Jääronijad Rannamõisas

Vaata galeriid siit: Livehouse klubi fotod.

Muraste külas vaid üks naabrivalvesektor

Meie Suurupi-Rannamõisa kandis vaid seitse naabrivalvesektorit, nendestki enamus Suurupi külas. Tuleb vist omakandi mõttetalgu kokku kutsuda, et samuti moodustada sektor. Viimasel ajal on lähiümbruses vargused üha sagenenud.



Harku vallas loodi esimene naabrivalve sektor 2004. aasta aprillis. Vallas tegutseb 20 naabrivalve sektorit.

Harku valla sektorid loetletud SIIN.

Loe lisa: naabrivalve.ee
Vargustesari meie kandis!

Rannamõisa pankrannik Tudivillu saates

Lastesaate Tudivillu tuleb õue 10. osa esimeses lõigus külastatakse Tilgu sadamakoha juures asuvat Rannamõisa pankrannikut. Tuuli ja Tudivillu jalutavad mere ääres paepangal ja saavad teada, et kõrge pankrannik on tekkinud meresetetest. Paekividest võib leida ka miljoneid aastaid vanu kivistisi, mis jutustavad teadlastele, milline oli meie loodus miljoneid aastaid tagasi. Saates jutustab geoloog Tõnis Saadre.










Kaadrid on imelised. Vaata saadet SIIT.

"Tudivillu tuleb õue" on Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud looduse- ja keskkonnateemaline lastesaade Kanal 2-s. Eetris alates 6. märtsist igal L ja P hommikul. Saate tootja AA Visioon Stuudio.

Linnud saabuvad ja trügivad

Kuidagi õnnestus sel tihasel läbi plastklaasi söögimajja pääseda, aga kuidas, see on müstika...

Linde on meil palju, lausa hulgi. Igat värvi ja ka haruldasi esitleb end. Meie kohale truu kuldnokk, kes meid eriti ei karda ja elab meil juba mitmendat suveperioodi, on tagasi. Samuti on meie räästa linavästrik tagasi. Koristavad ja õiendavad.

Vargustesari meie kandis!

Alar Romantikust annab teada järgnevat:

Anname teada sissemurdmiste-varguste sarjast, peamiselt suvilates. Sees on käidud nii Romantiku suvilates (eile sai politsei siia vähemalt kolm kutset) kui ka politsei sõnul teistes lähiümbruse suvilapiirkondades. Politseid tasub vargustest teavitada ja kohale kutsuda, kuna nii koguneb loodetavasti rohkem tõendusmaterjali.

Suure Reede pealelõunal nägin samuti Ilmandu külas palju politseinikke, ilmselt varguste ohvriks langenud majadega tegelemas.

Veel infot:
Katre: Mul ühel öösel poole 1 paiku koer haukus kahtlaselt ja oli kuulda ka külakoeri haukumas. Läksin siis vaatama, mis toimub, mingi mees kõndis kaigas käes mööda teed. Et jälgige ka koeri kui nad hauguvad öösel.

Kaur: Vargad käisid nendes suvilates, mis on kohe peale lepiku vahelt välja tulemist, kus tekib vaba vaade mere poole, enne Romantiku teed. Sees oli käidud 5-s või 6-s suvilas. Ära oli viidud erinevaid asju, näiteks ka põrandalt kamina esine plekk . See on toimunud viimase 2-e nädala jooksul. Edasi Romantiku teel olevatesse suvilatesse pole tuldud.

Toomas: Vargad on käinud jah, meil ka. Siiani kaitsesid meid naabri koerad, aga neid pole enam. Kutsusime eile politsei, tegi oma toimetused ära. Seekord metallivargad, viidi ära vaskplaadid kaminate eest põrandalt ja kaminasuu ümbert, viidi ka paar vask-küünlajalga ja tuhatoos, samuti kellapommid. Muidu oli ka ringi sobratud. Teavitasime ka teisi naabreid, kellel olid ka uksed lahti murtud – Maurer, Aimar, Soonik, Mändma.




