Tilgu tee prügitalgul üle 20 osaleja

Täna sai siis prügitalgu tehtud. Vaateplatvormi juures oli koristamas 12 inimest, Tilgu tee ääri ja rannaäärt koristas umbes 6, Andrese talu suur pere peale nende. Tilgu sadama ümbrust koristas rohkem kui 8 kohalikku, ka Tilgu tee Rannamõisa küla ots võeti ette. Töö kestis neli tundi.

Vaateplatvormi juurde saime kokku umbes 6-7 kuupmeetrit prügi, Tilgu sadama juures kuskil 5-6 kuupmeetrit.

Siinkohal paar pilti, leia kümme erinevust ;)

Merikülast peale mu enda pere ei osalenud kedagi teist. Ei tea, milles asi, kas teated ei jõudnud kohale või oli neil lihtsalt muud plaanid? Aga vahet pole, eelkõige tahtsin ise koristada ja käed külge panna, andsin teistele lihtsalt teada, et toimub, ja võimaluse osaleda. Loodus sai puhtamaks naabritetagi.

Kolmiku tee rahvast tuli palju, Andrese ja Kaasiku talu pered olid kohal ja Romantiku külast suur seltskond Rummelite perega eesotsas, paar töötajat piirivalvekolledzhistki aitamas :). Tänu kõigile neile sai suur ala siiski korda tehtud. Ekstra tänu Kärdile, kes Tilgu sadama poole enda organiseerida võttis. Grillijate-päevitajate vahetus läheduses koristamine on ju üksjagu ekstreemnegi.

Hilisõhtul käisin konteinereid veel kontrollimas, pisut oli lisagi juurde tulnud, mis muidugi hea. Ikka parem, kui see prügi kuskil metsa all. Aga sellega seoses oli ka ohtlikke jäätmeid sekka ilmunud (vaata albumist viimast fotot), mille konteineritest välja noppisin, kõike vist ka ise ei avastanud. Ilmselt veel ei osata mõnda osa jäätmetest pidada kemikaalidega seostatavaks. Pole hullu, õpime. Järgmine kord targemad.

Aga muidu oli väga tore, palju rõõmsaid inimesi koos. Ja ilmataat ei vedanud alt, saime lubatud sooja ilma.

Suured tänud kõigile osalejatele, üks toimekas päev oli. Järgmisel kevadel jälle!

Vaata koristuspäeva pilte siit.

TILGU tee ümbruse koristuse TALGUD 26. aprillil

Praegu, mil lumi sulanud ja rohelust veel ei ole, oleme ehk kõik märganud, kui palju Tilgu tee ääres ja vaateplatvormi ümbruses on plastpudeleid, joogipurke, kilepakendeid ja igasugust muud sodi, mis kandunud ka kaugemale metsa alla. Sellega seoses tekkis mõte, et teeks oma koduümbruse ühiselt korda.

26. aprillil organiseerime kevadkoristuse Tilgu tee ümbruses. Üks grupp koguneb vaateplatvormi juurde, teine Tilgu sadama parklasse, mis teekallaku kõrval, vastavalt sellele, mis osaleja kodule lähemal. Mõlemasse kohta organiseeritud ka prügikonteinerid ja kogunemisel jagame koristusalad.

NB!

Konteinerisse ei tohi panna ohtlikke jäätmeid:
- päevavalguslambid
- kodumasinad ja -tehnika, kineskoobid
- akud, patareid
- rehvid
- kasutatud õlid, õli sisaldavad jäätmed, värvi-, liimi- ja lakijäätmed, lahustid
- mürgid ja tõrjeained, elavhõbedat sisaldavad jäätmed

Lisaks oleks hea, kui oma prügi ei veetaks konteinerisse, need vaid 7-8 m3 suurused.
Seega väldiks veel:
- ehitussodi
- aiandusjäätmeid

Konteiner on vaid selle prügi jaoks, mis loodusest leitud ja metsa ning randa ei kuulu.

