Kirjadele vastused saamata!

Uue planeerimisseaduse järgi maavanem või kohalik omavalitsus peavad detailplaneeringute ettepanekutele vastama nelja nädala jooksul (enne oli nõutud 2 nädalat). Seni ei ole Tilgu tee DP-ga seotud ettepanekutele vastatud alates novembrikuust.

Projekteerijalt sain vaid niipalju vastuseks, et seni, kui Siseministeerium ei ole otsustanud, kuidas edasi, seni ei tee nad midagi. See aga ei takista vallaametnikel meie kirjadele vastamast, kuidas asjade seis on. See, et KSH programmi kohta lubas vastused saata OÜ ELLE, ei tähenda, et vald ei peaks detailplaneeringuga seotud küsimustele vastama, neile on samuti kirjad edastatud.

Harku vald on haldussuutmatu, tuleb välja.

Ootel kirjad:
Ettepanekud KSH programmile 1
Ettepanekud KSH programmile 2
Ettepanek muuta detailplaneeringu ja KSH programmi ala
Ettepanekud KSH programmile 3
Kiri Andreselt

Lisaks on veel vastamata 5 kirjale, mis ma detsembrikuus saatsin nii projekteerijale, vallale kui ka muudele asjaga seotud ametitele. Aga nendele vastuseid võibki ootama jääda, kokkuvõtlikult on samad küsimused eespoololevates kirjades toodud.

Kui keegi on mingeid vastuseid juba saanud, oleksin tänulik, kui need ka teisteni jõuaksid.

Riigikontrolli audit detailplaneeringute koostamise korralduse kohta

Vahendan siinkohal uudist riigikontrolli auditi kohta, mille materjalidega tutvudes tuli tõdeda, et nii mõnedki esitatud küsimustest on tuttavad. Tilgu tee detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel on probleemid samad. Põhiline - töö on antud üle arendajale. Olenemata sellest, et arendajaks on riik, probleemid on samad. Ja Harku vallas on ka üldplaneering veel puudu.

-----------------------------------------------------------------------------

Riigikontroll on 15. mail avalikustanud auditiaruande „Detailplaneeringute koostamise korraldus valdades ja linnades”, mille küsimusepüstituseks Riigikontrolli poolt oli, kas vallad ja linnad juhivad ruumilise planeerimise teel ise oma arengut. Auditi läbiviimise käigus analüüsiti 15 valla aastatel 2006-2007 menetletud detailplaneeringuid (kokku 166 detailplaneeringut), mille tulemusena jõuti üsna kriitilisele järeldusele, et kohalikud omavalitsused (KOV) on detailplaneeringute koostamisel süstemaatiliselt rikkunud mitmeid õigusnorme.

Võib küll öelda, et auditiaruandes toodud probleemid olid detailplaneeringute praktikaga kursis olijatele ka enne teada, ent KÕKi arvates on Riigikontrolli audit oluline, kuna esitab rikkumiste kohta usaldusväärsed ja kontrollitud andmed ning selgitab ülevaatlikult rikkumiste põhjuseid ja tagajärgi, andes ka soovitusi olukorra parandamiseks.

Riigikontrolli auditi põhijäreldused

Kõigepealt tuuakse auditiaruandes välja, et andmed planeeringute kohta ei ole üldkättesaadavad – planeeringutest puudub süsteemne ülevaade.

Auditi oluliseks järelduseks on, et kohalikku arengut suunatakse peamiselt detailplaneeringutega – olemasolev planeeringute mitmetasandiline süsteem (üleriigiline planeering, maakonnaplaneeringud, üldplaneeringud, detailplaneeringud) ei toimi. Lisaks sellele, et kõrgema tasandi planeeringutega ei toimu reaalset ja ajakohast planeerimist, puudub mõnel vallal siiani üldplaneering. Mitmetes KOV-des on detailplaneeringutega muudetud üldplaneeringut ulatuses, mida ei saa pidada erandiks, vaid reegliks, samas kui üldplaneeringud ise on tihti liiga üldised ja nende tingimused on mõnikord kehtestatud vaid soovituslikuna. Samas on probleemiks, et detailplaneeringutest tulenevaid muudatusi üldplaneeringutes sageli ei kajastatagi.