Üldiselt näib, et just nendesse majadesse on tungitud, kus inimesi alaliselt ei ela. Meriküla suhtes halb ajastus, sest sisekaitseakadeemia otsustas just, et külas asuv tõkkepuu eemaldatakse. See hoiab mingil määral mobiilsed-autodega vargad eemale, kuigi vargusi on meil sellele vaatamata olnud (2007. aasta suvel varastati ühest konteinerist hulk ehitustööriistu). Eesti tööpuudus hakkab turvalisust mõjutama.

Peab vist NAABRIVALVESEKTORit looma hakkama.

Loe lisa: Merikülas käisid vargad oktoobris

Paar vastust KSH programmi kirjadele

ELLE OÜ esindaja saatis vastuse meie detsembrikuu kirjale (TT Grupi ettepanekud KSH programmile) järgnevalt:

Dokument 1 - Muraste KSH vastuskiri 10.03.2010 - M. Vaik
Lühidalt kokkuvõte vastustest:

1. ettepanekule vastati, et KSH programm ei ole sama, mis uuring või inventuur ja KSH programmi tegijad ei vii uuringuid läbi. Ka puuduvat selleks vajadus ja programmi uuringute osas ei täiendata. Samas olevat piisavalt andmeid varasemate inventuuride põhjal.

2. ettepanekule vastati, et jah, liigniiskete alade kuivendamist planeeritakse kooli alal, aga mitte ülejäänud DP alal ja KSH seoses kuivendamisega tehakse seega vaid kooli alal.

3. Keskkonnaameti info kohaselt pole lähiajal plaanis Muraste LKA kaitsekorralduskava looma hakata ja seega KSH programmi ei saa sellega ühildada.

4. Nahkhiirtega seonduvat käsitletakse KSH aruandes, uuringute kohta otseselt mitte midagi.

5. Programmi täiendatakse vastavalt ettepanekule.

6. Võimalusel kontrollitakse ettepanekus sisalduvat infot, kuigi see ei olnud täpne.

7. DP ala ja mõjuala piiride mittekattumine ei muuda KSH sisu.

Ülejäänud on pisimärkuste vastused.


Ilmandu küla ettepanekutele vastati järgnevalt:

Dokument 2 - Muraste KSH vastuskiri 10.03.2010 - K. Kaasik
Vastati, et ettepanekuid arvestatakse.



Romantiku elanike kirja vastus ei ole Meriküla juttude toimetajani veel jõudnud, samuti ei ole saadetud tagasisidet detailplaneeringu muutmise ettepanekutele.

KSH aruanne ei ole veel avalikustatud, kuigi KSH programmi järgi pidanuks see toimuma märtsis. Ootame infot valla kodulehel. Kuigi kardan, et enne koosolekut jääb tutvumisaeg väga lühikeseks. KSH aruande avaliku arutelu kuupäeva ja kohta ei ole veel teada.

--------------

Valla üldplaneeringu arutelud on toimunud, Tilgu tee osas, mis puudutas kergliiklustee mitteehitamise ettepanekut, ei jõutud kokkuleppele.

Tuletan siinkohal meelde, et valla üldplaneeringu avaliku arutelu tulemusi ning esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta kujundatud vallavolikogu seisukohti tutvustav avalik arutelu peetakse 8. aprillil 2010 algusega kl 16.30 Tabasalu ühisgümnaasiumi saalis asukohaga Kooli 1, Tabasalu alevik. Allikas HVT nr 5 lk 2

Juriidiliselt on kaitseala territooriumiga kõik korras.

Muraste looduskaitseala piirid on määratud nii, et terve talupojamõistus ka kõvema nuputamise korral ei ole võimeline aru saama, mille alusel nõnda on tehtud. Minu kodu juures olev mereäärne ala lisati Natura 2000 kaitstavate territooriumide eelvalikualade hulka, aga lõpptulemus erineb kaitse alla võetud ala algsest variandist oluliselt. Ilmse eesmärgiga mitte nullida sealset era- ja riigi kinnisvaraarendust.

