Monday, April 20, 2020

Eesti Päevaleht: Muraste vs Meriküla


Olen allpool kollase värviga esile toonud väited, mis minu hinnagul ei vasta tõele (näiteks Muraste 6-klassiline kool ei koli kuhugile).

Pealkiri: Muraste kooli ümberkolimisel tekkinud liikluskorraldus tekitab lastevanemates hirmu.

Muraste lapsevanema Evelin Tiiriku avalik kiri:

Hea Harku vallavanem Erik Sandla!

Ma pöördun Sinu poole suure murega. Sama suur mure on ka 1000 teisel vallaelanikul, lapsevanemal ja õpetajal, kes allkirjastasid palve peatada Muraste kooli kolimine Merikülasse, mille tõttu peavad meie lapsed septembrist ette võtma Eesti ohtlikuma koolitee.

Hea vallavanem, Sinu eestvedamisel surub vald koroona-kriisi varjus läbi Muraste põhikooli kolimist kohta, mis pole selleks sobiv. Sa surud seda lihtsalt kohta, kus vallal on ripakil kinnisvara, mitte sinna, kus elavad Sinu inimesed.

Mäletad, Sa lubasid lapsevanematele avalikult, et kolimine toimub ainult juhul, kui vald tagab lastele turvalise koolitee. Nüüd on selge, et seda kooliteed septembriks ei tule. Koolini viib vaid kitsas, valgustamata ning jalakäiguteeta riba. Sinna ei mahu kaks autot kõrvuti sõitma, rääkimata jalutavatest lastest ja koolibussist. Kas sa isiklikult saad lubada, et ükski laps ei ürita mööda seda teed jala või rattaga koju minna? Ja kõik lapsed saavad alati koolibussi peale ning ükski ei jää maha ega satu omapäi ohtlikule teele rändama? Kuidas saaksidki Sa seda kõike lubada? Ja kas ei ole omamoodi jabur, et Sa oled tekitanud olukorra, kus tuhatkond mures inimest Sinult sellist lubadusi ootavad?

30 meetrit pankrannikut

Sa tead, et sügisel pole ühtegi turvalist kooliteed 30 meetri kõrgusest [tegelikult on klindi kõrgus 20 m - M.V märkus] pankrannikust alla. Ja seda ajal kui nii kooli minek kui tulek jääb tihti kottpimeda peale. Kas Sa oma lapse eluga niimoodi oleksid valmis riskima? Lihtsalt sellepärast, et vald ei oska kaelas oleva kinnisvaraga miskit muud peale hakata?

Sa tead, et vallale on kirjutanud oma pöördumised nii Muraste kooli hoolekogu, kooli direktor ja kooli 36 õpetajat. Kolimise vastu on oma allkirja andnud juba 1000 inimest [mis oli aga küsitluse tegelik eesmärk?- M.V märkus]

Maanteeamet andis ametliku hinnangu, et valla pakutud teelahendus ei sobi. Kas te võtsite riigiameti ekspertide hinnangut kuulda? Oh ei, te hoopis kaebasite selle edasi!

Sulle ei loe, et kaks tehnikakõrgkooli eksperti on selgelt öelnud: see koolitee ei ole ohutu. Sulle ei lähe korda, et kohalik koolibussi juht ütleb: see tee on ohtlik. Sulle ei lähe korda, et siinse päästekomando eestvedaja kinnitab: päästeautodel on õnnetuse korral koolini väga raske jõuda ning hoone asukoht ei ole seetõttu lasteasutuseks sobilik. Nad kõik ütlevad "ei", aga Sina tahad ikka oma ripakil kinnisvarast lahti saada.

Hea vallavanem Sandla! Meie ja meie lapsed oleme valmis sügisel kitsastes oludes vanasse kooli minema kui Sina meid, kooliperet ja turvaeksperte ainult kuulaksid. Palun mata maha oma plaan, mis teeks Harku valla üle Eesti kuulsaks, kui kogu riigi kõige ohtlikuma kooliteega valla!

------
Tilgu tee suvel 2019 , kuvatõmmis Google Street View (link).


Vallavanem Erik Sandla vastab: koolipidajana tuleb vallavalitsusel tagada nõuetekohane õpikeskkond

Harku vallas on viis kooli, millest ühel on gümnaasiumiaste. Valla käesoleva aasta haridusvaldkonna eelarve on üle 20 miljoni euro, mis moodustab üle 60% valla eelarve kuludest. Kõiki rahastamisotsuseid tuleb vaadata vallaüleselt ja pikas perspektiivis nii kohalike elanike arvamusi kui ka valla võimalusi arvestades.

Möödunud aasta veebruaris otsustas Harku vallavolikogu avada Muraste-Suurupi kandis kolmanda kooliastme ja kohustas vallavalitsust avama juba samal sügisel piirkonnas põhikooli 7. klasse lähtuvalt õpilaste arvust. Seda hoolimata sellest, et Harku valla seni kehtiv arengukava ei näinud ette Muraste kooli laienemist 9-klassiliseks kooliks ning seda ei toetanud enamus Harku valla haridusasutuste juhte. Harku vallavolikogu kuulas ja arvestas koolipere ja kooli hoolekoguga ning andis siiski võimaluse avada seal piirkonnas kolmas kooliaste.

Muraste-Suurupi piirkonnas kolmanda kooliastme avamise vajadustest ning senisest ruumipuudusest tingituna võetakse kasutusele täiendav õppehoone. Järgmisest õppeaastast saab jätkata seal piirkonnas III kooliastmes (7.-8. klass) õppimist samuti Tabasalu Ühisgümnaasiumi koolitusloa alusel, aga siis juba Merikülas.

Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses õppe korraldamiseks on praeguseks juba olemas päästeameti kooskõlastus. Terviseameti kooskõlastus täieneb pärast vastavate aineklasside sisustamist. Sealsed ruumid on hoolikalt üle vaadatud ja kaardistatud. Riikliku õppekava täitmiseks on üldkasutatavad ja kõigi ainetundide läbiviimiseks vajalikud ruumid olemas. Praegu täpsustatakse ruumilahendust ja valmistatakse ette hanget õppeks vajaliku sisustuse ostmiseks.

Turvalisus on meile väga oluline ja seda on väljendanud kõik volikogu komisjonid ning töörühmad. Nõustume, et Meriküla spordi- ja õppekeskusesse viiv Tilgu tee on kitsas, kuid see on heas korras riigitee. Tilgu tee kui riigitee omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet, kes tagab riigitee korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Veebruaris Maanteeameti poolt teostatud ülevaatusel Tilgu teel puuduseid ei tuvastatud.

40 km/h kiiruspiirang

Liiklejate ohutuse tagamiseks on teel kehtestatud kiiruspiirang 40 km/h. Õpilaste turvalise koolitee tagamiseks oleme planeerinud sellest sügisest lapsi kooli transportida Tilgu teele sobivate väiksemate koolibussidega ja järgmise aasta alguses, pärast Muraste trepi rekonstrueerimist, on peale koolibussi võimalik kooli liikuda turvaliselt ka rekonstrueeritud allapääsu kaudu ja valgustatud kergteed kasutades.

Kui võimalustest rääkida, siis täna on vallal olemas Merikülas Spordi- ja Õppehoone. Selle kasuks räägib see, et olemasolevas väga heas korras õppekompleksis on olemas kõik vajalikud ja nõuetekohased ruumid õppetöö korraldamiseks, vajades üksnes veidi kohendamist. Lisaks pakub Meriküla hoone häid võimalusi mitmekülgsete huviringide läbiviimiseks. Võimalik on korraldada eri spordiringe, näiteks saalihoki, jalgpall, korvpall, võrkpall, sukeldumine. Kuna kompleksis on kaks lasketiiru, saab tegeleda ka laskespordiga. Endise kolledžihoone kasutuselevõtt on ka vallaelanike maksuraha kulutamise seisukohast selgelt kõige mõistlikum valik.

