Peale 13-17 aastat tegelemist-menetlemist koos tagasilöökidega on erinevad vallavalitsused koos partneritega kokku pannud valla teede ja juurdepääsude teemaplaneeringu. Soovitan kõigil dokumendi seletuskirja ja lisadega tutvuda, et leida oma asulat, küla ja piirkonda puudutav info. Siinkohal käsitlen Suurupi poolsaare osast peamiselt oma koduküla ja selle lähipiirkonda.
Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 20. november kuni 03. jaanuar, selle aja jooksul on teemaplaneeringu eelnõule võimalik anda tagasisidet (vt lisa siit).
Meriküla puudutavad kõige olulisemad punktid:
1. Tilgu tee (11414) täiendav rekonstrueerimine
Teemaplaneering näeb ette Tilgu tee täiendava rekonstrueerimise Merikülas, et tagada parem liiklemine erinevatele kasutajagruppidele. See tähendab eelnõu teksti järgi, et teed nähakse olulise avaliku ühendusena, tee tähtusus ja kasutuskoormus suureneb seoses Tilgu sadama arendusega, kooli laialdasema ja mereäärsete alade tihedama kasutusega ning eesmärgiks on veelgi rohkem parandada liikluskeskkonda nii autodele, jalakäijatele kui ratturitele.
Samas seab planeering looduskaitselise piirangu tekstis nii, et tee laiendamine ei tohi toimuda inventeeritud metsakoosluste arvelt ja metsaraiet või elupaikade kahjustamist ei lubata. See tähendab endiselt, et looduskaitseala arvelt ei saa teed laiendada.
2. Tilgu tee antakse perspektiivis vallale
Dokumendis on mitu korda öeldud, et Tilgu tee on perspektiivselt munitsipaalomandisse antav tee. Transpordiamet on sellekohast huvi väljendanud juba aastaid, peamiselt 2016. aastast saadik, kui sisekaitseakadeemia kolledž minema koliti.
Meriküla elanike seisukohalt on see oluline, sest tähendab, et tee nähakse tulevikus vallateena, vald hakkab vastutama tee korrashoiu, hoolduse, lumekoristuse ja liikluskeskonna arendamise eest. Olen ametnikelt korduvalt kuulnud, et on olemas kokkulepe, et kui Transpordiamet rajab sadamasse uue juurdepääsu, siis ka nii uus tee kui Tilgu tee antakse vallale üle.
Valla jaoks võib see olla võimalus, et teesse investeerimise otsustest kuni täideviimiseni võivad protsessid lüheneda (nt kriisiolukordades ei pea poolteist aastat ootama, et mingi serva varing korda tehtaks), aga teisalt on risk kohalike jaoks, kas vald suudab sama kvaliteetselt (talvist) teed ja teeääri hooldada kui Transpordiameti tellitud partnerid seda teinud on? Varasemad kogemused, ajast, kui tee ei olnud veel riigitee, mäletame seda, et sai oldud lumevangis ja teekatte kordategemisel koonerdati aastaid.
3. Alternatiivne ühendus Merikülale Suurupi küla poolt
Üks huvitavamaid osi puudutab kriisivalmidust. Teede teemaplaneering näeb ette Tilgu tee ja Angervaksa tee ühendava jalgratta- ja jalgtee rajamist olemasoleva metsatee koridoris, mida kriisi korral saaks kasutada ka päästesõidukid.
Selgituses öeldakse, et Tilgu tee on tupiktee, piirkonnas on elamud, sadam ja kool ning vajalik on alternatiivne ühendus kriisiolukordadeks.
Kui nüüd kaardi pealt otsida, kuhu on plaanitud alternatiivne ligipääs Merikülla koolihoone tagant läbi looduskaitseala Suurupi poole (jalgrattateena ja ühendusteena kriisiolukordadeks), siis hetkel kaardi pildilt siiski leiab vaid pooliku jalgratta tee, mis isegi Tilgu teeni või koolihoone territooriumile ei ulatu:
Samuti on teema seotud Suurupi looduskaitseliste aladega:
4. Meriküla koolihooneni pääs
Jalgratta- ja jalgteede võrgustiku eesmärkide hulgas on eraldi välja toodud, et tuleb tagada normaalne ligipääs Meriküla koolihooneni.
5. Ligipääsud merele Merikülas
Planeering sätestab, et ligipääs kallasrajale on tagatud mööda olemasolevaid jalgteid ja matkaradu. See tähendab, et uut suurt teed ei kavandata, vaid olemasolev ligipääs säilib avaliku juurdepääsuna.
Teine mereäärne ligipääsukoht on samuti määratud avaliku kasutuse jaoks, pääs kallasrajale on tagatud mööda olemasolevat jalgteed.
6. Meriküla matkarajad, kallasrajad ja juurdepääsud
Maapoolse klindiserva kallasrada
Kui vaadata kogu teemaplaneeringut sellise pilguga, et kuidas Meriküla on mõjutatud naaberpiirkondades kavandatavast, siis esmalt torkab silma, et kirjeldatakse valla merele avamise programmi, aga viidete hulgas pole seda mainitud. Minuteada sellist programmi ei ole, ka mitte kehtivas valla arengustrateegias (arengukavas).
