Võtsin vastu Muraste kooli kogukonna ühe esindaja väljakutse ette võtta arvutus või kalkulatsioon, kas kogu valla elanike jaoks on kasulik Muraste kooli laienemine kohapeal või kunagise SKA Muraste kolledžihoone kasutuselevõtt (praegune Meriküla spordi- ja õppekeskus). Ma ei pretendeeri eelarvelistele täpsustele, püüan mastaape hoomata. Kel on soov numbreid täpsustada, siis saan oma kalkulatsioonis täiendada.
Minu ette võetud ja pigem allapoole ümardatud summadega kalkulatsiooni järgi Muraste kooli (või ükskõik, millise samas mahus haridusobjekti) laiendamata jätmise ja Meriküla õppekeskuse kasutusse võtmisel hoitakse järgmise viie aasta perspektiivis kokku 3,2-4,7 miljonit eurot. Kust see summa tuleb, vastus loo lõpupoole.
Muraste kool valmis 2014, ruutmeetreid 3300 - 2,5 miljonit, ruutmeetri hind 758 eurot.
2018. aasta juurdeehitusega lisati 1100 ruutmeetrit - 1,5 miljonit, ruutmeetri hind 1363 eurot.
Nelja aastaga ehitushind kahekordistus (oma osa siiski ka sellel, et väiksema objekti ruutmeetri hind on ka mingi suurusjärgu võrra kallim).
Muraste kool vajab juurde 45% praegusest suurusest ehk siis umbes 1980 m2. Kool kasvaks rohkem kui 6300 ruutmeetriseks, kommunaalkulud järgnevatel aastatel ka suureneks. 2014. aasta majaga võrreldes valmiks pea 2x suurem maja.
Praeguste ehitushindade juures vähim hind minu teada on 1500 eurot ruutmeetrile pluss käibemaks, 2018. aastal kulutatud 1360 euroga enam hakkama ei saaks, kuigi kriisi ajal võib hind pakutud 1500-st allapoole kukkuda (kuid laenuintressid võivad kerkida).
Muraste kooli potentsiaalsel laiendamisel võtaks täna siiski selle hinna aluseks, kokku siis läheks ehituseks vaja 3,0-3,5 miljonit koos käibemaksuga. Lisaks ka veel vaja teha täiendavad lisakulud: detailplaneeringud, projekteerimine, mööbel ja nt Muraste kooli parkla ja Lee tee laiendamine, aeg asjaajamisele ja ettevalmistustele jm. Aastaga seda kõike teha ka ei jõuaks.
Muraste kooli ülalpidamine maksab praegu 700 tuhat aastas koos palkadega, kui kooli suurendada 45%, siis võtame "jämedalt", et peale laienemist on kulud ümmarguselt 1 miljon aastas (ümardasin allapoole).
Meriküla õppekeskuse kommunaalkulud on kuskil 180 tuhat aastas (kulude allikaks Meriküla õppekeskuse ülevõtmise hind, mis sisaldas viimase kolme aasta tühjalt seisnud maja kulusid). Kui see Meriküla õppehoone jääb Muraste kooli laienemisel tühjaks, siis kahe kooli peale on kulud kokku 1,2-1,3 miljonit aastas (laienenud Muraste kooliga).
Aga kui kasutada ka Meriküla ruume õppetööks (ja Muraste ei laiene), siis Muraste 6-klassilise kooli kulud jäävad endiselt 700 tuhande juurde ja Meriküla õppekeskuse kulud esimesel aastal ilmselt umbes 300 tuhande euro juures. See teeb majanduskulusid kahe kooli peale kokku 1 miljon aastas.
Igal aastal tuleks valla jaoks vähemalt 200 tuhat vähem kulusid kui Muraste kooli laienemise korral ja seejuures juurdeehitusele ei ole kulunud 3,5 miljonit (+laenuintressid, mis pigem järgnevatel aastatel tõusevad).
 |
| Kui ühendatud anum viltu ajada, siis mõnes anumas hakkab üle ajama ja mõnes võib puudu jääda. Skeem Vikipeedia artiklist Ühendatud_anumad |
Nüüd võib arvutada, kui palju on valla jaoks kulud 5 aasta perspektiivis siis, kui kasutatakse mõlemat koolimaja ja kui palju siis, kui Muraste on kasvanud suuremaks ja Meriküla on alakasutatud. Ma oma kalkulatsiooni järgi leian, et 5 aastaga hoitakse Meriküla õppehoone kasutusele võtmisega vähemalt üks miljon eurot vallaeelarve raha kokku, 5x200 tuhat eurot (ja lisaks jääb kulutamata vähemalt 3,5 miljonit + laenuintressid).
