Tänavu varises pangalt alla kümneid tonne pinnast

Kuna eelmisel sügisel remonditi Tilgu tee ja tõsteti selle pinda 20-30 cm ning "kollase maja" kurvis ehitati kraav nii ümber, et sealt ei voolanud sel kevadel midagi mööda teeäärset kallakut alla, siis otsis Romantiku külaosa poolt voolav vesi uue tee. Kogunes esialgu kurvi ääres olevasse merepoolsesse lohku ja sealt imbus vaikselt pinnasesse. Ja eks oma osa andis ka teeremont ise koos raskeveokitega.

Tulemuseks on ulatuslik varing, panga servast on alla langenud umbes 2 meetri laiune ja umbes 40-50 meetrine riba. Kõrgust ei oska hinnata, sest ilmselt varises vaid ülemine pool, pankrannik on ise kuskil 20 m kõrge.

Et varingu ulatusest pisut aimu saada, siis varasemad fotod juurde.

See foto on tehtud 2009. aasta märtsikuus:

Samas kohas pildistatud mais 2011:


Järgnevad kaks fotot on tehtud 2009 märtsis ja 2011 mais. On näha, et varing oleks justkui noaga lõigatult, niivõrd sile on "sein" jäänud. Samuti on näha, et isegi see, mis Tilgu koobastest veel alles oli, on nüüd kõik pinnase alla mattunud:





Järgnevad 2 fotot on ikka samast lõigust, tehtud pangaaluse parkla otsast. 2009 ja 2011.





Järgnevalt võrdluseks kaks fotot samast klindilõigust, aga seekord on esimene foto tehtud kõigest kaks ja pool kuud tagasi. Erinevalt teistest kohtadest siinkohal ei olnud talvel ühtegi jääpurikat näha. Küllap vesi kogunes kuhugi ja selle jõud aina kasvas. Alumisel pildil olen juurde "kleepinud" inimese kuju, et mastaabid oleks aimatavad. Kuigi seegi kuju sai liigagi suurelt peale pandud.







Järgnevad kolm pilti on tehtud eelnevast kohast pisut lääne pool. Pildid tehtud talvel 2010, 2011 veebruaris ja 2011 maikuus. Selle osa varing ei olnud nii suur kui parkla vahetus läheduses juhtunu, aga suur sellegipoolest.







Eelmise aasta teeremondil kaevati uusi kraave ja puhastati vanu truupe. Ainult Muraste looduskaitsealas jäid kraavid jms puutumata. Üldjuhul Rannamõisa maastikukaitseala läheduses olevad kraavid on esialgsel hinnangul asja paremaks teinud, aga paaris kohas on vee äravool jäänud problemaatiliseks ja ühte kohta suunati varasemast suurem hulk vett. Vete ärajuhtimise muutmine nõuab põhjalikumat eeltööd, ei piisa vaid tee vahetus läheduses olevate kraavide muutmisest.

Rannamõisa maastikukaitsealas olev Rannamõisa pankrannikut tuleks jõulisemate tegudega kaitsta, et vähendada inimtegevusest mõjutatud varinguid. Kui nii jätkub, siis mingis kohas variseb Tilgu tee juba üsna pea alla. Kaitseala haldaja on Keskkonnaamet, aga mulle on korduvalt öeldud, et kaitseala piir on klindi servas ja see, mis toimub kasvõi 10 meetrit eemal, ei ole nende pärusmaa. 20 meetri kõrgusel klindil peaks olema 20-30-meetri laiune otsene kaitsevöönd ja kaudne piiranguala 200 meetri ulatuses, aga ei ole täheldanud, et ranniku seda eriosa, mis on kõrge klint, kuidagi kaitstaks tavarannikuga võrreldes rohkem. Erisused puuduvad nii seadusandlusest kui ka ametnike tahtejõus.

Vaata teisigi fotosid:
Varingufotod mais 2011
Rannamõisa pank veebruaris 2011
Rannamõisa pankrannik talvel 2010
Rannamõisa looduskaitseala aastal 2009
Varing 2010

Uuendatud KSH aruanne on valmis

Valminud on Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) täiendatud aruanne.

Muraste_KSH_aruanne_ELLE_200411.pdf

Ülejäänud materjalidega saab tutvuda ELLE OÜ lehel.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ja detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda ajavahemikul 11. mai – 01. juuni 2011 Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1 Tabasalu), KBT Ehitusprojekt OÜ kontoris (Kadaka tee 44a Tallinn), ELLE OÜ kontoris (Liivalaia 21-40 Tallinn), Harku Vallavalitsuse veebilehel www.harku.ee keskkonnainfo keskkonnamõju hindamised all ja ELLE OÜ kodulehelt www.environment.ee alajaotusest Avalik Teave.

Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab KSH aruande kohta esitada kuni 01. juunini 2010 ELLE OÜ-le posti (ELLE OÜ, Liivalaia 21-40, Tallinn 10118) või e-posti (kaupo@environment.ee) teel.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimub 02. juunil 2011 algusega kell 16.00 Muraste külas asuva Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži auditooriumis A-300.

