Meriküla (vaatetorn) on valla poolt hooletusse jäetud ja mis on lahenduseks?

Meriküla vaatetorn avati 11. juunil ja juba 12. juunil ning paar päeva hiljem sai vallale saadetud ettepanekud, mida teha, et valla uue maamärgi olemasolu kujuneks piirkonna jaoks igasugu realiseeruvate riskide asemel võimalusteks. Ning piirkonna vaatamisväärsus ei muutuks kohalike jaoks taagaks ja veskikiviks kaelas.

Esmalt infoks, et minu teada vallas mitte ühegi ettevõttega ei ole lepingut tehtud trepipiirkonna heakorra ja turvalisuse tagamiseks. Harku valla dokumendiregistrist leiab, et viimati sõlmiti selline leping aastal 2019.

Teisalt infoks, et vald ei ole siiani ka Meriküla teed (tänavat Tilgu teest kuni vaatetornini) lisanud ei suvisesse ega ka talvisesse hoolduskavasse, mille kohta infot leiab valla geoportaalist. Ainukesena on märgitud veepuhastusjaama juures olev väikeparkla, et seda peab suviti hooldama (Strantum?), alloleva kuvatõmmisel näha tumepunase ristkülikuna (teede hooldustasemed on Kolmiku teel ja Tilgu tee kergliiklusteel näha punase joonena).

Mida me teeme selle teadmisega? Kirjutame kirju edasi või hakkame tegutsema? Seni pole näha, et peale ettepanekute saatmist oleks ajutiseks kiireks lahenduseks kohale veetud täiendavad prügikastid, ajutised liikluskorraldusvahendid jms kuni tervikliku lahenduse tegemiseni.

Jagan siinkohal ettepanekuid vallale, millele pole vastatud ei enne jaaniaega ega ka nüüd, 26. juuniks.

R, 12. juuni 2026 kell 19:31
Subject: Meriküla vaatetorn - nimi ja infotahvlid - ettepanekud 12.06.26
To: Harku Vallavalitsus <harku@harku.ee>

Tere

Mitte kriitikana, aga ettepanekud, mida ma võinuks juba ammu kirjutada.

1. Meriküla vaatetorn

Soovitus: Tuleb kokku leppida, mis on objekti nimi, mida siis muuhulgas ka turundusmaterjalides ja kaartidel kasutama hakata.

Sisuliselt on see vaatetorn (eelmise rajatise nimi oli vaateplatvorm).

Hiljutine valla postitus kirjutab, et Meriküla trepp-lift, mis ei ole korrektne, see on tehniline ja ei ole ka ilus nimi.

Dokumendiregistris on kirjas, et "allapääs". See on üliformaalne.

Neid osapooli on palju, kes tulevikus seda nime kasutavad (nt Puhka Eestis, Visit Estonia, VisitHarku, maakondlikud turismiasutused jt, aga ka näiteks google maps). 

Puhka Eestis seltskond juba küsis minu käest ametlikku nime, et nad hakkavad seda vaatamisväärsuste nimekirja lisama. Sellest kõigest pole pääsu, et torn on suure hulga inimeste jaoks vaatamisväärsus. 

 

2. Torniga seotud info
See on hea, et ülemise rõdu keskel on ilmakaarte tähis! Aga veel.

Kas torni on veel plaanis teabetahvleid, silte, infograafikat ja seinamaalinguid?

 

2.1. Mäletan, keskkonnaamet soovis mingis kooskõlastusdokumendis, et üks infomaterjal kirjeldaks ka Muraste looduskaitseala.

2.2. Torni enda parameetrid võiks olla suurelt seinale joonistatuna, kus ka torni joonis skeemina või joonistusena koos merepinnaga ja klindiga: 

2.2.1 kõrgus jalamist katuseviiluni, 

2.2.2 kõrgus merepinnast katuseviiluni (ja ülemise vaateplatvormini?), 

2.2.3 vähemalt kõige ülemise korruse/platvormi kõrgus torni jalamist/maapinnast (ja igale korrusele samad numbrid?), 

2.3.4 silla pikkus jms. 

 Ruumiameti kõrgusandmete kaart:

 

2.3. Silla algusotsas võiks olla külade silt, et siit hakkab Muraste ja siit Meriküla - see juba mitmetes sõnavõttudes ja tekstides kirjas, et sild ühendab kahte kogukonda, silt täiendaks seda. Aga kuidas seda tehniliselt teha, peab vist arhitektiga arutama, et kas nt ühele postile saab panna, mille ühel küljel on Meriküla (algus) ja vastasküljel Muraste (algus)?

2.4. Kas ühele seintest (Tabasalu poole) saaks joonistada või riputada infotahvli, mis oleks suure kaardina juhiseks, millised vaatamisväärsused ja ka poolsaared-saared-lahed on lähedal (koos vaatesektoriga), et näiteks Aegna poole vaataja oskaks tuvastada, et see on Aegna? Kaardil võiks olla nt ka distantsid saarteni ja seal nähtavate kõrgete objektideni (teletorn, Niguliste kirik, Kopli sadam jne). Seejuures kui kaart seinal teha selliselt, et ulatub nii Naissaare kui Aegnani, siis võiks lihtsa skeemina peale kanda ka laevateed ning ankrualad (mõnele on see oluline info).

