Tuesday, May 12, 2020

12 aasta jooksul ei ole Tilgu teel juhtunud ühtegi õnnetust jalakäijatega


Kas neljakilomeetrine teelõik, kus kiiruspiirang on 40 km/h ja 12 aasta jooksul on toimunud vaid 24 liiklusõnnetust, on 99%-l sel teel liiklejate jaoks eluohtlik? Kas olemasoleva info põhjal on alust see sõidutee tunnistada eluohtlikuks 13-aastastele ja vanematele lastele? Kui 12 aasta jooksul ei ole juhtunud ühtegi õnnetust jalakäijatega, kas siis teed on põhjust nii eluohtlikuks tunnistada, et keelata sel teel liiklemine?

Selgitame olemasolevate andmete põhjal välja, kas väidetel on alust.
Allpool oleva info põhjal saan väita, et kõige ohtlikum on see liikleja iseendale, kes sõidukis kiirust ületades teisi sõidukeid riivavad ja puule pihta või kraavi sõidavad.

Võtsin ette avalikus kasutuses statistika, et välja selgitada, kas Tilgu tee on niivõrd ohtlik, kui räägitakse nii kogukonnas kui ka erinevates kirjades. Lisan ka endale teadaolevad õnnetused.
Püüan artikli lõpus jõuda selleni, kas nendel inimestel, kellel Tilgu teel ei meeldi liigelda, on õigus, väites, et Tilgu teel on liiklemine eluohtlik.

Enne, kui midagi väita, on vaja andmeid, mõõtmistulemusi ja vaatlusi. Ja ka prognoose saab teha vaid siis, kui on andmeid, mida saab analüüsida. Seepärast sai artikli koostamine ette võetud, et edasi saaks lähtuda puhtalt arvudest.

Foto suvest 2017, kus tõestatud, et 90-kraadises kurvis on 
isegi kallakust ülesminekul võimalik kurvist otse sõita 
(normaalselt sõites ei ole selles kurvis võimalik sõita üle 35 km/h).

Enne kui jõuan põhiteemani, mõned "postulaadid":

- Kui kiiruspiirangust 40 km/h kinni peetakse, ei ole sõidukid üksteisele ega ka kergliiklejatele ohtlikud. Kolme- neljakümnega liiklev sõidukijuht jõuab reageerida kõikidele ohtudele, mis ette satuvad (kui just tähelepanu teelt mujal ei ole), ka ootamatult ette hüppava looma korral. Libedas, pimedas ja talvel tuleb kiirus kohandada vastavalt oludele, mitte üritada iga hinna eest maksimum lubatud kiirusega või isegi kiiremini sõita. Nagu igal pool mujalgi.
- Merikülale oleks parim, et Tilgu teele suunduks ka edaspidi võimalikult vähe sõidukeid, eriti nende juhtidega, kes ei suuda teel kehtestatud liiklusohutusreegleid järgida. Lapsevanemad ei pea Tilgu teele sõitma, kui nad saavad lapsed panna bussidele. 
- Klooga maantee ristmikust kuni õppekeskuseni võtab 40-ga liiklemine aega 6 minutit. Edasi-tagasi rahulikult sõites ja kaasliiklejatega arvestades umbes 12 minutit. 
- Olen selle poolt, et Muraste kool laieneks Murastes, aga selle laienemise vajaduse veenmiseks on vaja tugevamaid (eelarvelisi) argumente kui loosungitega Tilgu tee eluohtlikuks tembeldamine. Tuleb leida paremaid põhjendusi Muraste kooli laienemiseks, mitte suunata energiat Tilgu tee kohta valeväidete levitamiseks.
- Õnnetuste arv 4-kilomeetrisel Tilgu teel on sama, mis on Klooga maantee lõigul Tilgu tee ja Kolmiku tänava vahel. Kuigi on olemas kergliiklustee, kiiruskaamera ja teeületuskohad, õnnetused juhtuvad. Kas keelame lastel ka Klooga maanteel liiklemise?
Küsimus: Mille alusel väidetakse, et alates septembrist 2020 on õppekeskuses 96 õpilase korral Tilgu teel liiklemine ohtlikum, kui nt sügisel 2016, kui koolis õppis 199 tudengit ja töötas 70 õppejõudu (seejuures 270. inimesest kõik ei ööbinud ühiselamus)? 

