Harku valla uudised Delfis üheskoos

Mitmed meie valla uudised on koondatud Eestielu veebilehele. Enamuses on seal uudised meie valla teatajast, aga on ka muud.

Vaata lisa: Eestielu.delfi.ee

Vastuseis uue juurdepääsu rajamiseks

Ilmandu külas on Tilgu tee detailplaneeringu osas tekkinud lisaks veel üks grupp, kes detailplaneeringu vastu on. Kui Tilgu Tee Grupi peamine seisukoht on, et sisekaitseakadeemia laienemist ja kolimist ei tohi lubada enne uue juurdepääsutee rajamist, millest saaks tuule tiibadesse ka Tilgu sadama arendus, siis uus grupp vaidlustab ka uue juurdepääsutee plaane.

Eestvedaja Mati Pungas on saanud analüüsi ja küsimused Eesti Roheliselt liikumiselt. Väga hea, et asjatundjad allpoololevatele asjadele tähelepanu pööravad.

Mati Pungas: Saadan minu poolt koostöös Rohelise Liikumisega koostatud kaks lehte küsimusi ELLE hr. Kaupo Heinma esinemisele ja Keskkonnaameti Harju-Rapla_Järva regiooni juhatajale hr Allan Piik, et olla transee-maantee vastu, mis hävitab Muraste klindi 80 meetri ulatuses!

Kui ehitada uus klindilt laskuv maantee sama asukoha lähedusse, siis sobivaim on maantee klindilt languse osas n.n. ramp-lahendus või siis teine alternatiiv - tunnel-lahendus, milliseid lahendusi on välja pakutud varem.
tel +372 52 93 522
mati.pungas[ätt]tktk.ee

Küsimused:

Meie: 27.05.2011 nr 1/33

Kellele: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Teema: Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateeglise hindamise aruandest

Eesti Roheline Liikumine tutvus Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateeglise hindamise (KSH) aruandega ning juhib tähelepanu alljärgnevale:

1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 4 p 10 kohaselt peab KSH aruanne sisaldama ülevaadet sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium. Sama seaduse § 41 lg p1 kohaselt peab KSH aruande avalikustamise teade sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi eelnõuga tutvumise aega ja viisi.

Aruande ptk 6 “Alternatiivide valik ja eelhindamine” selgitatakse, et ebareaalsed alternatiivid on välja selgitatud vaatluse all oleva detailplaneeringu eskiisi avalikustamise käigus. KSH aruande avalikustamise teates on väidetud, et detailplaneeringu eskiislahendus on kättesaadav mh ka Harku vallavalitsuse ja ELLE OÜ veebilehtedel.

Rõhutame, et KSH aruanne on osa strateegilisest planeerimisdokumendist (KeHJS § 40 lg 1). Käesoleval juhul ei olnud nimetatud veebilehtedel avalikustamise jooksul (27.05.2011 seisuga) võimalik tutvuda kogu strateeglise planeerimisdokumendi sisuga, sh tutvuda aruandes viidatud kaalutlustele ning veenduda, et detailplaneeringu lahenduses on arvestatud KSH aruandes esitatud leevendavate meetmetega.

2. KSH aruandes viidatakse korduvalt, et edasistes etappides täpsustatakse tee ehitusega seotud tehnilised lahendused ning hinnatakse nendega kaasnevaid mõjusid (lk 76, 86).

Detailplaneeringu lähteülesanne (kinnitatud Harku vallavolikogu 06.10.2009 korraldusega nr 1235) näeb ette, et detailplaneering peab lahendama juurdepääsutee maa-ala ja selle elementide kirjeldused ning ligikaudsed laiused, sh ka kõrgusarvud.

Seega võib lähteülesandest järeldada, et detailplaneeringus esitatu näol on tegemist lõpliku (tehnilise) lahendusega. Vastavalt teeseaduse § 19 lg 7 viiakse tee projekteerimise käigus läbi keskkonnamõjude hindamine (KMH), kui seda näeb ette KeHJS, sh KMH algatamise otsustaja on tee-ehitusloa andja. Vastavalt KeHJS § 3 p 1 ja § 6 lg 1 p 13 on KMH koostamine kohustuslik kiirtee, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamisel või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamisel vähemalt nelja sõidurajaga teeks.

Eeltoodust tulenevalt palume selgitada, mida tee ehitusega seotud tehniliste lahenduste täpsustamise all silmas on peetud. Ühtlasi oleme seisukohal, et strateeglises planeerimisdokumendis tuleb seada tingimus, et avalikkus kaasatakse ka tee kavandamise järgnevates etappides.

3. Tulenevalt KeHJS § 40 lg 4 p 6 peab KSH aruanne sisaldama mh ka hinnangut lühiajalise negatiivse mõju kohta keskkonnale (sh inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele). Aruandes selgitatakse, et müra modelleerimine ning hajumine on arvutatud vaid transpordist lähtuva müra puhul (lk 11). Detailplaneeringuga käsitletud alal on tee ehitamisel sisuliselt tegemist ka lubjakivi kaevandamisega.

