Tilgu sadama visioon võetakse taas ette, peale 13-aastast pausi

Koguneme Tilgu sadamasse 11.05.26 kell 17.00

Lõpuks vallavolikogu uus koalitsioon valimisliidu eestvedamisel on ette võtnud Tilgu sadama arengukava koostamise ja selle tuules tuleb ka detailplaneeringu muutmine. Külaelanike 15-aastane mõjutustöö vallajuhtide suunal on hakanud tulemusi tooma.

Meenutuseks, et Tilgu sadama DP on koostatud aastal 2013, tegelik olukord juba ammu sellele ei vasta ning Tilgu sadama arengukava tühistati volikogu poolt umbes samal ajal. 

Minu visioon on lihtne - tuleb luua eraldi haldusüksus Tilgu sadam (mida praegu ei eksisteeri) ja jahtklubi tuleb vabastada sadama opereerimise kohustustest, et nad saaksid sajaprotsendiliselt keskenduda puhtalt purjespordile ja noortega tegelemisele. Jahtklubi jääks teiste kõrval sadama kasutajaks edasi. Kriitikutele vastuseks saab öelda, et olemasolev toimimismehanism on minu arvates veel n-ö kolhoosiaegne - seda on näha ka alale kerkivatest putkadest, millele sel kevadel veel lisagi tekkis - ei mingit pikka perspektiivi, ainult lühiajalised vaated ja huupi tegutsemised. Peamiselt konteineritest koosnev "putkamajandus" on minu arvates eilne päev. Jahtklubil on olnud piisavalt aega oma arendusvõimet näidata, tuleb teha vahetus.

Vaated Saarte Liinide opereeritavale Triigi sadamale, mis võiks ka meile eeskujuks olla:

Foto: BauEst OÜ

Foto: Saarteliinid.ee

Tuleb hakata selles suunas liikuma, et sadama operaatoriks saada Saarte Liinid - neil on üle Eesti mitu väikesadamat hallata, sh Naissaare sadam. Sadamate haldaja kahe lähestiku sadama puhul tekib ka võimalus, et luuakse suveperioodideks regulaarne laeva- või väikelaevaühendus sadamate vahele (nagu on Papissaare ja Vikati sadama vahel).

Kuvatõmmis: Nutimeri.ee

Minu arvates ei tohiks tõrjuda ka eraalgatusi, kui naaberkinnistute omanikel on soovi sadamateenustega seoses midagi veel lisaks arendada - piirkonna DP peab hõlmama ka naaberkrunte ning ka uut juurdepääsu sadamani.

Valla initsiatiivil kutsutakse 11. mail kell 17 kokku kõik asjast huvitatud.

Pane end tulijaks kirja siin, mida rohkem on mõtteid külaelanikelt, seda parem!

Kutse sisu:

Tule ja anna oma panus Tilgu sadama tuleviku kujundamisse! Kohtume kaasamisüritusel, kus jagame ideid, arutame ja loome koos visiooni.

Registreerimislink: https://forms.office.com/pages/responsepage.aspx...

 11. mai 2026
 Kell 17.00
 Tilgu sadam

 Miks tulla?
• Kaardistame ootused, vajadused ja mured
• Kogume ideid sadama funktsioonide arendamiseks
• Leiame võimalikke kompromisse erinevate osapoolte vahel
• Tugevdame kogukonna kaasatust ja omanikutunnet
• Loome aluse edasiseks koostööks ja läbipaistvaks otsustusprotsessiks

Ootame osalema kõiki, kellele Tilgu sadama tulevik korda läheb:
 Sadama kasutajad
 Kohalik kogukond
 Ettevõtjad
 Avalik sektor

Mõtle juba ette kaasa
 Milleks peaks Tilgu sadamat tulevikus kasutama?
 Mis täna töötab ja mis ei tööta?
 Millised on suurimad mured?
 Millised teenused või funktsioonid on puudu?
 Kuidas tagada tasakaal arenduse ja looduskaitse vahel?

 Toitlustus kohapeal

Milleks on vaja uut visiooni, arengukava ja ajakohast vastavat DP-d? Sellepärast, et see kõik on hetkel puudu. Kui vaadata, mida kõikides teistes väikesadamates ehitatakse, siis meie sadam on väga ajast maha jäänud, jahtklubil endal ei ole ressursse, et mingeid visioone luua ja täide viia, tulemuseks on lipp-lipi-peal sadamahoonestus, mis ei paista ei mere ega kõrvaltee poolt sellisena, mis kutsuks seal peatuma.

Näited teistest väikesadamatest:
Salmistu sadama võtmed anti 15. aprillil üle kohalikule toitlustajale.
Hara sadama hoone Noarootsis kerkib - märts 2026.

Kuus aastat on möödas - 22.04.20 toimus Tabasalus piinlik protestimiiting

Täna, täpselt kuus aastat tagasi (kevadel 2020) toimus Tabasalu vallamaja juures piinlikust tekitanud protestimiiting, mis leidis ka meedias kajastamist. Meenutan seda lugu lihtsalt seepärast, et meil kõigil on sellest midagi õppida.

Osa inimesi ei tahtnud oma lapsi peale 6. klassi naaberküla koolimajja õppima saata, pikka aega "löödi lokku" valedega, mille hulgas väideti, et naaberküla (kooli)tee koolihooneni on ohtlik.

Oma "kampaaniasse" õnnestus eksitava infoga haakida isegi HTM-i ametnikud, kes vastava kirja kirjutasid, et koolitee peab olema ohutu, ning seega lapsi ei saa seni sinna kodulähedasse koolihoonesse õppima suunata. Hiljem millegipärast võeti nõudmised tagasi...

Ajakirjandusse ja igasugu meediasse läks ka see teema... Isegi Delfi TV, Pealtnägija ja TV3 reporterid lollitati selle ohtude manamisega ära. Tehti igasugu filmilõike algklasside õpilastega pimeduses ja organiseeriti bussid kõige kitsama kurvi juurde demonstreerima, et liikus seisab, veel siis alles olnud trepi juures ja Kopliotsa teel käidi TV3 ajakirjanikuga, väidetega, kui ohtlikud on need ligipääsud. Protestijad ei kuulanud mõistlikke vastuargumente, nt muuhulgas ka seda, et enamike õpilaste transport on bussidega korraldatud, tee on valgustatud ja osa teelõigust on juba kergliiklusteega...