 

Nutimeri.ee:

2.5. Eelnimetatud kaardil võiks olla ka piirkonna turismiobjektid ja jalutusrajad tähistatud - või oleks parem eraldi infotahvel teha ümbruskonna vaatamisväärsustest? Mõned on ka juba Meriküla seltsi lehe kaardil näha (kaart | matkajale | Navicup platvormil), aga lisaks ka Suurupi mõlemad tuletornid, sadam, Katariina trepp (koos metsaradadega ja sõidukite parkimiskohtadega). Kindlasti tuleb kanda ka rahvusvaheline matkarada ja ka Muraste külaseltsi hooldatavad rajad klindi serval, mis viivad Katariina trepini ja vastassuunas Suurupi poole.

Natuke aitab radu joonistada ka Oliveri visioonidokument.

2.6. Ettepanek ühelt droonifotograafilt - rõdu põhjapoolsel seinal seespool (Paldiski suunas) võiks üks sein olla n-ö fotoseinaks (pildistatavatele taustaks).

Kindlasti hakatakse seal palju pildistama, enamasti nii, et üks külgsein või rõdupiire on pildil näha ja lisaks veel osaliselt merevaadet. Siinkohal võiks ette mõelda, et luua midagi sarnast, nagu on tekst ja süda Tallinnas Patkuli platsil - see on kellegi kunstniku hästi lihtne, ei ole ametlik, aga väga hea mõte, et fotode vaatajatel oleks teada, kus pilt on tehtud. 

Jagan ka pilti ja infot, et see koht olevat Tallinna üks enim pildistatavaid kohti:

Kas mõne kunstnikuga tasub selle idee teemal kontakti võtta, mida võiks "fotosein" sisaldada, et midagi sarnast teha nagu Patkulis? Edward von Lõngusega nt?

2.7. Kas Harku vald 160 raames saaks ka mingi tähise kuhugi panna?

2.8. Võibolla leida ka kuskil koht, kus on arhitekti nimi ja ehitaja andmed, tänutahvlina nt?

2.9. Mida teha külaseltsi infotahvliga silla juures? Kas jätta sama, teha uus või kaotada? Kui jätta alles, siis kas silla jalamile ka külaseltsi infotahvel lisada? Või mõlemad tahvlid lisada kuhugi vaherõdule? Samas aja jooksul sinna tahvlitele kogunev info on osalt praht...

2.10. Kindlasti tuleb täiendada infoga, et piirkonnas on 10+ kaamerat ning kuida sja kes seda infot kasutab. Nagu on Meriküla seltsi ülalpidamisega valvekaameral Tilgu teel.

2.11. Kuskil võiks hästi nähtaval kohal (silla alguses ja all jalamitrepi juures?) olla sõbralik tekst, mis tänab külastajaid, et nad ei jäta prahti maha ja ei loobi asju rõdudelt alla. See oleks tekst enamike inimeste poole pöördumiseks, ke sprahti maha ei loobi. Hoiatused ja keelud murdosa inimeste jaoks ei tööta nagunii, pigem pöörata neile tähelepanu, kes on normaalsed.

2.12. Kas panna ka midagi sarnast? "Rikkumistest või puudustest on võimalik teada anda veebilehel annateada.ee", koos QR-koodiga seintel, et kahjust saaks teada operatiivsemalt?

2.13. Lifti kasutamise juhend neile, kes tasuvad?

2.14. Kas lifti seintele, esikutesse või nende klaasidele (nagu on bussides), oleks võimalik panna suured (üleseina?) fotod paarist-kolmest droonikaadrist, mis on tehtud näiteks mere poolt või fotodest, kus on natuke ümbruskonda näha? See annaks külastajatele palju juurde, sest ise ju linnuna ei saa torni ümber hõljuda. 

2.15. Sellele kohale, kus oli Muraste poe juures info, et platvorm on suletud, võiks olla korralik infotahvel, et

Tere tulemast! [koos vaatetorni kujutisega ja kaardiga?]
Kutsume liikuma ja aega maha võtma!
2.15.1 Meriküla vaatetornini on kergliiklustee 1,5 km/ 15 min kõndimist/ 1500 sammu
2.15.2 Meriküla vaateplatvormi juures ja Kolmiku tänaval ei ole parklat tavasõidukitele, on jalgrattahoidjad ja üks invasõiduki parklakoht.
2.15.3 Palume torni külastajatel oma sõiduk/mootorratas jätta lähimasse parklasse ja kulgeda vaikselt kohalikus külas ja looduses.
2.15.4 Külapiirkonnas ja vaatetornis on valvekaamerad.
2.15.5 Küla kogukond tänab selle eest, kui arvestate küla heakorra ja turvalisusega!

