Thursday, December 2, 2021

Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmisest ja Meriküla trepi asjus on uusi otsuseid oodata

Eelnõude infosüsteemi ilmus 29. novembril 2021. a teade, et Keskkonnaminister on esitanud Vabariigi Valitsuse istungile 18. augusti 2005. a määruse nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise määruse eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga tutvudes veendusin: pikalt menetletud ja kohalike elanike poolt oodatud kaitse-eeskirja muudatus on jõudmas finišisse.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab igaüks tutvuda aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e8ea31cb-e6f6-438c-9c8d-1e7901c29a8d


Ootame-vaatame, mis saab

Vabariigi Valitsuse istungid toimuvad neljapäeviti, seega on kõige varem oodata määruse vastuvõtmist Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021 istungil.

Eelnõu menetlust ei ole pidurdanud ka eelnõu seletuskirjast näha olevad mitmete eraisikute vastuväited, mis on taandatavad ühisele nimetajale „kuna ma ei soovi vallavalitsuse kavandatud treppi, ei soovi ma ka näha kaitse-eeskirja muutmist“.

Vastu olijad ei anna aru, et kaitse-eeskirja muutmine toimub avalikes huvides, mis kaitsealast väljaspool elavate eraisikute seadustest tulenevate õigustega ei seostu.
Eraisikud ei mõtle ka sellele, et kui senist treppi ei avata, tuleb klindist alla ja üles pääsemiseks uus trepp ehitada (kaldtee rajamist kaitseala nõuded ei võimalda). Kaitseala kaitse-eeskiri võimaldab uute rajatiste püstitamist vaid kaitseala tarbeks ja rajatiste hooldustöid.

Võib endale teadaolevatel põhjustel nõuda senise trepi sulgemist ning olla vastu trepi uuendamisele, kuid mööda ei saa vaadata, et on isikuid, kellele on klindist alla ja üles liikumine selles kohas elu lahutamatu osa. Kuni 2020. aastani avatud olnud trepiga ollakse harjunud ning selle järgi ka enda elu korraldatud.
Senise trepi ja vaateplatvormi konstruktsioon on välisel vaatlusel sama tugev kui varem ning ka ekspertiisid ei ole toonud välja selles vajakajäämisi. Tõsi, trepiastmed on kitsad ning trepi tõusunurk liiga suur, kuid selliseid avalikkusele avatud treppe on mujalgi üle Eesti – kas asume kõiki sulgema?


Kuidas kohtusse kaebusega läheb?

Tutvusin ka Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuli 2021 määrusega haldusasjas 3-21-1299 ja selgub, et Meriküla trepi/lifti ehitusloa on vaidlustanud kuus eeldatavalt Muraste küla elanikku ning üks ettevõte.
KG, MH, KK, PL, KN, AS ning OÜ Raivo Karu ja Pojad esitasid Tallinna Halduskohtule 14.06.2021 kaebuse Harku Vallavalitsuse 14.05.2021 otsusega nr 118 antud ehitusloa tühistamiseks.

Erinevalt Harku valla elanike grupist nähtuvast Janika Pajula kommentaarist Ülo Russaku 23. novembri postitusele HVE FB-foorumis, ei tegele ringkonnakohus selles määruses üleüldse küsimusega, kas vallavalitsuse ehitusluba oli õigusvastane või mitte.

Ringkonnakohus lahendab elanike poolt esialgse õiguskaitse korras esitatud ehitusloa kehtivuse peatamise taotlust. Või täpsemaks minnes vastab kohtu otsus vallavalitsuse määruskaebusele, mis esitati ehitusloa kehtivust peatava Tallinna Halduskohtu määruse peale.

Kohus leidis, et halduskohtu määrus tuleb jätta kehtima, kuna kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning avalik huvi trepi-lifti ehitamise vastu ei ole ülekaalukas.
Nagu määrusest näha, selline õiguskaitse taotlus praktikas pigem rahuldatakse kui jäetakse rahuldamata. Oletan, et vähe on olukordi, kus kaebuse rahuldamise tõenäosus on olematu või väga madal.

Kuigi ringkonnakohus märkis, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla ebaselged, mistõttu esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võetud õiguslikud seisukohad põhivaidluse lahendamisel ei ole kohtule siduvad, ütles ringkonnakohus üiguskaitse otsust välja andes siiski ka midagi avalikkusele huvipakkuvat.

Näiteks leidis ringkonnakohus, et:

- Detailplaneeringu muutmise või uue detailplaneeringu kehtestamise vajadusega seotud väited ei ole põhjendatud, kui ehitusloa andmisel kaalutakse piisava põhjalikkusega vastanduvaid huve.

- Lift ei ole käsitatav hoonena.

- Etteheited seoses müra suurenemise ja turvalisuse vähenemisega ei ole esialgsel hinnangul siiski põhjendatud, kavandatav ehitis ei ole müraallikas ning selle kasutamise viis ja intensiivsus ei mõjuta ümbruskonna üldist mürataset oluliselt.

- Piirkonnas suurenev inimeste arv ei too kaasa turvalisuse vähenemist, kui seda ei soosi täiendavad trepist sõltumatud tegurid.

- Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei hinda kohus põhjalikult tõendeid, vaid taotluse lahendamiseks piisab, kui menetlusosalised oma seisukohti põhistavad, mitte ei tõenda (õiguskaitse taotluse menetlused on kiired ning tõendite uurimiseks ei olekski aega). 

Kohtus aga kasutatakse otsuse tegemisel ka tõendeid.

Kohtumäärusest ei ole võimalik järeldada, kas kaebajad kaotavad või mitte. Kaebajate kaotus oleks tõenäolisem vaid siis, kui kohus oleks jätnud õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kohtumääruse dokument on loetav siit.

Vaateplatvormi konstruktsioon on projekteeritud
vähemalt 50-aastase tugevusvaruga.

On teadmata, kuidas on kulgenud põhivaidluse menetlus. Riigi Teatajas ei ole näha, et selles asjas oleks tehtud uusi otsuseid.


Mis selgub 19-aasta vanusest projekti seletuskirjast?

Tuleb välja, et ei midagi uut siin taeva all.