Ohtlike jäätmete kogumisring toimub Harku vallas 2. mail ja 15.30 - 16.00 on kogumisautoauto Muraste bussipeatuse juures. Kui koristuspäeval midagi sellist leiame, siis saame ära anda nädala pärast. Vaata lisainfot: Heakorrakuu Harku vallas.

Kogunemine 26. aprillil toimub kell 1000. Igaüks võtab kaasa mõne suure kilekoti. Kui kellelgi on võimalus järelkäruga tulla, et kaugemalt kilekotte konteineri juurde vedada, andke teada.

Küsimuste korral helistada Mairoldile (5219785, mairold.vaik^gmail.com).

Seni oleme Merikülas mitu head aastat koos Kolmiku tänava rahvaga vaid Muraste vaateplatvormi ümbrust koristanud. Järjekindla koristamise tulemusena on prügi selles kohas kõvasti vähenenud, mõtlesime, et sel aastal võiks ka Tilgu tee ümbruse ette võtta. Praeguseks on oma osavõtusoovist juba teatanud Arno, Stella, Toomas, Jaanus, Katrin, Kärt, Mari, Jaan, Kai, Egle peredega.

Seda enam, et nüüd me ühiselt oma kodupiirkonda igasuguse kinnisvaraarenduse eest kaitsmas, koristustalguga näitaksime eelkõige iseendile, et hoolime oma kodu ümbrusest, selle loodusest, külast ja lähedal asuvatest kaitsealadest. Kui hoolime oma elukeskkonnast ja seda hoiame, siis on see kõige paremini hoitud. Et oleme ka ümbruskonda hoides ka füüsiliselt aktiivsed, me ei kaitse oma kodukanti vaid kabinetiavarustes.




Samal päeval koristab MTÜ Tabasalu Looduspark liikmeskond Rannamõisa parki ja kaitseala. Kui me oleme sama MTÜ liikmed, siis ehk peale talgut pealelõunal saame ühiselt lõkke ääres kokku?

Järgmise kontaktini ja pühapäeval näeme!

Tilgu sadamasse purjespordikool

Uudis Tilgu sadama kohta. Sadamat veel ei olegi, aga huvilisi selle ümber on. Nimelt Tilgu sadama juurde luuakse Otemarina Jahtklubi.

Harku Valla Teataja 7. numbri hoolikas lugeja juba teab:

Valla omandis olevast Tilgu sadama kinnistust antakse osa kümneks aastaks tasuta kasutusse MTÜ-le Otemarina Jahtklubi lastele purjetamise algõpetuse ja noorsportlastele treeninguvõimaluste loomise otstarbel.

Valla korraldus ka Estlexis olemas.

Eesti Jahtklubide Liidu koosolekul oli sellest juttu.

- Tilgu sadama jahtklubi
Krista Kruuv tutvustas juhatusele Enn Tammaru poolt saadetud informatsiooni materjali Tilgu sadama baasil loodava Otemarina jahtklubist. Loodavas jahtklubis plaanib hakata tegutsema Rein Ottosoni Purjespordikool. Juhatus võttis informatsiooni teadmiseks ja nägi seda tubli initsiatiivina noortepurjetamise valdkonnas.

Erakool Rein Ottosoni Purjespordikool on loodud 1997. aastal Tallinnas. Loe lisa siit.

Mina igal juhul tervitan seda otsust, et noortega tegelev MTÜ saab ala kasutada tasuta. Omal ju lapsed sirgumas. Kahju ainult, et see sadama tegemine venib, paljud on muutunud kannatamatuks.

Kommentaar 16. märtsi koosoleku stenogrammile

Lugesin eile õhtul 11-leheküljelise koosoleku stenogrammi läbi. Protokolliks ei saa ma seda lugeda, sest eelkõige puudub sellest kokkuvõte ja otsuste loetelu. Tegelikult on ELLE OÜ poolt koostatud ja ka varasemad koosolekute kirjutised puhtalt stenogrammid. Kuidas kirjutatakse protokolli, sellest loe Wikipediast.