Valitsuskoalitsioon SKA Murastesse kolimisest loobumas

On kuulda, et keskkonnaametnikud on sisekaitseakadeemia Piritalt Murastesse kolimise vastuseisus edu saavutamas. Valitsuses on siseminister ja keskkonnaminister olnud looduskaitsealasse kolimise teemal eri meelt. Paistab, et kompromiss on tulemas.


Muraste looduskaitseala veebruaris

25. märtsi Postimehes kirjutati järgmist:

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliit soovib parandada korrakaitsjate väljaõpet ning kaalub uue sisekaitseakadeemia rajamist Ida-Virumaale, selgub koalitsioonileppest.

Reformierakonna juhatusse kuuluv Rein Lang selgitas Postimees.ee’le, et sisekaitseakadeemia üleviimine Tallinnast Ida-Virumaale on alles kaalumisel, kuid kui võimalik, siis tuleks muudatus ära teha. «Ida-Virumaal võiks olla õppeasutusi ja riigiasutusi – see tugevdaks Ida-Virumaa profiili oluliselt,» põhjendas Lang asukohavalikut.

Esialgse plaani kohaselt pidi sisekaitseakadeemia üle viidama Harjumaale Harku valda Murastesse, kus praegu asub politsei- ja piirivalvekolledži Muraste Kool. «See ilmselt ei õnnestu keskkonnanõudmiste tõttu, sest keskkonnaministeerium ja keskkonnainspektsioon ei luba seda ehitust sellises vormis teha, et sinna saaks ka juurdepääsutee,» selgitas Lang.

Seega on kooli uue asukoha otsus vaja niikuinii ümber vaadata. «Kui sisekaitseakadeemiat ei õnnestu Murastesse teha ja uue koha valimiseks läheb, siis Ida-Virumaa oleks meie arvates mõistlik,» lisas Lang.

Millisesse Ida-Virumaa linna või valda sisekaitseakadeemia üleviimine toimuks, ei ole praegu veel arutluse all olnud.

Link uudiseni

Kergliiklustee looduskaitsealas jäi plaanidesse

Eelmise aasta kevadel sai esitatud vaie Harku valla üldplaneeringule. Muraste ja Ilmandu küla mereäärsed elanikud soovisid, et mere äärde looduskaitsealale ei plaanitaks kergliiklusteed. Harku vald lükkas vaide tagasi ja see läks maavalitsusse arutamiseks.

Kuna maavalituses tegeletakse ka kogu maakonna kergliiklusteede teemaplaneeringuga, siis sai vaie igaks juhuks ka sinna saadetud. Vaide eesmärgiks oli looduskaitsealasse plaanitav kergliiklustee planeeringutest eos eemaldada, aga see ei õnnestunud.

Küll aga saavutasime niipalju, et Rannamõisa kõrgele klindile kergliiklusteed ei plaanita (väike lõik on jäänud joonistamata) ja kogu planeeringus näidatakse ära ka looduskaitseliselt tundlikud piirkonnad. Muu hulgas tähistati planeeringukaardil ka Muraste looduskaitsealas plaanitav teelõik (kollane ja must siksak). Samuti ei ole see teelõik esimeste prioriteetide hulgas.


Kogu maakonna kaart siin.

Kuna planeeringu alguses ei õnnestunud kergliiklusteed maha võtta, tuleb kogu bürokraatlik protsess (ja sinna kuluv aja- ja ressursikulu) läbi teha ja dokumentidesse talletada, et tõestada kergliiklustee kahjulikkust loodusele. Kohalike inimeste arvamus, kogetu ja soovitatu ei oma bürokraatiasüsteemis ega seadusandluses kaalu (kui just kalleid uuringuid ei ole ette näidata).

----------------
Vastus Harju maavalitsuse arengutalitusest:
Esitasite ettepanekud koostatava Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harjumaa kergliiklusteed“ kohta. Leiate, et ei ole otstarbekas kavandada kergliiklusteed Muraste küla mereäärsesse piirkonda, kuna sealsed sõiduteed on kitsad ning nende laiendamist ei võimalda ka asjaolu, et need asuvad varisemisohtlikul klindil ning ühtlasi ka Muraste looduskaitsealal. Samuti leiate, et kergliiklustee soodustab inimeste juurdevoolu looduskaitsealale, mis ei tule kasuks looduskaitseala taimestiku ja loomade kaitseks. Kahjulikuks loodusele peate ka kergliiklustee valgustamisest tulenevaid mõjusid looduskeskkonnale.

Pärast Teie ettepanekute arutamist Harku Vallavalitsuse esindajatega oleme seisukohal, et antud perspektiivse kergliiklustee lõigu planeeringust väljajätmine oleks väär, kuna maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärkideks on on Harju maakonna kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide võrgustiku planeerimine üldisemal tasandil. See tähendab, et fikseeritakse ära kergliikluse perspektiivsed suunad (milliste sihtmärkide vahel oleks vaja ühendust). Lisaks on eesmärgiks ka liiklusohutuse parandamine Harju maakonnas.