Oleme seisukohal, et käesoleval kujul esitatud alternatiivide hindamine ei ole korrektne, kuna arvesse tuleb võtta kõiki kavandatava tegevusega kaasnevaid asjaolusid - seega on möödapääsmatu hinnata uue juurdepääsutee ehitamisega kaasnevat müra, vibratsiooni ning muid mõjusid.

4. Aruandest selgub, et uue juurdepääsu tee eeldatavaks keskmiseks liiklusageduseks on 1000 autot ööpäevas. Teeseaduse § 9 lg 2 sätestatu järgi võib järeldada, et kavandatava tee näol on tegemist III klassi maanteega. Juhime tähelepanu, et vastavalt planeerimisseaduse § 7-9 on uute teede asukoha planeerimine maakonna- ja/või üldplaneeringu, mitte detailplaneeringu ülesanne. Üldisemates planeeringutes (Harju maakonnaplaneering, kehtivas ning koostamisel olevas Harku valla üldplaneeringus) ei ole uusi maanteid vaatluse all olevasse piirkonda kavandatud. Palun esitatud märkustele vastata kirjalikult e-posti aadressile: triinu[ätt]roheline.ee

Lugupidamisega

Triinu Vaab, Eesti Roheline Liikumine

------------
Lisakommentaar:
Minu isiklik seisukoht on, et uut autode juurdepääsu Muraste küla mereäärsele osale on igal juhul vaja, ükskõik, kas sisekaitseakadeemia laieneb või kõige täiega kolib meile või mitte, sest mõne aasta pärast klindi ääres ei pruugi praegust teed enam olla, klint variseb päris jõudsalt. Uus initsiatiivgrupp vähemalt annab märku, et tunneli võimalus oleks ka läbiräägitav. Kui aga kumbagi ei tule, siis perspektiivis on Ilmandu küla osas uus tee võimalik vaid praegusi erakinnistuid hõivates. Ja ükskõik, kuidas uue tee juurdepääs lahendatakse, igal juhul peab kõik olema seaduste järgi.

Aga valla üldplaneeringu kavas peaks uus juurdepääs sees olema. Kui üldplaneering ei ole veel valmis, siis uus tee ilmselt ei ole veel paberil.

Kas uus Tallinna ringtee ots tuleb enne Tilgu teed või peale seda?

Maanteeamet ehitab lähiaastatel Juuliku-Tabasalu ringteed, mille valmimisel peaks Tallinnast lääne pool liiklus olema hajutatum ja mugavam.

Allpool pilt sellest, et Rannamõisa-Klooga maanteele plaaniti kaks kohta, kuhu suure ringtee ots võiks jõuda. Esimene variant on Rannamõisa kiriku juures oleva kurvi läheduses, teine variant Ilmandu küla suurte põldude vahel.



Praeguseks on valik järgmine:



Vaata suuremalt - PDF

Lisainfo:
Teede tehnokeskus
Maanteeamet.ee
November 2010: Rahva ette toodi Juuliku liiklussõlme tehniline projekt
Harku valla üldplaneering
Harku valla üldplaneering TEED

Elamurajoon = looduselt okupeeritud ala

Okupeeritud või muud moodi hõivatud territooriumitel täisehitatud alad nimetatakse meil eesti keeli asundusteks (Palestiinas juudiasundused nt). Meil põldudele rajatud majade alad aga elamurajoonideks (mitte külaks).

Pankranniku elamurajoon, Hindreku elamurajoon, Otsa elamurajoon, Tuulepesa elamurajoon, Metsavahi elamurajoon, Otsa-Mikko... jne.

Aga miks mitte Merirahu asundus, Metsaranna asundus, Männimetsa asundus, Hipodroomi asundus jms?

Looduselt okupeeritud alad ju...

Elamurajoon EKKSis
Asundus EKKSis

Meriküla koopad kannatavad uue veerežiimi all

Hiljuti kirjutasin selle kevade suurvaringust Tilgu koobaste läheduses. Viimastel aastatel on üha selgem, et mere mõju klindi murenemisel on minimaalne. Klindile on hoopis kahjulikum inimtegevus (pinnasevete mujale juhtimine, raskeveod klindi serval, tihe liiklus, tee remonttööd ja majade rajamine jms).

Tutvudes Rannamõisa MKA kaitsekorralduskavaga, selgus, et klindi kaitse-eesmärke on rikutud.



Koobaste kaitse-eesmärk on siis nö täidetud. Tilgu koobaste-esine on tõesti "korrastatud". Nii, et neid enam (nähtaval) ei olegi.

Loe lisa: Rannamõisa MKA KKK aastani 2017
Rannamõisa MKA kaitse-eeskiri

2011: Suurvaring koobaste juures, skeem
2010: Tilgu koopad hävinud
2009: Tilgu koopad kadunud

Foto viiekümnendatest:

Hiljutise varingu asukoha skeem

Koos selgitustega. Klikka pildil, et suuremalt näha. Klikka SIIA, et maaameti kaardilt ümbruskonda näha.

