Tuesday, October 12, 2021

Tilgu tee ohutus on varasemaga võrreldes paranenud

Viimase nelja aastaga on Tilgu tee muudetud oluliselt ohutumaks. Sel aastal lisati teele ka tänavavalgustust ja eemaldati tee äärest ohtlikud puud.

Septembris võis Tilgu tee ääres märgata punaseid riste puutüvedel, mis näisid kokkukukkumise äärel olevat. Mõned päevad hiljem neid puid enam ei olnud, maha võetud tüved ja oksad ka korjati. 
Aasta tagasi septembris tegin taotluse tolleaegsele Maanteeametile, et tuleks hinnata Tilgu tee äärsete vanade puude seisukorda ja ohtlikud tee äärest eemaldada. Mulle vastati kirjalikult, et võtavad töö plaani, aga enne konsulteerivad ka Keskkonnaametiga, et kas võib puid looduskaitseala serval maha võtta.
Nüüd siis see töö sai tehtud, eemaldati umbes 20 varisemisohtlikku puud.

Enne:


Nüüd:





Ööd ei ole enam väga mustad

Augustis rajati tänavavalgustus Tilgu sadamast (Romantiku tee ristmikust) kuni Meriküla tänavani (sealt edasi oli valgustus vaateplatvormi ja kooli vahel enne olemas). Tilgu tee tänavavalgustuse rajamine oli Harku valla eelarve strateegias sees, aga selle strateegia koostamise ajal ma mäletan, et eesmärk oli uus valgustus rajada maanteest kuni Tilgu sadamani. Mingil põhjusel otsustati valgustada tee teine pool, maanteest kaugem lõik. Ei tea, miks ümber otsustati.

Valgustus on sätitud nii, et peale keskööd valgus kustub, et loodusel lasta rahulikult olla.


Hilisõhtustel jalutuskäikudel olen muidugi avastanud, et mitmete sõidukite juhid on valgustatud teelõigul palju julgemad kiiremini sõitma kui lubatud. Ka jalakäijate läheduses ei taheta hoogu maha võtta. Küll aga võetakse hoogu maha Tilgu tee pimedal lõigul. 


Sain vallast teada, et nad veel mäletavad, et Tilgu tee on lubatud valgustada kuni sadamani (Romantiku tee esimese ristmikuni) ja selles osas lubati midagi veel ette võtta.

Kergliiklustee jupp koolimaja lähedale

Aasta tagasi oktoobris valmis kergliiklustee Meriküla teest kuni Meriküla kooli hoovi väravani koos täiendava valgustusega jala liikujate jaoks alates Merekindluse tee ristmikust (vaateplatvormist Merekindluse teeni rajati valgustus juba mitu aastat tagasi). Lisaks rajati ka bussipeatus ja laiendati ühte kurvi sõiduautode jaoks, nähtavus kurvis muutus paremaks ja jalakäijatele rajati kõnnitee.

Selle kergliiklustee saamiseks küll mina, kogukond ega külaselts taotlust ei teinud, aga ju mingitel põhjustel peeti selle rajamist vajalikuks. Kohalikega kooskõlastati siis, kui projektid olid tehtud ja otsused raha eraldamiseks samuti.
Oli mis oli, aga ohutumaks see jalakäijate liikluse teeb. Ka koolis õppivatele õpilastele, kel võimalik jala või rattaga koolis käia.



Tilgu tee serv on allasõidul veidi deformeerunud

2020. aasta kevadel sai Maanteeametile teada antud, et Tilgu tee ühel kallakul on tekkinud praod tee servas ("kollase maja juures"). Tegutseti ruttu, lisati liiklusmärgid ja mõne aja pärast eemaldati teetammi servalt puud, et need enam ei mõjutaks teetammi. Pragu on kaetud ja märgid tänaseks eemaldatud, aga lohk on endiselt alles. Seiran seda, et kui peaks uuesti muutus toimuma, siis annan ametile teada.





Tilgu teed üritatakse endiselt laiendada

Suvel anti mulle teada, et Transpordiamet on väljastanud Tilgu tee laiendamiseks tehnilised tingimused, aga millal see teoks saab, ei ole selge. Laiendada soovitakse lõiku Tilgu sadamast kuni Meriküla tänavani, millest kolmveerand läbib looduskaitseala.

Minu päringule, kui kaugel selle otsusega on jõutud, vastati mulle, et Keskkonnaameti kooskõlastust on vaja, aga selle saamiseks võib minna väga palju aega. 
2020-2011. aastal on see protsess juba läbitud, Tilgu teed taheti looduskaitsealal juba siis laiendada, aga Keskkonnaamet ei andnud luba. Lubas vaid teed rekonstrueerida olemasoleva tee piires ja seda tehti (ja sellega muudeti Tilgu tee oluliselt ohutumaks). Sisekaitseakadeemia loobus kogu Pirita kompleksi meile kolimisest 2011. aastal.

Minu arvates ei oleks Tilgu teed vaja laiendada. Piisab 40 km/h piirangust, mis juba toimib. Kui laiendada teed, siis kasvavad kiirused ja oht jala liikujatele ja loomadele on reaalsem. Kui liikuda sõiduautoga Tilgu teel 6 minutit ehk 4 km, siis kolmveerandi jagu, oleneb liikluse tihedusest, autoga sõidetakse üksi, mil ei ole kedagi vastu tulemas ega ole jalakäijaid teel (sõiduauto saab keset teed sõita). Milleks laiendada veel? Paaris kurvis tuleks teed laiendada, aga kogu teed mitte.

Tilgu teel raskeveoste vedamiseks on vaja pärida tingimusi

2017. aastal, juba enne kui loodi Meriküla selts, taotlesin Maanteeametilt liiklusmärgi paigaldamist Tilgu tee algusesse, mis kohustaks raskeveokite omanikelt küsima Maanteeametilt tingimusi, millal võib Tilgu teed kasutada. 2018. aastal see koormusepiirangu liiklusmärk ka püstitati ja ametile on taotlusi ka laekunud (sh taodeldi raskeveokitele tingimusi, kui veeti täitepinnast Tilgu sadamasse).



Tilgu tee on riigitee

Tilgu tee on aastast 2010 Maanteeameti ehk praeguse Transpordiameti hooldatav tee, riigitee nr 11414. Transpordiamet korraldab ka talihoolduse ja suviti teeäärte niitmise ja okste kärpimise nähtavuse tagamiseks kurvides. Transpordiamet aeg-ajalt korraldab ka liiklussageduse mõõtmisi.



Kui Tilgu tee esimesest poolest leiaks ka veel koha, kuhu uuesti püstitada valvekaamera, siis Tilgu tee kant saaks meie jaoks veel turvalisemaks. Kuigi Tilgu teel ei ole viimase 13 aasta jooksul toimunud ühtegi õnnetust, kus viga oleks saanud jalakäija või jalgrattur sõiduauto osalusel.


Teksti autor: Mairold, kes Meriküla elanik juba aastast 2002.

Loe lisa

Merikülla viib vaid üks tee (2009)
Tilgu tee servale paigaldati põrkepiire (2009)
Avati bussiliin Tabasalust Merikülla ja tagasi (2009)
Heakorratöödele sõitnud veok vajus teepervel (2010 mai)
11414 - Tilgu tee sai maanteeameti hallatavaks teeks (2010 märts)
Laiutajad ja kihutajad teel (2010 aprill)
Algas Tilgu tee ümberehitus (2010 september)
Tilgu tee laiendus sai valmis (2010 november)
Kihutajad Tilgu teel sõidavad kraavi ja puudele sisse (2012 kevad)
Must jää viis teelt mitu autot (2013 jaanuar, teel ei olnud veel karedat killustikukihti)
Tilgu teel sõidab 500 autot päevas (2018)
Tilgu teel liigub palju metsloomi (2018)

Wednesday, September 1, 2021

Meriküla kooli algusaeg on sellest aastast varasem

Info TÜG endiselt kodulehelt, et eelmise aasta 0855 asemel hakkavad tunnid 0830. Kes külast umbes sel ajal väljuvad plaanides üheksaks tööle jõuda, nendel tuleb tihedama liiklusega arvestada.

Info kodulehelt:

Meriküla õppehoone

Proovides leida parimat lahendust nii koolipäeva pikkuse kui ka koolibusside ja maakonnaliini busside liikumise osas, peab kool leidma kompromissi tuues koolipäeva alguse kellaaja 8:30 peale (möödunud aasta 8:55 asemel ja eelnevalt teavitatud 8:10 asemel). 


 


Bussiliinide kohta info siin, pealelõunal väljub Merikülast Muraste poole kaks bussi.




Saturday, August 21, 2021

Merikülas toimuvad filmivõtted 21. augustist kuni 23. augusti õhtuni

Laupäeval, 21. augustil algasid Merikülas filmivõtted ja tegemist on suureeelarvelise projektiga ja nimeka režissööriga.

Külaelanikud, kes liikvel, on juba tähele pannud, et Tilgu sadamasse on üles seatud filmistaap ja sadama ümbruses askeldatakse kaamerate ja näitlejatega.

Nimelt on tegemist kodumaise filmi "Tume Paradiis" võtetega. Režisöör on Triin Ruumet ja kinodes näidatakse filmi 2022. aasta lõpus.

ERR.ee vahendab uudist, et Triin Ruumet alustas filmivõtteid. Filmi keskmes on Tartu tudengite hedonistlik elu ja alevi mootorratturite jõumäng.

Lõik Õhtulehest 08.08.2020:

Tegemist on nüüdisaegse seiklusfilmiga 27-aastasest naisest, kes maadleb leinaga ja otsib armastust. "Pannud oma poolvenna kallal toime vägivaldse teo, mõistab ta, et piiride ületamise eest tuleb tal lõivu maksta üksindusega," kirjutab USA väljaanne Variety.

Ruumeti sõnul sündis "Tume paradiis" tema enese süngest ajajärgust, mil ta seisis silmitsi oma isa peatse surmaga. "Elu oli muutumas ja hea, et ma ei teadnud, mis mul ees seisab. Kõik varises kokku, kõik konstruktsioonid. Ja paari aasta pärast ka suurem osa mu illusioone."
Filmivõtted kestavad kogu nädalavahetuse ja esmaspäeval lisaks. Filmi ajal võidakse liiklus mõneks minutiks peatada, filmi tegevprodutsent Karoliina Veetamm kinnitas, et Transpordiametilt on selleks luba olemas. Liikluses seisakud ei ole pikad, oleneb kaamera vaadetest ja kaadrite filmimise pikkusest, mis on lühiajalised.




Plaanis on filmida ka 8. ja 14. septembril.
Eesti-Prantsuse ühistööle eraldas Eesti Filmi Instituut tootmistoetusena 765 000 eurot.