See silt ehk aitab enamikke külastajaid suunata, et kõik külalised/turistid ei hakkaks autodega kuni viimse piirini sõitma, võtaksid jalutamiseks aja maha ja naudiksid ümbruskonda. Osa külastajaid vähemalt. See silt annaks ka külale kindluse, et vald hoolib neist ja teeb vähemalt niipalju, et lisab juhendeid.

 

Meriküla poolele, Meriküla tee alguses, võiks olla ka sarnane silt, aga teksti ei peaks palju olema

- Meriküla vaatetornini on kergliiklustee 0,25 km/ 4 min kõndimist/ 500 sammu

- Vaatetornil on lift, mida saavad kasutada ka jalgratastega ja ratastoolis külastajad

- Lähimad parklad on veepuhastusjaama juures, edasi sõites mobiilimasti juures, Meriküla koolihoone juures (650 m) ja kaugem on Tilgu sadamas (1,8 km/20 min kõndi)

- Vaatetornil on valvekaamerad

-  Küla kogukond tänab selle eest, kui arvestate küla heakorra ja turvalisusega!

 

2.16. Veepuhastusjaama parkla juures on küll keelumärk sõidukitele (hetkel osalt võsas), aga sinna saaks ka ju panna teksti, et tegemist on jalgrajaga ja see tee vaatetornini ja torni ümbrus ei ole sõitmiseks ja parkimiseks ette nähtud.

Keelumärgi juurde teksti pannakse rohkem tähele kui tavalist keelumärki ja siis ei hakataks autodega palju "treppi" sõitma.

2.17. Transpordiametiga (ehk Tilgu tee haldajaga) konsulteerides: Nii Meriküla tee algusesse kui Kolmiku tänava algusesse paigaldada pruuni värvi liiklusmärgid, mis juhatavad vaatetornini? Torn ise asub ju väga keerulises kohas ja ehk kaks märki aitavad hajutada koormust Kolmiku teele?

2.xx. Veel ideid?
Kõigi (vaatetornist kaugematel) siltidel võiks olla ka logo: Harku vald 160!

Tornil seina pinda kõigeks selleks on metsikult, samas eks võimalikud disainerid ka saavad nii kujundatud, et ei oleks infot liiga palju "kuhjas". 

Ettepanekuid sai palju, usun, et need teemad on juba laudadelt läbi käinud, aga panustan seepärast, et olen selle infokorjega juba tegelenud (ka on kui riskianalüüs koos leevendusmeetmete kirjaldus), et ehk on teile abiks edasi pingutamisel?

Lugupidamisega

... 

 

Meriküla vaatetorn valmis 11. juunil

11. juuni pärastlõunal avati Merikülas vaatetorn, mis ühendab klindipealse ala rannapiirkonnaga. See on sild Meriküla ja Muraste küla vahel, mis on naabruskondade elanike jaoks oluliseks ühendusteeks. 

Uus vaatetorn, lisaks praktilisele kasutusele, on ka suurepärane koht kõrgelt vaadete nautimiseks. Torn ise on juba vaatamisväärsus, millel on mitu rõdu ja muljetavaldav trepp. Torni tipu kõrgus torni jalamist on ligi 35 meetrit, kõrgeim korrus on jalamist 25 m ning silla pikkus on 37 meetrit. Merepinnast mõõdetuna on vaatetorni kõrgus ligi 45 meetrit (torn ise on ka künkal).

Projektid tellis ja ehitushanke korraldas Harku vald. Ehitusproekti aluseks on arhitektuurikonkursi võidutöö „Linnupesa“, mille autor on arhitekt Oliver Alver.

Meriküla uue vaatetorni ehitas AS Rand ja Tuulberg, kes võitis Harku valla korraldatud riigihanke ning vastutas nii projekteerimise kui ka ehitamise eest. Lepingu sõlmisid Harku vallavalitsus ja Rand ja Tuulberg 2025. aasta kevadel.

Projekti maksumuseks kujunes ligikaudu 1,24 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ligi seitse aastat tagasi vallavalitsus algatas valla merele avamise tegevuskava ning piirkonna arengukavasse sai kirja pandud mitmeid eesmärke, mida Suurupi poolsaare atraktiivsuse tekitamiseks tuleks täiendavalt teha. Uus trepp on selle eesmärgi üks osadest.

Kõige rohkem kasu saavad sellest piirkonna noored, kes plaanivad õppima minna Meriküla koolihoonesse (Tabasalu kooli filiaal, 7.-9. klassid) või juba õpivad seal. Nüüd saavad nemad liikuda otsemat teed ning nüüd ka jalgrattaga. See asjaolu peaks soodustama õpilaste igapäevast liikumist (trepi jalamilt koolihooneni on 900 m) ja vähendama laste autodega kaasa sõitmist (ning ka Tilgu teel sõidukitest liikluskoormus leeveneb).