Ma oma arvutustega leian, et Muraste kooli laiendamata jätmisel ja Meriküla kasutuselevõtul viie aasta perspektiivis vald hoiab kokku rohkem, kui 4,7 miljonit.
Juurdepääsuteede parendamisele ja bussiliiklusele kulub (viie aasta lõikes) kokku umbes 1,9 miljonit + hoolduskulud igal aastal. Kuigi see summa pole otseselt Merikülas õppetöö avamisega seotud, aga aitab alternatiivse ligipääsu rajamist Muraste küla ja mereäärse piirkonna ühendamisel, mida Muraste külaselts on oma arengukavasse kirjutanud juba aastast 2011 (ja kirjeldanud praeguse platvormi väljavahetamise vajalikkust). Seda summat oleks praeguses olukorras jätkuvalt üsna keeruline Meriküla piirkonda planeerida, kui vald panustaks Muraste kooli laienemisele kohapeal.
Ja ma ei käsitle siin Suurupi poolsaare piirkonna elanike laste arvu vähenemist 10 aasta perspektiivis, kui kinnisvaraarenduse vähenemisel, laste täiskasvanuks saamisel ja kortermajade ehitamise keelamisel rahvaarvu kasv aeglustub ning vanemate inimeste osakaal kasvab. 10 aasta pärast pole võibolla vajagi enam Meriküla õppekeskust koolimajaks.
KOKKUVÕTTEKS:
Kui eelnimetatud 4,7 miljonist maha arvata Merikülla juurdepääsule kulutatav, siis vald saab järgmise viie aasta jooksul plaanida 2,7-3,0 miljonit teiste piirkondade ehitiste ja teede rajamiseks. Näiteks saaks sellest summast osa kulutada Tüve tänava pikendusele ja trepp-sillale üle looduskaitseala?
Kui Muraste kool laiendada "kombinaatkooliks", siis kulub kahele koolimajale (peale Muraste kooli laienduse valmimist) järgmise viie aasta jooksul kokku 1 miljon eurot tegevuskuludeks (+ laenatud 3,2 miljonit) ja kolme miljonit eurot järgmise viie aasta jooksul valla teiste piirkondade jaoks pole vallaeelarve ühisest katlast kuskilt lisaks võtta (siiski nii üks-ühele võtta ei saa, aga küllap nendele projektidele plaanitud summad tuleks mingite kolmandate piirkondade huvide arvelt).
Valla ülejäänud piirkondade elanikud võivad mõelda, mida tähendavad Muraste kooli laiendamisele minevad summad, kui nende piirkonnas investeeringud nt kergliiklusteedele ja tänavavalgustusele jätkuvalt ootele pannakse.
Praegu panustab vald mitmeid miljoneid Tabasalu hariduskompleksi jaoks, mis on mõeldud kogu valla rahva jaoks, järgmise kahe aasta jooksul panustatakse valla haridusobjektidesse 20 miljonit, keeruline on leida lisa 3-4 miljonit, et rahastada Muraste kooli laienemist tingimustes, kui bussisõidu kaugusel on veel suurem koolihoone olemas (ja bussiga kooli sõitjaid on ju meie vallas igal pool). Ideaaljuhul oleks see hariduslinnak septembriks 2020 valmis pidanud saama, aga kuna riigi esindajatel läks riigigümnaasiumite asukohtade otsustamisega rohkem kui aasta, siis osaliselt selle tõttu tuleb kasutusele võtta Meriküla õppekompleks. Vallavolikogul ja -valitsusel ei ole eriti valikuid, eriti praeguses olukorras.
Praegu panustab vald mitmeid miljoneid Tabasalu hariduskompleksi jaoks, mis on mõeldud kogu valla rahva jaoks, järgmise kahe aasta jooksul panustatakse valla haridusobjektidesse 20 miljonit, keeruline on leida lisa 3-4 miljonit, et rahastada Muraste kooli laienemist tingimustes, kui bussisõidu kaugusel on veel suurem koolihoone olemas (ja bussiga kooli sõitjaid on ju meie vallas igal pool). Ideaaljuhul oleks see hariduslinnak septembriks 2020 valmis pidanud saama, aga kuna riigi esindajatel läks riigigümnaasiumite asukohtade otsustamisega rohkem kui aasta, siis osaliselt selle tõttu tuleb kasutusele võtta Meriküla õppekompleks. Vallavolikogul ja -valitsusel ei ole eriti valikuid, eriti praeguses olukorras.