Lisan juurde väljavõtted ühest dokumendist aastast 2002:










Lõpetuseks: kõik on ainult huvide põrkumine...

Huvitav on see, et Meriküla reoveepuhastusjaama laienemise vastu mõned aastad tagasi ei protestitud üldse, kuigi see on tihedalt looduskaitsealast ümbritsetud, uus kraav muutis pinnase veerežiimi ja loomade liikumisradu ning uus rajatav tohutu pikk aed "lõhub" rohekoridori oluliselt rohkem, kui kavandatav uus rajatis Meriküla tee otsas. Olin tollal ainuke, kes tundis huvi, et kas otse looduskaitseala piirile rajatav uus sügav kraav jm on ikka kaitseala valdajaga kooskõlastatud. 

Vahe on huvides, mitte selles, et keegi tegelikult hooliks looduskaitsealast.

Loodan, et terve mõistus võidab ning pärast kohtuvaidluse lõppu saavad Meriküla ja Muraste küla elanikud ja Meriküla kooli kasutajad taas klindist üles ja alla liikuda.

Tuesday, November 9, 2021

Mõtted, kuidas võiks järgmise nelja aasta jooksul Harku valda arendada

Meile kõigile anti 26. oktoobril valla veebilehel teada, et on sõlmitud Harku valla volikogu liikmete vahel uus koalitsioonileping. Kuna ma ise volikokku ei pääsenud, vaatamata sellele, et 80 valijat minule hääle andis, ma siiski kajastan siinkohal oma mõtteid, mida uut vallas peaks järgneva valitsemisperioodi jooksul tegema.

28. oktoobril avati koalitsioonilepingu koostamiseks läbirääkimised uuesti, kui otsustati kaasata veel üks erakond. 9. novembril kinnitati valmistulemused ja teadaolevalt kinnitati ka koalitsioonileping.

Avaldan siinkohal kuus põhilist punkti, mida ma soovin muuta ja loodan, et mitmeid mu ettepanekuid ka olemasolev koalitsioon arvestab. Harku valla vabaühenduste ümarlaua reformimiseks olen juba ettepaneku järgmise kokkukutsuja suunas edastanud ja võimalik, et juba 15. novembri kohtumisel tuleb arutlusele.

Siinkohal ei kirjelda me punkte, mis niigi teiste erakondadega kattuvad (näiteks looduse hoid ja rohepöördeks valmisolek, kergliiklusteedesse panustamine, ühistranspordi arendus, sotsiaalvaldkonna arendus jms), rõhun ideedele, mis on mu valijatele olulised ja täpsustan ideid, mis pooleli olevates koalitsioonilepingutes on mõnel juhul laialivalguvalt kirjeldatud.

Ideed ja ettepanekud allpool on mu isiklikud, mõned on ka Eesti 200 Harku grupi nimekirja liikmetega läbi arutatud: 

 
1. Koostada kevadeks 2022 väliseksperte kaasates strateegiline kommunikatsioonisüsteem, mis tagaks kodanike jaoks vajaliku info kohalejõudmise ka siis, kui ta seda ise ei oska küsida.
Tuleb olemasolevat kommunikatsioonisüsteemi täiendada ka nii, et kodanik saaks aru, et tema tagasisidega on tutvutud ja kui ettepanek tagasi lükatud, siis ka põhjendatud veenvalt.

Muuhulgas:
- Parendada planeeringutega ja muude külas toimuvate lubadega seotud info kohalikeni jõudmist.
- Tõhusamini kasutada meedia vahendeid teavitamaks volikogus arutlusele tulevatest teemadest ette.
- Volikogu protokolli lisada põhjendused tehtud otsustest. 
          - Vabaühenduste ümarlaud võtab osaliselt ka kogukondade teavituse oma kohustuseks.
- Volikogu istungid veebis kvaliteetsemaks, tehnikat appi võttes. Vajadusel muuta ka ruumis asetust või vahetada ruumi.
- Depolitiseerida ajalehe Harku valla Teataja ja ka muudes tegevustes eristada selgelt vallavalitsuse funktsioone ja erakondade ambitsioone pildil olla.

2. Aastaks 2026, viie aasta jooksul peab jõudma eesmärgini, et 10% investeeringute kava eraldistest oleks otsustatav kaasava eelarve süsteemi raames.
Võib täpsete suurusjärkude ja numbrite osas veel läbi rääkida, aga suund on kogukondade suurema kaasatuse suunas. Kaasava eelarve otsustuskorda muudaks samuti, sellest täpsemalt allpool, mis puudutab kogukondade ümarlaua kaasamist.
- Juba sel aastal paneks kõik kaasava eelarve konkursile laekunud viis ideed hääletusele. Vallavolikogu komisjon ei peaks otsustama, millised ettepanekud välja jätta, lõplik otsus jääb hääletajatele.
- Järgmise aasta sügisel otsustab kaasava eelarve summade eraldamise vabaühenduste liit ehk ümarlaud (mis on ka juriidiline organisatsioon). 
- Järgmisel aastal kaasavasse eelarvesse planeerida üks protsent investeeringute kavast, ülejärgmisel viis ja aastaks 2026 oleks osakaal 10% (täpne number läbiräägitav eelarve koostamise aruteludel). 

3. Tuleb kasutusele võtta kvaliteedijuhtimise põhimõtteid nii vallavalitsuse töös kui valla allasutustes.

Juurutame kliendikeskse juhtimise, kogudes süsteemselt tagasisidet teenuste kohta, mida tellitakse/kasutatakse/tarbitakse.  

- Loome protseduuriliste ja nõuetekohaste vigade haldamise süsteemi.

- Võtaks kasutusele vastava tööriista, millega hallata perioodiliselt täidetavaid nõudeid jm.
- Tuleb luua perioodilise siseauditite süsteemi.
- 1. novembriks 2023 tuleb taodelda ISO sertifikaati vallavalitsuse juhtimise hindamiseks ja veel vähemalt ühel allasutusel.
- Tuleb tõhustada kriisideks valmisolekut, mis on kvaliteedi- ja riskijuhtimise lahutamatu osa.

