Tilgu sadama arengukavast: selle asemel, et sügavale vette laieneda, kas ei saaks hoopis "kaevuda" maa poole?

15. juunil toimus Harku vallavalitsuse eestvedamisel Tilgu sadamas eri huvipoolte ühine ajurünnak ideede korjega, mida saaks sadamas tulevikus paremaks teha, aga seni ei ole kohtumisest veel head kokkuvõtet (protokolli/memo) koostatud isegi selles osalejatele jagamiseks. 

Samas sündmusel osalejatele jagati nüüd hoopis ühte küsitluse lehte... Ja see ei ole isegi ideede nimekirjaga küsitlus vastajate eelistuste kogumiseks skaalas üks kuni kümme palli... Milleks selline leht, millel on vaid üks (tekstimahu piiranguga) väli uute mõtete kirja panemiseks ja mille kaudu suure tõenäosusega kohtumisega võrreldes mingit uut ideed/vajadust ei pruugi tulla?
Samas täiendava ideekorje küsitluslehte ja selleni linki ei ole jagatud laiemale üldsusele, et saada peamiselt neilt huvitatutelt sisendeid, kes 15. juunil ei saanud osaleda ja oma mõtteid edastada...

"Palun andke siin vormil oma sisend kuni 17.07.2026: Tilgu sadama arengukava sisendikorje ürituse tagasisideküsitlus"

See ideede "lisakorje" on kriitilise pilguga hinnates taaskord pigem üks venitamine. Millised uued ideed üldse saavad normaalse sadama arendamiseks veel tekkida, kui sadama lisaarenduse vajadusest on juba viimased 5-6 aastat aina räägitud. Tegutsemise asemel ikka vormistamised ja jututoad...

15. juuni üritus oli taaskord järjekordne jututuba?

Kuvatõmmis ruumiameti kaardilt sadamaregistri andmekihi kaudu (klikka pildil)

Nagu kaasamisüritusel sai öeldud, Tilgu sadama arengukava loomisel, DP ettevalmistusel ja reaalses arenduses ei ole vaja jalgratast leiutada. On vaja leida rahalised vahendid, ka eelarvevälised, kui valla või jahtklubi eelarve ei võimalda lähiajal täiendavalt investeerida. 

Oma ettepanekuid, mis tuginevad teiste sarnaste (valdadele kuuluvatele) väikesadamate arendustele, olen avalikult ka jaganud, nt Meriküla blogis.

Peamine probleem, mida ka kaasamisüritusel märkasin - üks lepingu osapool loodab teisele ja teine esimesele, aga sisulist koostööd ei paista. Jahtklubi loodab, et vald võtaks initsiatiivi ja eelarvelised lubadused sadama edaspidiseks arendamiseks ja laienduseks (nende visioon vajadustega on igatahes nõudlik), samas vallavalitsuse esindajad loodavad, et jahtklubile lepinguga laiemaid volitusi andes jahtklubi ise leiab täiendavad vahendid ja ressursid arengule kaasa aitamiseks. Aga kumbki ei tee midagi, lootuses, et teine teeb... Tehakse vaid miinimum, mida hädapärast vaja teha. Samal ajal ei loeta omavahelist sõlmitud lepingut põhjalikult.

Ja siis sadam on nagu kits kahe heinakuhja vahel (need kuhjad on "loomast" nii kaugel, et ta ei saa kummastki söönuks).

Sadama üritusel 15.06 ise sõna saades loetlesin peamised asjad, mis normaalsetel sadamatel on tehtud ja milles meie sadam on maha jäänud, esitades ka ideid, mida edasi arendada (nt analüüsida, kas sadama Saarte Liinid AS-ile opereerida andmisel on reaalset kasu nii vallale kui ka AS-ile, st kas erakapitali kaasamine oleks reaalne, võimalik ja mõistlik). Aga neid mõtteid tuleb veel ja veel korrata, et lõpuks otsustajatele kohale jõuaks. Selles mõttes "jututoa" üritus päris tühja ei läinud, kui lähinädalatel ka reaalsed esimesed tulemused arengukava koostamisel hakkaks paistma.

Täitsin siiski eelmainitud küsitluslehe (uuesti) 

Igaks juhuks kirjutasin küsitluse lehel omaltpoolt veel üle peamised põhiteemad, millest olen ka siin blogis varem kirjutanud, sotsiaalmeedias jaganud ja ka 15. juuni ajurünnakul uuesti rääkinud. Aga üks idee on jäänud veel jagamata. Panen siia sõna-sõnalt teksti, mille küsitluse väljale kirjutasin ja panen ka skeemi, et oleks arusaadavam, millele siinset postituse pealkirja kirjutades olen mõelnud.

See mõte mul oli ka enne kaasamisüritust isegi märkmetena kirjas, aga ajanappuses unustasin öelda või grupitöö paberile kirja panna. See on seotud jahtklubi poolse ambitsioonika ideega, et sadamabasseini on vaja suuremaks teha, peamiselt laiendades rohkem mere poole, kasvõi olemasolevat muuli (osaliselt) kaugemale ehitades. Esmahinnangul paistab see soov/vajadus ja ambitsioon olevat tõsiselt kulukas eesmärk, peamiselt seetõttu, et mõned meetrid mere poole on sügavus järsult ja oluliselt suurem, kui kalda lähedal ning sinna pinnase ja kivide kuhjamisel ei piisa olemasolevast muulist - ikka on vaja kaugemalt lisa tuua, mis teeb juurdeehituse kalliks. Selle vajaduse pealt saab mõelda ka kastist välja.

