Tuesday, October 30, 2012

Autojuhi "romantika" kiilasjääga 26. oktoobril


MIS KEELAB TEE HOOLDAJATEL TÕUSUDELE SOOLA(kloriidi) PUISTAMAST ENNE LUME(TORMI) TULEKUT?

Kuidas 70 minutiga käia ära ummikutest ja kiilasjääst tiines ja tipptunnis ägavas Tallinnas ehk Tallinnas töölkäijate rõõmud :)

Õnneks oli eelmisel reedel veel koolivaheaeg ja hommikune tipptund ootamatult allasadanud ja rohke lumega ei olnudki väga hullumaja. Tabasalust Tallinna kesklinna ja tagasi sai käidud alla tunniga. Aga reede õhtu oli paras seiklus. 

Kuna kõik ajakirjanikud paistavad olevat lõuna- või idapool Tallinnat pärit (reportaažid vaid Narva ja Tartu poole suunduvatelt teedelt), siis kirjeldaks siinkohal, mis lääne pool Tallinnat toimus. 
Igapäevasõiduauto, millel veel talverehvid ostmata, jätsin koju ja kraapisin lume alt välja oma vana auto, mil lamellid all juba kuu aega. Olin juba sõitu alustades kursis, et Tallinnas liikluses on hullumaja, aga teadsin ka seda, et Tallinnas bussiliiklus seisis ja oli vaja kaasa linnast ära tuua. Mõtlesin me kohtumispaiga, sõiduplaani ja võimalikud trassimuutused (reservid) hoolega läbi. Haabersti postimajja mineku plaani jätsin välja, sest selleks tulnuks Haabersti ring läbida (poiss ei saanud saabunud sünnipäevakingitust kätte, aga karmid olud nõuavad "ohvreid").

1. Kell 1700 sain lapsed Tabasalu lasteaiast autosse. Plaanisin Tallinna kesklinna sõita Harku järve külje alt, vahepealne kruusatee oli ka lume alla mattunud ja tavaliselt sellistes olukordades täitsa sõidetav (vt kaardil sõiduplaani). Tabasalu tänavate vahel kulgedes jõudsin Kallaste poeni, kust tahtsin linna poole pöörata. Kuna Tabasalu mäest alla suunas oli tekkinud liiklusummik (ilmselt keegi oli suvepapudega teel risti ees), mille lõppu ma Rannamõisa poole kiigates ei näinud, siis keerasin kohe otsa ringi ja otsustasin minna Harku kaudu. Tabasalust Paldiski maanteeni sõideti viiekümnega, väga pikk kolonn ei olnudki. Ilmselt kolonni eesotsas oli keegi suvepapudega.

2. Tabasalu-Harku tee ja Paldiski maantee ristil (kus on maanteefoorid) jõudsime järele kahele rekkale, mis olid vahetult enne meie saabumist toppama jäänud, väike tõus enne ristmikku. Olin õnneks olin 5. auto peale rekkaid, aga ootasime vastassuunavööndi vabanemist oma 5-6 minutit, et rekkadest mööda lipsata.  Vahepeal sai kadedusega kiigatud ühte Volvo maasturit, mis põikas maantee poole mööda külavaheteed, mis ei olnud veel lahtigi lükatud... Rekkamehed kühveldasid hoolega kruusa või liiva jää peale, kui neist mööda vurasime. Ju olukord lahenes seal  vist peagi.

3. Paldiski maanteel Tallinna poole. Sellist jääd pole enne teedel näinud, kinnitallatud lumi oli muutunud klaasiks ja mingi törts märga oli ka peal. Kõik, mis tee peal, läikis "peeglist" vastu. Suundusin BRC juurest Tähetorni tänavale. Kolonnis umbes 10 sõidukit, mis vuras Tähetorni hotelli ristmikuni 30ga. Ilmselt oli keegi suvepapudega ees. Helistasin, kaasale, et kõndigu kesklinnast Järve keskusesse, et ei peaks Pärnu maantee ummikuid katsuma. Ütlesin,, et ta võib Järve Selverisse jõuda jala isegi ennem, kui mina autoga.