Avamiseelsel õhtul päikseloojangul tegi vaatetornist fotod ja videod Eesti üks hinnatumaid fotograafe Kaupo Kalda, kelle pildipangas on tuhandeid peamiselt drooniga tehtud fotosid. Jagan fotosid siin tema loal.

Kolmiku 65 kinnistu omanik algatas detailplaneeringu muutmise, mille eesmärk on ehituskeelu ala nõuetest kõrvale kaldumine?

Harku vallas algatati jaanuaris Muraste külas asuva detailplaneeringu (DP) muutmine, mille eesmärk ei paista olevat avalikkuse huvi (ja krundi omaniku siirast soovi) avada klindi serval olev kallasrada, vaid hoopis katsega seadustada kehtiva ehk olemasoleva DP nõuete rikkumine ehitise püstitamisel.

Püüan lugejat säästa detailidest ja teen lühidalt. Tegemist on Kolmiku tn nr 65 krundiga, see mis on kohe uue Meriküla trepi kõrval. Maja vundament ja seinad on püstitatud ning on ka katus, aga ehitus peatati kuus aastat tagasi DP-s kehtestatud nõuete rikkumiste tõttu.

Järgnevalt pilt sellest, kuhu DP nõuete järgi pidanuks maja ehitatama ja kuhu tegelikult ehitati. 

Kuvatõmmis dokumentidest aastast 2020, mis näitab rikkumise ehituskeeluvööndisse ehitamisel

Keskkonnaamet reageeris rikkumisele, et tegelikult ehitati maja osaliselt ehituskeelualasse, peale mida ehitus peatati.

DP muudatustaotluse seletuskirja jm materjalidega saab tutvuda siit (seeläbi saab hinnata ka käesoleva postituse eesmärki).

Vald ei saa kehtiva planeerimisseaduse alusel keelduda DP muutmise avalduse vastuvõtmisest ja menetlemisest, selgitamaks välja avalikku jt seotud osapoolte huvi (naabruskonnas). See on tavaline ja seaduslik vastutulek kinnistu omanikele ja ühtlasi kaasamise protsess ümbruskonna elanike ja huvipoolte arvamuse saamiseks.

Olen kindel, et see avalik huvi on selles suunas, et nõudeid LKA ja klindi serval täidetaks, mitte ei ole avalik huvi see, et selle maja akende eest tahaks keegi klindi serval läbi jalutada. DP muudatuse algatuse vastuvõtmisega ilmselt oodatakse ka naabruskonna elanike arvamust ja soovitakse teada, milline on avalik huvi tegelikult. Kui DP muudatusele kaasarääkijaid tuleb palju, siis võimalik, et DP muudatust ei tehta.

Seda enam on avalik huvi suur, et seni on taunitud ebaseaduslik metsalangetus looduskaitsealadel ja riigimaadel eesmärgiga avada hoonete akendest merele vaateid, kuus aastat tagasi Kolmiku tn 65 omanik seda tegi (vaata fotosid siit - Lageraie looduskaitsealal?). Lisaks ei usu, et maja vundamendi mahamärkimisel eksiti (seda pole ka kuskil dokumentides mainitud ega muul moel nii selgitatud) vaid tegemist oli tahtliku rikkumisega ja ehituskeelu vööndi piiri rikkumisega.

Lisaksin veel, et klindi serval Meriküla trepist Tabasalu poole kuni Paeväljani on kallasrada läbitav ja matkarada on Muraste külaseltsi ja KOP toetusega kunagi rajatud, aga vastassuunas (ehk loode poole) klindi serv on läbitav vaid umbes 400 m - kruntide omanikud on oma aiad rajanud kuni klindi ääreni. Seega ei saa Kolmiku tn 65 omanik väita, et oma krundist klindi serva looduskaitsealale "loovutades" annaks ta justkui võimaluse inimestel kallasrada edaspidi kasutada. See on juba praegu võimatu. Lisaks on teada, et klindi serv selles kohas on mitmes kohas "alt" tühimikega ja on varisemisohtlikke lõike.

Foto veebruarist 2026, klindi ülemisest servast 3-5 meetrit allapoole

Imelikuks teeb ka krundi kaheks jagamise avaldus ka see, et algataja pakub klindi servale tekkivat uut krunti valla avalikuks maaks (või servituuti) ja seejuures taotleb uue tekkiva kinnistu liitmist looduskaitsealaga. Tegemist oleks minuteada pretsedendiga Eestis - seni on kõikide kaitsealade piiride muudatusi algatanud ikka kaitsealade valdajad (enamasti Keskkonnaamet), mitte naabruses olevate kinnistute omanikud.

Osa krundist Kolmiku 65, millest tahetakse "loobuda",
väidetavalt avalikust huvist lähtuvalt

Lisaks taodeldakse DP muutmisega ka valla üldplaneeringu muutmist.