Muidugi on hea, et koosolekud on üles tähendatud sõna-sõnalt, kuid mind häirib see, et mingeid kokkuvõtteid ei ole tehtud. Nii näiteks jääb viimast kirjutist lugedes lahtiseks, kui palju alternatiive siiski esitati? Lisaks sellele rohkem kui üks kord mainitakse, et alternatiive ei ole enne seda koosolekut esitatud, kuigi ma ise saatsin detsembris 3 alternatiivvarianti koos lisatud kaartidega ja KSH programmi märtsi alguse ettepanekutes esineb üks neist päris jõuliselt.

Kuna koosolek oli kokkukutsutute jaoks jututuba ja ka see on vormistatud vaid stenogrammi vormis, siis edasises tegevuses pole selle dokumendiga midagi peale hakata.

Keskkonnaministri seisukoht 07.04.2009

Täna toimus ajalehes Oma Saar Online-intervjuu keskkonnaministri Jaanus Tamkiviga.

Lisasin ka omalt poolt küsimuse:

Teame, kuidas riik ja keskkonnaamet suhtuvad kinnisvaraarendusse looduskaitsealas. Juba seadustega on piirangud. Kui aga looduskaitsealasse ehitab riik, siis kes kaitseb looduskaitseala riigi kinnisvaraarenduse eest, kui kohalik omavalitsus seda ei tee?

Jaanus Tamkivi vastas:

Kui küsimus puudutab Murastesse kavandatavat arendust, siis Keskkonnaministeerium ei ole seda algusest peale toetanud. Riik on üks tervik, kus ühtesid ei eelistata teistele.

Paistab, et keskkonnaminister on asjaga kursis, kui sai kohe aru, et Murastega on tegemist. Tegelikult on keskkonnaminister ka piirivalvekolledžit selles küsimuses külastanud ja seega ka ise Tilgu teel sõitnud.

Niiet ministeeriumid on vastamisi ja ei ole mingit koalitsioonilepingu punkti SKA kolimisest olemas, nagu üks härra novembrikoosolekul väitis.

MÄRTSI KOOSOLEKU PROTOKOLL 2009

Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise (KSH) programmi avalik arutelu protokoll saabus pool tundi tagasi.

Protokolli andmed
Aeg: 16. märts 2009, 16.00-18.15
Koht: Harku vald, Tabasalu, Harku Vallavalitsus

Loe lisa siit: 16.03.2009

Või projekteerija materjalide hulgast: siin.

Jaanuari koosoleku protokolli loe siit.
Novembri koosoleku protokolli loe siit.

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Muraste ja Suurupi külas mereäärne ala võeti kaitse alla 18. augustil 2005, Looduskaitseseaduse §10 lõike 1 alusel.

Eesmärk: EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – hallide luidete (2130*)2, lubjakivipaljandite (8210), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) kaitse ning Põhja-Eesti paekalda ja pangametsa kaitse.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 214 hõlmab kaitseala Muraste loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

Võrdlesin Euroopa komisjonile esitatud kaarti ja praegust ning tekkis küsimus, kuidas on määratud Muraste LKA piirid? Nimelt Euroopa komisjonile esitatud kaart ja lõpptulemus erinevad nagu öö ja päev. Eelkõige on LKA-st välja jäetud hoonestatud kinnistud, ilmselt selle eesmärgiga, et mitte piirata juurdeehitusi.
Kaasa arvatud mu enda õu, kellele ma selle eest peaks tänulik olema? Ei mäleta, et oleksin kellegilt LKA-st väljajäämist nurumas käinud.