Inimeste läbikäimist või viibimist looduskaitsealal ei saa tõkestada, kui tegu pole just keelualaga. Teie näiteks toodud lõkketegemised kaitsealal on reaalsus, mida ei ole kindlasti põhjustanud kergliiklusteedega parandatud juurdepääs (kuna neid seal hetkel ei olegi) vaid nõrk järelevalve. Luues reaalsed seaduslikud võimalused looduskaitseala läbida, tagatakse ka parem kogukondlik kontroll muidu tupikus olevale loodukaitsealale tervislikke eluviise harrastavate ja kohusetundlike kodanike poolt. Lisaks suurendab kavandatav kergliiklustee ka kohalike elanike turvalisust, tagades ohutuma liikumisvõimaluse piirkonna tõmbekeskustesse (näiteks suvel Tilgu randa) ja pakkudes liikumiseks alternatiivi autodele jalgrattaga või jalgsi liikumise näol.

Samuti juhime Teie tähelepanu asjaolule, et maakonnaplaneeringu alusel ei hakata kergliiklusteid välja ehitama. Maakonnaplaneering on suuniseks järgmise taseme planeeringutele, mille koostamise käigus selgitatakse keskkonnanõjude hindamise kaudu erinevaid asjaolusid, millega tuleb arvestada vastava kergliiklustee rajamisel. Nii võib keskkonnamõjude hindamisel selguda, et antud piirkonnas on võimalik kergliiklustee rajamine vaid ilma valgustuseta ja sõidutee osana või ei ole antud kohta üldse võimalik kergliiklusteed rajada. Sellisel juhul arvestatakse vastavaid keskkonnamõjude hindamise tulemusi. Antud asjaolule tähelepanu juhtimiseks lisame kaardil tähistused neile perspektiivsetele kergliiklusteede lõikudele, mille rajamisel tuleb arvestada täiendavate keskkonnakaitseliste piiranduega.

Planeeringumaterjalid enne viimasele kooskõlastamisele saatmist:

Teemaplaneeringu seletuskiri
Teemaplaneeringu kaart (PDF) (PNG)
Teemaplaneeringu KSH aruanne

Kohalike omavalitsuste poolseid täiendusettepanekuid oodatakse 20. märtsini.

Kas sisekaitseakadeemia Murastes on ORMO?

Hiljuti koostas Keskkonnaõiguse keskus põhjaliku analüüsi suurobjektide rajamise probleemidest Eestis.

"Keskkonnaõiguse Keskuse juristid on juba alates 2002. aastast puutunud keskkonnaalaste juhtumite käsitlemisel kokku ühe korduva probleemiga – vaidlusaluse keskkonnaloa andmise või planeeringu kehtestamisel selgub, et otsused konkreetse objekti rajamiseks on mõnel kõrgemal tasandil või varasemas etapis juba tehtud, mistõttu ei kaaluta otsuste tegemisel enam strateegilisi või ka asukohaalternatiive, keskkonnamõjude hindamine on pigem tehnilist laadi ning ka avalikkuselt ei oodata seisukohti küsimuses, kas objekti rajada, vaid pigem – kuidas seda teha. Näidetena võib tuua Saaremaa süvasadama rajamise juhtumi, Jämejala parki vanglate keskhaigla rajamise plaani (nn Jämejala pargi juhtum), Kagu-Eesti regionaalprügila juhtumi (nn Laguja prügila juhtum), arvukalt kaevanduste rajamise juhtumeid jpt."
...
"Planeerimisseaduse § 292 lõikes 1 sätestatud ORMO definitsioon:
Olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.

Probleemina toodi nii küsimustiku vastustes, intervjuudes kui ümarlaual välja, et arusaamatuks jääb, mida tähendab mõju ulatumine „suurele territooriumile” – kui suur on suur territoorium ning kes seda otsustab. Ümarlaual viidati ka probleemile, et definitsiooni kohaselt tuleb transpordivoogude, saasteainete hulga jne muutust käsitleda vaid kavandatavas asukohas senisega võrreldes (mitte aga kaugemal). Samuti on ebaselge, mida tähendab „oluline ruumiline mõju” ja milline on selle seos olulise keskkonnamõjuga.
Küsimustiku vastustes ja intervjuudes märgiti ORMOde erisuseks võrreldes muude objektidega, et tegemist on suurema (olulisema, tõsisema, laiema) mõjuga objektidega, keerulisemate objektidega, mis puudutavad suuremat arvu inimesi (tulenevalt objekti suurtest mõjudest on raskendatud sellele asukoha leidmine, millest omakorda tuleneb ka suur avalikkuse huvi)."

Kas ei tule tuttav ette? Meilgi juhtus sisekaitseakadeemiaga nii, et kohalikud said selle Murastesse kolimisest ja laiendamisest alles siis kuulda, kui otsus oli juba kõrgemal tasandil tehtud ja siiani on kõik olnud vaid vormistamise küsimus. Olgugi, et avalikkus on nüüd kaasatud ja omab mingit mõju käimasolevate protsesside suhtes, aga otsust ennast on juba võimatu ümber lükata... Selles kahtlejad on kui ketserid.