Usume, et pakutud lahendus loob vajalikud õppekohad kogu piirkonnale - Ilmandu, Muraste, Meriküla, Suurupi, Vääna-Jõesuu, Naage külade lastele. Kooliastmete paiknemine eraldi õppekohtades annab eakohase õpi- ja kasvukeskkonna nii nooremale kui ka vanemale kooliastmele. Järgmisel aastal valmivad taristuprojektid muudavad ka õpilaste koolitee lühemaks ja mugavamaks.

Tilgu tee aastal 2011, kuvatõmmis Google Street View (link)

Blogija kommentaar:

Pööran tähelepanu lihtsalt sellele, kuidas huvid võivad aastate jooksul muutuda, kui mängus on poliitika ja suured rahad, aga lapsed on "eluohtlikel" teedel ikka hakkama saanud ja Harku valla koolideni suunduvatel teedel pole minu teada keegi surma saanud.

Ettepanekud:
Palun veelkord Muraste kooli kogukonda ja nende toetajaid, leidke Muraste kooli laienemiseks paremaid argumente kui Tilgu tee ohtlikuks kuulutamine, kus on enam kui 20 aastat bussid ja kõik sõiduautod hakkama saanud.

Palun rääkige kõigi vallavolikogu liikmetega ning kirjutage-kirjutage-kirjutage neile, et nad otsustaksid muuta Tabasalu Ühisgümnaasiumi põhimääruse seda punkti, kus on kirjeldatud, et TÜG tegutseb Lee teel kuni 31. augustini 2020! Petitsioonide ja ajakirjanduse kaudu suhtlemisel me ei jõua kompromissini!

Palun leidke paremaid ettepanekuid Muraste kooli laienemiseks valla suunas lobitöö tegemisel, ehk valla eelarvest leiate veenvamalt, kust mujalt kulusid kokku hoida ja äkki kogukond paneb ka omaltpoolt õla alla, et Muraste kooli laienemist rahaliselt toetada? Eestis on ju mitmeid kogukondi, kes on oma taskust annetanud kümneid tuhandeid eurosid, et kool jätkaks või rajataks neile sobivas kohas. Ehk naaberkülade ja isegi Meriküla elanikud tuleks korjandusega kaasa? Siis ei peaks lapsi hommikuti oma autodega Tilgu teel sõidutama.

Friday, April 17, 2020

Vallaeelarve on kui ühendatud anumad – ükskõik, kuidas liigutad, veetase selles jääb samaks

Võtsin vastu Muraste kooli kogukonna ühe esindaja väljakutse ette võtta arvutus või kalkulatsioon, kas kogu valla elanike jaoks on kasulik Muraste kooli laienemine kohapeal või kunagise SKA Muraste kolledžihoone kasutuselevõtt (praegune Meriküla spordi- ja õppekeskus). Ma ei pretendeeri eelarvelistele täpsustele, püüan mastaape hoomata. Kel on soov numbreid täpsustada, siis saan oma kalkulatsioonis täiendada.

Minu ette võetud ja pigem allapoole ümardatud summadega kalkulatsiooni järgi Muraste kooli (või ükskõik, millise samas mahus haridusobjekti) laiendamata jätmise ja Meriküla õppekeskuse kasutusse võtmisel hoitakse järgmise viie aasta perspektiivis kokku 3,2-4,7 miljonit eurot. Kust see summa tuleb, vastus loo lõpupoole.

Muraste kool valmis 2014, ruutmeetreid 3300 - 2,5 miljonit, ruutmeetri hind 758 eurot.
2018. aasta juurdeehitusega lisati 1100 ruutmeetrit - 1,5 miljonit, ruutmeetri hind 1363 eurot
Nelja aastaga ehitushind kahekordistus (oma osa siiski ka sellel, et väiksema objekti ruutmeetri hind on ka mingi suurusjärgu võrra kallim).

Muraste kool vajab juurde 45% praegusest suurusest ehk siis umbes 1980 m2. Kool kasvaks rohkem kui 6300 ruutmeetriseks, kommunaalkulud järgnevatel aastatel ka suureneks. 2014. aasta majaga võrreldes valmiks pea 2x suurem maja.

Praeguste ehitushindade juures vähim hind minu teada on 1500 eurot ruutmeetrile pluss käibemaks, 2018. aastal kulutatud 1360 euroga enam hakkama ei saaks, kuigi kriisi ajal võib hind pakutud 1500-st allapoole kukkuda (kuid laenuintressid võivad kerkida).
Muraste kooli potentsiaalsel laiendamisel võtaks täna siiski selle hinna aluseks, kokku siis läheks ehituseks vaja 3,0-3,5 miljonit koos käibemaksuga. Lisaks ka veel vaja teha täiendavad lisakulud: detailplaneeringud, projekteerimine, mööbel ja nt Muraste kooli parkla ja Lee tee laiendamine, aeg asjaajamisele ja ettevalmistustele jm. Aastaga seda kõike teha ka ei jõuaks.

Muraste kooli ülalpidamine maksab praegu 700 tuhat aastas koos palkadega, kui kooli suurendada 45%, siis võtame "jämedalt", et peale laienemist on kulud ümmarguselt 1 miljon aastas (ümardasin allapoole).

Meriküla õppekeskuse kommunaalkulud on kuskil 180 tuhat aastas (kulude allikaks Meriküla õppekeskuse ülevõtmise hind, mis sisaldas viimase kolme aasta tühjalt seisnud maja kulusid). Kui see Meriküla õppehoone jääb Muraste kooli laienemisel tühjaks, siis kahe kooli peale on kulud kokku 1,2-1,3 miljonit aastas (laienenud Muraste kooliga).
Aga kui kasutada ka Meriküla ruume õppetööks (ja Muraste ei laiene), siis Muraste 6-klassilise kooli kulud jäävad endiselt 700 tuhande juurde ja Meriküla õppekeskuse kulud esimesel aastal ilmselt umbes 300 tuhande euro juures. See teeb majanduskulusid kahe kooli peale kokku 1 miljon aastas.

Igal aastal tuleks valla jaoks vähemalt 200 tuhat vähem kulusid kui Muraste kooli laienemise korral ja seejuures juurdeehitusele ei ole kulunud 3,5 miljonit (+laenuintressid, mis pigem järgnevatel aastatel tõusevad).

Kui ühendatud anum viltu ajada, siis mõnes anumas hakkab üle ajama ja mõnes võib puudu jääda. Skeem Vikipeedia artiklist Ühendatud_anumad

Nüüd võib arvutada, kui palju on valla jaoks kulud 5 aasta perspektiivis siis, kui kasutatakse mõlemat koolimaja ja kui palju siis, kui Muraste on kasvanud suuremaks ja Meriküla on alakasutatud. Ma oma kalkulatsiooni järgi leian, et 5 aastaga hoitakse Meriküla õppehoone kasutusele võtmisega vähemalt üks miljon eurot vallaeelarve raha kokku, 5x200 tuhat eurot (ja lisaks jääb kulutamata vähemalt 3,5 miljonit + laenuintressid).