Fotod asukohast (mai 2011)

Varing septembris

Varing kevadel 2010

Murastesse või mitte?

Olgugi, et detailplaneeringud ja keskkonna mõjude hindamine käib täie hooga, on uus valitsuskoalitsioon kaalumas, et kas sisekaitseakadeemia kolimine Kase tänavalt või siis Ida- Virumaale on mõistlik. Täna arutatakse teemat.


SKA Politsei- ja Piirivalvekolledzh Murastes. Foto tehtud aasta tagasi.

«See analüüs on tegelikult algusjärgus, meil on enam-vähem teada argumendid, plussid ja miinused, mis puudutavad Kase tänava ja Muraste asukoha omavahelist võrdlust. Loomulikult selles kaalumises on oluline rahaliste vahendite osal ehk kui palju see tervikuna maksab. Näiteks on teada, et Muraste asukoha juures me peame arvestama sellega, võrreldes Tallinnas asuva Kase tänavaga, et peab täiendavalt lisaressurssi leidma ka teedevõrgule, mis on jällegi rahalises plaanis võrdlemisi kulukas,» tunnistas siseminister Ken-Marti Vaher.

Lugu tänases Postimehes.

Tänavu varises pangalt alla kümneid tonne pinnast

Kuna eelmisel sügisel remonditi Tilgu tee ja tõsteti selle pinda 20-30 cm ning "kollase maja" kurvis ehitati kraav nii ümber, et sealt ei voolanud sel kevadel midagi mööda teeäärset kallakut alla, siis otsis Romantiku külaosa poolt voolav vesi uue tee. Kogunes esialgu kurvi ääres olevasse merepoolsesse lohku ja sealt imbus vaikselt pinnasesse. Ja eks oma osa andis ka teeremont ise koos raskeveokitega.

Tulemuseks on ulatuslik varing, panga servast on alla langenud umbes 2 meetri laiune ja umbes 40-50 meetrine riba. Kõrgust ei oska hinnata, sest ilmselt varises vaid ülemine pool, pankrannik on ise kuskil 20 m kõrge.

Et varingu ulatusest pisut aimu saada, siis varasemad fotod juurde.

See foto on tehtud 2009. aasta märtsikuus:

Samas kohas pildistatud mais 2011:


Järgnevad kaks fotot on tehtud 2009 märtsis ja 2011 mais. On näha, et varing oleks justkui noaga lõigatult, niivõrd sile on "sein" jäänud. Samuti on näha, et isegi see, mis Tilgu koobastest veel alles oli, on nüüd kõik pinnase alla mattunud:





Järgnevad 2 fotot on ikka samast lõigust, tehtud pangaaluse parkla otsast. 2009 ja 2011.





Järgnevalt võrdluseks kaks fotot samast klindilõigust, aga seekord on esimene foto tehtud kõigest kaks ja pool kuud tagasi. Erinevalt teistest kohtadest siinkohal ei olnud talvel ühtegi jääpurikat näha. Küllap vesi kogunes kuhugi ja selle jõud aina kasvas. Alumisel pildil olen juurde "kleepinud" inimese kuju, et mastaabid oleks aimatavad. Kuigi seegi kuju sai liigagi suurelt peale pandud.







Järgnevad kolm pilti on tehtud eelnevast kohast pisut lääne pool. Pildid tehtud talvel 2010, 2011 veebruaris ja 2011 maikuus. Selle osa varing ei olnud nii suur kui parkla vahetus läheduses juhtunu, aga suur sellegipoolest.







Eelmise aasta teeremondil kaevati uusi kraave ja puhastati vanu truupe. Ainult Muraste looduskaitsealas jäid kraavid jms puutumata. Üldjuhul Rannamõisa maastikukaitseala läheduses olevad kraavid on esialgsel hinnangul asja paremaks teinud, aga paaris kohas on vee äravool jäänud problemaatiliseks ja ühte kohta suunati varasemast suurem hulk vett. Vete ärajuhtimise muutmine nõuab põhjalikumat eeltööd, ei piisa vaid tee vahetus läheduses olevate kraavide muutmisest.

Rannamõisa maastikukaitsealas olev Rannamõisa pankrannikut tuleks jõulisemate tegudega kaitsta, et vähendada inimtegevusest mõjutatud varinguid. Kui nii jätkub, siis mingis kohas variseb Tilgu tee juba üsna pea alla. Kaitseala haldaja on Keskkonnaamet, aga mulle on korduvalt öeldud, et kaitseala piir on klindi servas ja see, mis toimub kasvõi 10 meetrit eemal, ei ole nende pärusmaa. 20 meetri kõrgusel klindil peaks olema 20-30-meetri laiune otsene kaitsevöönd ja kaudne piiranguala 200 meetri ulatuses, aga ei ole täheldanud, et ranniku seda eriosa, mis on kõrge klint, kuidagi kaitstaks tavarannikuga võrreldes rohkem. Erisused puuduvad nii seadusandlusest kui ka ametnike tahtejõus.

