Friday, June 19, 2009

Muraste külaselts juba tegutseb

Ei ole seltsilistel jäänud ideed vaid juttude tasemele vaid juba tehakse koos üht-teist.

Toimunud on Muraste talgupäev koos purrete taastamisega. 7. juuni toimus Muraste mõisakompleksi juures Kila-Kola laat – mis õnnestus suurepäraselt.
Kolmiku 37 hoovis käib tuline jalgpall igal kolmapäeval (19:00) ja pühapäeval (14:00), seega kui keegi sealt kandist tahab toksida, siis võtku tee ette! (Hoovis on korralikult joonitud väljak, väravad ja mäng ikka korralik).

Muraste Külaseltsi lähiaja plaanidesse mahub nii lõbusat meelelahutust kui ka asjalikke, piirkonna arengut toetavaid tegevusi. Eraldi äramärkimist väärib eeloleval sügisel käivituv Muraste küla arengukava projekt. Samuti plaanitakse osa võtta Muraste külade päevast, mis toimub septembris. Soovitakse parendada liiklusolukorda, oma seltsimajast mõeldakse ja kultuurielu edendamisest nende abiga, kes kodust kaugel seda tegemas käivad. Valmistatakse ette ka juba küla kroonika koostamist. Ka kohaliku ettevõtlusmaastiku rikastamiseks püütakse käed külge lüüa.


Rohkem infot: www.muraste.ee

Muraste Külaseltsiga on tänaseks juba liitunud üle 30 külaelaniku. Muraste Külaselts kutsub kõiki Muraste kandi elanikke seltsiga liituma. Muraste Külaseltsi põhikirjaga saab tutvuda Mummi trahteris aadressil Kolmiku 3, samas on võimalik ka külaseltsiga liitumiseks avaldus kirjutada.



Tegevusi toimub mitmel rindel. Et neist kõige paremini osa saada, tuleb käed külge lüüa ja osaleda.

Siinkohal edastan Muraste külaseltsi pressiteate

Muraste küla teeb ära!

Madle Mühlbach

Riik ja rahvas ägab meid kõiki ootamatult tabanud majandussurutise käes. Esimene pähetulev mõte sunnib muretsema eelkõige iseenda ellujäämise pärast, kogukondlikud mured ja veel enam, riiklikud eelarved, poliitika või õigemini nende puudujäägid kipuvad pisut kaugeks jääma. Pikem mõlgutus toob aga arusaamise, et tugev kogukond tagab ka oma nõrgemate liikmete parema toimetuleku ja sellise kogukonna ellukutsumiseks ei ole õigemat aega kui praegune.

Muraste küla on Harku valla üks viimaste aastate kiiremini kasvanud asulaid, tõsi, suures osas tänu agarale arendustegevusele. Uuselamurajoone kerkis viimastel aastatel siiagi kanti nagu seeni pärast vihma – kahjuks mõned seened jäid majanduspõuale lõpuks pisut jalgu ja kasvasid veidi lubatust kiduramaks. Samas, sugugi mitte kõik uuema aja elanikud ei ole siia kolinud pelgalt kinnisvara pealt teenimiseks, vaid peavad seda kanti oma koduks ja igati arendamist vääriliseks paigaks. Seeläbi ootavad ka kandi arenemist ja tahavad ise midagi selle heaks ära teha.

Muraste ei ole üksnes pelgalt uusasum, siit leiame põliselanikke, kes siitkandist ära ei kipu kuid lojaalsusest hoolimata tahaks selle kandi edasist arengut näha. Rääkimata ühest maamärgist, Muraste mõisast, mis hoolimatuse ja küllap ka omanike tahtmatuse tõttu laguneb ja on lõppkokkuvõttes paljudele Eesti mõisatele omaselt hävimisele määratud, kui selles osas midagi ette ei võeta. Ka loodushoid on meie asumile tähtis, asub ju Muraste küla aladel mitmeid kivikalmeid, loodusradu ning kaitsealasid.