4. Tähetorni hotelli juures, Kadaka puiestee ja Tähetorni tee ristmikule jõudes oli seal kõik ok, kavatsesin üle ristmiku Nõmme keskuse poole liikuda. Siis aga juhtus mitu asja korraga. Nii Nõmme poole suunduv tee on seal järsu tõusuga kui ka Kadaka pst-l on päris pikalt tõus, raudteeviaduktile. Mingi hetk jäi üks pisike sinine auto ristmikule rehvidega kaapima, suunaga Laagri poole ja viaduktist üles. Tema järel Saab, millel samuti suund Laagri poole ja mäest üles. Mõlemal paistsid olevat suvekatega, olid ristmikul veel punase fooritule süttides. Kui SAABi juht avastas, et ristmikule ei saa nende tõttu tulla mitte keegi teine, andis ta tagurpidikäigu ja sõitis keset ristmikku tagasi ning suundus Tähetorni tänavale. Ohtlik manööver, aga samas mõistlik, sest teised seda temalt juba ootasid - loobumist mäkkerühkimisel.

5. Samal ajal Nõmme poole tõusul kuskilt kõrvaltänavalt, poolel mäel, lipsas väike auto välja, mis püüdis tõusu võtta. JA JÄI RISTI teele ette nii, et sulges liikluse mõlemas suunas. Alla sõitvad bussid ei saanud ka temast mööda, rääkimata neist, kes mäest üles tahtsid sõita. See põmmpea ei tulnud selle peale, et sõita mäest alla ja ka mitte kohe peale ebaõnnestunud manöövrit... Ilmselgelt olid sel suvekad all. Selle auto tõttu ei toimunud ka ristmikul rohelise fooritule süttides mitte midagi, vaid Tähetorni tänavalt Õismäe poole sõitjad (Kadaka pst tõusult alla) said oma manöövri tehtud. Istusin endiselt foori taga juba teist tsüklit. 

6. Nõmme pool kallakul risti seisja ukerdas seal oma 4-5 minutit, kui üks inimene aitas sõidukit niipalju lükata, et allasõitev liiklusvoog ristmiku poole sai vabaks. Kaks bussi jõudsid Kadaka pst ristmikuni, nende taga paistis olevat kümneid autosid. Bussidele tuli ka kohe roheline tuli (ka mulle, kuigi ma ei saanud ristmikul otse minna). Lehvitasin bussidele, et pööraku enne mind Laagri poole. Mõlemad bussid sõitsid ristmikule ja teine buss ei saanud oma rajale, sest mäest rühkis endiselt ja vaevaliselt üles eelnimetatud sinine auto, mis jäi bussidele ette. Bussid seisid nüüd kõrvuti, teine buss pani kinni vastasuunavööndi viaduktilt alla.

7. Kuna minust vasakul linna poole pöörajate rida sai tühjaks ning mul ikka ei õnnestunud ristmiku otse ületada ja mitte keegi teine sõiduk ei saanud ristmikule, liikusin samuti vasakule Õismäe poole, hoolimata punasest tulest ja sellest, et olin parempoolses reas. Andke andeks, aga minu taga ootajad võisid sel hetkel olla tänulikud. Kadaka pst-l mäest alla sõites nägin juba piiikkkka ummikut, mille põhjustas lisaks Tähetorni ristmikul toimuvale üks veoauto, mis ei saanud mäest üles.

8. Mustamäe autodest tühje ja lumest puhastamata kõrvaltänavaid kasutades jõudsin Nõmme keskuse tõusuni (Ehitajate teel), seal, kus on jalakäiate sild. Imede ime! See tee oli puhtaks soolatud ja ei olnud seal mingit ummikut. Peale Nõmme keskuse läbimist ja raudtee ületust oli Vana Pärnu mnt lausa tühi. Kuigi lund sadas nii tihedalt, et kaugele ette ei näinud.