4. Muudaks Strantumi nõukogu koosseisu, lähtudes põhimõttest, et Strantumi omanik on vallavalitsus, mitte volikogu. 
- Nõukogu koosseisu peab saama rohkem kommunaalmajanduse teemade eksperte.
- Nõukogu annab juhatusele volitused viieks aastaks, võimalik, et tuleb vahetada Strantumi juht.
- Nõukogu hakkaks juhatuse otsuseid ja nende kvaliteeti ka hindama. Nõukogu võtaks üle volikogu revisjonikomisjoni märkuste lahendamise ja täitmise kontrolli.
- Nõukogu hakkab toetama ettevõtte viimist kvaliteedijuhtimise süsteemile.

5. Tuleb reformida valla vabaühenduste ümarlauda.
Selleks tuleb muuhulgas teha:

- Koostada valla vabaühenduste ja vallavalitsuse koostöö hea tava ja kontrollida järgimist.
- Ümarlaud luua juriidilise isikuna (nt MTÜ või sihtasutus), mis saab Harku valla vabaühenduste liiduks.
- Ümarlaud peab saama eelarve asjaajamiseks (nt protokollija-asjaajaja palkamiseks).
- Ümarlaua liikmed hakkaks omavahel kokku leppima, kuidas jagatakse kaasava eelarve vahendeid erinevate piirkondade vahel. 
- Ümarlaud hakkab koordineerima ümarlaudade vahelisi koostööprojekte, sh HV Avatud Külade Nädala organiseerimist ja muid eelarveliste vahendite eraldamist ühisüritusteks. Ümarlaud otsustab ka, kas jätkata Tabasalu päevaga praeguses formaadis.
- Ümarlaua juhatus aitab vabaühendusi koolitada, tagamaks vabaühenduste võimalikult ühtlase juhtimise ja korrektsed asjaajamised (sh saavad õiguse kontrollida vabaühenduste asjaajamise dokumenteerimist).

 - Ümarlaud võtaks osaliselt ka vastutuse kogukondade tõhusama teavituse eest.

- Ümarlaud hindaks ka, kui palju valla vara erinevad vabaühendused kasutavad ja mida ühendused vallale või piirkonna huvitatud osapooltele tagasi annavad. Hindab, kas valla vara kasutus on proportsionaalne, õiglane ja tõhus.
- Igale kandile vähemalt üks tugev vabaühendus, selleks tuleb motiveerida aktiivsemaid külaelanikke astuma vabaühenduste liikmeks ja volikogu liikmed saaks ka sel juhul oma kogemustega aidata.
- Vabaühenduse toetuse määraks peab olema ka see, kui palju vabaühenduses on liikmeid (nt protsent külaelanikest) ja kui paljud liikmed ka liikmetasu maksavad. Pole ratsionaalne toetada MTÜ-sid, kus liikmeskond on marginaalne ja liikmetasudest ja annetustest ei jätku isegi piirkonna elanike esindusorganisatsiooni tegevuskulude katmiseks. 

6. Koostada tuleb vallapoolne Tilgu sadama arengukava, kus tuleb kirjeldada, millist sadamat me soovime (ka pikemas perspektiivis) ja kas seda peab juhtima MTÜ või AS.
- Üle vaatama praegu kehtivad lepingud.
- Hindama, kas valla vara kasutusse andmiseks mitmeks aastaks peaks välja kuulutama avaliku hanke.
- Vald peab lepingust ka otsest või kaudset kasu saama, kasu ei pea olema vaid operaatorile või kitsale ringile.
- Arengukavasse kirjeldada, et kuidas sadamat opereerida siis, kui fondide rahastusega seotud kohustused läbi saavad.
- Hindama, kas sadamat oleks vaja pikemas perspektiivis laiendada.
- Sadamasse juurdepääsu parendamine lisada sadama arengukavasse.
- Koostöös arendajatega, kel võib piirkonnas olla kinnisvaraalaseid huvisid, kaaluda infrastruktuuri tasust loobumist, kui arendaja toetab uue juurdepääsu rajamist.
- Kaaluda koostööd Kakumäe sadamaga, kel kaikohtadest juba puudus.
- Kõikidele MTÜ-dele tuleb koos hea tava reeglitega võimaldada kasutada sadamas olevat vallale kuuluvat infrastruktuuri või territooriumi ürituste läbiviimiseks.

Ei piisa vaid sadama kasutaja/operaatori arengukavast. Vald peab ise kirjeldama, millist sadamat tulevikus tahab endale ja valla elanikele.

Tilgu sadamasse ei ole vaja statsionaarset laululava, mis enamiku aja kehvade ilmade meelevallas, pigem panustada valla muudesse piirkondadesse, kus on suurürituste korraldamise võimalused paremad.
 
Lisaks läbiräägitavad ettepanekud:

7. Valla ruumilises planeerimises ja majandamises vaja lahendada järgnevaid kitsaskohti:
- Teede teemaplaneering teha valmis. 
- Koostada välisõhu mürakaart ja koostada tegevuskava mürarikaste kohtade leevenduseks. 
- Koostada kogu valla pinnasevee, kraavide ja drenaažide kaart ning tegevuskava, kuidas likvideeritud pinnasevee suunamise lõike (kraave, truupe) taastada või olemasolevat parendada. 
- Koostöös Transpordiametiga rajada 2024-ks aastaks viis transpordi sõlmpunkti elektrivarustatusega, mis tagaks sooja bussipeatuse, valgustuse, elektroonilise sõiduplaani, jalgrataste varjualusesse elektriliste lukustajatega (laadijaga) ning lisaks parkla autode jätmiseks bussidele ümberistumiseks.
- Koostöös ettevõtjatega luua tingimused koosolekusaalidega kaugtöökeskuse loomiseks (vähemalt kaks väljaspool Tabasalu) 2024. aastaks.
- Prügimajanduse lepingud ja korraldus tuleb üle vaadata, et inimesed ei jätaks prügi metsa alla või konteinerite kõrvale vedelema.
- On vaja teada, kui palju meie vallas elab tegelikult inimesi, kui palju lisandub iga uue elamuga (ka mitte sissekirjutanuid) ja kui suur osakaal on peredel, kus on järgneva 5-8 aasta perspektiivis on järelkasvu oodata. Kasutada sel aastal toimuva rahvaloenduse andmeid.