Kogu selle uue ja vana ühendamiseks, arendamiseks ja parendamiseks sai ellu kutsutud ja on kohe ka ametlikult registreeritud selline kena mittetulundusühing nagu Muraste Külaselts. Külaseltsi ajaloo, kui lubate seda nii nimetada, algus on paari ärksama pere ja naabruskonna mõttesähvatuste tulemus. Et mitte tegijaid varju jätta, siis algse tõukerühmana võikski nimetada uusasumite asukaid Anti Aaremaad, Airi Marki ja Andrus Salistet. Nende utsitusel ja julgel pealehakkamisel tõmmati kaasa ka Vana-Muraste ärksamad asukad – ülikõvade organisatoorsete oskustega Evelin Tiirik, mitte vähema ärksuse ja pealehakkamisega Annika Kütt ja nii mõnelegi tuntud roheaktivist ja loodussõber Val Rajasaar. Lisaks hindamatu poliitilise kogemusega Harku vallamajanduse osakonna juhataja Mait Kornet ning Türisalu seltsis juba asutamisvaevad üle elanud ja Harku vallas abivallavanema ametit pidav Eddi Tomband, kes meile seltsi asutamise osas häid näpunäiteid jagas.

Et Muraste Külaselts lihtsalt käputäie naabrite erahuviks ei jääkski, sattus selle asutamine „Teeme ära“ projektiga samasse aega. Siinkirjutaja räägib nüüd enda eest, kui arvab, et riigi poliitika mõjutamine nimetatud projekti raames üksikisiku või väiksema kogukonna poolt on üsnagi tühine. Küll aga usun, et kogukondade tasemel on võimalik mõjutada nii oma küla või linna elukvaliteeti, valla otsuseid kui seeläbi ka riiki tervikuna. Riik, kui selline ei jõua süveneda ei üksikisiku ega üksikute külade probleemidesse, seeläbi saab projekt olla edukas vaid siis, kui seda kasutataksegi eelkõige kohalike probleemide lahendamiseks ja kogukonna jaluleupitamiseks. Lõppeks on iga küla nii ühtne ja nii elujõuline, kui on seda selle elanikud.

Muraste küla ärategemine saigi teoks 1. mail uues Pangapealse lasteaias, kus ligi 50 osalejat jagunesid mitmesse vestlusgruppi. Kõne all olid eelkõige küla enda arengukavad, infrastruktuur, lapsed, vanurid ja tehnovõrgustik. Rääkimata külale nii olulisest seltsielust, kooskäimise kohtadest, ühistegevusest ja turvalisusest. Inimeste särasilmne lahkumine ning seltsiga liituda soovijate arv näitab, et aetakse õiget asja.

Esialgu alustame loomulikult rohujuure tasandilt ehk püüame korda teha oma koduümbrused, loome turvalise keskkonna ja ühtse küla, kus inimesed üksteist tunnevad ja teavad. Lepime kokku oma küla käitumisnormid ehk me ei tolereeri lõhkujaid, purjutajaid ja kihutajaid. Me tunneme oma naabreid ja hoolitseme kõikide turvalisuse eest. Me oskame abi küsida kõigepealt omadelt, olgu selleks vajaduseks siis mururull, transpordivõimalus või lastehoid.

Iga algus on raske, sellest ei saa üle ega ümber. Meil kõigil on pered, omad töökohustused ja huvialad. Kuid miks peaks otsima meelelahutust või huviringe niigi ülekoormatud Tallinnast, kui võime tuua kõik selle ka meile lähemale, otse oma koduõuele? Miks kulutada oma andekate külaelanike ressursse mujale, kindlasti on meil nii andekaid lauluõpetajaid, tantsujuhte, spordifanaatikuid ja ärimehi, kes oskavad oma andeid suunata oma kodu lähedase kandi arenguks.

Kui meie sellega hakkama saame, ja ma usun, et saame, siis siitkohalt tuleb üleskutse ka teistele suurematele või väiksematele kogukondadele. Ärge andke alla, aidake üksteist! Koos oleme tugevamad, lõbusamad, mõistvamad ja loovamad. Sellest tekivad ideed, võimalused ja lõppeks ka toimetulek. Muraste teeb ära – tehke Teie ka!


Tuesday, June 16, 2009

Kirjadele vastused saamata!

Uue planeerimisseaduse järgi maavanem või kohalik omavalitsus peavad detailplaneeringute ettepanekutele vastama nelja nädala jooksul (enne oli nõutud 2 nädalat). Seni ei ole Tilgu tee DP-ga seotud ettepanekutele vastatud alates novembrikuust.

Projekteerijalt sain vaid niipalju vastuseks, et seni, kui Siseministeerium ei ole otsustanud, kuidas edasi, seni ei tee nad midagi. See aga ei takista vallaametnikel meie kirjadele vastamast, kuidas asjade seis on. See, et KSH programmi kohta lubas vastused saata OÜ ELLE, ei tähenda, et vald ei peaks detailplaneeringuga seotud küsimustele vastama, neile on samuti kirjad edastatud.