Pikka aega mõtlesin, et see ala on Eestis ainuke “hambuline”, mitmest tükist koosnev ja auklik kaitseala, aga siis sain teada, et läheduses asuva Rannamõisa maastikukaitseala piire on ala valdajal lähiajal samuti plaanis muuta vastavalt sellele, kuidas kinnisvaraarendus on kaitsealasse “sisse sõitnud” (sh silutakse ametnike kunagisi möödavaatamisi). Selle info taustal võtsin ette ka Saaremaa kaitsealade kaardid, kaitse-eeskirjad, kaitsealadega seotud artiklid ja tulemus on enam kui lihtsalt huvitav.

Loe edasi tänasest OMA SAARest.
Loe ka: Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?
Rannamõisa MKA piiri muudetakse praegu.

Merikülast aerofotod 2009

Maa-ameti kaardirakendusel on info, et foto on tehtud 3. mail 2009.
Võrdluseks eelmised fotod: 2007 ja 2008.

Lisaks veel foto Tilgu sadamaala lähiümbrusest, otsaga Ilmandu külla, sealkandiski muudatused tulemas.

Tilgu tee on 11414

Nüüd teab ka maanteeamet, et Tilgu tee on nende haldusalas. Selle nädala esmaspäeval puistati teele soola ja kallakutele killustikku maanteest kuni Tilgu sadamakohani (pildil punane lõik). Reede hommikuse rohke lumesaju järel jäädi tee puhastamisega küll hiljaks, kooli enda vana Volvo-veok tegi sahaga töö enne ära. Pühapäeval käis ka teehöövel.



Maa-ameti kaardirakendusel on ka tee lõpuks riigiteeks jõudnud, numbriks 11414.

Loe lisa:

Kus asub Meriküla

Merikülla viib vaid üks tee

Tilgu tee laiendus LKA-s komplitseeritud

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Keskkonnaministri seisukoht Murastesse kolimise kohta

Rohelisusega ei tasu liiale minna

Erik Puura Tartu Ülikoolist kirjutab oma blogis:

Martin Vällik skeptik.ee eestvedajana on avalikult vaidlustanud ühe lause Tuhala nõiakaevu kaitsjate pöördumises, nimelt selle, et Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, millest neli saavad alguse Tuhala jõest. Martini eesmärgiks on taunida väljaütlemisi, mis ei põhine teaduslikel uuringutel ning antud juhul on skeptik.ee teravik suunatud konkreetselt nn vitsameeste vastu. Tegelikult on kogupilt loomulikult palju laiem.

Autor kirjutab muuhulgas ka tuuleparkide vastase liikumise silmakirjalikkusest.

Kahjuks on see tõsi, et vahel tuuakse keskkonnakaitsealaseid argumente selleks esile, et muid eesmärke täita. Üsna palju on neid, kes soovivad ettevõtlike inimeste tegemisi torpedeerida ainult seepärast, et kõik jääks endiseks, loodust tuuakse oma tahtmiste ja soovide kilbiks. Eks ole meilgi siin kodukandis üht-teist kõrva taha panna.

Loe kogu lugu looduskaitsega ülepingutamisest Erik Puura Keskkonnaabi blogist: Tuhala maa-aluste jõgede mõistatus.

Loe lisa:
Keskkonnaministri arvamus, Bioneer. ee - Mis toimub Nabalas?

10. detsembri koosoleku protokoll ja skeemid

ELLE OÜ-st sain KSH programmi avaliku arutelu koosoleku protokolli: Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu lähtekohtade, eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi tutvustamise avaliku arutelu protokol. KLIKKA.

Peatselt asutakse ka kõikidele kirjadele vastama. Üks kiri mulle juba saabus, mis puudutas KSH programmis osapoolte tabeli täiendamist. Teiste ettepanekute hulgas lisati huvitatud osapooleks ka TT Grupp, sest lähikülade seltsid ei tegele teemaga (ja Ilmandu külal seltsi veel ei ole).