Valla arengut suunajate on pilgud on pigem Tiskre, Harkujärve ja Alasniidu poole, sest nendel põldudel realiseeruvad aastaid tagasi kinnitatud detailplaneeringud (kuhu rajatakse ka rohkelt kortermaju). Ja kui ma ei eksi, siis Tiskre arendajale on pandud kohustus ka uue lasteaia ja 6-klassilise kooli rajamiseks. Muraste piirkonna arendaja sotsiaalobjekte (kooli, lasteaeda) ei rajanud, isegi kergliiklusteed jm jättis rajamata. Veskimetsa piirkonna arendus Saue vallas laagri külje all näitab, et tänapäevased arendajad ehitavad sotsiaalobjektidele isegi kauplusi ja tanklaid juurde. Meie piirkonda praegu mõjutavad otsused, millega veel mängida saame, on tehtud juba 10-15 aastat tagasi.
Vallaeelarve on kui ühendatud anumad, kus veetase on pidevalt samasugune, ükskõik, kuidas anumaid liigutad. Valla eelarvetes mingit piirkonda, ka nt valla keskust eelistades teised jäävad millestki ilma või on pidevalt ootel. Tuleb pidevalt leida võimalusi, kuidas kõigi piirkondade jaoks õiglaselt summasid jaguks.
------
Meriküla õppekeskusel on netopinda 9200 ruutmeetrit. Hoonete kogumaht on 14000 (neliteist tuhat) ruutmeetrit. Kui täiendava juurdepääsu osas (nt Tüve tee kergliiklustänava kaudu (loe lisa)) saaksime kõigi osapoolte ja ametkondadega ühisele kokkuleppele, võidaksid sellest ka valla ülejäänud piirkonnad.
Veel on sellest sügisest vaja väga head bussiühendust Muraste ja Meriküla vahele (ja ka Tabasalu ja Meriküla vahel edasi-tagasi), et lapsevanematel poleks oma autodega vaja hommikuti ja õhtuti Tilgu teel liigelda. Peale Tüve tänava ligipääsu valmimist ei peaks ka bussid Tilgu teel liiklema, sest valdav osa sõidukite liiklusest suunduks Muraste keskusesse (mis ka Muraste kooli laienemise korral sinna suunduks) ja ka Kolmiku tänava piirkonnas liikluskoormus raugeks.
Ka tuleb selle nimel tööd teha, et Merikülasse ei avataks lasteaiarühma, tegemist on lastega, kes ise bussidega kohale sõita ei saa ja nende vanematega, kes nii hommikul kui õhtul tööpäeva lõpus Tilgu teel liikluskoormusi kasvatavad ja potentsiaalseid kihutajaid lisavad. Eelpoolkirjeldatud üle jäävate summadega ehk vallal on võimalik lisarühma (või mitut) avada mujal ruumides muudes valla piirkondades.
Veel on sellest sügisest vaja väga head bussiühendust Muraste ja Meriküla vahele (ja ka Tabasalu ja Meriküla vahel edasi-tagasi), et lapsevanematel poleks oma autodega vaja hommikuti ja õhtuti Tilgu teel liigelda. Peale Tüve tänava ligipääsu valmimist ei peaks ka bussid Tilgu teel liiklema, sest valdav osa sõidukite liiklusest suunduks Muraste keskusesse (mis ka Muraste kooli laienemise korral sinna suunduks) ja ka Kolmiku tänava piirkonnas liikluskoormus raugeks.
Ka tuleb selle nimel tööd teha, et Merikülasse ei avataks lasteaiarühma, tegemist on lastega, kes ise bussidega kohale sõita ei saa ja nende vanematega, kes nii hommikul kui õhtul tööpäeva lõpus Tilgu teel liikluskoormusi kasvatavad ja potentsiaalseid kihutajaid lisavad. Eelpoolkirjeldatud üle jäävate summadega ehk vallal on võimalik lisarühma (või mitut) avada mujal ruumides muudes valla piirkondades.
P.S. Meriküla elanikuna salamisi loodan, et Muraste kool ikka laieneb kohapeal ja Tilgu teel liikluskoormus ei kasva. Kuid võime loota igasugu asju - näiteks tahaks ka samasugust jahisadamat nagu Kakumäel on. Aga see on kõigile arusaadavalt utoopiline soov, sest suur jahisadam on meie piirkonnas juba olemas ja keegi ei hakka lähikonda samasugust rajama ega selle rahastuseks summasid jagama.