Vaata teisigi fotosid:
Varingufotod mais 2011
Rannamõisa pank veebruaris 2011
Rannamõisa pankrannik talvel 2010
Rannamõisa looduskaitseala aastal 2009
Varing 2010

Uuendatud KSH aruanne on valmis

Valminud on Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) täiendatud aruanne.

Muraste_KSH_aruanne_ELLE_200411.pdf

Ülejäänud materjalidega saab tutvuda ELLE OÜ lehel.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ja detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda ajavahemikul 11. mai – 01. juuni 2011 Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1 Tabasalu), KBT Ehitusprojekt OÜ kontoris (Kadaka tee 44a Tallinn), ELLE OÜ kontoris (Liivalaia 21-40 Tallinn), Harku Vallavalitsuse veebilehel www.harku.ee keskkonnainfo keskkonnamõju hindamised all ja ELLE OÜ kodulehelt www.environment.ee alajaotusest Avalik Teave.

Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab KSH aruande kohta esitada kuni 01. juunini 2010 ELLE OÜ-le posti (ELLE OÜ, Liivalaia 21-40, Tallinn 10118) või e-posti (kaupo@environment.ee) teel.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimub 02. juunil 2011 algusega kell 16.00 Muraste külas asuva Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži auditooriumis A-300.

Valitsuskoalitsioon SKA Murastesse kolimisest loobumas

On kuulda, et keskkonnaametnikud on sisekaitseakadeemia Piritalt Murastesse kolimise vastuseisus edu saavutamas. Valitsuses on siseminister ja keskkonnaminister olnud looduskaitsealasse kolimise teemal eri meelt. Paistab, et kompromiss on tulemas.


Muraste looduskaitseala veebruaris

25. märtsi Postimehes kirjutati järgmist:

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliit soovib parandada korrakaitsjate väljaõpet ning kaalub uue sisekaitseakadeemia rajamist Ida-Virumaale, selgub koalitsioonileppest.

Reformierakonna juhatusse kuuluv Rein Lang selgitas Postimees.ee’le, et sisekaitseakadeemia üleviimine Tallinnast Ida-Virumaale on alles kaalumisel, kuid kui võimalik, siis tuleks muudatus ära teha. «Ida-Virumaal võiks olla õppeasutusi ja riigiasutusi – see tugevdaks Ida-Virumaa profiili oluliselt,» põhjendas Lang asukohavalikut.

Esialgse plaani kohaselt pidi sisekaitseakadeemia üle viidama Harjumaale Harku valda Murastesse, kus praegu asub politsei- ja piirivalvekolledži Muraste Kool. «See ilmselt ei õnnestu keskkonnanõudmiste tõttu, sest keskkonnaministeerium ja keskkonnainspektsioon ei luba seda ehitust sellises vormis teha, et sinna saaks ka juurdepääsutee,» selgitas Lang.

Seega on kooli uue asukoha otsus vaja niikuinii ümber vaadata. «Kui sisekaitseakadeemiat ei õnnestu Murastesse teha ja uue koha valimiseks läheb, siis Ida-Virumaa oleks meie arvates mõistlik,» lisas Lang.

Millisesse Ida-Virumaa linna või valda sisekaitseakadeemia üleviimine toimuks, ei ole praegu veel arutluse all olnud.

Link uudiseni

Kergliiklustee looduskaitsealas jäi plaanidesse

Eelmise aasta kevadel sai esitatud vaie Harku valla üldplaneeringule. Muraste ja Ilmandu küla mereäärsed elanikud soovisid, et mere äärde looduskaitsealale ei plaanitaks kergliiklusteed. Harku vald lükkas vaide tagasi ja see läks maavalitsusse arutamiseks.

Kuna maavalituses tegeletakse ka kogu maakonna kergliiklusteede teemaplaneeringuga, siis sai vaie igaks juhuks ka sinna saadetud. Vaide eesmärgiks oli looduskaitsealasse plaanitav kergliiklustee planeeringutest eos eemaldada, aga see ei õnnestunud.

Küll aga saavutasime niipalju, et Rannamõisa kõrgele klindile kergliiklusteed ei plaanita (väike lõik on jäänud joonistamata) ja kogu planeeringus näidatakse ära ka looduskaitseliselt tundlikud piirkonnad. Muu hulgas tähistati planeeringukaardil ka Muraste looduskaitsealas plaanitav teelõik (kollane ja must siksak). Samuti ei ole see teelõik esimeste prioriteetide hulgas.


Kogu maakonna kaart siin.

Kuna planeeringu alguses ei õnnestunud kergliiklusteed maha võtta, tuleb kogu bürokraatlik protsess (ja sinna kuluv aja- ja ressursikulu) läbi teha ja dokumentidesse talletada, et tõestada kergliiklustee kahjulikkust loodusele. Kohalike inimeste arvamus, kogetu ja soovitatu ei oma bürokraatiasüsteemis ega seadusandluses kaalu (kui just kalleid uuringuid ei ole ette näidata).