Harku vald on haldussuutmatu, tuleb välja.

Ootel kirjad:
Ettepanekud KSH programmile 1
Ettepanekud KSH programmile 2
Ettepanek muuta detailplaneeringu ja KSH programmi ala
Ettepanekud KSH programmile 3
Kiri Andreselt

Lisaks on veel vastamata 5 kirjale, mis ma detsembrikuus saatsin nii projekteerijale, vallale kui ka muudele asjaga seotud ametitele. Aga nendele vastuseid võibki ootama jääda, kokkuvõtlikult on samad küsimused eespoololevates kirjades toodud.

Kui keegi on mingeid vastuseid juba saanud, oleksin tänulik, kui need ka teisteni jõuaksid.

Riigikontrolli audit detailplaneeringute koostamise korralduse kohta


Vahendan siinkohal uudist riigikontrolli auditi kohta, mille materjalidega tutvudes tuli tõdeda, et nii mõnedki esitatud küsimustest on tuttavad. Tilgu tee detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel on probleemid samad. Põhiline - töö on antud üle arendajale. Olenemata sellest, et arendajaks on riik, probleemid on samad. Ja Harku vallas on ka üldplaneering veel puudu.

-----------------------------------------------------------------------------

Riigikontroll on 15. mail avalikustanud auditiaruande „Detailplaneeringute koostamise korraldus valdades ja linnades”, mille küsimusepüstituseks Riigikontrolli poolt oli, kas vallad ja linnad juhivad ruumilise planeerimise teel ise oma arengut. Auditi läbiviimise käigus analüüsiti 15 valla aastatel 2006-2007 menetletud detailplaneeringuid (kokku 166 detailplaneeringut), mille tulemusena jõuti üsna kriitilisele järeldusele, et kohalikud omavalitsused (KOV) on detailplaneeringute koostamisel süstemaatiliselt rikkunud mitmeid õigusnorme.

Võib küll öelda, et auditiaruandes toodud probleemid olid detailplaneeringute praktikaga kursis olijatele ka enne teada, ent KÕKi arvates on Riigikontrolli audit oluline, kuna esitab rikkumiste kohta usaldusväärsed ja kontrollitud andmed ning selgitab ülevaatlikult rikkumiste põhjuseid ja tagajärgi, andes ka soovitusi olukorra parandamiseks.

Riigikontrolli auditi põhijäreldused

Kõigepealt tuuakse auditiaruandes välja, et andmed planeeringute kohta ei ole üldkättesaadavad – planeeringutest puudub süsteemne ülevaade.

Auditi oluliseks järelduseks on, et kohalikku arengut suunatakse peamiselt detailplaneeringutega – olemasolev planeeringute mitmetasandiline süsteem (üleriigiline planeering, maakonnaplaneeringud, üldplaneeringud, detailplaneeringud) ei toimi. Lisaks sellele, et kõrgema tasandi planeeringutega ei toimu reaalset ja ajakohast planeerimist, puudub mõnel vallal siiani üldplaneering. Mitmetes KOV-des on detailplaneeringutega muudetud üldplaneeringut ulatuses, mida ei saa pidada erandiks, vaid reegliks, samas kui üldplaneeringud ise on tihti liiga üldised ja nende tingimused on mõnikord kehtestatud vaid soovituslikuna. Samas on probleemiks, et detailplaneeringutest tulenevaid muudatusi üldplaneeringutes sageli ei kajastatagi.

Seejuures leiab Riigikontroll, et detailplaneeringute koostamise alused ei taga arusaadavaid planeeringuid – planeeringute algatamisel ei ole selge nende eesmärk (mida konkreetselt planeeritakse), need eesmärgid ei selgu ka avalikest teadetest.

Samuti tuuakse auditiaruandes välja mitmeid probleeme, mille tulemusena on tekkinud olukord, kus kohalik areng on antud arendajate juhtida. Detailplaneeringute kooskõlastamine toimub tihti formaalselt, „templi” löömisega planeeringumaterjalidele. Kogukonna kaasamine planeerimismenetlusse ei ole riigikontrolli hinnangul samuti piisav. Üheks probleemide põhjuseks on asjaolu, planeeringute koostamist ei korralda mitte KOV, vaid see on üle antud arendajale – kohustuste üleandmisel ei suudeta aga nende kohustuste täitmist tagada. Seejuures leiab Riigikontroll, et piirangud, mis seaduses on kehtestatud detailplaneeringute tellimise üleandmisele (eraisik ei tohi olla detailplaneeringu tellijaks looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneering ei ole vastavuses üldplaneeringuga), ei toimi, kuna neid piiranguid täidetakse vaid formaalselt ja paljudel juhtudel on planeeringu finantseerimine siiski üle antud huvitatud isikule.