Kas Sisekaitseakadeemia Muraste kooli hoone ja selle laiendamine koos teega on olulise ruumilise mõjuga objekt (ORMO)? Arvan, et Muraste küla ja looduskaitseala suhtes küll, on ju tegemist küllaltki väikse, aga tähtsa loodusalaga, kuhu kompleksi laiendamise ja SKA kolledžite kokkukolimise plaane tehes juba eelnevalt looduskaitseala piiridega trikitati. Arvan ka, et nii kooli kui ka tee laiendamine ning ka sealne hilisem tegevus mõjutab ümbrust oluliselt. Juba 2006-2007. aasta laienduse tagajärjed on näha, mis toimub siis, kui toimub laiendus, mis olemasoleva 2-3 korda suuremaks paisutab?

Keskkonnaõiguse keskuse hinnangul tuleb suurte ja olulise mõjuga objektide asukoha eel teha valikuid mitmete variantide vahel, otsustades maakonnaplaneeringu tasemel. Praegu koostatava KSH aruande põhjal nii aga ei arvata. Meil on asi otsustatud-lahendatud vaid detailplaneeringu tasandil. Muidugi, sest SKA Muraste kool ei ole ju olulise keskkonna mõjuga objektide nimekirjas.

"Peamiseks ORMO planeerimise erisuseks, võrreldes tavapärase planeerimisega, on kohustus valida ORMO asukoht üldplaneeringuga (alates 1.07.2009 kehtiva PlanS kohaselt vajadusel maakonnaplaneeringuga), võrreldes seejuures mitut erinevat asukohta.
Veel enne, kui asuda regulatsiooni tõhususe sisulise hindamiseni, tuleb märkida, et
asukohavaliku nõuet ei rakendata praktikas eesmärgipäraselt."
...
"Planeerimisseaduse § 292 lõikes 11 on toodud välja küll teavitamiskohustused, mida asukoha eelvaliku tegija peab täitma, kuid nende hulgas ei ole nt kohustust anda ettepanekute tegijatele tagasisidet ning eelvaliku käigus sõelale jäänud asukohavalikut ei kehtestata haldusaktiga, mida oleks võimalik vaidlustada."
...
"Eelvaliku regulatsioon on seetõttu vastuolus keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (Arhusi konventsioon), mille art 6 näeb ette, et avalikkust tuleb kaasata varases etapis, tõhusal viisil, nähes ette mõistlikud tähtajad, ettepanekute esitamise võimaluse ning andes esitatud ettepanekutele ka tagasisidet. Avalikkusel puudub võimalus vaidlustada eelvaliku tulemusi (kuna tegemist ei ole haldusmenetlusega ja selles ei tehta haldusotsustusi), mis on samuti Arhusi konventsioonist (art 9 lg 2) tulenev õigus."

Loe edasi:

Analüüs: Olulise ruumilise mõjuga objektide rajamise korraldus Eestis

Loe lisa:

Artikkel Bioneer.ee-s

Martin Eek: ORMOde planeerimisel ei arvestata suurt pilti

Keskkonnaõiguse keskus

Kuidas otsustati sisekaitseakadeemia Murastesse kolimine?

Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Ajalooline mereäärne tee renoveeriti

Sel sügisel remonditi Ilmandu küla läbiv ja Murastesse suubuv sõidutee, mis kulgeb suurelt osalt mere ääres ja osaliselt ka kõrgel liivakiviklindil. Tegu on sisuliselt vana külavaheteega, mis läbib kõrget metsa ja on kahe looduskaitseala vahetus läheduses. Tilgu tee on ajalooline, ehitatud eelmise sajandi algul, kui rajati Peeter Suure raudbetoonehitised ja kaldakaitserajatised. Tee suubus ka Kivivabriku juurde, kust Eesti ajal lähedalasuvast karjäärist viidi paekivi laevadele ja meritsi üle terve Läänemere. Tilgu tee kaudu pääseb ka Tilgu sadamakohta ja tupiktee lõpus asub praegu Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž koos koertekooliga. Mereäärne tee on populaarne nii kohalike kui ka kaugemalt tulijate jaoks, kellele meeldib looduses liikuda ja jalgrattaga sõita.

Kuna Sisekaitseakadeemia juba tasapisi kolib Piritalt Murastesse, liikluskoormus suurenes ja vana neljakilomeetrine tee oli täielikult amortiseerunud, siis 2009/2010 lumerohke talv oli selle tee kasutajate jaoks tõsine katsumus. Tee oli vaid ühe auto laiune, mitmes kohas vajunud, puud liiga tee ääres, mis raskendas lumekoristust ja sadeveed lõhkusid tugevalt teekatet ja nõlvu. Üha sagenesid sõidukite teelt väljasõitmised ja pervel vajumised. Tilgu tee remondist oli aastaid räägitud, aga niivõrd mahuka töö jaoks ei jätkunud endistel tee omanikel ressursse ja seega kohalikud elanikud kui ka sadama ja kooli kasutajad pidid ebanormaalsetes tingimustes liiklema.