"Jagan veel ühte ettepanekut, sadamabasseini laiendamiseks maa poole.

Selle asemel, et sadamabasseini laiendada merre uue muuli ehitamisega sügavasse vette, tuleb hoopis sadamabasseini suuremaks teha maa arvelt. Sadamabasseini on võimalik kaevata suuremaks Tilgu tee poole, mille juures väljakaevet saab kasutada sadamaala laiendamisel täiteks mere arvelt, kus on sügavus vaid mõnekümned sentimeetrid. Sel juhul ei ole sadamaala laiendusel (merre) vaja kaugelt pinnast juurde tuua, jäävad ära suured veokulud ja Tilgu tee koormamine. Kohapealse pinnase ümbertõstega laieneb sadamabassein suuremate kulutusteta, samal ajal ei peaks oluliselt vähenema sadamaala, kui kaevest välja tõstetav pinnas sinnasamasse kõrvale madalasse vette tõstetakse (muidugi KKA loal ja kooskõlastustega). Sellisel juhul saaks kaikohti juurde, tekib ruumi ka korraliku sadamahoone rajamiseks ja samal ajal vald ei pea end mingite laenudega koormama, kui leitakse selleks eesmärgiks ka EL-i või mõne muu fondi rahastus (või erakapitali kaasates). Selle ettepaneku kohta tegin ka skeemi.

Selliseid sadamabasseini jaoks süvendusega "maa poole kaeveid"
ja isegi kanaleid on mujal tehtud küll.

Kordan üle oma ettepanekut, et sadama opereerija peaks olema jahtklubist eraldiseisev, et tagada fookus sporditegevusest eraldi ning olla ka sadama kasutajate tegevustel järelevalve ja ka lepingu tingimuste täitmise üle (kohapeal) kontrollija. Hetkel on praeguse aastatepikkuse "seisaku" üks põhjuseks see, et sporditegevusega tegeleva MTÜ roll on ühildatud sadama opereerija/arendaja rolliga ning kohustustega, aga tegelikkuses arendaja rolli ei suudeta täita ja vald ei suuda ka seda nõuda.

Kokkuvõttes jään selle mõtte juurde, et tulevane DP ei tohiks tulla vaid sadama kinnistu kohta vaid see DP peab tulema piirkonna DP-na, mille puhul oleks kirjeldatud ka uue juurdepääsu lahendus ning ka teiste lähikinnistute võimalused ja osalised piirangud."

Merekaart koos mõõdistusandmetega ja sügavustega

Tsitaadi lõpp. Selle asemel, et ideede lisakorjet teha, tuleks tuumakamad ideed ja vajadused arengukava mustandisse juba kirja panna ning valla eelarvestrateegiasse lisada esialgseid eelarveridu (ja otsida lisarahastust). Selle asemel osalejatele, kes ootavad nii kohtumise kokkuvõtet kui ka arengukava esialgset versiooni, saadeti hoopis küsitluse link, et kirjutage veel... Milleks? Kas kohtumiselt ei saadud juba piisavalt ideid ja (häda)vajadusi? Millist ideed või vajaduse kirjeldust veel oodatakse? Et sadama alale peaks rajama ka lõbustuspargi? 

Jagan siinkohal ka 15. juuni kohtumisel ühte kuulajatele öeldud kommentaari vallaametniku poolt: "kust me selleks kõigeks raha saame?" Ei kommenteeri.

Aerofoto aastast 2021, kui uus sadamatäide ja muul oli juba tehtud ning jäänud olid pisitööd.
Näha on ka veealune põhjareljeef ja ka kunagine pikem muul, mis on hetkel vee all.

Kokkuvõtteks on siinkirjutajal tunne, et sadama arengukava koostamisel venitamine käib edasi ja enne aastalõppu ei hakka ei uus arengukava ega ka uus sadama või kogu piirkonna detailplaneering kuskile suunas arenema.

Loodan südamest, et eksin.

Loe lisa:
Tilgu sadam sadamaregistris
Tilgu sadama arengukavast varasemad blogipostitused
Sadamas sündmuse järelkajastus valla FB-lehel (koos fotodega kommentaarides)
Aerofoto sadamast 2019

Aerofoto aastast 2014 - madalas vees saab sadamaala efektiivsemate kuludega laiendada

Kuidas uue koalitsiooniga volikogu nüüd on tööle hakanud?

Uuel koalitsioonil või siis endistel naasnutel, kes lasid peale valimist oponentidel juhtida viis kuud, on nüüdseks möödunud 40 päeva (taas said juhtimise tagasi maikuus). Mis selle ajaga on jõutud teha või ümber pöörata? Selles osas on võimalik ülevaateid saada maikuu ja juunikuu volikogu istungitelt.

25. juuni: neli tundi volikogu istungit

Jagan 25. juuni volikogu istungist viimast 15 minutit (alates 03.49.00), kus vallavanem annab ülevaate kuu aja jooksul vallas toimunust ja vastatakse volikogu liikmete küsimustele.

