Kas hinnatõus kahe aastaga 133% on võimalik?

Huvi pärast tegin pangast väljavõtte, kui palju tasusin prügi äraveo eest neli aastat tagasi. Võrdlesin praegusega ja vahe praegu tasutava summaga on suur.

Adelan Prügiveod alustas 2006. kevadel, esimese arve olen maksnud aprilli eest. Siis tellisin 240-liitrise konteineri tühjendamist 2x nädalas. Hind käibemaksuga oli 106.20 krooni.

Üheksa kuud hiljem, 03.01.2007 olen maksnud kahe konteineri tühjendamise eest 120 krooni kuus.
09.04.2008 on kuumakse mul läinud soodsamaks, aga ilmselt seetõttu, et hakati pakkuma rohelise kilekoti teenust ja seega hakkasin tavaprügikonteinerit tellima kord kuus. Siis maksin kuus 60.- (2 korra vedu oli siis endine - 120 krooni, kilekott tasuta).

Oktoobris 2008 on mul arvele lisandunud 10 krooni pluss selle käibemaks ja kuuarve on 71.80 - ilmselt sellest hetkest muutus kord kuus äraveetav roheline kilekott tasuliseks. Seega kuus kahe konteineri äravedu + roheline kilekott maksis üle 130 krooni.

Suvel 2010 rohelise kilekoti teenus kümne krooni asemel siis 40 krooni+käibemaks kuus. Seega kui ma endiselt tellinuks 240 liitrist konteinerit 2x kuus + roheline kilekott, siis maksaksin umbes 168 krooni.

Kokkuvõtlikult aastatel 2006-2010 on äraveo hind prügi sama hulga juures tõusnud 106-lt kroonilt u 168-le kroonile.
Prügi hulk on ju sisuliselt sama, aga üldine hinnatõus sama prügi hulga juures umbes 60% ja kui võtta viimase kahe aasta tõusu, on üldine tõusuprotsent üle saja. Sealhulgas rohelise kilekoti hinnatõus nullist neljakümneni on sadades protsentides (juba 10-lt kroonilt 40-le on tõusu protsendiks 400).

Ei ütleks, et kliendina oleks teenusega rahul, lisaks erinevad sekeldused äravedudel ja rohelise kilekoti ja tavakonteineri äraveo erinevad kuupäevad.



Kuna sorteerin prügi hoolikalt ja kompostihunnik saab pidevalt lisa, siis tavakonteiner on mul tihti pooltühi. Tihti põhjaliku sorteerimise tulemusena kogun peaaegu KAKS kilekotitäit pakendeid ja seega peaks ju prügi äravedu põhimõtteliselt odavnema. Aga maksan igas kuus kahe rohelise kilekoti eest 80 krooni + käibemaks. Imelik muidugi, sest kilekoti korjeauto käib ju kuus korra, mitte kaks. Lisaks tavaprügi hind ja seega mu viimane arve - konteiner pluss kaks rohelist kilekotti - oli 141.00 krooni. Minu otsesed kulud on kahe aastaga kasvanud 133% (kuuarve aastal 2008 kuuskümmend krooni, nüüd 140). Loodushoidlik rohelisus on mul sinisilmsuse eest kalliks maksma läinud. Miks mul üldse peaks motivatsiooni olema prügi sorteerida? Olen seega loll, kes selle asemel, et kogu prügi segamini ühte konteinerisse suruda, (ja maksta selle eest vaid 60 krooni kuus) sorteerib prügi ja maksab sellele peale veel 80 krooni (ja konteiner veel pooltühi). Milleks?

Hiiliv hinnatõus vaatamata sellele, et konteinerite äravedu 2 x vähendasin ja panustasin enam prügi sorteerimisse. Kuna ettevõttel vallaga lepingu järgi on hinnatõus samas ajavahemikus olnud vaid mõned kroonid kuus, on asi JOKK. Klient aga ägab.