Seejuures leiab Riigikontroll, et detailplaneeringute koostamise alused ei taga arusaadavaid planeeringuid – planeeringute algatamisel ei ole selge nende eesmärk (mida konkreetselt planeeritakse), need eesmärgid ei selgu ka avalikest teadetest.

Samuti tuuakse auditiaruandes välja mitmeid probleeme, mille tulemusena on tekkinud olukord, kus kohalik areng on antud arendajate juhtida. Detailplaneeringute kooskõlastamine toimub tihti formaalselt, „templi” löömisega planeeringumaterjalidele. Kogukonna kaasamine planeerimismenetlusse ei ole riigikontrolli hinnangul samuti piisav. Üheks probleemide põhjuseks on asjaolu, planeeringute koostamist ei korralda mitte KOV, vaid see on üle antud arendajale – kohustuste üleandmisel ei suudeta aga nende kohustuste täitmist tagada. Seejuures leiab Riigikontroll, et piirangud, mis seaduses on kehtestatud detailplaneeringute tellimise üleandmisele (eraisik ei tohi olla detailplaneeringu tellijaks looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneering ei ole vastavuses üldplaneeringuga), ei toimi, kuna neid piiranguid täidetakse vaid formaalselt ja paljudel juhtudel on planeeringu finantseerimine siiski üle antud huvitatud isikule.

Riigikontrolli hinnangul ei arvestata detailplaneeringutes keskkonnakaalutlustega – keskkonnatingimused detailplaneeringutes on formaalsed. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine ei ole planeerimismenetlusega hästi ühildatav ja selle lõpptulemusena ei ole aru saada, kas KSH tulemustega on planeeringulahenduses üldse arvestatud. Arusaamatud on KSH algatamise kaalumise alused ning ka KOV-d ise on nende aluste osas segaduses ega oska otsustada, mis juhtudel tuleb KSH algatada ja millal mitte. Kui KSH algatatakse, siis toimub selle läbiviimine aga tihti arendajast sõltuvalt – ehkki seaduse kohaselt peab KSH läbiviimist finantseerima KOV, seda nõuet praktikas ei täideta ja KOV-d lasevad KSH eest maksta arendajatel.

Riigikontrolli soovitused ja nendega arvestamine

Riigikontroll esitas probleemide lahendamiseks rea soovitusi, millest enamik on suunatud regionaalministrile, sh jätkata üleriigilise ruumilise planeerimise infosüsteemi väljatöötamist, töötada välja planeeringute menetlemise täpsemad juhised ja vorminõuded ning muuta õiguslik regulatsioon mõnes küsimuses paindlikumaks ja selgemaks (nt ühitada KSH ja planeerimismenetlus). Samuti soovitab Riigikontroll seadustada detailplaneeringute menetlemise peatamine kuni valla või linna poolt üldplaneeringu kehtestamiseni.

KOV-dele on auditiaruandes esitatud soovitus tuua detailplaneeringu menetlemise käigus tehtavates otsustes selgemalt välja planeeringu eesmärk ning see, kas tegemist on üldplaneeringut muutva või sellega kooskõlas oleva planeeringuga.

Mõned Riigikontrolli soovitused on sellised, mille rakendamine on tänaseks seadusesse juba sisse kirjutatud – 20. mail 2009.a. Riigikogus vastu võetud ning 1. juulist jõustuvate planeerimisseaduse muudatustega sätestatakse näiteks, et regionaalminister kehtestab planeeringu vormistamise nõuded, samuti on kitsendatud planeeringute koostamise üleandmise võimalusi ja seatud täiendavad nõuded teavitamisele ja koostööle planeerimismenetluses. Vt ka uudist planeerimisseaduse muudatuste kohta, mis jõustuvad 1. juulist 2009.a.

Riigikontrolli soovituse osas seadustada detailplaneeringute peatamine kuni valla või linna üldplaneeringu kehtestamiseni võib öelda, et Riigikohtu praktika järgi on detailplaneeringu peatamine kuni üldplaneeringu kehtestamiseni ka tänasel päeval seaduslik (ehkki mitte kohustuslik). Vt selle kohta KÕKi uudiskirja uudist seoses Riigikohtu otsusega haldusasjas nr 3-3-1-62-08.

