Romantiku elanike ettepanekud KSH programmile

Ettepanekud Sisekaitseakadeemia, selle juurdepääsutee ning lähiala DP KSH-le
10.12.2009

Toetame Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala uues detailplaneeringus kavandatud uue juurdepääsutee rajamist Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt Tilgu tee klindialusele osale (Harku Vallavolikogu 24. septembri 2009.a. otsus nr 95). Tekib võimalus piirata kasvavat liiklusvoogu Tilgu tee klindipealsel varisemisohtlikul osal. Liiklusvoo ümbersuunamine aitab kaitsta klindipealset teeõiku kui ainsat juurdepääsu mitmele varinguohu piirkonnas asuvale kinnistule.

Paraku ei taga uus juurdepääsutee kasvava liikluskoormuse iseeneslikku ümbersuundumist uuele teele: piiranguteta liikluskorralduse puhul suubuks osa Sisekaitseakadeemia liiklusest harjumuspäraselt varinguohtlikule Tilgu teele ja Sisekaitseakadeemia arenduse kõrval kavandatava Tilgu sadama arendus juhiks samuti osa kasvavast liiklusvoost uuelt juurdepääsuteelt eemale st. tagasi Tilgu tee varisemisohtlikule lõigule. Seepärast esitame alljärgnevad Tilgu tee liikluskorraldusse puutuvad ettepanekud (kuivõrd need kavandatakse detailplaneeringus ja on KSH objektiks):

1. Kavandada uue juurdepääsutee mahasõit Tilgu teele ‘mugavana’ st. võimalikult lauge, suure raadiusega Tilgu sadama suunas (arvestades järelhaagistega);
2. Kavandada uue tee ja Tilgu sadama vahelisel lõigul asuvatele kinnistutele (Tilgu sadam jt avalikku kasutusse planeeritavad objektid) rajatavad juurdepääsuteed kaarega ‘eelistusega’ ainult uue tee suunas (piiramaks pääsu Tilgu tee Ilmandu küla läbivalt suunalt ja tagasiteed sellele suunale);
3. Kavandada Tilgu tee sulgemine läbivale liiklusele liivakiviklindilt sadama suunas laskuval lõigul või muuta see liikluskorralduslike vahenditega ühesuunaliseks. Vt. Hr. Mairold Vaik sellekohast ettepanekut: “Osa teest ühesuunaliseks? Milleks?”, /merikyla.blogspot.com/2009/11) koos esitatud lahenduse ja argumentidega;
4. Uue juurdepääsutee rajamisel, Sisekaitseakadeemia laienduse ehitusel, Tilgu sadama arendustöödel ja muudel suuremahulistel pinnase- ja ehitustöödel tuleks välistada koormatud ja koormamata raskeveokite liiklus klindipealsel Tilgu teel;
5. Rakendada Tilgu teel (eriti klindipealsel lõigul) sõidukiirust ja teljekoormust piiravaid liikluskorralduslikke vahendeid. Varisemisohtlikul lõigul ei tohiks kasutada ‘lamavaid politseinikke’.


Ilmandu küla ja SÜ Romantik elanikud

Alar Rummel, Kärt Rummel, Kristi Rummel, Asta Lillepea, Kai Lillepea, Mari Tiiman, Jaan Tiiman

x:ttg

Kivivabriku talu elanike kiri

Plaanisime vaielda vastu kavandatud tee mastaapidele ja lahendusele, ent Sinu kirja valguses allkirjastasime deklaratiivse avalduse, mille kohaselt toetame Tilgu Tee Grupi 9. detsembri kirjas väljendatud seisukohti ja leiame, et juurdepääsutee detailplaneeringu arutelu on mõttetu kuni pole lahendatud keskkonnamõjude strateegilise hindamisega (KMSH-ga) seotud sisulised probleemid.

Tervitades,

Anneli Kang

Kivivabriku talu

x:ttg

Ettepanekud ja märkused DP kohta

Lisak s kirjadele KSH programmi kohta sai ka veel detailplaneeringu kohta eraldi märkused tehtud.