9. Järve keskuse maa-aluses parklas (kuhu suundusin samuti mööda kõrvaltänavaid) lõpuks kogu pere autos ja algas tagasitee-seiklus kodu poole.

KAART.TALLINN.EE sõiduplaneerija: Kiireim- ja otsetee Tabasalust Järve Selverisse (paraku on osa teest kruusatee). Arvestatav alternatiiv kesklinna sõitmiseks, vältides Haabersti ringi ja Kristiine keskuse ristmikerägastikku. 26. oktoobri õhtusel tipptunnil ummiku tõttu Tabasalu tõusul ei saanud seda teed kasutada.

10. Tagasi Nõmme keskuseni mööda Vana Pärnu maanteed ja suurest tõusust allasõit Ehitajate teel läks libedalt. Tõusul ei olnud vahepeal ikka ummikuid või toppamisi tekkinud, ka suured veoautod ja bussid said mäest kenasti üles, rääkimata suverehvitajatest.

11. Püüdsin peale mitmete ristmike vahel seiklemist kõrvaltänavalt pöörata vasakule Kadaka puiesteele, et siis Tähetorni tänavale põigata. Valearvestus lootuses, et vahepeal on Tähetorni ristmikul olukord lahenenud. Seisime umbes kümme minutit, oodates ristmikule pääsu, meiega risti olev vasakule suunduv liiklussaba aga kõik see aeg seisis. Paremale suunduv liiklusvoog toimis, mäest alla lihtsam ju sõita. Paar vasakule pööravat sõidukit mu ees lasti küll liiklussaba poolt vahele, aga peale seda nügiti oma autode esiotsad teise auto saba alla, et mitte keegi enam vahele ei tuleks. Ega selle aja jooksul ei saanudki, sest autod enam ei liikunud. Mu ees seisev auto loobus vasakule pööramise üritamisest ja suundus paremale Õismäe poole. Ristmikule välja sõites kiikasin Tähetorni tn ristmiku poole ja seal paistsid ikka samad probleemid. Kaugel ukerdasid veoautod ja bussid segamini, keegi veel kiilasjääl püüdis suvekatega viaduktimäest üles rühkida. 

12. Kaua mõtlemata suunasin ka oma auto paremale, Õismäe poole. Laskusin Kadaka pst autoplatside juures mäest alla ja vastu tulevatest autodest kaks olid jäänud tõusule toppama. Autoderivi oli terve Kadaka pst ulatuses, arvatavasti kuni Tammsaare teeni. Ei tea, kaugele, sest pöörasin auto nina Õismäe poole (kaks autovrakki olid keset teed, aga mööda pääses lihtsalt) ja läbi Astangu majadevahelisi teid mööda sain Paldiski maanteele (see, mis Keila poole suundub). 

13. Mägi, mis Harku karjääri juures üles viib, oli kenasti soolatud ja seal toppajaid ei olnud. Enne BRC-ristmikku tekkis küll kolonn, aga see liikus umbes 40 km tunnis. Ilmselt oli rivis palju autosid, mis sõitsid suvekatega. Ristmikul, mis suundus Tabasalu poole, enam toppamist ei olnud, eelkirjeldatud rekkad olid minema sõitnud.
Kell 1810 jõudsin Tabasallu tagasi. 70 minutiga ummikute ja seiklusterohkes Tallinas ära käia sellistes tingimustes - tänu sellele, et talverehvid olid all ja tõusudel ei olnud probleeme. Positiivne oli ka see, et autojuhid paistsid olevat rahulikud ja mõistvad. Ei kuulnud selle aja jooksul kordagi, et kellelegi oleks signaali antud ja üldjuhul lasti hea meelega ristmikult väljasõitjaid ummikusaba vahele.

AGA TEKKIS KÜSIMUS - MIKS Tallinna läänepoolsed tõusud olid kõik päeva lõpus veel soolamata -liivatamata???? Ette sattunud tõusudest vaid kaks olid puhtad ja seega ka ummikuteta. Suverehvitajatest hoolimata. Tahaks teada, mis on tõusude hooldamise prioriteedid Tallinna teehooldusettevõtetel? Nõmme keskuse tõus paistab olevat esiprioriteetide hulgas, aga miks Tähetorni tn ja Kadaka pst ristmiku tõusud seda ei ole, tahaks kangesti teada.