Taustaks

Riigikontrolli auditi taustaks on ehk hea teada, et hetkel on koostamisel ka mitu uut õigusakti, mis loodetavasti aitavad kaasa planeerimissüsteemi paremale toimimisele tulevikus. Justiitsministeeriumi juhtimisel on kodifitseerimisprojekti raames välja töötamisel uus planeerimis- ja ehitusseadustik, samuti plaanib keskkonnaministeerium käesoleval aastal muuta keskkonnamõju hindamise süsteemi (muutes ehk ka KSH süsteemi planeerimismenetlusele lihtsamini kohaldatavaks). KÕKi arvates on oluline nendes protsessides parema tulemuseni jõudmiseks võtta arvesse ka Riigikontrolli auditi järeldusi ja soovitusi.

Teksti allikas: Keskkonnaõiguse keskus

Vt infot auditi kohta ja auditiaruannet Riigikontrolli kodulehel

Merikülast uus aerofoto!

Maa-ameti veebirakendusel surfates avastasin, et mu auto on õuest ära aetud. Aga kui täpsemalt vaatama hakkasin, siis paistis, et ilmselt ikka on fotot uuendatud. Umbes-täpselt eelmise aasta kevadsuve ajal tehtud.

Pühapäeval avas oma esimese hooaja uus Otemarina Jahtklubi

7. juunil toimus Tilgu sadama lautril pidulik avaüritus, millega kuulutati avatuks uue Otemarina Jahtklubi esimene hooaeg.

Uus jahtklubi loob Harjumaa noortele ja täiskasvanutele uusi võimalusi purjespordi ja vabaajapurjetamisega tegelemiseks. Vastloodud jahtklubil on käesoleval suvel plaanis korraldada kaks noorte purjetamislaagrit, tutvustamaks Harku valla noortele purjetamist ja meremeeste tegemisi. Samuti on kavas mitmed klubiüritused. Lähem info jahtklubi tegevuste kohta on edaspidi saadaval kodulehel http://www.omyc.ee/.

Loe uudist edasi siit: puri.ee

7. juunil avatakse Otemarina jahtklubi

Tilgu sadamakohas on juba paar nädalat käinud ettevalmistused jahtklubi avamiseks. Eelmisel pühapäeval toimusid ka talgud, mil ümbrus sai uue ilme. Jahtklubi territoorium on praeguseks piiratud ning koos lähiümbrusega ka korrastatud.

Jahtklubi pidulik avamine on kavas 07.06.2009 algusega kell 12.00.

Üritusel on osalemas Jahtklubi liikmed ja külalised, kellel on Jahtklubi tegevusega ühel või teisel moel side ja kokkupuude. Avamisel nagu ikka väike eeskava, tervitused, kõned ja klubi tutvustavad ülesastumised.

Avamise järel hakkab sadamaalal kehtima sadamaeeskiri ning ööpäevaringne valve. Sadamaeeskiri peaks tagama selle, et tulevikus saavad oma veesõidukeid veestada vaid need, kes kehtivatest reeglitest kinni peavad. Eriti puudutab see jetimehi ja seltskonda, kellel seni oli tõsiseid raskusi teistega arvestamisel.

Piiratud ja valvataval sadamaalal on nüüd võimalik ka hoiustada paate ja muud varustust.

Suvel on kavas kaks lastelaagrit, millel purjetamise algõpetuse kallak. 2010. a suvel peaks aga käivituma laste purjetamiskool (Rein Ottosoni purjetamiskooli filiaalina).

Otemarina Jahtklubi asutajateks on 43, peamiselt Harku vallas elavat, Tilgu sadama käekäigust huvitet ja selle pärast südant valutavat, merega mitmel moel seotud inimest. Tänaseks on klubi liikmeid juba märksa rohkem.
-----------------------------------------------------------------------------------------------
Kuigi Harku vald ei ole seni suutnud sadama taastamisega algust teha, sellele vaatamata seal juba tegutsetakse.

Jüri Pihl vastas küsimusele

2. juunil vastas Jüri Pihl EPL Online-intervjuus küsimustele.

Küsimus:
Kas sisekaitseakadeemia kolib Murastesse? Või jääb nüüd Piritalt ärakolimise plaan pooleli?

Vastus:
Sisejulgeolek on tähtis igale Vabariigi Valitsusele ja kaasaegne koolitusbaas, mis on ette nähtud Murastesse, on sisejulgeoleku tagamise üks põhialuseid. Praegu ei ole keegi seda valitsuse otsust ära muutnud.