Triin Ruumet on filmi Päevad, mis ajasid segadusse režissöör. Ta on vedanud üle kümne filmiprojekti.

Filmimeeskond loodab külakogukonna mõistvale suhtumisele ja sellele, et külaelu väga ei häirita.





Muraste küla kümmekond inimest on vaidlustanud uue lifti ehitusloa

Vastupidiselt vallavalitsuse eelmise aasta augustikuu lubadusele, et 2021. aasta sügisest on aasta tagasi suletud trepi asemel uus trepp koos liftiga, esimesest septembrist ei ole uut juurdepääsu. Vana trepp on kasutuseks ikka veel suletud ja ei tea, kas uus projekt üldse valmis saab.

Osalt on viivitus seotud läbirääkimiste ja bürokraatlike toimingutega, mis keskkonnaametiga tuli läbi teha. Blogijale teadaolevalt on uue rajatise jaoks olemas ka projekt ja ehitusluba juhuks, kui keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium kaitseala eeskirja ühte punkti muudab. Teisalt on Kolmiku tänava mõned elanikud takistanud uue trepi planeerimise protsessi, koostanud petitsiooni lifti vastu (mis kukkus läbi) ja lisaks on neil plaanis ehitusloa väljaandmise otsus kohtusse kaevata (või on see juba tehtud).

Lifti vastased on saanud kohtult õiguskaitse, et lifti ei saa rajama hakata enne, kui kohus on otsustanud, et kõik on tehtud seaduslikult. Loe lisa Postimehest:


Meriküla koolimajas õppetöö jätkub 128 õpilasega. Eelmise aasta prognoos oli 200 õpilast.

Sel teemal on arutelu käinud juba 2012. aastast saadik. Aasta tagasi augustis on esitatud ka kompromissvariant, millega keskkonnaamet nõus ei olnud.

Meriküla selts valis juulis uue juhatuse

22. juulil toimus Meriküla spordisaali õppeklassis MTÜ Meriküla selts liikmete üldkoosolek, mil oli peamiseks aruteluteemaks, keda täpselt selts esindab ja teiseks valiti juhatusse uusi inimesi.

Juhatuses jätkavad järgmised kolm aastat Madis Metsma, Gerd-Rainer Luhalep ja Andri Talts, lisaks valiti juhatusse senine seltsi revisjonikomisjoni liige Marge Ensling ja uueks liikmeks sai ka Margit Metsma. 
MTÜ senine eestvedaja Mairold Vaik otsustas juhatuse järgmiseks perioodiks mitte kandideerida, peamiselt põhjendades seda muude tegevustega, millele vaja energiat suunata.



Seltsi liikmete üldkoosoleku esimene kolmandik möödus mõttevahetusele ja konstruktiivsele diskussioonile, keda selts esindab. Kas ainult neid, kes on seltsi liikmeks astumise avalduse esitanud, tasunud ka liikmemaksu või esindab selts kogu küla elanikkonda. 
Need liikmed, kes soovisid, et selts peab esindama kogu küla elanikkonda esitas väga veenvad argumendid, miks see nii peaks olema, samas juhatus selgitas, et paljud nõuded tulevad Mittetulundusühingute seadusest. Näiteks üldkoosolekul on hääletamiseks vajalikku kvoorumit keeruline kindlaks teha, kui ei ole teada täpne liikmete arv, kes külaelanikest on end seltsi liikmeks määratlenud.

Üldkoosoleku protokolliga jm materjalidega on võimalik tutvuda siin.

Saturday, June 12, 2021

Mis Meriküla lifti vastu korraldatud petitsioonist edasi saab?

Analüüsisin Merikülla plaanitava lifti vastu korraldatud petitsiooni tulemust ja mõningaid arve ja tulemus on selline, et Murastes ja Merikülas elab ametlikult kokku üle 2000 inimese, aga neist vaid 81 kirjutas alla petitsioonile nõudmisega mitte rajada uut juurdepääsu koos liftiga Merikülla.

Huvitav tulemus ka selles osas, et petitsioonis esitatava teksti järgi elab Kolmiku ja Kolmikkaare tänaval üle 70 pere, aga kogu Muraste külast tuli hääli alla 80. Hääle andnud Muraste elanikest mitmed elavad kaugel Kolmiku tänavast, seega ka Kolmiku tänaval ei olda lifti tõrjumise osas ühte meelt?

Petitsioonile anti 37 allkirja väljaspoolt Murastet või Meriküla - vallas, kus ametlikult elab üle 16 tuhande inimese.

Petitsiooni eesmärk (saada vastuseisule 150 toetushäält) ei täitunud.


Ainuüksi see, et petitsiooni tulemust ei jagatud päeva-paari jooksul kohe HVE FB-foorumis või mujal ja tulemus on n-ö maha vaikitud, näitab, et korraldajad on selle läbikukkunuks hinnanud. Kui kiiresti jõuavad (ühis)meediasse rõõmusõnumid, kui petitsioonile on saadud üle tuhande hääle? Praktiliselt tundidega. Tulemus 119 häälega on aga avalikult jäänud välja kuulutamata, valda saadeti kiri ka alles 10 päeva hiljem (häälte kogumine lõppes 23.05, dokumendiregistrisse on kiri kantud 2. juunil).

Mida sellest järeldada?

Loogiline tulemus selles valguses, et petitsiooni tekstis esitati väiteid, millel polnud viiteid tõestusmaterjalideni ega analüüsidele, ilma milleta on võimatu ennustada, mis tulevikus juhtuma hakkab. Ja tekstis ei esitatud isegi andmeid, kui palju praegu, ligi 20 aastat eksisteerinud trepp ja inimeste liikumine on looduskaitseala mõjutanud (pole võrdlusbaasigi). Keegi ei ole ka kunagi loendanud, kui palju trepi kasutajatest on kohalikud või "turistid", st kui suur on trepil ronijatest võõraste osakaal tegelikult? Praeguse lifti kasutuse kohta ei ole andmeid, aga tuleviku kohta on kindlalt teada, mis kõik toimuma hakkab?
Ja teadmata on, kui suur osakaal "turistidest" on prahi tekitajad - ei saa väita, et kõik võõrad on siinse kandi jaoks sobimatult käitunud. Eks on ikka kohalikke ka, kes kraami kohale vedanud ja ei jaksa tagasi viia.

Suur osa petitsiooni tekstist keskendus Kolmiku tänava elanike ja teiste inimeste probleemidele, aga mitte looduskaitseala kaitsmise vajadusele (mõjude kohta oletuste 12-st punktist vaid 3 puudutab otseselt looduskaitseala). Ilmselt enamik teksti lugejatest said aru, mis petitsiooni tegelik eesmärk on, huvitav oleks teada, kui palju petitsiooni teksti avanuid lugejaid oli, et saaks võrrelda, kui suu rprotsent lugejatest otsustas hääle anda.

Väljavõte petitsioonist, kus toon esile kolm punkti, mis tõesti ainult looduskaitseala võimalikku mõju kirjeldab:

Ja millele põhineb petitsioonis kirjutatud väide, et tehtud keskkonnamõju hinnang on vale? Kas keskkonnaametis töötavad inimesed ei ole enam eksperdid?

Kas ilmselt ebaõnnestunud petitsioonist sõltub edaspidi midagi?

Minul kui Meriküla elanikul vahet ei ole, kas tuleb uus trepp või midagi enamat, häirib vaid see, et Merikülla uute juurdepääsude teema on rakendatud Muraste kooli laienemise kampaania etteotsa ja seetõttu ei ole me juba 10 kuud saanud kasutada otseteed bussipeatusteni ja kaubanduskeskusesse ning mõningase info kohaselt ei lahene kitsaskoht enne sügist 2022. Lisaks on FB-s ähvardatud, et keskonnaametit(?) ootab kaitseala teemas kohtutee. 

Huvitav protsess ka selles mõttes, et esmalt taotakse trummi, et olemasolev trepp on teismeliste jaoks ohtlik, ja nüüd siis taotakse trummi, et uus ja ohutum juurdepääs ei valmiks niipea... 

Minu jaoks on veel küsitav, kuidas ühe küla elanike esindajad saavad dikteerida teisele külale, mida selles tuleb rajada või mitte, kuidas seal liikuda ja liigelda, kes seda küla võivad külastada ja kas mere äärde võivad minna vaid kohalikud elanikud või kõik, kel selleks soovi on.

Meriküla kandi inimesed on hakkama saanud, said ka siis, kui treppi veel üldse ei olnud. Kui keskenduda positiivsele, siis on märgata, et Merikülas on metsarajad palju vähem sisse käidud kui aasta tagasi kevadel, kui veel trepp avatud oli. 

Teinekord tasuks petitsiooni fookust hoida kitsamana, siis saab ka rohkem toetushääli.


Loe lisa:

Viit andmetele (valla dokumendiregistris) koos murelike allkirjastajate nimedega: https://atp.amphora.ee/harkuvv/index.aspx?itm=580166  





Friday, March 19, 2021

Liiklusohutusaudit 2021: Ei saa järeldada, et ainuüksi koolimaja kasutuselevõtmisega muutub sinna suubuv tee liiklusohtlikuks

Olen juba varem kirjutanud, et Merikülas asuvat Tilgu teed praeguses seisus ei ole keegi ohtlikuks hinnanud ega tunnistanud ja hirmude levitamisel tuleviku suhtes ei ole alust. Hiljuti avaldatud SwecoEST OÜ koostatud liiklusohutusaudit Tilgu tee kohta kinnitab, et ei saa olemasolevate andmete põhjal [ette] järeldada, et koolimaja kasutamisel Tilgu tee muutub [tulevikus] liikusohtlikuks.

Tutvusin liiklusohutsauditiga, mis on Tilgu tee kohta hiljuti koostatud ja avaldatud Harku valla dokumendiregistris 10. veebraril 2021
Kokkuvõttes on järgnev lause:
Kuivõrd liiklusohutus on määratlemata õigusmõiste ja arvestades, et liiklejad hoiduvad või peavad hoiduma käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ning olemasolev Tilgu tee vastab kehtivatele õigusnormidele, ei saa järeldada, et ainuüksi Meriküla Spordi- ja Õppehoone Tabasalu Ühisgümnaasiumi filiaali kasutuselevõtmisega muutub tee liiklusohtlikuks. Küll aga on liiklusohutuse parendamiseks võimalik rakendada täiendavaid meetmeid.

Sellest lausest saab tuletada ka seda, et Tilgu tee ei ole iseenesest ka praegusel kujul liiklusohtlik, vastab kehtivatele normidele ja lisaks mainitule ei ole alust järeldada, et see tulevikus muutub ohtlikuks.