Kevadel küsisin selgitust, et kuidas on võimalik see, et prügiveo hind kliendi jaoks tõuseb vaatamata ettevõtte vallaga sõlmitud lepingus fikseeritud hinnale? Valla selgitus rohelise kilekoti hinna tõusule selle aasta maikuus on järgnev:

Adelan Prügiveod OÜ poolt pakutav teenus "roheline kilekott" on kodumajapidamises tekkivate pakendite kogumiseks mõeldud teenus. Pakendite kogumist ja taaskasutamist reguleerib pakendiseadus. Pakendijäätmete kogumine ei ole korraldatud jäätmeveo osa. Harku vallavalitsuse 26. mai 2005 määrusega "Harku valla jäätmehoolduseeskiri" § 18 kohaselt ei hõlma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid pakendijäätmeid. Majapidamisel peab olema prügiveoleping aga seda olmejäätmete osas. Rohelise kilekoti teenust võiks ka võtta mõnelt teiselt sellist teenust pakkuvalt firmalt, kuna aga Adelan Prügiveod OÜ tegeleb hetkel veel korraldatud jäätmeveoga vallas on nende firmal lihtsam korjata kokku ka rohelised kilekotid.

Pakendite sorteerimine ei ole kohustuslik ja see on iga inimese vaba tahe. Rohelise kilekoti teenust pakutakse, et teha mugavamaks inimestele sorteeritud pakendite üleandmine. Paljudes piirkondades peavad inimesed ise oma pakendid viima näiteks pakendikonteinerisse. Harku vallas on võimalik oma pakendeid veel lisaks viia Tabasalu jäätmejaama ning valla territooriumil olevatesse pakendikonteineritesse.

Vallal ei ole õigust Adelaniga vaielda rohelise kilekoti maksumuse osas.

Endiselt jätkub kohtuasi pea poolteist aastat tagasi korraldatud hanke vaidlustamisel. Konkursi võitis teine ettevõte madalama hinnaga, aga Adelan Prügiveod vaidlustasid asja ja vallaga kokkuleppel jätkavad nad seni kuni kohtuvaidlus on lõppenud.

Klindilt varises suur puu

Mõned päevad tagasi varises Manna kinnistu servalt suur mänd.

Foto 17.09.2010


Ja kõrvale foto oktoobrist 2009, mänd veel kasvab:


Klindil on ka muid märke, et see aasta on selle jaoks olnud ränk.



Märtsis 2009 ei ole näha ülemisel pildil olevat pragu:


Pildistamise ajal sadas vihma ja paistis päike



Loe lisa:
Klindilt varises kevadel majasuurune tükk
Ränk talv kukutab klindi servalt puid alla
Kaks pilti kolmeaastase vahega

Pildid klindist ja ennustus aasta tagasi
Pildid ja klindi olukord aasta tagasi, vol 2

Tilgu teel remont juba käib

Ametlikult alustati 6. septembril, tegelikult asuti tee kallale nädal hiljem. Meestel rutt taga, sest 15. oktoobriks peavad tööd olema lõpetatud. Seni on kohalike jaoks kõik kulgenud suuremate ebamugavusteta. Informeeritakse lähipäevade töödest ja truupide vahetus toimub ajal, mil liiklus hõredam. Tehakse pikki päevi, ka laupäeviti võetakse päevast viimast. Truupide vahetus peaks lõppema 21. septembril, puude langetamine 24-25. septembriks.

Naabrimees ehitas paadi

Vineerist ehitas, oma kätega. 60-hobujõuline mootor taga ja üle 20 sõlme kiirust saab kätte. Pildid tehtud Meriküla lautris septembris 2010.

Koolibuss jätkab taas

Info Sisekaitseakadeemiast:

Taas sõidab Tallinna ja Muraste kooli vahet buss, allpool ka sõidugraafik.

Liinil oleval bussil on varasema "piirivalvekolledž" asemel uus marsruuti näitav kiri:

MURASTE

ATKO ettevõtte dispetšeri number (soovitan igaks juhuks telefoni mällu sisestada) on 516 1490

(töötab 24 tundi ehk ööpäevaringselt).

Klikka pildil:

Prügikohustusest vabastatakse vaid need kinnistud, kus ei elata

19. juulil jõustusid jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muudatused, millega tehti suur hulk muudatusi jäätmekäitluse korralduses.

