Sel sügisel remonditi Ilmandu küla läbiv ja Murastesse suubuv sõidutee, mis kulgeb suurelt osalt mere ääres ja osaliselt ka kõrgel liivakiviklindil. Tegu on sisuliselt vana külavaheteega, mis läbib kõrget metsa ja on kahe looduskaitseala vahetus läheduses. Tilgu tee on ajalooline, ehitatud eelmise sajandi algul, kui rajati Peeter Suure raudbetoonehitised ja kaldakaitserajatised. Tee suubus ka Kivivabriku juurde, kust Eesti ajal lähedalasuvast karjäärist viidi paekivi laevadele ja meritsi üle terve Läänemere. Tilgu tee kaudu pääseb ka Tilgu sadamakohta ja tupiktee lõpus asub praegu Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž koos koertekooliga. Mereäärne tee on populaarne nii kohalike kui ka kaugemalt tulijate jaoks, kellele meeldib looduses liikuda ja jalgrattaga sõita.
Kuna Sisekaitseakadeemia juba tasapisi kolib Piritalt Murastesse, liikluskoormus suurenes ja vana neljakilomeetrine tee oli täielikult amortiseerunud, siis 2009/2010 lumerohke talv oli selle tee kasutajate jaoks tõsine katsumus. Tee oli vaid ühe auto laiune, mitmes kohas vajunud, puud liiga tee ääres, mis raskendas lumekoristust ja sadeveed lõhkusid tugevalt teekatet ja nõlvu. Üha sagenesid sõidukite teelt väljasõitmised ja pervel vajumised. Tilgu tee remondist oli aastaid räägitud, aga niivõrd mahuka töö jaoks ei jätkunud endistel tee omanikel ressursse ja seega kohalikud elanikud kui ka sadama ja kooli kasutajad pidid ebanormaalsetes tingimustes liiklema.
Kuna hiljuti anti tee üle maanteaametile ja teeregistrisse kanti see kõrvalmaanteena, hakati suvel juba tee kaasajastamise eesmärgil projekti koostama. Augustis toimus riigihange ja septembrist novembrini toimusid teetööd. Kuigi paar aastat tagasi algatatud detailplaneering kooli ja tee laiendamiseks näeb ette tee rekonstrueerimist kaasaegsele maanteele vastavalt, oli tee olukord juba niivõrd vilets, et ei olnud võimalik pikale veninud detailplaneeringut ära oodata.
15. novembril lõppes tee remont, mil tugevdati teenõlvu ja enamjaolt laiendati teed 1-2 meetri võrra, kanti peale uus asfaltkate, vahetati truubid ja teepiirded, paigaldati uued liiklus- ja teemärgid, tehti kaablite kaitsmised, võeti hulk puid teepervedelt maha ja ehitati välja korralikud mahasõidud.
Tööde tellija Põhja Regionaalne Maanteeamet, töid teostas Järva Teed AS koos Nordecon Infra AS-iga.
Tööd ei olnud lihtsate killast, kuna tupiktee tõttu ei olnud võimalik liiklust ümber suunata, looduskaitsealade tõttu oli töömasinate manööverdusala piiratud ja ilmadki ei olnud oktoobri teises pooles kõige soodsamad. Samuti tuli töö organiseerijal palju suhelda kohalikega ja nende soovitusi kuulda, võimaluse piires võeti neid ka kuulda.
Muidu on hea töö ära tehtud. Tilgu teele kahe küla piirile paigaldatakse ka sildid külade nimedega, mida varem ei olnud. Teeremont oli umbes 60 pere jaoks selle aasta suursündmus. Autodega liiklemine on nüüd muutunud vähem närvesöövaks ja turvalisemaks. Ka on teel varasemast rohkem ruumi, et nii jalgratturid kui ka looduses jalutajad end ohutumalt tunneksid.