DP ettepanekud Ilmandu küla osasse (osa teest ühesuunaliseks)
DP ettepanekud Muraste LKA kohta (kergliiklusteele vastuväide)
DP ettepanekud Meriküla kruntide kohta
DP märkus ja põhjendused Merikülli põik kohta

Paar lühikest kirja oli veel, aga need ei sisaldanud sisulisi märkusi vaid vormistuslikke.

x:ttg

Ilmandu küla elanike ettepanekud KSH programmile

Ettepanekud Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta:

punkt 2.2 soovime, et lisataks järgmised viited:
- Vabariigi Valitsuse otsus, millest tuleneb soov kolida Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži territooriumile Muraste külla;
- Detailplaneeringu lähteülesanne;
- Harku valla üldplaneeringu eskiislahendus ja KSH.

Teeme ettepaneku lisada need dokumendid ka KSH programmile.

Palume täiendada detailplaneeringu alusel kavandatava tegevuse lühikirjeldust. Teeme ettepaneku tuua välja, mis hooned Piirivalvekolledži territooriumil juba olemas on ja mis juurde rajatakse ning mis tegevusi seal praegu tehakse ja mis seal lisaks planeeritakse tegema hakta.

Soovime, et nendest rajatistest ja tegevustest tulenevad mõjud saaks KSH aruandes detailselt hinnatud ja lahtikirjutatud.

Punkt 4 palume täpsustada: „Mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele“ lõigus on viidatud, et Tilgu tee on sõidu tee laiuses Muraste LKA piiridest välja lõigatud, seega kas planeeritav uus laiem tee läheb LKA sisse? Kui jah, siis soovime teada Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti seisukohta selles osas.

Punkt 6 palume arvestada: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §36 lg2 p3 sätestab programmi puudutavate asutuste loetlemise ning sama seaduse §36 lg2 p6 sätestab programmis nende asutuste seisukohtade kirjeldamise, kuid programmile ei ole asutuste seisukohti lisatud. Teeme ettepaneku programmi puudutavate asutuste seisukohtade lisamise KSH programmile.

Loodan, et arvestate ettepanekutega,
Parimat, Kristiina Kaasik

x:ttg

TT Grupi kiri KSH programmi koostajatele

Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu KSH programmi märkused ja ettepanekud sellele. 09.12.2009

1. Märkus: KSH programmis on ajakava jäänud endiselt selline, mis välistab kogu loodusuuringuteks vajaliku vegetatsiooniperioodi. Pole võimalik läbi viia pädevaid taimestiku- ja loomastikuuuringuid sellise ajakavaga. Kahetsusväärne, et järjekordselt tahetakse reaalsed uuringud KSH programmis välistada, praegune ebareaalne ajakava on selle tõestuseks.

Kirjas ei ole ka eraldiseisvalt uuringute tabelit koos ajakavaga, mis käesoleva aasta 12. märtsi kirjas nõudsime. Oleme kindlad, et olemasolevate andmete baasil ei saa pädevat KSH-d teha, sest tegelik inventuur nii taimestiku kui loomastiku osas on DP piirkonnas tegemata.. Ei ole õige, kui kokkuvõtted tehakse hetkel olemasolevate ja kindlalt vananenud või puudulike andmete põhjal. Kuna tuleb teha täiendavaid väliuuringuid, seetõttu tuleb pikendada programmi ajakava.

Ettepanek 1.1 (uuesti): Esitada uuringute tabel koos ajakavaga. Lisada uuringute nimekiri, neid teostavate ja andmeid analüüsivate ekspertide nimestik ning välitööde ajakavad KSH programmile. Programmis on puudu tellitavate uuringute nimekiri ja nende uuringute läbiviijad.

Ettepanek 1.2: Pikendada taimestiku uuringute aega vähemalt juuli lõpuni (nt. käpalised õitsevad alles juunis-juulis). Kahelehise käokeele kohta on kaardil näha vaid kaks kasvukohta. Oleme veendunud, et selles piirkonnas kasvab veel mitmeid käpaliste liike ja praegune andmestik on puudulik. Botaanilisi väliuuringuid tuleb pikendada perioodile mai-juuli.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Botaaniline e. taimestikuanalüüs selleks sobival aastaajal: mai - august (kui pakutakse dendroloogia, siis see ei ole piisav, sest puudutab vaid suuri puid). Teada on, et klindil ja pangametsades kasvab EL direktiividesse kantud kaitsealuseid taimeliike, mida selles piirkonnas ei ole inventeeritud.

Ettepanek 1.3: Pikendada linnustiku uuringuid vähemalt juuli lõpuni.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Linnustiku uuring – vanad metsad on elupaigaks paljudele EL direktiividega kaitstavatele liikidele, keda pole seal inventeeritud. Uurimise aeg: aprill - oktoober, parem oleks aastaring. Alal elutseb mitmeid rähniliike, arvukalt väike-kärbsenäppi, röövlinde jne.