Auto kraavis Tilgu tee kõige parema nähtavusega ja sirgemal teelõigul, 1. jaanuaril. See, et sõiduki aknast levisid alkoholilõhnad ja ehk ka kiirustati teel, ei tähenda, et Tilgu tee oleks iseenesest ohtlik - sel sõitjad ikka on ohtlikud nagu igal pool mujal teedel.

Audit toob küll välja ettepanekud, et liikusolukorda ja teetammi seisukorda saab küll paremaks muuta (aga see kehtib ju kõigi teede kohta). Paremaks tegemise ettepanekute esitamine ei tähenda seda, et Tilgu tee praegusel kujul on ohtlik sel liiklejatele (nii jalakäijatele kui ka sõidukites liiklejatele).

Tuleb muuhulgas välja, et riskiaste on isegi minimaalsel tasemel ja seda tuleb lihtsalt mõne täiendava tegevusega kindlustada.


Lisaks on kokkuvõttes ka kolme ettepaneku hulgast eelistatud väga lihtsalt ja kiirelt lahendatav meetod: Eraldada jalakäijate jaoks teeservad kergliiklustee markeeringutega:


Täpsemalt jätta autodele keskel 3-4 m laiune vöönd:






Lisan veel olulise infoga väljavõtteid 10-leheküljelisest analüüsist:

Punktis 2.2.3 mainitud 2017. aastal liiklusõnnetuses tekitatud isikukahju on juhtunud isikuga, kes viibis õnnetuse hetkel sõidukis. Seda mainisin ka ühes varasemas postituses.

Ja see inimvigastus on ainuke viimase 13 aasta jooksul ja see ei juhtunud isegi jalakäija ega teel jalutava lapsega. Ilmselt on enim ohustatud sõitjad autodes, kus ei osata sõita või kihutatakse.

Lisalugemiseks tasub tutvuda ka aasta tagasi koostatud blogipostitusega, mis võtab kokku viimaste aastate liiklusstatistika:



Auditis mainitud Tilgu tee püsivuse eksperthinnanguga 2020 saab tutvuda siin, aga selle analüüsi mitme tekstiosa erapooliklikkust on mitmed ametiisikud seadnud kahtluse alla, sest uuringu eesmärk oli analüüsida lühikest lõiku Tilgu teel klindi serval, aga uuring on käsitlenud ka Tilgu tee liiklusolusid ja liiklustiheduse prognoose, omamata usaldusväärseid algallikaid (tihti tugeneti kellegi ütlustele fakte järgimata).



Oktoobris ühel hommikul lahkusin kodust hiljem, kaks bussi sõitsid vastu ja üks buss sõitis mu ees (oli tagasiteel). Lapsi vedavaid sõiduautosid minu hinnangul ei olnud üle tosina.
Sel hommikul ma ei näinud, et oleks olnud 70+ lapsi vedavat sõiduautot...
Koolihoones õpib aga 78 last.
Sõideti normaalselt, sõiduautodega keegi ei kihutanud, kõik mahtusid kõigist kenasti mööda, paaris kitsamas kohas sõiduautod tõmbasid ka teepervele ja peatusid, et bussi mööda lasta. Mina ise busside pärast ei pidanud peatuma, sain normaalselt mööda.Vähemalt üks buss näis olevat pilgeni lapsi täis.
Kuna Meriküla õppehoones algab õppetöö kaugelt peale kaheksat, siis enne kaheksat ei ole teel külla sissetulevat liiklust ollagi (üks või kaks autot tuleb hommikuti mulle vastu).
Eelmisel suvel ühismeedias ja ametnikele kirjades genereeritud kartus, et Tilgu teel muutub liiklus hommikuti (või üldse?) ohtlikumaks, minu hinnagul ei ole teoks saanud. Vähemalt minu kui külaelaniku jaoks, kes hommikul lahkub enne kaheksat, ei ole seis seni keerulisemaks muutunud kui oli aastal 2016.


Kokkuvõtteks

Tilgu tee vastab nõuetele ja sel kehtestatud piirangud tagavad selle, et tee on praegusel kujul ohutu ja audit hindab ka, et ei ole alust arvata, et tulevikus muutub tee ohtlikumaks ka siis, kui sel teel on rohkem liiklejaid avaliku hoone suuremas osas kasutuselevõtul. Olen Merikülas elanud rohkem kui 15 aastat, pea igapäevaselt seda teed mööda sõitnud ja oma kogemuse pealt võin sama kinnitada.

Samas kindlasti tuleks kasuks ka tee laiendamine, eriti vanade truupide kohas, aga 11 aastat tagasi keskkonnaamet ei lubanud truupe ümber ehitada, et säilitada kujunenud niiske lodumetsa niiskusežiim. Ka valgustuse osas annab midagi nii ära teha, et pimedal ajal häiritaks võimalikult vähe loomi ja nahkhiiri.

Lootsin eelmise aasta maikuus eelmainitud blogipostitust avaldades, et sügisest 2021 ei muutu Tilgu teel liikluskoormus suuremaks ja nii on. Järelikult ei ole tee ka ohtlikumaks muutunud. Vastupidi - ühes olulises lõigus on tee ehitatud ohutumaks ja osaliselt on sõidutee kõrval ka juba kergliiklustee 500 meetri ulatuses. Audit annab ka vastuse, et liiklejate jaoks on kõik korras.




Loe lisa

Must jää viis teelt mitu autot (2013 jaanuar, teel ei olnud veel karedat killustikukihti)


Saturday, October 3, 2020

Miks Muraste küla on hakatud nimetama Mureste külaks?

Kuigi Meriküla koolihoones (kus 2017. aastani asus kõrgkool) on valla 7. ja 8. klassi õpilased juba kuu aega õppinud, ei taandu Muraste kooli mõnede lastevanemate kinnisidee, et lähipiirkonna 13+ aastased lapsed peaks õppima Muraste koolimajas ning linnulennult 1,2 kilomeetri kaugusel asuv kool või õigemini selleni viiv sõidutee ei kõlba.

Enne üheksakümnendaid koolis õppinud inimesed on harjunud sellega, et kuni üheksanda klassini saab kodulähedases koolis õppida ja see ei mahu pähe, et tänapäeval 13-14-aastased peavad peale 6. klassi kooli vahetama, kodust kaugemale. Eks südamest soovitakse oma lapsele samasugust lapsepõlve nagu endilgi on olnud, aga et see soov kandub üle frustratsiooniks ja pimedaks vihaks valla elu organiseerijate vastu, ei osanud paar aastat tagasi keegi ettegi kujutada.

Kuid kogu Muraste kooli saagat ei saa selle tõdemusega must-valgelt võtta, et võrreldakse oma lapsepõlve praegusega. Pettumus, mis Muraste kooli 6-klassiliseks jäämisega on maad võtnud, on sellesse muresse kaasanud kogu valla inimesed ja meediat kaasates otsapidi kaugemal elavaid inimesigi. Viha tegelikud põhjused võivad olla katteta valimislubadused, kõrgele tõstetud ootused ja kooli juhtkonna suutmatus täita ette antud kriteeriume (et kool saaks tähtajatu koolitusloa), mis tingisid viljaka pinnase järgnevateks vastuoludeks.

Veel 31. oktoobril 2019, kui valla hariduse arengukava koostajate komisjon küsis Muraste kooli direktorilt, kas oleks ühena lahendusvariantideks võimalik õppetöö kahes vahetuses nii kauaks, kuni lahendused on leitud, oli võimalus ühiselt tehtud kokkulepetega edasi minna ja koostöös lahendusi leida. Muraste kooli direktor vastas, et ei, lähema 15 aasta perspektiivis ei ole kahes vahetuses õppetöö Murastes mõeldav. Sedasi vastates lootis direktor ja tema selja taga olijad sellele, et vallavalitsus annab järele ja Muraste kooli hoone laiendatakse 2020. aasta sügiseks vähemalt ajutiste moodulmajadega nagu seda on tehtud Tabasalu koolis. Kuid valla esindajad jätkasid Meriküla õppehoone lahenduse suunas tegutsemisega. Huvitaval kombel 15. märtsil saatis Muraste kooli direktor valda kirja, kus teeb ettepaneku Murastes sügisest alates korraldada õppetööd osaliselt kahes vahetuses (pealelõunase vahetusega), serveerides seda oma kompromissettepanekuna, et "saame kitsamates oludes aasta veel hakkama". Aga unustades, et sedasama varianti pakuti muude variantide hulgas valla töötajate poolt juba oktoobris. Aga oli juba hilja. Vallavalitsus volikogu toetusel eraldas juba vahendeid Merikülas õppetöö alustamiseks sügisest 2020 ja Muraste inimeste aasta alguses alanud verbaalsed rünnakud valla töötajate vastu oli teinud selgeks, et ükskõik, millist muud lahendust pakutakse, mis ei ole Muraste kooli laienemine, sellega ei olda päri.

Muraste saaga ei jäta puutumata naaberkülade elanikke

Muraste saagasse püüti kaasata ka Meriküla elanikke, õhutades hirme, et sügisest 2020 muutub küla läbiv Tilgu tee ohtlikuks. Aga pikaaegsed kohalikud elanikud meenutasid aegasid, mil töötas piirivalvekool ligi kahesaja õppuri ja 70 kooli töötajaga ja ei mõistnud Muraste mõnede elanike paanikat. Merikülas pigem ei muretsetud selle pärast, et liikluskoormus kasvab, vaid selle pärast, et igapäevaselt lisandub Tilgu teele neid, kes teel kehtestatud liikluspiirangutest kinni ei pea ning kihutades kergliiklejatega ei arvesta.

Samas Meriküla inimeste kartus, et Meriküla õppekompleksis õppetöö jätkamisel Tilgu teel liikluskoormus kasvab hommikuti niivõrd, et ei ole võimalik normaalselt liigelda, on osalt olnud asjatu. Kuna koolimajas algab õppetöö kell 9 ning bussid-sõiduautod liiguvad kooli poole peale kella poolt üheksat, siis nende jaoks, kes peavad Merikülast lahkuma enne kaheksat, ei ole liikluskoormuse kasv olnud märgatav. 
Mõningaid ebamugavusi on olnud uue kergliiklustee rajamisel kooli pool Tilgu teed, aga nüüd on tööd lõppenud ja üks ohtlik kurv on nüüd varasemaga võrreldes ohutum nii jalakäijatele kui ka sõidukites liiklejate jaoks. Kõik hästi.
Isegi Romantiku kandi ja Rannamõisa poolses külas lõppemisjärgus vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine ei ole liikluses minu teada intsidente kaasa toonud. Kui kellelgi on teada juhtumeid Tilgu teel seoses liikluskoormuse kasvu või kihutajate tõttu, andku teada.