8. Laiendame abivajajate tugivõrgustikku, rohkem kaasama tugitöötajaid nii vanematele kui noorematele, kes ei saa üksi hakkama. Suurendada isikliku abistaja teenuse kättesaadavust.

9. Meriküla trepilt tuleb piiravad tõkked eemaldada niipea kui võimalik. Treppi peab saama edasi kasutada nii kaua, kuni on olemas uus lahendus.
- Meriküla ja Muraste vahel kergliiklejatele mugavama läbipääsu osas tuleb aeg maha võtta ja kaaluda ka teisi variante kui seni on otsustatud.
- Sügiseks 2022 peab olema uus kogukondade, maaomanikega ja riigiasutustega kooskõlastatud uus plaan, millega edasi minna.
- Kevadeks 2023 peab valmima uus juurdepääs Meriküla keskusesse saamiseks Muraste keskusest.

10. Tuleb viia Harjumaa KOV-ide liidu lauale 2022. aasta kevadeks teema, et suurendada koolide hoolekogude kaasatust ja otsustusõigust.

11. Vastavalt inimeste liikuvusandmete analüüsile ja küsitlustele tuleb arutada naabervaldadega, kuidas teenuseid valdade üleselt koos hallata (näiteks raamatukogude rajamisel või ühtsel juhtimisel, koos erikooli ja/või täiendava päästekeskuse loomine jms) ja arutada valla territoriaalse osa võimalikke muutusi pikas perspektiivis (10+ aasta lõikes).


LISAKS MINU ARVATES:

12. Kultuurimaja ehitamise plaan panna pausile. On vaja analüüsida koos turu-uuringuga, kui suur vajadus meil sellise hoone järele oleks, kas kliendid hakkaksid Tallinnas asuvatele sarnastele asutustele ja sündmustele eelistama meie valla kultuurikeskust? Võibolla piisaks õhtusest bussiliinist, mis viiks piisava hulga huviliste korral inimesed meie vallast väljapool olevatele kultuurisündmustele ja õhtul tagasi (integreeritud nõudetranspordi arendusega)?

13. Jalgpallisaali ehitamise rahastamine ei pea toimuma meie valla eelarvest. Analüüsida, millist järgmist suuremat spordirajatist ja kuhu meil on regelikult vaja.

14. Üle vaadata toetused peredele, kelle lapsed soovivad huviringidest ja -trennidest osa võtta. Paljulapselistele luua täiendavad soodustused, põhimõttel, et mitte ühegi lapse puhul ei peaks ühe treeningu kuutasu olema üle 50 euro kuus.

15. Koostada eksperte kaasates uus valla hariduse arengukava ja see ei peaks koosnema vaid koolimajade ehituse plaanist vaid järgima ka üldiseid demograafilisi trende ja haridus-strateegilisi suundi, mis riigi tasandil on kokku lepitud. Riigigümnaasiumi täiendavate õppekohtade taotlemise paneks esialgu pausile. Meie haridusasutustes ei peaks õpetama kvalifikatsioonita töötajad.

16. Taotleks haridusministeeriumilt õiguse kooli õpetuse ressursse võimaliku distantsõppe ajal ümber organiseerimise nii, et saaks keskenduda põhiainetele ja õppekavas peatada õppeained, mis ei ole niivõrd primaarsed (nt loodusõpetus, üldine muusikaõpetus, bioloogia jms). Vabanevat õpetajaskonda saaks kaasata põhiõppeainete tugitöötajatena põhiõpetaja abistamiseks distantsõppe ajal koormuse vähendamiseks.

17. Tabasalu looduspargi läänepoolse trepi uuendab RMK, mitte vald.

Lõpetuseks siinkohal skeem dokumendist, kus muuhulgas analüüsitakse võimalusi, kas depolitiseerida vallavanema ametikoht või mitte (vallavanemast saaks tulevikus valitsuse direktor, kes leitakse avaliku konkursiga viieks aastaks):



Pikem plaan, kaugemale kui neljaks aastaks visioon, on minu jaoks oluline.

Tuesday, October 12, 2021

Tilgu tee ohutus on varasemaga võrreldes paranenud

Viimase nelja aastaga on Tilgu tee muudetud oluliselt ohutumaks. Sel aastal lisati teele ka tänavavalgustust ja eemaldati tee äärest ohtlikud puud.

Septembris võis Tilgu tee ääres märgata punaseid riste puutüvedel, mis näisid kokkukukkumise äärel olevat. Mõned päevad hiljem neid puid enam ei olnud, maha võetud tüved ja oksad ka korjati. 
Aasta tagasi septembris tegin taotluse tolleaegsele Maanteeametile, et tuleks hinnata Tilgu tee äärsete vanade puude seisukorda ja ohtlikud tee äärest eemaldada. Mulle vastati kirjalikult, et võtavad töö plaani, aga enne konsulteerivad ka Keskkonnaametiga, et kas võib puid looduskaitseala serval maha võtta.
Nüüd siis see töö sai tehtud, eemaldati umbes 20 varisemisohtlikku puud.

Enne:


Nüüd:





Ööd ei ole enam väga mustad

Augustis rajati tänavavalgustus Tilgu sadamast (Romantiku tee ristmikust) kuni Meriküla tänavani (sealt edasi oli valgustus vaateplatvormi ja kooli vahel enne olemas). Tilgu tee tänavavalgustuse rajamine oli Harku valla eelarve strateegias sees, aga selle strateegia koostamise ajal ma mäletan, et eesmärk oli uus valgustus rajada maanteest kuni Tilgu sadamani. Mingil põhjusel otsustati valgustada tee teine pool, maanteest kaugem lõik. Ei tea, miks ümber otsustati.

Valgustus on sätitud nii, et peale keskööd valgus kustub, et loodusel lasta rahulikult olla.


Hilisõhtustel jalutuskäikudel olen muidugi avastanud, et mitmete sõidukite juhid on valgustatud teelõigul palju julgemad kiiremini sõitma kui lubatud. Ka jalakäijate läheduses ei taheta hoogu maha võtta. Küll aga võetakse hoogu maha Tilgu tee pimedal lõigul. 


Sain vallast teada, et nad veel mäletavad, et Tilgu tee on lubatud valgustada kuni sadamani (Romantiku tee esimese ristmikuni) ja selles osas lubati midagi veel ette võtta.