Juba Euroopa komisjonile esitatud kaardilt on Tilgu tee välja jäetud. Olen mitmetelt ametnikelt küsinud, kes otsustas selle, et Tilgu tee välja jäeti, aga keegi ei oska vastata. Minuarust on Tilgu tee väljajäämine silmakirjalik, kuna selle ulatuslik laiendus siiski mõjutab ka ümbritsevat ja seega looduskaitseala.

Aga võrrelge ise.

Natura 2000 ala aastal 2004:
Muraste LKA aastal 2005:

Bürokraatiamaailmast puutumatu mõtlemisega saan nii aru, et kui maastikul määratakse mingi ala, siis on see ka ala moodi, mitte auklik nagu juust ja sakiline kui käärid ja paberi saanud väikelapse töö. Vanasti looduskaitseala piire määrati ikka teistmoodi, kui kellegi õu jäi alasse sisse, siis ta sinna ka jäi. Kui mingi tee läbis ala, siis kaasati ka see sinna, mitte ei tehtud kahte eraldi ala mõlemal pool teed.

Muide, Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja järgi oleks Tilgu tee justkui Muraste looduskaitsealas sees.

Jälgides sõnastust: Muraste LKA valitseja on Keskkonnaamet, §4 (7) aga lisab:

Kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on lubatud: ... 4) Tilgu tee rekonstrueerimine.

Küsimus: Kuidas saab Keskkonnaamet lubada Tilgu tee rekonstrueerimist või selle keelamist, kui Tilgu tee on kaitsealast väljas?

Seega seaduseauk, mida võidakse osavalt enda kasuks pöörata.

Kes küll kaitseb riiki riigi enda eest?

Edit 2010: Maaomanike hambajäljed looduskaitsealadel.

Tilgu tee ja sellealune klint ei kuulu Rannamõisa MKA-sse

Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna.

Huvitav, kas klint on maastikukaitseala moodustamisest peale (1959) nii palju edasi lagunenud?
Seega oleks aeg korrigeerida Rannamõisa MKA piire. Ja Muraste LKA piire samuti.

Kaardipilt Maa-ameti serverist.

Tabasalu Looduspark ja TT Grupp

Meriküla, Romantiku, Ilmandu ja Rannamõisa küla ja neid läbiva Tilgu tee lähiala kaitsmiseks hoolimatu kinnisvaraarenduse ja ehituste eest on loodud aktiivsete inimeste grupp, kes tegutsevad vabatahtlikkuse alusel. Paraku tuleb teha ka mõningaid kulutusi, et loodus- ja elukeskkonna ohustajatele kindlamalt vastu seista, et saaksime:

- oma seisukohtade avaldamiseks ja tegevusplaanide teostamiseks kasutada professionaalset juriidilist abi;

- vajadusel kaasata sõltumatuid KSH eksperte;

- vajadusel katta kohtukulusid (kui me oma õiguste eest seismisega ükskord sinna peaksime jõudma).

Selleks on loodud arve raha kogumiseks.

Kuna Tilgu tee aktiivsete inimeste grupp on koondunud MTÜ Tabasalu Looduspark tiiva alla, siis plaanime ka raha kogumise teha ametlikult läbi selle MTÜ. Selleks on MTÜ juurde loodud eraldi arve meie tegevuse jaoks.

MTÜ Tabasalu Looduspark arveldusarve Hansapangas on 221045375142.

Selgituseks: TT Grupp ja annetaja nimi koos aadressiga.

NB! Lisaks tuleb enne ülekande tegemist astuda MTÜ Tabasalu Looduspark liikmeks ja selleks on vaja 100 krooni kanda liikmemaksude arvele 221022277904, selgituseks: liikmemaks Tilgu tee. Põhjus eelkõige selles, et ainult liikmed saavad aruandeid raha kasutamise kohta.

Esialgseteks kuludeks plaanime koguda vähemalt paarkümmend tuhat krooni ja selleks on iga annetus sellele arvele teretulnud. Arvestades tänaseks enda vastavasisulisest huvist märku andnud elanike arvu ning juba praeguseks kaasatud juristi tööde mahu prognoosi, ootame annetusarvele panustamist 1500 krooni pere/kinnistu pealt.