Ka ei ole kuulda olnud, et keegi lastest oleks peale koolipäeva koju saabumata jäänud. Bussist on küll mõnikord mõned lapsed maha jäänud, aga kus koolis seda ei juhtuks. "Vangi" ei ole keegi jäänud, võimalik on ka metsaradu kasutades Murastesse jõuda.

Kehvasti on, et Kolmiku tänava mõned elanikud ei suutnud oodata kahe küla vahelise trepi ümberehituseni järgmise aasta algul ja advokaati palgates nõudsid Muraste trepi ja vaateplatvormi likvideerimist. Peale seda suleti Muraste ja Meriküla vaheline trepp, justkui oleks see kohe-kohe kokku kukkumas. 
Nüüd peavad Meriküla elanikud, kel ei ole võimalik sõidukitega liigelda, kasutama ligipääsu Katariina trepi kaudu, mis teeb bussijaamast alates nende kodutee kaks korda pikemaks. Kuid naabrid aitavad üksteist ja sõidetakse koos, kui võimalik. Saame hakkama.

Kehvasti on seegi, et oktoobri algus tõi uudise, et Muraste kooli direktor lahkus peale kuuenädalast tööd. Üsna selge on see, et uus direktor pidi lahkuma kooliga pikalt seotud inimeste vimma tõttu, kes ei oodanud ära isegi sadat päeva, et uus koolijuht end jõuaks tõestada. Mis koolis toimus, teavad vaid asjaosalised, aga ilmselt uus direktor tahtis keskenduda 6-klassilise kooliga seotud nõuete täitmisele, mitte Muraste kooli laienemise visiooniga töötamisele kohe esimestest tööpäevadest alates. See tähendab, et kired mõnekümne Muraste ja Vääna-Jõesuu inimeste tahtmiste üle ei vaibu veel niipea ja Merikülagi on sellest saagast veel pikka aega mõjutatud.

Lisaks on 90-st lapsest 24 (või nende vanemad) kaevanud valla kohtusse, et neid ei peaks saadetama Meriküla õppehoonesse õppima. Kohtu otsus ei ole veel jõustunud, aga kuna esimese astme kohtunik ei viinud end kõigi asjaoludega kurssi, siis ilmselt kohtuvaidlus lastevanemate ja valla vahel jätkub. Võibolla rohkemgi kui aasta. See tähendab, et isegi nende Meriküla elanike jaoks, kes soovivad oma külasse rahu tagamiseks Muraste kooli laienemist kohapeal, ei ole lootust oma soovide täitumisele.

Kolmiku tänava nimi meenutab kolmikut, kes omavahel suundade osas
vankri liigutamisel kokkuleppele ei saanud: luik, haug ja vähk.
Foto: maa-ameti fotoladu

Kivi ka vallavolikogude kapsaaeda, et Meriküla õppehoonega seotud juurdepääsude teemat ei hakatud lahendama juba 10 aastat tagasi, ometi sellest vajadusest on aastast 2008 juba mitmeid kordi juttu tehtud. Sisekaitseakadeemia plaanis eelmise kümnendi lõpus kolida Murastesse (Merikülla) ja sellega seoses läks käiku ettepanek rajada sõidukitele uus juurdepääs kooli poole vana paekivikarjääri kaudu, mis leevendaks ka liikluskoormust Tilgu sadama poole. Isegi detailplaneering valmis plaanitava uue teega, aga seda ei kehtestatud, jäeti Sisekaitseakadeemia algatusel pooleli. Nüüd on vaid valla üldplaneeringus "broneeritud" alad võimaliku sõidutee rajamiseks, aga uue juurdepääsu tee rajamist peetakse liiga kalliks (ei saada aru ka sadama potentsiaalist ja võimalustest ja mereäärse klindiserval oleva sõidutee varisemisega seotud riskidest, mille lahendamine parendaks olukorda).

Kuid piisaks vähemast. Meriküla koolihoone ja Muraste keskuse vahele oleks vaja rajada otsetee kasvõi kergliiklejate jaoks, 20-meetri kõrgusest klindist üles-alla. Aga vald ei ole siiani valmis saanud valla teede teemaplaneeringutki, mille koostamisega alustati juba aastal 2016. Vallavolikogu otsustamatus on täbarasse olukorda jätnud nii valla töötajad, Meriküla elanikud kui ka tuld juurde andnud Muraste ja Vääna-Jõesuu mõnede häälekalt kritiseerivate inimeste vimmale.

Mis on tegelikult Muraste kooli kogukonna ja Muraste küla kogukonnas aset leidvate pingete taga? 

Ilmselgelt kütsid eelmistel vallavolikogu valimistel mitu poliitikut kohalike ootusi üles, et Muraste kool laieneb lähitulevikus 9-klassiliseks. Kahjuks lükkus Tabasalu hariduslinnaku ehitamise algus umbes aasta edasi - riigigümnaasiumi asukoha otsust Tabasalu kasuks tuli ka haridusministeeriumist väga kaua oodata (2016. aasta dokumentide järgi pidanuks uus riigigümnaasium koos hariduslinnakuga valmima 1. septembriks 2020). Ilmselt Tabasalu õppekompleksi laienemisega viivitamine seadis volikogu ja valla töötajad kahvlisse, kui valla kõikides 6-klassilistes koolidest hakkasid lapsed seitsmendatesse klassidesse koolikohti tahtma. Lapsed ei saa otsustega oodata, nad ei saa oma kasvamist ja arengut peatada. See tingis olukorra, et vald pidi endale kiiresti uusi õpperuume hankima ja päästvaks võimaluseks tekkis alakasutatud Meriküla Spordi- ja Õppekeskus. Kuid see otsus ei meeldi lapsevanematele, kellel sõidukites laste vedamisele kulub hommikuti varasemast 12 minutit rohkem aega (aga sõnade järgi tuntakse muret hoopis jalgsi liikuvate laste pärast).

Mõneti mõistan lapsevanemaid, kes peavad lapsi varasemast kaugemale õppima saatma, eks seda tule lastega ette üle Eesti, et mingites ajahetkedes tuleb lapsi kaugemale õppima saata ja viia. Aga vastupidiselt ülejäänud valdade inimestele, kes olude muutustega lepivad või kogukonnas väikekooli säilitamise nimel ise rahad kokku panevad, Muraste kooli kogukonna esindajad ei leppinud.

Kui nüüd natuke lahata varasemaid protsesse, mis on viimase 20 aastaga jooksul toimunud, siis on selge, et suurte pingete juurpõhjus on selles, et varasemad volikogud lasid Harku valda ehitada palju uusi elamupiirkondi, nõudmata arendajatelt elanike arvu kasvuga seotud riskide maandamist. Arendajad ei rajanud ei lasteaedu ega koolimaju kohtadesse, kuhu elama oodati eelkõige noori perekondi. Sel ajal see ei olnud tavaks mujalgi. Erinevalt tänapäevast. Näiteks Tiskre küla põldudel ehitajatelt nõutakse juba maade eraldamist lasteaia ja kooli rajamise tarbeks ja ka muude sinna kolivate elanike vajadusi ette nähes. Arendaja vist isegi rajab ise uue 6-klassilise koolimaja? Aga Muraste piirkonnas seda kõike ei tehtud.

20 aastat tagasi algatatud uusarendused plaaniti poolikult

Muraste kandi uued elurajoonid rajati vaid selle eesmärgiga, et oleks inimestel hea elada looduse rüpes ja linnast väljas "magamas käia". Kusjuures kogu tänavavõrgustik on rajatud selliselt, et oleks võimalikult palju tupiktänavaid privaatsuse tagamiseks (mis teeb aga nt inimeste läbi küla liikumise keeruliseks ja bussiliikluse planeerimise võimatuks). Ainukene küla läbiv terviklik tee on Kolmiku tänav, mis vaateplatvormist alates on uue nimega - Meriküla tänav, aga see on lõpuni läbitav vaid jalgsi (looduskaitseala reeglid ei luba rajada uusi sõiduteid Tilgu teeni). Alles hiljuti ühendati Kolmiku piirkonna ja Paepealse piirkonna teede võrgustikud, et ligipääs Muraste keskusest Paepealse lasteaiani oleks ka otseteena, algsetes plaanides seda ette nähtud ei olnud.

Elamupiirkondi rajades ei plaanitud poodi, kooli, lasteaeda ega uut külakeskustki. Kõik eelpool nimetatud rajatised on tulnud Muraste küla eestvedajate tohutu lobitöö tulemusena ja panustati ka europrojekte koostades. Muraste küla elanike arv on kasvanud kiiremini kui vald on jõudnud sealset keskkonda elamisväärsemaks organiseerida, kuid enamik soovidest on kohalikel täitunud. Murastesse on tänaseks saadud koolimaja koos külaseltsi keskuse, spordisaali, spordiväljaku ja skate-pargiga. Muraste kogukonna eestvedajad on välja võidelnud Konsumi poe ja kütusetankla, laste mänguväljaku ja küla lõkkeplatsi. On saadud pea kõikidele tänavatele valgustus, rajatud ja uuendatud vee- ja kanalisatsioonitrasse, kaubeldi maanteeametilt välja kiiruspiirang ja kiiruskaamera Klooga maantee ja Kolmiku tänava ristmikule. Ettevõtlikud inimesed on välja võidelnud üsna palju, et Muraste küla ei oleks enam vaid magala. Vaid oleks koht, kus ka omi igapäeva asju saaks ajada ja lastel oleks ohutu ja kõik käe-jala juures.

Vaatamata valla juhtide kohatisele suutmatusele järgi jõuda elanike arvu kiirele kasvule, on Muraste küla kogukond suutnud välja võidelda objekte, mis uuselamurajoonide ehitamist lubades valla volikogu poolt nõudmata jäid. Võrreldavalt on sabas suutnud püsida vaid Vääna-Jõesuu piirkond, kui Tabasalu iseenesest kasvuga toimetulek välja arvata (kuigi ka Tabasalu kooli õigel hetkel laiendamise maha magamine, Tabasalu keskväljaku detailplaneeringu 20-aastane koostamine ja siiani pooleli oleva Tilgu sadama 30-aastane arendamine ei tee ka selles osas valla juhtimisele au). Valla praegused kui varasemad juhid on olnud kimpus vallaelanike arvu kiire kasvuga, kuid tuleb möönda, et ilmselt ei oleks kellelgi teisel lihtsam olnud. Isegi kui Keskerakond või Mõõdukad oleks viimase 20 aasta jooksul valla elu planeerinud, usun, et nemadki oleks praegu hädas.

Volikogu on mingite analüüside põhjal otsustanud, et valla haridusmaastikul on vaja vaid ühte põhikooli ja ülejäänud koolid peavad jääma 6-klassilisteks. Ilmselt on selle otsuse taga kogu valla elanike soov, et meie valda tuleks parimad õpetajad. Aga neid on raske värvata väikestesse koolidesse - pigem luua üks suure õpilaste arvuga piirkonnakool, kuhu tasemel õpetajad ja ka noored tahavad õpetama tulla. Tabasalu Ühisgümnaasiumi viimaste aastate arengud on näidanud, et ühe põhikooliga jätkamise strateegiline otsus on olnud õige. Aga tekitanud rahulolematust valla teistes piirkondades. 