Kuna hiljuti anti tee üle maanteaametile ja teeregistrisse kanti see kõrvalmaanteena, hakati suvel juba tee kaasajastamise eesmärgil projekti koostama. Augustis toimus riigihange ja septembrist novembrini toimusid teetööd. Kuigi paar aastat tagasi algatatud detailplaneering kooli ja tee laiendamiseks näeb ette tee rekonstrueerimist kaasaegsele maanteele vastavalt, oli tee olukord juba niivõrd vilets, et ei olnud võimalik pikale veninud detailplaneeringut ära oodata.

15. novembril lõppes tee remont, mil tugevdati teenõlvu ja enamjaolt laiendati teed 1-2 meetri võrra, kanti peale uus asfaltkate, vahetati truubid ja teepiirded, paigaldati uued liiklus- ja teemärgid, tehti kaablite kaitsmised, võeti hulk puid teepervedelt maha ja ehitati välja korralikud mahasõidud.
Tööde tellija Põhja Regionaalne Maanteeamet, töid teostas Järva Teed AS koos Nordecon Infra AS-iga.
Tööd ei olnud lihtsate killast, kuna tupiktee tõttu ei olnud võimalik liiklust ümber suunata, looduskaitsealade tõttu oli töömasinate manööverdusala piiratud ja ilmadki ei olnud oktoobri teises pooles kõige soodsamad. Samuti tuli töö organiseerijal palju suhelda kohalikega ja nende soovitusi kuulda, võimaluse piires võeti neid ka kuulda.

Muidu on hea töö ära tehtud. Tilgu teele kahe küla piirile paigaldatakse ka sildid külade nimedega, mida varem ei olnud. Teeremont oli umbes 60 pere jaoks selle aasta suursündmus. Autodega liiklemine on nüüd muutunud vähem närvesöövaks ja turvalisemaks. Ka on teel varasemast rohkem ruumi, et nii jalgratturid kui ka looduses jalutajad end ohutumalt tunneksid.

Paraku töö projekteerimise faasis ei konsulteeritud piisavalt kohalike elanikega ja seetõttu on veel kohti, mis vajavad täiendamist. Remondi valmimisel järel on suurenenud sõidukite liikumiskiirused, mil tee ääres jalutajad on ohus, parem juurdepääs on raskesõidukitele, mis on klindi jaoks ohtlik, lõplikult on lahendamata tee äärte kraavide vee ärajuhtimine, varasemast rohkem pargitakse keelatud kohtadesse jm. Kohalikud elanikud on jätkuvalt kontaktis maanteeametiga, et ka need probleemid saaks lahendatud. Kuna teed kasutavad meie jõustruktuuride esindajad, siis loodetavasti on ka teel toimuv rohkem järelevaatajate pilgu all.

Kui tööjärgsed kohendamised on tehtud, keskenduvad arendajad kohalikud elanikud sadama ja sisekaitseakadeemia uuele juurdepääsule. See peaks lahendama mitmeid probleeme, sealhulgas Rannamõisa klindi varisemise jätkumise liikluse koormuse kasvades. Praegune teeremont ei lahenda vaatamata suurejoonelisele tööle liikluskoormuse kasvuga kaasnevaid probleeme, nii vahetus läheduses asuva sadama kui ka sisekaitseakadeemia detailplaneeringutes on ära toodud vajadus nendeni uue ligipääsu ehitamiseks.

Olenemata sellest, et sadama taastamisest on juba rohkem kui 30 aastat räägitud, on viimastel aastatel mere ääres ja eriti sadamakohas inimeste tegevus elavnenud. Mere ääres peetakse juba jaanituld, sadamas tegutseb Otemarina jahtklubi koos noorte purjetamiskooliga, augusti lõpus toimunud muinastulede öö lõkke süütamisel oli nii palju rahvast, et sellist asja pole viimased 50 aastat nähtud. Rannamõisa laevaseltsi eestvedamisel on ka loomisel Rannamõisa-Ilmandu-Muraste-Suurupi kandi arengukava, kuhu kirjutatakse valla merele avamise mõte sisse. Tilgu sadam ja sisekaitseakadeemia saavad lähitulevikus kogu valla olulisteks tõmbekohtadeks, Tilgu tee on neid ja valla teisi keskusi ühendav.

Nii praegune Tilgu tee kui ka kavandatav uus juurdepääs on kandi jaoks oluline infrastruktuur, mille olemasolu elavdab tervet Harku valda tervikuna.
...........