- Kas nii juhib volikogu juht volikogu? Ei näe, et volikogu juht näeks vaeva, et volikogus toimiks koostöö ja ühine-viisakas arutelu... Ometi valimiste ajal ju seda lubas.

- Ei ole tunnetust, et volikogu juht oleks volikogu liikmete poolel, ta on justkui vallavalitsuse esindaja... Neutraalne hoiak on nõrkadele?

- Lõpetatakse koosolek siis, "kui mul on vaja", ükskõik, et mitu küsijat järjekorras veel ootel. Koosoleku lõpul kärkivat kõneviisi volikogu juhi poolt on kurb kuulata.

- Toimub piinlik vaidlus selle üle, kui vana on Harku vald. Volikogu aseesimees suudab selle vaidluse lõpetada, volikogu juht ei üritagi.

- Küsimused vallavalitsusele jäävad vastuseta, keerutatakse, ei vastata mõnikord lihtsalt, et ei tea ja suhtumine on arrogantne ja ülbe. Volikogu juht ei võta initsiatiivi küsimuse kordamiseks, kui esmalt küsimused jäävad vastuseta.

- Kui jutuks tuleb Maakaitsepäeva kava, milles ei olnud kirjas, et sel päeval tuleb lahingu imiteerimine püssilaskude ja laskemoonaga, siis antakse teada, et meie lapsed on nii hellikud, et kui Rimi juures "tuleb väike pauk, siis on kohe maailmalõpp".

- Uue vaateplatvormi teemas antakse üleolevalt teada, et seal probleeme ei ole ja et kui asi on lifti seismises, siis ehk see hakkab järgmisel nädalal tööle. Muresid pole, milles küsimus...
- Volikogu üks liige pöördus vallavalitsuse poole uue vaateplatvormi teemadega seoses (vt alates 00.14.35), aga selle istungi lõpus öeldi, et pöördumistele ja küsimustele vastamise aeg on ümber ning nendele vastatakse augustikuu lõpus toimuval istungil.

- Küsimusele, kas vabaühenduste toetuse määrusele on plaanis muudatusi teha, vastatakse ükskõikselt, et kui on probleem, siis teeme, vastuseks ei tule jah ega ei.

- Kui tuleb tähelepanek, et valla kodulehelt on eemaldatud 7. mai Harku Valla Teataja number, siis kehitatakse õlgu, et pole probleem, paneme tagasi... Ei ole kriitikat, et ametnik jätnud midagi kahe silma vahele vms. 

Kogu selle esile toodud volikogu ülekande ajal oli valdav üleolev suhtumine opositsiooni liikmetesse, vastused olid arrogantsed ja sisuliselt ei suvatsetud või tahetud vastata. Ühel volikogu liikmel palutakse küsimus edastada e-posti aadressile, teisele antakse teada, et võta lihtsalt teadmiseks jne. Nii on ka opositsiooni mõnedel esindajatel raske jääda viisakaks.

Mürgine õhkkond, ei ole koostöövaimu. Miks see nii on? Kas seepärast, et uuel koalitsioonil ebaõnnestus järgmise eelarveaasta esimene lugemine ja muudatused ei läinud läbi? Kas kaolitsiooni hääled ikka peavad?

Palun kuulata esile toodud lõiku (ärge lähtuge ainult minu tekstist, veenduge ise).

Veendu ise, alates 03.49.00-st.

Miks istung toimus neli tundi? Aga seepärast, et maikuus võimu vahetuse järel volikogu komisjonide töö seiskus ja maikuu volikogu istungil ei saadud ühegi tähtsa teemaga edasi mindud või midagi oluliselt ära otsustatud.

Tilgu tee ääred on pea täies ulatuses peatumise ja parkimise keelupiirkond

Autodega külalised, kes te guugeldate Meriküla ja selle vaatetorni, siis siia postituseni jõudmisel saate teada, et südamest: ei keela kellegi sõidukiga külla tulemast, kui järgitakse kokkuleppeid (reegleid) ja arvestatakse kohalike elanike ja looduskeskkonnaga.

Siinkohal info, et Tilgu tee küla piirist alates pea kuni koolihooneni on üle kolme kilomeetri järjest tähistatud peatumist ja parkimist keelavate liiklusmärkidega. Vaata fotosid, veendumaks, et kilomeetrite kaupa ei tohi tee servas parkida. 

Sel on ka praktiline põhjus - tee on kitsas ja suures osas ka looduskaitsealas.

Tilgu teel on rohkem kui 3 km ulatuses tee servades peatumise ja parkimise keelu vöönd

Pilt: Google Street view. Külatee alguses on peatumise ja parkimise keelu
märgid isegi mõlemal pool teed koos ulatusega kilomeetrites.

Tilgu tee Rannamõisa küla poolt sisse sõites, alates sadamast.

Keelav märk külast väljuval suunal

30. juuni pärastlõunal on nahaalselt pargitud tee kõige kitsamale kohale...

Saan aru, et on tore rannale päevitama või (koeraga) jalutama minnes auto rannajoonele võimalikult lähedale parkida, aga ometi on külas olemas paar head parklat, kuhu autot jättes rand ei ole kaugemal kui 300 meetrit.