DP-le (või selle muudatusele) on võimalik ka enda arvamus saata kuni 24. maini aadressil harku@harku.ee ja osaleda DP arutelu koosolekul 2. juulil (vt allpool valla kutset).

Väljavõte seletuskirjast:

Tilgu sadama visioon võetakse taas ette, peale 13-aastast pausi

Kogunemine Tilgu sadamasse tuleb 15. juunil. 

--------------------------------

Lõpuks vallavalitsus on ette võtnud Tilgu sadama arengukava koostamise ja selle tuules tuleb ka detailplaneeringu muutmine. Külaelanike 15-aastane mõjutustöö vallajuhtide suunal on hakanud tulemusi tooma.

Meenutuseks, et Tilgu sadama DP on koostatud aastal 2013, tegelik olukord juba ammu sellele ei vasta ning Tilgu sadama arengukava tühistati volikogu poolt umbes samal ajal. 

Minu visioon on lihtne - tuleb luua eraldi haldusüksus Tilgu sadam (mida praegu ei eksisteeri) ja jahtklubi tuleb vabastada sadama opereerimise kohustustest, et nad saaksid sajaprotsendiliselt keskenduda puhtalt purjespordile ja noortega tegelemisele. Jahtklubi jääks teiste kõrval sadama kasutajaks edasi.
Kriitikutele vastuseks saab öelda, et olemasolev toimimismehanism on minu arvates veel n-ö kolhoosiaegne - seda on näha ka alale kerkivatest "putkadest", millele sel kevadel veel lisagi tekkis - ei mingit pikka perspektiivi, ainult lühiajalised vaated ja huupi tegutsemised. Peamiselt konteineritest koosnev "putkamajandus" on minu arvates eilne päev. Jahtklubil on olnud piisavalt aega oma arendusvõimet näidata, aga tulemusi ei ole, tuleb teha operaatori vahetus.

Vaated Saarte Liinide opereeritavale Triigi sadamale, mis võiks ka meile eeskujuks olla:

Foto: BauEst OÜ

Foto: Saarteliinid.ee

Tuleb hakata selles suunas liikuma, et sadama operaatoriks saada Saarte Liinid - neil on üle Eesti mitu väikesadamat hallata, sh Naissaare sadam. Sadamate haldaja kahe lähestiku sadama puhul tekib ka võimalus, et luuakse suveperioodideks regulaarne laeva- või väikelaevaühendus sadamate vahele (nagu on Papissaare ja Vikati sadama vahel).

Kuvatõmmis: Nutimeri.ee

Minu arvates ei tohiks tõrjuda ka eraalgatusi, kui naaberkinnistute omanikel on soovi sadamateenustega seoses midagi veel lisaks arendada - piirkonna DP peab hõlmama ka naaberkrunte ning ka uut juurdepääsu sadamani.

Valla initsiatiivil kutsutakse 15. mail kell 17 kokku kõik asjast huvitatud.

Pane end tulijaks kirja siin, mida rohkem on mõtteid külaelanikelt, seda parem!

Kutse sisu:

Tule ja anna oma panus Tilgu sadama tuleviku kujundamisse! Kohtume kaasamisüritusel, kus jagame ideid, arutame ja loome koos visiooni.

Registreerimislink: https://forms.office.com/pages/responsepage.aspx...

                15. juuni 2026
                Kell 17.00
                Tilgu sadam

 Miks tulla?
• Kaardistame ootused, vajadused ja mured
• Kogume ideid sadama funktsioonide arendamiseks
• Leiame võimalikke kompromisse erinevate osapoolte vahel
• Tugevdame kogukonna kaasatust ja omanikutunnet
• Loome aluse edasiseks koostööks ja läbipaistvaks otsustusprotsessiks

Ootame osalema kõiki, kellele Tilgu sadama tulevik korda läheb:
 Sadama kasutajad
 Kohalik kogukond
 Ettevõtjad
 Avalik sektor

Mõtle juba ette kaasa
 Milleks peaks Tilgu sadamat tulevikus kasutama?
 Mis täna töötab ja mis ei tööta?
 Millised on suurimad mured?
 Millised teenused või funktsioonid on puudu?
 Kuidas tagada tasakaal arenduse ja looduskaitse vahel?

 Toitlustus kohapeal

Milleks on vaja uut visiooni, arengukava ja ajakohast vastavat DP-d? Sellepärast, et see kõik on hetkel puudu. Kui vaadata, mida kõikides teistes väikesadamates ehitatakse, siis meie sadam on väga ajast maha jäänud, jahtklubil endal ei ole ressursse, et mingeid visioone luua ja rakendada, tulemuseks on lipp-lipi-peal sadamahoonestus, mis ei paista ei mere ega kõrvaltee poolt sellisena, mis kutsuks seal peatuma.

Näited teistest väikesadamatest:
Salmistu sadama võtmed anti 15. aprillil üle kohalikule toitlustajale.
Hara sadama hoone Noarootsis kerkib - märts 2026.