Küsisin seepeale siis kõigilt asjaosalistelt eraldi, kus on nõuetes kirjeldatud ohutu koolitee definitsioon ja kas see käib ainult jala liikujate, autodega liiklejate, jalgratturite ja bussiga liiklejate kohta? Ja kas ohutu koolitee ulatub koolist lähima maanteeni või hoopis lapse koduni? Ja lisaks uurisin, et millised kriteeriumid on ohutul kooliteel erinevad nt tavateede ja maanteede ohutuse ehituslikest põhimõtetest?

...

Piinlik "vaikus", minu kirjadele ei vastatud. HTM võttis oma mittevastavuse tagasi, ajakirjanikud koristasid veebist sellesisulised artiklid, sest mitte keegi ei suutnud terminit lahti seletada ega vastavat nõuet leida.

Koolis õpib juba viies lend, mainitud teelõigul pole selle aja jooksul ühtegi jala ja rattaga liikleva õpilasega õnnetusi juhtunud. Hinnanguliselt kogu see aeg 80% õpilastest jõuab kooli ja sealt ära autode või bussidega, mille suurimad riskiaspektid on hoopis nende juhid, mitte teelõik iseenesest.

Nimetatud protestiaktsioon lõppes seega piinlikult... Vaid üks "jälg" on meediasse sellest ajast jäänud, Delfi TV-s. Vaata Delfi TV kajastust ja videot kevadest 2020, milliste argumentidega rünnati nii vallaametnikke kui naaberküla olusid. Huvitav on see, et kuigi 40 autoomanikku toimetasid oma sõidukid kohale, siis oma näo ja nimega ei tuldud kaamera ette ega ka vallaametnike jutule. Miks?

Siis protesti eestvedajad veel ei olnud erakondade liikmed.

Naaberkülast on kujunemas alevik?

Jagan detailplaneeringute teadetest saadud infot, et Muraste keskusesse plaanib tulla veel kaks kauplust (või kaubanduskeskust).

Eskiislahenduste arutelu toimub 16. aprillil kell 17.00, Muraste koolis (Lee tee 9).

Kinnitamata andmetel tunneb Mummi Trahteri kinnistu vastu huvi Meie Pood,
aga krundile võib ka mõni muu teenuspakkuja tulla
(nt mäletavasti Coopi poe tulemise eel tundis asukoha vastu algul üks teine kaubandusettevõte).

Kinnistu arendusplaanid on ette võtnud Grossi pood.

Detailplaneeringute algatamise eelsete eskiislahenduste materjalidega saab tutvuda:
kaart.harku.ee/DP/260303_570/avalik (Muraste külas, Kolmiku tn 2) ja
kaart.harku.ee/DP/250121_524/avalik (Muraste külas, Suureotsa tee 1).

Lisaks, et Transpordiamet plaanib maantee ja Kolmiku tänava ristmiku ümberehitust.

Kommentaariks vaid niipalju, et see on loomulik protsess - tuleb juurde rahvast ja noori, tuleb juurde ka teenuseid ja ettevõtjaid. Muraste külast saab varsti alevik?

Meriküla trepist on pea pool valmis

Juba eelmise aasta sügise eel sai hanke korraldajatele selgeks, et kümne kuuga Meriküla trepp ei valmi ja juba oktoobris 2025 küsiti vallaga kokku lepitud tähtajale kolm kuud juurde. Seega uus lubadus valmimise tähtajana on maikuuks.

Olen ehituse protsessi põgusalt jälginud ja vahel ka objektil lähemal viibinud sel ajal, kui ehitustegevust ei toimu ja tagasihoidliku hinnangu järgi on ehitusest valminud alla poole (kui arvestada, et suure osa objektist moodustavad liftiosa ja sild). Tänaseks on lootus kustunud, et "valmib järgmise aasta alguses", aga pigem tasa ja targu.

Vald jagas enne suurveoste algust 2. detsembril ka oma kommunikatsioonikanalites, et suurveosed toimuvad seitse nädalat, millest on juba möödumas kaheksa. Ilmselt tulevad selgitused lähipäevadel, et ollakse endiselt maikuu graafikus.

Vähemalt on ehituse aeg juhtunud selles mõttes õigele ajale, et suurveosed ja mitmekümne tonnine rasketehnika liigub mööda Tilgu teed ja klindiserva ajal, mil maapind on külmunud. Loodetavasti suurveosed lõpevad enne sulaperioodi. Objekt ei ole ehitajate jaoks lihtne, aga seni paistab kõik sujunud olevat.

Jagan pilte valmivast objektist selleks, et keegi teine objektile lähedale ei läheks - sellisel objektil viibimine on alati riskidega seotud ja ilma saatjata tuleb teada, kus täpselt liikuda.

NB! Fotodest ei tasu järeldada, et ehitus on niivõrd suur, tellingud visuaalselt jätavad mulje rohmakast tornist. Tegelik tulemus tuleb sihvakam. 

Foto 17. jaanuarist 2026, Kolmiku tee poolt

Ohutum on objekti vaadata piirdeaia tagant

Foto 25. jaanuarist, korruseid tuleb seitse

Kraana on ootel viimaste osade paigaldamiseks

Meri paistab endiselt

Meriküla tee ja veepuhastusjaam paistavad eemal

Silla ootel

Fotode autor M. Vaik, võib mujal kasutada ja jagada ainult koos viitega blogipostitusele.

Lisainfo:
Riigihange 288167
Nurgakivi paigaldamise tseremoonia jõudis veel eelmine eelmine vallavalitsus korraldada.
2022: Trepini viiva Kolmiku tänava elanikud on mures, et trepist saab turismiobjekt.
Meriküla trepist aastal 2021 (uue trepi vastased kaotasid kohtus).
Varasemad blogipostitused kahe küla vahelise ühenduse uuendamise teemal aastast 2020.