----------------
Vastus Harju maavalitsuse arengutalitusest:
Esitasite ettepanekud koostatava Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harjumaa kergliiklusteed“ kohta. Leiate, et ei ole otstarbekas kavandada kergliiklusteed Muraste küla mereäärsesse piirkonda, kuna sealsed sõiduteed on kitsad ning nende laiendamist ei võimalda ka asjaolu, et need asuvad varisemisohtlikul klindil ning ühtlasi ka Muraste looduskaitsealal. Samuti leiate, et kergliiklustee soodustab inimeste juurdevoolu looduskaitsealale, mis ei tule kasuks looduskaitseala taimestiku ja loomade kaitseks. Kahjulikuks loodusele peate ka kergliiklustee valgustamisest tulenevaid mõjusid looduskeskkonnale.

Pärast Teie ettepanekute arutamist Harku Vallavalitsuse esindajatega oleme seisukohal, et antud perspektiivse kergliiklustee lõigu planeeringust väljajätmine oleks väär, kuna maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärkideks on on Harju maakonna kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide võrgustiku planeerimine üldisemal tasandil. See tähendab, et fikseeritakse ära kergliikluse perspektiivsed suunad (milliste sihtmärkide vahel oleks vaja ühendust). Lisaks on eesmärgiks ka liiklusohutuse parandamine Harju maakonnas.

Inimeste läbikäimist või viibimist looduskaitsealal ei saa tõkestada, kui tegu pole just keelualaga. Teie näiteks toodud lõkketegemised kaitsealal on reaalsus, mida ei ole kindlasti põhjustanud kergliiklusteedega parandatud juurdepääs (kuna neid seal hetkel ei olegi) vaid nõrk järelevalve. Luues reaalsed seaduslikud võimalused looduskaitseala läbida, tagatakse ka parem kogukondlik kontroll muidu tupikus olevale loodukaitsealale tervislikke eluviise harrastavate ja kohusetundlike kodanike poolt. Lisaks suurendab kavandatav kergliiklustee ka kohalike elanike turvalisust, tagades ohutuma liikumisvõimaluse piirkonna tõmbekeskustesse (näiteks suvel Tilgu randa) ja pakkudes liikumiseks alternatiivi autodele jalgrattaga või jalgsi liikumise näol.

Samuti juhime Teie tähelepanu asjaolule, et maakonnaplaneeringu alusel ei hakata kergliiklusteid välja ehitama. Maakonnaplaneering on suuniseks järgmise taseme planeeringutele, mille koostamise käigus selgitatakse keskkonnanõjude hindamise kaudu erinevaid asjaolusid, millega tuleb arvestada vastava kergliiklustee rajamisel. Nii võib keskkonnamõjude hindamisel selguda, et antud piirkonnas on võimalik kergliiklustee rajamine vaid ilma valgustuseta ja sõidutee osana või ei ole antud kohta üldse võimalik kergliiklusteed rajada. Sellisel juhul arvestatakse vastavaid keskkonnamõjude hindamise tulemusi. Antud asjaolule tähelepanu juhtimiseks lisame kaardil tähistused neile perspektiivsetele kergliiklusteede lõikudele, mille rajamisel tuleb arvestada täiendavate keskkonnakaitseliste piiranduega.

Planeeringumaterjalid enne viimasele kooskõlastamisele saatmist:

Teemaplaneeringu seletuskiri
Teemaplaneeringu kaart (PDF) (PNG)
Teemaplaneeringu KSH aruanne

Kohalike omavalitsuste poolseid täiendusettepanekuid oodatakse 20. märtsini.

Kas sisekaitseakadeemia Murastes on ORMO?

Hiljuti koostas Keskkonnaõiguse keskus põhjaliku analüüsi suurobjektide rajamise probleemidest Eestis.

"Keskkonnaõiguse Keskuse juristid on juba alates 2002. aastast puutunud keskkonnaalaste juhtumite käsitlemisel kokku ühe korduva probleemiga – vaidlusaluse keskkonnaloa andmise või planeeringu kehtestamisel selgub, et otsused konkreetse objekti rajamiseks on mõnel kõrgemal tasandil või varasemas etapis juba tehtud, mistõttu ei kaaluta otsuste tegemisel enam strateegilisi või ka asukohaalternatiive, keskkonnamõjude hindamine on pigem tehnilist laadi ning ka avalikkuselt ei oodata seisukohti küsimuses, kas objekti rajada, vaid pigem – kuidas seda teha. Näidetena võib tuua Saaremaa süvasadama rajamise juhtumi, Jämejala parki vanglate keskhaigla rajamise plaani (nn Jämejala pargi juhtum), Kagu-Eesti regionaalprügila juhtumi (nn Laguja prügila juhtum), arvukalt kaevanduste rajamise juhtumeid jpt."
...
"Planeerimisseaduse § 292 lõikes 1 sätestatud ORMO definitsioon:
Olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.

