Uus mereäärne külaplats on esimese üritusega sisse õnnistatud.
Rene Mitt on Visitharku kodulehel teinud laupäevasest külapäevast mõnusa kokkuvõtte, lisades juurde hea fotogalerii.
Loe ja vaata lähemalt Visitharku lehelt.
"Palun andke siin vormil oma sisend kuni 17.07.2026: Tilgu sadama arengukava sisendikorje ürituse tagasisideküsitlus"
 |
| Kuvatõmmis ruumiameti kaardilt sadamaregistri andmekihi kaudu (klikka pildil) |
Nagu kaasamisüritusel sai öeldud, Tilgu sadama arengukava loomisel, DP ettevalmistusel ja reaalses arenduses ei ole vaja jalgratast leiutada. On vaja leida rahalised vahendid, ka eelarvevälised, kui valla või jahtklubi eelarve ei võimalda lähiajal täiendavalt investeerida.
Oma ettepanekuid, mis tuginevad teiste sarnaste (valdadele kuuluvatele) väikesadamate arendustele, olen avalikult ka jaganud, nt Meriküla blogis.
Peamine probleem, mida ka kaasamisüritusel märkasin - üks lepingu osapool loodab teisele ja teine esimesele, aga sisulist koostööd ei paista. Jahtklubi loodab, et vald võtaks initsiatiivi ja eelarvelised lubadused sadama edaspidiseks arendamiseks ja laienduseks (nende visioon vajadustega on igatahes nõudlik), samas vallavalitsuse esindajad loodavad, et jahtklubile lepinguga laiemaid volitusi andes jahtklubi ise leiab täiendavad vahendid ja ressursid arengule kaasa aitamiseks. Aga kumbki ei tee midagi, lootuses, et teine teeb... Tehakse vaid miinimum, mida hädapärast vaja teha. Samal ajal ei loeta omavahelist sõlmitud lepingut põhjalikult.
Ja siis sadam on nagu kits kahe heinakuhja vahel (need kuhjad on "loomast" nii kaugel, et ta ei saa kummastki söönuks).
Sadama üritusel 15.06 ise sõna saades loetlesin peamised asjad, mis normaalsetel sadamatel on tehtud ja milles meie sadam on maha jäänud, esitades ka ideid, mida edasi arendada (nt analüüsida, kas sadama Saarte Liinid AS-ile opereerida andmisel on reaalset kasu nii vallale kui ka AS-ile, st kas erakapitali kaasamine oleks reaalne, võimalik ja mõistlik). Aga neid mõtteid tuleb veel ja veel korrata, et lõpuks otsustajatele kohale jõuaks. Selles mõttes "jututoa" üritus päris tühja ei läinud, kui lähinädalatel ka reaalsed esimesed tulemused arengukava koostamisel hakkaks paistma.
Igaks juhuks kirjutasin küsitluse lehel omaltpoolt veel üle peamised põhiteemad, millest olen ka siin blogis varem kirjutanud, sotsiaalmeedias jaganud ja ka 15. juuni ajurünnakul uuesti rääkinud. Aga üks idee on jäänud veel jagamata. Panen siia sõna-sõnalt teksti, mille küsitluse väljale kirjutasin ja panen ka skeemi, et oleks arusaadavam, millele siinset postituse pealkirja kirjutades olen mõelnud.
See mõte mul oli ka enne kaasamisüritust isegi märkmetena kirjas, aga ajanappuses unustasin öelda või grupitöö paberile kirja panna. See on seotud jahtklubi poolse ambitsioonika ideega, et sadamabasseini on vaja suuremaks teha, peamiselt laiendades rohkem mere poole, kasvõi olemasolevat muuli (osaliselt) kaugemale ehitades. Esmahinnangul paistab see soov/vajadus ja ambitsioon olevat tõsiselt kulukas eesmärk, peamiselt seetõttu, et mõned meetrid mere poole on sügavus järsult ja oluliselt suurem, kui kalda lähedal ning sinna pinnase ja kivide kuhjamisel ei piisa olemasolevast muulist - ikka on vaja kaugemalt lisa tuua, mis teeb juurdeehituse kalliks. Selle vajaduse pealt saab mõelda ka kastist välja.
"Jagan veel ühte ettepanekut, sadamabasseini laiendamiseks maa poole.
Selle asemel, et sadamabasseini laiendada merre uue muuli ehitamisega sügavasse vette, tuleb hoopis sadamabasseini suuremaks teha maa arvelt. Sadamabasseini on võimalik kaevata suuremaks Tilgu tee poole, mille juures väljakaevet saab kasutada sadamaala laiendamisel täiteks mere arvelt, kus on sügavus vaid mõnekümned sentimeetrid. Sel juhul ei ole sadamaala laiendusel (merre) vaja kaugelt pinnast juurde tuua, jäävad ära suured veokulud ja Tilgu tee koormamine. Kohapealse pinnase ümbertõstega laieneb sadamabassein suuremate kulutusteta, samal ajal ei peaks oluliselt vähenema sadamaala, kui kaevest välja tõstetav pinnas sinnasamasse kõrvale madalasse vette tõstetakse (muidugi KKA loal ja kooskõlastustega). Sellisel juhul saaks kaikohti juurde, tekib ruumi ka korraliku sadamahoone rajamiseks ja samal ajal vald ei pea end mingite laenudega koormama, kui leitakse selleks eesmärgiks ka EL-i või mõne muu fondi rahastus (või erakapitali kaasates). Selle ettepaneku kohta tegin ka skeemi.
Selliseid sadamabasseini jaoks süvendusega "maa poole kaeveid"
ja isegi kanaleid on mujal tehtud küll.
Kordan üle oma ettepanekut, et sadama opereerija peaks olema jahtklubist eraldiseisev, et tagada fookus sporditegevusest eraldi ning olla ka sadama kasutajate tegevustel järelevalve ja ka lepingu tingimuste täitmise üle (kohapeal) kontrollija. Hetkel on praeguse aastatepikkuse "seisaku" üks põhjuseks see, et sporditegevusega tegeleva MTÜ roll on ühildatud sadama opereerija/arendaja rolliga ning kohustustega, aga tegelikkuses arendaja rolli ei suudeta täita ja vald ei suuda ka seda nõuda.
Kokkuvõttes jään selle mõtte juurde, et tulevane DP ei tohiks tulla vaid sadama kinnistu kohta vaid see DP peab tulema piirkonna DP-na, mille puhul oleks kirjeldatud ka uue juurdepääsu lahendus ning ka teiste lähikinnistute võimalused ja osalised piirangud."
Merekaart koos mõõdistusandmetega ja sügavustega
 |
| Aerofoto aastast 2021, kui uus sadamatäide ja muul oli juba tehtud ning jäänud olid pisitööd. Näha on ka veealune põhjareljeef ja ka kunagine pikem muul, mis on hetkel vee all. |
 |
| Aerofoto aastast 2014 - madalas vees saab sadamaala efektiivsemate kuludega laiendada |