P.S. Lisan foto läheduses asuvast Kopliotsa tee kallakust, kust praegu koolide õpilased jt, kel pole võimalust/vajadust autodega liikuda, kasutavad seda rada kahe küla vahel liikumiseks. Sellest ajast, kui eelmine trepp suleti (aastal 2020) - vallaametnikud on kõik see aeg arvanud, et see kallak on (talviti) ohutum tee kui oli eelmine trepp. Kevadsula ootel.

Kasvõi postidel köiest oleks abi, et paremini püsti püsida

Märulifilmi "Sisu: Teekond kättemaksuni" üks stseenidest on filmitud Merikülas

Septembris 2024 sõitis Merikülla treiler, millel veeti tanki. Sel ajal kattis filmivõtteid suur saladuseloor. Nüüd sain teada, et tegemist oli käesoleva sügise maailma kinodes ühe enim hinnatuima märulifilmiga.

Aasta tagasi tegin tankile tiiru peale. Tegin foto, mida jagasin ka kohalike elanike FB-foorumis. Pildil paistab ka nõukaaegne veok, mille tõttu siis eeldasin, et film ei tule Teisest maailmasõjast.

Rõske õhtu võtteplatsil jäi meelde

Esmakohtumisele järgneval päeval möödusin taas rannast ja nägin juba suurt hulka inimesi ringi liikumas, üks seltskond oli juba filmitehnika üles pannud ning igal pool rannas vedeles militaarvarustuslikke atribuute. Madalas rannavees märkasin mingit puurisu, millel üks mees ukerdas. Kaamerad olid mere poole suunatud ja keegi hõikas võõras keeles käsklusi. 

Üks rannast eemalviibijatest paistis olevad mingit sorti "brigadir" ja astusin talle ligi kavatsusega küsida, et mis filmivõtetega on tegemist? Ta lõpetas just telefonikõne ja sain teada, et täitsa eesti keeles saab temaga vestelda.

Ta vastas, et ei saa sellele küsimusele vastata, mille jaoks filmitakse, kogu filmitiimil oli saladuse hoidmise kohustus. Edaspidisest vestlusest sain vaid niipalju teada, et tegemist on ühe USA filmikompanii produktsiooniga ning ka seda, et tank on Soomest kohale toodud.

Küsisin, et kas võin ka seda tegevust pildistada, enda jaoks? Vastus oli resoluutne ei. Tänas, et ma enne luba küsisin, aga ütles, et kogu tiim on selleks mobiliseeritud, et filmivõtetest info laiemasse üldsusesse ei lekiks.

Üks teine tiimi liikmetest eemal tõrjus veel paari uudishimulikku, kes oma telefonid oli pildistamiseks taskust välja võtnud. Tänasin enda vestluskaaslast ja lohutasin end, et küll kunagi saan teada, mis filmiga on tegemist. Siis koos teise uudishimulikuga jälgisin rannavees toimuvat veel mõnda aega, märkasime, et kohale toodud tehnika oli ikka päris tasemel - mitu kaamerat, relsid, režissöörimonitor, suur kaamerakraana, suured valgustid. Tore oli võtteplatsil toimuvat sebimist jälgida ja teise pealtvaatajaga jagada mõtteid nähtust. Ja hoidsime teineteisel silma peal, et ei tekiks kiusatust pildistada.

Lõpuks hakkas jahedus kõrvu näpistama ja jalutasin koju tagasi. Peas keerlesid igasugu oletused, et mis filmivõtetega küll võis tegemist olla... Aga et tegemist oli soomlaste kuulsa filmi Sisu järjega, ma ei osanud siiamaani aimata.

Info filmist jõudis meediasse

Kui sellest filmist paar kuud tagasi meediast lugesin, et soomlaste tehtud Sisu saab järje Sisu II: Road to Revenge, ei osanud isegi siis seoseid luua, et tegemist on sama filmiga, mille võtteplatsil olin viibinud. 

Novembris 2025 PÖFF-i üheks publikumagnetiks on osutunud Soome-USA-Eesti ühistööna valminud märul, mis tekitas huvi. Alles siis, kui asusin pileteid broneerima, meenus mull nähtud tank Merikülas.

Kinos nüüd film nähtud. Lühidalt: suurepärane märul ja meelelahutus. Mõneti ka muinasjutt, aga mitte halvas mõttes. Meenutab 90-ndate märulifilme, aga selles loos on sisu ja ka midagi, millest meie aru saame. Teame ju ajaloolist konteksti, mille põhjal lugu on tehtud.

Ja film on ülimalt heal tasemel tehtud, ikkagi 12 miljonit dollarit oli kogueelarve. Mõned filmiapsud olid küll sees, mida vaid nõukaajal sündinud märkavad, aga kogumuljet need ei kõigutanud. Kinosaalis vaatajana saime emotsioone igatsorti. Oli väga ägedaid kaadreid ja stseene, milledest ühel juhul publik saalis isegi huilgama hakkas. Mõneti oli tunda minu jaoks ühe aegade parima märulifilmi Mad Max: Fury Road vaibi. Paralleele saab tõmmata teistegi kultuslike märulifilmidega, aga selles filmis on minu jaoks midagi enamat. Kinno läksin suurte ootusteta, olles režissööri samanimelist esimest filmi näinud - ei soovita neile, kellele verest nõretavad ja füüsikareegleid eiravad filmid ei istu. 

Lõputiitrites nägin üsna palju Eesti nimesid, ka tuttavaid

Filmi lavastaja on Jalmari Helander, kelle filme on Eesti kinodes ka enne levitatud, sealhulgas 2022. aastal valminud Sisu. Kuuldavasti tegeleb ta Hollywoodis juba Rambo järje või eelloo lavastamisega.

Peaosas on üks Soome skandaalsemaid näitlejaid Jorma Tommila, teine peaosalistest on Avatari filmist tuntud staar Stephen Lang.