Ma oma arvutustega leian, et Muraste kooli laiendamata jätmisel ja Meriküla kasutuselevõtul viie aasta perspektiivis vald hoiab kokku rohkem, kui 4,7 miljonit.
Juurdepääsuteede parendamisele ja bussiliiklusele kulub (viie aasta lõikes) kokku umbes 1,9 miljonit + hoolduskulud igal aastal. Kuigi see summa pole otseselt Merikülas õppetöö avamisega seotud, aga aitab alternatiivse ligipääsu rajamist Muraste küla ja mereäärse piirkonna ühendamisel, mida Muraste külaselts on oma arengukavasse kirjutanud juba aastast 2011 (ja kirjeldanud praeguse platvormi väljavahetamise vajalikkust). Seda summat oleks praeguses olukorras jätkuvalt üsna keeruline Meriküla piirkonda planeerida, kui vald panustaks Muraste kooli laienemisele kohapeal.

Ja ma ei käsitle siin Suurupi poolsaare piirkonna elanike laste arvu vähenemist 10 aasta perspektiivis, kui kinnisvaraarenduse vähenemisel, laste täiskasvanuks saamisel ja kortermajade ehitamise keelamisel rahvaarvu kasv aeglustub ning vanemate inimeste osakaal kasvab. 10 aasta pärast pole võibolla vajagi enam Meriküla õppekeskust koolimajaks.

KOKKUVÕTTEKS:
Kui eelnimetatud 4,7 miljonist maha arvata Merikülla juurdepääsule kulutatav, siis vald saab järgmise viie aasta jooksul plaanida 2,7-3,0 miljonit teiste piirkondade ehitiste ja teede rajamiseks. Näiteks saaks sellest summast osa kulutada Tüve tänava pikendusele ja trepp-sillale üle looduskaitseala?

Kui Muraste kool laiendada "kombinaatkooliks", siis kulub kahele koolimajale (peale Muraste kooli laienduse valmimist) järgmise viie aasta jooksul kokku 1 miljon eurot tegevuskuludeks (+ laenatud 3,2 miljonit) ja kolme miljonit eurot järgmise viie aasta jooksul valla teiste piirkondade jaoks pole vallaeelarve ühisest katlast kuskilt lisaks võtta (siiski nii üks-ühele võtta ei saa, aga küllap nendele projektidele plaanitud summad tuleks mingite kolmandate piirkondade huvide arvelt).
Valla ülejäänud piirkondade elanikud võivad mõelda, mida tähendavad Muraste kooli laiendamisele minevad summad, kui nende piirkonnas investeeringud nt kergliiklusteedele ja tänavavalgustusele jätkuvalt ootele pannakse.

Praegu panustab vald mitmeid miljoneid Tabasalu hariduskompleksi jaoks, mis on mõeldud kogu valla rahva jaoks, järgmise kahe aasta jooksul panustatakse valla haridusobjektidesse 20 miljonit, keeruline on leida lisa 3-4 miljonit, et rahastada Muraste kooli laienemist tingimustes, kui bussisõidu kaugusel on veel suurem koolihoone olemas (ja bussiga kooli sõitjaid on ju meie vallas igal pool). Ideaaljuhul oleks see hariduslinnak septembriks 2020 valmis pidanud saama, aga kuna riigi esindajatel läks riigigümnaasiumite asukohtade otsustamisega rohkem kui aasta, siis osaliselt selle tõttu tuleb kasutusele võtta Meriküla õppekompleks. Vallavolikogul ja -valitsusel ei ole eriti valikuid, eriti praeguses olukorras.

Valla arengut suunajate on pilgud on pigem Tiskre, Harkujärve ja Alasniidu poole, sest nendel põldudel realiseeruvad aastaid tagasi kinnitatud detailplaneeringud (kuhu rajatakse ka rohkelt kortermaju). Ja kui ma ei eksi, siis Tiskre arendajale on pandud kohustus ka uue lasteaia ja 6-klassilise kooli rajamiseks. Muraste piirkonna arendaja sotsiaalobjekte (kooli, lasteaeda) ei rajanud, isegi kergliiklusteed jm jättis rajamata. Veskimetsa piirkonna arendus Saue vallas laagri külje all näitab, et tänapäevased arendajad ehitavad sotsiaalobjektidele isegi kauplusi ja tanklaid juurde. Meie piirkonda praegu mõjutavad otsused, millega veel mängida saame, on tehtud juba 10-15 aastat tagasi.
Vallaeelarve on kui ühendatud anumad, kus veetase on pidevalt samasugune, ükskõik, kuidas anumaid liigutad. Valla eelarvetes mingit piirkonda, ka nt valla keskust eelistades teised jäävad millestki ilma või on pidevalt ootel. Tuleb pidevalt leida võimalusi, kuidas kõigi piirkondade jaoks õiglaselt summasid jaguks.

------

Meriküla õppekeskusel on netopinda 9200 ruutmeetrit. Hoonete kogumaht on 14000 (neliteist tuhat) ruutmeetrit. Kui täiendava juurdepääsu osas (nt Tüve tee kergliiklustänava kaudu (loe lisa)) saaksime kõigi osapoolte ja ametkondadega ühisele kokkuleppele, võidaksid sellest ka valla ülejäänud piirkonnad.
Veel on sellest sügisest vaja väga head bussiühendust Muraste ja Meriküla vahele (ja ka Tabasalu ja Meriküla vahel edasi-tagasi), et lapsevanematel poleks oma autodega vaja hommikuti ja õhtuti Tilgu teel liigelda. Peale Tüve tänava ligipääsu valmimist ei peaks ka bussid Tilgu teel liiklema, sest valdav osa sõidukite liiklusest suunduks Muraste keskusesse (mis ka Muraste kooli laienemise korral sinna suunduks) ja ka Kolmiku tänava piirkonnas liikluskoormus raugeks.

Ka tuleb selle nimel tööd teha, et Merikülasse ei avataks lasteaiarühma, tegemist on lastega, kes ise bussidega kohale sõita ei saa ja nende vanematega, kes nii hommikul kui õhtul tööpäeva lõpus Tilgu teel liikluskoormusi kasvatavad ja potentsiaalseid kihutajaid lisavad. Eelpoolkirjeldatud üle jäävate summadega ehk vallal on võimalik lisarühma (või mitut) avada mujal ruumides muudes valla piirkondades.

P.S. Meriküla elanikuna salamisi loodan, et Muraste kool ikka laieneb kohapeal ja Tilgu teel liikluskoormus ei kasva. Kuid võime loota igasugu asju - näiteks tahaks ka samasugust jahisadamat nagu Kakumäel on. Aga see on kõigile arusaadavalt utoopiline soov, sest suur jahisadam on meie piirkonnas juba olemas ja keegi ei hakka lähikonda samasugust rajama ega selle rahastuseks summasid jagama.
Meriküla aga ei ole minu ega ka teiste siinsete elanike omanduses nagu iga teine piirkond Eestis, et saaks kõiki uuendusi või muutusi 100% tõrjuda. Tuleb leida tasakaal arengu ja olemasoleva miljöö säilitamise vahel. Ja arvan et parim kompromiss oleks uus ühendus Tüve tänava kaudu (selle juures Tilgu tee liikluskoormus väheneks praeguse olukorra lähedale).

Kui mõtleme kaasa valla eelarve koostamise võimalustele ja ühiselt jagatavatele ressurssidele, saab kõik selgemaks. Ja selle arvutusega soovisin ka teisi kaasata arvutamisse ja arusaamisesse, ehk on kasuks. Petitsioonidel kogutud allkirjadega me ei saa suuremat jahisadamat oma kodule lähedale, kui alternatiiv on Tallinna serval olemas. Ega aita petitsioonid ka muude investeeringute nõudmisel või nende tõrjumiseks me enda kodupiirkonna jaoks sobivas suunas mõjutamisel.

Tuleb leida tasakaal. 10 aastat tagasi sisekaitseakadeemia täies koosseisus Piritalt Merikülla kolimisele vastu seistes nõudsime kompromissiks uut juurdepääsu Merikülla, aga ka siis hakati raha lugema ja kõik jäi endiseks.