P.S - MITTE KORDAGI sel päeval ei tundnud autoga sõites, et igatseksin naelrehvide järele. Lamellid tulid toime igas olukorras, ka lahtise lumega järskudel tõusudel, kus lume all jää. Kuid möönan, et kui oleks vaja olnud väga järsult pidurdada (et nt avariid ära hoida), siis oleks sellises kiilasjääs naelikud tõhusamad. Aga ettevaatlikult sõites sai ohuolukordi ennetatud.


Monday, October 29, 2012

Tilgu tee DP-st aastal 2012

8. märtsil 2012 kirjutas HVT, et SKA Politsei- ja Piirivalvekolledžini rajatakse uus tee.


Samas lehes kutsuti ka uue DP-ga tutvuma.


 Ja maikuu lehes järgnev teade:



21. juunil 2012 teatati valla lehe kaudu järgmist:


Mis oli viimase koosoleku arutelu sisuks, seda mul ei ole õnnestunud teada saada, avaliku väljapaneku järgsel ja viimasel, 4. juuni koosolekul ei õnnestunud kahjuks kohal olla. Tuletan igaks juhuks meelde, et  Tilgu Tee Grupp (TTG) ei esinda AS-i Karumaa ja ka Romantiku tee inimeste seisukohti. Meie eesmärgiks on olnud koostöös mõistlike lahenduste leidmine eesmärgiga kohalikku loodust - metsa ja pankrannikut - parimal võimalikul moel säilitada ja hoida.

Kuna Tilgu tee on mõistlikult korda tehtud (ilma pompöösse laiendamiseta, mida aastal 2009 plaaniti) ja ilmselt ka Sisekaitseakadeemia ei koli kunagi Murastesse (Loe: SKA ei toeta kolimist) ja Tilgu Tee Grupp ei ole suutnud kohalikke elanikke ühise tiiva alla koondada, lõpetab TTG oma tegevuse. 

Ülevalmainitud detailplaneeringuga seoses avaldan edaspidi vaid oma isiklikke seisukohti ja ei esinda mingeid huvigruppe.

Kes on edaspidigi huvitatud Meriküla juttudes avaldatust, siis lisagu kõrval olevasse lahtrisse "Follow by E-mail" ja "Submit" oma meiliaadress ja registreerigu see infovoogu. Meriküla meililisti ma enam eraldi teateid ei saada, kuna ka palju aadresse on aegunud.

Tänud kõigile, kellega koos sai bürokraatiamaastikul kulgetud ja ekstra tänud toetajatele ja tagasiside saatjatele. Vallavalitsusele ja -volikogule aga jätkuvalt jõudu asjaga tegelemiseks.

Lugupidamisega
Mairold Vaik, Tilgu tee elanik

Tuesday, March 27, 2012

Detailplaneering II avalikustamisel

Harku valla volikogu kinnitas veebruari viimasel koosolekul Sisekaitseakadeemia Muraste kooli ja selle juurdepääsu detaiplaneeringu. 
2008. aastal esimest korda algatatud ja avalikustatud DP peatati avalikkuse survel ja keskkonnaministeeriumi toel 2009. aasta suvel. Siis algatati uus DP ja KSH protsess. Uus DP on nüüd avalikustamisel. KSH on olemas, keskkonnaamet kooskõlastused andnud, nüüd DP kohta kohalike arvamust vaja.

Põhiline muudatus, mis eelmise DP-ga võrreldes on tehtud - uus juurdepääsutee plaan.
Harku Vallavalitsus teatab, et 22. märtsist 2012 kuni 23. aprillini 2012 toimub Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1, Tabasalu) ning Politsei- ja piirivalvekolledži õppehoones (Tilgu tee 55C, Muraste küla) Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek.
Kui DP-d menetleti esimest korda, siis analüüsiti-arvutati enne KSH tegemist juurdepääsu nelja varianti, millest ükski ei leidnud toetust keerukuse ja kalliduse tõttu. Ja ühegi variandi hulgas ei olnud praegu DPs sisalduvat uut juurdepääsu plaani. 