Selle asemel, et aru saada, millises erilises elanike arvu kasvupiirkonnas me elame ja et tuleks ebamugavusi veidi veel taluda ja mõne asjaga leppida, Facebooki ja ajakirjanduse toel elavad mõned elanikud oma frustratsiooni välja pettumuses, et arengud ei ole piisavalt kiired. "Rikas vald" on ju kõik soovid täitnud, kuidas siis nüüd ei saa Muraste kooli suuremaks ehitada? Seni on kõik soovid täidetud, aga nüüd enam ei saa?

Minu arvates on oma tahtmistes kohati liiale mindud, mitmed vallaelanikud ei adu, et valda tuleb arendada terviklikult. Ja nüüd arvatakse, et kui valla juhid "risti lüüa", siis kõik probleemid lahenevad iseenesest, kui uued juhid hakkavad kõikide vallaelanike soove täitma. Mõistmise ja koostöösse panustamise asemel on relvadeks võetud Facebook ja distantsilt ründamised. Mis kohati tundub juba silmakirjalik ja lapsik.

Eelpool tõin juba näite, et kui seni kõlbas Muraste piirkonna elanikel kasutada vaateplatvormi ja selle treppi 17+ aastat järjest, siis nüüd on trepp justkui päevapealt muutunud ohtlikuks. Enne osteti maju kuulutuste abil, kus Muraste vaateplatvormist fotod kutsusid piirkonda elama tulema, siis nüüd on vaateplatvormist justkui saanud nuhtlus, mida on vaja kiiresti likvideerida. Olen mitmeid Kolmiku tänava elanikke näinud treppi kasutamas ja seda aastaid, aga nüüd äkki on päevapealt ohtlik. 
Nõutakse lisaks, et piirkonda läbiv oluline avalik tee ja läbipääs muudetaks samuti tupikteeks. Vahet pole, et Muraste külal on ka naaberkülasid. 
Kusjuures platvormi likvideerimise nõudjaid ei hoidnud tagasi tõsiasi, et seda nõudes mitmed piirkonna lapsed seati fakti ette, et tuleb nüüd keerulisemaid teid bussipeatusteni jõudmiseks kasutada, mitmed protesteerijate endi lapsedki ei saa trepi kaudu otseteed koolini kasutada. Kuid tegelikult kasutati platvormiga seotud probleeme hoopis relvana valla otsustajate vastu, et lapsed ei peaks minema Meriküla kooli õppima vaid Murastes laiendataks koolimaja.

Veel näiteid kohalike nõudlike elanike silmakirjalikkusest. 

Tilgu teed, kus sõidukite jaoks on kitsa tee ja sel kergliiklejate ohutuse tagamiseks kehtestatud kiiruspiirang 40 km/h, kuulutati Muraste elanike poolt ohtlikuks, kuigi selle väite tõestuseks oli esitleda vaid fotosid kihutajatest, kes kiiruspiirangust kinni ei pidanud ja 3-4 korda aastas sõideti kraavidesse. Kuulutati, et Tilgu teed ei saa liiklemiseks kasutada, kuigi kohalikud on terve elu sel teel normaalselt liigelda saanud. Samas aastal 2013, kui avati Muraste kool, ei kuulutanud keegi kooli suubuvat Lee teed liiklejate (laste) jaoks ohtlikuks, vaatamata sellele, et autod pidid üksteisest möödumiseks teepeenardel manööverdama ja kergliiklustee ei olnud valmis ka kuu aega peale õppetöö algust. 

Kolmiku tänaval on aastaid probleemiks olnud sel teel kohalikud kihutajad ja ka need, kes kaugemalt sõidukitega tulnud vaateplatvormile ilusat vaadet nautima. Muraste külaseltsi eestvedajad võtsid vaevaks välja võidelda liikluskorralduse muudatused ja tegid selles osas tublit tööd. Esmalt ilmusid tee algusesse kiirusepiirangud vähem kui 50 km/h, lisandusid mitmed künnised. Mingi aja pärast saadi 6-meetri laiuse tee jaoks vöötrajad koos vastavate liiklusmärkidega (laste mänguväljaku juures). 2016. aastal jõuti nii kaugele, et suur osa Kolmiku tänavast muudeti liikluskorralduslikult õuealaks. Nüüd said sel tänaval jalakäijad ja jalgratturid teed kasutada kogu laiuses selle õigusega, et sõidukite liikumiskiirust piirati jalakäijaga võrdseks (maksimum sõidukitele lubatud liikumiskiirus 20 km/h, aga ühe veidrusena jäeti alles vöötraja liiklusmärgid, mida õuealadel pole vaja kasutada). Isegi politseitalgutel hakati Kolmiku teel kiirustajaid püüdma. Tundus, et liiklusohutus paranes tunduvalt, tänava tagumises otsas said lapsedki julgemalt liigelda. 
Kuid sellest ei piisanud. Vallalt nõuti, et kolmiku tee kõrvale tuleb rajada kergliiklustee (või kõnnitee), et jalakäijad ja sõidukid ikka eraldada. Kuni selle aasta augustini vald panustas sadade tuhandete eurodega, et platvormini kergtee valmiks. Muraste külas on uusi kergteid rajatud mujalgi ja tundub, et see on küla, kuhu on rajatud kõige rohkem kergliiklusteid. Kuid eks see on ju ohutuse ettekäändel isegi mõistlik nõue. Muraste külas on viimase aasta jooksul toimunud kaks õnnetust väikelastega, kes autole ette jäid, turvalisuse nimel ei ole ükski kulutatud euro liiast.

Hiljuti said Kolmiku tänavaga paralleelselt kulgeva ja sellesama Kolmiku tänavaga kaks korda ristuva tänavaga seotud Kolmikkaare tänava inimesed oma tahtmise, et see tänav muuta tupiktänavaks. No eks seegi on ohutusmeede, loodame, et sellest on kasu. Kuid tegu on vaid oma mätta otsas tehtud nõudmisega, ei arvestata piirkonna teiste elanikega.

Nüüd aga olevat Kolmiku tänava inimesed vallalt nõudnud sõidukite jaoks õueala piirangu kaotamist, kuna kergliiklustee on ju nüüd olemas. Autod saaks oma varasema liikumiskiiruse taastada... Kas vaid mulle tundub, et selles soovis on midagi silmakirjalikku?

Millest uuselanikke on küll ilma jäetud, et nii tigedad ollakse?

Olukord on konflikti osapoolte jaoks kontrolli alt väljunud, elatakse välja oma viha selmet mõelda, millest kõik alguse on saanud ja miks me sellisesse seisu oleme jõudnud. Sellest hetkest, kui sain teada, et vaidlustes hakati palkama advokaate ja alustati vaidlusi kohtu abil, kangastus mulle pealkiri "Tõde ja õigus 2020". 
Kurb on see, et kogu saagast on paljuski mõjutatud need, kes ise konfliktis sõna ei saa ega protsesse mõjutada. Nagu Tõe ja Õiguse romaanisarja esimese osa lõpus põgenevad Vargamäelt lapsed seepärast, et õigus ja tahe on olulisemad kui inimesed - tulevikuski ilmselt põgenevad ka meie kandist need lapsed, kelle vanemad teiste kohalikega lõputusse võitlusesse on laskunud.

Märtsist 2018 moodustati Suurupi poolsaare rannikule uus asustusüksus - Meriküla, mis kahandas nii Muraste, Ilmandu kui ka Suurupi küla territooriumi. Kas kõik oleks teisiti, kui Meriküla õppehoone kuuluks Muraste küla alla?

Nii Muraste külas kui Merikülas on viimase kümnendiga toimunud suured muutused. Ühed kohanevad, teised otsustavad aga plakatitega vehkima hakata. Miks see nii on, ei suutnud ma selle kirjutisega lõplikult endale selgeks teha.



Friday, August 14, 2020

Kas Harku vallas on "ohtlikke" kooliteid?

Pealkirjas sisalduva küsimuse vastuseks on, et kiirelt kasvavas vallas toimub palju ja ehitatakse mitmel pool, see on tavaline, et vallaelanikud satuvad vahel teetöödele või piirkondadesse, kuhu autoga kohe mugavalt ligi ei saa. Meriküla õppehoone juurdepääsuga toimuv ei ole midagi erilist. Sõna "ohtlik" on siin teadlikult kirjutatud jutumärkides, sest seni ei ole ma kinnitust mitte kusagilt saanud, et Harku valla teed on sellel liiklejatele ohtlikud.

Tähelepanek, mis muudab praegused protestid silmakirjalikuks: Harku vald on lapsi "ohtlikule" kooliteele ehk teetöid lõpetavatele tänavatele ennegi saatnud. Ja seda isegi nii Muraste kooli avamise ajal kui ka Vääna-Jõesuu kooli valmimise järel, kui nende koolideni ei viinud kergliiklusteed. 

Ja ei mäleta, et Muraste kooli puhul oleks toimunud mingit sellealast kaeblemist. Hiie tee osas kohalik kogukond tegi aastaid tööd, et kergliiklustee koolini saaks pikemaks ehitatud. 

Samas - mul puudub info, et Harku vallas oleks kooli jalutav või rattaga sõitev õpilane jäänud teepeenral auto alla. Meenuvad juhtumid vaid teed ületavate lastega ja nii mõnedki isegi vöötrajal. Andke teada, kui eksin.

Meenutus Lee teest aastal 2014

1. Vald plaanis lapsi "ohtlikule" Lee teele saata siis, kui ei olnud veel selge, kas ohutu koolitee saab õigel ajal valmis s.t 1. septembriks.
Fotol Lee tee 4 kuud enne Muraste kooli valmimist aastal 2014:
Lee tee mais 2014. Kuvatõmmis: Juta Kase (Facebook)

Lisaks kommentaar sama postituse juures:


Allpool foto Lee tee seisukorrast 5 päeva enne Muraste koolis õppetöö algust. Kuidas siis ei kogutud allkirju (kasvõi Muraste ühe maaomaniku mõjutamiseks, kes teetöid bürokraatlike võtetega pidurdas)? Huvitav, miks siis ei korjatud vallavalitsuse otsuse vastu allkirju, et lapsed ei saadetaks enne "ohtlikule" kooliteele, kui see täielikult on valmis?