Riigikontrolli hinnangul ei arvestata detailplaneeringutes keskkonnakaalutlustega – keskkonnatingimused detailplaneeringutes on formaalsed. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine ei ole planeerimismenetlusega hästi ühildatav ja selle lõpptulemusena ei ole aru saada, kas KSH tulemustega on planeeringulahenduses üldse arvestatud. Arusaamatud on KSH algatamise kaalumise alused ning ka KOV-d ise on nende aluste osas segaduses ega oska otsustada, mis juhtudel tuleb KSH algatada ja millal mitte. Kui KSH algatatakse, siis toimub selle läbiviimine aga tihti arendajast sõltuvalt – ehkki seaduse kohaselt peab KSH läbiviimist finantseerima KOV, seda nõuet praktikas ei täideta ja KOV-d lasevad KSH eest maksta arendajatel.

Riigikontrolli soovitused ja nendega arvestamine

Riigikontroll esitas probleemide lahendamiseks rea soovitusi, millest enamik on suunatud regionaalministrile, sh jätkata üleriigilise ruumilise planeerimise infosüsteemi väljatöötamist, töötada välja planeeringute menetlemise täpsemad juhised ja vorminõuded ning muuta õiguslik regulatsioon mõnes küsimuses paindlikumaks ja selgemaks (nt ühitada KSH ja planeerimismenetlus). Samuti soovitab Riigikontroll seadustada detailplaneeringute menetlemise peatamine kuni valla või linna poolt üldplaneeringu kehtestamiseni.

KOV-dele on auditiaruandes esitatud soovitus tuua detailplaneeringu menetlemise käigus tehtavates otsustes selgemalt välja planeeringu eesmärk ning see, kas tegemist on üldplaneeringut muutva või sellega kooskõlas oleva planeeringuga.

Mõned Riigikontrolli soovitused on sellised, mille rakendamine on tänaseks seadusesse juba sisse kirjutatud – 20. mail 2009.a. Riigikogus vastu võetud ning 1. juulist jõustuvate planeerimisseaduse muudatustega sätestatakse näiteks, et regionaalminister kehtestab planeeringu vormistamise nõuded, samuti on kitsendatud planeeringute koostamise üleandmise võimalusi ja seatud täiendavad nõuded teavitamisele ja koostööle planeerimismenetluses. Vt ka uudist planeerimisseaduse muudatuste kohta, mis jõustuvad 1. juulist 2009.a.

Riigikontrolli soovituse osas seadustada detailplaneeringute peatamine kuni valla või linna üldplaneeringu kehtestamiseni võib öelda, et Riigikohtu praktika järgi on detailplaneeringu peatamine kuni üldplaneeringu kehtestamiseni ka tänasel päeval seaduslik (ehkki mitte kohustuslik). Vt selle kohta KÕKi uudiskirja uudist seoses Riigikohtu otsusega haldusasjas nr 3-3-1-62-08.

Taustaks

Riigikontrolli auditi taustaks on ehk hea teada, et hetkel on koostamisel ka mitu uut õigusakti, mis loodetavasti aitavad kaasa planeerimissüsteemi paremale toimimisele tulevikus. Justiitsministeeriumi juhtimisel on kodifitseerimisprojekti raames välja töötamisel uus planeerimis- ja ehitusseadustik, samuti plaanib keskkonnaministeerium käesoleval aastal muuta keskkonnamõju hindamise süsteemi (muutes ehk ka KSH süsteemi planeerimismenetlusele lihtsamini kohaldatavaks). KÕKi arvates on oluline nendes protsessides parema tulemuseni jõudmiseks võtta arvesse ka Riigikontrolli auditi järeldusi ja soovitusi.

Teksti allikas: Keskkonnaõiguse keskus

Vt infot auditi kohta ja auditiaruannet Riigikontrolli kodulehel

Saturday, June 13, 2009

Merikülast uus aerofoto!

Maa-ameti veebirakendusel surfates avastasin, et mu auto on õuest ära aetud. Aga kui täpsemalt vaatama hakkasin, siis paistis, et ilmselt ikka on fotot uuendatud. Umbes-täpselt eelmise aasta kevadsuve ajal tehtud.

