Keskkonnaministeerium tegi vabariigi valitsusele ettepaneku arvata looduskaitse alt välja Keila vallas asuv Türnpu park ning Harku valla Rannamõisa park.Toimetas Uwe Gnadenteich, Postimees 25.12.2009
Otsuse aluseks on Harjumaa keskkonnateenistuse tellimusel 2007. aastal valminud ekspertarvamus.Rannamõisa pargi kohta tõdesid eksperdid, et park on jagatud erakruntideks, kunagise Lucca mõisa hooned on ümber ehitatud või lammutatud ning pargi terviklik plaanilahendus hävinud ja kokkuvõttes puuduvad alal pargi tunnused. Seetõttu tehtigi ettepanek Rannamõisa pargi looduskaitse alt välja arvamiseks.
Helilooja Konstantin Türnpu park asub tema kodukohas Keila vallas Kuusiku talu maadel. Paarsada meetrit enne talu hooneid viib metsasiht paremale, mille lõpus on väike avatud ala heliloojale püstitatud mälestuskiviga.
«Antud alal ei ole eeldusi pargina, sest puudub kujundatud plaanilahendus, pargielemendid, huviväärne puistu. Tegemist on kultuuriloolise väärtusega paigaga, mis väärib kindlasti säilitamist ja hooldamist, kuid mitte riikliku tähtsusega pargina looduskaitse all olemist,» leidsid eksperdid. Nii tehtigi ettepaneku arvata Türnpu park riikliku looduskaitse alt välja ning võtta kultuuriloolise väärtusega paigana kohaliku kaitse alla.
Ekspertrühm uuris 2007. aastal kokku 15 Harjumaa looduskaitsealuse pargi seisukorda. Peale Rannamõisa ja Türnpu pargi soovitasid nad looduskaitse alt välja arvata ka Tuha dendraariumi.
Täpsustan omalt poolt, et Rannamõisa park ja Rannamõisa maastikukaitseala on erinevad kaitsealad, kuigi külgnevad.
Park on lapike Tabasalu külje all, aga maastikukaitseala on suur ala pangapealse kaitseks, pargist kordades suurem. Kahjuks on Harku vallas 90ndatel ja selle sajandi algul käinud ohjeldamatu kinnisvaraarendus. Vallas puudus üldplaneering, mis aidanuks küsimustele "miks mitte?" vastu seista. Vallas dikteerisid arendajad, kuhu nad ehitavad, alates "lollidemaa" algusest kuni tänaseni.
Nüüd on vallal üldplaneering, mis viiakse tegeliku olukorraga vastavusse ja tõepoolest Rannamõisa parki enam päästa ei õnnestu, sest on täis ehitatud. Ja Rannamõisa maastikukaitsealasse ehitati suvilaid juba sügaval vene ajal, praegu lükatakse mõned ümber ja ehitatakse vanadele vundamentidele uusi maju peale, selles suhtes kaitsealal ei tehta midagi valesti.
Kuigi oht ja surve on säilinud, et ka Rannamõisa maastikukaitsealale soovitakse ehitada, selle piire just veebruaris muudeti vastavalt täisehitatud aladele ja jäeti mõned olulised alad välja, kuhu keegi tahab tulevikus ehitada. Surve kaitsealadele ehitamiseks on alles, vaatamata majandusraskustele. Manna DP on värske näide sellest, kehtestati seegi väga vahetult peale maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatust.
Sisekaitseakadeemia soovib Muraste Looduskaitsealasse ehitada, kuigi selle piire luues jäeti kooli jaoks vajalikud alad targu välja. Piirid on eemal, aga point on alles, et loodukaunisse kohta tahetakse ehitada. Paraku jälle see paberil elu loeb enam kui tegelikkus.
Pole vist pealinna lähedal mereäärsel loodusel lootustki jääda puutumatuks.
- PRAEGUNE Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
- ENDINE Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
No comments:
Post a Comment