Parkida saab sadamas, mobiilimasti all ja koolihoone juures.

Asi ei ole vaid liiklusreeglite eiramises, lihtsalt jube tüütu on, kui autod on ühe suuna kinni parkinud, ei saa normaalselt sõita. Vahel kui vaatetorni "laulupeolt" tuleb kolonn autosid ja tee äär on jalutajaid ja jalgrattureid täis, siis teele pargitud auto taga möödumishetke passimine võtab vahel minuteid.

Külalised, olgem mõistlikud, kuni 10-minutiline lisajalutuskäik ei võta kelleltki tükki küljest, kui pargite oma auto sihtkohast kaugemale.

Loe lisa: 
Tilgu teel on külaseltsi valvekaamerad koos numbrituvastusega
Merikülla viib vaid üks tee (2009)

Tilgu teel sõidab 500 autot päevas (2018)
Tilgu tee servale paigaldati põrkepiire (2009)
11414 - Tilgu tee sai maanteeameti hallatavaks teeks (2010 märts)
Laiutajad ja kihutajad teel (2010 aprill)

Tilgu tee laiendus sai valmis (2010 november)
Kihutajad Tilgu teel sõidavad kraavi ja puudele sisse (2012 kevad)
Must jää viis teelt mitu autot (2013 jaanuar)

Tilgu teel liigub palju metsloomi (2018)

Meriküla (vaatetorn) on valla poolt hooletusse jäetud ja mis on lahenduseks?

Meriküla vaatetorn avati 11. juunil ja juba 12. juunil ning paar päeva hiljem sai vallale saadetud ettepanekud, mida teha, et valla uue maamärgi olemasolu kujuneks piirkonna jaoks igasugu realiseeruvate riskide asemel võimalusteks. Ning piirkonna vaatamisväärsus ei muutuks kohalike jaoks taagaks ja veskikiviks kaelas.

Esmalt infoks, et minu teada vallas mitte ühegi ettevõttega ei ole lepingut tehtud trepipiirkonna heakorra ja turvalisuse tagamiseks. Harku valla dokumendiregistrist leiab, et viimati sõlmiti selline leping aastal 2019.

Teisalt infoks, et vald ei ole siiani ka Meriküla teed (tänavat Tilgu teest kuni vaatetornini) lisanud ei suvisesse ega ka talvisesse hoolduskavasse, mille kohta infot leiab valla geoportaalist. Ainukesena on märgitud veepuhastusjaama juures olev väikeparkla, et seda peab suviti hooldama (Strantum?), alloleva kuvatõmmisel näha tumepunase ristkülikuna (teede hooldustasemed on Kolmiku teel ja Tilgu tee kergliiklusteel näha punase joonena).

Mida me teeme selle teadmisega? Kirjutame kirju edasi või hakkame tegutsema? Seni pole näha, et peale ettepanekute saatmist oleks ajutiseks kiireks lahenduseks kohale veetud täiendavad prügikastid, ajutised liikluskorraldusvahendid jms kuni tervikliku lahenduse tegemiseni.

Jagan siinkohal ettepanekuid vallale, millele pole vastatud ei enne jaaniaega ega ka nüüd, 26. juuniks.

R, 12. juuni 2026 kell 19:31
Subject: Meriküla vaatetorn - nimi ja infotahvlid - ettepanekud 12.06.26
To: Harku Vallavalitsus <harku@harku.ee>

Tere

Mitte kriitikana, aga ettepanekud, mida ma võinuks juba ammu kirjutada.

1. Meriküla vaatetorn

Soovitus: Tuleb kokku leppida, mis on objekti nimi, mida siis muuhulgas ka turundusmaterjalides ja kaartidel kasutama hakata.

Sisuliselt on see vaatetorn (eelmise rajatise nimi oli vaateplatvorm).

Hiljutine valla postitus kirjutab, et Meriküla trepp-lift, mis ei ole korrektne, see on tehniline ja ei ole ka ilus nimi.

Dokumendiregistris on kirjas, et "allapääs". See on üliformaalne.

Neid osapooli on palju, kes tulevikus seda nime kasutavad (nt Puhka Eestis, Visit Estonia, VisitHarku, maakondlikud turismiasutused jt, aga ka näiteks google maps). 

Puhka Eestis seltskond juba küsis minu käest ametlikku nime, et nad hakkavad seda vaatamisväärsuste nimekirja lisama. Sellest kõigest pole pääsu, et torn on suure hulga inimeste jaoks vaatamisväärsus. 

 

2. Torniga seotud info
See on hea, et ülemise rõdu keskel on ilmakaarte tähis! Aga veel.

Kas torni on veel plaanis teabetahvleid, silte, infograafikat ja seinamaalinguid?

 

2.1. Mäletan, keskkonnaamet soovis mingis kooskõlastusdokumendis, et üks infomaterjal kirjeldaks ka Muraste looduskaitseala.

2.2. Torni enda parameetrid võiks olla suurelt seinale joonistatuna, kus ka torni joonis skeemina või joonistusena koos merepinnaga ja klindiga: 

2.2.1 kõrgus jalamist katuseviiluni, 

2.2.2 kõrgus merepinnast katuseviiluni (ja ülemise vaateplatvormini?), 

2.2.3 vähemalt kõige ülemise korruse/platvormi kõrgus torni jalamist/maapinnast (ja igale korrusele samad numbrid?), 

2.3.4 silla pikkus jms. 