Kohus taunib ehituskeeluvööndisse ehitatut

EPL 08.09.2010 - Kohus: Sedini kuur pole seaduslik

Ringkonnakohtu otsuse koha­selt kuuluvad tervikuna tühistamisele kaks Kõue valla 2006. aasta augustist pärit korraldust. Esimene neist kehtestas detailplaneeringu Sedini firmale Grove Invest OÜ kuuluva Tori kinnistu hoonestamiseks ning muu hulgas ka paadikuuri ja tiigi rajamise Kiruvere järve äärsesse 50 meetri laiusesse ehituskeeluvööndisse. Samuti tuleb vallal tühistada paadikuuri ehitus- ja kasutusluba.

Niiet kui meie vallas on detailplaneering, mille järgi on plaanis ehitada maja ehituskeeluvööndisse, on seda võimalik kohtu abil tühistada. Looduskaitseseadus: Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Ometi on Harku vallas koht, kus detailplaneeringuga on lubatud uue hoone ehitamine ehituskeeluvööndisse ja peale selle veel kaitse all olevale Rannamõisa pangale. Mida vald saab teha, kui keskkonnaamet on oma loa andnud?

Pilt Harku valla üldplaneeringu kitsenduste kaardilt, lisasin seletused:

Tuhala Nõiakaevule appi

Tuhala Looduskeskuse eestvõttel algas allkirjade kogumine Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu kaitseks.
Materjalidega saab tutvuda ja üleskutse allkirjastada aadressil:
http://www.tuhalanoiakaevuleappi.com/

Seni on kõik keskkonnamõju hindamised lõppenud kas Keskkonnaministeeriumi või Keskkonnaameti poolt väljastatud kaevandamisloaga. Nabala maardlas on praegu käsil 3 keskkonnamõju hindamist. Püüame siin jõuda pretsedendini!

Aita hoida Eestimaa loodust!

Salme Väljataga Nabalast
56688-345

Kes otsustas sisekaitseakadeemia kolimise Murastesse?

Olen nii riigikantseleid kui ka siseministeeriumi tülitanud teabenõuetega küsimuses, et mille alusel otsustati sisekaitseakadeemia erinevate kolledžite ühtekolimine Murastesse (sh Kase tänava õppekorpus Pirital).

Keegi ei oska vastata, peale selle erinevad asutused annavad erinevat infot, kes on otsustanud. Kuid selgub, et otsust ei olegi. Üllatav selles mõttes, et kolimine, juurdeehitused, kinnistutega tehingud ja kõik muu puudutab sadu miljoneid kroone ja juba on algatatud ka detailplaneering ja keskkonnamõjude hinnang piirivalvekooli kompleksi laiendamiseks ning uue juurdepääsutee rajamiseks.

Kas tõesti liigutatakse suuri rahasummasid ja tehakse strateegilisi otsuseid mõne ametniku suvaotsuse järgi?

Lugege ise (teksti tumedamaks esiletõstmised on mu enda tehtud):

Esiteks vastused riigikantseleist

27.11.2009 09-05725

Esitasite Riigikantseleile teabenõude soovides tutvuda Vabariigi Valitsuse nõupidamise protokolli ja otsusega seoses Sisekaitseakadeemia kolimisega.

Vabriigi Valitsuse nõupidamiste kokkuvõtted on juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks kasutamiseks "Avaliku teabe seaduse" § 35 lg 2 p 3 alusel.
Antud nõupidamise juurdepääsupiirangu algus oli 09. november 2007, piirangu lõpp 08. november 2012.

Samuti anname teada, et kuigi kõnealust teemat arutati valitsuse nõupidamisel, siis otsust ei tehtud. Lisateabe saamiseks soovitame Teil pöörduda Siseministeeriumi poole.

Infosüsteemide ja asjaajamise osakond
Riigikantselei vastus 30.11.2009: LINK dokumendini

Meie nr 7-5.9/10-00277

Tänan Teid kirja eest, milles soovisite selgitusi Sisekaitseakadeemia kolimist käsitlevate otsuste kohta.

Vabariigi Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil (Vabariigi Valitsuse seadus § 16 lg 1). Sisekaitseakadeemia kolimise küsimust ei ole valitsuse istungitel käsitletud.