LISAKOMMENTAAR: Mere äär on nii Ilmandu kui ka Muraste küla piires kõigile hästi ligipääsetav - ei mõista viimases Harku Valla Teatajas avaldatud kriitikat, et Tilgu tee on inimkäte tegevusel tulemusel läbimatu. Kritiseerija ei ole seda teed ilmselt aastaid kasutanud. Kõik, kes soovivad, saavad Rannamõisast Suurupi tuletornini kasutada matkarada, mis osaliselt kulgeb ka mööda Tilgu teed. Kohati on küll metsaalune vesine, aga vabas looduses liikujate jaoks ei ole see probleem. Puutumatus looduses on kohatud nii metskitsi kui põtru, aga ka väiksemaid asukaid, kahjuks koertekooli valmimise järel on neid vähem näha.
Metsiku loodusega mereäär on avatud kõigile jalutajatele, pahameelt võivad tunda vaid need, kes oma autoga soovivad loodusesse sõita, aga peavad pettuma. Ajalooline tee on kõigi jaoks, mitte ainult sõidukitele, valla üldplaneeringuga soovitakse küll jalakäijad ja jalgratturid "tõsta" sõiduteest eraldi plaanitavale kergliiklusteele ning soovitakse rajada nahkhiiri tõrjuvat tänavalgustust, aga niivõrd ürgses ja tundlikus looduskaitsealas on see mõeldatu.
Sel sügisel toimunud tee remont oli piisav ja ei ole vajagi suurt magistraali ja linlikku lahendust. Viimastel kuudel teokssaanu on näide mõistlikust ja tasakaalustatud arengust. Loodan, et ka edaspidi kasutatakse mereäärset loodushoidlikult ja vastutustundega, viimaste aastate "turistide" juurdekasv teeb ümbruskonnale kahjuks palju halba, mil tehakse mõtlematult lõkkeid, jäetakse piknkujärgne prügi maha, songitakse ATV-de ja autodega metsaalust ja ei hoolita kohalike privaatsusest. Ehk uus tee toob ka uue mõtlemise.


------------------------------------------


Fotosid uuest teest mul veel üles riputada ei ole, küll aga on mul üsna palju tehtud fotosid vanast teest, mu albumi kaudu leiab neid mitmeid.

Loe lisa:

Mis kant on Ilmandu-Muraste?
Tee on 11414
Tilgu tee haldaja nüüd maanteeamet

Kus asub Meriküla
Merikülla viib vaid üks tee

Tilgu tee laiendus LKA-s komplitseeritud
Kergliiklustee looduskaitsealasse?
Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?

Klindilt varises kevadel majasuurune tükk
Ränk talv kukutab klindi servalt puid alla
Kaks pilti kolmeaastase vahega

Pildid klindist ja ennustus aasta tagasi
Pildid ja klindi olukord aasta tagasi, vol 2

Augustikoosoleku protokoll

3. augustil toimunud Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku arutelu protokoll on juba mõnda aega netis saadav olnud.

Olin koosolekul, kus heidaksin ette Muraste kooli saali kohutavat akustikat, ilmselt seepärast on protokollis ka palju vigu, muuhulgas on minu sõnavõtt osaliselt valesti kirja pandud. Aga kui oluline see ikka on...

Mida kommentaariks öelda? Ausaltöelda pettumus. Oleme ju saanud detailplaneeringu käiku muuta meile soodsamas suunas, kui otsustati Ilmandu küla osas teed mitte laiendada ja asuda uue juurdepääsu teostamise suunas, aga augustikoosolekul selgus, et ka uue juurdepääsutee asja suhtes on palju vastuseisjaid. Sealjuures ei pööratud tähelepanu üldse Muraste looduskaitsealale ja sisekaitseakadeemia laienemise ja kolimise teemale, mis on kogu detailplaneeringu ankruks.

Ausaltöelda tekkis vaidlevaid pooli kuulates tunne, et ma Tilgu tee Gruppi enam esindada ei soovi. Eesmärgid on peaaegu saavutatud - projektis on uus juurdepääsutee ja samas ka praeguse remondi käigus saab ka ülejäänud tee uue katte... Ega rohkemat polegi vaja. See, kuidas uus juurdepääs lahendatakse ja ehitatakse, jäägu spetsialistide arutada ja otsustada.

Protokolliga saad tutvuda siin.

Üks null ülearu?

Tilgu tee ääres on üks kinnistu müügis. Hinnaks 7 kuue nulliga.

Veendu ise:

Kas hinnatõus kahe aastaga 133% on võimalik?

Huvi pärast tegin pangast väljavõtte, kui palju tasusin prügi äraveo eest neli aastat tagasi. Võrdlesin praegusega ja vahe praegu tasutava summaga on suur.

Adelan Prügiveod alustas 2006. kevadel, esimese arve olen maksnud aprilli eest. Siis tellisin 240-liitrise konteineri tühjendamist 2x nädalas. Hind käibemaksuga oli 106.20 krooni.

Üheksa kuud hiljem, 03.01.2007 olen maksnud kahe konteineri tühjendamise eest 120 krooni kuus.
09.04.2008 on kuumakse mul läinud soodsamaks, aga ilmselt seetõttu, et hakati pakkuma rohelise kilekoti teenust ja seega hakkasin tavaprügikonteinerit tellima kord kuus. Siis maksin kuus 60.- (2 korra vedu oli siis endine - 120 krooni, kilekott tasuta).