Kuus aastat on möödas - 22.04.20 toimus Tabasalus piinlik protestimiiting

Täna, täpselt kuus aastat tagasi (kevadel 2020) toimus Tabasalu vallamaja juures piinlikust tekitanud protestimiiting, mis leidis ka meedias kajastamist. Meenutan seda lugu lihtsalt seepärast, et meil kõigil on sellest midagi õppida.

Osa inimesi ei tahtnud oma lapsi peale 6. klassi naaberküla koolimajja õppima saata, pikka aega "löödi lokku" valedega, mille hulgas väideti, et naaberküla (kooli)tee koolihooneni on ohtlik.

Oma "kampaaniasse" õnnestus eksitava infoga haakida isegi HTM-i ametnikud, kes vastava kirja kirjutasid, et koolitee peab olema ohutu, ning seega lapsi ei saa seni sinna kodulähedasse koolihoonesse õppima suunata. Hiljem millegipärast võeti nõudmised tagasi...

Ajakirjandusse ja igasugu meediasse läks ka see teema... Isegi Delfi TV, Pealtnägija ja TV3 reporterid lollitati selle ohtude manamisega ära. Tehti igasugu filmilõike algklasside õpilastega pimeduses ja organiseeriti bussid kõige kitsama kurvi juurde demonstreerima, et liikus seisab, veel siis alles olnud trepi juures ja Kopliotsa teel käidi TV3 ajakirjanikuga, väidetega, kui ohtlikud on need ligipääsud. Protestijad ei kuulanud mõistlikke vastuargumente, nt muuhulgas ka seda, et enamike õpilaste transport on bussidega korraldatud, tee on valgustatud ja osa teelõigust on juba kergliiklusteega...

Küsisin seepeale siis kõigilt asjaosalistelt eraldi, kus on nõuetes kirjeldatud ohutu koolitee definitsioon ja kas see käib ainult jala liikujate, autodega liiklejate, jalgratturite ja bussiga liiklejate kohta? Ja kas ohutu koolitee ulatub koolist lähima maanteeni või hoopis lapse koduni? Ja lisaks uurisin, et millised kriteeriumid on ohutul kooliteel erinevad nt tavateede ja maanteede ohutuse ehituslikest põhimõtetest?

...

Piinlik "vaikus", minu kirjadele ei vastatud. HTM võttis oma mittevastavuse tagasi, ajakirjanikud koristasid veebist sellesisulised artiklid, sest mitte keegi ei suutnud terminit lahti seletada ega vastavat nõuet leida.

Koolis õpib juba viies lend, mainitud teelõigul pole selle aja jooksul ühtegi jala ja rattaga liikleva õpilasega õnnetusi juhtunud. Hinnanguliselt kogu see aeg 80% õpilastest jõuab kooli ja sealt ära autode või bussidega, mille suurimad riskiaspektid on hoopis nende juhid, mitte teelõik iseenesest.

Nimetatud protestiaktsioon lõppes seega piinlikult... Vaid üks "jälg" on meediasse sellest ajast jäänud, Delfi TV-s. Vaata Delfi TV kajastust ja videot kevadest 2020, milliste argumentidega rünnati nii vallaametnikke kui naaberküla olusid. Huvitav on see, et kuigi 40 autoomanikku toimetasid oma sõidukid kohale, siis oma näo ja nimega ei tuldud kaamera ette ega ka vallaametnike jutule. Miks?

Siis protesti eestvedajad veel ei olnud erakondade liikmed.

Naaberkülast on kujunemas alevik?

Jagan detailplaneeringute teadetest saadud infot, et Muraste keskusesse plaanib tulla veel kaks kauplust (või kaubanduskeskust).

Eskiislahenduste arutelu toimub 16. aprillil kell 17.00, Muraste koolis (Lee tee 9).

Kinnitamata andmetel tunneb Mummi Trahteri kinnistu vastu huvi Meie Pood,
aga krundile võib ka mõni muu teenuspakkuja tulla
(nt mäletavasti Coopi poe tulemise eel tundis asukoha vastu algul üks teine kaubandusettevõte).

Kinnistu arendusplaanid on ette võtnud Grossi pood.

Detailplaneeringute algatamise eelsete eskiislahenduste materjalidega saab tutvuda:
kaart.harku.ee/DP/260303_570/avalik (Muraste külas, Kolmiku tn 2) ja
kaart.harku.ee/DP/250121_524/avalik (Muraste külas, Suureotsa tee 1).

Lisaks, et Transpordiamet plaanib maantee ja Kolmiku tänava ristmiku ümberehitust.

Kommentaariks vaid niipalju, et see on loomulik protsess - tuleb juurde rahvast ja noori, tuleb juurde ka teenuseid ja ettevõtjaid. Muraste külast saab varsti alevik?

Meriküla trepist on pea pool valmis

Juba eelmise aasta sügise eel sai hanke korraldajatele selgeks, et kümne kuuga Meriküla trepp ei valmi ja juba oktoobris 2025 küsiti vallaga kokku lepitud tähtajale kolm kuud juurde. Seega uus lubadus valmimise tähtajana on maikuuks.