Eestipoolne panus tuli Allfilmi poolt. Filmis osalevad mitmed Eesti näitlejad: Pääru Oja, Erki Laur, Veiko Porkanen, Kaspar Velberg ja teised. Tasub mainida, et ka kostüümikunstnik on eestlane - Pille Küngas, kelle tuntumad tööd on meil teada filmisarjast apteeker Melchiorist. Eriefekte koordineeris Roman Neso Laupmaa, tuntumateks kaskadöörideks Enar Tarmo ja Jaan Roose. Lisaks on filmi peategelase lemmikloom ka Eesti perest, terjer Simba.

Maailma esilinastused toimusid mõned päevad tagasi 21. novembril mitmes riigis, sh Pöffi kavas paar päeva varem, aga juba praeguseks on film tagasi teeninud pool miljonit dollarit.

Suur osa võtteid tehti Eestis ja hea oli ära tunda tuttavaid kohti, sealhulgas ka Meriküla randa. 

Loe lisa: 
Postimees 21.11.2025: Hollywoodi staarid ja Soome mehed läksid Eesti metsas sõtta
ERR Galerii 18. novembri esilinastusest Tallinnas
EPL 27.08.2025
Postimees 24.10.2025

Foto on tehtud Apollo kino koridoris

Meriküla on ennegi olnud mitmete filmivõtete ja reklaamklippide võttekohaks.

Koalitsioonileppest Harku vallas 2025 ja tegelikest ootustest, millele tuleb fookusi seada

Tutvusin Harku valla kolmikkoalitsiooni lepinguga, mis sõlmiti 12. novembril 2025. 
Leping pikk ja sõnarohke, nagu ikka sellised, aga mõtetest saan aru, ka nendest, mis "ridade vahel". Selle kõnealuse dokumendiga saab tutvuda siin.

Jagan oma tagasisidet ja mõtteid.

Suures pildis loeksin nagu lepingut, kus kirjas tegemist vajavad asjad, mida hakatakse nullist tegema (nt sõna "jätkame", "muudame paremaks" jms on vähe). Näiteks tsitaat: "Soovime hoida ja arendada (tasakaalukalt)"... - Kas seda ei ole enne tehtud? Lugedes jääb mulje, et sellega hakatakse alles nüüd pihta.

KRIITIKA (konstruktiivne):

I) Suures osas kirjeldatakse peamiselt seda, mis on olemas ja tehtud (nt on juba rajatud ja olemas kaasaegseid lasteaedu ning õpi- ja töökeskkondi ning allasutuste töötajaid on juba väärtustatud konkurentsivõimeliste töötasudega, keskkonnateemades on meil suures osas asjad korras jne). Lisaks palju asju tehakse juba kehtivate seaduste, määruste ja lepingute järgi, ei midagi uut (nt sotsiaaltoetuste osas suur sisend tuleb tegelikult riigi poolt ning ka ehituste planeerimisega seotud protseduurid-nõuded tulevad peamiselt riigi poolt). 

II) Täiesti puudu on ideed, kokkulepped ja mõtted, kuidas valla eelarvetulu kasvatada. Kulude osad on kenasti kirjas, aga lugedes tajun "kitsikust kuklas", et kust kõigeks selleks ja ka muudatuste läbiviimiseks täiendavad ressursid tulevad? Ainuke täiendav (ja üldsegi mitte uus) meede paistab olevat Harku valla elanikuks registreerumise soodustamine... Aga kui enamik elanikest on juba registreerunud, mida nendega teha? Ka pole tähelepanu suunamist Euroopa fondidest täiendavate ressursside hankimise vajadusele.

III) Mitte sõnagi mereäärse potentsiaali ärakasutamisest nii ettevõtlikus kui ka kogukondlikus vaates. Ujumiskohtade ja puhkealade "tegemine", mis ju sisuliselt on juba olemas, ei ole piisav näoga mere ja sadama poole vaatamiseks. Selle asjaolu väljatoomist võib ju norimisena võtta, aga sel juhul miks siis on mainitud vana Harku karjääri ala arendamise vajadust? Aga sadam(ad) ja merele juurdepääsud? 

IV) Ei sõnagi valla arengukavast ja sellega seotud üldplaneeringust (selle muutmisest) ning pooleli olevate teemaplaneeringute valmimisest järgnevate aastate jooksul. 

V) Ainukene tähtaeg tulemuste saavutamiseks on aasta 2029? Muid ajalisi eesmärke ma ei tuvasta, ei lühiajalisi ega ka neljast aastast kaugemaid-strateegilisemaid?... Mõelgem enne tegevuskava koostamist/avalikustamist need asjad põhjalikumalt läbi või teid ootab üks reha pealeastumiseks... 

VI) Ainuke peatükk, milles on konkreetsust teistest peatükkides enam, on "Vallavara ja kommunaalteenused". Sõna "arendama" on õnneks vaid kaks ja peatükis isegi sisalduvad sõnad, mis kirjeldavad tegevuslubadusi: "sõnastame" ja "otsime [lahendusi]". Leian õnneks ka ühest teisest peatükist konkreetse lubaduse: kaasaegse jäätme- ja ringmajanduskeskuse ehitamine. Sellise mõttelaadiga võinuks ka teisi peatükke kujundada.

 

Koalitsioonileping on merepime.
Foto: R. Vaik

ETTEPANEKUD (lootustega):

Et ainult kriitika ei kõlaks, siis lisan siia veel ettepanekuid.
Lisaks kirja pandud loosungitele ootan, et: 

1. Vald käsitleb/kohtleb nüüd kõiki oma allasutusi, koostöö- ja lepingupartnereid, valla vara (lepingulisi) kasutajaid, suurürituste korraldajaid ning ka igat sorti tegevustoetuste saajaid võrdsetel alustel. Nii MTÜ-sid, sporditegevuste läbiviijaid, kultuuriteenuste pakkujaid, riiklikke struktuure (nt Kaitseliitu), ettevõtjaid, korteriühistuid jt.

2. Ootan, et vald ja vallavolikogu teevad noortevolikoguga rohkem tööd, noortevolikogu ei ole vaja vaid fassaadiks ja pressiteadeteks, neid on vaja tegelikult kaasata neid puudutavatesse otsustesse. Vajadusel kindlasti uusi noortevolikogu koosseise juhendades ja põhjalikult selgitades, mida neilt oodatakse (hetkel on lepingus vaid retoorika, et lihtsalt "toetatakse" noortevolikogu) - kui noortevolikogu pole seni rakendust saanud, siis kuidas eakate nõukogu ja ettevõtjate nõukogu seda saab? 