Probleemina toodi nii küsimustiku vastustes, intervjuudes kui ümarlaual välja, et arusaamatuks jääb, mida tähendab mõju ulatumine „suurele territooriumile” – kui suur on suur territoorium ning kes seda otsustab. Ümarlaual viidati ka probleemile, et definitsiooni kohaselt tuleb transpordivoogude, saasteainete hulga jne muutust käsitleda vaid kavandatavas asukohas senisega võrreldes (mitte aga kaugemal). Samuti on ebaselge, mida tähendab „oluline ruumiline mõju” ja milline on selle seos olulise keskkonnamõjuga.
Küsimustiku vastustes ja intervjuudes märgiti ORMOde erisuseks võrreldes muude objektidega, et tegemist on suurema (olulisema, tõsisema, laiema) mõjuga objektidega, keerulisemate objektidega, mis puudutavad suuremat arvu inimesi (tulenevalt objekti suurtest mõjudest on raskendatud sellele asukoha leidmine, millest omakorda tuleneb ka suur avalikkuse huvi)."

Kas ei tule tuttav ette? Meilgi juhtus sisekaitseakadeemiaga nii, et kohalikud said selle Murastesse kolimisest ja laiendamisest alles siis kuulda, kui otsus oli juba kõrgemal tasandil tehtud ja siiani on kõik olnud vaid vormistamise küsimus. Olgugi, et avalikkus on nüüd kaasatud ja omab mingit mõju käimasolevate protsesside suhtes, aga otsust ennast on juba võimatu ümber lükata... Selles kahtlejad on kui ketserid.

Kas Sisekaitseakadeemia Muraste kooli hoone ja selle laiendamine koos teega on olulise ruumilise mõjuga objekt (ORMO)? Arvan, et Muraste küla ja looduskaitseala suhtes küll, on ju tegemist küllaltki väikse, aga tähtsa loodusalaga, kuhu kompleksi laiendamise ja SKA kolledžite kokkukolimise plaane tehes juba eelnevalt looduskaitseala piiridega trikitati. Arvan ka, et nii kooli kui ka tee laiendamine ning ka sealne hilisem tegevus mõjutab ümbrust oluliselt. Juba 2006-2007. aasta laienduse tagajärjed on näha, mis toimub siis, kui toimub laiendus, mis olemasoleva 2-3 korda suuremaks paisutab?

Keskkonnaõiguse keskuse hinnangul tuleb suurte ja olulise mõjuga objektide asukoha eel teha valikuid mitmete variantide vahel, otsustades maakonnaplaneeringu tasemel. Praegu koostatava KSH aruande põhjal nii aga ei arvata. Meil on asi otsustatud-lahendatud vaid detailplaneeringu tasandil. Muidugi, sest SKA Muraste kool ei ole ju olulise keskkonna mõjuga objektide nimekirjas.

"Peamiseks ORMO planeerimise erisuseks, võrreldes tavapärase planeerimisega, on kohustus valida ORMO asukoht üldplaneeringuga (alates 1.07.2009 kehtiva PlanS kohaselt vajadusel maakonnaplaneeringuga), võrreldes seejuures mitut erinevat asukohta.
Veel enne, kui asuda regulatsiooni tõhususe sisulise hindamiseni, tuleb märkida, et
asukohavaliku nõuet ei rakendata praktikas eesmärgipäraselt."
...
"Planeerimisseaduse § 292 lõikes 11 on toodud välja küll teavitamiskohustused, mida asukoha eelvaliku tegija peab täitma, kuid nende hulgas ei ole nt kohustust anda ettepanekute tegijatele tagasisidet ning eelvaliku käigus sõelale jäänud asukohavalikut ei kehtestata haldusaktiga, mida oleks võimalik vaidlustada."
...
"Eelvaliku regulatsioon on seetõttu vastuolus keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (Arhusi konventsioon), mille art 6 näeb ette, et avalikkust tuleb kaasata varases etapis, tõhusal viisil, nähes ette mõistlikud tähtajad, ettepanekute esitamise võimaluse ning andes esitatud ettepanekutele ka tagasisidet. Avalikkusel puudub võimalus vaidlustada eelvaliku tulemusi (kuna tegemist ei ole haldusmenetlusega ja selles ei tehta haldusotsustusi), mis on samuti Arhusi konventsioonist (art 9 lg 2) tulenev õigus."

Loe edasi:

Analüüs: Olulise ruumilise mõjuga objektide rajamise korraldus Eestis

Loe lisa:

Artikkel Bioneer.ee-s

Martin Eek: ORMOde planeerimisel ei arvestata suurt pilti

Keskkonnaõiguse keskus

Kuidas otsustati sisekaitseakadeemia Murastesse kolimine?

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Ajalooline mereäärne tee renoveeriti

Sel sügisel remonditi Ilmandu küla läbiv ja Murastesse suubuv sõidutee, mis kulgeb suurelt osalt mere ääres ja osaliselt ka kõrgel liivakiviklindil. Tegu on sisuliselt vana külavaheteega, mis läbib kõrget metsa ja on kahe looduskaitseala vahetus läheduses. Tilgu tee on ajalooline, ehitatud eelmise sajandi algul, kui rajati Peeter Suure raudbetoonehitised ja kaldakaitserajatised. Tee suubus ka Kivivabriku juurde, kust Eesti ajal lähedalasuvast karjäärist viidi paekivi laevadele ja meritsi üle terve Läänemere. Tilgu tee kaudu pääseb ka Tilgu sadamakohta ja tupiktee lõpus asub praegu Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž koos koertekooliga. Mereäärne tee on populaarne nii kohalike kui ka kaugemalt tulijate jaoks, kellele meeldib looduses liikuda ja jalgrattaga sõita.