Lisalugemist:
Link: ettepanekuid Harku valla hariduse arengukava eelnõule saab teha kuni 26. aprillini.
Petitsioon Muraste kooli kogukonna ettepaneku toetuseks on siin (hetkel on kogutus 1060 allkirja).
Harku Valla Teataja 15.04.2020
Miks on Muraste elanike organiseeritud petitsiooni pealkiri eksitav ja inimeste hirmudega manipuleeriv?
Kas Muraste kooli laienemine Merikülla on osapoolte jaoks kompromiss või mitte?
Meriküla vajab uut juurdepääsu Tüve tänava kaudu.

Tänan omaltpoolt oma Meriküla naabreid, kes on Tilgu tee liikluskoormuse kontrolli all hoidmise ja oma rahuliku elukeskkonna säilimise nimel oma panuse andnud!

Rahu ja mõistmist soovides,
Blogi Meriküla meremehe juttude autor

P.S. Lisaks statistikat, kui palju on Tilgu teel liikluskoormused olnud varem ja kui palju inimesi Meriküla keskuses õppinud ja töötanud enne:

Wednesday, April 1, 2020

Infot Meriküla õppekeskuse kohta

Täna, 31.03.2020 avaldas Harku vald kodulehel järgneva teate:



Lisainfo: 
1. Teade valla kodulehel.
2. Petitsioon - oma allkirja saab anda 20. aprillini.
3. Bussivideo sellest, kuidas Tilgu tee kõige kitsamal kohal bussijuhid ei saa enne ninapidi kohakuti sõitmist aru, et nad teineteisest mööda ei pääse.
4. Harku valla arengukava eelnõu aastani 2037 - ettepanekuid saab esitada 26. aprillini aadressil arengukava@harku.ee
5. Muraste kooli hoolekogu esimehe ettepanek arengukava täiendamiseks.
6. Muraste kooliga seotud avalikud dokumendid ühes kohas.

Thursday, March 26, 2020

Lageraie Muraste looduskaitsealal?


Nädalapäevad tagasi pandi tähele, et Muraste vaateplatvormi vahetus läheduses on klindi kallakult puid maha võetud piirkonnas, mis kuulub Muraste looduskaitsealasse.

Ilmselt on puude mahavõtmisega seotud looduskaitsealaga piirneva krundi omanik, kes tõenäoliselt soovis merele vaadet "puhastada".

Keskkonnaametit on teavitatud.

Töö toimus ilmselt 17. või 18. märtsil. Sündmuste pealtnägijatel palun teada anda Keskkonnainfo telefonil 1313. Ilmselt tuleb ka Muraste valvekaamerad üle vaadata, millise asutuse autod on sel päeval Muraste vaateplatvormini on sõitnud.

Siinkohal üks võrdlus fotode vahel enne ja nüüd ning valik fotodest, mille täna tegin.



Enne, kuvatõmmis Google Street View'st aastal 2019:













Muraste looduskaitsealal on ennegi rüüstamas käidud, klindi serval asuvate kruntide omanikud on kas teadmatusest või ülbusest looduskaitsealal ennegi puid maha võtnud, et avaneks parem vaade merele. Ka on keskkonnainspektsioon ennegi Muraste looduskaitseala rikkumas käinuid trahvinud, nt džiibiga rallitajad kui ka nende väljatirijad pukseerimisettevüttest said kopsakad trahvid ja nõude ala taastamiskulude katmiseks.

Wednesday, March 11, 2020

Meriküla saab jalakäijatele ohutuma juurdepääsu Muraste keskusesse

Lühiajalises perspektiivis on minu hinnangul selle trepi valmimisel mõju Tilgu teele pigem vaid leevendav. 

Kuvatõmmis: Harku.ee
Positiivne uudis tänasest Harku Valla Teatajast, et 10+ aastat ka Muraste kogukonna eestvedajate lobitöö tulemusena on lõpuks hakatud tegutsema selles suunas, et Muraste vaateplatvorm saaks ohutumaks ja ühelt tasandilt teisele liikumine mugavamaks.

Minu hinnangul osa tulevasest hommikusest sõidukite liikluskoormusest peaks kanduma Kolmiku teele, võibolla ka bussid hakkavad sõitma Kolmiku tee kaudu platvormi juurde?

Pikaajalises perspektiivis, kui Meriküla õppekompleksi hakkab kasutama 100+ õpilast, sellest lahendusest ei piisa Tilgu tee liikluskoormuse olulise kasvu ärahoidmisel (terve päeva lõikes).

Selles osas on vähemalt ühte juurdepääsu veel juurde vaja ja olen pakkunud välja ideed Tüve tänava kaudu. Kuigi arvestades bürokraatiaveskite aeglust, see variant ei valmiks enne kolme aastat.

Uus trepp koos liftiga rajataks ka siis, kui otsustatakse Muraste kooli laienemine kohapeal st praeguse kooli juures.

Kui soovite eskiislahenduste kohta arvamust avaldada, siis tehke seda kuni 18. märtsini aadressil harku@harku.ee

Monday, March 2, 2020

Palju õnne sünnipäevaks Merikülale!

2 aastat tagasi kinnitati 2. märtsil otsus uue asustusüksuse moodustamise kohta Harku vallas ja seda päeva saame tähistada oma küla sünnipäevana (loe paari aasta tagust uudist siit).

Sel aastal tähistatakse küla sünnipäeva esimest korda, Meriküla spordi- ja õppekeskuses, 7. märtsil algusega kell 16. Üritus algab huvitava ja atraktiivse loenguga, kus kutsutud esineja räägib meile, kuidas kriiside korral hakkama saada. Idee selle loengu läbiviimiseks tekkis juba ammu, seega ei ole sel seost päevakajaliste sündmustega.

Ürituse kavast, esinejast ja täpsemat kohalejõudmise infot saab seltsi kodulehelt: meriküla.ee/külaüritus

Kohtumiseni laupäeval!

Head kevade ootust soovides,

MTÜ Meriküla seltsi juhatus
merikyla@meriküla.ee





Sunday, February 23, 2020

Kas Muraste kooli laienemine Merikülla on osapoolte jaoks kompromiss või mitte?

Arutlen siinkohal selle üle, millises seisus on Muraste kooli laienemise idee Merikülla.

Üleval on kaks teineteisele vastanduvat varianti Muraste kogukonna ja vallavolikogu vahel:
Väljavõte volikogu liikme selgitustest
Harku Valla Teatajast 15.01.2020.
1. Murastes kooli laienemine kohapeal (Muraste ja Vääna-Jõesuu kogukondade soov).
2. Murastes kahes vahetuses õppetöö (valla eelarve jaoks lihtsaim ja odavaim).

Kumbki nendest variantidest ei ole kompromiss. Punkt.

See, et vald ei suru peale kahe vahetusega õppetööd, on minu arvates nende poolt juba järeleandmine. Ja ka see on järeleandmine, et Muraste kool üldse otsustati muuta üheksaklassiliseks, kuigi praegu kehtiv valla haridusstrateegia ei näe seda ette. Nii volikogu liikmed kui ka Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor on volikogu poolt tehtud otsuseid põhjendanud, ometi ei võeta neid kuulda.

