-----------------------------------------------------------------------------
Riigikontroll on 15. mail avalikustanud auditiaruande „Detailplaneeringute koostamise korraldus valdades ja linnades”, mille küsimusepüstituseks Riigikontrolli poolt oli, kas vallad ja linnad juhivad ruumilise planeerimise teel ise oma arengut. Auditi läbiviimise käigus analüüsiti 15 valla aastatel 2006-2007 menetletud detailplaneeringuid (kokku 166 detailplaneeringut), mille tulemusena jõuti üsna kriitilisele järeldusele, et kohalikud omavalitsused (KOV) on detailplaneeringute koostamisel süstemaatiliselt rikkunud mitmeid õigusnorme.
Võib küll öelda, et auditiaruandes toodud probleemid olid detailplaneeringute praktikaga kursis olijatele ka enne teada, ent KÕKi arvates on Riigikontrolli audit oluline, kuna esitab rikkumiste kohta usaldusväärsed ja kontrollitud andmed ning selgitab ülevaatlikult rikkumiste põhjuseid ja tagajärgi, andes ka soovitusi olukorra parandamiseks.
Riigikontrolli auditi põhijäreldused
Kõigepealt tuuakse auditiaruandes välja, et andmed planeeringute kohta ei ole üldkättesaadavad – planeeringutest puudub süsteemne ülevaade.
Auditi oluliseks järelduseks on, et kohalikku arengut suunatakse peamiselt detailplaneeringutega – olemasolev planeeringute mitmetasandiline süsteem (üleriigiline planeering, maakonnaplaneeringud, üldplaneeringud, detailplaneeringud) ei toimi. Lisaks sellele, et kõrgema tasandi planeeringutega ei toimu reaalset ja ajakohast planeerimist, puudub mõnel vallal siiani üldplaneering. Mitmetes KOV-des on detailplaneeringutega muudetud üldplaneeringut ulatuses, mida ei saa pidada erandiks, vaid reegliks, samas kui üldplaneeringud ise on tihti liiga üldised ja nende tingimused on mõnikord kehtestatud vaid soovituslikuna. Samas on probleemiks, et detailplaneeringutest tulenevaid muudatusi üldplaneeringutes sageli ei kajastatagi.
Seejuures leiab Riigikontroll, et detailplaneeringute koostamise alused ei taga arusaadavaid planeeringuid – planeeringute algatamisel ei ole selge nende eesmärk (mida konkreetselt planeeritakse), need eesmärgid ei selgu ka avalikest teadetest.
Samuti tuuakse auditiaruandes välja mitmeid probleeme, mille tulemusena on tekkinud olukord, kus kohalik areng on antud arendajate juhtida. Detailplaneeringute kooskõlastamine toimub tihti formaalselt, „templi” löömisega planeeringumaterjalidele. Kogukonna kaasamine planeerimismenetlusse ei ole riigikontrolli hinnangul samuti piisav. Üheks probleemide põhjuseks on asjaolu, planeeringute koostamist ei korralda mitte KOV, vaid see on üle antud arendajale – kohustuste üleandmisel ei suudeta aga nende kohustuste täitmist tagada. Seejuures leiab Riigikontroll, et piirangud, mis seaduses on kehtestatud detailplaneeringute tellimise üleandmisele (eraisik ei tohi olla detailplaneeringu tellijaks looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneering ei ole vastavuses üldplaneeringuga), ei toimi, kuna neid piiranguid täidetakse vaid formaalselt ja paljudel juhtudel on planeeringu finantseerimine siiski üle antud huvitatud isikule.
Riigikontrolli hinnangul ei arvestata detailplaneeringutes keskkonnakaalutlustega – keskkonnatingimused detailplaneeringutes on formaalsed. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine ei ole planeerimismenetlusega hästi ühildatav ja selle lõpptulemusena ei ole aru saada, kas KSH tulemustega on planeeringulahenduses üldse arvestatud. Arusaamatud on KSH algatamise kaalumise alused ning ka KOV-d ise on nende aluste osas segaduses ega oska otsustada, mis juhtudel tuleb KSH algatada ja millal mitte. Kui KSH algatatakse, siis toimub selle läbiviimine aga tihti arendajast sõltuvalt – ehkki seaduse kohaselt peab KSH läbiviimist finantseerima KOV, seda nõuet praktikas ei täideta ja KOV-d lasevad KSH eest maksta arendajatel.
Riigikontrolli soovitused ja nendega arvestamine
Riigikontroll esitas probleemide lahendamiseks rea soovitusi, millest enamik on suunatud regionaalministrile, sh jätkata üleriigilise ruumilise planeerimise infosüsteemi väljatöötamist, töötada välja planeeringute menetlemise täpsemad juhised ja vorminõuded ning muuta õiguslik regulatsioon mõnes küsimuses paindlikumaks ja selgemaks (nt ühitada KSH ja planeerimismenetlus). Samuti soovitab Riigikontroll seadustada detailplaneeringute menetlemise peatamine kuni valla või linna poolt üldplaneeringu kehtestamiseni.
KOV-dele on auditiaruandes esitatud soovitus tuua detailplaneeringu menetlemise käigus tehtavates otsustes selgemalt välja planeeringu eesmärk ning see, kas tegemist on üldplaneeringut muutva või sellega kooskõlas oleva planeeringuga.
Mõned Riigikontrolli soovitused on sellised, mille rakendamine on tänaseks seadusesse juba sisse kirjutatud – 20. mail 2009.a. Riigikogus vastu võetud ning 1. juulist jõustuvate planeerimisseaduse muudatustega sätestatakse näiteks, et regionaalminister kehtestab planeeringu vormistamise nõuded, samuti on kitsendatud planeeringute koostamise üleandmise võimalusi ja seatud täiendavad nõuded teavitamisele ja koostööle planeerimismenetluses. Vt ka uudist planeerimisseaduse muudatuste kohta, mis jõustuvad 1. juulist 2009.a.
Riigikontrolli soovituse osas seadustada detailplaneeringute peatamine kuni valla või linna üldplaneeringu kehtestamiseni võib öelda, et Riigikohtu praktika järgi on detailplaneeringu peatamine kuni üldplaneeringu kehtestamiseni ka tänasel päeval seaduslik (ehkki mitte kohustuslik). Vt selle kohta KÕKi uudiskirja uudist seoses Riigikohtu otsusega haldusasjas nr 3-3-1-62-08.
Taustaks
Riigikontrolli auditi taustaks on ehk hea teada, et hetkel on koostamisel ka mitu uut õigusakti, mis loodetavasti aitavad kaasa planeerimissüsteemi paremale toimimisele tulevikus. Justiitsministeeriumi juhtimisel on kodifitseerimisprojekti raames välja töötamisel uus planeerimis- ja ehitusseadustik, samuti plaanib keskkonnaministeerium käesoleval aastal muuta keskkonnamõju hindamise süsteemi (muutes ehk ka KSH süsteemi planeerimismenetlusele lihtsamini kohaldatavaks). KÕKi arvates on oluline nendes protsessides parema tulemuseni jõudmiseks võtta arvesse ka Riigikontrolli auditi järeldusi ja soovitusi.
Teksti allikas: Keskkonnaõiguse keskus
No comments:
Post a Comment