Kust andmeid hankisin?

Olen esitanud päringuid maanteeametile ja liikluskindlustusfondile (LKF). Mõlemad asutused omavad andmebaase, kuhu on aastate kaupa kogutud infot kõigi Eesti teedel juhtunud õnnetustest. Miks võtsin andmed alates 2008. aastast? Mitte seepärast, et siis midagi juhtunuks vaid seepärast, et enne 2008. aastat on andmed pea kättesaamatud ja needki ühtsete kriteeriumiteta (nt puuduvad asukohakoordinaadid).

Tilgu tee kõige kitsamal kohal 3. aprillil, kiirust tuli vähendada 20-ni
ja jalutajad tõmbasid veidi koomale - õnnestus isegi kedagi 
riivamata mööda sõita (6 noorukit ja üks koer). Ei juhtunud midagi.


Lühikokkuvõte andmetest

1. Politsei ja liikluskindlustusfondi andmetel ei ole aastast 2008 toimunud ühtegi liiklusõnnetust, kus sõiduk oleks teel liiklenud jalakäijale otsa sõitnud.
See tähendab, et ei ole ühtegi jalakäijat, keda tulnuks Tilgu teelt haiglasse toimetada või surnukuuri (see oleks tähendanud politseiuurimist ja statistikas kajastumist).

2. Statistika järgi on aastast 2008 keskmiselt 2 varakahjuga liiklusõnnetust aastas ja 0,33 õnnetust aastas, kus inimene on viga saanud.

3. Alates aastast 2012 on registreeritud vaid kaks liiklusõnnetust, kus inimene on sõidukis viibides viga saanud.
Üks õnnetus juhtus jaanuaris 2017 teelõigul, mis on mobiilimasti lähistel, suunaga õppekeskuse poole, hea nähtavusega sirge tee (kokkupõrge vastutuleva sõidukiga, lumised olud, lumesadu, kinnisõidetud lumi, pilvine, valge aeg, erielemendita teelõik, kerge tõus, püsikate, sõidukid vastassuundadest, konflikt vastassuundadest otse sõitvate sõidukite vahel teelõigul).


Kuvatõmmis LKF-i andmebaasist


4. Alates 2017. aastast ei ole Tilgu teel registreeritud ühtegi liiklusõnnetust, mis kvalifitseeruks inimkannatanuga õnnetuseks.

5. 2008-2020 kevade seisuga loen kokku, et Tilgu teel on 12 aasta jooksul toimunud 24 liiklusõnnetust, millest inimesed on viga saanud neljas ja jalakäijad mitte üheski, 24 õnnetusest neli on juhtunud ristmikul Klooga maanteel.

Tilgu tee aastal 2009, enne remonti,
kiiruse piirang 30 km/h
6. Stastistika järgi keskmiselt kaks liiklusõnnetust aastas, paaril aastal ei ole toimunud ühtegi õnnetust. Inimvigastustega õnnetusi on 12 aasta jooksul neli, see teeb 0,33 vigastatuga õnnetust aastas (2 nendest jalgrattal Klooga maantee kergliiklusteel ja 2 vigastada saanut sõidukis viibides). Nendest juhtumitest 19 on õnnetused, mil inimesed viibisid autos. Kaheteist aasta jooksul on statistika järgi 5 teelt väljasõidud, 17 kokkupõrked teise sõidukiga ja 2 jalgratturile ettejäämine. Ja mitte ühtegi õnnetust jalakäijatega.

Andmed mustvalgelt aastate kaupa

Andmed: Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) 2020

2008 - üks registreeritud liiklusõnnetus: "Vastassuunavööndisse sõit". Täpsemad andmed puuduvad. Tee oli siis oluliselt kitsam kuni sügiseni 2010.

2009 - kolm liiklusõnnetust: kaks vastassuunavööndisse kaldumist kokkupõrkega ja üks õnnetus lihtsalt juhitavuse kaotusega.