DP protsess jäi siis pooleli, 2009. a novembris alustati uut menetlust praegu kaardil oleva põllupealse teevariandiga, kuna see oli eelnevatega võrreldes odavam ja ka enamik kohalikest elanikest sellega päri. KSH koos keskkonnaameti kooskõlastusega sai samuti selle variandiga valmis. Avaral põllul on DP-ga piirnevate maade omanikeks peamiselt riik (reservmaad) ja tee kulgeks kenasti mööda kruntide piire, klindi ääres on arendaja ostetud maad, mis vist elamumaad. Arendaja esitab kindlasti omad ettepanekud ja vastulaused. DP-ga piirnevate kinnistute ülejäänud omanikelt samuti oodatakse tagasisidet.

Veebruarist 2008 kestnud arutelu on olnud põhjalik, aga ükskord võib kõik olla minevik, kui sisekaitseakadeemia loobub Murastesse kolimisest. Keskkonnaministeerium on aga kooli, mis on looduskaitsela vahetus läheduses, laiendamise suhtes endiselt kahtleval seisukohal.

Loe lisa ka Harku valla teatajast nr 5 - Lk 2: Piirivalvekoolini rajatakse uus tee

Planeeritav maa-ala (ca 59,6 ha) asub Harku vallas Muraste ja Ilmandu külas Läänemere rannal ning ulatub joonobjektide (olemasoleva ja uue juurdepääsutee) kaasamise tõttu Balti klindipealsele alale kuni Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna riigimaanteeni välja. Planeeritav ala piirneb elamumaa, maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbega naaberkinnistutega ning osaliselt reformimata riigimaaga. Planeeringualal paiknev hoonestus on kasutusel Sisekaitseakadeemia õppeasutusena, erakruntidel olevad elamud on kasutusel sihtotstarbepäraselt. 

Detailplaneeringu eesmärgiks on lahendada juurdepääs ja tehnovõrkudega varustatus ning suurendada kehtiva detailplaneeriguga määratud ehitusõigust Piirivalvekooli katastriüksusel (katastritunnus 19801:001:2380) eesmärgiga laiendada Sisekaitseakadeemia õppeasutuse hoonestusmahtu ja seeläbi suurendada väljaõppe teenuse pakkumise võimalusi. 

Planeeringualale on olemasolevate ja uute moodustatavate kruntide baasil  planeeritud kokku 44 krunti- 8 riigikaitsemaa krunti , 11 olemasolevat elamumaa krunti, 22 transpordimaa krunti, üks tootmismaa krunt ja  2 jäätmehoidla maa krunti. Planeeringuga määratakse asjakohaste kruntide ehitusõigused ja arhitektuurinõuded hoonetele. 

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Harku Vallavolikogu 26.03.1996.a. otsusega nr 21 kehtestatud Harku valla üldplaneeringut uue juurdepääsutee ehk olulise joonobjekti kavandamise näol üle Suurupi pangapealse osa, klindist alla Tilgu sadama juurde. Detailplaneeringule on  algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine,  mille tulemusena on valminud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (koostaja OÜ Elle, töö nr 08/LS/45).  