Monday, June 8, 2009

Pühapäeval avas oma esimese hooaja uus Otemarina Jahtklubi

7. juunil toimus Tilgu sadama lautril pidulik avaüritus, millega kuulutati avatuks uue Otemarina Jahtklubi esimene hooaeg.

Uus jahtklubi loob Harjumaa noortele ja täiskasvanutele uusi võimalusi purjespordi ja vabaajapurjetamisega tegelemiseks. Vastloodud jahtklubil on käesoleval suvel plaanis korraldada kaks noorte purjetamislaagrit, tutvustamaks Harku valla noortele purjetamist ja meremeeste tegemisi. Samuti on kavas mitmed klubiüritused. Lähem info jahtklubi tegevuste kohta on edaspidi saadaval kodulehel http://www.omyc.ee/.

Loe uudist edasi siit: puri.ee

Friday, June 5, 2009

7. juunil avatakse Otemarina jahtklubi

Tilgu sadamakohas on juba paar nädalat käinud ettevalmistused jahtklubi avamiseks. Eelmisel pühapäeval toimusid ka talgud, mil ümbrus sai uue ilme. Jahtklubi territoorium on praeguseks piiratud ning koos lähiümbrusega ka korrastatud.

Jahtklubi pidulik avamine on kavas 07.06.2009 algusega kell 12.00.

Üritusel on osalemas Jahtklubi liikmed ja külalised, kellel on Jahtklubi tegevusega ühel või teisel moel side ja kokkupuude. Avamisel nagu ikka väike eeskava, tervitused, kõned ja klubi tutvustavad ülesastumised.

Avamise järel hakkab sadamaalal kehtima sadamaeeskiri ning ööpäevaringne valve. Sadamaeeskiri peaks tagama selle, et tulevikus saavad oma veesõidukeid veestada vaid need, kes kehtivatest reeglitest kinni peavad. Eriti puudutab see jetimehi ja seltskonda, kellel seni oli tõsiseid raskusi teistega arvestamisel.

Piiratud ja valvataval sadamaalal on nüüd võimalik ka hoiustada paate ja muud varustust.

Suvel on kavas kaks lastelaagrit, millel purjetamise algõpetuse kallak. 2010. a suvel peaks aga käivituma laste purjetamiskool (Rein Ottosoni purjetamiskooli filiaalina).

Otemarina Jahtklubi asutajateks on 43, peamiselt Harku vallas elavat, Tilgu sadama käekäigust huvitet ja selle pärast südant valutavat, merega mitmel moel seotud inimest. Tänaseks on klubi liikmeid juba märksa rohkem.
-----------------------------------------------------------------------------------------------
Kuigi Harku vald ei ole seni suutnud sadama taastamisega algust teha, sellele vaatamata seal juba tegutsetakse.

Jüri Pihl vastas küsimusele

2. juunil vastas Jüri Pihl EPL Online-intervjuus küsimustele.

Küsimus:
Kas sisekaitseakadeemia kolib Murastesse? Või jääb nüüd Piritalt ärakolimise plaan pooleli?

Vastus:
Sisejulgeolek on tähtis igale Vabariigi Valitsusele ja kaasaegne koolitusbaas, mis on ette nähtud Murastesse, on sisejulgeoleku tagamise üks põhialuseid. Praegu ei ole keegi seda valitsuse otsust ära muutnud.

Wednesday, May 27, 2009

Otemarina jahtklubi tegemistest

Postkasti potsatas üleskutse. Et osaleks samuti kodusadama tegemistes? Võimalusel alati käsi, sest sadamasse ei tule suhtuda nii, et see on kellegi eraasi vaid meie kõigi värav merele. Samas võib keegi enda pere liikmetest kunagi selle sadamaga seotud olla, kasvõi lapsed purjetrennis osalemas vms.

Selles suhtes lööme käed külge!

------------------------

Tere sõbrad,

Otemarina Jahtklubi teeb ajaloolise Tilgu sadama alal ettevalmistusi lautri avamiseks k.a. 7. juunil.

Kutsume MTÜ Tabasalu Looduspark peret sel pühapäeval, 31.05.09 kell 11.00 appi sadamaala korrastamisele.

Plaanime üheskoos korrastada muruplatsideks kavandatavad alad (silume-rehitseme, külvame muru ja rullime).

Palun võtke kaasa rehad/labidad ja üks traktor ka, sellisel juhul saame 3-4 tunniga töö kindlasti tehtud.

Töö käigus saame lähemalt tuttavaks ja räägime oma selle hooaja tegevuskavast ja tulevikuplaanidest.


