ja lautrite rajamise korraldust – nende jaoks on EhS § 12 lg 2.1 kohaselt nüüdsest vajalik vaid kohaliku omavalitsuse (KOV) kirjalik nõusolek, mille andmise käigus tuleb vajadusel läbi vaadata ka keskkonnakaitselised küsimused.

Loe edasi Keskkonnaõiguse Keskuse kuukirjast august 2009.

Tilgu sadam pildis

Klikka piltidel, et rohkem näha.

Tilgu sadamakohas on nüüd palju muutunud. Ala on koristatud, rohi niidetud, sissesõidul on paigaldatud toodrid, paigaldatud valvuriputka, ehitatud aed ja värav, tehtud nurgake purjekooli jaoks, vrakk on väga väikeseks kahanenud. Isegi prügikastid on paigaldatud ja võrkpalliplats tehtud.
Koht on väga hästi korda tehtud ja pidev valve on kohal. Kord on majas.

Ka on toimunud juba kaks nädalapikkust purjelaagrit noortele, loodame nende kohta varsti ka kodulehel infot lugeda: Otemarina Jahtklubi.

Vaata ülejäänud pilte siin: Tilgu suvel 2009

Kolmapäeval oli Tilgu sadama juures ankrus Veeteede Ameti laev Sektori. Nii suurt laeva pole Tilgu sadamaalal varem peatunud. Laeva kapten muide on Muraste elanik ja jahtklubi liige ;)

Pühapäeval avas oma esimese hooaja uus Otemarina Jahtklubi

7. juunil toimus Tilgu sadama lautril pidulik avaüritus, millega kuulutati avatuks uue Otemarina Jahtklubi esimene hooaeg.

Uus jahtklubi loob Harjumaa noortele ja täiskasvanutele uusi võimalusi purjespordi ja vabaajapurjetamisega tegelemiseks. Vastloodud jahtklubil on käesoleval suvel plaanis korraldada kaks noorte purjetamislaagrit, tutvustamaks Harku valla noortele purjetamist ja meremeeste tegemisi. Samuti on kavas mitmed klubiüritused. Lähem info jahtklubi tegevuste kohta on edaspidi saadaval kodulehel http://www.omyc.ee/.

Loe uudist edasi siit: puri.ee

7. juunil avatakse Otemarina jahtklubi

Tilgu sadamakohas on juba paar nädalat käinud ettevalmistused jahtklubi avamiseks. Eelmisel pühapäeval toimusid ka talgud, mil ümbrus sai uue ilme. Jahtklubi territoorium on praeguseks piiratud ning koos lähiümbrusega ka korrastatud.

Jahtklubi pidulik avamine on kavas 07.06.2009 algusega kell 12.00.

Üritusel on osalemas Jahtklubi liikmed ja külalised, kellel on Jahtklubi tegevusega ühel või teisel moel side ja kokkupuude. Avamisel nagu ikka väike eeskava, tervitused, kõned ja klubi tutvustavad ülesastumised.

Avamise järel hakkab sadamaalal kehtima sadamaeeskiri ning ööpäevaringne valve. Sadamaeeskiri peaks tagama selle, et tulevikus saavad oma veesõidukeid veestada vaid need, kes kehtivatest reeglitest kinni peavad. Eriti puudutab see jetimehi ja seltskonda, kellel seni oli tõsiseid raskusi teistega arvestamisel.

Piiratud ja valvataval sadamaalal on nüüd võimalik ka hoiustada paate ja muud varustust.

Suvel on kavas kaks lastelaagrit, millel purjetamise algõpetuse kallak. 2010. a suvel peaks aga käivituma laste purjetamiskool (Rein Ottosoni purjetamiskooli filiaalina).

Otemarina Jahtklubi asutajateks on 43, peamiselt Harku vallas elavat, Tilgu sadama käekäigust huvitet ja selle pärast südant valutavat, merega mitmel moel seotud inimest. Tänaseks on klubi liikmeid juba märksa rohkem.
-----------------------------------------------------------------------------------------------
Kuigi Harku vald ei ole seni suutnud sadama taastamisega algust teha, sellele vaatamata seal juba tegutsetakse.

Otemarina jahtklubi tegemistest

Postkasti potsatas üleskutse. Et osaleks samuti kodusadama tegemistes? Võimalusel alati käsi, sest sadamasse ei tule suhtuda nii, et see on kellegi eraasi vaid meie kõigi värav merele. Samas võib keegi enda pere liikmetest kunagi selle sadamaga seotud olla, kasvõi lapsed purjetrennis osalemas vms.

Selles suhtes lööme käed külge!

------------------------

Tere sõbrad,

Otemarina Jahtklubi teeb ajaloolise Tilgu sadama alal ettevalmistusi lautri avamiseks k.a. 7. juunil.

Kutsume MTÜ Tabasalu Looduspark peret sel pühapäeval, 31.05.09 kell 11.00 appi sadamaala korrastamisele.

Plaanime üheskoos korrastada muruplatsideks kavandatavad alad (silume-rehitseme, külvame muru ja rullime).

Palun võtke kaasa rehad/labidad ja üks traktor ka, sellisel juhul saame 3-4 tunniga töö kindlasti tehtud.

Töö käigus saame lähemalt tuttavaks ja räägime oma selle hooaja tegevuskavast ja tulevikuplaanidest.

Koos suudame rohkem ja pealegi on üheskoos ka palju lõbusam.

Rasmus Hirtentreu

OMYC kommodoor

Tilgu sadamasse purjespordikool

Uudis Tilgu sadama kohta. Sadamat veel ei olegi, aga huvilisi selle ümber on. Nimelt Tilgu sadama juurde luuakse Otemarina Jahtklubi.

Harku Valla Teataja 7. numbri hoolikas lugeja juba teab:

Valla omandis olevast Tilgu sadama kinnistust antakse osa kümneks aastaks tasuta kasutusse MTÜ-le Otemarina Jahtklubi lastele purjetamise algõpetuse ja noorsportlastele treeninguvõimaluste loomise otstarbel.

Valla korraldus ka Estlexis olemas.

Eesti Jahtklubide Liidu koosolekul oli sellest juttu.

- Tilgu sadama jahtklubi
Krista Kruuv tutvustas juhatusele Enn Tammaru poolt saadetud informatsiooni materjali Tilgu sadama baasil loodava Otemarina jahtklubist. Loodavas jahtklubis plaanib hakata tegutsema Rein Ottosoni Purjespordikool. Juhatus võttis informatsiooni teadmiseks ja nägi seda tubli initsiatiivina noortepurjetamise valdkonnas.

Erakool Rein Ottosoni Purjespordikool on loodud 1997. aastal Tallinnas. Loe lisa siit.

Mina igal juhul tervitan seda otsust, et noortega tegelev MTÜ saab ala kasutada tasuta. Omal ju lapsed sirgumas. Kahju ainult, et see sadama tegemine venib, paljud on muutunud kannatamatuks.

Foto Tilgu sadamakoha muulilt

Mere poolt pildistatud klinti. Foto juunist 2007.

Eile täidetud klindiäärega tutvudes selgus, et allasõidukoht kollase maja juurest edasi ei olegi kõige suurem probleem (fotol on see ala kaetud lehtpuudega). Ruumi seal laieneda on ja ka turvalise kergliiklustee jaoks, kui see peaks rajatama. Kõige kriitilisem on kallaku kõrgeim koht ja sealt 20 m edasi linna poole. Seal on tee äärest järsakuni vaid 8-10 meetrit (fotol puudega katmata ala piiril).