MTÜ Tabasalu Looduspark TT Grupiga seotud liikmetele hakkame esitama aruandeid laekunud summadest ja kuludest (e-posti teel). Esialgu kord kuus, kui raha liikumised intensiivsemad, siis ka tihedamini.

Kui ilmneb, et kogutud raha jääb peale protsesside lõppu üle, siis otsutame üheskoos, kas jätta ülejääk MTÜ-le, kes tegutseb õilsate eesmärkide nimel või maksta annetajatele tagasi.

PS! Sellist finantseerimise võimalust riigi või valla vastu kohtusse minekuks ja muude sellega seotud kulude katmiseks on ka varem kasutatud. Näiteks Muraste Mõisapargi detailplaneeringu vaidlustamise protsessis, kus valda võites saadi ka kohtukulud tagasi ja ülejäänud raha on sihtotstarbeliseks kasutamiseks MTÜ Suurupi Seltsi arvel.

Loe 2007. aasta Postimehest lisa: Kohus tühistas plaani ehitada Muraste mõisaparki elumaja.

Tsitaat artiklist: «Mitmesaja elaniku allkirju ei ole valla koostatud haldustoimikus, mistõttu jääb kahtlus, et volikogu ei teadnudki neist midagi.»

Ja ka vastava protsessi riigikohtu otsus: KOHTUOTSUS 12.05.2008.

----------------------------------------------------------------------------------------------

MTÜ Tabasalu Looduspark

Tabasalu looduspark paikneb täies ulatuses Rannamõisa maastikukaitsealal. Looduspark on rajatud Eestimaa Looduse Fondi ja Tabasalu aktiivsete loodushoidjate algatusel. Tabasalu Looduspargi eesmärk on pakkuda mitmeid looduskasutuse võimalusi ning säilitada kaunist Tabasalu panka ning pangapealset loodust. Park asub riigimetsa alal ja tänapäeval haldab seda MTÜ Tabasalu Looduspark.

Foto: http://xgis.maaamet.ee/

MTÜ Tabasalu Looduspark asutati 2002. aasta veebruaris. MTÜ asutajaliikmeks astusid 24 eraisikut ja ELF. 1959. aastal loodud Rannamõisa maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet, MTÜ haldab kaitseala.

2006. aastal sai Tabasalu looduspargis Rannamõisa maastikukaitsealal valmis looduse õpperada, mis kannab nime Aura loodusrada. See on valminud paljude organisatsioonide koostöös. MTÜ on oma tegevuse jaoks lisaks annetusele ka saanud mitmeid toetusi Harku vallalt ja mitmetelt ettevõtetelt. 2007. aasta suvel seati üles 12 kohapealset loodust, taimestikku ja linnustikku tutvustavat stendi, koostamisel on liigipõhised infotahvlid ja õppematerjalid, mis paigutatakse internetti.

Tabasalu looduspark seisab hea ka piirkonna heakorra eest, igal aastal korraldatakse koristustalguid. Looduspargis on toimunud nii kontserte kui suveteatrite etendusi. Loe lisa HVT-st 04.2005.

Seoses Tilgu tee piirkonnaga seotud probleemidega on MTÜga liitunud ka palju Ilmandu ja Muraste küla elanikke.

Kiri Andreselt

Esmaspäeva õhtul helistas mulle Andres Alajaan ja sain teada, et lisaks meile on Tilgu teel teisigi inimesi, kes püüdnud vallast detaiplaneeringuga seonduvatele küsimustele vastuseid saada. Andres on Merikülas elanud juba 20 aastat, on näinud ümbruse muutumist ja igasuvist rahvamasside kasvu looduses. Ta pere on ka metsapõlengutega võidelnud ja elab hingega kaasa kõigele, mis loodust mõjutab.