3. Ootan, et noortega ka tegelikult suheldakse (ka nõustamiskabinettide väliselt) ja näiteks luuakse Tallinnale sarnane mobiilsete noorsootöötajate (monode) süsteem, mis püüab noorte kogunemiskohtades usalduslikke kontakte luua ja kuulata, kuidas neil läheb, mis on nende mured, miks nad õhtuti kodus ei soovi olla jms. 

4. Loodan, et vallavalitsuse liikmed valla elanikele tunnustusi jagades näevad ka Harku vallast kaugemale, meie vallas on üsna palju inimesi, kes ka kogu Eesti arengusse ja koostöövõimesse panustavad, neid tuleb ka märgata, mitte siin mätta otsas ainult neid tunnustada, kes "nähtavusulatuses" on. 

5. Loodan, et "läbipaistvus" tähendab ka seda, et valla enda tegevuse sisehindamise ja enese tegevuste sisekontrolli tõhustamiseks muudetakse ka valla juhtimisstruktuuri. Volikogu kantselei koosseisu on vaja siseaudiitorit, kes oleks sõltumatu valla juhtkonna otsestest ja kaudsetest mõjudest ning volikogu koos revisjonikomisjoniga on siseaudiitorile tõhus ja vallavalitsuse suunas nõudlik partner. Kui jääb senine juhtimise struktuur, siis ärge lootke, et "läbipaistvuse" osas midagi muutub. See, et korra on vald saanud ISO juhtimisstandardi 9001:2015 sertifikaadi, ei tähenda, et sellele loorberile saab puhkama jääda - tulevad järgnevad iga-aastased välishindamised, kus peab hindajaid veenma, et lubadused standardi põhimõtteid ja nõudeid täita peavad. 

6. Tahan, et vallavalitsus võtab end kokku ja on päriselt sadama kinnistu omanikuna päris peremees ja sõnastab konkreetselt eesmärgid, millist sadamat mõne aasta pärast soovime, koostades arengukava, mis tehakse kõigi huvitatud osapooltega koos ning selles protsessis uuendatakse ka 2013. aastal koostatud detailplaneeringut (mis juba 10 aastat ei vasta tegelikkusele).

7. Loodan koostöö tõhustamist nii valla eri piirkondade vahel kui ka teiste valdadega. Mingem nt vaadakem Saaremaa vallas, kuidas seal on arendatud kogukonnavõrgustik koos külavanemate statuudiga ning kuidas töötab üks hinnatumaid piirkondlikke ettevõtjate liite. Vaja on teiste valdadega koostöös tagada efektiivsemat teenuste pakkumist ühiselt. Nendes valdkondades, kus see on mõistlik ja tekib tõhusam ressursikasutus, peavad vallad omavahel erinevate teenuste osutamisel tõhusamat koostööd tegema (jututubadest kaugemale), näiteks ühiselt korraldatud veevarustuse või kaugkütte tagamine, ühistransport, perearstiteenused ühises keskuses, ühiselt uute hooldekodude rajamine, naabrivalve/-kaitse võrgustiku uuendamine, jäätmekäitlus, uute ühiste päästekomandode rajamine, ühine valmisolek kriisiolukordadeks koos ühiste õppuste korraldamisega, kriisideks vajalike varude ühine haldamine, koos uute loomade varjupaikade loomine, jagatud teehooldus valdade piiraladel jm.

Usun, et võetakse teistelt valdadelt parimaid praktikaid üle ja ei hakata energiat kulutama "oma jalgrataste" leiutamisele. 

Väljavõte koalitsioonilepingust küsimusega, millist konkreetset
lubadust siit saab välja lugeda (ridade vahelt)?

VEEL TÄHELEPANEKUID (ja soovitusi):

Täpsustan, et leppes peetakse prioriteediks ikka uue progümnaasiumi HOONE rajamist, sest "eelgümnaasiumina" kolmas kooliaste seda sisuliselt Tabasalu koolis juba on (7-9. klassid) ja õppetöö käib ja õpetajad pingutavad parima tulemuse nimel juba praegu ja eelnevalt aastaid. Uut hoonet on vaja, mitte tingimata rajada uut kooli.

Täpsustus ka selles osas, et liikuvus ja liikumine tähendavad eri asju ja ei ole ka sünonüümid mõistele liiklus. Lisaks täpsustan, et külade ja alevike väärtuspõhist ja visuaalset identiteeti ei saa luua (käsukorras), need asjad lihtsalt kujunevad ise vastavalt kultuuri ja inimeste arengule.

Ääremärkusena tuleb mainida, et värsked ametikohtade saajad, ärge ehmatage, kui äärealade arendusplaane looma hakates avastate, et efektiivsus, alusandmed ja (tulemus)näitajad tulevad ka otsuste tegemisel ja ressursside planeerimisel mängu - näiteks eelmised volikogud on järjest olnud hädas prioriteetide seadmisega teemades, kas esmalt rajada tänavavalgustus kohta, kus elab 100 inimest (ummikteel) või transiitliiklusega asumis teele, kus elab 1000+ inimest. Seni kui teede teemaplaneeringut pole valmis, jäädakse järjest rehade otsa koperdama (millede üks näidetest on teatavasti püsiva teekatte rajamine ummikteele, mis kuhugi ei vii ja kus ääres keegi ei ela). 

Selle asemel, et "mikromanageerida" ainult kergliiklusteedega ja tänavalampide asukohtadega, mõelgem ka kastist välja - tulevane spordisaal ja kultuurikeskus raamatukoguga (ning ettevõtjatega kahasse bürookompleksi ja kino-SPA-ga) tuleks rajada hoopis kuhugi valla keskele koos tõhusa ühistranspordivõrgustikuga (näiteks Rannamõisa ja Ilmandu piirile, kiriku lähedusse) - see oleks äärepiirkondadele palju kasulikum ettevõtmine, kui kõiki uusi asutusi rajada ainult Tabasallu (mille Tallinn pikemas perspektiivis nagunii "alla neelab") ja kuhu ainult kõik (pikad) kergliiklusteed suunduvad.

