Kas Muraste kooli laienemine Merikülla on osapoolte jaoks kompromiss või mitte?

Arutlen siinkohal selle üle, millises seisus on Muraste kooli laienemise idee Merikülla.

Üleval on kaks teineteisele vastanduvat varianti Muraste kogukonna ja vallavolikogu vahel:

Väljavõte volikogu liikme selgitustest
Harku Valla Teatajast 15.01.2020.

1. Murastes kooli laienemine kohapeal (Muraste ja Vääna-Jõesuu kogukondade soov).
2. Murastes kahes vahetuses õppetöö (valla eelarve jaoks lihtsaim ja odavaim).

Kumbki nendest variantidest ei ole kompromiss. Punkt.

See, et vald ei suru peale kahe vahetusega õppetööd, on minu arvates nende poolt juba järeleandmine. Ja ka see on järeleandmine, et Muraste kool üldse otsustati muuta üheksaklassiliseks, kuigi praegu kehtiv valla haridusstrateegia ei näe seda ette. Nii volikogu liikmed kui ka Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor on volikogu poolt tehtud otsuseid põhjendanud, ometi ei võeta neid kuulda.

Kui Muraste kogukonna eestvedajad suruvad peale esimest varianti võtmata arvesse muid võimalusi, siis ma ei näe siin kogukonnapoolset kompromissivalmidust. Ja püstitatud kampaaniad ja valla püüdluste mahavaikimine enda variandi kasuks kallutamisel minu jaoks ei näita tahet kompromissini jõuda. Muraste kogukonna (ja ka 16. jaanuari koosolekul õpetajategi) poolt on pakutud kompromissvariandiks ka üheks aastaks konteinerklasside kasutamist kohapeal, aga ka see on samuti kulu ja ilmselt riivaks poolik lahendus kooli pidamisega seotud nõuete täitmist (kitsamad olud ja vajalike tugiruumide mittevastavus). Aastaks konteinerklasside kasutamine näib mulle jala uksele vahele saamise strateegiana, hiljem on sealt õpilasi teise kooli suunata veel raskem?

See, kui Muraste kogukonna esindajatel pole mitte ühtegi halba sõna Meriküla õppekompleksi suunas öelda ja ainukesena Tilgu teed ja kõrget klinti kahes koolis õppimise vastuargumendiks kasutatakse, ei ole tee kompromissi suunas (õpetajate esitatud vastuargumendid on vaid loosungid ühegi väiteid kinnitava materjalita).
Ka minevikus tehtud kommunikatsiooni- ja muude vigade pidev meeldetuletamine ei muuda osapooli vastutulelikumaks. Tõsi, valla esindajate poolt on tehtud mitmeid prohmakaid oma argumentide tutvustamisel ning ka kirjavahetustel oma seisukohtade tutvustamisel ja ehk ka kunagi erinevate strateegiate koostamisel, aga kas me jäämegi nende üle heietama selmet vaadata, kuidas edasi saaks?

Kompromissvariant on Meriküla kooli kasutusele võtmine koos täiendavate tingimustega (ohutum juurdepääs).

Üks kompromiss on veel välja pakutud:

Muraste kooli laienemine kohapeal võib hakata "tekki" ära tõmbama valla teiste piirkondade investeeringutelt.
Siis ei saa seda ju kompromissiks nimetada... Kui näiteks Muraste kooli laienemine tähendaks seda, et riik tõmbub meie piirkonda riigigümnaasiumi rajamise otsusest tagasi, siis ei saa seda ju isegi enam võiduks pidada ka Muraste inimesed ise... See oli näide, kuidas üks otsus võib äkki teisi mõjutada.

Kas näiteks teel kompromissi leidmiseks mõned Muraste (või ka Meriküla) maaomanikud oleks nõus kergliiklusteega üle oma krundi, et Merikülla juurdepääs Muraste keskusest oleks lühem? Kas kogukonna esindajad on seda maaomanikelt uurinud, näidates valmidust vallaga koostööks? Ja kui maaomanik on vastu, siis kasutatakse seda relvana, mitte ei proovita maaomanikuga läbirääkimisi pidada selgitustega, kui palju see kogukonnale kasu tooks (üks maavaldajatest on ka keskkonnaamet). Kas eksin, kui väidan, et maaomanike ja -valdajate vastuseisu kasutatakse oma huvides ära selmet koos nendega läbi rääkida?

Aga nagu ma olen aru saanud, eelkirjeldatud lisavariandid ei ole läbiräägitavad - ainuõige kompromiss Muraste kogukonna arvates on Muraste kooli laienemine kohapeal valla ressurssidega, mis aga seab valla järgmiste aastate ressursid täiendava surve alla.

Aerofoto: Maaamet.ee

Nii ei saa võtta, et mina maksan siin vallas makse ja olgu minu jaoks aasta-paariga kõik probleemid lahendatud, aga omaltpoolt pole tahet midagi vastu anda, ka mitte kompromissidele vastutulemise näol ega ka isegi mitte soovis valla üldplaneeringut läbi lugeda (samas kui mõni teine piirkond, nt põliselanikega, ootab lahendusi juba 15+ aastat). Paljudes valla piirkondades oodatakse investeeringuid pikisilmi ja kompromissina ollakse valmis kannatlikult ootama. Miks aga Muraste kogukond ei ole valmis ootama kui läheduses on suurepärane õppekompleks juba valmis, siis on raske aru saada sõjakusest, millega Tilgu tee ja kõrge klindi argumenti aina lauale lüüakse selmet leida võimalusi uue juurdepääsu rajamisel hea lahenduse leidmiseks.