Olen ehituse protsessi põgusalt jälginud ja vahel ka objektil lähemal viibinud sel ajal, kui ehitustegevust ei toimu ja tagasihoidliku hinnangu järgi on ehitusest valminud alla poole (kui arvestada, et suure osa objektist moodustavad liftiosa ja sild). Tänaseks on lootus kustunud, et "valmib järgmise aasta alguses", aga pigem tasa ja targu.

Vald jagas enne suurveoste algust 2. detsembril ka oma kommunikatsioonikanalites, et suurveosed toimuvad seitse nädalat, millest on juba möödumas kaheksa. Ilmselt tulevad selgitused lähipäevadel, et ollakse endiselt maikuu graafikus.

Vähemalt on ehituse aeg juhtunud selles mõttes õigele ajale, et suurveosed ja mitmekümne tonnine rasketehnika liigub mööda Tilgu teed ja klindiserva ajal, mil maapind on külmunud. Loodetavasti suurveosed lõpevad enne sulaperioodi. Objekt ei ole ehitajate jaoks lihtne, aga seni paistab kõik sujunud olevat.

Jagan pilte valmivast objektist selleks, et keegi teine objektile lähedale ei läheks - sellisel objektil viibimine on alati riskidega seotud ja ilma saatjata tuleb teada, kus täpselt liikuda.

NB! Fotodest ei tasu järeldada, et ehitus on niivõrd suur, tellingud visuaalselt jätavad mulje rohmakast tornist. Tegelik tulemus tuleb sihvakam. 

Foto 17. jaanuarist 2026, Kolmiku tee poolt

Ohutum on objekti vaadata piirdeaia tagant

Foto 25. jaanuarist, korruseid tuleb seitse

Kraana on ootel viimaste osade paigaldamiseks

Meri paistab endiselt

Meriküla tee ja veepuhastusjaam paistavad eemal

Silla ootel

Fotode autor M. Vaik, võib mujal kasutada ja jagada ainult koos viitega blogipostitusele.

Lisainfo:
Riigihange 288167
Nurgakivi paigaldamise tseremoonia jõudis veel eelmine eelmine vallavalitsus korraldada.
2022: Trepini viiva Kolmiku tänava elanikud on mures, et trepist saab turismiobjekt.
Meriküla trepist aastal 2021 (uue trepi vastased kaotasid kohtus).
Varasemad blogipostitused kahe küla vahelise ühenduse uuendamise teemal aastast 2020.

P.S. Lisan foto läheduses asuvast Kopliotsa tee kallakust, kust praegu koolide õpilased jt, kel pole võimalust/vajadust autodega liikuda, kasutavad seda rada kahe küla vahel liikumiseks. Sellest ajast, kui eelmine trepp suleti (aastal 2020) - vallaametnikud on kõik see aeg arvanud, et see kallak on (talviti) ohutum tee kui oli eelmine trepp. Kevadsula ootel.

Kasvõi postidel köiest oleks abi, et paremini püsti püsida

Märulifilmi "Sisu: Teekond kättemaksuni" üks stseenidest on filmitud Merikülas

Septembris 2024 sõitis Merikülla treiler, millel veeti tanki. Sel ajal kattis filmivõtteid suur saladuseloor. Nüüd sain teada, et tegemist oli käesoleva sügise maailma kinodes ühe enim hinnatuima märulifilmiga.

Aasta tagasi tegin tankile tiiru peale. Tegin foto, mida jagasin ka kohalike elanike FB-foorumis. Pildil paistab ka nõukaaegne veok, mille tõttu siis eeldasin, et film ei tule Teisest maailmasõjast.

Rõske õhtu võtteplatsil jäi meelde

Esmakohtumisele järgneval päeval möödusin taas rannast ja nägin juba suurt hulka inimesi ringi liikumas, üks seltskond oli juba filmitehnika üles pannud ning igal pool rannas vedeles militaarvarustuslikke atribuute. Madalas rannavees märkasin mingit puurisu, millel üks mees ukerdas. Kaamerad olid mere poole suunatud ja keegi hõikas võõras keeles käsklusi. 

Üks rannast eemalviibijatest paistis olevad mingit sorti "brigadir" ja astusin talle ligi kavatsusega küsida, et mis filmivõtetega on tegemist? Ta lõpetas just telefonikõne ja sain teada, et täitsa eesti keeles saab temaga vestelda.

Ta vastas, et ei saa sellele küsimusele vastata, mille jaoks filmitakse, kogu filmitiimil oli saladuse hoidmise kohustus. Edaspidisest vestlusest sain vaid niipalju teada, et tegemist on ühe USA filmikompanii produktsiooniga ning ka seda, et tank on Soomest kohale toodud.