Kokkuvõtteks oleks kõik selle leppe sisu kirja saanud panna ka oluliselt lühemalt, poolele A4 leheküljele. Sõnade "areng" ja "arendama" eri vormides ei pea tekstis kordama 40 korda, piisab paarist korrast. Konkreetseid lubadusi selles leherohkes dokumendis on vähe, mis ei veena lepingu pikkuse vajadust.
Mis sellest kõigest ikka nii pikaks on vaja kirjutada, kui ainuke tegelik eesmärk sellisel leppel on teada anda, et kolm valimistel konkureerinut lepivad kokku, et teevad järgmised neli aastat koostööd.

Loe ka neli aastat tagasi koostatud postitust, mida teha, et Harku vallas elanike rahulolu kasvaks ja keskkond oleks hoitud ja mõnus.

Uus Meriküla trepitorn saab 15. oktoobril nurgakivi

Eelmisel nädalal jagati kitsale ringile poliitikutele ja asjaga seotud inimestele kutsed uue Meriküla trepitorni nurgakivi paneku üritusele. 

Nurgakivi paigaldus toimub 15. oktoobril kell 14.00. Külaelanikest kedagi ei kutsutud, ei Merikülast ega Murastest. Ilmselt seepärast, et tegemist on peamiselt valimiseelse üritusega, täiesti mõistetav ja arusaadav. Samas usun, et kui mittekutsutud peaks selleks ajaks kohale jõudma, siis neid ju minema ei aeta.

Jagan eelmisel nädalavahetusel tehtud sügisfotosid ehitusplatsilt. Liginesin platsile läbi metsa, ei teadnud, et see on tee pool suletud aia, keti ja tabalukuga.

Nurgakivi ava on hetkel ajutiselt suletud, kaitsmaks vihmade eest.

Vundamenti on juba pikad "tõmmitsa" vardad pandud,
puuriti sügavale liivakiviklinti.

Veepump töötab nonstop, et ära juhtida vihmavett

Vaade torni vundamendile näoga mere poole

Vaade torni vundamendile näoga klindiserva poole

Osaliselt on näha ka eelmise trepikonstruktsiooni alusvundament

Ehitusobjekti valvatakse ja filmitakse, 
ilmselt valmib ehitusprotsessist ka fotoseeria (time-lapse)

Lubatakse, et Meriküla uue trepi pidulik avamine korraldatakse järgmisel aastal. Meriküla trepp on plaanis avada järgmise aasta alguses. Lepingu maksumus on 1,25 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
Tõenäoliselt kutsutakse avamisele ka kohaliku küla ja naaberkülade inimesed, pole ju siis enam valimiseelne üritus. Pinget vähem.

Loe lisa ehitaja kodulehelt: 

Ehitaja kodulehel on väide, et eelmine trepp oli eluohtlik,

aga olen lõpuni kindel, et see nii ei olnud.

Loe lisa valla FB-postitusest aprillis.

Vaata asukohta kaardil: https://maps.app.goo.gl/pk7wxqYVSrwxUmCf6

Tilgu sadamas toimuva kontserdisarja näitel: kohalike kaasamise tahe vallas lonkab endiselt kolmel jalal

Kontserdid Tilgu sadamas viie päeva pärast 31.07-09.08 siiski toimuvad. Seejuures on valla ja volikogu esindajad sadama naabrus-, kogukonna ja kohaliku külaseltsi soove, (kompromiss)ettepanekuid ja rahulolematust aprillist saadik igat moodi ignoreeritud. 

Kogu vallapoolne asjaajamine (haldusmenetlus) seoses vallale kuuluva kinnistu teistele osapooltele (ettevõtjatele) kasutada andmiseks on niivõrd ebaloogilises järjekorras, segane ja läbipaistmatu, et tahtmatult tekib küsimus, kas kogukonna ignoreerimine ja pikka aega teadmatuses hoidmine on tahtlik?

Iseenesest mulle ju kodulähedased kontserdid meeldivad. Aga need ei pea toimuma kümme päeva järjest kogukonda kaasamata. Ma saan aru, et kui suve jooksul tuleb ühel õhtul või hajutatult mitmel nädalavahetuse õhtul nautida/taluda kontserti või muid üritusi, aga tulemas on kümme päeva järjest kontserte, millest tõenäoliselt mitme kontserdi külastajate arv võib ulatuda üle tuhande, sõidukeid võib  Tilgu kitsale teele saabuda 400-500 tükki ja muusika võib kostuda kilomeetrite kaugusele... Saab ju ka teisiti.

Siinkohal meenutan esiteks, kuidas mõned aastad tagasi nii Muraste kooli laienemise, Meriküla koolihoones täiendavate õppeklasside avamise, Muraste trepi projekteerimisel, Tilgu tee ohtlikuks kuulutamisel ja muudes Muraste kogukonna jaoks olulistes teemades vallalt nõuti küla mõjuisikute poolt kogukonna suuremat kaasamist. Seejuures oma tahtmist saamata protsessiti vahendeid valimata (ja vahenditeks olid kohtusse kaebamised, eksitavad videofilmid algkooliealistega, piketid kollase teerulliga vallamaja ees, Pealtnägija saates ja Seitsmestes Uudistes ajakirjanikele ühekülgse info edastamine jm). 

Nii TV-s, sotsiaalmeedias kui eri riigiametite suunas kritiseeriti toonast vallavalitsust, et Muraste kogukonda ei ole otsustesse piisavalt kaasatud. 

Kuid aastaid hiljem, peale valimisi, on tänaseks osad nendest eelmainitud mõjuisikutest vallavalitsuses ja volikogus. Aga kogukondade jaoks olulistes teemades kaasamisel ei ole (Tilgu sadama kontsertide sarja lubamise näite põhjal) midagi paremaks muutunud. Minu hinnangul Tilgu sadama kontserdisarja näitel valitseb (valikuliselt?) valla kogukonna kaasamises endiselt üleolev suhtumine. Lisaks veel hoolimatus menetlusprotsessides vigadele osutamise järel isegi siis, kui sellele tähelepanu pööratakse.