Lee tee 26. augustil 2014. Foto: Juta Kase (Facebook)

Lee teest pilt samas kohas aastal 2019, sõidukitele endiselt kitsas. Kuidas suured bussid sel teel küll vastusõitvate sõidukitega hakkama saavad? Bussides ja autodes on ju ka lapsed! Retoorilised küsimused - tean, et aasta tagasi korraldati bussiliiklus nii ümber, et buss sõidab kooli juures ühe ringi ja edasi-tagasi liiklemist ei ole (põhjuseks oli eelkõige Muraste kooli parklas manööverdamisprobleemid, mitte kitsas Lee tee).

Lee tee aastal 2019, kuvatõmmis Google Street View (link)

2. Meenutused Hiie teest aastale 2013-2019

Harku vald on lapsi ka "ohtlikule" Hiie teele saatnud ja seda aastaid, alates aastast 2013, kui valmis Vääna-Jõesuu kool. Selle kooli juurde ka 4 (neli) aastat hiljem ei olnud küla poole suunas rajatud kergliiklusteed, kuusehekk piiras Hiie tee servas kõndijate nähtavust detsembrini 2017. Kusjuures Hiie tee on sõiduautode ja busside jaoks siiamaani kitsamgi kui Tilgu tee. 700 m täiendavat küla poole suunduvat kergliiklusteed Lingu teeni sai valmis alles 2019. aastaks.

Hiie tee aastal 2013 suvel, mõni kuu enne kooli avamist õpilastele:

Hiie tee aastal 2013, mõni kuu enne kooli avamist - kuvatõmmis Maa-ameti kaardirakendus (link)

Hiie tee aastal 2011 (2 aastat enne kooli valmimist), see oli selline ka aastal 2017, kuuseheki taga oli siis juba koolimaja:

Hiie tee aastal 2011, kuvatõmmis Google Street View (link), sama pime ja kitsas oli tee ka aastal 2017.

Hiie tee seisukord samas kohas allpool fotol, pilt aastast 2019 - nüüd on kergteed juurde rajatud 700 meetri jagu, Lingu teeni. 

Hiie Tee aastal 2019, kuvatõmmis Google Street View (link)

Aga ülejäänud Hiie tee on siiani kitsas ja kergliiklusteeta (840 meetrit Ankru teeni), kus kohalikud lapsed iga päev koju kõnnivad. Ja kaugemaltki, kui Ankru tee ristist...

Lõpetuseks:

Huvitav, kus olid enne koolide valmimist murelike lapsevanemate silmad Lee tee seisukorra nägemiseks aastal 2014 ja Hiie teel aastal 2013 (Vääna-Jõesuu kogukond siiski oli selles teemas peale kooli avamist aktiivne)? Miks Muraste kooli valmimisel siis petitsioonidega allkirju ei kogutud ja kampaaniaid ei korraldatud, et laste jaoks on koolini tee ohtlik?

Pööran tähelepanu lihtsalt sellele, kuidas huvid võivad aastate jooksul muutuda, kui mängus on poliitika, aga lapsed on "eluohtlikel" teedel ikka hakkama saanud ja Harku valla (koolideni suunduvatel) teede servadel pole minuteada ükski õpilane viimase 10 aasta jooksul viga või hukka saanud, kaasa arvatud Tilgu teel. Julgen väita, et sõidukites viibijad Harku vallas viimase kümne aasta jooksul rohkem viga saanud kui teepeenardel liiklejad.

Kõik ei ole nii must-valge, et Tilgu tee on "ohtlik" või muutub ohtlikuks alates 1. septembrist 2020. Ka seda postitust ei maksa võtta nii mustvalgelt, mõelgem laiemalt kui ainult Muraste vs Meriküla.

Tuesday, May 12, 2020

12 aasta jooksul ei ole Tilgu teel juhtunud ühtegi õnnetust jalakäijatega


Kas neljakilomeetrine teelõik, kus kiiruspiirang on 40 km/h ja 12 aasta jooksul on toimunud vaid 24 liiklusõnnetust, on 99%-l sel teel liiklejate jaoks eluohtlik? Kas olemasoleva info põhjal on alust see sõidutee tunnistada eluohtlikuks 13-aastastele ja vanematele lastele? Kui 12 aasta jooksul ei ole juhtunud ühtegi õnnetust jalakäijatega, kas siis teed on põhjust nii eluohtlikuks tunnistada, et keelata sel teel liiklemine?

Selgitame olemasolevate andmete põhjal välja, kas väidetel on alust.
Allpool oleva info põhjal saan väita, et kõige ohtlikum on see liikleja iseendale, kes sõidukis kiirust ületades teisi sõidukeid riivavad ja puule pihta või kraavi sõidavad.

Võtsin ette avalikus kasutuses statistika, et välja selgitada, kas Tilgu tee on niivõrd ohtlik, kui räägitakse nii kogukonnas kui ka erinevates kirjades. Lisan ka endale teadaolevad õnnetused.
Püüan artikli lõpus jõuda selleni, kas nendel inimestel, kellel Tilgu teel ei meeldi liigelda, on õigus, väites, et Tilgu teel on liiklemine eluohtlik.

Enne, kui midagi väita, on vaja andmeid, mõõtmistulemusi ja vaatlusi. Ja ka prognoose saab teha vaid siis, kui on andmeid, mida saab analüüsida. Seepärast sai artikli koostamine ette võetud, et edasi saaks lähtuda puhtalt arvudest.

Foto suvest 2017, kus tõestatud, et 90-kraadises kurvis on 
isegi kallakust ülesminekul võimalik kurvist otse sõita 
(normaalselt sõites ei ole selles kurvis võimalik sõita üle 35 km/h).

Enne kui jõuan põhiteemani, mõned "postulaadid":

- Kui kiiruspiirangust 40 km/h kinni peetakse, ei ole sõidukid üksteisele ega ka kergliiklejatele ohtlikud. Kolme- neljakümnega liiklev sõidukijuht jõuab reageerida kõikidele ohtudele, mis ette satuvad (kui just tähelepanu teelt mujal ei ole), ka ootamatult ette hüppava looma korral. Libedas, pimedas ja talvel tuleb kiirus kohandada vastavalt oludele, mitte üritada iga hinna eest maksimum lubatud kiirusega või isegi kiiremini sõita. Nagu igal pool mujalgi.
- Merikülale oleks parim, et Tilgu teele suunduks ka edaspidi võimalikult vähe sõidukeid, eriti nende juhtidega, kes ei suuda teel kehtestatud liiklusohutusreegleid järgida. Lapsevanemad ei pea Tilgu teele sõitma, kui nad saavad lapsed panna bussidele. 
- Klooga maantee ristmikust kuni õppekeskuseni võtab 40-ga liiklemine aega 6 minutit. Edasi-tagasi rahulikult sõites ja kaasliiklejatega arvestades umbes 12 minutit. 
- Olen selle poolt, et Muraste kool laieneks Murastes, aga selle laienemise vajaduse veenmiseks on vaja tugevamaid (eelarvelisi) argumente kui loosungitega Tilgu tee eluohtlikuks tembeldamine. Tuleb leida paremaid põhjendusi Muraste kooli laienemiseks, mitte suunata energiat Tilgu tee kohta valeväidete levitamiseks.
- Õnnetuste arv 4-kilomeetrisel Tilgu teel on sama, mis on Klooga maantee lõigul Tilgu tee ja Kolmiku tänava vahel. Kuigi on olemas kergliiklustee, kiiruskaamera ja teeületuskohad, õnnetused juhtuvad. Kas keelame lastel ka Klooga maanteel liiklemise?
Küsimus: Mille alusel väidetakse, et alates septembrist 2020 on õppekeskuses 96 õpilase korral Tilgu teel liiklemine ohtlikum, kui nt sügisel 2016, kui koolis õppis 199 tudengit ja töötas 70 õppejõudu (seejuures 270. inimesest kõik ei ööbinud ühiselamus)? 

Kust andmeid hankisin?

Olen esitanud päringuid maanteeametile ja liikluskindlustusfondile (LKF). Mõlemad asutused omavad andmebaase, kuhu on aastate kaupa kogutud infot kõigi Eesti teedel juhtunud õnnetustest. Miks võtsin andmed alates 2008. aastast? Mitte seepärast, et siis midagi juhtunuks vaid seepärast, et enne 2008. aastat on andmed pea kättesaamatud ja needki ühtsete kriteeriumiteta (nt puuduvad asukohakoordinaadid).

Tilgu tee kõige kitsamal kohal 3. aprillil, kiirust tuli vähendada 20-ni
ja jalutajad tõmbasid veidi koomale - õnnestus isegi kedagi 
riivamata mööda sõita (6 noorukit ja üks koer). Ei juhtunud midagi.


Lühikokkuvõte andmetest

1. Politsei ja liikluskindlustusfondi andmetel ei ole aastast 2008 toimunud ühtegi liiklusõnnetust, kus sõiduk oleks teel liiklenud jalakäijale otsa sõitnud.
See tähendab, et ei ole ühtegi jalakäijat, keda tulnuks Tilgu teelt haiglasse toimetada või surnukuuri (see oleks tähendanud politseiuurimist ja statistikas kajastumist).

2. Statistika järgi on aastast 2008 keskmiselt 2 varakahjuga liiklusõnnetust aastas ja 0,33 õnnetust aastas, kus inimene on viga saanud.

3. Alates aastast 2012 on registreeritud vaid kaks liiklusõnnetust, kus inimene on sõidukis viibides viga saanud.
Üks õnnetus juhtus jaanuaris 2017 teelõigul, mis on mobiilimasti lähistel, suunaga õppekeskuse poole, hea nähtavusega sirge tee (kokkupõrge vastutuleva sõidukiga, lumised olud, lumesadu, kinnisõidetud lumi, pilvine, valge aeg, erielemendita teelõik, kerge tõus, püsikate, sõidukid vastassuundadest, konflikt vastassuundadest otse sõitvate sõidukite vahel teelõigul).


Kuvatõmmis LKF-i andmebaasist


4. Alates 2017. aastast ei ole Tilgu teel registreeritud ühtegi liiklusõnnetust, mis kvalifitseeruks inimkannatanuga õnnetuseks.

5. 2008-2020 kevade seisuga loen kokku, et Tilgu teel on 12 aasta jooksul toimunud 24 liiklusõnnetust, millest inimesed on viga saanud neljas ja jalakäijad mitte üheski, 24 õnnetusest neli on juhtunud ristmikul Klooga maanteel.

Tilgu tee aastal 2009, enne remonti,
kiiruse piirang 30 km/h
6. Stastistika järgi keskmiselt kaks liiklusõnnetust aastas, paaril aastal ei ole toimunud ühtegi õnnetust. Inimvigastustega õnnetusi on 12 aasta jooksul neli, see teeb 0,33 vigastatuga õnnetust aastas (2 nendest jalgrattal Klooga maantee kergliiklusteel ja 2 vigastada saanut sõidukis viibides). Nendest juhtumitest 19 on õnnetused, mil inimesed viibisid autos. Kaheteist aasta jooksul on statistika järgi 5 teelt väljasõidud, 17 kokkupõrked teise sõidukiga ja 2 jalgratturile ettejäämine. Ja mitte ühtegi õnnetust jalakäijatega.