Kergliiklustee jupp koolimaja lähedale

Aasta tagasi oktoobris valmis kergliiklustee Meriküla teest kuni Meriküla kooli hoovi väravani koos täiendava valgustusega jala liikujate jaoks alates Merekindluse tee ristmikust (vaateplatvormist Merekindluse teeni rajati valgustus juba mitu aastat tagasi). Lisaks rajati ka bussipeatus ja laiendati ühte kurvi sõiduautode jaoks, nähtavus kurvis muutus paremaks ja jalakäijatele rajati kõnnitee.

Selle kergliiklustee saamiseks küll mina, kogukond ega külaselts taotlust ei teinud, aga ju mingitel põhjustel peeti selle rajamist vajalikuks. Kohalikega kooskõlastati siis, kui projektid olid tehtud ja otsused raha eraldamiseks samuti.
Oli mis oli, aga ohutumaks see jalakäijate liikluse teeb. Ka koolis õppivatele õpilastele, kel võimalik jala või rattaga koolis käia.



Tilgu tee serv on allasõidul veidi deformeerunud

2020. aasta kevadel sai Maanteeametile teada antud, et Tilgu tee ühel kallakul on tekkinud praod tee servas ("kollase maja juures"). Tegutseti ruttu, lisati liiklusmärgid ja mõne aja pärast eemaldati teetammi servalt puud, et need enam ei mõjutaks teetammi. Pragu on kaetud ja märgid tänaseks eemaldatud, aga lohk on endiselt alles. Seiran seda, et kui peaks uuesti muutus toimuma, siis annan ametile teada.





Tilgu teed üritatakse endiselt laiendada

Suvel anti mulle teada, et Transpordiamet on väljastanud Tilgu tee laiendamiseks tehnilised tingimused, aga millal see teoks saab, ei ole selge. Laiendada soovitakse lõiku Tilgu sadamast kuni Meriküla tänavani, millest kolmveerand läbib looduskaitseala.

Minu päringule, kui kaugel selle otsusega on jõutud, vastati mulle, et Keskkonnaameti kooskõlastust on vaja, aga selle saamiseks võib minna väga palju aega. 
2020-2011. aastal on see protsess juba läbitud, Tilgu teed taheti looduskaitsealal juba siis laiendada, aga Keskkonnaamet ei andnud luba. Lubas vaid teed rekonstrueerida olemasoleva tee piires ja seda tehti (ja sellega muudeti Tilgu tee oluliselt ohutumaks). Sisekaitseakadeemia loobus kogu Pirita kompleksi meile kolimisest 2011. aastal.

Minu arvates ei oleks Tilgu teed vaja laiendada. Piisab 40 km/h piirangust, mis juba toimib. Kui laiendada teed, siis kasvavad kiirused ja oht jala liikujatele ja loomadele on reaalsem. Kui liikuda sõiduautoga Tilgu teel 6 minutit ehk 4 km, siis kolmveerandi jagu, oleneb liikluse tihedusest, autoga sõidetakse üksi, mil ei ole kedagi vastu tulemas ega ole jalakäijaid teel (sõiduauto saab keset teed sõita). Milleks laiendada veel? Paaris kurvis tuleks teed laiendada, aga kogu teed mitte.

Tilgu teel raskeveoste vedamiseks on vaja pärida tingimusi

2017. aastal, juba enne kui loodi Meriküla selts, taotlesin Maanteeametilt liiklusmärgi paigaldamist Tilgu tee algusesse, mis kohustaks raskeveokite omanikelt küsima Maanteeametilt tingimusi, millal võib Tilgu teed kasutada. 2018. aastal see koormusepiirangu liiklusmärk ka püstitati ja ametile on taotlusi ka laekunud (sh taodeldi raskeveokitele tingimusi, kui veeti täitepinnast Tilgu sadamasse).



Tilgu tee on riigitee

Tilgu tee on aastast 2010 Maanteeameti ehk praeguse Transpordiameti hooldatav tee, riigitee nr 11414. Transpordiamet korraldab ka talihoolduse ja suviti teeäärte niitmise ja okste kärpimise nähtavuse tagamiseks kurvides. Transpordiamet aeg-ajalt korraldab ka liiklussageduse mõõtmisi.



Kui Tilgu tee esimesest poolest leiaks ka veel koha, kuhu uuesti püstitada valvekaamera, siis Tilgu tee kant saaks meie jaoks veel turvalisemaks. Kuigi Tilgu teel ei ole viimase 13 aasta jooksul toimunud ühtegi õnnetust, kus viga oleks saanud jalakäija või jalgrattur sõiduauto osalusel.


Teksti autor: Mairold, kes Meriküla elanik juba aastast 2002.

Loe lisa

Merikülla viib vaid üks tee (2009)
Tilgu tee servale paigaldati põrkepiire (2009)
Avati bussiliin Tabasalust Merikülla ja tagasi (2009)
Heakorratöödele sõitnud veok vajus teepervel (2010 mai)
11414 - Tilgu tee sai maanteeameti hallatavaks teeks (2010 märts)
Laiutajad ja kihutajad teel (2010 aprill)
Algas Tilgu tee ümberehitus (2010 september)
Tilgu tee laiendus sai valmis (2010 november)
Kihutajad Tilgu teel sõidavad kraavi ja puudele sisse (2012 kevad)
Must jää viis teelt mitu autot (2013 jaanuar, teel ei olnud veel karedat killustikukihti)
Tilgu teel sõidab 500 autot päevas (2018)
Tilgu teel liigub palju metsloomi (2018)

Wednesday, September 1, 2021

Meriküla kooli algusaeg on sellest aastast varasem

Info TÜG endiselt kodulehelt, et eelmise aasta 0855 asemel hakkavad tunnid 0830. Kes külast umbes sel ajal väljuvad plaanides üheksaks tööle jõuda, nendel tuleb tihedama liiklusega arvestada.

Info kodulehelt:

Meriküla õppehoone

Proovides leida parimat lahendust nii koolipäeva pikkuse kui ka koolibusside ja maakonnaliini busside liikumise osas, peab kool leidma kompromissi tuues koolipäeva alguse kellaaja 8:30 peale (möödunud aasta 8:55 asemel ja eelnevalt teavitatud 8:10 asemel). 


