Infot saab ELLE OÜ kodulehelt. Zip-failides on palju infot, on ka huvitavaid kirju, mida ei ole siiani laiemalt levitatud (nt Keskkonnaameti seisukoht 14.12.2009) ja vastus sellele. Samuti on huvitavad maaomanike kirjad.
Varsti peaks ka laiemalt välja kuulutatama. Valla leheski ei ole veel üles pandud (19.07.10).
KSH aruandes rõhutatakse sellele, et paljuski raskendas tööd Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava puudumine. See alles algatati, loe valla kodulehest.
Oluline on, et KSH aruande järgi ei soovitata midagi rajada rannaalasse ja klindi vahetusse lähedusse. Samuti peetakse oluliseks eelnevalt ära teha Natura hindamine.
Olulised numbrid on ka 100 ja 1000. Esimene märgib 2009. aasta liikluskoormust ööpäevas, teine number on uue tee projekti järgi planeeritav liikluskoormus ööpäevas. Õppekompleksi kasutajateks on arvestatud orienteeruvalt 1000 tudengit ja 259
õppejõudu. Paneb mõtlema.
Mõned väljavõtted KSH aruandest.
18 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul võib kõige suuremaks
raskuseks pidada kavandatava tegevuse asukohavalikut. Otsus tellida
detailplaneering Sisekaitseakadeemia kolimiseks praeguse Politsei- ja
piirivalvekolledži Muraste kooli territooriumile on tehtud varajasemas
planeerimisetapis. Selles otsustusprotsessis ei ole keskkonnamõju hindajatele
teadaolevalt erinevate võimalike asukohtade kaalumisel arvestatud ühe kriteeriumina
ka keskkonda. Seega ei ole võimalik toetuda ühelegi analüüsile, millest selguksid
pakutava asukoha eelised kavandatava tegevuse elluviimiseks selles asukohas.
Sellest tulenevalt on käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise juures
äärmiselt keeruline tulla tagasi otsustusprotsessi eelnevatele etappidele ja käsitleda
asukohavalikut.
Teise raskusena tuleb märkida Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava
puudumist ning suures osas puuduvaid inventuuriandmeid. Kaitsekorralduskava
koostamise korraldab Keskkonnaamet. Kuna KSH metoodika näeb ette
olemasolevate andmete kasutamist ning originaaluuringud väljuvad töö piirest, eriti
kavandatava tegevuse alaga piirneval ala, siis selle tulemusena oli raskendatud
kavandatavast tegevusest tuleneva mõju hindamine looduskaitsealale, selle kaitse
eesmärkide saavutamisele.
Kolmanda raskusena väärib mainimist asjaolu, et detailplaneeringu etapis
planeeritakse tegevus vastavalt DP mahtudele, see ei sisalda detailset
informatsiooni, mis selgub alles järgnevates projekteerimise etappides. Sellest
tulenevalt on KSH käigus võimalik anda hinnanguid teatavalt üldistatuse tasemel ja
anda soovitusi võimalike uuringute läbi viimiseks siis, kui vajalik sisendinfo on
selgunud.
19 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Harju
maakonnas Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu
tee ning lähiala detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Harku Vallavalitsuse 19. veebruari
2008.a. korraldusega nr 259. Sama korraldusega algatati detailplaneering ning
kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne. KSH algatamise aluseks on
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (algviide: RT I
2005, 15, 87) (edaspidi KMH ja KKJSs). Harku Vallavalitsus eeldab, et kavandatav
tegevus on olulise keskkonnamõjuga. Planeeritavat ala ümbritseb osaliselt Natura
2000 võrgustikku kuuluv Muraste looduskaitseala..
Detailplaneeringuga nähakse ette kavandava tegevuse põhimõttelised lahendused,
et kolida siiani Tallinnas, Kase 61, asuva Sisekaitseakadeemia ümber praeguse
Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži territooriumile Muraste külas. Sisuliselt
tähendab see haridusasutuse toimimiseks vajalike õppe- ja eluhoonete,
spordihoonete ja teiste õppeasutuse eesmärke täita aitavate rajatiste ja
tehnovõrkude rajamist. Lisaks on vajalik õppekompleksi juurdepääsu lahendamine.
Käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises on käsitletud ja võrreldud
kahte arengualternatiivi:
Alternatiiv 0 - Nullalternatiivi all mõistetakse keskkonnamõju strateegilise
hindamise puhul olukorda, kus planeerimisdokumenti ei kehtestata ning
kavandatavat tegevust ei toimu. Detailplaneeringu ala seisund ei ole siiski ajas
muutumatu. Kui detailplaneeringut ellu ei viida, toimuvad (jätkuvad) nii teatud
looduslikud kui inimeste põhjustatud protsessid.
Alternatiiv 1 - detailplaneeringuga vastavalt lähteülesandele kavandatav tegevus,
kus detailplaneeringu alale rajatakse vajalikud hooned ja rajatised ning
rekonstrueeritakse osaliselt vana ja rajatakse uus tee.
Nullalternatiivi mõju metsale, elupaikadele, taimestikule ja loomastikule on nõrgalt
negatiivne, eeldusel et alal lastakse vabalt areneda. Negatiivne mõju tuleneb
eeldusest, et Piirivalvekolledž jääb tegutsema ka nullalternatiivi korral (sh koerad).
Mõju inimese tervisele on pigem negatiivne suure hädaolukorra tõttu. Sotsiaalsele
keskkonnale on mõju välistavalt negatiivne. Negatiivne mõju avaldub inimeste
varale.
Kavandatava tegevuse mõju tuleneb nii ehitusaegsest tegevusest (peamiselt
lühiajaline mõju) kui sellele järgnevast ehitiste kasutussevõtust (pikaajaline mõju).
Ehitustegevusega kaasnevad peamised tagajärjed on: tee laiendamisel
eemaldatavate puude maha võtmine. kaasnev maastiku muutus, liigvee
ärajuhtimine, tolm ja teised heitmed välisõhku, ajutine mürataseme tõus, ehitus- ja
raietööde jäätmed ning ajutine transpordikoormuse tõus juurdepääsuteedel.
Elamute ekspluatatsiooni olulisemad tagajärjed on: olme- ja haljastusjäätmete teke,
veekasutus, reovee ja sademevee teke, suurenenud transpordikoormus, olmemüra
ning energiatarve.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb negatiivne mõju looduskeskkonnale läbi
Muraste looduskaitseala. Inimese tervisele võib mõju pidada pigem positiivseks, sest
väheneb avariioht kitsa tee kasutamisest. Lisaks suureneb võimalus edendada
tervist. Sotsiaalsele keskkonnale on mõju endiselt negatiivne ent võrreldes
olemasoleva olukorraga väiksem. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest uue
teeni, väheneb oluliselt Tilgu tee liiklusintensiivsus, mis eeldatavasti vähendab
koormust liivakivipaljandile ning suurendab selle püsimist. See tagab inimeste vara
säilimise pikema aja jooksul. Majanduskeskkonnale võib mõju lugeda positiivseks.
Uus tee annab võimalus arendada Tilgu sadamat.
Keskkonnaeksperdid järeldavad oma töö tulemusena, et keskkonna seisukohalt ei
ületa kavandatav arendus eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi
ning üldiselt looduse taluvusvõimet. Seda eeldusel, et tegevus viiakse põhimõttelisel
ellu KSH aluseks olnud detailplaneeringu mahus, võetaks arvesse esitatud soovitusi
ning tee rekonstrueerimisel ei muudeta olemasolevat veerežiimi.
Lõpliku otsuse kavandatava tegevuse lubamise osas teevad Harku Vallavolikogu,
detailplaneeringu kehtestajana, ja Keskkonnaamet Muraste looduskaitseala
valitsejana. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on üks abivahend
otsuse tegemisel ent mitte ainus.
No comments:
Post a Comment