Aprilli keskel saime juhuslikul teada, et Starworld OÜ plaanib augustis Tilgu sadamas korraldada 10 päeva järjest kontserte kuni tuhandelise publikuga igal õhtul ja piletite müük oli ka juba välja kuulutatud. Kui Meriküla seltsi esindajad pöördusid vastava teatega valla poole, et kas vald on teadlik, mida nende kinnistul plaanitakse, siis saadi umbmäärane vastus, et selles küsimuses ei tasu valla poole pöörduda. 

Selle asemel, et hakata plaanitava kontserdi korraldajat juhendama, millises järjekorras tuleb tegevusi planeerida, loataotlusi esitada, mõjutatud osapooli kaasata ja plaane vormistada, hakati hoopis "vastassuunas jooksma". Kibekiiresti hakati Tilgu sadama jahtklubile volituste laiendamiseks nendega seotud lepingu muudatuste eelnõud ette valmistama, mis delegeeris kõik valla kinnistuga seotud otsused jahtklubile järgmiseks 17-ks aastaks (sh kinnistu allkasutuseks andmisele kuni kümneks päevaks). Vallavalitsus sisuliselt volikogu nõusolekul vabastas end kõigest, mis on seotud vallale kuuluval sadama kinnistul toimuva eest vastutamisega. Seejuures ei vastanud mu korduvatele küsimustele, mis kontserdi korraldaja ei võiks vallaga otse asju ajada ja lepingut sõlmida (milleks on sporditegevusega tegelevat MTÜ-d vahele vaja?).

Maikuus saadi küll vallas Meriküla seltsile saadetud esimese vastusega tehtud veast aru ja järgnevates vestlustes lubati Meriküla kogukonda või selle esindajaid kaasata kooskõlastusprotsessi, aga selleks hetkeks, kui kinnitati 28. juunil esitatud avaliku ürituse loa taotlus (19.07.24), ei pöördutud vallast ametlikult naaberkinnistute omanike ega ka Meriküla seltsi poole mitte ühtegi korda kasvõi informeerimaks, et augusti algul tuleb kohalikel elanikel taluda igaõhtuseid häiringuid nii müra kui ka liikluskorralduse muudatuste osas.

Mai alguses võttis siiski jahtklubi juhatus initsiatiivi ja kutsus ühe laua taha kokku nii kontserdi korraldaja kui ka Meriküla seltsi juhatuse liikmed püüdes olukorda lahendada. Aga valla initsiatiivil pole toimunud mitte ühtegi kaasatud osapooltega ümarlaua kohtumist, selgitamaks riskikohti, saamaks ettepanekuid koostööks ja esitamaks võimalikke (kompromiss)lahendusi, millega enne avaliku ürituse loa andmist tegeleda tuleb.

Meriküla seltsi juhatus taotles enda initsiatiivil taas kontserdi korraldajaga kohtumise veelkord 11. juulil, kuhu kutsuti ka külaelanikest seltsi liikmed küsimusi esitama, aga vallalt selleks ajaks ikka ei olnud saadetud mingit ametlikku infot korraldaja plaanidest, ka ei esitanud keegi (enne seltsi teabenõuet juuli keskel) küsitud turva- ja liiklusplaani.

Veelgi enam, 28. juunil kontserdi korraldaja esitatud avaliku ürituse loa taotluse laekumisest alates vallast ei antud kohalikele ja külaseltsile mitte mingil moel teada, mis tulemas on. Aga loa taotlus ise vormistati 28. juunil dokumentide registrisse nii, et ei oleks taotleja andmeid ja lisatud (kooskõlastus)dokumente näha (see sisaldas vaid turvaplaani, muud dokumendid selleks ajaks olid tegelikult puudu, need tehti dokumendiregistris nähtavaks alles peale Meriküla seltsi juhatuse teabenõuet 18.07 - mõne tunni jooksul peale teabenõuet). 

Juuli alguses tehtud kuvatõmmis valla dokumendiregistrist:
avaliku ürituse loa taotluse kuva, kust ei selgu, kes selle esitas ja milleks

Ja siiamaani ma ei mõista, miks vallavalitsus ei teinud Meriküla seltsi teabenõude esitamiseni 18.07 midagi, et kohalikke informeerida või neid kaasata.

On täiesti arusaamatu vallapoolne senise menetlusprotsessi juhitamatus, tahtmatus initsiatiivi võtta ja vallaametnike hoolimatus kaasata enim mõjutatud osapoolt ehk kohalikke elanikke. 

Teame ju, et kui mingil krundil plaanitakse ehitada midagi, siis juba detailplaneeringu algatusest alates kaasatakse naaberkinnistuid, kellelt on vaja kinnitust, et uus rajatav objekt, mille kõrgus, asetus, teed, krundi tulevikuperspektiiv jm võivad mõjutada lähikondseid. See kaasamise protsess töötab ja ei teki küsimust, miks peab kohalikke ja lähinaabreid kaasama. Kui mingeid teedeehitusi või remonte plaanitakse, siis juba pikalt teatatakse kogukonda ette, et on tulemas liikluses kitsamad olud ja ümbersõidud. Kõik toimib. Aga tuleb välja, et ükskõik millisel krundil plaanitakse mitmepäevast (nädalavahetusest pikemat) mürarikast ja keeruliste liiklusoludega sündmust, siis pole vaja kohalikke kaasata. Isegi siis mitte, kui seesama krunt kuulub vallale endale?

On arusaamatu ka Tilgu sadama juhatuse tegevused ja suhtumine, et sellest hetkest, kui kontserdi korraldajaga lepiti kokku, et davai, alustage piletite müüki, siis jahtklubi ei teinud aprillikuu jooksul katsetki kohalikke kaasata ja isegi mitte valda teavitada, et selline tegevus on suvel plaanis (sel hetkel oli Tilgu sadama jahtklubil vallaga lepingu järgi kohustus valda teavitada, kui sadamat nende teadmisel kasutab allrentnik ja lisaks ei olnud selline tegevus üldse sel hetkel ka nende põhikirjaline eesmärk). Kui tulid küsimused neljandatelt osapooltelt külast, hakati tagantjärele oma põhikirja muutmise protsessi ja vallaga lepingu muutmise vajadusest rääkima ja kiirustades see kõik sai tehtud.