Senisest rangem kord hakkab kehtima korraldatud jäätmeveo liitumisest vabastamisel. Hetkel on erandina ettenähtud vabastamise korras korraldatud prügiveoga liitumisest sagedasti vabastatud 20-40% algsesse jäätmevaldajate nimekirja kuulunud isikutest (Soomes on sarnases korras vabastatud 1-2% jäätmevaldajatest). Selline olukord ei ole kooskõlas korraldatud jäätmeveo eesmärgiga, tagada võimalikult suure hulga jäätmevaldajate süsteemiga liitumine.

Isikud, kes soovivad, et neid vabastataks liitumisest, peavad esitama vastava taotluse; erandkorras vabastamise õigus on KOV üksusel vaid juhul, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata ning KOV on selles veendunud. Muuhulgas on kohalikul omavalitsusel kohustus erandi kohaldamise eelduseid eelnevalt kohapeal kontrollida.



Jäätmevaldajal, kelle suhtes on tehtud erand, on kohustus esitada igal aastal 20. jaanuariks kirjalik kinnitus, et kinnistul pole eelneva aasta jooksul elatud või seda kasutatud. Kahtluse korral tuleb seda tõendada, näiteks elektriarve esitamisega. Kui kinnitust ei esitata või ei tõendata, loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks vastava aasta 21. jaanuarist. Kohalikel omavalitsustel, kes on taganud erandi enam kui 2 %-le jäätmevaldajate registrisse kuuluvatele isikutele, on kohustus likvideerida tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kulud. Ka see võib motiveerida kohalikke omavalitsusi senisest vähem erandeid lubama.

Tekst Keskkonnaõiguse keskuse veebilehelt. Tehtud muudatuse tulemusena peaks metsa alla veetav prügi vähenema hakkama.

Tilgu tee remont algab augustis

Kiri maanteeametist, saadetud 16. juulil:

Maantee remonditöödel raiutakse metsa ja võsa, kaevatakse kraave, vahetatakse teetruupe, ehitatakse uus killustikalus, sellele mustkate, mis pinnatakse.

Tööde tegemiseks on välja kuulutatud riigihange, pakkumiste avamine on 4.08.2010 a.

Hankelepingu kavandatav algus on august 2010 ja ehitusperiood 3 kuud; tähtajaks (15. 11.2010) peavad olema lõpetatud kõik ehitus-remonditööd.

Kuna tegu on tupikteega, siis liiklust sulgeda ei saa ning tööd tehakse liikluse all, kasutades reguleerijaid või foore. Täpse liikluskorralduse skeemi teeb töövõtja. Tee mulle jääb sama laiaks, aga katte (asfaldiosa) teeme veidi laiemaks. Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

Tänud Margele info eest.

KSH aruanne valmis

Kaua läks aga asja sai.

Infot saab ELLE OÜ kodulehelt. Zip-failides on palju infot, on ka huvitavaid kirju, mida ei ole siiani laiemalt levitatud (nt Keskkonnaameti seisukoht 14.12.2009) ja vastus sellele. Samuti on huvitavad maaomanike kirjad.

Varsti peaks ka laiemalt välja kuulutatama. Valla leheski ei ole veel üles pandud (19.07.10).

KSH aruandes rõhutatakse sellele, et paljuski raskendas tööd Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava puudumine. See alles algatati, loe valla kodulehest.

Oluline on, et KSH aruande järgi ei soovitata midagi rajada rannaalasse ja klindi vahetusse lähedusse. Samuti peetakse oluliseks eelnevalt ära teha Natura hindamine.

Olulised numbrid on ka 100 ja 1000. Esimene märgib 2009. aasta liikluskoormust ööpäevas, teine number on uue tee projekti järgi planeeritav liikluskoormus ööpäevas. Õppekompleksi kasutajateks on arvestatud orienteeruvalt 1000 tudengit ja 259
õppejõudu. Paneb mõtlema.

Mõned väljavõtted KSH aruandest.



