Kas sisekaitseakadeemia Murastes on ORMO?

Hiljuti koostas Keskkonnaõiguse keskus põhjaliku analüüsi suurobjektide rajamise probleemidest Eestis.

"Keskkonnaõiguse Keskuse juristid on juba alates 2002. aastast puutunud keskkonnaalaste juhtumite käsitlemisel kokku ühe korduva probleemiga – vaidlusaluse keskkonnaloa andmise või planeeringu kehtestamisel selgub, et otsused konkreetse objekti rajamiseks on mõnel kõrgemal tasandil või varasemas etapis juba tehtud, mistõttu ei kaaluta otsuste tegemisel enam strateegilisi või ka asukohaalternatiive, keskkonnamõjude hindamine on pigem tehnilist laadi ning ka avalikkuselt ei oodata seisukohti küsimuses, kas objekti rajada, vaid pigem – kuidas seda teha. Näidetena võib tuua Saaremaa süvasadama rajamise juhtumi, Jämejala parki vanglate keskhaigla rajamise plaani (nn Jämejala pargi juhtum), Kagu-Eesti regionaalprügila juhtumi (nn Laguja prügila juhtum), arvukalt kaevanduste rajamise juhtumeid jpt."
...
"Planeerimisseaduse § 292 lõikes 1 sätestatud ORMO definitsioon:
Olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.

Probleemina toodi nii küsimustiku vastustes, intervjuudes kui ümarlaual välja, et arusaamatuks jääb, mida tähendab mõju ulatumine „suurele territooriumile” – kui suur on suur territoorium ning kes seda otsustab. Ümarlaual viidati ka probleemile, et definitsiooni kohaselt tuleb transpordivoogude, saasteainete hulga jne muutust käsitleda vaid kavandatavas asukohas senisega võrreldes (mitte aga kaugemal). Samuti on ebaselge, mida tähendab „oluline ruumiline mõju” ja milline on selle seos olulise keskkonnamõjuga.
Küsimustiku vastustes ja intervjuudes märgiti ORMOde erisuseks võrreldes muude objektidega, et tegemist on suurema (olulisema, tõsisema, laiema) mõjuga objektidega, keerulisemate objektidega, mis puudutavad suuremat arvu inimesi (tulenevalt objekti suurtest mõjudest on raskendatud sellele asukoha leidmine, millest omakorda tuleneb ka suur avalikkuse huvi)."

Kas ei tule tuttav ette? Meilgi juhtus sisekaitseakadeemiaga nii, et kohalikud said selle Murastesse kolimisest ja laiendamisest alles siis kuulda, kui otsus oli juba kõrgemal tasandil tehtud ja siiani on kõik olnud vaid vormistamise küsimus. Olgugi, et avalikkus on nüüd kaasatud ja omab mingit mõju käimasolevate protsesside suhtes, aga otsust ennast on juba võimatu ümber lükata... Selles kahtlejad on kui ketserid.

Kas Sisekaitseakadeemia Muraste kooli hoone ja selle laiendamine koos teega on olulise ruumilise mõjuga objekt (ORMO)? Arvan, et Muraste küla ja looduskaitseala suhtes küll, on ju tegemist küllaltki väikse, aga tähtsa loodusalaga, kuhu kompleksi laiendamise ja SKA kolledžite kokkukolimise plaane tehes juba eelnevalt looduskaitseala piiridega trikitati. Arvan ka, et nii kooli kui ka tee laiendamine ning ka sealne hilisem tegevus mõjutab ümbrust oluliselt. Juba 2006-2007. aasta laienduse tagajärjed on näha, mis toimub siis, kui toimub laiendus, mis olemasoleva 2-3 korda suuremaks paisutab?

Keskkonnaõiguse keskuse hinnangul tuleb suurte ja olulise mõjuga objektide asukoha eel teha valikuid mitmete variantide vahel, otsustades maakonnaplaneeringu tasemel. Praegu koostatava KSH aruande põhjal nii aga ei arvata. Meil on asi otsustatud-lahendatud vaid detailplaneeringu tasandil. Muidugi, sest SKA Muraste kool ei ole ju olulise keskkonna mõjuga objektide nimekirjas.

"Peamiseks ORMO planeerimise erisuseks, võrreldes tavapärase planeerimisega, on kohustus valida ORMO asukoht üldplaneeringuga (alates 1.07.2009 kehtiva PlanS kohaselt vajadusel maakonnaplaneeringuga), võrreldes seejuures mitut erinevat asukohta.
Veel enne, kui asuda regulatsiooni tõhususe sisulise hindamiseni, tuleb märkida, et
asukohavaliku nõuet ei rakendata praktikas eesmärgipäraselt."
...
"Planeerimisseaduse § 292 lõikes 11 on toodud välja küll teavitamiskohustused, mida asukoha eelvaliku tegija peab täitma, kuid nende hulgas ei ole nt kohustust anda ettepanekute tegijatele tagasisidet ning eelvaliku käigus sõelale jäänud asukohavalikut ei kehtestata haldusaktiga, mida oleks võimalik vaidlustada."
...
"Eelvaliku regulatsioon on seetõttu vastuolus keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (Arhusi konventsioon), mille art 6 näeb ette, et avalikkust tuleb kaasata varases etapis, tõhusal viisil, nähes ette mõistlikud tähtajad, ettepanekute esitamise võimaluse ning andes esitatud ettepanekutele ka tagasisidet. Avalikkusel puudub võimalus vaidlustada eelvaliku tulemusi (kuna tegemist ei ole haldusmenetlusega ja selles ei tehta haldusotsustusi), mis on samuti Arhusi konventsioonist (art 9 lg 2) tulenev õigus."

Loe edasi:

Analüüs: Olulise ruumilise mõjuga objektide rajamise korraldus Eestis

Loe lisa:

Artikkel Bioneer.ee-s

Martin Eek: ORMOde planeerimisel ei arvestata suurt pilti

Keskkonnaõiguse keskus

Kuidas otsustati sisekaitseakadeemia Murastesse kolimine?

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?