Andmed mustvalgelt aastate kaupa

Andmed: Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) 2020

2008 - üks registreeritud liiklusõnnetus: "Vastassuunavööndisse sõit". Täpsemad andmed puuduvad. Tee oli siis oluliselt kitsam kuni sügiseni 2010.

2009 - kolm liiklusõnnetust: kaks vastassuunavööndisse kaldumist kokkupõrkega ja üks õnnetus lihtsalt juhitavuse kaotusega.

2010 - kaks liiklusõnnetust. Mõlemad õnnetused olid autode kokkupõrked, üks vastasuunas sõitjaga mobiilimasti lähistel kurvis ja teine Romantiku tee ristmiku juures kurvis, kus üks sõiduk sooritas teisest möödasõitu. Blogipostitustes kurdetakse teel kihutajate pärast. Statistikas kajastatud kahe õnnetuse kohta (väga rasketes lumeoludes) on teavet jagatud ka blogis 9. veebruaril 2010. Tilgu tee rekonstrueeriti sügisel 2010.

2011 - üks õnnetus, täpsemad andmed liiklusõnnetustest puuduvad (kahju 474 eurot).

2012 - kolm liiklusõnnetust - üks kraavisõit (isikukahju, fotod õnnetusest detsembris 2012, vt eespool lühikokkuvõttest nr 3), teine õnnetus Tilgu sadama parklas manööverdamisel (varakahju) ja kolmas kohas, mis on enne 90-kraadist kurvi (varakahju).

2013 - üks liiklusõnnetus detsembris statistika järgi - sirgel teelõigul tagant otsasõit. Prügiauto väljasõit jaanuaris ei kajastu statistikas.

2014 - statistilised andmed liiklusõnnetustest puuduvad. Üks jalgrattur sõitis teise ratturiga suheldes suurel kiirusel kallakust alla ja elektripostile otsa (olin pealtnägija ja kiirabi kutsuja).

2015 - viis liiklusõnnetust Tilgu teel, üks kokkupõrge vastutulijaga sirgel ja hea nähtavusega teel (keset suve, asjakahju), teine kokkupõrge kurvis vastusõitva sõidukiga, kiirused ei ole teada (asjakahju) ja kolmas on teel peatunud auto iseeneselik liikuma hakkamine. 2015. aastal toimus ka kaks autode kokkupõrget Klooga maanteel Tilgu tee ristmiku juures. Sisekaitseakadeemia otsustas lõpetada tegevuse Murastes (aga mitte Tilgu tee pärast).

2016 - üks liiklusõnnetus 90-kraadise kurvi juures, viga sai sõiduk ja liiklusmärk  (asjakahju). Detsembris lisaks üks otsasõit metskitsele, mis statistikas ei kajastu (kurvis kiirus 75 km/h). Meriküla õppekeskus jäi aasta algusest alates tühjaks.

2017 - kaks liiklusõnnetust statistikas, üks viimasel sirgel õppekeskuse poole, kus üks auto üritas teisest mööduda (isiku- ja asjakahju) ja teine 90-kraadise kurvi juures (kraavisõit, asjakahju).

2018 - üks liiklusõnnetus Klooga mnt ristmikul, statistika järgi Tilgu teel õnnetusi ei juhtunud, vaid ristmikul Klooga maanteega on üks (kergteel liiklev?) jalgratas kokkupõrkel autoga viga saanud (asjakahju, inimene haiglaravi ei vajanud). Meriküla õppekeskust hakkas kasutama Kaitseliit, algasid trennid lastele.

2019 - kaks liiklusõnnetust Klooga mnt ristmikul, üks on autode kokkupõrge, teine (kergteel liikleva?) jalgratturiga kokkupõrge, mil inimene sai viga (isikukahju). Tilgu teel õnnetusi ei registreeritud.


2020 - kaks õnnetust, liiklusstatistika ei kajasta tänase seisuga ühtegi liiklusõnnetust (13.05.20), aga teada on üks otsasõit metskitsele sirgel teelõigul ja üks teelt väljasõit Merekindluse tee ristmiku juures (10. veebruari paiku).

Alloleva tabeli on koostanud LKF (kirjas ei ole õnnetusi, mida ise tean, aga ei ole kajastatud statistikas):

Tabel on koostatud LKF-i ametnike poolt, paremal äärel on minu täiendused

24 õnnetust 12 aasta jooksul. On see palju? Kui kellelgi on veel andmeid õnnetuste kohta, mida siin ei kajastatud või millest on olemas fotod, siis palun jagada.

Millised kohad on statistika järgi kõige ohtlikumad?

Kõige ohtlikumad kohad on 90-kraadine kurv, kurv Merekindluse tee ristmiku juures ja Klooga maanteega ristmik. Nendes kohtades, kus tee on kõige kitsam (truupide kohal), ei ole ühtegi õnnetust olnud. Ka mitte selles kohas, mida on näidatud Muraste bussivideos (valiti kõige kitsam koht teel).

Kohapealsete naabrite sõnul on 90-kraadises kurvis õnnetusi olnud 3-4 tk aastas, enamik neist ei jõua liiklusõnnetuste statistikasse (korvab kas kaskokindlustus või oma rahakott).

Augustis 2018 on tehtud maanteeametile ka järgnevad ettepanekud järsu kurvi ohutumaks muutmiseks:

  1. Vähendada lubatud sõidukiirust antud kurvis 40 km/h pealt kuni 20 või 30 km-ni/h. Libedate teeoludega ei ole võimalik seda kruvi suurema kiirusega läbida,
  2. Märkida nimetatud kiiruspiirangud ka teekattele, nii nagu seda läheduses asuvate teedega (näiteks Kõrgemäe teel) on tehtud,
  3. Panna üles liiklusmärgid „Lapsed teel“,
  4. Paigaldada mõlemale poole kurvi, piisava vahemaaga kiirustõke (künnis),
  5. Võimalusel paigaldada kurvi kiirust registreeriv ja liiklejatele sellest märku andev seade/radar (sarnaselt Tabasallu sissesõiduga Muraste poolt).

Talviti on 90-kraadine kurv kihutajate jaoks ohtlik,
seda enam, et kurv on järsu kallaku lõpus.
Kindlasti on vaja riske selles kohas vähendada.

Tilgu teel on jätkuvalt suurimaks ohuks need, kes sõidavad kiiremini kui 40 või isegi 50 km/h, mitte tee ei ole iseenesest ohtlik. Kiirusepiirang ei ole niisama kehtestatud, see on just ohutuse parendamise eesmärgil tehtud.

Teiseks on ohtlikud tormides teele langevad puud, klindi vajumine tee servas, metsloomad, tee ääres parkivad autod (keelule vaatamata) ja alles kõike peale seda on ohuks teel jalakäijad (nt pimedas helkuri või valgustuseta). Aga jalakäijatega õnnetuste kohta meil andmed puuduvad. Null.

Kui kõik sõidukitega liiklejad suudaksid 40-ga liigelda ja järsus kurvis 30-35-ga, siis annaks kõik selleks panuse, et Tilgu tee oleks ohutum. Kui kiirusepiirangust kinni ei peeta, siis on Tilgu tee liiklejatele ohtlik ja kihutajad ei ole Merikülla oodatud. Ka tee laiendamine ei tooks kasu, sest siis suureneksid kiirused ja kihutajate arv veelgi. Kitsas tee on just ohutusmeede kiiruste kontrolli all hoidmiseks.

Tilgu  teel on probleemiks sõidukitega kihutajad, mitte Tilgu tee ise. Kuigi Tilgu teel on võidu sõitjaid, kihutajaid ja mootorratturied, kes on teel liigelnud kiiremini kui lubatud (isegi 70 km/h), ei ole sellele vaatamata juhtunud traagilisi õnnetusi. See on pisut kui ime, aga ega selle teadmisega tasu jääda loorberitele puhkama. On vaja välja töötada toimivad lahendused, et edaspidi Tilgu teel ei tekiks kellelgi tahtmist kiirust ületada. Siis on tee turvaline ja ohutu, kui kihutajaid saame vähemaks.

Ristmiku kohta kogutud statistika

Tilgu tee ja Klooga maantee ristmikul toimunud õnnetused 2012-2020 märtsini (2015. aastal kaks õnnetust, 2018. aastal kaks ja 2019. aastal samuti kaks), kusjuures Tilgu tee ristmiku juures oli kuni veebruarini 2020 maanteel kiiruspiirang 90 km/h (nüüd on 70 km/h).





Võrdluseks Kolmiku tee ristmik, kus viimase 3 aasta jooksul on toimunud 5 liiklusõnnetust. Kiiruspiiranguga 50 km/h ja kiiruskaamera olemasolul.




Võite andmetes ise veenduda LKF-i õnnetuste andmebaasist ja otsida maanteeameti avaandmetest MALIS.

Andmete täpsusest


Kohustuslik teavitus sellest, et andmebaasides sisalduv info ei kajasta 100% juhtunud õnnetusi (tesktsid maanteeametilt ja LKF-ilt):

Miks maanteeamet ei ole sõiduteed juba sulgenud?

Kui Tilgu tee oleks ohtlik (mitte ainult õpilastele), siis tuleks tee sulgeda päevapealt, juba täna (mujal on meetmeteks olnud ka ümbersuunamised ja kiiruste vähendamised).
Kui peab paika väide, et jalakäijate jaoks on Tilgu tee ohtlik, olenemata kehtestatud piirkiirusest 40 km/h, siis tuleb piirkiirust vähendada 30 km-ni tunnis?

Kuid seda ei ole vaja teha, kui tee on juba aastast 2010 rekonstrueeritud varasemast oluliselt ohutumaks ja laiemaks ja ülevalpool toodud statistika järgi on viimasel kaheteistkümnel aastal Tilgu teel registreeritud õnnetusi vaid 24 ja jalakäijatega mitte ühtegi.
Kui lugeda erinevaid kirjavahetusi ja infot, mida maanteeamet on avaldanud, siis minul ei õnnestu kuidagi välja lugeda, et maanteeamet hindab iseeenda vastutuse all olevat sõiduteed sel liiklejatele ohtlikuks või kasutaks terminit "koolitee", mida ei leia liiklusseadusest. 
"Liiklusohutuse seisukohalt tundlik objekt" on midagi muud kui ohtlik tee. Mis mõttes on tundlik? Kogukonna ebaproportsionaalse huvi tõttu on tundlik? Või on konnade hukkumise tõttu tundlik? See kirjast ei selgu. 
Olen lugenud kirja, mida presenteeritakse kui maanteeameti seisukohaks, et Tilgu teel liiklemine ei ole ohutu, siis ma ise seda kirja lugedes ei loe kuskilt välja, et praeguses seisus ja praegu kehtestatud kiiruspiiranguga Tilgu tee oleks tunnistatud ohtlikuks. Maanteeamet kirjeldab, et Tilgu teed on võimalik ohutumaks muuta, aga teetaskud ohutuse taset paremaks ei muudaks (st on vaja muid ettepanekuid). See ei ole kuskilt otsast hinnang tee praegusele seisukorrale. 
  