Paraku töö projekteerimise faasis ei konsulteeritud piisavalt kohalike elanikega ja seetõttu on veel kohti, mis vajavad täiendamist. Remondi valmimisel järel on suurenenud sõidukite liikumiskiirused, mil tee ääres jalutajad on ohus, parem juurdepääs on raskesõidukitele, mis on klindi jaoks ohtlik, lõplikult on lahendamata tee äärte kraavide vee ärajuhtimine, varasemast rohkem pargitakse keelatud kohtadesse jm. Kohalikud elanikud on jätkuvalt kontaktis maanteeametiga, et ka need probleemid saaks lahendatud. Kuna teed kasutavad meie jõustruktuuride esindajad, siis loodetavasti on ka teel toimuv rohkem järelevaatajate pilgu all.
Kui tööjärgsed kohendamised on tehtud, keskenduvad arendajad kohalikud elanikud sadama ja sisekaitseakadeemia uuele juurdepääsule. See peaks lahendama mitmeid probleeme, sealhulgas Rannamõisa klindi varisemise jätkumise liikluse koormuse kasvades. Praegune teeremont ei lahenda vaatamata suurejoonelisele tööle liikluskoormuse kasvuga kaasnevaid probleeme, nii vahetus läheduses asuva sadama kui ka sisekaitseakadeemia detailplaneeringutes on ära toodud vajadus nendeni uue ligipääsu ehitamiseks.
Olenemata sellest, et sadama taastamisest on juba rohkem kui 30 aastat räägitud, on viimastel aastatel mere ääres ja eriti sadamakohas inimeste tegevus elavnenud. Mere ääres peetakse juba jaanituld, sadamas tegutseb Otemarina jahtklubi koos noorte purjetamiskooliga, augusti lõpus toimunud muinastulede öö lõkke süütamisel oli nii palju rahvast, et sellist asja pole viimased 50 aastat nähtud. Rannamõisa laevaseltsi eestvedamisel on ka loomisel Rannamõisa-Ilmandu-Muraste-Suurupi kandi arengukava, kuhu kirjutatakse valla merele avamise mõte sisse. Tilgu sadam ja sisekaitseakadeemia saavad lähitulevikus kogu valla olulisteks tõmbekohtadeks, Tilgu tee on neid ja valla teisi keskusi ühendav.
Nii praegune Tilgu tee kui ka kavandatav uus juurdepääs on kandi jaoks oluline infrastruktuur, mille olemasolu elavdab tervet Harku valda tervikuna.
...........
LISAKOMMENTAAR: Mere äär on nii Ilmandu kui ka Muraste küla piires kõigile hästi ligipääsetav - ei mõista viimases Harku Valla Teatajas avaldatud kriitikat, et Tilgu tee on inimkäte tegevusel tulemusel läbimatu. Kritiseerija ei ole seda teed ilmselt aastaid kasutanud. Kõik, kes soovivad, saavad Rannamõisast Suurupi tuletornini kasutada matkarada, mis osaliselt kulgeb ka mööda Tilgu teed. Kohati on küll metsaalune vesine, aga vabas looduses liikujate jaoks ei ole see probleem. Puutumatus looduses on kohatud nii metskitsi kui põtru, aga ka väiksemaid asukaid, kahjuks koertekooli valmimise järel on neid vähem näha.
Metsiku loodusega mereäär on avatud kõigile jalutajatele, pahameelt võivad tunda vaid need, kes oma autoga soovivad loodusesse sõita, aga peavad pettuma. Ajalooline tee on kõigi jaoks, mitte ainult sõidukitele, valla üldplaneeringuga soovitakse küll jalakäijad ja jalgratturid "tõsta" sõiduteest eraldi plaanitavale kergliiklusteele ning soovitakse rajada nahkhiiri tõrjuvat tänavalgustust, aga niivõrd ürgses ja tundlikus looduskaitsealas on see mõeldatu.
Sel sügisel toimunud tee remont oli piisav ja ei ole vajagi suurt magistraali ja linlikku lahendust. Viimastel kuudel teokssaanu on näide mõistlikust ja tasakaalustatud arengust. Loodan, et ka edaspidi kasutatakse mereäärset loodushoidlikult ja vastutustundega, viimaste aastate "turistide" juurdekasv teeb ümbruskonnale kahjuks palju halba, mil tehakse mõtlematult lõkkeid, jäetakse piknkujärgne prügi maha, songitakse ATV-de ja autodega metsaalust ja ei hoolita kohalike privaatsusest. Ehk uus tee toob ka uue mõtlemise.