Andrese ettepanekuks on teha pangalt allasõidutee Kolmiku ja Merikülli tänava vahel. Infoks niipalju, et see on projektiga seotud inimeste hulgas olnud ka alternatiivvariandiks (nagu novembri koosolekul tutvustati), plaaniti ringrampi. Aga nüüdseks on see variant tunnistatud liiga kalliks ja projekti arutelust väljas. Vald oleks niigi palju võinud vastata, et selle ettepaneku analüüs on tehtud, aga seda ei peeta ratsionaalseks. Oleme omapoolse lahendusena välja pakkunud, et Tilgu tee Muraste looduskaitseala osas rekonstrueeritaks vaid praegustes piirides, kõnniteega kõrval ja mõne möödasõidutaskuga suurte sõidukite jaoks.

Allpool tema kiri vallavalitsusele, mille ta andis üle jaanuari koosolekul, aga siiani ei ei ole tema küsimustele vastatud. Ootame endiselt vallalt vastust.

_______________________________________________________

29.01.2009.a, Harku Vallavalitsusele

Ettepanek Muraste külla rajatava Sisekaitseakadeemia juurdepääsuteede küsimuses.

Sisekaitseakadeemia (SKA) ehituse eskiislahenduse tutvustamisel 26. nov. 2008.a selgus, et selle põhijuurdepääsuteeks on kavandatud 4 km pikkune Tilgu tee.

Praegune Tilgu tee on 5m laiune asfaltkattega kurviline, vähese liiklusega. Tee kõrval kasvavad suured puud moodustavad sellest allee. Klooga maanteelt algav tee läbib rahuliku Ilmandu elurajooni, kauni suvilaühistu Romantiku, edasi pangalt alla Tilgu sadama ümbruse puhkeala ning viimased 1,4 km kulgeb Muraste Looduskaitsealal. Arukas sõidukiirus on 30 km/h. Tee kulgeb osaliselt liivakivi klindi serval, mis ei talu suurt koormust ja vibratsiooni.

Rekonstrueeritava Tilgu tee laiuseks on plaanitud 7 m + 3m haljasriba + 3m kergliiklustee. Kogu trassi laius 13m. Liikumiskiirus 50 km tunnis. SKA-ga seotud inimeste arvu kasv: personal + õpilased – kuni 1500 inimest. Trassi ehitusel tuleb maha võtta umbes 720 suurt puud, nendest 500 Muraste Looduskaitsealal.

Sellise intensiivse liiklusega (1500 SKA-s viibivat inimest) tee rikub jäädavalt rahulikku väljakujunenud elukeskkonda. Kavandatav sõidukiirus 50 km/h ei ole võimalik arvestades tee profiili ja inimeste liikumist. Ka on tee rekonstrueerimine plaanitud kujul väga kallis.

Arvestades eeltoodut arvan, et on mõistlik valida alternatiivide hulgast.

Ettepanek: SKA põhiteeks tuleb teha Klooga maanteelt algav Kolmiku tee, edasi pangalt alla Merikülli teele. Ehitada oleks vaja ainult pangalt allatulev tee, muud tänavad on juba olemas. Pangalt allasõidu valmimisel hakkaks SKA liiklus kulgema Klooga maanteele Kolmiku tn. kaudu. Tee pikkus 1,6 km (Tilgu teed mööda 4 km.).

Tilgu tee aga jääks tagavarateeks. Tee oleks kasutatav ka kergliiklusteena, sest liikluskoormus sel juhul väheneks (Sisekaitseakadeemia kasutaks uut teed).

Sellise lahenduse puhul säiliks Tilgu tee ümbruse väljakujunenud rahulik elukeskkond ja kaunis loodus. Kasvama jääks 720 suurt puud. Jääks ära asjatud kulutused ja säiliks Tilgu Sadama puhkeala ja Muraste Looduskaitseala mõistlik kasutatus ümbruskonna elanike poolt.

Lugupidamisega,

Andres Alajaan

Andrese talu, Muraste küla