Kui Muraste kogukonna eestvedajad suruvad peale esimest varianti võtmata arvesse muid võimalusi, siis ma ei näe siin kogukonnapoolset kompromissivalmidust. Ja püstitatud kampaaniad ja valla püüdluste mahavaikimine enda variandi kasuks kallutamisel minu jaoks ei näita tahet kompromissini jõuda. Muraste kogukonna (ja ka 16. jaanuari koosolekul õpetajategi) poolt on pakutud kompromissvariandiks ka üheks aastaks konteinerklasside kasutamist kohapeal, aga ka see on samuti kulu ja ilmselt riivaks poolik lahendus kooli pidamisega seotud nõuete täitmist (kitsamad olud ja vajalike tugiruumide mittevastavus). Aastaks konteinerklasside kasutamine näib mulle jala uksele vahele saamise strateegiana, hiljem on sealt õpilasi teise kooli suunata veel raskem?

See, kui Muraste kogukonna esindajatel pole mitte ühtegi halba sõna Meriküla õppekompleksi suunas öelda ja ainukesena Tilgu teed ja kõrget klinti kahes koolis õppimise vastuargumendiks kasutatakse, ei ole tee kompromissi suunas (õpetajate esitatud vastuargumendid on vaid loosungid ühegi väiteid kinnitava materjalita).
Ka minevikus tehtud kommunikatsiooni- ja muude vigade pidev meeldetuletamine ei muuda osapooli vastutulelikumaks. Tõsi, valla esindajate poolt on tehtud mitmeid prohmakaid oma argumentide tutvustamisel ning ka kirjavahetustel oma seisukohtade tutvustamisel ja ehk ka kunagi erinevate strateegiate koostamisel, aga kas me jäämegi nende üle heietama selmet vaadata, kuidas edasi saaks?

Kompromissvariant on Meriküla kooli kasutusele võtmine koos täiendavate tingimustega (ohutum juurdepääs).

Üks kompromiss on veel välja pakutud:

Muraste kooli laienemine kohapeal võib hakata "tekki" ära tõmbama valla teiste piirkondade investeeringutelt.
Siis ei saa seda ju kompromissiks nimetada... Kui näiteks Muraste kooli laienemine tähendaks seda, et riik tõmbub meie piirkonda riigigümnaasiumi rajamise otsusest tagasi, siis ei saa seda ju isegi enam võiduks pidada ka Muraste inimesed ise... See oli näide, kuidas üks otsus võib äkki teisi mõjutada.

Kas näiteks teel kompromissi leidmiseks mõned Muraste (või ka Meriküla) maaomanikud oleks nõus kergliiklusteega üle oma krundi, et Merikülla juurdepääs Muraste keskusest oleks lühem? Kas kogukonna esindajad on seda maaomanikelt uurinud, näidates valmidust vallaga koostööks? Ja kui maaomanik on vastu, siis kasutatakse seda relvana, mitte ei proovita maaomanikuga läbirääkimisi pidada selgitustega, kui palju see kogukonnale kasu tooks (üks maavaldajatest on ka keskkonnaamet). Kas eksin, kui väidan, et maaomanike ja -valdajate vastuseisu kasutatakse oma huvides ära selmet koos nendega läbi rääkida?

Aga nagu ma olen aru saanud, eelkirjeldatud lisavariandid ei ole läbiräägitavad - ainuõige kompromiss Muraste kogukonna arvates on Muraste kooli laienemine kohapeal valla ressurssidega, mis aga seab valla järgmiste aastate ressursid täiendava surve alla.

Aerofoto: Maaamet.ee
Nii ei saa võtta, et mina maksan siin vallas makse ja olgu minu jaoks aasta-paariga kõik probleemid lahendatud, aga omaltpoolt pole tahet midagi vastu anda, ka mitte kompromissidele vastutulemise näol ega ka isegi mitte soovis valla üldplaneeringut läbi lugeda (samas kui mõni teine piirkond, nt põliselanikega, ootab lahendusi juba 15+ aastat). Paljudes valla piirkondades oodatakse investeeringuid pikisilmi ja kompromissina ollakse valmis kannatlikult ootama. Miks aga Muraste kogukond ei ole valmis ootama kui läheduses on suurepärane õppekompleks juba valmis, siis on raske aru saada sõjakusest, millega Tilgu tee ja kõrge klindi argumenti aina lauale lüüakse selmet leida võimalusi uue juurdepääsu rajamisel hea lahenduse leidmiseks.

Kui oleksin siinpool kitsarinnaline, siis näeksin vaid kaugemal elavate lapsevanemate jätkuvat tahet lapsi autodega (lihtsamalt) kooli ette sõidutada alahinnates teismeliste osavust endaga hakkama saada. Aga ma ei tee seda ja selle argumendiga kedagi ei nahuta, sest igaühe koolitee on erinev ja unikaalne. Püüan hoopis kaasa mõelda, mis on laiemad põhjused kooli suuremaks rajamisel praeguses asukohas ja paljuski mõistan neid, kes kardavad.

Ja manipuleerimisvõtetes võin jaoks lisa pakkuda. Võin oletada, et ka nt varsti avalikustatavas bussivideos valitakse möödumisprobleemi näitamiseks kõige kitsam koht kogu teel (kuigi reaalselt kohtuvad suured sõidukid nendes kohtades harva või kaugelt jälgides saab nendes asukohtades kohtumisi eos vältida) ja samuti oletan, et näidatakse, kuidas bussid ei saa olemasolevaid möödasõidutaskuid kasutada, kuigi tegelikult saavad sõiduautod nendes kohtades väga hästi kõrvale tõmmata ja enamikul juhul kohtuvad ju suurte sõidukitega sõiduautod ja mahuvad normaalselt teineteisest mööda, kui on valitud õige sõidukiirus.

Oma mätta otsast võin manipuleerimiseks nt kasutada ka Murastes korraldatud küsitluse andmeid, kus toon kogu kontekstist välja rebides pildi selle kohta, kus ei ole sõnagi selle kohta, et Meriküla õppekompleks ei ole kodulähedane kool (vt pilti).

Allikas: Harkuliit.ee

Aga nii vastandudes me kaevume ju üha sügavamale kaitsekraavidesse... On seda vaja?

Üks mõjutatud osapool on ka Meriküla elanikkond ja ausalt - meie jaoks oleks parim variant see, et Meriküla kompleks oleks alakasutatud - siis Tilgu tee kestaks (klindi serval) meil kauem. Aga me ei tao seda trummi, et ärge mingil juhul avage siin kooli kolmesajale õpilasele. Me ei tao trummi ka selle argumendiga, et meie kodude uste taha ei ole küsima tuldud, kas Tilgu teel võib liikluskoormusi tõsta vaid püüame pigem vaadata edasi, kuidas hetkeseisust koos edasi minna ja läbi rääkida.

Näiteks oleme suures mures Tilgu tee seisukorra pärast klindi serval siis, kui toimuvad suured pinnaseveod Tilgu sadamasse. Me ole ei läinud plakatitega teed sulgema vaid koostöös maanteeametiga töötasime välja piirid, kuidas raskeveod saaks tehtud nii, et Tilgu tee oleks võimalikult vähe mõjutatud (koormuse- ja kiirusepiirangud, veoste sageduse reeglid jm tingimused).
Oleme avatud lahenduse leidmisele nii, et kõik osapooled veidike võidaks, mitte nii, et üks osapooltest surutakse nurka ja nurka surutav ei pruugi üldse olla üks vaidluse osapooltest vaid inimesed valla teistest piirkondadest.

Küll saame ka uue juurdepääsu osas kokkuleppele nii enda kui naaberkogukondi hirmutamata.

Kordan siinjuures, et ma ei ole Muraste koolihoone laienemise vastu Muraste keskuses. Ja ei ole vastu ka laienemisele Merikülla. Mõlemal juhul on vaja aga kompromissidele jõuda ja arvestada ka naaberküladega. Vallavolikogu otsuste vastu kampaaniate korraldamine vaid "õige" lahenduse suunas mõjutamiseks ei ole minu arvates tee kompromissidele. Kui palju näiteks valla esindajaid on Muraste kogukonna tahet "mutta tampinud" ja padukritiseerinud?
Oma seisukohta kaitstes ei ole vaja vastaspoole vastu kampaaniaid korraldada, eriti kui vastaspoole seisukoht on tegelikult juba kompromissi pakkumine (loobudes kahes vahetuses õppetöö nõudmisest).
Pealegi on teada, et osalt on otsuste täideviimine veninud riigi otsuse taga, kas Tabasallu tuleb riigigümnaasium või mitte - seda otsust ootasime päris tükk aega ja seetõttu ei saanud strateegiaid ja tegevussuundi pikalt kokku leppida.

Kogu see arutelu oma valla hariduse strateegia ümber, mis on koos kogukondadega toimunud juba rohkem kui 4 aastat, on näide sellest, et tegelikult ju kogukondadega arutatakse erinevaid variante läbi ja ka elanikud ise on olnud kaasatud ja huvitatud - mida rohkem kaasatud inimesi, seda parem ju. Aga retoorikas kuulen vaid seda, kuidas inimestega ei arvestata...

Üks variant võib veel mingi hetk lauale tulla ja seda üsna pea (märtsis viiakse läbi audit Muraste koolis). Nimelt Merikülas võidakse avada hoopis Tabasalu Ühisgümnaasiumi klassid III astme õpilaste jaoks, paralleele tuleb küll palju, aga Tabasalus ei ole kitsas. Muraste kooli 7. klass on ju praegu formaalselt TÜG-i klass.

Kui Muraste kogukonna eestvedajad väidavad, et me ei ole kompromissi teel, siis tuleb ehk peeglisse vaadata?

Me sööme kõik seda ühte suppi - Harku valla rahvastik kasvab kiiresti. Kompromissid viivad edasi, mitte ühe või teise poole võidud.

Meriküla vajab uut juurdepääsu õppekompleksini

2019. aastal asus Harku vallavalitsus volikogu ülesandel ühena kooliruumide kitsikuse lahendusvariandina ette valmistama andmeid analüüsiks, kuidas oleks võimalik Meriküla spordi- ja õppekeskuse kompleksi kasutusele võtta Suurupi piirkonna III astme jaoks (7.-9. klass). Aastatel 2020 kuni 2023 on Suurupi poolsaare külade piirkonnas sadade õpilaste jaoks uusi õpperuume vaja ja seda väga kiiresti. Seniks kuni ei ole valminud Tabasalu uus õppelinnak, tuleb kasutada muid võimalusi.

Muraste kooli kogukond on vallavalitsusele ja -volikogule pakkunud välja Muraste koolimaja taaskordse laiendamise või olemasolevas õppehoones kitsamates oludes hakkamasaamise variandi (kooli direktori kiri vallavalitsusele olevat koostamisel), põhjendades seda sellega, et nii Muraste elanike kui ka naaberküladest koolis õppivate laste jaoks on Meriküla õppekompleksini ligipääs liiga pika ringiga ja pealegi veel mööda Tilgu teed, mis on kitsas ja lisaks nende sõnul kõigi liiklejate jaoks ohtlik. Samas vald on hinnanud, et Muraste kooli pea poole suuremaks ehitamisega kuluks palju aega ja ressursse - laiendamine maksaks vähemalt kolm miljonit eurot, mis kasvataks valla laenukoormust (loe ka analüüsi, kuidas vald hoiaks Meriküla kasutuselevõtuga viie aasta jooksul kokku umbes 4,7 miljonit eurot ja laenu võtmiseta).

Ka Meriküla elanikest suurem osa ei ole selle üle rõõmus, kui hommikuti hakkaks Tilgu teel, mille vastupidavus liikluskoormuse kasvades on kahtluse all, liiklema vähemalt poolsada sõidukit edasi-tagasi - liikluskoormus kasvaks praeguse olukorraga võrreldes oluliselt. Kompleksi täies ulatuses kasutuselevõtt võib valla eelarveliste kalkulatsioonide tulemusel mõistlik otsus olla, aga enne õppekompleksi täies ulatuses kasutusele võtmist tuleb lahendada uue lisajuurdepääsu vajadus ja ka Kolmiku tn trepi parendamine kasvõi ajutiseks ajaks. 

Miks ei võiks lahenduseks olla uus sild Tüve tänava otsast?


"Mõttemängud" rippsillast:
Nii siin kui allpool minu visandid oma ettepaneku illustreerimiseks

Merikülla ühe või mitme juurdepääsu variante on aastate jooksul kaalutud erinevaid, aga kuna suur osa Merikülast on looduskaitsealad, siis on uut juurdepääsu väga keeruline plaanida, sõidukite jaoks uue juurdepääsutee rajamine on täiesti välistatud nii looduskaitseala suure mõjutamise kui ka uue sõidutee liiga kalli maksumuse pärast (eri andmete kohaselt 3-11 miljonit eurot).
Üks võimalus oleks kergliiklusteena rajada otsetee üle looduskaitseala jalakäijate ja seda osaliselt sillana, aga ka sellele variandile on vaja keskkonnaameti nõusolekut ja pikka aega kestvat bürokraatlikku kadalippu (LKA kaitsekorralduskava muutmine, maaomanike load, detailplaneeringud jm).

Vallavalitsus võttis jaanuaris 2019 plaaniks rajada praeguse vaateplatvormi trepi juurde uus ja ohutum juurdepääs Murastest klindilt alla Merikülla, kust saaks õpilased kergliiklusteed pidi edasi koolini. 
Aga selline lahendus tõenäoliselt Tilgu tee liikluskoormuse kasvu ära ei hoia. Pealegi kasvaks lisaks Kolmiku tänava liikluskoormus ja kasvaksid kulud bussiliikluse ülevalpidamiseks.
Läbi praeguse vaateplatvormi on kahe kooli vaheline distants 2,7 km (sellest klindialune osa on 960 m). Otsem tee kahe kooli vahel oleks Tüve tänava kaudu, kustkaudu vahemaa kahe kooli vahel on kõigest 1,2 km.

Kõnealune piirkond kaardil:



Kõigepealt vahemaadest, mis on vast kõige olulisem aspekt, kuidas ja kui kaua liigutakse Muraste keskusest Meriküla õppekompleksi poole. Mõned numbrid:
1. Otsetee kahe kooli vahel 1200 m (osaliselt Tüve tänaval). 
Kergteed on vaja juurde ehitada Muraste koolist u 720 m Tüve tänavani (ja veidi Võra tänavast edasi klindi servani) + sild 60-120 m ja lift-trepp kooli territooriumil. Koos valgustusega. Klindi kõrgus on kuni 25 m.

2. Praeguse platvormi kaudu vahemaa kahe kooli vahel (ringiga kaupluse juurest läbi) on 2700 m (+ platvormi kõrgus). 
Lisaks vaja rajada u 500 m kergliiklusteed (+ valgustus 300 m) Tilgu tee äärde, mis osaliselt üsna pehme ja märg pinnas ja puid vaja palju maha võtta. Pluss lift praeguse platvormi juurde ja olemasoleva trepi uuendamine.
Muraste koolist Meriküla õppekompleksini on autoga sõites ligi 8 km sõita ja ajaliselt teeb see umbes 10 minutit. 
Tabasalust Merikülla on sama vahemaa ja ajaliselt samuti umbes 10 minutit...