Kui oleksin siinpool kitsarinnaline, siis näeksin vaid kaugemal elavate lapsevanemate jätkuvat tahet lapsi autodega (lihtsamalt) kooli ette sõidutada alahinnates teismeliste osavust endaga hakkama saada. Aga ma ei tee seda ja selle argumendiga kedagi ei nahuta, sest igaühe koolitee on erinev ja unikaalne. Püüan hoopis kaasa mõelda, mis on laiemad põhjused kooli suuremaks rajamisel praeguses asukohas ja paljuski mõistan neid, kes kardavad.

Ja manipuleerimisvõtetes võin jaoks lisa pakkuda. Võin oletada, et ka nt varsti avalikustatavas bussivideos valitakse möödumisprobleemi näitamiseks kõige kitsam koht kogu teel (kuigi reaalselt kohtuvad suured sõidukid nendes kohtades harva või kaugelt jälgides saab nendes asukohtades kohtumisi eos vältida) ja samuti oletan, et näidatakse, kuidas bussid ei saa olemasolevaid möödasõidutaskuid kasutada, kuigi tegelikult saavad sõiduautod nendes kohtades väga hästi kõrvale tõmmata ja enamikul juhul kohtuvad ju suurte sõidukitega sõiduautod ja mahuvad normaalselt teineteisest mööda, kui on valitud õige sõidukiirus.

Oma mätta otsast võin manipuleerimiseks nt kasutada ka Murastes korraldatud küsitluse andmeid, kus toon kogu kontekstist välja rebides pildi selle kohta, kus ei ole sõnagi selle kohta, et Meriküla õppekompleks ei ole kodulähedane kool (vt pilti).

Allikas: Harkuliit.ee

Aga nii vastandudes me kaevume ju üha sügavamale kaitsekraavidesse... On seda vaja?

Üks mõjutatud osapool on ka Meriküla elanikkond ja ausalt - meie jaoks oleks parim variant see, et Meriküla kompleks oleks alakasutatud - siis Tilgu tee kestaks (klindi serval) meil kauem. Aga me ei tao seda trummi, et ärge mingil juhul avage siin kooli kolmesajale õpilasele. Me ei tao trummi ka selle argumendiga, et meie kodude uste taha ei ole küsima tuldud, kas Tilgu teel võib liikluskoormusi tõsta vaid püüame pigem vaadata edasi, kuidas hetkeseisust koos edasi minna ja läbi rääkida.

Näiteks oleme suures mures Tilgu tee seisukorra pärast klindi serval siis, kui toimuvad suured pinnaseveod Tilgu sadamasse. Me ole ei läinud plakatitega teed sulgema vaid koostöös maanteeametiga töötasime välja piirid, kuidas raskeveod saaks tehtud nii, et Tilgu tee oleks võimalikult vähe mõjutatud (koormuse- ja kiirusepiirangud, veoste sageduse reeglid jm tingimused).
Oleme avatud lahenduse leidmisele nii, et kõik osapooled veidike võidaks, mitte nii, et üks osapooltest surutakse nurka ja nurka surutav ei pruugi üldse olla üks vaidluse osapooltest vaid inimesed valla teistest piirkondadest.

Küll saame ka uue juurdepääsu osas kokkuleppele nii enda kui naaberkogukondi hirmutamata.

Kordan siinjuures, et ma ei ole Muraste koolihoone laienemise vastu Muraste keskuses. Ja ei ole vastu ka laienemisele Merikülla. Mõlemal juhul on vaja aga kompromissidele jõuda ja arvestada ka naaberküladega. Vallavolikogu otsuste vastu kampaaniate korraldamine vaid "õige" lahenduse suunas mõjutamiseks ei ole minu arvates tee kompromissidele. Kui palju näiteks valla esindajaid on Muraste kogukonna tahet "mutta tampinud" ja padukritiseerinud?
Oma seisukohta kaitstes ei ole vaja vastaspoole vastu kampaaniaid korraldada, eriti kui vastaspoole seisukoht on tegelikult juba kompromissi pakkumine (loobudes kahes vahetuses õppetöö nõudmisest).
Pealegi on teada, et osalt on otsuste täideviimine veninud riigi otsuse taga, kas Tabasallu tuleb riigigümnaasium või mitte - seda otsust ootasime päris tükk aega ja seetõttu ei saanud strateegiaid ja tegevussuundi pikalt kokku leppida.

Kogu see arutelu oma valla hariduse strateegia ümber, mis on koos kogukondadega toimunud juba rohkem kui 4 aastat, on näide sellest, et tegelikult ju kogukondadega arutatakse erinevaid variante läbi ja ka elanikud ise on olnud kaasatud ja huvitatud - mida rohkem kaasatud inimesi, seda parem ju. Aga retoorikas kuulen vaid seda, kuidas inimestega ei arvestata...

Üks variant võib veel mingi hetk lauale tulla ja seda üsna pea (märtsis viiakse läbi audit Muraste koolis). Nimelt Merikülas võidakse avada hoopis Tabasalu Ühisgümnaasiumi klassid III astme õpilaste jaoks, paralleele tuleb küll palju, aga Tabasalus ei ole kitsas. Muraste kooli 7. klass on ju praegu formaalselt TÜG-i klass.

Kui Muraste kogukonna eestvedajad väidavad, et me ei ole kompromissi teel, siis tuleb ehk peeglisse vaadata?

Me sööme kõik seda ühte suppi - Harku valla rahvastik kasvab kiiresti. Kompromissid viivad edasi, mitte ühe või teise poole võidud.