Friday, July 12, 2024

14. juulil möödub Suurupi poolsaare rannast sadakond purjelaeva

Sel aastal saab traditsioonilisest purjelaevade regatist The Tall Ships Races osa kogu Eesti põhjarannik ja sel pühapäeval algava võistluse teise etapi stardijoon on plaanitud Suurupi poolsaare külje alla, meie randade vaateulatusse. 

Nimelt pühapäeval, 14. juulil kell 12 antakse Tallinna lahel start suurte purjelaevade paraadile, mis suundub kella viieks õhtul järgmise võistlusetapi stardijoonele meie valla koduranna lähedal.





Vaate purjelaevadele teeb veel erilisemaks asjaolu, et paraadiga koos alustavad mitmepäevast seilamist Muhu väina regati alused.

Fotod aastast 2007, samas piirkonnas, autor Dan Heering, Mereblog, Flickr.com



Alloleval kuvatõmmisel on näha regati teise võistlusetapi stardijoone asukoht, seega saab tuvastada, kus oleks kõige parem vaade merele.

Kuvatõmmis veebirakendusest nutimeri.ee


Kel võimalik, palju parema elamuse laevadest saab muidugi ise paadiga merel olles. 
Vaadake 2007. aastal pildistatud fotosid ja tehtud videosid samas asukohas, Suurupi külje all, kui regati võistlusetapp toimus Arhuse sadama ja Kotka vahel ning võistlejate finišijoon oli samas kandis.

The Tall Ships Races on igal aastal toimuv suur purjelaevade regatt, mida korraldatakse roteeruvalt üle maailma (peamiselt siiski Euroopas) ja osalevad purjelaevad tulevad kokku üle maailma. Sel aastal toimub regatt üle hulga aja taas Läänemerel ja eestipoolsete korraldajate mitmeaastase jõupingutuse tulemusel on seekord regati üheks ametlikuks sadamaks ka Tallinn.

Kogu regati kulgemise plaan juuni lõpust augusti alguseni

Regati esimese võistlusetapi start anti Klaipedas juuni lõpus suunaga Helsingisse, kus juuli esimesel nädalal peatuti. Helsingi ja Tallinna vahel kulgesid võistlejad vabalt ja viimastel päevadel on laevu järjest tulnud Eesti vetesse Käsmu poolsaarest alates, kus toimusid kapteniküla 500. aasta juubeli pidustused.

Sel nädalal on sadakond laeva Tallinna erinevates sadamates ja samal ajal toimuvad ka Tallinna Merepäevad.

Laevade liikumisi ja muud infot on võimalik jälgida telefoniäpist YB Tracking ja vaadata ka Nutimerest ja Marinetrafficu lehelt.

Merendusvaldkonnas ja purjetajate jaoks on tegemist kui iga-aastase Eurovisiooni toimumisega. Regatist võtab sel korral osa kuus Eesti purjelaeva ja purjekat. Regati laevad on varemgi Eesti sadamaid külastanud (nt 2013. aastal Roomassaares), aga seekord meie vetes juba ametlikult ja koos kohapealsete organiseerijatega.

Soovitan laupäeva veeta Tallinna piires asuvates sadamates, kus samu laevu näeb päris lähedalt, mitmeid saab külastada, ja tulge pühapäeval mere äärde laevu vaatama!

Muraste vaateplatvormi sulgemine pidi inimesi sh vandaale sellest eemale hoidma hakkama

2020. aastal otsustas Harku vallavalitsus, et Muraste küla vaateplatvorm (trepp) tuleb sulgeda, et seda ei saaks enam kasutada. Vaatamata vaateplatvormi kasutuskeelule on mingi seltskond ikkagi platvormil saanud aega veeta, seejuures lähedal asuvalt ehitusplatsilt mingeid kive platvormile vedanud ja loopinud neid alla, purustades nii tänavavalgustuse posti kui ka piirdeaia.

Kui keegi trepini jõudmiseks jala väänab,
kas ohtlik on trepp või kellegi hoolimatus?


Tänavavalgustuspost trepi juures on deformeerunud


Trepi sulgemise taotlejad olid Muraste külast kümne kodu elanikud Kolmiku tänavalt kasutades ära külaseltsi esindatust (ning kombineerides muude põhjendustega kuni uue trepi ja lifti rajamisega seotud otsuste kohtusse andmiseni), põhjendades trepist inimesi eemal hoidmise vajadust muuhulgas sellega, et sel viibijatest osad loobivad prahti laiali, vandaalitsevad ja lärmavad. Mis tänaseks, kui see keeld on jätkuvalt kehtiv, teistmoodi on?

Küsin siinkohal retooriliselt, et kas kolm aastat tagasi kehtestatud platvormi kasutamise keeld töötab ja inimesed (sh mõned nendest vandaalitsedes) treppi enam kasutada ei saa?

Trepipiire vaateplatvormi ülemisel osal

Seda pilti enam keegi ei pane Muraste küla kinnisvarakuulutuste juurde

Alumise osa kallakul tuleb liikuda
ettevaatlikult ja kummargil

Trepi juurde viiv tee on pidevas
kasutuses ja ei võsastu

Allpool trepi juurde viiv tee on siiski läbitav,
ka tuletõrje veevarustuspunkti ümbrus on 
siiski korralikult kõrgest rohust puhastatud

See ju ammu teada, et hooletusse jäetud ehitised on vandaalitsejatele ahvatluseks ja nende tegevuse tulemus ohustab inimesi, kes ehitist on sunnitud edasi kasutama. Aastaid tagasi vallavalitsusele vastanduv huvigrupp muretses kangesti Tilgu teel liiklevate õpilaste ohutuse pärast, aga praeguseks paistab neil savi olevat, et läheduses asuva kooli õpilastele on endiselt võimalus sellises ja isegi varasemaga võrreldes hullemas seisukorras treppi kasutada.

Foto aastast 2021, mil olid ka hoiatavad sildid osaliselt alles, ükskõiksus on kestnud juba kolm aastat vaatamata korduvatele tähelepanu pööramistele, et sellisena keeld ei toimi


Mis on tehnovõrk? Elektrikapp?


Viisteist aastat tagasi oli Muraste küla veel uhke, et selle veerel asus atraktiivne vaateplatvorm, kõik kinnisvarakuulutused sisaldasid fotot või mitut vaateplatvormist (näide sellest siin) ja seda näidati oma külalistele. 

Kõlab kui luuletus:
"Erilise lisaväärtusena asub Teie koduukse lävest
vaid 100 m kaugusel Muraste vaateplatvorm,
kus näete võrratuid panoraamvaateid
merele ja Tallinna tulede särale."

Külaseltsi üldkoosolekutel nõuti vallalt uuema trepi rajamist, see plaan oli ka küla arengukavasse kirjutatud kuni aastani 2021. Seltsi juhatuse liikmed panustasid ka aastaid trepi ümbruse heakorra tagamisele seniks kuni selle eest vastutus anti üle vallale. Paistab aga, et midagi on väga valesti läinud. Trepi kasutamise keeld koos ükskõiksusega on selle inimeste jaoks muutnud hoopis varasemast ohtlikumaks. Vald tellis keelu kehtestamise eel trepi seisukorra hindamiseks ekspertiisi, mis aga ei tuvastanud, et see oleks varisemisohtlik, pööramata tähelepanu ka asjaolule, et (vaatamata kõigele) varasema 19 aasta jooksul ei olnud trepil toimunud ühtegi õnnetust trepi kasutajatega.

Mõistlik oleks purustatud ja trepi kasutajatele ohtlikud tõkked eemaldada, lasta treppi vabalt edasi kasutada, platvormi ümbrus korrastada ja tunnistada, et trepi sulgemise otsus oli jabur, kui ei olnud ressursse selle täitmiseks ja olukorra pidevaks seireks. Kui selle kohta küsimusi olen esitanud (ka valla arengukava koosolekutel ja volikogu majanduskomisjonis), siis vastustes aina õigustatakse, et kohe-kohe tuleb uus trepp, aga aastad on muudkui möödunud...

Lohutuseks saab öelda, et 15. juulil avatakse uue trepi ehitushanke pakkumused ja ilmselt aasta lõpuks on uus trepp olemas ja vald võtab tagasi hoolsus- ja hoolduskohustuse valla ühe visiitkaardi heakorra tagamiseks. 


Wednesday, July 10, 2024

Kes on Tilgu sadama megakontserdisarja tegelikud kasusaajad?

Minu peamine küsimus on, et kellele on vaja 10-päevast kontserdisarja keset küla mere ääres? Teiseks küsimus, et mis kasu sellest saab Tilgu sadama jahtklubi ja kuhu selle MTÜ juhtkond teenitava lisasissetuleku investeerib (vallaga lepingujärgne kohustus ja lubadus koos aruandluskohustusega)? Kolmandaks küsimus, et mis kasu sellest kontserdisarjast saavad Harku vald, vallavalitsus ja volikogu liikmed?

Mitmed osapooled, sh volikogu aseesimees on mitu korda väitnud, et kasu saab kohalik kogukond, kellele tuuakse kultuurisündmused koju kätte. Tõesti? Kohalik kogukond ju ei täida selles asukohas nõutud kriitilist osalejate massi, et korraldamise kulud tasa teenida. Seda näitas ka 1. juunil korraldatud retrodisco, mis osalejate arvu poolest oli läbikukkumine ja korraldaja tuli vaevu ots-otsaga kokku (valla toetuseta jäänuks miinusesse). 
Kas kontserdikorraldaja täidab kohaliku kogukonna soove (tellimust)? Nii ja naa. Kohaliku kogukonna käest ei ole ju küsitud. Aga miks korraldaja ja jahtklubi selle riski on võtnud? Ilmselt kontserdile oodatakse piletiostjaid peamiselt Tallinnast ja usun, et korraldaja on selles kindel, et sihtgrupp seal neid kontserte tahab. 

Kas 10-päevast kontserdimüra ja võimalikke probleeme Tilgu teele on vaja kohalikele külaelanikele naabruses? Arvestades seda, et Starworld OÜ korraldas mitmeid aastaid Laulasmaa sadamas kontserte ja nüüd seda ei tee, võivad samad probleemis meile kanduda. Kohalikust kogukonnast enamik ei ole kasusaajad, saadakse hoopis pikemasse perspektiivi kanduvaid probleeme juurde, aga kontserdi korraldaja enam ei vastuta.

Kui hakkasin siinkirjeldatud küsimusi aprillis-mais esitama asjaosalistelt, siis sildistati NIMBY-süüdistusega ja kadeduse templiga. Aga kui asju aetakse hämaralt, kokkuleppeid tehakse mujal kui vallas ja külas, lisaks valetatakse, et külaseltsi juhatus on loa andnud ürituse korraldamiseks, dokumendiregistrist taotluse sisu ja esitajat ei paista jne jne, siis järelikult on tegemist asjaajamises suures ulatuses teerullimisega, mitte konstruktiivse koostööga.

Kõik kontserdisarja kaitsjad räägivad ja kirjutavad kui päheõpitud fraase, kuidas tullakse kohalikele head tegema ja kuidas Tilgu sadama jahtklubi saab sellega juurde täiendavat tulu sadamasse investeerimiseks. Samal ajal keegi ei ole valgustanud, kui palju valla kinnistut tasuta kasutada saav MTÜ selle tehingu pealt tegelikult teenib ja kuhu saadud tulu investeeritakse? Keegi ei küsi, ei vallast ega ka volikogust, kelle otsusel tagantjärele maikuus seadustati jahtklubi lepingu rikkumine kevadel (jahtklubi teadmisel alustati aprillis piletite müüki valda ja kohalikke teavitamata, seejuures sel hetkel jahtklubil puudus vallalt volitus kinnistut allrendile andmiseks).

Miks vallale seda kontserti vaja on? Et tegeleda pärast realiseerunud riskidega?

Vald sellest äriplaanist ju mingit otsest rahalist kasu ei saa, sest kontserdi korraldaja ei sõlmi lepingut otse vallaga (ehk kinnistu omanikuga). Nii on mulle öeldud ja volikogu aseesimees väitis mulle, et kasu saab kaudselt vallale kuuluv Tilgu sadama kinnistu, kui seda kasutav jahtklubi teenitud kasumi investeerib sadamasse (aga kuhu täpselt tulu plaanitakse suunata, keegi siiani ei tea).
Tilgu sadama jahtklubi esindajad on andnud selgitusi, et MTÜ ei saa ka sellest sündmusest (lepingust korraldajaga) mingit rahalist tulu, see olevat kui kingitus kohalikule kogukonnale... Kindel?





Kes on kontserdisarja tegelikud kasusaajad?

Mulle kirjutas eile kontserdikorraldaja (esimest korda võttis minuga kontakti), et ma oma postitusega kontsertide võimalikust ärajäämisest tekitan temale (majanduslikku) kahju. Guugeldades tema nime võime veenduda, et see isik töötab kinnisvaraettevõttes LAAM ja tema kolleegiks on üks jahtklubi juhatuse liikmetest. Veenduge ise.

Teiseks toob täiendav guugliotsing välja asjaolu, et kontserdi korraldaja on Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Lääne-Harju valla kohalikel valimistel 2021. aastal. Ma küll ei spekuleeriks, et Harku valla volikogu aseesimees teda tunneks, aga kui nad mõlemad on seotud ühe erakondliku huvigrupiga, nad mõlemad on kontsertide ja suurürituste korraldajad, siis see tekitab küsimusi.
Eriti siis tekitab täiendavaid küsimusi, kui maikuu volikogu istungi salvestuselt tuvastada, kuidas volikogu aseesimees jõuliselt kaitseb kontserdi korraldajate plaane ja Tilgu sadama jahtklubi lepingu rikkumise tagantjärele seadustamist (lepingu muutmist selliseks, et jahtklubi juhatusel on õigus sadama kinnistut anda allrendile ja seda kogu sadama ulatuses, mitte ainult lepinguga piiratud alal).

Kokkuvõtteks küsimused eelkõige Tilgu sadama juhtkonnale, et millist kasu MTÜ tegelikult saab sellest tehingust? Miks on vaja oma põhitegevusele lisaks täiendavat tulu teenida ja kui palju siis kontserdisarjaga teenitakse ja kuhu see tulu suunatakse? Kas kontserdisarjast saadav tulu investeeritakse näiteks sadama platsil sõidukite ala asfalteerimiseks?

Ja ärgem kirjutagem vastuseks, et tegemist on ärisaladusega - MTÜ ei ole äriettevõte ja vallaga lepingu järgi peab ta vähemalt valda informeerima, kuhu teenitav omatulu investeeritakse. Seda enam, et vald MTÜ põhitegevust ja suurüritusi igal aastal suurte summadega toetab ja kõigele muule lisaks täiendavalt maksab kinni nii sadama süvendamise, slipi remondi ja liivaranna korrastamise, tellides töid selleltsamalt MTÜ-lt töövõtulepingutega (pluss sadama kapten on otse valla palgal, mitte MTÜ töötaja).

Tuletagem meelde, et aastal 2009, kui otsustati vallale kuuluv kinnistu (osaliselt) anda purjespordiga tegeleva MTÜ kasutusse, siis selle otsuse selgituseks deklareeriti, et avalikku hanget sadamale operaatori leidmiseks ei tehta sellepärast, et valla varast ei hakkaks keegi ärilist kasu teenima ("ei lase mingit erasadamat teha!"). Tundub, et sellest kokkuleppest ollakse taganenud ja ikkagi lastakse ettevõtjatel kasu teenida täiendavate küsimusteta, kuidas vald, vallale kuuluv kinnistu ja kohalik kogukond sellest kasu saab?

Tuesday, July 9, 2024

Tilgu sadamas plaanitud augustikuine kontserdisari jääb ilmselt ära?

Starworld OÜ plaanis koostöös Tilgu sadama jahtklubi MTÜga korraldada 10 päeva järjest kontserdid augustikuu alguses, aga kuna valla dokumendiregistrist lihtotsingu tulemus ei näita, et mitmepäevase avaliku ürituse luba on vallale nõutud tähtajaks esitatud, siis kas saab järeldada, et kontserte ei toimu? Ka ei ole kohalikule külaseltsile lubatud turvaplaani esitatud infoga, kuidas on neil päevadel liiklus korraldatud Tilgu teel.

Piletimüügi keskkonnas pileteid ikka veel pakutakse, seetõttu need, kes plaanivad piletit osta, arvestagem sellega, et kontserte ei pruugi toimuda.




Isegi kui eksin ja Starworld OÜ ikkagi plaanib kontserte korraldada, siis ei saa seda teha ilma valla loata. Nimelt määruse Avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded Harku valla haldusterritooriumil järgi tuleb mitmepäevase ürituse jaoks taodelda luba 30 päeva enne (mitte 14 päeva nagu ekslikult arvatakse). Kooskõlastuste saamine võtab aega ja seda enam, et ametlikult ei ole valla poole siiamaani pöördutud, dokumendiregistrist leiab vaid parkimisloa taotluse, mis minuteada ei ole ka keskkonnaametiga kooskõlastatud.

Vallavolikogu maikuu koosolekul jäeti mulje, et kontsertide korraldaja ja kohaliku kogukonnaga on kokkulepe saavutatud, aga see oli vale. Maikuus toimus vaid neljapoolne kohtumine, mida ei ole isegi protokollitud ja sel kohtumisel Meriküla Seltsi esindajad avaldasid soovi saada turvaplaan üheskoos liikluse korraldamise plaaniga, aga seda ei ole siiamaani (09.07.24) seltsile esitatud. 

Külaseltsil on sel nädalal ka üldkoosolek, kus kontserdisarja ja ka kogu küla perspektiive arutatakse. Külaseltsi liikmete eesmärk ei ole midagi keelata vaid teha kõike tasakaalus ja heas usus koostööna. Starworld OÜ alustas piletimüüki aprillis nii valda kui ka kohalikke informeerimata ja see ei ole hea tava ja mõistlik. Alustada tulnuks teiste kaasamisega, aga seda ei tehtud. Ka Tilgu sadama jahtklubi, kes oli plaanist teadlik, ei informeerinud teisi osapooli, selle asemel hakati tagantjärele taotlema rendilepingu muudatust vallaga ja volikogu juhatuse heakskiidul see ka saadi.

Olen teinud valla majanduskomisjonis ettepaneku alustada Tilgu sadama kinnistuga seotud arengukava, aga seni ei ole volikogu liikmed seda ettepanekut ette võtnud.



Täiendus 12.07.24: Selgus siiski, et taotlus on esitatud 28. juunil, aga dokumendiregistrisse on kantud vastavate andmeteta (esitaja nimi puudub, lisatud kirja ei ole, täiendavad dokumendid ei paista) justkui taotluse sisu oleks mingil põhjusel salajane.

Kuvatõmmis valla dokumendiregistrist



Samas vallal on kohustus vastata 10 päeva jooksul, aga selle viite järgi leian, et siiani seda tehtud ei ole. Tänase päeva seisuga, 12.07.24, ürituse korraldamiseks luba veel ei ole.

Friday, August 11, 2023

Harku vald koos Suurupi poolsaarega elab merepinna keskmise pooleteistmeetrise tõusu üle

Täna jagati meedias uudist, et valminud on üks oluline analüüs, mis puudutab tuleviku perspektiive meie rannikualadel.

Tsiteerin Keskkonnaagenduuri teadet:
Muutuva kliima ja üha suureneva ekstreemsete ilmanähtuste riski valguses on Keskkonnaagentuuri, Maa-ameti ja Kliimaministeeriumi koostöös lõpule jõudnud 𝐫𝐚𝐧𝐧𝐢𝐤𝐮𝐚𝐥𝐚𝐝𝐞 ü𝐥𝐞𝐮𝐣𝐮𝐭𝐮𝐬𝐭𝐞 𝐭õ𝐞𝐧ä𝐨𝐬𝐮𝐬𝐬𝐭𝐬𝐞𝐧𝐚𝐚𝐫𝐢𝐮𝐦𝐢𝐭𝐞 𝐤𝐚𝐚𝐫𝐝𝐢𝐬𝐭𝐚𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐩𝐫𝐨𝐣𝐞𝐤𝐭.

Projekti käigus arvutati ja kaardistati Keskkonnaagentuuri rannikumere seirejaamade andmete põhjal võimalike üleujutuste ulatuse tõenäosused Eesti rannikualadel 10, 50, 100 ja 1000 aasta kohta.
Arvutatud ja kaardistatud sai kogu Eesti mereranniku alade maksimaalse veetaseme tõenäosusstsenaariumid, võttes arvesse nii merevee taseme muutusi kui ka tuule ja laine mõju. Tulemused annavad aluse muu hulgas ka paremale rannikualade ruumilisele planeerimisele ja hädaolukordade lahendamisele, vähendades seeläbi negatiivset mõju inimeste tervisele ja varale ning looduskeskkonnale.
Tulemustega saab igaüks tutvuda Keskkonnaportaalis.


Jagan siinkohal kuvatõmmiseid kaardilt, mis puudutavad meie Suurupi poolsaare rannikut, kus on näidatud esinemistõenäosusega lähema 10-50 aasta jooksul.

Vääna Jõe suue saab lisa ja Tabasalu mäe alune Tiskre kant ka riskipiirkond.
Illustreeriv pilt


Üldine ülevaade Suurupi rannikust


Suurupi alumise tuletorni lähistel


Meriküla madalamates osades sh Tilgu sadamas



Meriküla rannas koolimaja taga


Vääna-Jõesuu kant

Tiskre linnapoolne osa koos Kakumäe sadamaga (Haabersti linnaosa)

Samas talupojatarkusest on see info kusagil juba olemas olnud, nüüd siis tõenäosus ja täpsed allikad ja arvutused olemas. Hea töö teadlastelt.


Tuesday, July 25, 2023

Saladus tuli ilmsiks? Google kaart on tuvastanud Meriküla

Hiljuti avastasin, et Google Maps kaart on lõpuks tuvastanud, et Harku vallas on veel üks küla.

Aega võttis, aga asja sai.


Google Maps Meriküla



Glubaalselt võimeka korporatsiooni jaoks oli see saladus pea viis aastat. 

Küll aga pole globaalselt kaardi haldajad veel kursis, et küla territoorium Tilgu rannapüügisadamas on suurenenud PRIA Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondi rahastuse toel aastal 2019. Vaata, kust kaardil paistab külapiir:




Ehk läheb aastake veel, siis jõuab info nendeni. 

Maa-ameti kaardil ja Openstreetmaps-is on küla territooriumi suurenemine näha korrektselt, Regio kaardil miskipärast osa sadama alast on külapiirist väljas.

Meriküla teistest saladustest saad teada siis, kui 29. juulil kell 15 jõuad suvisele külapäevale.

Leia küla vaatamisväärsused ja rajad Navicup-i kaardi abil.

Tuesday, February 28, 2023

Meriküla asutamise otsusest möödub 2. märtsil viis aastat

2023. aasta üheksandal nädalal on Meriküla jaoks pidulik nädal. Küla ametlikust asutamisest möödub juba viis aastat!

Eesti tähistas hiljuti vabariigi loomise 105. sünnipäeva ja see meenutas, et viis aastat tagasi saime just paar päeva enne Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva teada, et riigihalduse minister on teinud otsuse kinnitamaks uue haldusüksuse loomise koos piiridega ja et see otsus jõustub peale avaldamist Riigi Teatajas ehk 2. märtsil.

Toona juba jagasin uudist blogis postitusega: Palju õnne Meriküla rahvale!

Meriküla seltsi juhatus tuli eelmisel sügisel heale mõttele, et pisikest juubelit tuleks tähistada ühe toreda peoga ning mitte ainult seltsi liikmetele ja külaelanikele vaid ka kutsuda külalisi mujaltki. 
Pidu toimub reedel, 3. märtsil Meriküla kooli aulas, kutse on kõigile küla elanikele. Üritust korraldava seltsi juhatus on kutsunud ka Meriküla häid sõpru ja toetajaid teistest küladest.

Mulle on teada antud, et kutse saanutest, kes otsustab minna, andku teada Meriküla seltsi juhatuse kontaktandmetele.

Usun, et tuleb üks mõnus, lihtne ja tore pidu!


Peo õnnestumiseks on õla alla pannud ka Tabasalu kooli Meriküla spordi- ja õppekeskuse kollektiiv ja toetab ka Harku vald.


Vaata ka fotosid Merikülast 14 aastat tagasi, kui neid sai tehtud uue blogi jaoks, mis hakkas külaelu teemasid kajastama
Siis oli veel Tilgu tee väga kitsas ja tõkkepuuga ning ka klindi serv oli praegusega võrreldes palju rohkem mere poole alles.

Friday, January 7, 2022

14. jaanuarist 2022 muutub Muraste LKA kaitse-eeskiri, mis võimaldab Merikülla juurdepääsu uuendamist

7. jaanuaril jagas Keskkonnaamet huvitatud osapooltele otsust, mis kinnitab Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja muudatust, mis hakkab kehtima 14. jaanuarist 2022.

Allpool väljavõte Riigi Teatajast, kus näha erinevate redaktsioonide võrdlus § 4 osas.



Otsuse seletuskirjast väljavõtted:

Leheküljelt 2:
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu §-i 1 punktiga 1 asendatakse määruse preambulis tekstiosa „§ 10 lõike 1” tekstiosaga „§ 10 lõike 1 ja § 12”. Määruse eelnõu §-i 1 punktiga 2 muudetakse kaitse-eeskirja § 4 lõike 7 punkti 3 sõnastust selliselt, et kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on lubatud uute rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ja rajatiste hooldustööd ning rajatise püstitamine Meriküla tee kinnistu tarbeks.


Leheküljelt 10:
Uue rajatise püstitamisel puudub oluline negatiivne mõju kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud pangaastangule ja pangametsale, pigem on mõju looduskeskkonnale neutraalne. Olemasolev ohtlik rajatis likvideeritakse A-esinduslikkusega esmatähtsast elupaigatüübist (pangametsast) ja seejärel ala korrastatakse. Ehitustegevus toimub Meriküla tee munitsipaalomandis oleva transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusel (tunnus 19801:001:2031).

Uus liftitorn tagab inimeste ohutu liikumise ja seetõttu võib suureneda rajatise kasutajate arv. Kaitsealal ettevalmistatud matkaradu ei ole ja neid ei kavandata ka edaspidi rajada, inimeste liikumine toimub mööda olemasolevat avalikku teed, seega koormus looduskooslustele ei suurene.

Uue rajatise püstitamisega muutub küll harjumuspärane vaade ja kaasneb teatud mõju maastikuilmele: rajatis erineb olemasolevast metallkonstruktsiooniga torustikutornist ning koosneb kahest kandvast seinast, mille vahele liftišahti on paigaldatud lift ja trepp. Tegemist on avalikult kasutatava ja kindla eesmärgiga püstitatava rajatisega, mis muudab inimeste liikumise ohutuks, seega on tegevus otstarbekas.

Nüüd peaks käiku minema ehitusluba, aga selle rakendamine on peatunud seepärast, et kümmekond Muraste elanikku on selle otsuse kohtusse arutlemisele andnud mitte seepärast, et tuntakse muret looduskaitseala pärast vaid seepärast, et nende avalikult kasutatavat külatänavat hakataks rohkem kasutama.

Jälgime edasisi otsuseid.

Thursday, December 2, 2021

Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmisest ja Meriküla trepi asjus on uusi otsuseid oodata

Eelnõude infosüsteemi ilmus 29. novembril 2021. a teade, et Keskkonnaminister on esitanud Vabariigi Valitsuse istungile 18. augusti 2005. a määruse nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise määruse eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga tutvudes veendusin: pikalt menetletud ja kohalike elanike poolt oodatud kaitse-eeskirja muudatus on jõudmas finišisse.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab igaüks tutvuda aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e8ea31cb-e6f6-438c-9c8d-1e7901c29a8d


Ootame-vaatame, mis saab

Vabariigi Valitsuse istungid toimuvad neljapäeviti, seega on kõige varem oodata määruse vastuvõtmist Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021 istungil.

Eelnõu menetlust ei ole pidurdanud ka eelnõu seletuskirjast näha olevad mitmete eraisikute vastuväited, mis on taandatavad ühisele nimetajale „kuna ma ei soovi vallavalitsuse kavandatud treppi, ei soovi ma ka näha kaitse-eeskirja muutmist“.

Vastu olijad ei anna aru, et kaitse-eeskirja muutmine toimub avalikes huvides, mis kaitsealast väljaspool elavate eraisikute seadustest tulenevate õigustega ei seostu.
Eraisikud ei mõtle ka sellele, et kui senist treppi ei avata, tuleb klindist alla ja üles pääsemiseks uus trepp ehitada (kaldtee rajamist kaitseala nõuded ei võimalda). Kaitseala kaitse-eeskiri võimaldab uute rajatiste püstitamist vaid kaitseala tarbeks ja rajatiste hooldustöid.

Võib endale teadaolevatel põhjustel nõuda senise trepi sulgemist ning olla vastu trepi uuendamisele, kuid mööda ei saa vaadata, et on isikuid, kellele on klindist alla ja üles liikumine selles kohas elu lahutamatu osa. Kuni 2020. aastani avatud olnud trepiga ollakse harjunud ning selle järgi ka enda elu korraldatud.
Senise trepi ja vaateplatvormi konstruktsioon on välisel vaatlusel sama tugev kui varem ning ka ekspertiisid ei ole toonud välja selles vajakajäämisi. Tõsi, trepiastmed on kitsad ning trepi tõusunurk liiga suur, kuid selliseid avalikkusele avatud treppe on mujalgi üle Eesti – kas asume kõiki sulgema?


Kuidas kohtusse kaebusega läheb?

Tutvusin ka Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuli 2021 määrusega haldusasjas 3-21-1299 ja selgub, et Meriküla trepi/lifti ehitusloa on vaidlustanud kuus eeldatavalt Muraste küla elanikku ning üks ettevõte.
KG, MH, KK, PL, KN, AS ning OÜ Raivo Karu ja Pojad esitasid Tallinna Halduskohtule 14.06.2021 kaebuse Harku Vallavalitsuse 14.05.2021 otsusega nr 118 antud ehitusloa tühistamiseks.

Erinevalt Harku valla elanike grupist nähtuvast Janika Pajula kommentaarist Ülo Russaku 23. novembri postitusele HVE FB-foorumis, ei tegele ringkonnakohus selles määruses üleüldse küsimusega, kas vallavalitsuse ehitusluba oli õigusvastane või mitte.

Ringkonnakohus lahendab elanike poolt esialgse õiguskaitse korras esitatud ehitusloa kehtivuse peatamise taotlust. Või täpsemaks minnes vastab kohtu otsus vallavalitsuse määruskaebusele, mis esitati ehitusloa kehtivust peatava Tallinna Halduskohtu määruse peale.

Kohus leidis, et halduskohtu määrus tuleb jätta kehtima, kuna kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning avalik huvi trepi-lifti ehitamise vastu ei ole ülekaalukas.
Nagu määrusest näha, selline õiguskaitse taotlus praktikas pigem rahuldatakse kui jäetakse rahuldamata. Oletan, et vähe on olukordi, kus kaebuse rahuldamise tõenäosus on olematu või väga madal.

Kuigi ringkonnakohus märkis, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla ebaselged, mistõttu esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võetud õiguslikud seisukohad põhivaidluse lahendamisel ei ole kohtule siduvad, ütles ringkonnakohus üiguskaitse otsust välja andes siiski ka midagi avalikkusele huvipakkuvat.

Näiteks leidis ringkonnakohus, et:

- Detailplaneeringu muutmise või uue detailplaneeringu kehtestamise vajadusega seotud väited ei ole põhjendatud, kui ehitusloa andmisel kaalutakse piisava põhjalikkusega vastanduvaid huve.

- Lift ei ole käsitatav hoonena.

- Etteheited seoses müra suurenemise ja turvalisuse vähenemisega ei ole esialgsel hinnangul siiski põhjendatud, kavandatav ehitis ei ole müraallikas ning selle kasutamise viis ja intensiivsus ei mõjuta ümbruskonna üldist mürataset oluliselt.

- Piirkonnas suurenev inimeste arv ei too kaasa turvalisuse vähenemist, kui seda ei soosi täiendavad trepist sõltumatud tegurid.

- Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei hinda kohus põhjalikult tõendeid, vaid taotluse lahendamiseks piisab, kui menetlusosalised oma seisukohti põhistavad, mitte ei tõenda (õiguskaitse taotluse menetlused on kiired ning tõendite uurimiseks ei olekski aega). 

Kohtus aga kasutatakse otsuse tegemisel ka tõendeid.

Kohtumäärusest ei ole võimalik järeldada, kas kaebajad kaotavad või mitte. Kaebajate kaotus oleks tõenäolisem vaid siis, kui kohus oleks jätnud õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kohtumääruse dokument on loetav siit.

Vaateplatvormi konstruktsioon on projekteeritud
vähemalt 50-aastase tugevusvaruga.

On teadmata, kuidas on kulgenud põhivaidluse menetlus. Riigi Teatajas ei ole näha, et selles asjas oleks tehtud uusi otsuseid.


Mis selgub 19-aasta vanusest projekti seletuskirjast?

Tuleb välja, et ei midagi uut siin taeva all.

Lisan juurde väljavõtted ühest dokumendist aastast 2002:










Lõpetuseks: kõik on ainult huvide põrkumine...

Huvitav on see, et Meriküla reoveepuhastusjaama laienemise vastu mõned aastad tagasi ei protestitud üldse, kuigi see on tihedalt looduskaitsealast ümbritsetud, uus kraav muutis pinnase veerežiimi ja loomade liikumisradu ning uus rajatav tohutu pikk aed "lõhub" rohekoridori oluliselt rohkem, kui kavandatav uus rajatis Meriküla tee otsas. Olin tollal ainuke, kes tundis huvi, et kas otse looduskaitseala piirile rajatav uus sügav kraav jm on ikka kaitseala valdajaga kooskõlastatud. 

Vahe on huvides, mitte selles, et keegi tegelikult hooliks looduskaitsealast.

Loodan, et terve mõistus võidab ning pärast kohtuvaidluse lõppu saavad Meriküla ja Muraste küla elanikud ja Meriküla kooli kasutajad taas klindist üles ja alla liikuda.

Tuesday, November 9, 2021

Mõtted, kuidas võiks järgmise nelja aasta jooksul Harku valda arendada

Meile kõigile anti 26. oktoobril valla veebilehel teada, et on sõlmitud Harku valla volikogu liikmete vahel uus koalitsioonileping. Kuna ma ise volikokku ei pääsenud, vaatamata sellele, et 80 valijat minule hääle andis, ma siiski kajastan siinkohal oma mõtteid, mida uut vallas peaks järgneva valitsemisperioodi jooksul tegema.

28. oktoobril avati koalitsioonilepingu koostamiseks läbirääkimised uuesti, kui otsustati kaasata veel üks erakond. 9. novembril kinnitati valmistulemused ja teadaolevalt kinnitati ka koalitsioonileping.

Avaldan siinkohal kuus põhilist punkti, mida ma soovin muuta ja loodan, et mitmeid mu ettepanekuid ka olemasolev koalitsioon arvestab. Harku valla vabaühenduste ümarlaua reformimiseks olen juba ettepaneku järgmise kokkukutsuja suunas edastanud ja võimalik, et juba 15. novembri kohtumisel tuleb arutlusele.

Siinkohal ei kirjelda me punkte, mis niigi teiste erakondadega kattuvad (näiteks looduse hoid ja rohepöördeks valmisolek, kergliiklusteedesse panustamine, ühistranspordi arendus, sotsiaalvaldkonna arendus jms), rõhun ideedele, mis on mu valijatele olulised ja täpsustan ideid, mis pooleli olevates koalitsioonilepingutes on mõnel juhul laialivalguvalt kirjeldatud.

Ideed ja ettepanekud allpool on mu isiklikud, mõned on ka Eesti 200 Harku grupi nimekirja liikmetega läbi arutatud: 

 
1. Koostada kevadeks 2022 väliseksperte kaasates strateegiline kommunikatsioonisüsteem, mis tagaks kodanike jaoks vajaliku info kohalejõudmise ka siis, kui ta seda ise ei oska küsida.
Tuleb olemasolevat kommunikatsioonisüsteemi täiendada ka nii, et kodanik saaks aru, et tema tagasisidega on tutvutud ja kui ettepanek tagasi lükatud, siis ka põhjendatud veenvalt.

Muuhulgas:
- Parendada planeeringutega ja muude külas toimuvate lubadega seotud info kohalikeni jõudmist.
- Tõhusamini kasutada meedia vahendeid teavitamaks volikogus arutlusele tulevatest teemadest ette.
- Volikogu protokolli lisada põhjendused tehtud otsustest. 
          - Vabaühenduste ümarlaud võtab osaliselt ka kogukondade teavituse oma kohustuseks.
- Volikogu istungid veebis kvaliteetsemaks, tehnikat appi võttes. Vajadusel muuta ka ruumis asetust või vahetada ruumi.
- Depolitiseerida ajalehe Harku valla Teataja ja ka muudes tegevustes eristada selgelt vallavalitsuse funktsioone ja erakondade ambitsioone pildil olla.

2. Aastaks 2026, viie aasta jooksul peab jõudma eesmärgini, et 10% investeeringute kava eraldistest oleks otsustatav kaasava eelarve süsteemi raames.
Võib täpsete suurusjärkude ja numbrite osas veel läbi rääkida, aga suund on kogukondade suurema kaasatuse suunas. Kaasava eelarve otsustuskorda muudaks samuti, sellest täpsemalt allpool, mis puudutab kogukondade ümarlaua kaasamist.
- Juba sel aastal paneks kõik kaasava eelarve konkursile laekunud viis ideed hääletusele. Vallavolikogu komisjon ei peaks otsustama, millised ettepanekud välja jätta, lõplik otsus jääb hääletajatele.
- Järgmise aasta sügisel otsustab kaasava eelarve summade eraldamise vabaühenduste liit ehk ümarlaud (mis on ka juriidiline organisatsioon). 
- Järgmisel aastal kaasavasse eelarvesse planeerida üks protsent investeeringute kavast, ülejärgmisel viis ja aastaks 2026 oleks osakaal 10% (täpne number läbiräägitav eelarve koostamise aruteludel). 

3. Tuleb kasutusele võtta kvaliteedijuhtimise põhimõtteid nii vallavalitsuse töös kui valla allasutustes.

Juurutame kliendikeskse juhtimise, kogudes süsteemselt tagasisidet teenuste kohta, mida tellitakse/kasutatakse/tarbitakse.  

- Loome protseduuriliste ja nõuetekohaste vigade haldamise süsteemi.

- Võtaks kasutusele vastava tööriista, millega hallata perioodiliselt täidetavaid nõudeid jm.
- Tuleb luua perioodilise siseauditite süsteemi.
- 1. novembriks 2023 tuleb taodelda ISO sertifikaati vallavalitsuse juhtimise hindamiseks ja veel vähemalt ühel allasutusel.
- Tuleb tõhustada kriisideks valmisolekut, mis on kvaliteedi- ja riskijuhtimise lahutamatu osa.

4. Muudaks Strantumi nõukogu koosseisu, lähtudes põhimõttest, et Strantumi omanik on vallavalitsus, mitte volikogu. 
- Nõukogu koosseisu peab saama rohkem kommunaalmajanduse teemade eksperte.
- Nõukogu annab juhatusele volitused viieks aastaks, võimalik, et tuleb vahetada Strantumi juht.
- Nõukogu hakkaks juhatuse otsuseid ja nende kvaliteeti ka hindama. Nõukogu võtaks üle volikogu revisjonikomisjoni märkuste lahendamise ja täitmise kontrolli.
- Nõukogu hakkab toetama ettevõtte viimist kvaliteedijuhtimise süsteemile.

5. Tuleb reformida valla vabaühenduste ümarlauda.
Selleks tuleb muuhulgas teha:

- Koostada valla vabaühenduste ja vallavalitsuse koostöö hea tava ja kontrollida järgimist.
- Ümarlaud luua juriidilise isikuna (nt MTÜ või sihtasutus), mis saab Harku valla vabaühenduste liiduks.
- Ümarlaud peab saama eelarve asjaajamiseks (nt protokollija-asjaajaja palkamiseks).
- Ümarlaua liikmed hakkaks omavahel kokku leppima, kuidas jagatakse kaasava eelarve vahendeid erinevate piirkondade vahel. 
- Ümarlaud hakkab koordineerima ümarlaudade vahelisi koostööprojekte, sh HV Avatud Külade Nädala organiseerimist ja muid eelarveliste vahendite eraldamist ühisüritusteks. Ümarlaud otsustab ka, kas jätkata Tabasalu päevaga praeguses formaadis.
- Ümarlaua juhatus aitab vabaühendusi koolitada, tagamaks vabaühenduste võimalikult ühtlase juhtimise ja korrektsed asjaajamised (sh saavad õiguse kontrollida vabaühenduste asjaajamise dokumenteerimist).

 - Ümarlaud võtaks osaliselt ka vastutuse kogukondade tõhusama teavituse eest.

- Ümarlaud hindaks ka, kui palju valla vara erinevad vabaühendused kasutavad ja mida ühendused vallale või piirkonna huvitatud osapooltele tagasi annavad. Hindab, kas valla vara kasutus on proportsionaalne, õiglane ja tõhus.
- Igale kandile vähemalt üks tugev vabaühendus, selleks tuleb motiveerida aktiivsemaid külaelanikke astuma vabaühenduste liikmeks ja volikogu liikmed saaks ka sel juhul oma kogemustega aidata.
- Vabaühenduse toetuse määraks peab olema ka see, kui palju vabaühenduses on liikmeid (nt protsent külaelanikest) ja kui paljud liikmed ka liikmetasu maksavad. Pole ratsionaalne toetada MTÜ-sid, kus liikmeskond on marginaalne ja liikmetasudest ja annetustest ei jätku isegi piirkonna elanike esindusorganisatsiooni tegevuskulude katmiseks. 

6. Koostada tuleb vallapoolne Tilgu sadama arengukava, kus tuleb kirjeldada, millist sadamat me soovime (ka pikemas perspektiivis) ja kas seda peab juhtima MTÜ või AS.
- Üle vaatama praegu kehtivad lepingud.
- Hindama, kas valla vara kasutusse andmiseks mitmeks aastaks peaks välja kuulutama avaliku hanke.
- Vald peab lepingust ka otsest või kaudset kasu saama, kasu ei pea olema vaid operaatorile või kitsale ringile.
- Arengukavasse kirjeldada, et kuidas sadamat opereerida siis, kui fondide rahastusega seotud kohustused läbi saavad.
- Hindama, kas sadamat oleks vaja pikemas perspektiivis laiendada.
- Sadamasse juurdepääsu parendamine lisada sadama arengukavasse.
- Koostöös arendajatega, kel võib piirkonnas olla kinnisvaraalaseid huvisid, kaaluda infrastruktuuri tasust loobumist, kui arendaja toetab uue juurdepääsu rajamist.
- Kaaluda koostööd Kakumäe sadamaga, kel kaikohtadest juba puudus.
- Kõikidele MTÜ-dele tuleb koos hea tava reeglitega võimaldada kasutada sadamas olevat vallale kuuluvat infrastruktuuri või territooriumi ürituste läbiviimiseks.

Ei piisa vaid sadama kasutaja/operaatori arengukavast. Vald peab ise kirjeldama, millist sadamat tulevikus tahab endale ja valla elanikele.

Tilgu sadamasse ei ole vaja statsionaarset laululava, mis enamiku aja kehvade ilmade meelevallas, pigem panustada valla muudesse piirkondadesse, kus on suurürituste korraldamise võimalused paremad.
 
Lisaks läbiräägitavad ettepanekud:

7. Valla ruumilises planeerimises ja majandamises vaja lahendada järgnevaid kitsaskohti:
- Teede teemaplaneering teha valmis. 
- Koostada välisõhu mürakaart ja koostada tegevuskava mürarikaste kohtade leevenduseks. 
- Koostada kogu valla pinnasevee, kraavide ja drenaažide kaart ning tegevuskava, kuidas likvideeritud pinnasevee suunamise lõike (kraave, truupe) taastada või olemasolevat parendada. 
- Koostöös Transpordiametiga rajada 2024-ks aastaks viis transpordi sõlmpunkti elektrivarustatusega, mis tagaks sooja bussipeatuse, valgustuse, elektroonilise sõiduplaani, jalgrataste varjualusesse elektriliste lukustajatega (laadijaga) ning lisaks parkla autode jätmiseks bussidele ümberistumiseks.
- Koostöös ettevõtjatega luua tingimused koosolekusaalidega kaugtöökeskuse loomiseks (vähemalt kaks väljaspool Tabasalu) 2024. aastaks.
- Prügimajanduse lepingud ja korraldus tuleb üle vaadata, et inimesed ei jätaks prügi metsa alla või konteinerite kõrvale vedelema.
- On vaja teada, kui palju meie vallas elab tegelikult inimesi, kui palju lisandub iga uue elamuga (ka mitte sissekirjutanuid) ja kui suur osakaal on peredel, kus on järgneva 5-8 aasta perspektiivis on järelkasvu oodata. Kasutada sel aastal toimuva rahvaloenduse andmeid.

8. Laiendame abivajajate tugivõrgustikku, rohkem kaasama tugitöötajaid nii vanematele kui noorematele, kes ei saa üksi hakkama. Suurendada isikliku abistaja teenuse kättesaadavust.

9. Meriküla trepilt tuleb piiravad tõkked eemaldada niipea kui võimalik. Treppi peab saama edasi kasutada nii kaua, kuni on olemas uus lahendus.
- Meriküla ja Muraste vahel kergliiklejatele mugavama läbipääsu osas tuleb aeg maha võtta ja kaaluda ka teisi variante kui seni on otsustatud.
- Sügiseks 2022 peab olema uus kogukondade, maaomanikega ja riigiasutustega kooskõlastatud uus plaan, millega edasi minna.
- Kevadeks 2023 peab valmima uus juurdepääs Meriküla keskusesse saamiseks Muraste keskusest.

10. Tuleb viia Harjumaa KOV-ide liidu lauale 2022. aasta kevadeks teema, et suurendada koolide hoolekogude kaasatust ja otsustusõigust.

11. Vastavalt inimeste liikuvusandmete analüüsile ja küsitlustele tuleb arutada naabervaldadega, kuidas teenuseid valdade üleselt koos hallata (näiteks raamatukogude rajamisel või ühtsel juhtimisel, koos erikooli ja/või täiendava päästekeskuse loomine jms) ja arutada valla territoriaalse osa võimalikke muutusi pikas perspektiivis (10+ aasta lõikes).


LISAKS MINU ARVATES:

12. Kultuurimaja ehitamise plaan panna pausile. On vaja analüüsida koos turu-uuringuga, kui suur vajadus meil sellise hoone järele oleks, kas kliendid hakkaksid Tallinnas asuvatele sarnastele asutustele ja sündmustele eelistama meie valla kultuurikeskust? Võibolla piisaks õhtusest bussiliinist, mis viiks piisava hulga huviliste korral inimesed meie vallast väljapool olevatele kultuurisündmustele ja õhtul tagasi (integreeritud nõudetranspordi arendusega)?

13. Jalgpallisaali ehitamise rahastamine ei pea toimuma meie valla eelarvest. Analüüsida, millist järgmist suuremat spordirajatist ja kuhu meil on regelikult vaja.

14. Üle vaadata toetused peredele, kelle lapsed soovivad huviringidest ja -trennidest osa võtta. Paljulapselistele luua täiendavad soodustused, põhimõttel, et mitte ühegi lapse puhul ei peaks ühe treeningu kuutasu olema üle 50 euro kuus.

15. Koostada eksperte kaasates uus valla hariduse arengukava ja see ei peaks koosnema vaid koolimajade ehituse plaanist vaid järgima ka üldiseid demograafilisi trende ja haridus-strateegilisi suundi, mis riigi tasandil on kokku lepitud. Riigigümnaasiumi täiendavate õppekohtade taotlemise paneks esialgu pausile. Meie haridusasutustes ei peaks õpetama kvalifikatsioonita töötajad.

16. Taotleks haridusministeeriumilt õiguse kooli õpetuse ressursse võimaliku distantsõppe ajal ümber organiseerimise nii, et saaks keskenduda põhiainetele ja õppekavas peatada õppeained, mis ei ole niivõrd primaarsed (nt loodusõpetus, üldine muusikaõpetus, bioloogia jms). Vabanevat õpetajaskonda saaks kaasata põhiõppeainete tugitöötajatena põhiõpetaja abistamiseks distantsõppe ajal koormuse vähendamiseks.

17. Tabasalu looduspargi läänepoolse trepi uuendab RMK, mitte vald.

Lõpetuseks siinkohal skeem dokumendist, kus muuhulgas analüüsitakse võimalusi, kas depolitiseerida vallavanema ametikoht või mitte (vallavanemast saaks tulevikus valitsuse direktor, kes leitakse avaliku konkursiga viieks aastaks):



Pikem plaan, kaugemale kui neljaks aastaks visioon, on minu jaoks oluline.