Koos suudame rohkem ja pealegi on üheskoos ka palju lõbusam.

Rasmus Hirtentreu

OMYC kommodoor

Friday, May 22, 2009

Külaline metsast

Foto on tehtud läbi aknaklaasi ja seetõttu kehva, aga natuke ikka paistab, kes seal on.
Kevadel käis ta meie õues tihti. Sokk käis vist kompostihunnikus kartulikoori lugemas. Vahel on metsa vahel ka kits näha olnud, korra oli kaks talle kaasas. Kolm-neli aastat tagasi oli meie kandis ka põdrapere, aga peale piirivalve koertekooli valmimist pole neid enam näha olnud.

Tuesday, May 19, 2009

Tilgu tee liivakivi klint pildis, vol 3 - KOOPAD KADUNUD

Rannamõisa maastikukaitseala üheks eesmärgiks on ka Tilgu koobaste kaitsmine. Seda on mainitud ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmis. Huvitav on see, et koopaid endid enam ei eksisteerigi.

Tilgu koobastest küll suurt midagi järel ei ole. Pigem nimetada uureteks, mis ei ole isegi kahe meetri sügavused. Või on koobaste esine ala täitunud varingupinnasega. Koopa moodi moodustisi ma sel kevadel küll ei leidnud.

Kui need koopad on varem olnud, siis ma ei tea, millega võrrelda (külastasin ala esimest korda), praegu on küll selline mulje, et koobasteks on neid palju nimetada. Ilmselt mõned aastad tagasi, kui piirivalvekooli eurolaiendus käis, siis raskeveokite pinnasevibratsioon võis liivakiviklinti alla kukutada ja koopad matta ja lained pinnase osalt minema kanda?
Pole, mida kaitsta... Olen lähedal olevates klintides sügavamaidki uurdeid näinud, aga needki ei anna koopa mõõtu välja.

Vaata piltidelt:

See koht allpool fotol on peaaegu kollase maja kurvis, umbes 50 meetrit Tabasalu poole. See tee osa, mis on kallakuna, ise niiväga varisemisohus ei ole, aga jupike maad eespool toimub varisemine pidevalt. Kas koopad on selle varisenud pinnase all?

Monday, May 18, 2009

Rannamõisa MKA kaitse-eeskiri muutmisel

Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamise eesmärgiks on olemasolevas piiris reeglite täiendamine ja Tabasalu poolses otsas piirinihete korrigeerimine.

Teade ka valla veebilehel.

Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri praegu, maikuus.

Tabasalu Looduspargiga seotud inimesed esitasid omalt poolt ettepanekuid. Maastikukaitseala ei laiendata, korrigeeritakse piire ja pigem vähendatakse. Ka Tilgu sadama pool otsas, et endine kaitseala piir kulgeks mööda tegelikku klinti, mida kaitsta.

Kusjuures Tilgu tee kõige klindiäärsem osa hakkab piirnema maastikukaitsealaga ja kõik, mis puudutab tee-ehitust või selle rekonstrueerimist, on edaspidi seotud kaitsealaga (nagu Muraste looduskaitsealaski).

Segaseks on jäänud Tabasalu poolse otsa piiride korrigeerimine. Väidetakse küll, et piiri kohendatakse praeguste krundipiiridega ühtseks, aga sellega seoses toimub veel midagi. Seesama kaitseala piiri "sakilisuse" tekitamine, millest varemgi kirjutasin (Kuidas on määratud Muraste LKA piirid?). Selleks, et mõnda eramaad kaitsealast välja arvata?
Ma pole täpselt kursis, mida sealsed naabrid kaitse-eeskirja muudatustega seoses kritiseerisid, aga tundub, et taas looduse kaitsmise huvid taanduvad eraomanike huvide ees.

Tekib küsimus, et miks küll ei taheta oma krundiga looduskaitsealas olla? Või teisalt küsimus, et miks üldse soovitakse kangesti looduskaitsealasse ehitada?

Nagu Eestis oleks ruumipuudust?

Saturday, May 16, 2009

Seadusemuudatus karmistab planeeringu menetlusreegleid

.
Vahendan siin BNS-i uudist. Ilmselt muutub ka Tilgu tee detailplaneeringuga seonduvas protsessis üht-teist.


Näiteks 1. juulist on nõutud, et kõik mingi detailplaneeringuga seotud ja läheduses olevate kinnistute omanikud saavad detailplaneeringu avalike arutelude kohta teated oma postkastidesse. Harku vald teatavasti seda juba rakendab.