Küsisin, et kas võin ka seda tegevust pildistada, enda jaoks? Vastus oli resoluutne ei. Tänas, et ma enne luba küsisin, aga ütles, et kogu tiim on selleks mobiliseeritud, et filmivõtetest info laiemasse üldsusesse ei lekiks.

Üks teine tiimi liikmetest eemal tõrjus veel paari uudishimulikku, kes oma telefonid oli pildistamiseks taskust välja võtnud. Tänasin enda vestluskaaslast ja lohutasin end, et küll kunagi saan teada, mis filmiga on tegemist. Siis koos teise uudishimulikuga jälgisin rannavees toimuvat veel mõnda aega, märkasime, et kohale toodud tehnika oli ikka päris tasemel - mitu kaamerat, relsid, režissöörimonitor, suur kaamerakraana, suured valgustid. Tore oli võtteplatsil toimuvat sebimist jälgida ja teise pealtvaatajaga jagada mõtteid nähtust. Ja hoidsime teineteisel silma peal, et ei tekiks kiusatust pildistada.

Lõpuks hakkas jahedus kõrvu näpistama ja jalutasin koju tagasi. Peas keerlesid igasugu oletused, et mis filmivõtetega küll võis tegemist olla... Aga et tegemist oli soomlaste kuulsa filmi Sisu järjega, ma ei osanud siiamaani aimata.

Info filmist jõudis meediasse

Kui sellest filmist paar kuud tagasi meediast lugesin, et soomlaste tehtud Sisu saab järje Sisu II: Road to Revenge, ei osanud isegi siis seoseid luua, et tegemist on sama filmiga, mille võtteplatsil olin viibinud. 

Novembris 2025 PÖFF-i üheks publikumagnetiks on osutunud Soome-USA-Eesti ühistööna valminud märul, mis tekitas huvi. Alles siis, kui asusin pileteid broneerima, meenus mull nähtud tank Merikülas.

Kinos nüüd film nähtud. Lühidalt: suurepärane märul ja meelelahutus. Mõneti ka muinasjutt, aga mitte halvas mõttes. Meenutab 90-ndate märulifilme, aga selles loos on sisu ja ka midagi, millest meie aru saame. Teame ju ajaloolist konteksti, mille põhjal lugu on tehtud.

Ja film on ülimalt heal tasemel tehtud, ikkagi 12 miljonit dollarit oli kogueelarve. Mõned filmiapsud olid küll sees, mida vaid nõukaajal sündinud märkavad, aga kogumuljet need ei kõigutanud. Kinosaalis vaatajana saime emotsioone igatsorti. Oli väga ägedaid kaadreid ja stseene, milledest ühel juhul publik saalis isegi huilgama hakkas. Mõneti oli tunda minu jaoks ühe aegade parima märulifilmi Mad Max: Fury Road vaibi. Paralleele saab tõmmata teistegi kultuslike märulifilmidega, aga selles filmis on minu jaoks midagi enamat. Kinno läksin suurte ootusteta, olles režissööri samanimelist esimest filmi näinud - ei soovita neile, kellele verest nõretavad ja füüsikareegleid eiravad filmid ei istu. 

Lõputiitrites nägin üsna palju Eesti nimesid, ka tuttavaid

Filmi lavastaja on Jalmari Helander, kelle filme on Eesti kinodes ka enne levitatud, sealhulgas 2022. aastal valminud Sisu. Kuuldavasti tegeleb ta Hollywoodis juba Rambo järje või eelloo lavastamisega.

Peaosas on üks Soome skandaalsemaid näitlejaid Jorma Tommila, teine peaosalistest on Avatari filmist tuntud staar Stephen Lang.

Eestipoolne panus tuli Allfilmi poolt. Filmis osalevad mitmed Eesti näitlejad: Pääru Oja, Erki Laur, Veiko Porkanen, Kaspar Velberg ja teised. Tasub mainida, et ka kostüümikunstnik on eestlane - Pille Küngas, kelle tuntumad tööd on meil teada filmisarjast apteeker Melchiorist. Eriefekte koordineeris Roman Neso Laupmaa, tuntumateks kaskadöörideks Enar Tarmo ja Jaan Roose. Lisaks on filmi peategelase lemmikloom ka Eesti perest, terjer Simba.

Maailma esilinastused toimusid mõned päevad tagasi 21. novembril mitmes riigis, sh Pöffi kavas paar päeva varem, aga juba praeguseks on film tagasi teeninud pool miljonit dollarit.

Suur osa võtteid tehti Eestis ja hea oli ära tunda tuttavaid kohti, sealhulgas ka Meriküla randa. 

Loe lisa: 
Postimees 21.11.2025: Hollywoodi staarid ja Soome mehed läksid Eesti metsas sõtta
ERR Galerii 18. novembri esilinastusest Tallinnas
EPL 27.08.2025
Postimees 24.10.2025

Foto on tehtud Apollo kino koridoris

Meriküla on ennegi olnud mitmete filmivõtete ja reklaamklippide võttekohaks.