Otemarina jahtklubi tegemistest

Postkasti potsatas üleskutse. Et osaleks samuti kodusadama tegemistes? Võimalusel alati käsi, sest sadamasse ei tule suhtuda nii, et see on kellegi eraasi vaid meie kõigi värav merele. Samas võib keegi enda pere liikmetest kunagi selle sadamaga seotud olla, kasvõi lapsed purjetrennis osalemas vms.

Selles suhtes lööme käed külge!

------------------------

Tere sõbrad,

Otemarina Jahtklubi teeb ajaloolise Tilgu sadama alal ettevalmistusi lautri avamiseks k.a. 7. juunil.

Kutsume MTÜ Tabasalu Looduspark peret sel pühapäeval, 31.05.09 kell 11.00 appi sadamaala korrastamisele.

Plaanime üheskoos korrastada muruplatsideks kavandatavad alad (silume-rehitseme, külvame muru ja rullime).

Palun võtke kaasa rehad/labidad ja üks traktor ka, sellisel juhul saame 3-4 tunniga töö kindlasti tehtud.

Töö käigus saame lähemalt tuttavaks ja räägime oma selle hooaja tegevuskavast ja tulevikuplaanidest.

Koos suudame rohkem ja pealegi on üheskoos ka palju lõbusam.

Rasmus Hirtentreu

OMYC kommodoor

Külaline metsast

Foto on tehtud läbi aknaklaasi ja seetõttu kehva, aga natuke ikka paistab, kes seal on.
Kevadel käis ta meie õues tihti. Sokk käis vist kompostihunnikus kartulikoori lugemas. Vahel on metsa vahel ka kits näha olnud, korra oli kaks talle kaasas. Kolm-neli aastat tagasi oli meie kandis ka põdrapere, aga peale piirivalve koertekooli valmimist pole neid enam näha olnud.

Tilgu tee liivakivi klint pildis, vol 3 - KOOPAD KADUNUD

Rannamõisa maastikukaitseala üheks eesmärgiks on ka Tilgu koobaste kaitsmine. Seda on mainitud ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmis. Huvitav on see, et koopaid endid enam ei eksisteerigi.

Tilgu koobastest küll suurt midagi järel ei ole. Pigem nimetada uureteks, mis ei ole isegi kahe meetri sügavused. Või on koobaste esine ala täitunud varingupinnasega. Koopa moodi moodustisi ma sel kevadel küll ei leidnud.

Kui need koopad on varem olnud, siis ma ei tea, millega võrrelda (külastasin ala esimest korda), praegu on küll selline mulje, et koobasteks on neid palju nimetada. Ilmselt mõned aastad tagasi, kui piirivalvekooli eurolaiendus käis, siis raskeveokite pinnasevibratsioon võis liivakiviklinti alla kukutada ja koopad matta ja lained pinnase osalt minema kanda?
Pole, mida kaitsta... Olen lähedal olevates klintides sügavamaidki uurdeid näinud, aga needki ei anna koopa mõõtu välja.

Vaata piltidelt:

See koht allpool fotol on peaaegu kollase maja kurvis, umbes 50 meetrit Tabasalu poole. See tee osa, mis on kallakuna, ise niiväga varisemisohus ei ole, aga jupike maad eespool toimub varisemine pidevalt. Kas koopad on selle varisenud pinnase all?

Rannamõisa MKA kaitse-eeskiri muutmisel

Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamise eesmärgiks on olemasolevas piiris reeglite täiendamine ja Tabasalu poolses otsas piirinihete korrigeerimine.

Teade ka valla veebilehel.

Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri praegu, maikuus.

Tabasalu Looduspargiga seotud inimesed esitasid omalt poolt ettepanekuid. Maastikukaitseala ei laiendata, korrigeeritakse piire ja pigem vähendatakse. Ka Tilgu sadama pool otsas, et endine kaitseala piir kulgeks mööda tegelikku klinti, mida kaitsta.

Kusjuures Tilgu tee kõige klindiäärsem osa hakkab piirnema maastikukaitsealaga ja kõik, mis puudutab tee-ehitust või selle rekonstrueerimist, on edaspidi seotud kaitsealaga (nagu Muraste looduskaitsealaski).