Maanteeamet kirjeldab, et hea oleks muuta teed meetri võrra laiemaks, aga see ei tähenda, et praegu tee oleks oma kiirusepiiranguga ja muude liikluskorralduslike meetmetega ohtlikuks tunnistatud. Kuidas maanteeamet saab ohtlikuks tunnistada tema vastutusalas olevat teed? Kui amet seda tunnistaks, peaks amet liiklemise sellele teel kohe lõpetama kuni vastavate meetmete täideviimiseni.
Iga tee peab olema ohutu kõigi sel liiklejate jaoks ja ei tehta vahet, kas on koolitee, töölesõidutee, maalesõidutee või haiglasse sõidu tee. Ja ma arvan, et maanteeamet on palju juba teinud, et Tilgu tee oleks veel ohutum ja eelmainitud kirja järgi plaanib lisada meetmeid, et ohutust suurendada.

Oleneb, millega võrrelda

Kas lapsed, kes on vanuses 13+, on Tilgu teel suuremas ohus kui laps nt Kadrioru Saksa gümnaasiumis, kus kooli külje alt liigub läbi mitu tuhat autot päevas?

Taas toon võrdluse. 2016. aasta sügisperioodil õppis ja töötas sisekaitseakadeemia kolledžis 270 inimest. Ja siis õppisid politseinikud, kellest kõik ei elanud ühiselamus, umbes 65 töötajat kohe kindlasti mitte. Mäletan, et hommikuti vooris tunni aja jooksul ikka mitukümmend sõiduautot mööda, vähemalt üks suur buss Piritalt mõne üksiku õppejõuga, paar kaubaautot (söökla jaoks) ja Tilgu teel tehti vahel ka samal ajal jooksutrenne (hommikuvõimlemist). Kui hommikul umbes 30-40 külaelanikku tunni jooksul sõitis autoga tööle, siis igaühele tuli vastu vähemalt 10-15 sõidukit. Liikluskoormus sel teel oli 500+ autot päevas. Ja kui palju juhtus sel aastal õnnetusi? Üksainuke, mis on statistikas kajastatud, ja see juhtus veebruaris 90-kraadise kurvi juures, kus sõiduk ajas teepervel liiklusmärgi pikali.
Võrdluseks veel üks näide: Klooga maanteel Tilgu tee ristmikust Kolmiku tänava ristmikuni on 2012-2020 ajavahemiku jooksul toimunud umbes 30 õnnetust (sama pikk lõik, kui on Tilgu tee), millest kolm on isikukahjudega. Tilgu teed suvalises kohas ületada on tükk maad ohutum, kui Klooga maanteed.

Alles hiljuti, 10. mail sõitis Kivimurru tänaval sõiduk otsa 6-aastasele mopeedijuhile, kes viidi haiglasse. Kas peaks kõigil alaealistel sel teel liiklemise keelama? Igal pool juhtub, mitte ainult Tilgu teel. Aga Tilgu teel on ka suuremate liikluskoormuste korral vähe juhtunud.

Harku vallas on kümneid kilomeetreid selliseid teid, mis on talviti pimedad, on kurvilised ja kitsad, lapsed teepeenardel kooli või kodu poole ukerdamas, on teedel kihutajaid, talved käivad üle ja päike paistab samamoodi. Harjumaal on selliseid teelõike sadu ja Eestis tuhandeid. Ja julgen väita, et Eestis on palju ohtlikumaid teelõike kui Tilgu tee.

Minu arvates on Maanteeamet külaelanike arvu arvestades teiste piirkondadega võrreldes proportsionaalselt palju enam summasid kulutanud, et tee oleks ohutum ja plaanib veelgi ressursse alla panna. Suvel peaks valmima ka tee aluspinna analüüs, mis näitab, kui palju on vaja ressursse lisada, et vajuvaid kohti kindlustada.


Mis juhtub edasi?

2020. aasta sügiseks on plaanitud 96 õppekohta Meriküla õppekeskusesse. Õpilastele ligipääs põhiliselt bussidega. Sellist liikluskoormust on Merikülas ka enne olnud.
2021. aasta sügisest hakkab Merikülas õppima kuni 170 õpilast ja
2022. aastast plaanitakse 216 õpilase jaoks õppetööd jätkata.


Selleks sügiseks on lubatud teel täiendavaid ohutusmeetmeid kasutusele võtta (nt künnised?). Aastaks 2021 on lubatud, et on olemas uus juurdepääs kergliiklejatele ja analüüsitud, kas Merikülla rajatakse veel üks juurdepääs, selleks ajaks, kui õpilaste arv kasvab 170-ni.

Kiirabi ei ole kunagi tulemata jäänud, tuletõrjeautod on ka jõudnud. Autod mahuvad üksteisest mööda nii suured kui väikesed. Kolonnid, mida tekitavad lapsi trenni viijad ja Tilgu sadamasse talisuplemisele sõitjad, on juba aastaid kestnud vahejuhtumiteta. Viimasel kahel aastal on Tilgu teel periooditi sõitnud suured veokid, mis Tilgu sadama muulile täidet ja kive vedasid, sõitsid suured treilerid ekskavaatoritega. Ma ei tea ühtegi juhust, et need veokid oleks õnnetusse sattunud, kuigi olin mitmel korral tunnistajaks, et mõni veokijuht ei pidanud kiiruspiirangust kinni (sadamas olen sel teemal ka nendega vestlusi maha pidanud).

12 aasta jooksul on tee olnud suletud kokku umbes 5 korda (teele kukkunud puud või peatunud sõidukid, millest kohe pole mööda saanud). Elu on siin kestnud ka enne 2020. aastat. Saame ka järgmisel õppeaastal hakkama, seni kuni koolis õpib 96 õpilast.

Loodan, et liikluskoormus ei suurene ka 2021. aasta sügisest.

Loe lisa

Merikülla viib vaid üks tee (2009)
Tilgu tee servale paigaldati põrkepiire (2009)
Avati bussiliin Tabasalust Merikülla ja tagasi (2009)
Heakorratöödele sõitnud veok vajus teepervel (2010 mai)
11414 - Tilgu tee sai maanteeameti hallatavaks teeks (2010 märts)
Laiutajad ja kihutajad teel (2010 aprill)
Algas Tilgu tee ümberehitus (2010 september)
Tilgu tee laiendus sai valmis (2010 november)
Kihutajad Tilgu teel sõidavad kraavi ja puudele sisse (2012 kevad)
Must jää viis teelt mitu autot (2013 jaanuar, teel ei olnud veel karedat killustikukihti)
Tilgu teel sõidab 500 autot päevas (2018)
Tilgu teel liigub palju metsloomi (2018)

P.S.

Liiklussagedus nende aastate jooksul on Tilgu teel keskmiselt 500 autot päevas (see teeb kaugelt üle 100 tuhande sõidu aastas).

P.S.S. 21.05.20:

Käesoleva postituse avaldasin 11. mail, 18. mail avaldati Muraste kogukonna dokumendiregistri lehel "uudised" väiteid, peale mida otsisin seal viidatud ekspertide koostatud dokumentidest sõna "ohtlik".

4 hinnangut Tilgu teest:
  • Maanteeamet Tilgu teest - pdf - ei ole ühtegi lauset selle kohta, et tee on praegustel tingimustel (kiiruspiirang 40 km/h) liiklejatele ohtlik, mille tõttu peaks liikluse peatama.
Kas liiklusohutuse seisukohalt "tundlik" objekt on automaatselt nii ohtlik, et sellel keelata liiklus?

  • Politsei käsiraamatus Tilgu tee ohtlikkusest (lk 39-41) - pdf - kasutatakse väljendit "halb juurdepääs", mitte "ohtlik tee". Probleemiks on kiiruseületajad, mitte tee ise (kas me peaks tee kiiruseületajate jaoks laiemaks tegema?). Kus on dokumendis väljend "ohtlik"?


  • Tehnika Kõrgkooli transpordi- ja liikluskorralduse õppekava juhi kommentaar, miks ei ole mõistlik Tilgu teed kasutada kooliteena: pdf
Kas dokumendis sisalduv fraas "on üsna problemaatiline" on sama, mis "ohtlik tee"? Õppekava juht on mõõtnud vaid sõidutee laiust, aga ei ole arvestanud sõiduteele seatud liikluspiiranguid, et ohutust tagada ja ei ole arvestanud liiklusõnnetuste statistikaga, mis peaks sellisel lektoril olema esmane infobaas.

  • Vabatahtlike päästjate hinnang Tilgu tee sobivusest kooliteeks: pdf
Mitu korda on vabatahtlikel päästjatel Merikülla sõit ära jäänud? Mitu korda on Tilgu teel olnud sõidukitega ligipääs päevasel ajal tõkestatud kauem kui 4 tundi? 
Kohatu on Meriküla võrdlemine saarega - miks eeldatakse, et Merikülast saab minema vaid sõidukitega ja ainult mööda Tilgu teed? Kas lapsed ohu korral jala ei oska koolist eemale liikuda?

Pealegi kas Muraste vabatahtlikud päästjad hinnangu andmisel on väga sõltumatud? Õiguskantsleri kirjas on viidatud professionaalsete päästjate hinnangule, mis väidab midagi muud.


Mul tekib küsimus, et kas Muraste kooli kogukonna eestvedajad on Tilgu tee (pimesi?) ohtlikuks kuulutamisel üldse lugenud ekspertide dokumente või on neid lugedes teinud vaid meelevaldseid kontekstidest väljarebimisi?


Veelkord - kui soovitakse Muraste kooli laienemist kohapeal, on meie kõigi jaoks vaja tugevamaid argumente kui sõidutee ohtlikus kuulutamine. Sõidutee, millel on ohutuse tagamiseks kehtestatud liiklemise reeglid, ei saa olla a priori iseenesest ohtlik. Eelarvelisi põhjendusi ja teaduslikel alustel põhinevaid prognoose on vaja välja tuua, mitte erinevaid kirju ja dokumente tõlgendades kuulutada, et tee on eluohtlik...

Mitu last on bussis, mis sõidab Tilgu teel 40 km/h, saanud viga viimase 12 aasta jooksul?