18 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul võib kõige suuremaks
raskuseks pidada kavandatava tegevuse asukohavalikut. Otsus tellida
detailplaneering Sisekaitseakadeemia kolimiseks praeguse Politsei- ja
piirivalvekolledži Muraste kooli territooriumile on tehtud varajasemas
planeerimisetapis. Selles otsustusprotsessis ei ole keskkonnamõju hindajatele
teadaolevalt erinevate võimalike asukohtade kaalumisel arvestatud ühe kriteeriumina
ka keskkonda. Seega ei ole võimalik toetuda ühelegi analüüsile, millest selguksid
pakutava asukoha eelised kavandatava tegevuse elluviimiseks selles asukohas.
Sellest tulenevalt on käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise juures
äärmiselt keeruline tulla tagasi otsustusprotsessi eelnevatele etappidele ja käsitleda
asukohavalikut.
Teise raskusena tuleb märkida Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava
puudumist ning suures osas puuduvaid inventuuriandmeid. Kaitsekorralduskava
koostamise korraldab Keskkonnaamet. Kuna KSH metoodika näeb ette
olemasolevate andmete kasutamist ning originaaluuringud väljuvad töö piirest, eriti
kavandatava tegevuse alaga piirneval ala, siis selle tulemusena oli raskendatud
kavandatavast tegevusest tuleneva mõju hindamine looduskaitsealale, selle kaitse
eesmärkide saavutamisele.
Kolmanda raskusena väärib mainimist asjaolu, et detailplaneeringu etapis
planeeritakse tegevus vastavalt DP mahtudele, see ei sisalda detailset
informatsiooni, mis selgub alles järgnevates projekteerimise etappides. Sellest
tulenevalt on KSH käigus võimalik anda hinnanguid teatavalt üldistatuse tasemel ja
anda soovitusi võimalike uuringute läbi viimiseks siis, kui vajalik sisendinfo on
selgunud.



19 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Harju
maakonnas Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu
tee ning lähiala detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Harku Vallavalitsuse 19. veebruari
2008.a. korraldusega nr 259. Sama korraldusega algatati detailplaneering ning
kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne. KSH algatamise aluseks on
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (algviide: RT I
2005, 15, 87) (edaspidi KMH ja KKJSs). Harku Vallavalitsus eeldab, et kavandatav
tegevus on olulise keskkonnamõjuga. Planeeritavat ala ümbritseb osaliselt Natura
2000 võrgustikku kuuluv Muraste looduskaitseala..



Detailplaneeringuga nähakse ette kavandava tegevuse põhimõttelised lahendused,
et kolida siiani Tallinnas, Kase 61, asuva Sisekaitseakadeemia ümber praeguse
Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži territooriumile Muraste külas. Sisuliselt
tähendab see haridusasutuse toimimiseks vajalike õppe- ja eluhoonete,
spordihoonete ja teiste õppeasutuse eesmärke täita aitavate rajatiste ja
tehnovõrkude rajamist. Lisaks on vajalik õppekompleksi juurdepääsu lahendamine.
Käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises on käsitletud ja võrreldud
kahte arengualternatiivi:

Alternatiiv 0 - Nullalternatiivi all mõistetakse keskkonnamõju strateegilise
hindamise puhul olukorda, kus planeerimisdokumenti ei kehtestata ning
kavandatavat tegevust ei toimu. Detailplaneeringu ala seisund ei ole siiski ajas
muutumatu. Kui detailplaneeringut ellu ei viida, toimuvad (jätkuvad) nii teatud
looduslikud kui inimeste põhjustatud protsessid.

