Lugejatele, kes ei ole kohaliku loodusega kursis: Piirkonna detailplaneeringu ala on kahe klindi vahel.
Merepoolne esimene klindivöönd on liivakivi- ja savikihtidest, kõrgeim koht umbes 20-25 m, (Ilmandu külas) madalamates kohtades rannaga tasa (Tilgu sadamakoht nt).
Mererannast umbes 500-800 m kaugusel on paekiviklint, teine vöönd, mis peaaegu kogu planeeringu ala ulatuses on umbes 23-28 m kõrgune ja ühtlane.
Nii piirivalvekolledž kui ka Tilgu sadamakoht on paekiviklindi all (mere ja teise klindivööndi vahel) ja on mererannaga tasa (mõlemad objektid ei ole kummalgi klindil, kuigi mõne dokumendi kirjelduses see nii kirjas).
Praegune Tilgu tee, mis on kolledži juurde ainus tee, kulgeb mööda mereäärt, osaliselt rannaga samal tasemel, ja osaliselt mööda kõrget mereäärset liivakiviklindi serva, kokku 3 km.
Rannamõisa MKA juures olev klint on siin ja siin kirjeldatud.
Allpool fotod tehtud Tilgu tee viimasel sirgel enne piirivalvekolledži tõkkepuud.
Nimelt on ka selle lõigu ääres paar kohta, kus tee järsakust vaid 6-8 meetri kaugusel. Viimane foto on tehtud järsaku serval tee poole, paar eelnevat pildid samas pildistamiskohas loode ja kagu poole. Fotol, kus järsak ja puud pikali, on ka ranna äärest näha järsakuserva, kus pildistasin.
Nimetatud klint ei ole küll nii kõrge kui Rannamõisa MKA juures, enne Tilgu sadamat, aga selle lõigu vahetus läheduses asuv tee on samuti varisemisohus. Viimasel seitsmel aastal on klindi äär vähemalt 5 meetrit teele lähemale trüginud, hiljuti veel oli vana telefoniliini ja klindi ääre vahel puudega kaetud metsariba, nüüd on puud alla kukkunud. Kõige suuremaid kahjusid sai klintdi see osa 2007. aasta jaanuaritormis, kus suurelt osalt langes alla ka vana telefoniliin koos traatide ja postidega.
Nimetatud klindi äär on osaliselt Muraste looduskaitsealas. Kaitseala on mõlemal pool Tilgu teed ja arvatakse, et tee laiendus ja selle juurde kergliiklustee rajamine ei mõjuta looduskaitseala ja rannaäärset liivikiviklinti.
Huvitav, miks küll tahetakse kogu sisekaitseakadeemia kolida kohta, kuhu juurdepääs on nii valuline?
Merepoolne esimene klindivöönd on liivakivi- ja savikihtidest, kõrgeim koht umbes 20-25 m, (Ilmandu külas) madalamates kohtades rannaga tasa (Tilgu sadamakoht nt).
Mererannast umbes 500-800 m kaugusel on paekiviklint, teine vöönd, mis peaaegu kogu planeeringu ala ulatuses on umbes 23-28 m kõrgune ja ühtlane.
Nii piirivalvekolledž kui ka Tilgu sadamakoht on paekiviklindi all (mere ja teise klindivööndi vahel) ja on mererannaga tasa (mõlemad objektid ei ole kummalgi klindil, kuigi mõne dokumendi kirjelduses see nii kirjas).
Praegune Tilgu tee, mis on kolledži juurde ainus tee, kulgeb mööda mereäärt, osaliselt rannaga samal tasemel, ja osaliselt mööda kõrget mereäärset liivakiviklindi serva, kokku 3 km.
Rannamõisa MKA juures olev klint on siin ja siin kirjeldatud.
Allpool fotod tehtud Tilgu tee viimasel sirgel enne piirivalvekolledži tõkkepuud.
Nimelt on ka selle lõigu ääres paar kohta, kus tee järsakust vaid 6-8 meetri kaugusel. Viimane foto on tehtud järsaku serval tee poole, paar eelnevat pildid samas pildistamiskohas loode ja kagu poole. Fotol, kus järsak ja puud pikali, on ka ranna äärest näha järsakuserva, kus pildistasin.
Nimetatud klint ei ole küll nii kõrge kui Rannamõisa MKA juures, enne Tilgu sadamat, aga selle lõigu vahetus läheduses asuv tee on samuti varisemisohus. Viimasel seitsmel aastal on klindi äär vähemalt 5 meetrit teele lähemale trüginud, hiljuti veel oli vana telefoniliini ja klindi ääre vahel puudega kaetud metsariba, nüüd on puud alla kukkunud. Kõige suuremaid kahjusid sai klintdi see osa 2007. aasta jaanuaritormis, kus suurelt osalt langes alla ka vana telefoniliin koos traatide ja postidega.
Nimetatud klindi äär on osaliselt Muraste looduskaitsealas. Kaitseala on mõlemal pool Tilgu teed ja arvatakse, et tee laiendus ja selle juurde kergliiklustee rajamine ei mõjuta looduskaitseala ja rannaäärset liivikiviklinti.
Huvitav, miks küll tahetakse kogu sisekaitseakadeemia kolida kohta, kuhu juurdepääs on nii valuline?
No comments:
Post a Comment