2010 - kaks liiklusõnnetust. Mõlemad õnnetused olid autode kokkupõrked, üks vastasuunas sõitjaga mobiilimasti lähistel kurvis ja teine Romantiku tee ristmiku juures kurvis, kus üks sõiduk sooritas teisest möödasõitu. Blogipostitustes kurdetakse teel kihutajate pärast. Statistikas kajastatud kahe õnnetuse kohta (väga rasketes lumeoludes) on teavet jagatud ka blogis 9. veebruaril 2010. Tilgu tee rekonstrueeriti sügisel 2010.

2011 - üks õnnetus, täpsemad andmed liiklusõnnetustest puuduvad (kahju 474 eurot).

2012 - kolm liiklusõnnetust - üks kraavisõit (isikukahju, fotod õnnetusest detsembris 2012, vt eespool lühikokkuvõttest nr 3), teine õnnetus Tilgu sadama parklas manööverdamisel (varakahju) ja kolmas kohas, mis on enne 90-kraadist kurvi (varakahju).

2013 - üks liiklusõnnetus detsembris statistika järgi - sirgel teelõigul tagant otsasõit. Prügiauto väljasõit jaanuaris ei kajastu statistikas.

2014 - statistilised andmed liiklusõnnetustest puuduvad. Üks jalgrattur sõitis teise ratturiga suheldes suurel kiirusel kallakust alla ja elektripostile otsa (olin pealtnägija ja kiirabi kutsuja).

2015 - viis liiklusõnnetust Tilgu teel, üks kokkupõrge vastutulijaga sirgel ja hea nähtavusega teel (keset suve, asjakahju), teine kokkupõrge kurvis vastusõitva sõidukiga, kiirused ei ole teada (asjakahju) ja kolmas on teel peatunud auto iseeneselik liikuma hakkamine. 2015. aastal toimus ka kaks autode kokkupõrget Klooga maanteel Tilgu tee ristmiku juures. Sisekaitseakadeemia otsustas lõpetada tegevuse Murastes (aga mitte Tilgu tee pärast).

2016 - üks liiklusõnnetus 90-kraadise kurvi juures, viga sai sõiduk ja liiklusmärk  (asjakahju). Detsembris lisaks üks otsasõit metskitsele, mis statistikas ei kajastu (kurvis kiirus 75 km/h). Meriküla õppekeskus jäi aasta algusest alates tühjaks.

2017 - kaks liiklusõnnetust statistikas, üks viimasel sirgel õppekeskuse poole, kus üks auto üritas teisest mööduda (isiku- ja asjakahju) ja teine 90-kraadise kurvi juures (kraavisõit, asjakahju).

2018 - üks liiklusõnnetus Klooga mnt ristmikul, statistika järgi Tilgu teel õnnetusi ei juhtunud, vaid ristmikul Klooga maanteega on üks (kergteel liiklev?) jalgratas kokkupõrkel autoga viga saanud (asjakahju, inimene haiglaravi ei vajanud). Meriküla õppekeskust hakkas kasutama Kaitseliit, algasid trennid lastele.

2019 - kaks liiklusõnnetust Klooga mnt ristmikul, üks on autode kokkupõrge, teine (kergteel liikleva?) jalgratturiga kokkupõrge, mil inimene sai viga (isikukahju). Tilgu teel õnnetusi ei registreeritud.


2020 - kaks õnnetust, liiklusstatistika ei kajasta tänase seisuga ühtegi liiklusõnnetust (13.05.20), aga teada on üks otsasõit metskitsele sirgel teelõigul ja üks teelt väljasõit Merekindluse tee ristmiku juures (10. veebruari paiku).

Alloleva tabeli on koostanud LKF (kirjas ei ole õnnetusi, mida ise tean, aga ei ole kajastatud statistikas):

Tabel on koostatud LKF-i ametnike poolt, paremal äärel on minu täiendused

24 õnnetust 12 aasta jooksul. On see palju? Kui kellelgi on veel andmeid õnnetuste kohta, mida siin ei kajastatud või millest on olemas fotod, siis palun jagada.

Millised kohad on statistika järgi kõige ohtlikumad?

Kõige ohtlikumad kohad on 90-kraadine kurv, kurv Merekindluse tee ristmiku juures ja Klooga maanteega ristmik. Nendes kohtades, kus tee on kõige kitsam (truupide kohal), ei ole ühtegi õnnetust olnud. Ka mitte selles kohas, mida on näidatud Muraste bussivideos (valiti kõige kitsam koht teel).