-------------------------------------------------------------------------------------------
City24 | 13.05.2009
Kolmapäeval teise lugemise läbinud planeerimisseaduse muudatused karmistavad detailplaneeringu menetlusreegleid.

Muudatustega kehtestatakse planeeringule rangemad menetlusreeglid juhtudel, kui planeeritaval alal on tegemist oluliste avalike huvide ja väärtustega ning juhtudel kui linna või valla ruumilise arengu põhimõtted ja üldised huvid ei ole üldplaneeringuga määratletud, selgub eelnõu seletuskirjast.

Muudatustega tagatakse ka inimeste senisest parem kaasamine planeerimisprotsessi ning puudutatud isiku kaasamine planeeringu koostamisse ja parem võimalus oma õiguste kaitsmiseks.

Lisaks peaks seadusemuudatus laiendama elektroonilisel teel suhtlemist ja informeerimist planeeringute koostamise käigus ning tagama toimiva olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku mehhanismi ka sellisel juhul, kui objekt jääb mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile.

Eelnõu eesmärk on seaduse sõnastuse täpsustamine, et välistada erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Kohtulahenditest on nimelt ilmnenud vajadus anda seaduses teatud mõistete selgitused, näiteks täpsustada detailplaneeringu illustratsiooniga seotut, seisab seletuskirjas.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas ütles BNS-ile, et eelnõule laekus tähtajaks kokku ligi 40 muudatusettepanekut, kuid paljud neist kattusid sisuliselt ja osa neist võtsid esitajad tagasi.

Eelnõu on lõpphääletusel 20. mail. Seadusemuudatuse kavandatav jõustumisaeg on 1. juuli.

Praegune planeerimisseadus jõustus 2003. aasta 1. jaanuaril ning on seni kehtinud ilma suuremate muudatusteta.

Allikas: BNS
-------------------------------

Muuhulgas peaks edaspidi kaduma juhtumid, mis sarnanevad Saue steriliseerimiskeskuse rajamisega, kus kohalikest sõideti lihtsalt üle.

EELNÕU: PLANEERIMISSEADUSE JA SELLEST TULENEVALT TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS
Praegu veel kehtiv planeerimisseadus elektroonilises Riigi Teatajas.


KOV saab edaspidi ehitamise keelata, kui arendajaga kokkuleppele ei jõuta - ÄP 15.08.08

„Arendajaid otseselt puudutava muudatusena näeb eelnõu ette nõude, mille kohaselt võib olenemata sellest, kes detailplaneeringu koostamist rahastab, vaid kohalik omavalitsus olla detailplaneeringu koostaja või tellija. Arvestades ka teistes Põhjamaades kehtivaid planeerimispõhimõtteid on planeeringu koostamise korraldamine eelkõige avaliku võimu ülesanne. Seda seisukohta on korduvalt rõhutanud ka õiguskantsler oma avaldustes. Lisaks on praktikas tihti esinevatest vigadest lähtuvalt eelnõus selgemalt sätestatud, et menetlustoimingud viib läbi planeeringu koostamise algatanud haldusorgan ehk KOV.

Samuti tehakse kohustuslikuks sõlmida uue kompaktse hoonestusala rajamisel enne detailplaneeringu kehtestamist kohaliku omavalitsuse ja huvitatud isiku vahel leping detailplaneeringu elluviimise kohta. Lepinguga saab reguleerida seda, kes ehitab välja teed ja tehnovõrgud ja kelle omandisse need jäävad ning kokku leppida muid detailplaneeringu elluviimist tagavaid tingimusi. „Säte annab kohalikule omavalitsusele õigusliku aluse keelduda detailplaneeringu kehtestamisest, kui hoonestamisest huvitatud isikuga lepingu sõlmimises kokkuleppele ei jõuta. Seega sõltub KOV –i konkreetne roll infrastruktuuride väljaehitamisel eelnimetatud lepingus kokkulepitust.”


Valitsuse kommunikatsioonibüroo 12.2008

Muraste vaateplatvorm

Meriküla atraktiivseim vaatamisväärsus on Muraste vaateplatvorm, kõrgelt on hea vaade merele, Naissaarele, mööduvatele ja ankruplatsil seisvatele laevadele ning ümbritsevale loodusele.

Hea ilma korral on näha ka Kakumäe poolsaar, Kopli sadam ja isegi Aegna saar ja Viimsi poolsaare ots. Kui binokkel kaasa võtta, on näha ka Tallinna kõrgemad rajatised, nii pilvelõhkujad, kirikutornid kui ka Lasnamäe kõrghooned. Hea üritamise peale on sealt näha ka isegi Mereakadeemia Mustakivi tänava punane hoone.