Alternatiiv 1 - detailplaneeringuga vastavalt lähteülesandele kavandatav tegevus,
kus detailplaneeringu alale rajatakse vajalikud hooned ja rajatised ning
rekonstrueeritakse osaliselt vana ja rajatakse uus tee.
Nullalternatiivi mõju metsale, elupaikadele, taimestikule ja loomastikule on nõrgalt
negatiivne, eeldusel et alal lastakse vabalt areneda. Negatiivne mõju tuleneb
eeldusest, et Piirivalvekolledž jääb tegutsema ka nullalternatiivi korral (sh koerad).
Mõju inimese tervisele on pigem negatiivne suure hädaolukorra tõttu. Sotsiaalsele
keskkonnale on mõju välistavalt negatiivne. Negatiivne mõju avaldub inimeste
varale.
Kavandatava tegevuse mõju tuleneb nii ehitusaegsest tegevusest (peamiselt
lühiajaline mõju) kui sellele järgnevast ehitiste kasutussevõtust (pikaajaline mõju).
Ehitustegevusega kaasnevad peamised tagajärjed on: tee laiendamisel
eemaldatavate puude maha võtmine. kaasnev maastiku muutus, liigvee
ärajuhtimine, tolm ja teised heitmed välisõhku, ajutine mürataseme tõus, ehitus- ja
raietööde jäätmed ning ajutine transpordikoormuse tõus juurdepääsuteedel.
Elamute ekspluatatsiooni olulisemad tagajärjed on: olme- ja haljastusjäätmete teke,
veekasutus, reovee ja sademevee teke, suurenenud transpordikoormus, olmemüra
ning energiatarve.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb negatiivne mõju looduskeskkonnale läbi
Muraste looduskaitseala. Inimese tervisele võib mõju pidada pigem positiivseks, sest
väheneb avariioht kitsa tee kasutamisest. Lisaks suureneb võimalus edendada
tervist. Sotsiaalsele keskkonnale on mõju endiselt negatiivne ent võrreldes
olemasoleva olukorraga väiksem. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest uue
teeni, väheneb oluliselt Tilgu tee liiklusintensiivsus, mis eeldatavasti vähendab
koormust liivakivipaljandile ning suurendab selle püsimist. See tagab inimeste vara
säilimise pikema aja jooksul. Majanduskeskkonnale võib mõju lugeda positiivseks.
Uus tee annab võimalus arendada Tilgu sadamat.

Keskkonnaeksperdid järeldavad oma töö tulemusena, et keskkonna seisukohalt ei
ületa kavandatav arendus eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi
ning üldiselt looduse taluvusvõimet. Seda eeldusel, et tegevus viiakse põhimõttelisel
ellu KSH aluseks olnud detailplaneeringu mahus, võetaks arvesse esitatud soovitusi
ning tee rekonstrueerimisel ei muudeta olemasolevat veerežiimi.

Lõpliku otsuse kavandatava tegevuse lubamise osas teevad Harku Vallavolikogu,
detailplaneeringu kehtestajana, ja Keskkonnaamet Muraste looduskaitseala
valitsejana. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on üks abivahend
otsuse tegemisel ent mitte ainus.

Bussiliinil suvevaheaeg

Valla koolilaste ja piirivalvekooli jaoks kasutatav bussiliin Tallinn-Meriküla-Tallinn lõpetas selleks hooajaks oma sõidud. Taas on oodata bussiliiklust augustikuus, kui kool järgmisel õppeaastal tööd alustab.

Rohelise kilekoti teenuse hind tõuseb 400%

Meilikasti tuli kiri, et alates 1. juunist tõuseb Rohelise kilekoti teenuse hind seniselt (10 krooni) 40 kroonini. Lisaks muudetakse rohelise kilekoti äraveopäeva, kuu viimase neljapäeva asemel viiakse kott minema kuu neljanda nädala teisipäeval (konteineri äraveoaeg jääb samaks).

Adelan prügiveod klienditeenindus vastas mu järelepärimistele, et rohelise kilekoti teenus on vabatahtlik ja sellest on võimalik loobuda. Ka ei selgitata, mis täpselt kallimaks on läinud, kas äravedu või prügi ladestus. Vald ei ole mu järelpärimisele veel vastanud.

Olen nõus rohelise kilekoti teenuse jätkamisega, kuna pean prügi sorteerimist vajalikuks.

Kuigi see annab rahakotis tunda. Sorteerime prügi nii hoolikalt, et kuu lõpus on meil kaks kilekotti pakendeid täis ja konteiner ise on pooltühi.

Selles suhtes kilekotiteenuse hinnatõus 80-kroonini on kui karistus hoolika sorteerimise eest. Huvitav selles mõttes, et rohelise kilekoti algne idee oli ju selle tasuta äravedu, et soodustada prügi sorteerimist. Nüüd tekib küsimus, miks ma üldse sorteerin prügi, kui kilekotis oleva prügi maht on samas hinnaklassis, mis mu konteineris. Nüüd maksan prügi äraveo eest kokku umbes 150 krooni. Lisaks Tabasalu jäätmejaama regulaarne külastus, kuhu annan ära ohtlikud jäätmed (põhiliselt patareid, pirnid).