Kohapealsete naabrite sõnul on 90-kraadises kurvis õnnetusi olnud 3-4 tk aastas, enamik neist ei jõua liiklusõnnetuste statistikasse (korvab kas kaskokindlustus või oma rahakott).

Augustis 2018 on tehtud maanteeametile ka järgnevad ettepanekud järsu kurvi ohutumaks muutmiseks:

  1. Vähendada lubatud sõidukiirust antud kurvis 40 km/h pealt kuni 20 või 30 km-ni/h. Libedate teeoludega ei ole võimalik seda kruvi suurema kiirusega läbida,
  2. Märkida nimetatud kiiruspiirangud ka teekattele, nii nagu seda läheduses asuvate teedega (näiteks Kõrgemäe teel) on tehtud,
  3. Panna üles liiklusmärgid „Lapsed teel“,
  4. Paigaldada mõlemale poole kurvi, piisava vahemaaga kiirustõke (künnis),
  5. Võimalusel paigaldada kurvi kiirust registreeriv ja liiklejatele sellest märku andev seade/radar (sarnaselt Tabasallu sissesõiduga Muraste poolt).

Talviti on 90-kraadine kurv kihutajate jaoks ohtlik,
seda enam, et kurv on järsu kallaku lõpus.
Kindlasti on vaja riske selles kohas vähendada.

Tilgu teel on jätkuvalt suurimaks ohuks need, kes sõidavad kiiremini kui 40 või isegi 50 km/h, mitte tee ei ole iseenesest ohtlik. Kiirusepiirang ei ole niisama kehtestatud, see on just ohutuse parendamise eesmärgil tehtud.

Teiseks on ohtlikud tormides teele langevad puud, klindi vajumine tee servas, metsloomad, tee ääres parkivad autod (keelule vaatamata) ja alles kõike peale seda on ohuks teel jalakäijad (nt pimedas helkuri või valgustuseta). Aga jalakäijatega õnnetuste kohta meil andmed puuduvad. Null.

Kui kõik sõidukitega liiklejad suudaksid 40-ga liigelda ja järsus kurvis 30-35-ga, siis annaks kõik selleks panuse, et Tilgu tee oleks ohutum. Kui kiirusepiirangust kinni ei peeta, siis on Tilgu tee liiklejatele ohtlik ja kihutajad ei ole Merikülla oodatud. Ka tee laiendamine ei tooks kasu, sest siis suureneksid kiirused ja kihutajate arv veelgi. Kitsas tee on just ohutusmeede kiiruste kontrolli all hoidmiseks.

Tilgu  teel on probleemiks sõidukitega kihutajad, mitte Tilgu tee ise. Kuigi Tilgu teel on võidu sõitjaid, kihutajaid ja mootorratturied, kes on teel liigelnud kiiremini kui lubatud (isegi 70 km/h), ei ole sellele vaatamata juhtunud traagilisi õnnetusi. See on pisut kui ime, aga ega selle teadmisega tasu jääda loorberitele puhkama. On vaja välja töötada toimivad lahendused, et edaspidi Tilgu teel ei tekiks kellelgi tahtmist kiirust ületada. Siis on tee turvaline ja ohutu, kui kihutajaid saame vähemaks.

Ristmiku kohta kogutud statistika

Tilgu tee ja Klooga maantee ristmikul toimunud õnnetused 2012-2020 märtsini (2015. aastal kaks õnnetust, 2018. aastal kaks ja 2019. aastal samuti kaks), kusjuures Tilgu tee ristmiku juures oli kuni veebruarini 2020 maanteel kiiruspiirang 90 km/h (nüüd on 70 km/h).





Võrdluseks Kolmiku tee ristmik, kus viimase 3 aasta jooksul on toimunud 5 liiklusõnnetust. Kiiruspiiranguga 50 km/h ja kiiruskaamera olemasolul.




Võite andmetes ise veenduda LKF-i õnnetuste andmebaasist ja otsida maanteeameti avaandmetest MALIS.