 


Bussiliinide kohta info siin, pealelõunal väljub Merikülast Muraste poole kaks bussi.




Saturday, August 21, 2021

Merikülas toimuvad filmivõtted 21. augustist kuni 23. augusti õhtuni

Laupäeval, 21. augustil algasid Merikülas filmivõtted ja tegemist on suureeelarvelise projektiga ja nimeka režissööriga.

Külaelanikud, kes liikvel, on juba tähele pannud, et Tilgu sadamasse on üles seatud filmistaap ja sadama ümbruses askeldatakse kaamerate ja näitlejatega.

Nimelt on tegemist kodumaise filmi "Tume Paradiis" võtetega. Režisöör on Triin Ruumet ja kinodes näidatakse filmi 2022. aasta lõpus.

ERR.ee vahendab uudist, et Triin Ruumet alustas filmivõtteid. Filmi keskmes on Tartu tudengite hedonistlik elu ja alevi mootorratturite jõumäng.

Lõik Õhtulehest 08.08.2020:

Tegemist on nüüdisaegse seiklusfilmiga 27-aastasest naisest, kes maadleb leinaga ja otsib armastust. "Pannud oma poolvenna kallal toime vägivaldse teo, mõistab ta, et piiride ületamise eest tuleb tal lõivu maksta üksindusega," kirjutab USA väljaanne Variety.

Ruumeti sõnul sündis "Tume paradiis" tema enese süngest ajajärgust, mil ta seisis silmitsi oma isa peatse surmaga. "Elu oli muutumas ja hea, et ma ei teadnud, mis mul ees seisab. Kõik varises kokku, kõik konstruktsioonid. Ja paari aasta pärast ka suurem osa mu illusioone."
Filmivõtted kestavad kogu nädalavahetuse ja esmaspäeval lisaks. Filmi ajal võidakse liiklus mõneks minutiks peatada, filmi tegevprodutsent Karoliina Veetamm kinnitas, et Transpordiametilt on selleks luba olemas. Liikluses seisakud ei ole pikad, oleneb kaamera vaadetest ja kaadrite filmimise pikkusest, mis on lühiajalised.




Plaanis on filmida ka 8. ja 14. septembril.
Eesti-Prantsuse ühistööle eraldas Eesti Filmi Instituut tootmistoetusena 765 000 eurot.


Triin Ruumet on filmi Päevad, mis ajasid segadusse režissöör. Ta on vedanud üle kümne filmiprojekti.

Filmimeeskond loodab külakogukonna mõistvale suhtumisele ja sellele, et külaelu väga ei häirita.





Muraste küla kümmekond inimest on vaidlustanud uue lifti ehitusloa

Vastupidiselt vallavalitsuse eelmise aasta augustikuu lubadusele, et 2021. aasta sügisest on aasta tagasi suletud trepi asemel uus trepp koos liftiga, esimesest septembrist ei ole uut juurdepääsu. Vana trepp on kasutuseks ikka veel suletud ja ei tea, kas uus projekt üldse valmis saab.

Osalt on viivitus seotud läbirääkimiste ja bürokraatlike toimingutega, mis keskkonnaametiga tuli läbi teha. Blogijale teadaolevalt on uue rajatise jaoks olemas ka projekt ja ehitusluba juhuks, kui keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium kaitseala eeskirja ühte punkti muudab. Teisalt on Kolmiku tänava mõned elanikud takistanud uue trepi planeerimise protsessi, koostanud petitsiooni lifti vastu (mis kukkus läbi) ja lisaks on neil plaanis ehitusloa väljaandmise otsus kohtusse kaevata (või on see juba tehtud).

Lifti vastased on saanud kohtult õiguskaitse, et lifti ei saa rajama hakata enne, kui kohus on otsustanud, et kõik on tehtud seaduslikult. Loe lisa Postimehest:


Meriküla koolimajas õppetöö jätkub 128 õpilasega. Eelmise aasta prognoos oli 200 õpilast.

Sel teemal on arutelu käinud juba 2012. aastast saadik. Aasta tagasi augustis on esitatud ka kompromissvariant, millega keskkonnaamet nõus ei olnud.

Meriküla selts valis juulis uue juhatuse

22. juulil toimus Meriküla spordisaali õppeklassis MTÜ Meriküla selts liikmete üldkoosolek, mil oli peamiseks aruteluteemaks, keda täpselt selts esindab ja teiseks valiti juhatusse uusi inimesi.

Juhatuses jätkavad järgmised kolm aastat Madis Metsma, Gerd-Rainer Luhalep ja Andri Talts, lisaks valiti juhatusse senine seltsi revisjonikomisjoni liige Marge Ensling ja uueks liikmeks sai ka Margit Metsma. 
MTÜ senine eestvedaja Mairold Vaik otsustas juhatuse järgmiseks perioodiks mitte kandideerida, peamiselt põhjendades seda muude tegevustega, millele vaja energiat suunata.



Seltsi liikmete üldkoosoleku esimene kolmandik möödus mõttevahetusele ja konstruktiivsele diskussioonile, keda selts esindab. Kas ainult neid, kes on seltsi liikmeks astumise avalduse esitanud, tasunud ka liikmemaksu või esindab selts kogu küla elanikkonda. 
Need liikmed, kes soovisid, et selts peab esindama kogu küla elanikkonda, esitasid veenvad argumendid, miks see nii peaks olema, samas juhatus selgitas, et paljud nõuded tulevad Mittetulundusühingute seadusest. Näiteks üldkoosolekul on hääletamiseks vajalikku kvoorumit keeruline kindlaks teha, kui ei ole teada täpne liikmete arv, kes külaelanikest on end seltsi liikmeks määratlenud.

Üldkoosoleku protokolliga jm materjalidega on võimalik tutvuda siin.

Saturday, June 12, 2021

Mis Meriküla lifti vastu korraldatud petitsioonist edasi saab?

Analüüsisin Merikülla plaanitava lifti vastu korraldatud petitsiooni tulemust ja mõningaid arve ja tulemus on selline, et Murastes ja Merikülas elab ametlikult kokku üle 2000 inimese, aga neist vaid 81 kirjutas alla petitsioonile nõudmisega mitte rajada uut juurdepääsu koos liftiga Merikülla.