 Ruumiameti kõrgusandmete kaart:

 

2.3. Silla algusotsas võiks olla külade silt, et siit hakkab Muraste ja siit Meriküla - see juba mitmetes sõnavõttudes ja tekstides kirjas, et sild ühendab kahte kogukonda, silt täiendaks seda. Aga kuidas seda tehniliselt teha, peab vist arhitektiga arutama, et kas nt ühele postile saab panna, mille ühel küljel on Meriküla (algus) ja vastasküljel Muraste (algus)?

2.4. Kas ühele seintest (Tabasalu poole) saaks joonistada või riputada infotahvli, mis oleks suure kaardina juhiseks, millised vaatamisväärsused ja ka poolsaared-saared-lahed on lähedal (koos vaatesektoriga), et näiteks Aegna poole vaataja oskaks tuvastada, et see on Aegna? Kaardil võiks olla nt ka distantsid saarteni ja seal nähtavate kõrgete objektideni (teletorn, Niguliste kirik, Kopli sadam jne). Seejuures kui kaart seinal teha selliselt, et ulatub nii Naissaare kui Aegnani, siis võiks lihtsa skeemina peale kanda ka laevateed ning ankrualad (mõnele on see oluline info).

 

Nutimeri.ee:

2.5. Eelnimetatud kaardil võiks olla ka piirkonna turismiobjektid ja jalutusrajad tähistatud - või oleks parem eraldi infotahvel teha ümbruskonna vaatamisväärsustest? Mõned on ka juba Meriküla seltsi lehe kaardil näha (kaart | matkajale | Navicup platvormil), aga lisaks ka Suurupi mõlemad tuletornid, sadam, Katariina trepp (koos metsaradadega ja sõidukite parkimiskohtadega). Kindlasti tuleb kanda ka rahvusvaheline matkarada ja ka Muraste külaseltsi hooldatavad rajad klindi serval, mis viivad Katariina trepini ja vastassuunas Suurupi poole.

Natuke aitab radu joonistada ka Oliveri visioonidokument.

2.6. Ettepanek ühelt droonifotograafilt - rõdu põhjapoolsel seinal seespool (Paldiski suunas) võiks üks sein olla n-ö fotoseinaks (pildistatavatele taustaks).

Kindlasti hakatakse seal palju pildistama, enamasti nii, et üks külgsein või rõdupiire on pildil näha ja lisaks veel osaliselt merevaadet. Siinkohal võiks ette mõelda, et luua midagi sarnast, nagu on tekst ja süda Tallinnas Patkuli platsil - see on kellegi kunstniku hästi lihtne, ei ole ametlik, aga väga hea mõte, et fotode vaatajatel oleks teada, kus pilt on tehtud. 

Jagan ka pilti ja infot, et see koht olevat Tallinna üks enim pildistatavaid kohti:

Kas mõne kunstnikuga tasub selle idee teemal kontakti võtta, mida võiks "fotosein" sisaldada, et midagi sarnast teha nagu Patkulis? Edward von Lõngusega nt?

2.7. Kas Harku vald 160 raames saaks ka mingi tähise kuhugi panna?

2.8. Võibolla leida ka kuskil koht, kus on arhitekti nimi ja ehitaja andmed, tänutahvlina nt?

2.9. Mida teha külaseltsi infotahvliga silla juures? Kas jätta sama, teha uus või kaotada? Kui jätta alles, siis kas silla jalamile ka külaseltsi infotahvel lisada? Või mõlemad tahvlid lisada kuhugi vaherõdule? Samas aja jooksul sinna tahvlitele kogunev info on osalt praht...

2.10. Kindlasti tuleb täiendada infoga, et piirkonnas on 10+ kaamerat ning kuida sja kes seda infot kasutab. Nagu on Meriküla seltsi ülalpidamisega valvekaameral Tilgu teel.

2.11. Kuskil võiks hästi nähtaval kohal (silla alguses ja all jalamitrepi juures?) olla sõbralik tekst, mis tänab külastajaid, et nad ei jäta prahti maha ja ei loobi asju rõdudelt alla. See oleks tekst enamike inimeste poole pöördumiseks, ke sprahti maha ei loobi. Hoiatused ja keelud murdosa inimeste jaoks ei tööta nagunii, pigem pöörata neile tähelepanu, kes on normaalsed.

2.12. Kas panna ka midagi sarnast? "Rikkumistest või puudustest on võimalik teada anda veebilehel annateada.ee", koos QR-koodiga seintel, et kahjust saaks teada operatiivsemalt?

2.13. Lifti kasutamise juhend neile, kes tasuvad?

2.14. Kas lifti seintele, esikutesse või nende klaasidele (nagu on bussides), oleks võimalik panna suured (üleseina?) fotod paarist-kolmest droonikaadrist, mis on tehtud näiteks mere poolt või fotodest, kus on natuke ümbruskonda näha? See annaks külastajatele palju juurde, sest ise ju linnuna ei saa torni ümber hõljuda. 