Esimesel juhul, kui õpilased saaks bussidest ja sõidukitest maha Muraste kooli juures, siis oleks Tüve tänava juurde rajatava kergtee ja silla kaudu vaid 8-13 minutit kõndida, et jõuda Meriküla kompleksini. Sama ajaga jõuaks last vedav sõiduk 8-kilomeetrise ringi läbimisel samuti Muraste keskusest õppekompleksini, aga sellele lisanduks ka veel tagasisõiduaeg (kompleksi juurest maanteele tagasi on umbes 6 minutit sõita).


Meriküla silla pikkus peaks minimaalselt olema 60 meetrit.
2013. aastal valminud Paepargi sild on 75 m pikk ja 3 m lai.

Foto: Merko.ee

Fotod: Merko.ee
Paepargi sild maksis koos selle ümbrusesse rajatud uue pargi ja purskkaevuga 400 tuhat eurot. Meriküla silla ja lifti rajamine koos Tüve tänava kergliiklustee ja valgustusega maksaks ilmselt umbes kaks korda rohkem.
Muraste koolihoone ehitus algas 2013 ja selle maksumuseks oli 2,5 miljonit eurot (3100 ruutmeetrit + 200 külakogukonna ruumid).
Muraste kooli juurdeehitus algas 2018 ja selle maksumuseks oli pea 1,5 miljonit koos km-ga (projekteerimise ja muid kulusid ei ole selle sees). Lisandus 7 klassiruumi ja muid ruume (1100 ruutmeetrit).

Ruutmeetreid lisanduks 2020. aasta seisuga vähemalt 1900 ruutmeetrit. Muraste kool laieneks 4200 ruutmeetrilt 6100-le ruutmeetrile, st pea poole suuremaks (ning 2013. valminud hoonega võrreldes 2x suuremaks hooneks)! 
Kõike arvesse võttes oleks parim lahendus Muraste keskusest jala/jalgrattaga või tõukerattaga Tüve tänava ja Meriküla silla kaudu õppekompleksini saada nii, et sõidukid jäetaks Muraste kooli lähistele ja bussiliinid jätkaks nii, nagu praegu on välja kujunenud st peatusega Muraste kooli juures.

Keskkonnaamet ehk on ka sillaga nõus, see vähendaks oluliselt looduskaitseala teises piirkonnas ehk Tilgu tee ümbruses looduskaitseala mõjutamist mootorsõidukitega seonduvalt.




Allikad: https://www.harku.ee/.../algavad-muraste-koolimaja...

Wednesday, May 1, 2019

4. mail teeme koos Meriküla ranna prahtist puhtaks...

... ja alustame rannaäärse matkaraja taastamisega endisele raudteetammile.

Rohkem infot siit: meriküla.ee

2017. aasta Meriküla rannakoristusel osales ka perekond kaugemalt kui oma külast

Tuesday, November 6, 2018

Meriküla seltsi 3. üldkoosolek 2018 toimub 19. novembril

Aeg on sealmaal, et tuleb seltsi liikmetele aru anda külaseltsi juhatuse viimase kolme kuu tööst.

1. MTÜ Meriküla selts juhatus kutsub kokku selle aasta kolmanda üldkoosoleku
19. novembril kell 19:00 Meriküla spordi- ja õppekeskuses.

Üheks olulisemaks päevakorrapunktiks on juhatuse liikmete ülevaade tegevustest alates eelmisest üldkoosolekust 16.08.18 (viimase kolme kuu tegevused). Anname teada ka, millised Meriküla arengukava teemad on jõudnud valla uuendatud arengukavasse jm. P.S. Eelnevalt on infot ka Meriküla blogis kajastatud.    


Päevakord:
1. Revisjonikomisjoni valimine – ootame ettepanekuid, kes sooviks olla selle kohustuse kaudu kaasatud külaseltsi juhtimisse. On meil seltsi liikmeid, kel revisjonitöö kogemusi?
2. Matkaraja teemast veidi põhjalikumalt (ettepaneku "tagasilükkamine" valla poolt, teede teemaplaneering, arhitekti visioonid jm).
3. Külaseltsi infotahvlite paigaldamine.
4. Valvekaamera paigaldamisest Tilgu tee algusesse. Korjanduse otsuse tegemine.
5. Seltsi juhatuse ülevaade seni tehtust.
6. Küsimustele vastamine.
Üldkoosolekule täiendavaid päevakorraettepanekuid ootame 12. novembrini.

2. Siinkohal annan teada, et seltsil on nüüd meiliaadress merikyla@merikyla.ee - kõik küsimused, ettepanekud ja liikmeks astumise avaldused tuleb saata sellele aadressile.

3. Avatud on seltsi pangakonto numbriga EE397700771003375838, kogume sellele kontole liikmetasud (vastavalt üldkoosoleku 16.08 üldkoosoleku otsusele).
Üldkoosolekul võime vastata täpsustavatele küsimustele seoses liikmetasuga, korjanduse ja annetustega.

4. Külaseltsi liikmete nimekiri on olemas (täpsem info meililistis).

Kui soovid samuti liikmeks astuda, palume vabas vormis sellekohane kiri (avaldus) saata e-kirjale merikyla@merikyla.ee või paberil üle anda külaseltsi juhatuse liikmele.



5. Kui on ettepanekuid 19. novembril toimuva üldkoosoleku päevakorda lisamiseks, siis on need oodatud 12. novembrini aadressil merikyla@merikyla.ee.

Kui on küsimusi eelnimetatud teemadel, oleme valmis vastama nii kirjalikult, telefonitsi kui ka üldkoosolekul.

P.S Saatke see teade ka naabrile, kes ei ole külaseltsi liige või kes pole meililistis (küsi liikmete nimekirja) või edastage info muul kujul!

Sunday, November 4, 2018

Harku valla arengukavas 2019-2037 on Meriküla teemasid piisavalt



27. septembril võttis Harku Vallavolikogu vastu täiendatud Harku valla arengukava aastani 2037 (hakkab kehtima 01.01.2019). Arengukavasse on kantud ka mõned olulised teemad, mis on kirjeldatud Meriküla arengukavas (kinnitatud Meriküla seltsi üldkoosolekul 16.08.2018).


Väljavõte vallalehest 24.10.18
Harku valla uuendatud arengukavaga tutvudes selgub, et valla jaoks on merele avamise eesmärk üks kolmest olulisemast prioriteedist. 22-kilomeetrisest rannajoonest ligi 5 kilomeetrit on Merikülas ja seega küla on selle eesmärgiga tugevalt seotud. Seda enam, et Merikülas on valla ainuke sadam. Samuti on Meriküla metsik loodus nii meie küla kui ka lähinaabrite jaoks atraktiivne piirkond jalutamiseks ja Meriküla spordi- ja õppekompleks eelkõige spordi- ja vaba aja veetmise keskuseks, seega meie kandi teed ja rajad on valla arengukavas suurema tähelepanu all.

Lühikokkuvõte:
1. Tilgu tee esimese poole valgustus (kuni Tilgu sadamani?) on plaanis rajada aastal 2020-ks ja selleks on ette nähtud 45 tuhat (E12.14 "Tilgu tee Kloogaranna mnt poolse lõigu tänavavalgustus (sõltub jaotusvõrgu liini ümberehitamisest)").

2. Sadam saab aastatel 2018-2019 ligi 400 tuhat eurot. Sadama muuli laiendamine algas juba oktoobris 2018.

3. Koostatakse piirkonna radade ja uute juurdepääsudega seotud visioonidokument ja ehk ka projekt ning detailplaneering, millele on plaanitud aastaks 2020 40 tuhat euri. Kaude on osa 10 tuhandest, mis plaanitud aastatel 2020-2021 Harku valla rannaala teede ja radade teemaplaneeringuks, ka Meriküla puudutav.