Oktoobris 2008 on mul arvele lisandunud 10 krooni pluss selle käibemaks ja kuuarve on 71.80 - ilmselt sellest hetkest muutus kord kuus äraveetav roheline kilekott tasuliseks. Seega kuus kahe konteineri äravedu + roheline kilekott maksis üle 130 krooni.

Suvel 2010 rohelise kilekoti teenus kümne krooni asemel siis 40 krooni+käibemaks kuus. Seega kui ma endiselt tellinuks 240 liitrist konteinerit 2x kuus + roheline kilekott, siis maksaksin umbes 168 krooni.

Kokkuvõtlikult aastatel 2006-2010 on äraveo hind prügi sama hulga juures tõusnud 106-lt kroonilt u 168-le kroonile.
Prügi hulk on ju sisuliselt sama, aga üldine hinnatõus sama prügi hulga juures umbes 60% ja kui võtta viimase kahe aasta tõusu, on üldine tõusuprotsent üle saja. Sealhulgas rohelise kilekoti hinnatõus nullist neljakümneni on sadades protsentides (juba 10-lt kroonilt 40-le on tõusu protsendiks 400).

Ei ütleks, et kliendina oleks teenusega rahul, lisaks erinevad sekeldused äravedudel ja rohelise kilekoti ja tavakonteineri äraveo erinevad kuupäevad.



Kuna sorteerin prügi hoolikalt ja kompostihunnik saab pidevalt lisa, siis tavakonteiner on mul tihti pooltühi. Tihti põhjaliku sorteerimise tulemusena kogun peaaegu KAKS kilekotitäit pakendeid ja seega peaks ju prügi äravedu põhimõtteliselt odavnema. Aga maksan igas kuus kahe rohelise kilekoti eest 80 krooni + käibemaks. Imelik muidugi, sest kilekoti korjeauto käib ju kuus korra, mitte kaks. Lisaks tavaprügi hind ja seega mu viimane arve - konteiner pluss kaks rohelist kilekotti - oli 141.00 krooni. Minu otsesed kulud on kahe aastaga kasvanud 133% (kuuarve aastal 2008 kuuskümmend krooni, nüüd 140). Loodushoidlik rohelisus on mul sinisilmsuse eest kalliks maksma läinud. Miks mul üldse peaks motivatsiooni olema prügi sorteerida? Olen seega loll, kes selle asemel, et kogu prügi segamini ühte konteinerisse suruda, (ja maksta selle eest vaid 60 krooni kuus) sorteerib prügi ja maksab sellele peale veel 80 krooni (ja konteiner veel pooltühi). Milleks?

Hiiliv hinnatõus vaatamata sellele, et konteinerite äravedu 2 x vähendasin ja panustasin enam prügi sorteerimisse. Kuna ettevõttel vallaga lepingu järgi on hinnatõus samas ajavahemikus olnud vaid mõned kroonid kuus, on asi JOKK. Klient aga ägab.

Kevadel küsisin selgitust, et kuidas on võimalik see, et prügiveo hind kliendi jaoks tõuseb vaatamata ettevõtte vallaga sõlmitud lepingus fikseeritud hinnale? Valla selgitus rohelise kilekoti hinna tõusule selle aasta maikuus on järgnev:

Adelan Prügiveod OÜ poolt pakutav teenus "roheline kilekott" on kodumajapidamises tekkivate pakendite kogumiseks mõeldud teenus. Pakendite kogumist ja taaskasutamist reguleerib pakendiseadus. Pakendijäätmete kogumine ei ole korraldatud jäätmeveo osa. Harku vallavalitsuse 26. mai 2005 määrusega "Harku valla jäätmehoolduseeskiri" § 18 kohaselt ei hõlma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid pakendijäätmeid. Majapidamisel peab olema prügiveoleping aga seda olmejäätmete osas. Rohelise kilekoti teenust võiks ka võtta mõnelt teiselt sellist teenust pakkuvalt firmalt, kuna aga Adelan Prügiveod OÜ tegeleb hetkel veel korraldatud jäätmeveoga vallas on nende firmal lihtsam korjata kokku ka rohelised kilekotid.

Pakendite sorteerimine ei ole kohustuslik ja see on iga inimese vaba tahe. Rohelise kilekoti teenust pakutakse, et teha mugavamaks inimestele sorteeritud pakendite üleandmine. Paljudes piirkondades peavad inimesed ise oma pakendid viima näiteks pakendikonteinerisse. Harku vallas on võimalik oma pakendeid veel lisaks viia Tabasalu jäätmejaama ning valla territooriumil olevatesse pakendikonteineritesse.

Vallal ei ole õigust Adelaniga vaielda rohelise kilekoti maksumuse osas.

Endiselt jätkub kohtuasi pea poolteist aastat tagasi korraldatud hanke vaidlustamisel. Konkursi võitis teine ettevõte madalama hinnaga, aga Adelan Prügiveod vaidlustasid asja ja vallaga kokkuleppel jätkavad nad seni kuni kohtuvaidlus on lõppenud.