2.15. Sellele kohale, kus oli Muraste poe juures info, et platvorm on suletud, võiks olla korralik infotahvel, et

Tere tulemast! [koos vaatetorni kujutisega ja kaardiga?]
Kutsume liikuma ja aega maha võtma!
2.15.1 Meriküla vaatetornini on kergliiklustee 1,5 km/ 15 min kõndimist/ 1500 sammu
2.15.2 Meriküla vaateplatvormi juures ja Kolmiku tänaval ei ole parklat tavasõidukitele, on jalgrattahoidjad ja üks invasõiduki parklakoht.
2.15.3 Palume torni külastajatel oma sõiduk/mootorratas jätta lähimasse parklasse ja kulgeda vaikselt kohalikus külas ja looduses.
2.15.4 Külapiirkonnas ja vaatetornis on valvekaamerad.
2.15.5 Küla kogukond tänab selle eest, kui arvestate küla heakorra ja turvalisusega!

See silt ehk aitab enamikke külastajaid suunata, et kõik külalised/turistid ei hakkaks autodega kuni viimse piirini sõitma, võtaksid jalutamiseks aja maha ja naudiksid ümbruskonda. Osa külastajaid vähemalt. See silt annaks ka külale kindluse, et vald hoolib neist ja teeb vähemalt niipalju, et lisab juhendeid.

 

Meriküla poolele, Meriküla tee alguses, võiks olla ka sarnane silt, aga teksti ei peaks palju olema

- Meriküla vaatetornini on kergliiklustee 0,25 km/ 4 min kõndimist/ 500 sammu

- Vaatetornil on lift, mida saavad kasutada ka jalgratastega ja ratastoolis külastajad

- Lähimad parklad on veepuhastusjaama juures, edasi sõites mobiilimasti juures, Meriküla koolihoone juures (650 m) ja kaugem on Tilgu sadamas (1,8 km/20 min kõndi)

- Vaatetornil on valvekaamerad

-  Küla kogukond tänab selle eest, kui arvestate küla heakorra ja turvalisusega!

 

2.16. Veepuhastusjaama parkla juures on küll keelumärk sõidukitele (hetkel osalt võsas), aga sinna saaks ka ju panna teksti, et tegemist on jalgrajaga ja see tee vaatetornini ja torni ümbrus ei ole sõitmiseks ja parkimiseks ette nähtud.

Keelumärgi juurde teksti pannakse rohkem tähele kui tavalist keelumärki ja siis ei hakataks autodega palju "treppi" sõitma.

2.17. Transpordiametiga (ehk Tilgu tee haldajaga) konsulteerides: Nii Meriküla tee algusesse kui Kolmiku tänava algusesse paigaldada pruuni värvi liiklusmärgid, mis juhatavad vaatetornini? Torn ise asub ju väga keerulises kohas ja ehk kaks märki aitavad hajutada koormust Kolmiku teele?

2.xx. Veel ideid?
Kõigi (vaatetornist kaugematel) siltidel võiks olla ka logo: Harku vald 160!

Tornil seina pinda kõigeks selleks on metsikult, samas eks võimalikud disainerid ka saavad nii kujundatud, et ei oleks infot liiga palju "kuhjas". 

Ettepanekuid sai palju, usun, et need teemad on juba laudadelt läbi käinud, aga panustan seepärast, et olen selle infokorjega juba tegelenud (ka on kui riskianalüüs koos leevendusmeetmete kirjaldus), et ehk on teile abiks edasi pingutamisel?

Lugupidamisega

... 

 
Lisainfo 31.07.26, valla vastus ettepanekutele on järgnev:

Meriküla vaatetorn valmis 11. juunil

11. juuni pärastlõunal avati Merikülas vaatetorn, mis ühendab klindipealse ala rannapiirkonnaga. See on sild Meriküla ja Muraste küla vahel, mis on naabruskondade elanike jaoks oluliseks ühendusteeks. 

Uus vaatetorn, lisaks praktilisele kasutusele, on ka suurepärane koht kõrgelt vaadete nautimiseks. Torn ise on juba vaatamisväärsus, millel on mitu rõdu ja muljetavaldav trepp. Torni tipu kõrgus torni jalamist on ligi 35 meetrit, kõrgeim korrus on jalamist 25 m ning silla pikkus on 37 meetrit. Merepinnast mõõdetuna on vaatetorni kõrgus ligi 45 meetrit (torn ise on ka künkal).

Projektid tellis ja ehitushanke korraldas Harku vald. Ehitusproekti aluseks on arhitektuurikonkursi võidutöö „Linnupesa“, mille autor on arhitekt Oliver Alver.

Meriküla uue vaatetorni ehitas AS Rand ja Tuulberg, kes võitis Harku valla korraldatud riigihanke ning vastutas nii projekteerimise kui ka ehitamise eest. Lepingu sõlmisid Harku vallavalitsus ja Rand ja Tuulberg 2025. aasta kevadel.

Projekti maksumuseks kujunes ligikaudu 1,24 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ligi seitse aastat tagasi vallavalitsus algatas valla merele avamise tegevuskava ning piirkonna arengukavasse sai kirja pandud mitmeid eesmärke, mida Suurupi poolsaare atraktiivsuse tekitamiseks tuleks täiendavalt teha. Uus trepp on selle eesmärgi üks osadest.