2. Märkus: KSH Programmis on kirjas, et kavandatakse liigniiskete alade kuivendamist, aga Muraste LKA loomise üks põhilisi eesmärke oli liigniiskete koosluste kaitsmine.

Ettepanek 2.1: Tuleb teha looduslike koosluste analüüs oma ala ekspertide poolt – aeg: mai-juuni. Piirkonnas on mitmeid EL direktiividega kaitstavaid kooslusetüüpe. Teha ka geoloogiline ja hüdroloogiline analüüs reaalsete uuringute alusel saadud andmetest.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: - Geoloogiline analüüs selle piirkonna rannajoone asjus – kuidas, millises suunas ja millises ajaskaalas muutub tulevikus rannajoon (kui kiiresti taganeb maa ja kuidas täpselt) – vastava ala eksperdilt. Arvestades suurenevat vibratsiooni pinnasele seoses transpordi kasvuga võib olukord kordades halvemaks muutuda.

- Hüdroloogiline uuring seoses võimalike kuivendamiste, truupide, kraavide ja kogu tee rekonstrueerimisega ja nende koosmõju kohta, mis võib pöördumatult muuta looduskaitseala kooslusi ja läbi selle mõjutada omakorda kaitsealal elutsevaid looduslikke liike. Puude mahavõtmise plaani korral hinnata ka mõju pinnase veevahetusele (enam päiksevalgust, aurab rohkem niiskust) ja taimestikule.

3. Märkus: Puudub veel Muraste LKA kaitsekorralduskava, seda hakatakse alles järgmisel kevadel tegema.

Ettepanek 3.1: Koostada KSH ajakava vastavalt kaitsekorralduskava loomise kavale. Kuna kaitsekorralduskava ei ole ja seda hakatakse tegema, siis peaks: a) tegema iseseisvad uuringud enne kaitsekorralduskava tegemist / või b) oodata kaitsekorralduskava valmimine ja hoida kokku DP tegijate ressursse, et siis värsketele andmetele toetudes vastutustundlikult edasi minna. Ka on kindlasti võimalik mõlemale protsessile vajalikke uuringuid omavahel siduda ja ressursse jagada, mis oleks parim variant -- saaks vajalike tööde läbiviimiseks ressursse mõistlikult jagada ja tulemus aitaks otsustajail vabaneda teadmatusest tulenevaist riskidest.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Kaitsekorralduskava Muraste looduskaitseala jaoks on koostamata. Ebaloogiline ja protseduu­riliselt mõeldamatu on Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostama hakata enne kui looduskaitsealal, selle lähialal ja ka Tilgu teel endal on valmimata kaitsekorralduskava.

4. Märkus: KSH programmis on viga, kus arvatakse klindis olevat nahkhiirte talvituspaiku. Teadaolevalt ei ole selles piirkonnas nahkhiirte (käsitiivaliste) talvituspaiku, kuid on tõestamata rahvusvahelise rändekoridori juba aastaid tagasi püstitatud hüpotees. Rändekoridori olemasolu tuleb vastavate uuringutega tõestada või ümber lükata, et täie vastutustundega oleks võimalik otsustada kavandatavate tegevuste ohutus EL direktiiviga kaitstavatele liikidele võimaliku kahju põhjustamisel riikidevahelisel tasemel. Kahjulik mõju võib ilmneda paeklindi välimuse muutmisel uue tee ja võimaliku valgustamise läbi. Selle riski vältimiseks ja vastutustundliku otsuse langetamiseks on vaja:

Ettepanek 4.1: Korraldada nahkhiirte elutsemis- ja rändeuuringud Muraste LKA-s. Uuring võib olla seotud ka kaitseala kaitsekorralduskavaga seotud uuringutega. Vajalik uuringuperiood on vähemalt märtsist kuni septembri lõpuni.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Nahkhiirte uuring – nahkhiirte teemal KSH programmis küll mainitakse, et hinnatavas alas või klindis on nende talvituspaigad, kuid tegelikult on tegu tõestamata rändekoridoriga, mis on uurimata ja mida antud programm püüab vähetähtsustada. Talvituspaigad võivad olla seotud P. Suure merekindluse ehitistega, mida on samuti vähe uuritud. Ei ole teada, kuidas liiklus ja inimtegevus, eriti aga öine valgustus võib neid EL direktiividega kaitstavaid liike mõjutada. Loe lisa: http://www.ilmajaam.ee/?id=90106