Segaseks on jäänud Tabasalu poolse otsa piiride korrigeerimine. Väidetakse küll, et piiri kohendatakse praeguste krundipiiridega ühtseks, aga sellega seoses toimub veel midagi. Seesama kaitseala piiri "sakilisuse" tekitamine, millest varemgi kirjutasin (Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?). Selleks, et mõnda eramaad kaitsealast välja arvata?
Ma pole täpselt kursis, mida sealsed naabrid kaitse-eeskirja muudatustega seoses kritiseerisid, aga tundub, et taas looduse kaitsmise huvid taanduvad eraomanike huvide ees.

Tekib küsimus, et miks küll ei taheta oma krundiga looduskaitsealas olla? Või teisalt küsimus, et miks üldse soovitakse kangesti looduskaitsealasse ehitada?

Nagu Eestis oleks ruumipuudust?

Seadusemuudatus karmistab planeeringu menetlusreegleid

.
Vahendan siin BNS-i uudist. Ilmselt muutub ka Tilgu tee detailplaneeringuga seonduvas protsessis üht-teist.

Näiteks 1. juulist on nõutud, et kõik mingi detailplaneeringuga seotud ja läheduses olevate kinnistute omanikud saavad detailplaneeringu avalike arutelude kohta teated oma postkastidesse. Harku vald teatavasti seda juba rakendab.

-------------------------------------------------------------------------------------------

City24 | 13.05.2009

Kolmapäeval teise lugemise läbinud planeerimisseaduse muudatused karmistavad detailplaneeringu menetlusreegleid.

Muudatustega kehtestatakse planeeringule rangemad menetlusreeglid juhtudel, kui planeeritaval alal on tegemist oluliste avalike huvide ja väärtustega ning juhtudel kui linna või valla ruumilise arengu põhimõtted ja üldised huvid ei ole üldplaneeringuga määratletud, selgub eelnõu seletuskirjast.

Muudatustega tagatakse ka inimeste senisest parem kaasamine planeerimisprotsessi ning puudutatud isiku kaasamine planeeringu koostamisse ja parem võimalus oma õiguste kaitsmiseks.

Lisaks peaks seadusemuudatus laiendama elektroonilisel teel suhtlemist ja informeerimist planeeringute koostamise käigus ning tagama toimiva olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku mehhanismi ka sellisel juhul, kui objekt jääb mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile.

Eelnõu eesmärk on seaduse sõnastuse täpsustamine, et välistada erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Kohtulahenditest on nimelt ilmnenud vajadus anda seaduses teatud mõistete selgitused, näiteks täpsustada detailplaneeringu illustratsiooniga seotut, seisab seletuskirjas.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas ütles BNS-ile, et eelnõule laekus tähtajaks kokku ligi 40 muudatusettepanekut, kuid paljud neist kattusid sisuliselt ja osa neist võtsid esitajad tagasi.

Eelnõu on lõpphääletusel 20. mail. Seadusemuudatuse kavandatav jõustumisaeg on 1. juuli.

Praegune planeerimisseadus jõustus 2003. aasta 1. jaanuaril ning on seni kehtinud ilma suuremate muudatusteta.

Allikas: BNS
-------------------------------

Muuhulgas peaks edaspidi kaduma juhtumid, mis sarnanevad Saue steriliseerimiskeskuse rajamisega, kus kohalikest sõideti lihtsalt üle.

EELNÕU: PLANEERIMISSEADUSE JA SELLEST TULENEVALT TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS
Praegu veel kehtiv planeerimisseadus elektroonilises Riigi Teatajas.

KOV saab edaspidi ehitamise keelata, kui arendajaga kokkuleppele ei jõuta - ÄP 15.08.08

„Arendajaid otseselt puudutava muudatusena näeb eelnõu ette nõude, mille kohaselt võib olenemata sellest, kes detailplaneeringu koostamist rahastab, vaid kohalik omavalitsus olla detailplaneeringu koostaja või tellija. Arvestades ka teistes Põhjamaades kehtivaid planeerimispõhimõtteid on planeeringu koostamise korraldamine eelkõige avaliku võimu ülesanne. Seda seisukohta on korduvalt rõhutanud ka õiguskantsler oma avaldustes. Lisaks on praktikas tihti esinevatest vigadest lähtuvalt eelnõus selgemalt sätestatud, et menetlustoimingud viib läbi planeeringu koostamise algatanud haldusorgan ehk KOV.