Kuna Sisekaitseakadeemia juba tasapisi kolib Piritalt Murastesse, liikluskoormus suurenes ja vana neljakilomeetrine tee oli täielikult amortiseerunud, siis 2009/2010 lumerohke talv oli selle tee kasutajate jaoks tõsine katsumus. Tee oli vaid ühe auto laiune, mitmes kohas vajunud, puud liiga tee ääres, mis raskendas lumekoristust ja sadeveed lõhkusid tugevalt teekatet ja nõlvu. Üha sagenesid sõidukite teelt väljasõitmised ja pervel vajumised. Tilgu tee remondist oli aastaid räägitud, aga niivõrd mahuka töö jaoks ei jätkunud endistel tee omanikel ressursse ja seega kohalikud elanikud kui ka sadama ja kooli kasutajad pidid ebanormaalsetes tingimustes liiklema.

Kuna hiljuti anti tee üle maanteaametile ja teeregistrisse kanti see kõrvalmaanteena, hakati suvel juba tee kaasajastamise eesmärgil projekti koostama. Augustis toimus riigihange ja septembrist novembrini toimusid teetööd. Kuigi paar aastat tagasi algatatud detailplaneering kooli ja tee laiendamiseks näeb ette tee rekonstrueerimist kaasaegsele maanteele vastavalt, oli tee olukord juba niivõrd vilets, et ei olnud võimalik pikale veninud detailplaneeringut ära oodata.

15. novembril lõppes tee remont, mil tugevdati teenõlvu ja enamjaolt laiendati teed 1-2 meetri võrra, kanti peale uus asfaltkate, vahetati truubid ja teepiirded, paigaldati uued liiklus- ja teemärgid, tehti kaablite kaitsmised, võeti hulk puid teepervedelt maha ja ehitati välja korralikud mahasõidud.
Tööde tellija Põhja Regionaalne Maanteeamet, töid teostas Järva Teed AS koos Nordecon Infra AS-iga.
Tööd ei olnud lihtsate killast, kuna tupiktee tõttu ei olnud võimalik liiklust ümber suunata, looduskaitsealade tõttu oli töömasinate manööverdusala piiratud ja ilmadki ei olnud oktoobri teises pooles kõige soodsamad. Samuti tuli töö organiseerijal palju suhelda kohalikega ja nende soovitusi kuulda, võimaluse piires võeti neid ka kuulda.

Muidu on hea töö ära tehtud. Tilgu teele kahe küla piirile paigaldatakse ka sildid külade nimedega, mida varem ei olnud. Teeremont oli umbes 60 pere jaoks selle aasta suursündmus. Autodega liiklemine on nüüd muutunud vähem närvesöövaks ja turvalisemaks. Ka on teel varasemast rohkem ruumi, et nii jalgratturid kui ka looduses jalutajad end ohutumalt tunneksid.

Paraku töö projekteerimise faasis ei konsulteeritud piisavalt kohalike elanikega ja seetõttu on veel kohti, mis vajavad täiendamist. Remondi valmimisel järel on suurenenud sõidukite liikumiskiirused, mil tee ääres jalutajad on ohus, parem juurdepääs on raskesõidukitele, mis on klindi jaoks ohtlik, lõplikult on lahendamata tee äärte kraavide vee ärajuhtimine, varasemast rohkem pargitakse keelatud kohtadesse jm. Kohalikud elanikud on jätkuvalt kontaktis maanteeametiga, et ka need probleemid saaks lahendatud. Kuna teed kasutavad meie jõustruktuuride esindajad, siis loodetavasti on ka teel toimuv rohkem järelevaatajate pilgu all.

Kui tööjärgsed kohendamised on tehtud, keskenduvad arendajad kohalikud elanikud sadama ja sisekaitseakadeemia uuele juurdepääsule. See peaks lahendama mitmeid probleeme, sealhulgas Rannamõisa klindi varisemise jätkumise liikluse koormuse kasvades. Praegune teeremont ei lahenda vaatamata suurejoonelisele tööle liikluskoormuse kasvuga kaasnevaid probleeme, nii vahetus läheduses asuva sadama kui ka sisekaitseakadeemia detailplaneeringutes on ära toodud vajadus nendeni uue ligipääsu ehitamiseks.

Olenemata sellest, et sadama taastamisest on juba rohkem kui 30 aastat räägitud, on viimastel aastatel mere ääres ja eriti sadamakohas inimeste tegevus elavnenud. Mere ääres peetakse juba jaanituld, sadamas tegutseb Otemarina jahtklubi koos noorte purjetamiskooliga, augusti lõpus toimunud muinastulede öö lõkke süütamisel oli nii palju rahvast, et sellist asja pole viimased 50 aastat nähtud. Rannamõisa laevaseltsi eestvedamisel on ka loomisel Rannamõisa-Ilmandu-Muraste-Suurupi kandi arengukava, kuhu kirjutatakse valla merele avamise mõte sisse. Tilgu sadam ja sisekaitseakadeemia saavad lähitulevikus kogu valla olulisteks tõmbekohtadeks, Tilgu tee on neid ja valla teisi keskusi ühendav.