------------------------------------------
Fotosid uuest teest mul veel üles riputada ei ole, küll aga on mul üsna palju tehtud fotosid vanast teest, mu albumi kaudu leiab neid mitmeid.
Loe lisa:
Mis kant on Ilmandu-Muraste?
Tee on 11414
Tilgu tee haldaja nüüd maanteeamet
Kus asub MerikülaKuna Sisekaitseakadeemia juba tasapisi kolib Piritalt Murastesse, liikluskoormus suurenes ja vana neljakilomeetrine tee oli täielikult amortiseerunud, siis 2009/2010 lumerohke talv oli selle tee kasutajate jaoks tõsine katsumus. Tee oli vaid ühe auto laiune, mitmes kohas vajunud, puud liiga tee ääres, mis raskendas lumekoristust ja sadeveed lõhkusid tugevalt teekatet ja nõlvu. Üha sagenesid sõidukite teelt väljasõitmised ja pervel vajumised. Tilgu tee remondist oli aastaid räägitud, aga niivõrd mahuka töö jaoks ei jätkunud endistel tee omanikel ressursse ja seega kohalikud elanikud kui ka sadama ja kooli kasutajad pidid ebanormaalsetes tingimustes liiklema.
Kuna hiljuti anti tee üle maanteaametile ja teeregistrisse kanti see kõrvalmaanteena, hakati suvel juba tee kaasajastamise eesmärgil projekti koostama. Augustis toimus riigihange ja septembrist novembrini toimusid teetööd. Kuigi paar aastat tagasi algatatud detailplaneering kooli ja tee laiendamiseks näeb ette tee rekonstrueerimist kaasaegsele maanteele vastavalt, oli tee olukord juba niivõrd vilets, et ei olnud võimalik pikale veninud detailplaneeringut ära oodata.
15. novembril lõppes tee remont, mil tugevdati teenõlvu ja enamjaolt laiendati teed 1-2 meetri võrra, kanti peale uus asfaltkate, vahetati truubid ja teepiirded, paigaldati uued liiklus- ja teemärgid, tehti kaablite kaitsmised, võeti hulk puid teepervedelt maha ja ehitati välja korralikud mahasõidud.
Tööde tellija Põhja Regionaalne Maanteeamet, töid teostas Järva Teed AS koos Nordecon Infra AS-iga.
Tööd ei olnud lihtsate killast, kuna tupiktee tõttu ei olnud võimalik liiklust ümber suunata, looduskaitsealade tõttu oli töömasinate manööverdusala piiratud ja ilmadki ei olnud oktoobri teises pooles kõige soodsamad. Samuti tuli töö organiseerijal palju suhelda kohalikega ja nende soovitusi kuulda, võimaluse piires võeti neid ka kuulda.
Muidu on hea töö ära tehtud. Tilgu teele kahe küla piirile paigaldatakse ka sildid külade nimedega, mida varem ei olnud. Teeremont oli umbes 60 pere jaoks selle aasta suursündmus. Autodega liiklemine on nüüd muutunud vähem närvesöövaks ja turvalisemaks. Ka on teel varasemast rohkem ruumi, et nii jalgratturid kui ka looduses jalutajad end ohutumalt tunneksid.
Paraku töö projekteerimise faasis ei konsulteeritud piisavalt kohalike elanikega ja seetõttu on veel kohti, mis vajavad täiendamist. Remondi valmimisel järel on suurenenud sõidukite liikumiskiirused, mil tee ääres jalutajad on ohus, parem juurdepääs on raskesõidukitele, mis on klindi jaoks ohtlik, lõplikult on lahendamata tee äärte kraavide vee ärajuhtimine, varasemast rohkem pargitakse keelatud kohtadesse jm. Kohalikud elanikud on jätkuvalt kontaktis maanteeametiga, et ka need probleemid saaks lahendatud. Kuna teed kasutavad meie jõustruktuuride esindajad, siis loodetavasti on ka teel toimuv rohkem järelevaatajate pilgu all.