Kõige rohkem kasu saavad sellest piirkonna noored, kes plaanivad õppima minna Meriküla koolihoonesse (Tabasalu kooli filiaal, 7.-9. klassid) või juba õpivad seal. Nüüd saavad nemad liikuda otsemat teed ning nüüd ka jalgrattaga. See asjaolu peaks soodustama õpilaste igapäevast liikumist (trepi jalamilt koolihooneni on 900 m) ja vähendama laste autodega kaasa sõitmist (ning ka Tilgu teel sõidukitest liikluskoormus leeveneb).

Avamiseelsel õhtul päikseloojangul tegi vaatetornist fotod ja videod Eesti üks hinnatumaid fotograafe Kaupo Kalda, kelle pildipangas on tuhandeid peamiselt drooniga tehtud fotosid. Jagan fotosid siin tema loal.

Kolmiku 65 kinnistu omanik algatas detailplaneeringu muutmise, mille eesmärk on ehituskeelu ala nõuetest kõrvale kaldumine?

Harku vallas algatati jaanuaris Muraste külas asuva detailplaneeringu (DP) muutmine, mille eesmärk ei paista olevat avalikkuse huvi (ja krundi omaniku siirast soovi) avada klindi serval olev kallasrada, vaid hoopis katsega seadustada kehtiva ehk olemasoleva DP nõuete rikkumine ehitise püstitamisel.

Püüan lugejat säästa detailidest ja teen lühidalt. Tegemist on Kolmiku tn nr 65 krundiga, see mis on kohe uue Meriküla trepi kõrval. Maja vundament ja seinad on püstitatud ning on ka katus, aga ehitus peatati kuus aastat tagasi DP-s kehtestatud nõuete rikkumiste tõttu.

Järgnevalt pilt sellest, kuhu DP nõuete järgi pidanuks maja ehitatama ja kuhu tegelikult ehitati. 

Kuvatõmmis dokumentidest aastast 2020, mis näitab rikkumise ehituskeeluvööndisse ehitamisel

Keskkonnaamet reageeris rikkumisele, et tegelikult ehitati maja osaliselt ehituskeelualasse, peale mida ehitus peatati.

DP muudatustaotluse seletuskirja jm materjalidega saab tutvuda siit (seeläbi saab hinnata ka käesoleva postituse eesmärki).

Vald ei saa kehtiva planeerimisseaduse alusel keelduda DP muutmise avalduse vastuvõtmisest ja menetlemisest, selgitamaks välja avalikku jt seotud osapoolte huvi (naabruskonnas). See on tavaline ja seaduslik vastutulek kinnistu omanikele ja ühtlasi kaasamise protsess ümbruskonna elanike ja huvipoolte arvamuse saamiseks.

Olen kindel, et see avalik huvi on selles suunas, et nõudeid LKA ja klindi serval täidetaks, mitte ei ole avalik huvi see, et selle maja akende eest tahaks keegi klindi serval läbi jalutada. DP muudatuse algatuse vastuvõtmisega ilmselt oodatakse ka naabruskonna elanike arvamust ja soovitakse teada, milline on avalik huvi tegelikult. Kui DP muudatusele kaasarääkijaid tuleb palju, siis võimalik, et DP muudatust ei tehta.

Seda enam on avalik huvi suur, et seni on taunitud ebaseaduslik metsalangetus looduskaitsealadel ja riigimaadel eesmärgiga avada hoonete akendest merele vaateid, kuus aastat tagasi Kolmiku tn 65 omanik seda tegi (vaata fotosid siit - Lageraie looduskaitsealal?). Lisaks ei usu, et maja vundamendi mahamärkimisel eksiti (seda pole ka kuskil dokumentides mainitud ega muul moel nii selgitatud) vaid tegemist oli tahtliku rikkumisega ja ehituskeelu vööndi piiri rikkumisega.

Lisaksin veel, et klindi serval Meriküla trepist Tabasalu poole kuni Paeväljani on kallasrada läbitav ja matkarada on Muraste külaseltsi ja KOP toetusega kunagi rajatud, aga vastassuunas (ehk loode poole) klindi serv on läbitav vaid umbes 400 m - kruntide omanikud on oma aiad rajanud kuni klindi ääreni. Seega ei saa Kolmiku tn 65 omanik väita, et oma krundist klindi serva looduskaitsealale "loovutades" annaks ta justkui võimaluse inimestel kallasrada edaspidi kasutada. See on juba praegu võimatu. Lisaks on teada, et klindi serv selles kohas on mitmes kohas "alt" tühimikega ja on varisemisohtlikke lõike.

Foto veebruarist 2026, klindi ülemisest servast 3-5 meetrit allapoole

Imelikuks teeb ka krundi kaheks jagamise avaldus ka see, et algataja pakub klindi servale tekkivat uut krunti valla avalikuks maaks (või servituuti) ja seejuures taotleb uue tekkiva kinnistu liitmist looduskaitsealaga. Tegemist oleks minuteada pretsedendiga Eestis - seni on kõikide kaitsealade piiride muudatusi algatanud ikka kaitsealade valdajad (enamasti Keskkonnaamet), mitte naabruses olevate kinnistute omanikud.