Andmete täpsusest


Kohustuslik teavitus sellest, et andmebaasides sisalduv info ei kajasta 100% juhtunud õnnetusi (tesktsid maanteeametilt ja LKF-ilt):

Miks maanteeamet ei ole sõiduteed juba sulgenud?

Kui Tilgu tee oleks ohtlik (mitte ainult õpilastele), siis tuleks tee sulgeda päevapealt, juba täna (mujal on meetmeteks olnud ka ümbersuunamised ja kiiruste vähendamised).
Kui peab paika väide, et jalakäijate jaoks on Tilgu tee ohtlik, olenemata kehtestatud piirkiirusest 40 km/h, siis tuleb piirkiirust vähendada 30 km-ni tunnis?

Kuid seda ei ole vaja teha, kui tee on juba aastast 2010 rekonstrueeritud varasemast oluliselt ohutumaks ja laiemaks ja ülevalpool toodud statistika järgi on viimasel kaheteistkümnel aastal Tilgu teel registreeritud õnnetusi vaid 24 ja jalakäijatega mitte ühtegi.
Kui lugeda erinevaid kirjavahetusi ja infot, mida maanteeamet on avaldanud, siis minul ei õnnestu kuidagi välja lugeda, et maanteeamet hindab iseeenda vastutuse all olevat sõiduteed sel liiklejatele ohtlikuks või kasutaks terminit "koolitee", mida ei leia liiklusseadusest. 
"Liiklusohutuse seisukohalt tundlik objekt" on midagi muud kui ohtlik tee. Mis mõttes on tundlik? Kogukonna ebaproportsionaalse huvi tõttu on tundlik? Või on konnade hukkumise tõttu tundlik? See kirjast ei selgu. 
Olen lugenud kirja, mida presenteeritakse kui maanteeameti seisukohaks, et Tilgu teel liiklemine ei ole ohutu, siis ma ise seda kirja lugedes ei loe kuskilt välja, et praeguses seisus ja praegu kehtestatud kiiruspiiranguga Tilgu tee oleks tunnistatud ohtlikuks. Maanteeamet kirjeldab, et Tilgu teed on võimalik ohutumaks muuta, aga teetaskud ohutuse taset paremaks ei muudaks (st on vaja muid ettepanekuid). See ei ole kuskilt otsast hinnang tee praegusele seisukorrale. 
  
Maanteeamet kirjeldab, et hea oleks muuta teed meetri võrra laiemaks, aga see ei tähenda, et praegu tee oleks oma kiirusepiiranguga ja muude liikluskorralduslike meetmetega ohtlikuks tunnistatud. Kuidas maanteeamet saab ohtlikuks tunnistada tema vastutusalas olevat teed? Kui amet seda tunnistaks, peaks amet liiklemise sellele teel kohe lõpetama kuni vastavate meetmete täideviimiseni.
Iga tee peab olema ohutu kõigi sel liiklejate jaoks ja ei tehta vahet, kas on koolitee, töölesõidutee, maalesõidutee või haiglasse sõidu tee. Ja ma arvan, et maanteeamet on palju juba teinud, et Tilgu tee oleks veel ohutum ja eelmainitud kirja järgi plaanib lisada meetmeid, et ohutust suurendada.

Oleneb, millega võrrelda

Kas lapsed, kes on vanuses 13+, on Tilgu teel suuremas ohus kui laps nt Kadrioru Saksa gümnaasiumis, kus kooli külje alt liigub läbi mitu tuhat autot päevas?

Taas toon võrdluse. 2016. aasta sügisperioodil õppis ja töötas sisekaitseakadeemia kolledžis 270 inimest. Ja siis õppisid politseinikud, kellest kõik ei elanud ühiselamus, umbes 65 töötajat kohe kindlasti mitte. Mäletan, et hommikuti vooris tunni aja jooksul ikka mitukümmend sõiduautot mööda, vähemalt üks suur buss Piritalt mõne üksiku õppejõuga, paar kaubaautot (söökla jaoks) ja Tilgu teel tehti vahel ka samal ajal jooksutrenne (hommikuvõimlemist). Kui hommikul umbes 30-40 külaelanikku tunni jooksul sõitis autoga tööle, siis igaühele tuli vastu vähemalt 10-15 sõidukit. Liikluskoormus sel teel oli 500+ autot päevas. Ja kui palju juhtus sel aastal õnnetusi? Üksainuke, mis on statistikas kajastatud, ja see juhtus veebruaris 90-kraadise kurvi juures, kus sõiduk ajas teepervel liiklusmärgi pikali.
Võrdluseks veel üks näide: Klooga maanteel Tilgu tee ristmikust Kolmiku tänava ristmikuni on 2012-2020 ajavahemiku jooksul toimunud umbes 30 õnnetust (sama pikk lõik, kui on Tilgu tee), millest kolm on isikukahjudega. Tilgu teed suvalises kohas ületada on tükk maad ohutum, kui Klooga maanteed.