Klindilt varises suur puu

Mõned päevad tagasi varises Manna kinnistu servalt suur mänd.

Foto 17.09.2010


Ja kõrvale foto oktoobrist 2009, mänd veel kasvab:


Klindil on ka muid märke, et see aasta on selle jaoks olnud ränk.



Märtsis 2009 ei ole näha ülemisel pildil olevat pragu:


Pildistamise ajal sadas vihma ja paistis päike



Loe lisa:
Klindilt varises kevadel majasuurune tükk
Ränk talv kukutab klindi servalt puid alla
Kaks pilti kolmeaastase vahega

Pildid klindist ja ennustus aasta tagasi
Pildid ja klindi olukord aasta tagasi, vol 2

Tilgu teel remont juba käib

Ametlikult alustati 6. septembril, tegelikult asuti tee kallale nädal hiljem. Meestel rutt taga, sest 15. oktoobriks peavad tööd olema lõpetatud. Seni on kohalike jaoks kõik kulgenud suuremate ebamugavusteta. Informeeritakse lähipäevade töödest ja truupide vahetus toimub ajal, mil liiklus hõredam. Tehakse pikki päevi, ka laupäeviti võetakse päevast viimast. Truupide vahetus peaks lõppema 21. septembril, puude langetamine 24-25. septembriks.

Naabrimees ehitas paadi

Vineerist ehitas, oma kätega. 60-hobujõuline mootor taga ja üle 20 sõlme kiirust saab kätte. Pildid tehtud Meriküla lautris septembris 2010.

Koolibuss jätkab taas

Info Sisekaitseakadeemiast:

Taas sõidab Tallinna ja Muraste kooli vahet buss, allpool ka sõidugraafik.

Liinil oleval bussil on varasema "piirivalvekolledž" asemel uus marsruuti näitav kiri:

MURASTE

ATKO ettevõtte dispetšeri number (soovitan igaks juhuks telefoni mällu sisestada) on 516 1490

(töötab 24 tundi ehk ööpäevaringselt).

Klikka pildil:

Prügikohustusest vabastatakse vaid need kinnistud, kus ei elata

19. juulil jõustusid jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muudatused, millega tehti suur hulk muudatusi jäätmekäitluse korralduses.

Senisest rangem kord hakkab kehtima korraldatud jäätmeveo liitumisest vabastamisel. Hetkel on erandina ettenähtud vabastamise korras korraldatud prügiveoga liitumisest sagedasti vabastatud 20-40% algsesse jäätmevaldajate nimekirja kuulunud isikutest (Soomes on sarnases korras vabastatud 1-2% jäätmevaldajatest). Selline olukord ei ole kooskõlas korraldatud jäätmeveo eesmärgiga, tagada võimalikult suure hulga jäätmevaldajate süsteemiga liitumine.

Isikud, kes soovivad, et neid vabastataks liitumisest, peavad esitama vastava taotluse; erandkorras vabastamise õigus on KOV üksusel vaid juhul, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata ning KOV on selles veendunud. Muuhulgas on kohalikul omavalitsusel kohustus erandi kohaldamise eelduseid eelnevalt kohapeal kontrollida.



Jäätmevaldajal, kelle suhtes on tehtud erand, on kohustus esitada igal aastal 20. jaanuariks kirjalik kinnitus, et kinnistul pole eelneva aasta jooksul elatud või seda kasutatud. Kahtluse korral tuleb seda tõendada, näiteks elektriarve esitamisega. Kui kinnitust ei esitata või ei tõendata, loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks vastava aasta 21. jaanuarist. Kohalikel omavalitsustel, kes on taganud erandi enam kui 2 %-le jäätmevaldajate registrisse kuuluvatele isikutele, on kohustus likvideerida tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kulud. Ka see võib motiveerida kohalikke omavalitsusi senisest vähem erandeid lubama.

Tekst Keskkonnaõiguse keskuse veebilehelt. Tehtud muudatuse tulemusena peaks metsa alla veetav prügi vähenema hakkama.

Tilgu tee remont algab augustis

Kiri maanteeametist, saadetud 16. juulil:

Maantee remonditöödel raiutakse metsa ja võsa, kaevatakse kraave, vahetatakse teetruupe, ehitatakse uus killustikalus, sellele mustkate, mis pinnatakse.

Tööde tegemiseks on välja kuulutatud riigihange, pakkumiste avamine on 4.08.2010 a.

Hankelepingu kavandatav algus on august 2010 ja ehitusperiood 3 kuud; tähtajaks (15. 11.2010) peavad olema lõpetatud kõik ehitus-remonditööd.

Kuna tegu on tupikteega, siis liiklust sulgeda ei saa ning tööd tehakse liikluse all, kasutades reguleerijaid või foore. Täpse liikluskorralduse skeemi teeb töövõtja. Tee mulle jääb sama laiaks, aga katte (asfaldiosa) teeme veidi laiemaks. Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.

Tänud Margele info eest.