Osa krundist Kolmiku 65, millest tahetakse "loobuda",
väidetavalt avalikust huvist lähtuvalt

Lisaks taodeldakse DP muutmisega ka valla üldplaneeringu muutmist.

DP-le (või selle muudatusele) on võimalik ka enda arvamus saata kuni 24. maini aadressil harku@harku.ee ja osaleda DP arutelu koosolekul 2. juulil (vt allpool valla kutset).

Väljavõte seletuskirjast:

Tilgu sadama visioon võetakse taas ette, peale 13-aastast pausi

Kogunemine Tilgu sadamasse tuleb 15. juunil. 

--------------------------------

Lõpuks vallavalitsus on ette võtnud Tilgu sadama arengukava koostamise ja selle tuules tuleb ka detailplaneeringu muutmine. Külaelanike 15-aastane mõjutustöö vallajuhtide suunal on hakanud tulemusi tooma.

Meenutuseks, et Tilgu sadama DP on koostatud aastal 2013, tegelik olukord juba ammu sellele ei vasta ning Tilgu sadama arengukava tühistati volikogu poolt umbes samal ajal. 

Minu visioon on lihtne - tuleb luua eraldi haldusüksus Tilgu sadam (mida praegu ei eksisteeri) ja jahtklubi tuleb vabastada sadama opereerimise kohustustest, et nad saaksid sajaprotsendiliselt keskenduda puhtalt purjespordile ja noortega tegelemisele. Jahtklubi jääks teiste kõrval sadama kasutajaks edasi.
Kriitikutele vastuseks saab öelda, et olemasolev toimimismehanism on minu arvates veel n-ö kolhoosiaegne - seda on näha ka alale kerkivatest "putkadest", millele sel kevadel veel lisagi tekkis - ei mingit pikka perspektiivi, ainult lühiajalised vaated ja huupi tegutsemised. Peamiselt konteineritest koosnev "putkamajandus" on minu arvates eilne päev. Jahtklubil on olnud piisavalt aega oma arendusvõimet näidata, aga tulemusi ei ole, tuleb teha operaatori vahetus.

Vaated Saarte Liinide opereeritavale Triigi sadamale, mis võiks ka meile eeskujuks olla:

Foto: BauEst OÜ

Foto: Saarteliinid.ee

Tuleb hakata selles suunas liikuma, et sadama operaatoriks saada Saarte Liinid - neil on üle Eesti mitu väikesadamat hallata, sh Naissaare sadam. Sadamate haldaja kahe lähestiku sadama puhul tekib ka võimalus, et luuakse suveperioodideks regulaarne laeva- või väikelaevaühendus sadamate vahele (nagu on Papissaare ja Vikati sadama vahel).

Kuvatõmmis: Nutimeri.ee

Minu arvates ei tohiks tõrjuda ka eraalgatusi, kui naaberkinnistute omanikel on soovi sadamateenustega seoses midagi veel lisaks arendada - piirkonna DP peab hõlmama ka naaberkrunte ning ka uut juurdepääsu sadamani.

Valla initsiatiivil kutsutakse 15. mail kell 17 kokku kõik asjast huvitatud.

Pane end tulijaks kirja siin, mida rohkem on mõtteid külaelanikelt, seda parem!

Kutse sisu:

Tule ja anna oma panus Tilgu sadama tuleviku kujundamisse! Kohtume kaasamisüritusel, kus jagame ideid, arutame ja loome koos visiooni.

Registreerimislink: https://forms.office.com/pages/responsepage.aspx...

                15. juuni 2026
                Kell 17.00
                Tilgu sadam

 Miks tulla?
• Kaardistame ootused, vajadused ja mured
• Kogume ideid sadama funktsioonide arendamiseks
• Leiame võimalikke kompromisse erinevate osapoolte vahel
• Tugevdame kogukonna kaasatust ja omanikutunnet
• Loome aluse edasiseks koostööks ja läbipaistvaks otsustusprotsessiks

Ootame osalema kõiki, kellele Tilgu sadama tulevik korda läheb:
 Sadama kasutajad
 Kohalik kogukond
 Ettevõtjad
 Avalik sektor

Mõtle juba ette kaasa
 Milleks peaks Tilgu sadamat tulevikus kasutama?
 Mis täna töötab ja mis ei tööta?
 Millised on suurimad mured?
 Millised teenused või funktsioonid on puudu?
 Kuidas tagada tasakaal arenduse ja looduskaitse vahel?

 Toitlustus kohapeal

Milleks on vaja uut visiooni, arengukava ja ajakohast vastavat DP-d? Sellepärast, et see kõik on hetkel puudu. Kui vaadata, mida kõikides teistes väikesadamates ehitatakse, siis meie sadam on väga ajast maha jäänud, jahtklubil endal ei ole ressursse, et mingeid visioone luua ja rakendada, tulemuseks on lipp-lipi-peal sadamahoonestus, mis ei paista ei mere ega kõrvaltee poolt sellisena, mis kutsuks seal peatuma.

Näited teistest väikesadamatest:
Salmistu sadama võtmed anti 15. aprillil üle kohalikule toitlustajale.
Hara sadama hoone Noarootsis kerkib - märts 2026.