Meriküla aga ei ole minu ega ka teiste siinsete elanike omanduses nagu iga teine piirkond Eestis, et saaks kõiki uuendusi või muutusi 100% tõrjuda. Tuleb leida tasakaal arengu ja olemasoleva miljöö säilitamise vahel. Ja arvan et parim kompromiss oleks uus ühendus Tüve tänava kaudu (selle juures Tilgu tee liikluskoormus väheneks praeguse olukorra lähedale).
Meriküla aga ei ole minu ega ka teiste siinsete elanike omanduses nagu iga teine piirkond Eestis, et saaks kõiki uuendusi või muutusi 100% tõrjuda. Tuleb leida tasakaal arengu ja olemasoleva miljöö säilitamise vahel. Ja arvan et parim kompromiss oleks uus ühendus Tüve tänava kaudu (selle juures Tilgu tee liikluskoormus väheneks praeguse olukorra lähedale).
Kui mõtleme kaasa valla eelarve koostamise võimalustele ja ühiselt jagatavatele ressurssidele, saab kõik selgemaks. Ja selle arvutusega soovisin ka teisi kaasata arvutamisse ja arusaamisesse, ehk on kasuks. Petitsioonidel kogutud allkirjadega me ei saa suuremat jahisadamat oma kodule lähedale, kui alternatiiv on Tallinna serval olemas. Ega aita petitsioonid ka muude investeeringute nõudmisel või nende tõrjumiseks me enda kodupiirkonna jaoks sobivas suunas mõjutamisel.
Tuleb leida tasakaal. 10 aastat tagasi sisekaitseakadeemia täies koosseisus Piritalt Merikülla kolimisele vastu seistes nõudsime kompromissiks uut juurdepääsu Merikülla, aga ka siis hakati raha lugema ja kõik jäi endiseks.
Lisalugemist:
Link: ettepanekuid Harku valla hariduse arengukava eelnõule saab teha kuni 26. aprillini.
Petitsioon Muraste kooli kogukonna ettepaneku toetuseks on siin (hetkel on kogutus 1060 allkirja).
Harku Valla Teataja 15.04.2020
Miks on Muraste elanike organiseeritud petitsiooni pealkiri eksitav ja inimeste hirmudega manipuleeriv?
Kas Muraste kooli laienemine Merikülla on osapoolte jaoks kompromiss või mitte?
Tuleb leida tasakaal. 10 aastat tagasi sisekaitseakadeemia täies koosseisus Piritalt Merikülla kolimisele vastu seistes nõudsime kompromissiks uut juurdepääsu Merikülla, aga ka siis hakati raha lugema ja kõik jäi endiseks.
Lisalugemist:
Link: ettepanekuid Harku valla hariduse arengukava eelnõule saab teha kuni 26. aprillini.
Petitsioon Muraste kooli kogukonna ettepaneku toetuseks on siin (hetkel on kogutus 1060 allkirja).
Harku Valla Teataja 15.04.2020
Miks on Muraste elanike organiseeritud petitsiooni pealkiri eksitav ja inimeste hirmudega manipuleeriv?
Kas Muraste kooli laienemine Merikülla on osapoolte jaoks kompromiss või mitte?
Meriküla vajab uut juurdepääsu Tüve tänava kaudu.
Tänan omaltpoolt oma Meriküla naabreid, kes on Tilgu tee liikluskoormuse kontrolli all hoidmise ja oma rahuliku elukeskkonna säilimise nimel oma panuse andnud!
Rahu ja mõistmist soovides,
Blogi Meriküla meremehe juttude autor
P.S. Lisaks statistikat, kui palju on Tilgu teel liikluskoormused olnud varem ja kui palju inimesi Meriküla keskuses õppinud ja töötanud enne:
Tänan omaltpoolt oma Meriküla naabreid, kes on Tilgu tee liikluskoormuse kontrolli all hoidmise ja oma rahuliku elukeskkonna säilimise nimel oma panuse andnud!
Rahu ja mõistmist soovides,
Blogi Meriküla meremehe juttude autor
P.S. Lisaks statistikat, kui palju on Tilgu teel liikluskoormused olnud varem ja kui palju inimesi Meriküla keskuses õppinud ja töötanud enne:
No comments:
Post a Comment