Uuest sadamaseadusest

10. juulil jõustus uus sadamaseadus (SadS), mis toob olulisi muudatusi sadamate rajamise ja kasutamisega seotud regulatsiooni.

Uus regulatsioon puudutab suures osas sadamade toimimise üldist korraldust, näiteks seatakse sisse elektrooniline sadamaregister, kaotatakse sadamapassi nõue ning täpsustatakse sadama akvatooriumi määramise korda. Suur osa muudatustest, võrreldes eelmise sadamaseadusega, käsitleb turvanõudeid sadamateenuse osutamisel.

Eelnõu koostajate hinnangul on seaduse olulisimad mõjud seotud sellega, et väheneb bürokraatliku asjaajamise vajadus (seatakse sisse elektrooniline sadamaregister) ning väikesadamatele on kehtestatud lihtsustatud nõuded. Sadamapassi regulatsiooni kaotamisega lihtsustub eelnõu koostajate hinnangul oluliselt ka väikesadamate registreerimine sadamaregistris.

Seadusemuudatused avalikku veekogusse sadamaehitiste ehitamise osas loovad eelnõu koostajate hinnangul ometi kord selge protsessi, kuidas toimub avalike veekogude põhja kasutamine sadamaehitiste ehitamise eesmärgil. Väidetavalt on sadamaehitiste vette ehitamise regulatsiooni puudumine osutunud sadamate arengu oluliseks takistuseks ning kõik sadamaarendusprojektid, mis puudutavad riigi omandis olevaid veekogusid, on seiskunud. Uue sadamaseaduse jõustumise tagajärjeks ennustatakse suurte ehitusprojektide käivitumist sadamates.

Tekkinud on väikesadama mõiste:
väikesadam – sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele

Ehitusseaduse sätete muudatustega lihtsustatakse ka paadisildade ja lautrite rajamise korraldust – nende jaoks on EhS § 12 lg 2.1 kohaselt nüüdsest vajalik vaid kohaliku omavalitsuse (KOV) kirjalik nõusolek, mille andmise käigus tuleb vajadusel läbi vaadata ka keskkonnakaitselised küsimused.

Loe edasi Keskkonnaõiguse Keskuse kuukirjast august 2009.