Kummaline ka selles olukorras, et lähiajal prügipõletusega energia tootmise alustamisel prognoositakse prügi kui tooraine nõudluse kasvu. Ja veel see, et sorteeritud prügi peaks olema ju tooraineks tööstustele, kes seda ostavad. Võrdluseks nt. Nõmme linnaosa, kus sarnane teenus on tasuta, lisaks rohelisele kilekotile on kollane, kuhu pannakse klaas. Ja prügi äravedu ei toimu erinevatel päevadel.

Mul küsimus, et kuhu ikkagi läheb sorteeritud prügi? Kahju, et meie prügiettevõtte algusaegade kliendisõbralikkus on kadumas. Midagi pole öelda, prügiga toimetamine on ettevõtete jaoks lihtsalt äri, mitte looduse hoidmise missioon.

Adelan prügiveoga pidanuks vallal leping lõppema eelmise aasta kevadel, uue konkursi vaidlustamise järel ollakse kohtus, mille tulemustest pole siiani midagi kuulda.

Rohelise kilekoti teenusest

Prügiinfo valla kodulehel

Viimases Harku Valla Teatajas ei olnud prügiveoteenuse muutumisest sõnagi

Prügiveo hindade võrdlus teiste valdadega.

Vaateplatvormi ümbrus sai taas korda

Eelmised kolm aastat toimus vaateplatvormi ümbruse koristus aprilli viimasel nädalavahetusel (vt reportaaži eelmisest aastast), sel aastal toimus siis 1. mail koos üle-eestilise talguga. Päev läks hästi, koos lastega oli kohal 20 osalejat nii Merikülast kui ka panga pealt elamurajoonist. Harku vald toetas üritust, rahastades konteineri renti.

Konteiner sai ääreni täis. Üldiselt oli platvormi ümbruses prügi vähem kui varasematel aastatel (masu ja paksu lumega talve mõju?). Seetõttu sai koristatud varasemast suurem ala, Muraste reoveejaama ümbrus ja Tilgu teest kilomeetrine lõik sai läbi käidud. Leidsime ka prügi, mis oli metsa all vedelenud aastaid. No igasugust sai leitud, fantaasiagi ei jõua nii kaugele, mida ümbruses leidus. Mikrolaineahi, ostukäru ja purunenud arvutikuvar olid markantseimad, samuti oli platvormi juures rehve põletatud...

Mõned viperused. Konteiner ei jõudnud kohale enne töö lõppu ja saime oodates korraliku vihma kaela. Lõpuks tuli teade, et konteinerveok on Tilgu teel kraavis ja ei saa omal jõul välja. Abi pakkusid Tilgu sadama koristustööde tegijad, kel oli traktor kohapeal, aga auto saadi välja ühe veokipuksiiri abil. Meele tegi mustaks ka see, et kui konteinerit käisin paar tundi hiljem üle vaatamas, siis oli juba üks paberrätikunutsakas maas vedelemas. Platvormil viibis mitu inimest, küllap nendest keegi loopis alla. Imelik, sest nendele pidi paistma triiki täis konteiner...

Peale tööd sai tehtud supiga pealelõuna, naabrid said omavahel tuttavamaks ja päev kuulutati kordaläinuks.

Pildid:













Suurejooneline korrastustöö toimus ka Tilgu sadamas, Muraste küla metsas, Tabasalu looduspargis ja Suurupi ülemise tuletorni juures.

Sisekaitseakadeemia uueks rektoriks saab Lauri Tabur

Lauri Tabur on meie kohaliku detailplaneeringuga tihedalt seotud. Alates kümnendi algusest osalenud sisekaitseakadeemia kolimise korraldamises, ka kui eestvedaja ja hingega asja juures olnud. 2006. aastast alates koordineerinud akadeemia organiseerimist Murastesse.

Kes käinud Tilgu tee ja Muraste kooli detailplaneeringut tutvustavatel koosolekutel, on kindlasti teda kohanud. Kaitsmas ja selgitamas siseministeeriumi visioone.

Kas Lauri Taburi juhtimise ajal järgmise viie aasta sees kolib sisekaitseakadeemia lõpuks Piritalt minema ja Murastesse? Saame näha.

ERR 30.04.2010

Meenutuseks:
Siseministeeriumi pressiteade 180
Kas sisekaitseakadeemia kolimise otsus üldse on olemas?
Sisekaitseakadeemia katse kolida "Kalevi julgeolekulinnakusse" ja loobumine
Lauri Tabur on ka MTÜ Naabrivalve juhatuse liige ja veab tulevikuveebi.