Kui tööjärgsed kohendamised on tehtud, keskenduvad arendajad kohalikud elanikud sadama ja sisekaitseakadeemia uuele juurdepääsule. See peaks lahendama mitmeid probleeme, sealhulgas Rannamõisa klindi varisemise jätkumise liikluse koormuse kasvades. Praegune teeremont ei lahenda vaatamata suurejoonelisele tööle liikluskoormuse kasvuga kaasnevaid probleeme, nii vahetus läheduses asuva sadama kui ka sisekaitseakadeemia detailplaneeringutes on ära toodud vajadus nendeni uue ligipääsu ehitamiseks.
Olenemata sellest, et sadama taastamisest on juba rohkem kui 30 aastat räägitud, on viimastel aastatel mere ääres ja eriti sadamakohas inimeste tegevus elavnenud. Mere ääres peetakse juba jaanituld, sadamas tegutseb Otemarina jahtklubi koos noorte purjetamiskooliga, augusti lõpus toimunud muinastulede öö lõkke süütamisel oli nii palju rahvast, et sellist asja pole viimased 50 aastat nähtud. Rannamõisa laevaseltsi eestvedamisel on ka loomisel Rannamõisa-Ilmandu-Muraste-Suurupi kandi arengukava, kuhu kirjutatakse valla merele avamise mõte sisse. Tilgu sadam ja sisekaitseakadeemia saavad lähitulevikus kogu valla olulisteks tõmbekohtadeks, Tilgu tee on neid ja valla teisi keskusi ühendav.
Nii praegune Tilgu tee kui ka kavandatav uus juurdepääs on kandi jaoks oluline infrastruktuur, mille olemasolu elavdab tervet Harku valda tervikuna.
...........
LISAKOMMENTAAR: Mere äär on nii Ilmandu kui ka Muraste küla piires kõigile hästi ligipääsetav - ei mõista viimases Harku Valla Teatajas avaldatud kriitikat, et Tilgu tee on inimkäte tegevusel tulemusel läbimatu. Kritiseerija ei ole seda teed ilmselt aastaid kasutanud. Kõik, kes soovivad, saavad Rannamõisast Suurupi tuletornini kasutada matkarada, mis osaliselt kulgeb ka mööda Tilgu teed. Kohati on küll metsaalune vesine, aga vabas looduses liikujate jaoks ei ole see probleem. Puutumatus looduses on kohatud nii metskitsi kui põtru, aga ka väiksemaid asukaid, kahjuks koertekooli valmimise järel on neid vähem näha.
Metsiku loodusega mereäär on avatud kõigile jalutajatele, pahameelt võivad tunda vaid need, kes oma autoga soovivad loodusesse sõita, aga peavad pettuma. Ajalooline tee on kõigi jaoks, mitte ainult sõidukitele, valla üldplaneeringuga soovitakse küll jalakäijad ja jalgratturid "tõsta" sõiduteest eraldi plaanitavale kergliiklusteele ning soovitakse rajada nahkhiiri tõrjuvat tänavalgustust, aga niivõrd ürgses ja tundlikus looduskaitsealas on see mõeldatu.
Sel sügisel toimunud tee remont oli piisav ja ei ole vajagi suurt magistraali ja linlikku lahendust. Viimastel kuudel teokssaanu on näide mõistlikust ja tasakaalustatud arengust. Loodan, et ka edaspidi kasutatakse mereäärset loodushoidlikult ja vastutustundega, viimaste aastate "turistide" juurdekasv teeb ümbruskonnale kahjuks palju halba, mil tehakse mõtlematult lõkkeid, jäetakse piknkujärgne prügi maha, songitakse ATV-de ja autodega metsaalust ja ei hoolita kohalike privaatsusest. Ehk uus tee toob ka uue mõtlemise.
------------------------------------------
Fotosid uuest teest mul veel üles riputada ei ole, küll aga on mul üsna palju tehtud fotosid vanast teest, mu albumi kaudu leiab neid mitmeid.
Loe lisa:
Mis kant on Ilmandu-Muraste?
Tee on 11414
Tilgu tee haldaja nüüd maanteeamet
Merikülla viib vaid üks tee
Kergliiklustee looduskaitsealasse?
Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?
No comments:
Post a Comment