Samuti tehakse kohustuslikuks sõlmida uue kompaktse hoonestusala rajamisel enne detailplaneeringu kehtestamist kohaliku omavalitsuse ja huvitatud isiku vahel leping detailplaneeringu elluviimise kohta. Lepinguga saab reguleerida seda, kes ehitab välja teed ja tehnovõrgud ja kelle omandisse need jäävad ning kokku leppida muid detailplaneeringu elluviimist tagavaid tingimusi. „Säte annab kohalikule omavalitsusele õigusliku aluse keelduda detailplaneeringu kehtestamisest, kui hoonestamisest huvitatud isikuga lepingu sõlmimises kokkuleppele ei jõuta. Seega sõltub KOV –i konkreetne roll infrastruktuuride väljaehitamisel eelnimetatud lepingus kokkulepitust.”

Valitsuse kommunikatsioonibüroo 12.2008

Muraste vaateplatvorm

Meriküla atraktiivseim vaatamisväärsus on Muraste vaateplatvorm, kõrgelt on hea vaade merele, Naissaarele, mööduvatele ja ankruplatsil seisvatele laevadele ning ümbritsevale loodusele.

Hea ilma korral on näha ka Kakumäe poolsaar, Kopli sadam ja isegi Aegna saar ja Viimsi poolsaare ots. Kui binokkel kaasa võtta, on näha ka Tallinna kõrgemad rajatised, nii pilvelõhkujad, kirikutornid kui ka Lasnamäe kõrghooned. Hea üritamise peale on sealt näha ka isegi Mereakadeemia Mustakivi tänava punane hoone.

Mitmetelt kinnisvarakuulutustelt tuttav pilt:

Vaateplatvorm ehitati mõned aastad tagasi selle jaoks, et toestada panga peale rajatavate uute elamupiirkondade kanalisatsioonitoru. Heitveed kulgevad pangast otse alla Muraste puhastusjaamani (mis ühelt pildilt ka näha). Sel aastal asutakse jaama laiendama, sest praegune ei taga piisavat läbilaskevõimet.

Vaadet käivad nautimas paljud noored ja mitmed seltskonnad, kellest paljud kahjuks ümbrusest ei hooli. Lärmatakse palju, juuakse alkoholi ja üle vaateplatvormi serva visatakse pudeleid ja muud kraami alla. Aga ei ole head ilma halvata. Loodame, et see matslus aegapidi hääbub.

Rajamisel on Muraste külaselts

Ilmselt ajendatud mitmetest hästi töötavatest Harku valla külaseltsidest, otsustasid Muraste küla aktiivsed elanikud samuti kohaliku seltsi rajada. Muresid ja häid ettepanekuid külaelu korraldamise osas jagub küllaga, selles suhtes väga tänuväärt asi on käima lükatud.

Nimelt soovitakse ka Muraste küla mereäärsete elanike hulgast (s.t. ka Meriküla kandist) aktiivset osavõttu ja otsitakse liikmeid, kes oleks nõus aktiivselt külaseltsi tegemistes osalema. Kui tunnete, et kuulute südamega Muraste küla ellu ja tahate kodukandi tegemistes kaasa lüüa, andke teada meiliaadressile murastekulaselts(*)gmail.com või Anti Aaremaale telefonil +3725652897.

Üleskutse potsatas mu meilikasti aprillis, tean, et neil on sel teemal ka koosistumisi toimunud. Loe üleskutset siit: Heale Muraste küla elanikule, või klikka pildil (albumivaates vajuta ka ülalnurgas asuvale suurendusklaasiga nupule +).

----------------------------------------------------------------------------------------

Teised Harku valla külade seltsid:

Suurupi Selts
Vääna Külakoda

Hüüru Külaselts
Vääna-Jõesuu külaselts

Türisalu Spordiklubi
Tabasalu looduspark
...