Huvitav tulemus ka selles osas, et petitsioonis esitatava teksti järgi elab Kolmiku ja Kolmikkaare tänaval üle 70 pere, aga kogu Muraste külast tuli hääli alla 80. Hääle andnud Muraste elanikest mitmed elavad kaugel Kolmiku tänavast, seega ka Kolmiku tänaval ei olda lifti tõrjumise osas ühte meelt?

Petitsioonile anti 37 allkirja väljaspoolt Murastet või Meriküla - vallas, kus ametlikult elab üle 16 tuhande inimese.

Petitsiooni eesmärk (saada vastuseisule 150 toetushäält) ei täitunud.


Ainuüksi see, et petitsiooni tulemust ei jagatud päeva-paari jooksul kohe HVE FB-foorumis või mujal ja tulemus on n-ö maha vaikitud, näitab, et korraldajad on selle läbikukkunuks hinnanud. Kui kiiresti jõuavad (ühis)meediasse rõõmusõnumid, kui petitsioonile on saadud üle tuhande hääle? Praktiliselt tundidega. Tulemus 119 häälega on aga avalikult jäänud välja kuulutamata, valda saadeti kiri ka alles 10 päeva hiljem (häälte kogumine lõppes 23.05, dokumendiregistrisse on kiri kantud 2. juunil).

Mida sellest järeldada?

Loogiline tulemus selles valguses, et petitsiooni tekstis esitati väiteid, millel polnud viiteid tõestusmaterjalideni ega analüüsidele, ilma milleta on võimatu ennustada, mis tulevikus juhtuma hakkab. Ja tekstis ei esitatud isegi andmeid, kui palju praegu, ligi 20 aastat eksisteerinud trepp ja inimeste liikumine on looduskaitseala mõjutanud (pole võrdlusbaasigi). Keegi ei ole ka kunagi loendanud, kui palju trepi kasutajatest on kohalikud või "turistid", st kui suur on trepil ronijatest võõraste osakaal tegelikult? Praeguse lifti kasutuse kohta ei ole andmeid, aga tuleviku kohta on kindlalt teada, mis kõik toimuma hakkab?
Ja teadmata on, kui suur osakaal "turistidest" on prahi tekitajad - ei saa väita, et kõik võõrad on siinse kandi jaoks sobimatult käitunud. Eks on ikka kohalikke ka, kes kraami kohale vedanud ja ei jaksa tagasi viia.

Suur osa petitsiooni tekstist keskendus Kolmiku tänava elanike ja teiste inimeste probleemidele, aga mitte looduskaitseala kaitsmise vajadusele (mõjude kohta oletuste 12-st punktist vaid 3 puudutab otseselt looduskaitseala). Ilmselt enamik teksti lugejatest said aru, mis petitsiooni tegelik eesmärk on, huvitav oleks teada, kui palju petitsiooni teksti avanuid lugejaid oli, et saaks võrrelda, kui suu rprotsent lugejatest otsustas hääle anda.

Väljavõte petitsioonist, kus toon esile kolm punkti, mis tõesti ainult looduskaitseala võimalikku mõju kirjeldab:

Ja millele põhineb petitsioonis kirjutatud väide, et tehtud keskkonnamõju hinnang on vale? Kas keskkonnaametis töötavad inimesed ei ole enam eksperdid?

Kas ilmselt ebaõnnestunud petitsioonist sõltub edaspidi midagi?

Minul kui Meriküla elanikul vahet ei ole, kas tuleb uus trepp või midagi enamat, häirib vaid see, et Merikülla uute juurdepääsude teema on rakendatud Muraste kooli laienemise kampaania etteotsa ja seetõttu ei ole me juba 10 kuud saanud kasutada otseteed bussipeatusteni ja kaubanduskeskusesse ning mõningase info kohaselt ei lahene kitsaskoht enne sügist 2022. Lisaks on FB-s ähvardatud, et keskonnaametit(?) ootab kaitseala teemas kohtutee. 

Huvitav protsess ka selles mõttes, et esmalt taotakse trummi, et olemasolev trepp on teismeliste jaoks ohtlik, ja nüüd siis taotakse trummi, et uus ja ohutum juurdepääs ei valmiks niipea... 

Minu jaoks on veel küsitav, kuidas ühe küla elanike esindajad saavad dikteerida teisele külale, mida selles tuleb rajada või mitte, kuidas seal liikuda ja liigelda, kes seda küla võivad külastada ja kas mere äärde võivad minna vaid kohalikud elanikud või kõik, kel selleks soovi on.

Meriküla kandi inimesed on hakkama saanud, said ka siis, kui treppi veel üldse ei olnud. Kui keskenduda positiivsele, siis on märgata, et Merikülas on metsarajad palju vähem sisse käidud kui aasta tagasi kevadel, kui veel trepp avatud oli. 

Teinekord tasuks petitsiooni fookust hoida kitsamana, siis saab ka rohkem toetushääli.


Loe lisa:

Viit andmetele (valla dokumendiregistris) koos murelike allkirjastajate nimedega: https://atp.amphora.ee/harkuvv/index.aspx?itm=580166  





Friday, March 19, 2021

Liiklusohutusaudit 2021: Ei saa järeldada, et ainuüksi koolimaja kasutuselevõtmisega muutub sinna suubuv tee liiklusohtlikuks

Olen juba varem kirjutanud, et Merikülas asuvat Tilgu teed praeguses seisus ei ole keegi ohtlikuks hinnanud ega tunnistanud ja hirmude levitamisel tuleviku suhtes ei ole alust. Hiljuti avaldatud SwecoEST OÜ koostatud liiklusohutusaudit Tilgu tee kohta kinnitab, et ei saa olemasolevate andmete põhjal [ette] järeldada, et koolimaja kasutamisel Tilgu tee muutub [tulevikus] liikusohtlikuks.