5. MÄRKUS: Viga rohevõrgustiku kaardiga. Kuigi on viidatud rohekoridori paiknemise osas valla uuele üldplaneeringule, siis tegelikult kaart, mis selle ilmestamiseks KSH programmi materjalidele lisatud, pärineb ürgvanast Harju maakonna teemaplaneeringust, kus rohevõrk vägagi skemaatiline ja uurimata. Valla uue üldplaneeringu plaanil on täpsem rohevõrk, mille aluseks kahe teadlastegrupi tööd. Praegune uue üldplaneeringu rohevõrgustik tugineb Eestimaa Looduse Fondi uuringule, mida ilma täiendavate uuringuteta muuta (kahelda ekspertide töös) ei ole põhjendatud.

Ettepanek 5.1: Tuleb näidata värsket valla ÜP rohevõrgu plaani, mis peagi astub maakonna teemaplaani asendama ja täpsustama.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Rohekoridor – KSH programmis on märgitud, et tegemist on rohevõrgu tuumalaga, kuid tegelikult on seal rohekoridor, mis tagab tuumalade vahelise vaba liikumise, mis on oluline liikide mitmekesisuse ja loomade elujõu säilimisel. Uurida tuleb imetajate arvukust ja liikumisradu ja nende kasutatavust ning lindude rännet: üks aasta oleks vaja sellise uuringu tegemiseks ning võimalusel talvel lumikatte perioodil samuti.

6. Märkus: Mitmete kaitsealuste liikide elupaigad on aegunud.

Ettepanek 6.1: Nõuda värskemaid andmeid EELIS-e või Keskkonnaregistri andmebaasidest.

7. Märkus: Uut DP ala ei laiendatud kogu DP-st mõjutatud alale.

ETTEPANEK 12.03.2009: Muuta detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise ala piire ja nende ala laiendada tegelikule mõjualale.

Ettepanek 7.1, 09.12.2009: Kui koostatakse Muraste LKA ja selle lähiümbruse kaitsekorralduskava, korvab see DP-st mõjutatud ja sinna mitte kuuluvate loodusalade väljajäämise DP-st. See peaks ka enam välja tooma kaitseala eesmärgi.

Väljavõte 12. märtsi kirjast: Muraste looduskaitseala piirid koos Natura maastikukaitseala määramisega on koostatud osalt silmakirjalikult, et see piirkond ei oleks takistuseks võimalikule tulevasele ehitustegevusele. Kui ühe looduskaitseala keskele ehitatakse niivõrd suur objekt koos tee laiendusega, on sellel selge mõju kogu looduskaitsealale ja lähiümbrusele. Loomad ja taimestik ei tea alade piiridest ja sellest, et Tilgu tee „riba“ alasse ei kuulu, midagi, ja kindlasti hakkab toimuv nende elu ja liikumist mõjutama (kui mitte ei lõpeta seda). See, et Tilgu tee ei kuulu looduskaitsealasse ja mõlemal pool teed on kaitseala, ei tähenda, et Tilgu tee ei kuuluks ümbritseva kooslusega ühte ruumi. Seda enam, et rohevõrgustiku koridori alasse kuuluvad mõlemad alad, nii tee kui ka kaitseala. Loomade liikumise mõjusid oli märgata juba peale koertekooli rajamist - mis hakkab toimuma peale tee laiendust, suurte hoonete lisamist ja piirkonnas viibivate inimeste arvu kasvu? Küsimus: Mis on looduskaitseala eesmärk?

8. Märkus: Detailplaneeringu ala ei ulatu Rannamõisa külla.

9. Märkus: Ala suurus ei ole õige, see on sarnane eelmise DP-ga (47 ha), aga tegelikult on suurem.

10. Märkus Kontaktvööndi kaardil on uue juurdepääsutee allatulekukoht erinev DP-s joonistatust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et uues, täiendatud KSH programmis ei ole enamus ettepanekuid, mis puudutavad Muraste looduskaitseala, arvesse võetud ja 12. märtsi kirjale ei ole seega nendes küsimustes uue KSH programmiga ammendavalt vastatud.

Tilgu tee grupp 09.12.2009

x:ttg