4.  Meriküla spordi- ja õppekeskuse arendamiseks on plaanitud aastal 2019 tervelt 200 tuhat euri (E16.12), investeering tuleb Strantumilt.

Väljavõtted arengukava tekstist, mis puudutavad meie kanti:

1.2 Peamised arengutegurid ja väljakutsed
Lisaks nimetatud peamistele väljakutsetele vajavad lahendamist mitmed spetsiifilisemat laadi küsimused:
Teed; teede ja tänavate võrgustik on Harku vallas välja arendatud. Küll aga on probleemiks suur liiklustihedus ja Tabasalu alevikku läbiv transiit. Perspektiivis vajab seega lahendamist ümbersõidu küsimus. Samuti on vajadus parandada ligipääsetavust Meriküla Õppe- ja Spordikeskusele.
▪ Avalik ruum; valla asustustihedus on ebaühtlane, peamised tiheasustusalad on Tallinnaga piirnevates paikkondades. Vallal pole aga terviklikult välja arendatud keskust. Samuti on kasutamata 22 km pikkusest rannajoonest tulenev potentsiaal – pääs merele ja merelt on raskendatud
▪ Kultuur ja sport; kultuurielu on vallas aktiivne. Küll aga tuntakse puudust vähemalt 500-kohalisest saalist. Probleemi leevendab Meriküla Õppe- ja Spordikeskus, kuid lahendamist vajab ligipääsetavuse parendamine, sh. ühistransport. Samuti on kavandamisel multifunktsionaalne saal Tabasalu hariduslinnakusse;
 2 Harku valla strateegia
Lisaks konkreetsetele valdkondadele on Harku valla arengukava koostamise käigus koorunud välja kolm suuremat teemavaldkonda. Esiteks, Harku vald on mereäärne omavalitsus. 22-kilomeetrine merepiir loob suurepärased eeldused nii rekreatsiooniks, kui turismi arendamiseks. Seetõttu on välja töötatud valla merele avamise programm. See tähendab turismiinfrastruktuuri, pääsu merele ja mereäärset (jalg)teedevõrgustikku. 
▪ P1. Harku valla merele avamise programm. Valla 22-kilomeetrine rannajoon on avatud nii elanikele kui ka külastajatele. Vääna-Jõesuu rannas pakutakse heal tasemel turismiteenuseid. Rannaäär on varustatud jalg- ja rattateede võrgustikuga. Pääs merele ja merelt on hea
Järgnevalt väljavõtted arengukava lisast 3: Harku valla arengukava tegevuskava 2019-2022.

Harku valla merele avamise programmi (P1) on kaasatud ka Meriküla:


2019. aastal on siinse programmi P1 järgi Tilgu sadamale plaanis eraldada 90 tuhat (Tilgu sadama I etapi kogumaksumus on 2018-2019 ligi 400 tuhat euri).

Järgmisel aastal ilmselt eraldatakse ka meie kandi matkaradadele või uute projekteerimisele mõned tuhanded (valla eelarves plaanitud 10 tuhat).

Huvitav on järgnev: Meriküla ja Muraste klindi ülemise ning alumise osa merele avamise kontseptsiooni väljatöötamine ja väljaarendamine. Sellele on aastaks 2020 plaanitud 40 tuhat euri. Ilmselt on see meie piirkonna radade, teede ja uute juurdepääsude projekteerimisele mõeldud summa, mis ilmselt on sisendiks ka siinse ala uue detailplaneeringu koostamiseks. Sel teemal eeltöö juba käib, sellest kirjutas viimane Harku valla teataja.

Tilgu tee läheduses asuvate lautrikohtadele juurdepääsude rajamiseks ja tagamiseks vallaeelarves ei ole summasid veel ette nähtud.

Peeter Suure Merekindluse nimeliste objektide tähistamisele ja korrastamisele on plaanitud suhteliselt suur summa - 28 tuhat aastatel 2020-2022, sellest osa on plaanitud ilmselt ka Merikülas asuvate objektide korrastamiseks ja ligipääsu parendamiseks.

Konkuretsivõime tõstmise programmis (P3) on mainitud Meriküla spordi- ja õppekompleksi, aga sellele eralduvad summad on real E16.12. Omanik on vald, haldaja Strantum koos valla arendusosakonnaga.

Avalikele objektidele kaamerate paigaldamiseks suuri investeeringuid ette nähtud ei ole, aga nendega seotud kulud on vallaeelarvesse plaanitud (vallas on praegu juba 13 valvekaamerat, millest kaks on Tabasalus Ranna teel numbrituvastuse rakendusega).

Teede peatükis E4.28 on mainitud Romantiku teed, mis saab uue katte peale veetrasside rajamist, tee katte jaoks on plaanitud 2019. aastal 45 tuhat euri (miskipärast on see osa tabelis Rannamõisa küla peatüki all, aga ilmselt seepärast, et veetrasside rajamise projekt Rannamõisas ulatub Romantiku teeni - E11.9 "Tabasalu-Rannamõisa veemajandusprojekti elluviimine" 1068700 euri aastal 2019).

Meriküla puudutavad ka veel lähikülade teede ehitused, näiteks Muraste külas on plaanis teede ehitusi lähema nelja aasta jooksul 255000 euro eest, Meriküla rahvast puudutab eelkõige Kolmiku tänava kergliiklustee pikendamine kuni vaateplatvormini (100 tuhat aastal 2019) ja Suurupi pool Angervaksa tee pindamine (20 tuhat aastal 2021), mõlema tänavad kulgevad Meriküla poole.

Teede peatükis Meriküla all pole teedele summasid ette nähtud, on vaid peatükk E4.74, kus kirjas: "Meriküla keskuse juurdepääsutee rajamine" - summasid ei ole vallaeelarvest veel plaanitud ega ole teada ka fonde, kust raha taodelda, vaid veerus 2023-2037 on X, mille tähendust ma ei tea.

Kõrvalmärkusena, et Tilgu tee kuni Meriküla õppekeskuseni on Maanteeameti halduses.

Valla teede teemaplaneeringu koostamisele on aastal 2019 plaanitud 20 tuhat euri. See puudutab muuhulgas ka Meriküla radade ja teede ning mere äärde juurdepääsude planeerimist. Lisaks on avaliku ruumi peatüki E6.4 järgi aastatel 2019-2020 plaanitud kokku 10 tuhat euri Meriküla suurima detailplaneeringu menetlemiseks (see hõlmab ka uue juurdepääsutee plaanimist õppekeskuse juurde).

Lisaks on avaliku ruumi peatüki all plaanitud Tilgu tee 28 detailplaneeringu tegemiseks 8000 euri. See on kinnistu, mille all on praegu pumbajaam Meriküla mobiilside masti juures. Selle kohta tuleb lisa küsida, mis vallal selle kinnistuga seoses plaanis on.

Lõpetuseks:

Allolevas väljavõttes on kokkuvõtlikult kirjas suuremad investeeringud lähema nelja aasta jooksul. Selgub, et meie piirkonda on plaanitud sadu tuhandeid eurosid (sadam, tänavavalgustus, Rannamõisa veemajandusprojekt, mis peaks ulatuma ka Romantikuni).


Lisalugemist:
Harku valla arengukava dokumendid:
Kohaliku omavalitsuse arengukava määratleb elukorralduse alused kindlaks määratud perioodiks. Tegemist on strateegilise dokumendiga, mis loob laiapõhjalise raamistiku Harku valla tuleviku kujundamiseks. Selles on majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja looduskeskkonda arvesse võttes kokku lepitud eesmärkides ning nende saavutamise viisides.
Eelarvestrateegias määratletakse täpsemalt ära finantsid nelja eelseisva aasta kohta ning iga-aastases eelarves leiavad need detailse väljenduse.