Alles hiljuti, 10. mail sõitis Kivimurru tänaval sõiduk otsa 6-aastasele mopeedijuhile, kes viidi haiglasse. Kas peaks kõigil alaealistel sel teel liiklemise keelama? Igal pool juhtub, mitte ainult Tilgu teel. Aga Tilgu teel on ka suuremate liikluskoormuste korral vähe juhtunud.

Harku vallas on kümneid kilomeetreid selliseid teid, mis on talviti pimedad, on kurvilised ja kitsad, lapsed teepeenardel kooli või kodu poole ukerdamas, on teedel kihutajaid, talved käivad üle ja päike paistab samamoodi. Harjumaal on selliseid teelõike sadu ja Eestis tuhandeid. Ja julgen väita, et Eestis on palju ohtlikumaid teelõike kui Tilgu tee.

Minu arvates on Maanteeamet külaelanike arvu arvestades teiste piirkondadega võrreldes proportsionaalselt palju enam summasid kulutanud, et tee oleks ohutum ja plaanib veelgi ressursse alla panna. Suvel peaks valmima ka tee aluspinna analüüs, mis näitab, kui palju on vaja ressursse lisada, et vajuvaid kohti kindlustada.


Mis juhtub edasi?

2020. aasta sügiseks on plaanitud 96 õppekohta Meriküla õppekeskusesse. Õpilastele ligipääs põhiliselt bussidega. Sellist liikluskoormust on Merikülas ka enne olnud.
2021. aasta sügisest hakkab Merikülas õppima kuni 170 õpilast ja
2022. aastast plaanitakse 216 õpilase jaoks õppetööd jätkata.


Selleks sügiseks on lubatud teel täiendavaid ohutusmeetmeid kasutusele võtta (nt künnised?). Aastaks 2021 on lubatud, et on olemas uus juurdepääs kergliiklejatele ja analüüsitud, kas Merikülla rajatakse veel üks juurdepääs, selleks ajaks, kui õpilaste arv kasvab 170-ni.

Kiirabi ei ole kunagi tulemata jäänud, tuletõrjeautod on ka jõudnud. Autod mahuvad üksteisest mööda nii suured kui väikesed. Kolonnid, mida tekitavad lapsi trenni viijad ja Tilgu sadamasse talisuplemisele sõitjad, on juba aastaid kestnud vahejuhtumiteta. Viimasel kahel aastal on Tilgu teel periooditi sõitnud suured veokid, mis Tilgu sadama muulile täidet ja kive vedasid, sõitsid suured treilerid ekskavaatoritega. Ma ei tea ühtegi juhust, et need veokid oleks õnnetusse sattunud, kuigi olin mitmel korral tunnistajaks, et mõni veokijuht ei pidanud kiiruspiirangust kinni (sadamas olen sel teemal ka nendega vestlusi maha pidanud).

12 aasta jooksul on tee olnud suletud kokku umbes 5 korda (teele kukkunud puud või peatunud sõidukid, millest kohe pole mööda saanud). Elu on siin kestnud ka enne 2020. aastat. Saame ka järgmisel õppeaastal hakkama, seni kuni koolis õpib 96 õpilast.

Loodan, et liikluskoormus ei suurene ka 2021. aasta sügisest.