Valitsuskabineti nõupidamised on valitsusliikmete töönõupidamised, mille eesmärgiks on valitsuse istungite ettevalmistamine ja muude valitsuse pädevuses olevate oluliste küsimuste arutamine. Sisekaitseakadeemia hoonetekompleksi ehituse küsimust arutati valitsuskabineti 8. novembri 2007. a nõupidamisel.

Kõigile valitsuskabineti nõupidamiste kokkuvõtetele kehtib täies ulatuses juurdepääsupiirang 5 aastat (alus: avaliku teabe seaduse § 35 lg 2 p 3). 8. novembri 2007. a nõupidamise kokkuvõttele kehtestatud juurdepääsupiirang kehtib 8. novembrini 2012. a. Seetõttu ei ole meil kahjuks võimalik väljavõtet selle nõupidamise kokkuvõttest Teile saata.

Austusega
Riigikantselei istungiosakond
Riigikantselei vastus 08.02.2010: LINK dokumendini

Ja vastus siseministeeriumist:

Vastuseks Teie küsimusele teatame, et Vabariigi Valitsuse kabineti 08.11.2007 otsusega „Sisekaitseakadeemia hoonetekompleksi ehitusest“ kiitis Vabariigi Valitsus heaks „siseministri ettepaneku rajada Sisekaitseakadeemia uus hoonetekompleks hoonestusõiguse seadmisega Riigi Kinnisvara AS kasuks Harju maakonda Muraste külla“.

Nimetatud dokumendile on seatud avaliku teabe seaduse § 35 lg 2 p. 3 alusel juurdepääsupiirang 09.11.2007 kuni 08.11.2012.a.

Õigus-ja haldusosakonna varahaldus

Siseministeeriumi vastus 12.02.2010: LINK dokumendini

Siinkohal täienduseks ka SKA Murastesse kolimise arutelu eelnõudokument novembrist 2007: LINK

Ühesõnaga valitsuskabineti nõupidamisel oli arutlusel, aga valitsuse istungile küsimus ei ole jõudnud ja seega valitsuse tasandil ei ole otsustatud. Siseministeerium arvab, et piisab nõupidamisel arutatust. Puudub ka siseministri enda otsus. Sel ajal oli siseministriks Jüri Pihl, Murastesse kolimiseks sondeeris pinda Pihli eellane Kalle Laanet.

Mille alusel algatati uus detailplaneering Muraste külas?

Meenub segadus ja häma Pärnu maanteele kolimise otsuse ümber (aastal 2006: link ajaleheartiklini ja teine ning artikkel loobumisest), paistab, et sellest ei ole õpitud.

Kas pean pöörduma andmekaitseinspektsiooni dokumentide väljanõudmiseks, et tõde selguks?

Harku vallal selle aasta eelarve valmis

Vallavolikogu võttis neljapäeval, 25. veebruaril vastu Harku valla 2010. aasta eelarve tulude mahuga 186,6 milj krooni. Uudis Harku valla veebilehelt.

2010. aasta vallaeelarve tulude maht on kavandatud kokku 186 651 300 krooni. Eelarvetulude suurendamiseks erilisi võimalusi ei ole. Küll on aga kavandatud eelarvesse koolieelses munitsipaalasutuses käiva ja huvikoolis õppiva lapse vanema osa määrade tõstmine ja sidumine miinimumpalgaga alates 1. maist 2010. a. Nende määrade tõstmine toimub järk-järgult ja 1.jaanuariks 2011.a. tõuseb 15%-ni Eesti Vabariigis kehtivast miinimumpalgast.

(praegu on 250 krooni, 1. maist on 10% kehtivast miinimumpalgast - 435 krooni, aga maksimummäärani 20% ei tõsteta).

Sirvisin veidi, et leida meie kandiga seotud asju.

Alustatakse Muraste hariduskompleksi detailplaneeringuga.

Jätkatakse Tilgu sadama DP-ga. 2010. aastal on kavas teostada Tilgu sadama elektriliitumise projekt. 1/3 summast on tasutud ja ülejäänud summa arvestatud 2010. a eelarvesse. Praegu on Tilgu sadama territoorium ajutisel elektritoitel.
Alustatakse kultuurikeskuse rajamisega Rannamõisa pargi alale.