Tutvusin liiklusohutsauditiga, mis on Tilgu tee kohta hiljuti koostatud ja avaldatud Harku valla dokumendiregistris 10. veebraril 2021
Kokkuvõttes on järgnev lause:
Kuivõrd liiklusohutus on määratlemata õigusmõiste ja arvestades, et liiklejad hoiduvad või peavad hoiduma käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ning olemasolev Tilgu tee vastab kehtivatele õigusnormidele, ei saa järeldada, et ainuüksi Meriküla Spordi- ja Õppehoone Tabasalu Ühisgümnaasiumi filiaali kasutuselevõtmisega muutub tee liiklusohtlikuks. Küll aga on liiklusohutuse parendamiseks võimalik rakendada täiendavaid meetmeid.

Sellest lausest saab tuletada ka seda, et Tilgu tee ei ole iseenesest ka praegusel kujul liiklusohtlik, vastab kehtivatele normidele ja lisaks mainitule ei ole alust järeldada, et see tulevikus muutub ohtlikuks.

Auto kraavis Tilgu tee kõige parema nähtavusega ja sirgemal teelõigul, 1. jaanuaril. See, et sõiduki aknast levisid alkoholilõhnad ja ehk ka kiirustati teel, ei tähenda, et Tilgu tee oleks iseenesest ohtlik - sel sõitjad ikka on ohtlikud nagu igal pool mujal teedel.

Audit toob küll välja ettepanekud, et liikusolukorda ja teetammi seisukorda saab küll paremaks muuta (aga see kehtib ju kõigi teede kohta). Paremaks tegemise ettepanekute esitamine ei tähenda seda, et Tilgu tee praegusel kujul on ohtlik sel liiklejatele (nii jalakäijatele kui ka sõidukites liiklejatele).

Tuleb muuhulgas välja, et riskiaste on isegi minimaalsel tasemel ja seda tuleb lihtsalt mõne täiendava tegevusega kindlustada.


Lisaks on kokkuvõttes ka kolme ettepaneku hulgast eelistatud väga lihtsalt ja kiirelt lahendatav meetod: Eraldada jalakäijate jaoks teeservad kergliiklustee markeeringutega:


Täpsemalt jätta autodele keskel 3-4 m laiune vöönd:






Lisan veel olulise infoga väljavõtteid 10-leheküljelisest analüüsist:

Punktis 2.2.3 mainitud 2017. aastal liiklusõnnetuses tekitatud isikukahju on juhtunud isikuga, kes viibis õnnetuse hetkel sõidukis. Seda mainisin ka ühes varasemas postituses.

Ja see inimvigastus on ainuke viimase 13 aasta jooksul ja see ei juhtunud isegi jalakäija ega teel jalutava lapsega. Ilmselt on enim ohustatud sõitjad autodes, kus ei osata sõita või kihutatakse.

Lisalugemiseks tasub tutvuda ka aasta tagasi koostatud blogipostitusega, mis võtab kokku viimaste aastate liiklusstatistika:



Auditis mainitud Tilgu tee püsivuse eksperthinnanguga 2020 saab tutvuda siin, aga selle analüüsi mitme tekstiosa erapooliklikkust on mitmed ametiisikud seadnud kahtluse alla, sest uuringu eesmärk oli analüüsida lühikest lõiku Tilgu teel klindi serval, aga uuring on käsitlenud ka Tilgu tee liiklusolusid ja liiklustiheduse prognoose, omamata usaldusväärseid algallikaid (tihti tugeneti kellegi ütlustele fakte järgimata).



Oktoobris ühel hommikul lahkusin kodust hiljem, kaks bussi sõitsid vastu ja üks buss sõitis mu ees (oli tagasiteel). Lapsi vedavaid sõiduautosid minu hinnangul ei olnud üle tosina.
Sel hommikul ma ei näinud, et oleks olnud 70+ lapsi vedavat sõiduautot...
Koolihoones õpib aga 78 last.
Sõideti normaalselt, sõiduautodega keegi ei kihutanud, kõik mahtusid kõigist kenasti mööda, paaris kitsamas kohas sõiduautod tõmbasid ka teepervele ja peatusid, et bussi mööda lasta. Mina ise busside pärast ei pidanud peatuma, sain normaalselt mööda.Vähemalt üks buss näis olevat pilgeni lapsi täis.
Kuna Meriküla õppehoones algab õppetöö kaugelt peale kaheksat, siis enne kaheksat ei ole teel külla sissetulevat liiklust ollagi (üks või kaks autot tuleb hommikuti mulle vastu).
Eelmisel suvel ühismeedias ja ametnikele kirjades genereeritud kartus, et Tilgu teel muutub liiklus hommikuti (või üldse?) ohtlikumaks, minu hinnagul ei ole teoks saanud. Vähemalt minu kui külaelaniku jaoks, kes hommikul lahkub enne kaheksat, ei ole seis seni keerulisemaks muutunud kui oli aastal 2016.


Kokkuvõtteks

Tilgu tee vastab nõuetele ja sel kehtestatud piirangud tagavad selle, et tee on praegusel kujul ohutu ja audit hindab ka, et ei ole alust arvata, et tulevikus muutub tee ohtlikumaks ka siis, kui sel teel on rohkem liiklejaid avaliku hoone suuremas osas kasutuselevõtul. Olen Merikülas elanud rohkem kui 15 aastat, pea igapäevaselt seda teed mööda sõitnud ja oma kogemuse pealt võin sama kinnitada.

Samas kindlasti tuleks kasuks ka tee laiendamine, eriti vanade truupide kohas, aga 11 aastat tagasi keskkonnaamet ei lubanud truupe ümber ehitada, et säilitada kujunenud niiske lodumetsa niiskusežiim. Ka valgustuse osas annab midagi nii ära teha, et pimedal ajal häiritaks võimalikult vähe loomi ja nahkhiiri.

Lootsin eelmise aasta maikuus eelmainitud blogipostitust avaldades, et sügisest 2021 ei muutu Tilgu teel liikluskoormus suuremaks ja nii on. Järelikult ei ole tee ka ohtlikumaks muutunud. Vastupidi - ühes olulises lõigus on tee ehitatud ohutumaks ja osaliselt on sõidutee kõrval ka juba kergliiklustee 500 meetri ulatuses. Audit annab ka vastuse, et liiklejate jaoks on kõik korras.




Loe lisa

Must jää viis teelt mitu autot (2013 jaanuar, teel ei olnud veel karedat killustikukihti)