Džiibiralli looduskaitsealas läks kalliks maksma

2008. aasta jaanilaupäeval võttis seltskond äsja maastikuautod muretsenud noormehi ette öise safari looduses ja asukohaks valiti metsatukk Muraste vaateplatvormi lähedal. Lisaks jaanilõkke ümber naabruses olevate elanike häirimisele songerdasid nad suure metsaaluse ala üles ja lõpuks jäid mõlemad autod vihmaperioodist püdelaks muutunud pinnasesse kinni.

Kõige kurioossem on see, et noormehed otsustasid safariks ette võtta Muraste looduskaitseala.

Need fotod on tehtud järgmisel hommikul.


Vaata teisi fotosid siit.

Lisaks tekitatud kahjule asuti autosid välja aitama ühe puksiirfirma töötajate abiga, kes omakorda kohapeal puid maha võttes ja veel kasvavaid rikkudes tekitasid täiendavat kahju. Paar päeva peale juhtunut käisid kohapeal keskkonnaameti inspektorid, kes algatasid väärteomenetluse.

Kirjutan sellest alles nüüd seepärast, et sain hiljuti teada, et noormeestega on väärteomenetlus lõpule jõudnud. Trahvisumma on suurusjärgus kolm tuhat krooni ja neilt mõisteti välja ka loodusele tekitatud kahju, mis ületas kolmkümmend tuhat krooni.

Viimaste andmete kohaselt väärteomenetluse käigus algatati teinegi, puksiirettevõtte suhtes. Pealegi olid puksiirifirma töötajad teadlikud, et tegutsevad looduskaitsealal. Neid on ees ootamas samas suurusjärgus trahv ja loodusele tekitatud kahju korvamine, mis noormeestelegi tehti.

Ehk see on õpetuseks teistelegi. Seni ei ole looduses rallijaid meie kandis suudetud kinni pidada, selleks ajaks, kui kutsutud võimuesindajad ATV-de jm selliste masinate rallimiskohale jõudnud, on need juba uutel jahimaadel. Seekord hoidis loodus rallijaid kinni.

Igasuguseid asju juhtub meil siin Merikülas.

Tilgu tee prügitalgul üle 20 osaleja

Täna sai siis prügitalgu tehtud. Vaateplatvormi juures oli koristamas 12 inimest, Tilgu tee ääri ja rannaäärt koristas umbes 6, Andrese talu suur pere peale nende. Tilgu sadama ümbrust koristas rohkem kui 8 kohalikku, ka Tilgu tee Rannamõisa küla ots võeti ette. Töö kestis neli tundi.

Vaateplatvormi juurde saime kokku umbes 6-7 kuupmeetrit prügi, Tilgu sadama juures kuskil 5-6 kuupmeetrit.

Siinkohal paar pilti, leia kümme erinevust ;)

Merikülast peale mu enda pere ei osalenud kedagi teist. Ei tea, milles asi, kas teated ei jõudnud kohale või oli neil lihtsalt muud plaanid? Aga vahet pole, eelkõige tahtsin ise koristada ja käed külge panna, andsin teistele lihtsalt teada, et toimub, ja võimaluse osaleda. Loodus sai puhtamaks naabritetagi.

Kolmiku tee rahvast tuli palju, Andrese ja Kaasiku talu pered olid kohal ja Romantiku külast suur seltskond Rummelite perega eesotsas, paar töötajat piirivalvekolledzhistki aitamas :). Tänu kõigile neile sai suur ala siiski korda tehtud. Ekstra tänu Kärdile, kes Tilgu sadama poole enda organiseerida võttis. Grillijate-päevitajate vahetus läheduses koristamine on ju üksjagu ekstreemnegi.

Hilisõhtul käisin konteinereid veel kontrollimas, pisut oli lisagi juurde tulnud, mis muidugi hea. Ikka parem, kui see prügi kuskil metsa all. Aga sellega seoses oli ka ohtlikke jäätmeid sekka ilmunud (vaata albumist viimast fotot), mille konteineritest välja noppisin, kõike vist ka ise ei avastanud. Ilmselt veel ei osata mõnda osa jäätmetest pidada kemikaalidega seostatavaks. Pole hullu, õpime. Järgmine kord targemad.

Aga muidu oli väga tore, palju rõõmsaid inimesi koos. Ja ilmataat ei vedanud alt, saime lubatud sooja ilma.

Suured tänud kõigile osalejatele, üks toimekas päev oli. Järgmisel kevadel jälle!

Vaata koristuspäeva pilte siit.