Vallavalitsus ei ole endale kuuluva sadama kinnistuga seotud haldusmenetlust ja selle head tava kuskilt otsast korrektselt täitnud. Kogu protsessiga ja päringutega seotud tegevuste ja otsuste ajajoonest tulevad välja järjestikused prohmakad, tagantjärele vormistamised ja lõpetuseks ka pidev naabrus- ja kogukonna teadmatusse jätmine siiamaani, viis päeva enne kontserte (ning kui sellekohaseid päringuid esitati, siis vastused on napid ja sisuliste lahendusteta või kompromissettepanekuteta). Ma ei kujuta ette, kui Tabasalu inimesi teavitamata plaanitaks kümnepäevane Tabasalu päev koos mürarikaste kontsertidega, kas ka siis kogukonda ei kaasataks?

Suhtlesin sel teemal ka volikogu aseesimehega, kuidas ta enne valimisi pidas kõnesid sel teemal, kuidas (Muraste) kohalikku kogukonda on vaja kõigis Muraste külaga seotud küsimustes kaasata ja ta sel ajal kritiseeris tugevalt vallavalitsust, et midagi ei tehta, aga käesoleval juhul, kui nii volikogu majanduskomisjoni koosolekutel kui ka kirjas volikogu liikmetele palusin arvestada ka kogukonna kaasamise vajadusega ja tahtsime vastuseid erinevatele küsimustele menetlusprotsessi vigade kohta, siis ignoreeriti täielikult. Paistab, et Muraste kogukonna kaasamine on olulisem, kui Meriküla, Ilmandu, Rannamõisa jt külade kogukonnad. Saab järeldada, et kogu Muraste jaoks kriitiliste teemade esiletõstmine enne valimisi oli lihtsalt hobune võimule saamise vankri ees. Hetkel on Muraste esindajaid nii volikogu juhatuses kui ka vallavalitsuses (sh vallavanem), aga nüüd on kaasatav kogukond vaid Murastes?

Maikuus sai nii kontserdi korraldajatele, Tilgu sadama jahtklubile, volikogu majanduskomisjonile kui ka volikogu liikmetele endile saadetud mitu küsimust, et kas käesolevat vildakat protsessi ja võimalikke kasusaajaid arvestades oleks mõistlik vastavate otsustega oodata kuni koostatakse sadama arengukava, aga ei ole saanud mitte ühtegi vastust.

Miks peaks kohalik kogukond, kellele pole võimalikust 10-päevasest müra ja liiklusprobleemide talumisperioodist siiamaani ametlikult teada antud ja Tilgu sadamaga seotud asjaajamiste ebakorrektsusest teades veel olema nõus kõike seda aktsepteerima?

14. juulil möödub Suurupi poolsaare rannast sadakond purjelaeva

Sel aastal saab traditsioonilisest purjelaevade regatist The Tall Ships Races osa kogu Eesti põhjarannik ja sel pühapäeval algava võistluse teise etapi stardijoon on plaanitud Suurupi poolsaare külje alla, meie randade vaateulatusse. 

Nimelt pühapäeval, 14. juulil kell 12 antakse Tallinna lahel start suurte purjelaevade paraadile, mis suundub kella viieks õhtul järgmise võistlusetapi stardijoonele meie valla koduranna lähedal.

Vaate purjelaevadele teeb veel erilisemaks asjaolu, et paraadiga koos alustavad mitmepäevast seilamist Muhu väina regati alused.

Fotod aastast 2007, samas piirkonnas, autor Dan Heering, Mereblog, Flickr.com

Alloleval kuvatõmmisel on näha regati teise võistlusetapi stardijoone asukoht, seega saab tuvastada, kus oleks kõige parem vaade merele.

Kuvatõmmis veebirakendusest nutimeri.ee

Kel võimalik, palju parema elamuse laevadest saab muidugi ise paadiga merel olles. 
Vaadake 2007. aastal pildistatud fotosid ja tehtud videosid samas asukohas, Suurupi külje all, kui regati võistlusetapp toimus Arhuse sadama ja Kotka vahel ning võistlejate finišijoon oli samas kandis.

The Tall Ships Races on igal aastal toimuv suur purjelaevade regatt, mida korraldatakse roteeruvalt üle maailma (peamiselt siiski Euroopas) ja osalevad purjelaevad tulevad kokku üle maailma. Sel aastal toimub regatt üle hulga aja taas Läänemerel ja eestipoolsete korraldajate mitmeaastase jõupingutuse tulemusel on seekord regati üheks ametlikuks sadamaks ka Tallinn.

Kogu regati kulgemise plaan juuni lõpust augusti alguseni

Regati esimese võistlusetapi start anti Klaipedas juuni lõpus suunaga Helsingisse, kus juuli esimesel nädalal peatuti. Helsingi ja Tallinna vahel kulgesid võistlejad vabalt ja viimastel päevadel on laevu järjest tulnud Eesti vetesse Käsmu poolsaarest alates, kus toimusid kapteniküla 500. aasta juubeli pidustused.

Sel nädalal on sadakond laeva Tallinna erinevates sadamates ja samal ajal toimuvad ka Tallinna Merepäevad.

Laevade liikumisi ja muud infot on võimalik jälgida telefoniäpist YB Tracking ja vaadata ka Nutimerest ja Marinetrafficu lehelt.

Merendusvaldkonnas ja purjetajate jaoks on tegemist kui iga-aastase Eurovisiooni toimumisega. Regatist võtab sel korral osa kuus Eesti purjelaeva ja purjekat. Regati laevad on varemgi Eesti sadamaid külastanud (nt 2013. aastal Roomassaares), aga seekord meie vetes juba ametlikult ja koos kohapealsete organiseerijatega.

Soovitan laupäeva veeta Tallinna piires asuvates sadamates, kus samu laevu näeb päris lähedalt, mitmeid saab külastada, ja tulge pühapäeval mere äärde laevu vaatama!