Nii praegune Tilgu tee kui ka kavandatav uus juurdepääs on kandi jaoks oluline infrastruktuur, mille olemasolu elavdab tervet Harku valda tervikuna.
...........

LISAKOMMENTAAR: Mere äär on nii Ilmandu kui ka Muraste küla piires kõigile hästi ligipääsetav - ei mõista viimases Harku Valla Teatajas avaldatud kriitikat, et Tilgu tee on inimkäte tegevusel tulemusel läbimatu. Kritiseerija ei ole seda teed ilmselt aastaid kasutanud. Kõik, kes soovivad, saavad Rannamõisast Suurupi tuletornini kasutada matkarada, mis osaliselt kulgeb ka mööda Tilgu teed. Kohati on küll metsaalune vesine, aga vabas looduses liikujate jaoks ei ole see probleem. Puutumatus looduses on kohatud nii metskitsi kui põtru, aga ka väiksemaid asukaid, kahjuks koertekooli valmimise järel on neid vähem näha.
Metsiku loodusega mereäär on avatud kõigile jalutajatele, pahameelt võivad tunda vaid need, kes oma autoga soovivad loodusesse sõita, aga peavad pettuma. Ajalooline tee on kõigi jaoks, mitte ainult sõidukitele, valla üldplaneeringuga soovitakse küll jalakäijad ja jalgratturid "tõsta" sõiduteest eraldi plaanitavale kergliiklusteele ning soovitakse rajada nahkhiiri tõrjuvat tänavalgustust, aga niivõrd ürgses ja tundlikus looduskaitsealas on see mõeldatu.
Sel sügisel toimunud tee remont oli piisav ja ei ole vajagi suurt magistraali ja linlikku lahendust. Viimastel kuudel teokssaanu on näide mõistlikust ja tasakaalustatud arengust. Loodan, et ka edaspidi kasutatakse mereäärset loodushoidlikult ja vastutustundega, viimaste aastate "turistide" juurdekasv teeb ümbruskonnale kahjuks palju halba, mil tehakse mõtlematult lõkkeid, jäetakse piknkujärgne prügi maha, songitakse ATV-de ja autodega metsaalust ja ei hoolita kohalike privaatsusest. Ehk uus tee toob ka uue mõtlemise.


------------------------------------------


Fotosid uuest teest mul veel üles riputada ei ole, küll aga on mul üsna palju tehtud fotosid vanast teest, mu albumi kaudu leiab neid mitmeid.

Loe lisa:

Mis kant on Ilmandu-Muraste?
Tee on 11414
Tilgu tee haldaja nüüd maanteeamet

Kus asub Meriküla
Merikülla viib vaid üks tee

Tilgu tee laiendus LKA-s komplitseeritud
Kergliiklustee looduskaitsealasse?
Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Klindilt varises kevadel majasuurune tükk
Ränk talv kukutab klindi servalt puid alla
Kaks pilti kolmeaastase vahega

Pildid klindist ja ennustus aasta tagasi
Pildid ja klindi olukord aasta tagasi, vol 2

Augustikoosoleku protokoll

3. augustil toimunud Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku arutelu protokoll on juba mõnda aega netis saadav olnud.

Olin koosolekul, kus heidaksin ette Muraste kooli saali kohutavat akustikat, ilmselt seepärast on protokollis ka palju vigu, muuhulgas on minu sõnavõtt osaliselt valesti kirja pandud. Aga kui oluline see ikka on...

Mida kommentaariks öelda? Ausaltöelda pettumus. Oleme ju saanud detailplaneeringu käiku muuta meile soodsamas suunas, kui otsustati Ilmandu küla osas teed mitte laiendada ja asuda uue juurdepääsu teostamise suunas, aga augustikoosolekul selgus, et ka uue juurdepääsutee asja suhtes on palju vastuseisjaid. Sealjuures ei pööratud tähelepanu üldse Muraste looduskaitsealale ja sisekaitseakadeemia laienemise ja kolimise teemale, mis on kogu detailplaneeringu ankruks.

Ausaltöelda tekkis vaidlevaid pooli kuulates tunne, et ma Tilgu tee Gruppi enam esindada ei soovi. Eesmärgid on peaaegu saavutatud - projektis on uus juurdepääsutee ja samas ka praeguse remondi käigus saab ka ülejäänud tee uue katte... Ega rohkemat polegi vaja. See, kuidas uus juurdepääs lahendatakse ja ehitatakse, jäägu spetsialistide arutada ja otsustada.

Protokolliga saad tutvuda siin.

Üks null ülearu?

Tilgu tee ääres on üks kinnistu müügis. Hinnaks 7 kuue nulliga.

Veendu ise: