Klikka pildil, et lähemalt näha.
Vahendan siin pildi sellest, milline oli Rannamõisa maastikukaitseala piir Tabasalu piirkonnas enne ja milline saab olema peale Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmist (Maa-ameti kaardiserveri pildil on kollane joon veel projektina).
On näha, et mitmed majad on ehitatud Rannamõisa maastikukaitseala territooriumile. Ja kuna see on probleem, siis uues kaitse-eeskirja eelnõus jäeti need kinnistud kaitsealast välja.
Samasugune trikitamine piiridega, nagu Muraste looduskaitsealas. Huvitav, miks ei taheta olla oma krundiga kaitseala territooriumil? Kas seadused on siis nii karmid, et ka enne kaitseala loomist seal varem olemasolevatel kinnistutel on elu edaspidi võimatu?
See on vaid üks näide sellest, kuidas kinnisvaraarendajad on kasuahnuses eiranud kaitseala olemasolu ja kuidas vallas ja keskkonnaorganisatsioonides seda lasti juhtuda. Kinnisvaraarendus oli niivõrd räige ja pealetükkiv, et ilmselt kadus kontroll kogu ehituste planeerimise üle. Harku vallavolikogus sai ju üldplaneering alles sel sügisel vastu võetud, enne seda oli iga planeering üksikjuhtum ja neid oli palju, kadus terviklikpilt keskkonnast ja ruumiplaneerimisest. Ja keegi ei vastuta... Ja inimestel, kes nendesse kohtadesse maja ostnud, on loodusrisustaja plekk küljes.
Sel fotol on kinnisvarabuumi hambajäljed meie looduspärandis.
P.S. Sellel pildil ka näha, et maastikukaitsealaga piirnev Rannamõisa park on umbselt täis ehitatud. Aga sellest järgmises postituses.
P.S.S. Ja tekib küsimus, et miks Tabasalu Kallaste poe vastas oleva maja omanikul oli kangesti vaja kaitseala piirist välja saada? Justkui seadus keelanuks majal remonti teha?
Küsimus kogu Eestile. Mis on kaitsealade eesmärk?
Loe lisa kinnisvaraarendusest eelmisel kümnendil:
20.01.2004
Harku ja Merko: armastus esimesest pilgust
Vahendan siin pildi sellest, milline oli Rannamõisa maastikukaitseala piir Tabasalu piirkonnas enne ja milline saab olema peale Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmist (Maa-ameti kaardiserveri pildil on kollane joon veel projektina).
On näha, et mitmed majad on ehitatud Rannamõisa maastikukaitseala territooriumile. Ja kuna see on probleem, siis uues kaitse-eeskirja eelnõus jäeti need kinnistud kaitsealast välja.
Samasugune trikitamine piiridega, nagu Muraste looduskaitsealas. Huvitav, miks ei taheta olla oma krundiga kaitseala territooriumil? Kas seadused on siis nii karmid, et ka enne kaitseala loomist seal varem olemasolevatel kinnistutel on elu edaspidi võimatu?
See on vaid üks näide sellest, kuidas kinnisvaraarendajad on kasuahnuses eiranud kaitseala olemasolu ja kuidas vallas ja keskkonnaorganisatsioonides seda lasti juhtuda. Kinnisvaraarendus oli niivõrd räige ja pealetükkiv, et ilmselt kadus kontroll kogu ehituste planeerimise üle. Harku vallavolikogus sai ju üldplaneering alles sel sügisel vastu võetud, enne seda oli iga planeering üksikjuhtum ja neid oli palju, kadus terviklikpilt keskkonnast ja ruumiplaneerimisest. Ja keegi ei vastuta... Ja inimestel, kes nendesse kohtadesse maja ostnud, on loodusrisustaja plekk küljes.
Sel fotol on kinnisvarabuumi hambajäljed meie looduspärandis.
P.S. Sellel pildil ka näha, et maastikukaitsealaga piirnev Rannamõisa park on umbselt täis ehitatud. Aga sellest järgmises postituses.
P.S.S. Ja tekib küsimus, et miks Tabasalu Kallaste poe vastas oleva maja omanikul oli kangesti vaja kaitseala piirist välja saada? Justkui seadus keelanuks majal remonti teha?
Küsimus kogu Eestile. Mis on kaitsealade eesmärk?
Loe lisa kinnisvaraarendusest eelmisel kümnendil:
20.01.2004
Harku ja Merko: armastus esimesest pilgust
No comments:
Post a Comment