Rannamõisa-Ilmandu kanalisatsioonitrassi rajamist on kolm korda püütud algatada alates aastast 2007, sel aastal püütakse alustada KIK-i rahade toel (kui Strantumi taotlust rahastatakse). Jätkatakse Harku valla ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti. Meriküla reoveepuhasti laiendamisest pole sõnagi (eelmise aasta eelarves oli, aga töö jäi tegemata). Samuti ei ole sõnagi Meriküla majapidamiste ühendamisest reoveesüsteemi trassiga, mis küla läbib (taotlus selleks on tehtud 3-4 aastat tagasi).

Muraste külas on plaanis Nõlvaku ja Kivi tee laiendus.
Suurupi külas on plaanis Aruheina tee tolmuvabaks muutmine. Mitmed meie kandi külade tänavad saavad uue või renoveeritud valgustuse.

Ühistranspordi ühenduste parandamine tööplaanis, Harjumaa ühistranspordisüsteemi tsoonipiletite juurutamine samuti.

Alates 2009. aasta sügisest käivitati bussiliin koostöös Politsei- ja piirivalvekolledziga Tallinn–Tilgu–Meriküla, milleks eelarves on kavandatud 150000 krooni (buss liigub sellel liinil 2 korda päevas). Üsna suur summa, arvestades, et kogu valla transpordikorralduse jaoks on ette nähtud 730 200 krooni ja kahe teise hommikuse õpilasliini jaoks on kokku ette nähtud 266 tuhat krooni (õpilasliinide doteerimiseks on plaanitud 3096000 krooni, 266 000 krooni eest tellitakse hommikusi bussiliine õpilastele Tallinna linnalt marsruutidel Vääna-jõesuu–Tallinn ja Tabasalu–Tallinn). Proportsioonid on pisut paigast ära, kolledžibussi eest küsitakse liiga kõrget hinda. Seda enam, et lapsed saavad kahest päevasõidust kasutada vaid tagasitulekut, sest hommikul seda bussi kasutades jääksid nad kooli hiljaks. Ja buss sõidab sisekaitseakadeemiasse niigi, olenemata valla toetusest. Sisuliselt küsitakse Tabasalus peatumise eest 150 tuhat... Kuigi Tabasalus peatub see buss ka nagunii, sest mõned töötajad elavad seal...

Ja palju muud nii kultuuri, hariduse kui ka sotsiaalhoolde alal. Tabasalus samuti mitmeid infrastruktuuriprojekte plaanis, aga sellest allpool olevates linkides. Vaba aja, spordi ja kultuuri eelarvereas ma ei näe külaseltside nimekirjas Muraste külaseltsi (Suurupi selts on saanud 6000 krooni, Vääna-Jõesuu oma 3000, Alasniidu selts 10000, Vääna külakoda 300 tuhat krooni, Kumna kultuuriait 405,4 tuhat krooni). Ju siis ei küsitud toetust? Eelarves ei paista summasid Tilgu sadama jahtklubi noortetegevuse toetuseks, ju saavad ise hakkama või on see lastelaagrite rea all.

Rannamõisa kalmistu siseteede rajamiseks on ette nähtud 100 tuhat krooni. Koerte jalutusväljaku rajamiseks 88 tuhat krooni.

Harku valla 2010. aasta eelarve, leheküljel 13 seletuskiri
2010. aasta tegevuskava

Müügimaks on meil juba aastaid, Tallinnas alles kehtestati suure vastukisa saatel.

Panin ka tähele, et meil on Maa-ainese kaevandamisõiguse tasu suurus (st vallaeelarve tuluna) vaid 40 000 krooni. Huvitav, miks nii väike? Teised vallad saavad selle tasuga miljoneid, aga meil on ju üks Harjumaa suurimaid kaevandusi.

Täiendus 31. märtsil: Eksisin, suur peakivikarjäär asub paraku Saue vallas ja Harku vallas on vaid üks pisike turbaraba.