Mitmetelt kinnisvarakuulutustelt tuttav pilt:

Vaateplatvorm ehitati mõned aastad tagasi selle jaoks, et toestada panga peale rajatavate uute elamupiirkondade kanalisatsioonitoru. Heitveed kulgevad pangast otse alla Muraste puhastusjaamani (mis ühelt pildilt ka näha). Sel aastal asutakse jaama laiendama, sest praegune ei taga piisavat läbilaskevõimet.

Vaadet käivad nautimas paljud noored ja mitmed seltskonnad, kellest paljud kahjuks ümbrusest ei hooli. Lärmatakse palju, juuakse alkoholi ja üle vaateplatvormi serva visatakse pudeleid ja muud kraami alla. Aga ei ole head ilma halvata. Loodame, et see matslus aegapidi hääbub.

Friday, May 15, 2009

Rajamisel on Muraste külaselts

Ilmselt ajendatud mitmetest hästi töötavatest Harku valla külaseltsidest, otsustasid Muraste küla aktiivsed elanikud samuti kohaliku seltsi rajada. Muresid ja häid ettepanekuid külaelu korraldamise osas jagub küllaga, selles suhtes väga tänuväärt asi on käima lükatud.


Nimelt soovitakse ka Muraste küla mereäärsete elanike hulgast (s.t. ka Meriküla kandist) aktiivset osavõttu ja otsitakse liikmeid, kes oleks nõus aktiivselt külaseltsi tegemistes osalema. Kui tunnete, et kuulute südamega Muraste küla ellu ja tahate kodukandi tegemistes kaasa lüüa, andke teada meiliaadressile murastekulaselts(*)gmail.com või Anti Aaremaale telefonil +3725652897.


Üleskutse potsatas mu meilikasti aprillis, tean, et neil on sel teemal ka koosistumisi toimunud. Loe üleskutset siit: Heale Muraste küla elanikule, või klikka pildil (albumivaates vajuta ka ülalnurgas asuvale suurendusklaasiga nupule +).



----------------------------------------------------------------------------------------
Teised Harku valla külade seltsid:

Suurupi Selts
Vääna Külakoda
Türisalu Spordiklubi
Tabasalu looduspark
...

Džiibiralli looduskaitsealas läks kalliks maksma


2008. aasta jaanilaupäeval võttis seltskond äsja maastikuautod muretsenud noormehi ette öise safari looduses ja asukohaks valiti metsatukk Muraste vaateplatvormi lähedal. Lisaks jaanilõkke ümber naabruses olevate elanike häirimisele songerdasid nad suure metsaaluse ala üles ja lõpuks jäid mõlemad autod vihmaperioodist püdelaks muutunud pinnasesse kinni.

Kõige kurioossem on see, et noormehed otsustasid safariks ette võtta Muraste looduskaitseala.

Need fotod on tehtud järgmisel hommikul.


Vaata teisi fotosid siit.
Lisaks tekitatud kahjule asuti autosid välja aitama ühe puksiirfirma töötajate abiga, kes omakorda kohapeal puid maha võttes ja veel kasvavaid rikkudes tekitasid täiendavat kahju. Paar päeva peale juhtunut käisid kohapeal keskkonnaameti inspektorid, kes algatasid väärteomenetluse.

Kirjutan sellest alles nüüd seepärast, et sain hiljuti teada, et noormeestega on väärteomenetlus lõpule jõudnud. Trahvisumma on suurusjärgus kolm tuhat krooni ja neilt mõisteti välja ka loodusele tekitatud kahju, mis ületas kolmkümmend tuhat krooni.
Viimaste andmete kohaselt väärteomenetluse käigus algatati teinegi, puksiirettevõtte suhtes. Pealegi olid puksiirifirma töötajad teadlikud, et tegutsevad looduskaitsealal. Neid on ees ootamas samas suurusjärgus trahv ja loodusele tekitatud kahju korvamine, mis noormeestelegi tehti.
Ehk see on õpetuseks teistelegi. Seni ei ole looduses rallijaid meie kandis suudetud kinni pidada, selleks ajaks, kui kutsutud võimuesindajad ATV-de jm selliste masinate rallimiskohale jõudnud, on need juba uutel jahimaadel. Seekord hoidis loodus rallijaid kinni.
Igasuguseid asju juhtub meil siin Merikülas.