Jõudu Laurile ta uues töökohas, kindlasti kohtume veel.

Tilgu tee puud jalus

Eile veeti Romantiku tee ühele krundile moodulmaja sektsioone ja tegemist oli ülegabariidilise veoga. Teele lähedalpaiknevate puude tõttu tuli eskortijatel ka palju puuoksi eemaldada, hiljem olid teede ääred maasvedelevaid männioksi täis.

Tilgu tee on niivõrd kitsas, et treiler, millelt moodulid maha tõsteti, pidi kogu tee suurele maanteele tagasi sõitma tagurdades, pea kaks kilomeetrit. Lihtsalt mitte kusagil ei olnud kohta, kus pikka autorongi ringi pöörata.

Aga tee kitsas ka väiksematele liiklusvahenditele. Eelmisel laupäeval näiteks sõitis üks auto teelt välja ja üks puu jäi ette.

28. aprillist Merikülas naabrivalvesektor

Eile, 28. aprillil, sai Harku vallamajas alla kirjutatud leping, millega loodi Meriküla naabrivalvesektor. Kohal oli esindaja MTÜ-st Eesti naabrivalve, politseist ja valda esindas vallavanem. Arutasime kandiga seotud muresid ja eeliseid. Lõpuks sain iga pere jaoks paki trükistega - kasulikku lugemist tunniks ajaks. Sain ka naabrivalvepiirkonnas teavitavad infosildid ja kleepekad.



Harku vallas on nüüd 21 naabrivalvesektorit. Meriküla sektorisse kuulub kuusteist kodu. Juba nädala on külapiirkonna turvalisuse küsimuses suheldud nii Muraste kooli kui ka maanteeametiga. Huvi koostöö vastu on vastastikune.

Harku valla sektorite nimekiri
Mis on naabrivalve?
Soodustused naabrivalvajatele
Tunnusta naabrit
Uuringud naabrivalve sektori mõjust

Tilgu tee remonditakse juba sel aastal

Naabrid nagu head naabrivalvurid ikka, panid tähele, et Tilgu teel viimasel ajal liigub palju inimesi, kes maantee hooldajate tunnustega autodega ringi liiguvad.

Pöördusin maanteeameti poole ja sain teada, et tõepoolest tehti teel põhjalik ülevaatus ja plaanis on kõrvalmaanteede registris oleva tee seisukord viia teeseadusele vastavaks. Juuni lõpuks loodetakse kokku saada tee remondi projekt ja selle järel tellitakse tööd. Plaanitakse remontida-uuendada teekatet, puhastada kraave, vahetada truubid ja võtta teeäärseid puid maha.

Valmistame ette tee remondi projekti, mis valmib juuni lõpuks ja seejärel tellime projektikohased tööd. Eesmärk on muuta tee riigimaantee tunnustele vastavaks ja talvel ka tavatehnikaga hooldatavaks. Looduskaitseala ulatuses saame küll ainult teekatte remontida (uuendada), mujal lisaks ka puude ja võsaraie teemaa ulatuses, kraavide puhastamine, truupide vahetus. Koostatakse uus liikluskorraldus.

Hea uudis, on märgata, et teega tegeletakse. Sel kevadel vaatamata rängale talvele, on teekatte aukudele üsna kiiresti jaole saadud, ei ole varasemaga sarnast pikka aega, mil löökaugud muutusid niivõrd sügavaks, et isegi jala ei olnud võimalik mööda saada. Aasta algul küll jäädi lumekoristusega jänni, aga iga nädalaga muutus olukord paremaks vaatamata sellele, et tee on lumekoristuse jaoks suht keeruline.

Praegu hoitakse teel silma peal ja ka remont plaanis.



Esitasin mõned ettepanekud liikluskorralduse osas. Palusin ka meid kursis hoida ja kinnitati, et tee teemal võtame projekti tegemise käigus ühendust.

Tee on 11414
Tilgu tee haldaja nüüd maanteeamet

Kus asub Meriküla

Merikülla viib vaid üks tee

Tilgu tee laiendus LKA-s komplitseeritud

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?