Loe lisa

Merikülla viib vaid üks tee (2009)
Tilgu tee servale paigaldati põrkepiire (2009)
Avati bussiliin Tabasalust Merikülla ja tagasi (2009)
Heakorratöödele sõitnud veok vajus teepervel (2010 mai)
11414 - Tilgu tee sai maanteeameti hallatavaks teeks (2010 märts)
Laiutajad ja kihutajad teel (2010 aprill)
Algas Tilgu tee ümberehitus (2010 september)
Tilgu tee laiendus sai valmis (2010 november)
Kihutajad Tilgu teel sõidavad kraavi ja puudele sisse (2012 kevad)
Must jää viis teelt mitu autot (2013 jaanuar, teel ei olnud veel karedat killustikukihti)
Tilgu teel sõidab 500 autot päevas (2018)
Tilgu teel liigub palju metsloomi (2018)

P.S.

Liiklussagedus nende aastate jooksul on Tilgu teel keskmiselt 500 autot päevas (see teeb kaugelt üle 100 tuhande sõidu aastas).

P.S.S. 21.05.20:

Käesoleva postituse avaldasin 11. mail, 18. mail avaldati Muraste kogukonna dokumendiregistri lehel "uudised" väiteid, peale mida otsisin seal viidatud ekspertide koostatud dokumentidest sõna "ohtlik".

4 hinnangut Tilgu teest:
  • Maanteeamet Tilgu teest - pdf - ei ole ühtegi lauset selle kohta, et tee on praegustel tingimustel (kiiruspiirang 40 km/h) liiklejatele ohtlik, mille tõttu peaks liikluse peatama.
Kas liiklusohutuse seisukohalt "tundlik" objekt on automaatselt nii ohtlik, et sellel keelata liiklus?

  • Politsei käsiraamatus Tilgu tee ohtlikkusest (lk 39-41) - pdf - kasutatakse väljendit "halb juurdepääs", mitte "ohtlik tee". Probleemiks on kiiruseületajad, mitte tee ise (kas me peaks tee kiiruseületajate jaoks laiemaks tegema?). Kus on dokumendis väljend "ohtlik"?


  • Tehnika Kõrgkooli transpordi- ja liikluskorralduse õppekava juhi kommentaar, miks ei ole mõistlik Tilgu teed kasutada kooliteena: pdf
Kas dokumendis sisalduv fraas "on üsna problemaatiline" on sama, mis "ohtlik tee"? Õppekava juht on mõõtnud vaid sõidutee laiust, aga ei ole arvestanud sõiduteele seatud liikluspiiranguid, et ohutust tagada ja ei ole arvestanud liiklusõnnetuste statistikaga, mis peaks sellisel lektoril olema esmane infobaas.

  • Vabatahtlike päästjate hinnang Tilgu tee sobivusest kooliteeks: pdf
Mitu korda on vabatahtlikel päästjatel Merikülla sõit ära jäänud? Mitu korda on Tilgu teel olnud sõidukitega ligipääs päevasel ajal tõkestatud kauem kui 4 tundi? 
Kohatu on Meriküla võrdlemine saarega - miks eeldatakse, et Merikülast saab minema vaid sõidukitega ja ainult mööda Tilgu teed? Kas lapsed ohu korral jala ei oska koolist eemale liikuda?

Pealegi kas Muraste vabatahtlikud päästjad hinnangu andmisel on väga sõltumatud? Õiguskantsleri kirjas on viidatud professionaalsete päästjate hinnangule, mis väidab midagi muud.


Mul tekib küsimus, et kas Muraste kooli kogukonna eestvedajad on Tilgu tee (pimesi?) ohtlikuks kuulutamisel üldse lugenud ekspertide dokumente või on neid lugedes teinud vaid meelevaldseid kontekstidest väljarebimisi?


Veelkord - kui soovitakse Muraste kooli laienemist kohapeal, on meie kõigi jaoks vaja tugevamaid argumente kui sõidutee ohtlikus kuulutamine. Sõidutee, millel on ohutuse tagamiseks kehtestatud liiklemise reeglid, ei saa olla a priori iseenesest ohtlik. Eelarvelisi põhjendusi ja teaduslikel alustel põhinevaid prognoose on vaja välja tuua, mitte erinevaid kirju ja dokumente tõlgendades kuulutada, et tee on eluohtlik...

Mitu last on bussis, mis sõidab Tilgu teel 40 km/h, saanud viga viimase 12 aasta jooksul?

No comments:

Post a Comment