Seejuures on huvitav asjaolu, et Murastes hiiemetsa serval ei ole planeeritud klindi serval matkarada, see lõpeb Kopliotsa teel. Võimalik, et sel on mõjuv põhjendus.
Kaardiväljavõte juba olemasolevast merele ligipääsust läbi Katariina trepi, täiendavaid parkimiskohti pole ette nähtud peale Tilgu sadama ala.
7. Meriküla lautrikoht
Dokument käsitleb Meriküla piirkonda ka paatide vette saamise seisukohalt, mille peamine võimalus on Tilgu sadamas juba olemas. Meriküla lautrikoha kohta on teemaplaneeringus kirjas, et ligipääs kavandatakse olemasolevalt avalikult teelt Laheääre tee kaudu. See tähendab, et teemaplaneering tunnistab vajadust säilitada avalik juurdepääs Meriküla paatide veeskamise ja kasutamise kohale. Iseenesest on natuke jabur eesmärk, sest Laheääre tee otsast paaditreilerit vee piirini ei saa viia, sest ees on nelja meetri kõrgune astang. Kui aga tegelikult tahta vana slipini otse pääsu, tuleb kinnistul Laheääre tee 2 vähendada ranna ehituskeeluvööndit sarnaselt Tilgu sadamale.
8. Kas Meriküla saab küla piirkonda uue sõidutee?
Dokumendis on Meriküla kohta ainult üks otsene uus sõidutee ettepanek, Tilgu tee täiendav rekonstrueerimine (eelmine tehti tervenisti aastal 2011 ja osaliselt koos koolihoone suunas kergliiklustee rajamisega aastal 2020). Täiesti uut avalikku sõiduteed Meriküla mereäärsesse piirkonda ei kavandata.
Küll aga nähakse ette, olemasolevate juurdepääsude säilitamine, parkimisvõimaluste lisamine, kallasrajale tuleb rajada uued juurdepääsud Tilgu teelt ja matkarajalt, Tilgu sadama ja koolihoone jaoks peetakse vajalikuks veel paremad ühendusteed.
9. Vastuolud kergliiklusteede plaanimise osas Merikülas
10. Kas Meriküla saab uue juurdepääsutee sadamasse?
11. Meriküla parklad
Samas teemaplaneeringu lähtedokumentide hulgas puudub sadama detailplaneering 2013 (ja sadama arengukava ei saa lisada, sest see on veel vastu võtmata), millest saaks infot selle kohta, kui palju sadama kinnistul ranna ehituskeeluala vähendatakse, et sinna oleks lubatud rajada parkla autodele ja autosuvilatele. See osa teede teemaplaneeringus on käsitlemata.
12. Mida võib Meriküla elaniku vaates suures pildis veel oluliseks pidada?
Teemaplaneeringu järgi on Meriküla puhul vallal neli olulist eesmärk: mis ka üldiselt ülejäänud rannikupiirkonna kohta käib:
- Tilgu tee saab tulevikus vallateeks (hetkel on riigitee).
- Kriisiolukordadeks on Merikülla vaja alternatiivset ühendust (sõidukite läbipääsuks).
- Tilgu sadam ja Meriküla koolihoone vajavad uusi juurdepääse.
- Avalik ligipääs merele peab säilima - kehtib kogu rannikupiirkonna kohta.
Meriküla on dokumendis käsitletud pigem avaliku mereäärse kasutuse, sadama, kooli ja kallasraja ligipääsetavuse võtmes, mitte uue elamupiirkonna või suure liiklussõlmena.
Mis on valla teede teemaplaneering?
Teede ja juurdepääsude teemaplaneering on üldplaneeringut täpsustav dokument, mis määrab:
- millised teed peavad olema avalikud ja selleks jääma;
- kuhu kavandatakse uusi ühendusteid ja transiitkoridore;
- kuidas maakonna vajadused meie vallas saavad kajastatud (ringteed, rööbasteede koridorid, ohutum ja tõhusam transport pealinna jms);
- kuidas tagatakse ligipääs mere äärde ja kallasrajale;
- kuhu rajatakse täiendavad kergliiklusteed, jalgrattateed ja parklad;
- milliste erateede puhul võib tekkida avaliku kasutuse vajadus.
Oluline põhimõte on teemaplaneeringus, et olemasolevad ja tulevased rajatised ning avaliku huviga objektid/piirkonnad oleksid kõigile mugavalt ja arusaadavalt kasutatavad. Sealhulgas mereäär peab olema ligipääsetav avalikult teelt ning maa poolt otse (vähemalt jalgsi) üldjuhul vähemalt iga 500 meetri järel.
Teemaplaneeringu dokumentatsioon on siin. Teemaplaneeringu kohta on tehtud ka GIS-kaart, millest on oma piirkonna kohta hea infot vaadata.
No comments:
Post a Comment