Detailplaneeringuga saab tutvuda 22. märtsist 2012 kuni 23. aprillini 2012 Politsei- ja piirivalvekolledži õppehoones kõigil nädalapäevadel kella 8.00-st kuni 19.00-ni (õppehoone korrapidaja telefoninumber on            670 7400      ) ja Harku Vallavalitsuses tööpäevadel tööaja jooksul. 
MATERJALID: 
Menetlusdokumendid:
Keskkonnamõjude hindamine:


Monday, December 19, 2011

Tilgu sadamast läbi aastate

Aasta lõpus mõtted koos Tilgu sadamaga. Koos piltide ja veebimaterjalidega.
Fotod tehtud veebruaris 2011

Trikoloorivärvid:








Teised talvepildid SIIN


Kronoloogiline lühikokkuvõtte viimasest 8 aastast:

Sadam sai sadamaregistrisse septembris 2011
Purustavad lained septembris 2011
Sadamast augustis 2011

Tilgu sadama lõke Muinastulede ööl 2011
Tilgu sadama merepäev augustis 2011
Tilgu sadam juunis 2011

Kinnistu sai sadama nime 2010

Tilgu sadam pildis: august 2009
Tilgu sadamast aastal 2009, 2009-2, Galerii 2009
Sadamast juunis 2009
Purjekool juunis 2009
Otemarina esimese hooaja avamine 2009
Lubadused 2009

Tilgu sadamast aastal 2007
Tilgu sadama keskkonnamõjude hinnang 2007
Tilgu sadam aastal 2006
Tilgu sadamast Kipper.ee foorumis alates aastast 2004
Tilgu sadama arengukava aastast 2003

Tilgu sadam Geoportaalis

Lisaks artikkel Harku Valla Teatajast aastal 1998 (ekraanitõmmis HVT-st 12-2011):



Thursday, December 8, 2011

Vandaalid Tilgu teel


7. detsembri õhtul kell 2230 avastasime, et Muraste külas Tilgu tee ja Merikülli tee ristmikul olid liiklusmärgid maha võetud ja need olid risti teele asetatud. Pumpla elektrikilpi on samuti lõhutud.



Märgid asetasime tee äärde, et keegi otsa ei sõidaks ja teatasime konstaablile ja asjaosalistele.

Kui keegi kohalikest nägi kolmapäeva hilisõhtul kedagi liikumas, siis andku teada. 

Kui keegi teab noori, kes meie kandis sel ajal kodus ei viibinud, siis on nad tõenäoliselt asjaga seotud. Ilmselt on tuldud vaateplatvormilt alla ja suundutud mere äärde, st lõhkujad võisid olla jala. Julgen väita, et vandaalid on me oma Muraste küla elanikud.



Jälgede juurest leidsin ka veel sigaritoosi, kust ilmselt saab ka sõrmejälgi. Ehk teate kedagi, kes selliseid eksklusiivseid asju tarvitab?

See ei ole esimene kord, kui meie kandis asju lõhutakse. Seekord ehk on piisavalt jälgi, et jõuda vandaalitsejateni.

On mõtteid külaelanikelt, et ehk paneks vaateplatvormi juurde kaamera, sest see koht on päris hull räuskamise, läbustamise ja lõhkumise tallermaa.

Wednesday, September 28, 2011

Kergliiklustee teemaplaneering avalikul arutelul

26.09. – 23.10.2011 toimub Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harjumaa kergliiklusteed“ ja selle keskonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek

Avalikustatavad materjalid:

Väljavõte KSH aruandest:
Kergliiklustee rajamine võib mõjutada Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Mõju tuleb välistada või leevendada tee täpsemal projekteerimisel. Võimalik on, et mõnes asukohas osutub tee rajamine järgmistes etappides raskendatuks ning otsida tuleks alternatiivseid lahendusi (kergliiklustee alternatiivne asukoht või jalakäijate ja jalgsi liiklejate paigutamine olemasolevale teemaale koos liikluskiiruse vähendamisega või muu).
Kergliiklustee rajamiseks peab loa (ehitusloa või muu haldusakti) andja või asutus, kelle otsusest sõltub projekti elluviimine ning kes teeb projekti kohta lubava otsuse, olema veendunud, et kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei põhjusta olulist keskkonnahäiringut või mis on mõistlikult välistatud.

Juhul, kui oluline keskkonnahäiring Natura 2000 võrgustiku alale ei ole mõistlikult välistatud, algatab otsustaja vajadusel Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamise - Natura hindamise, välja arvatud, kui vastav hindamine on juba läbi viidud vajalikus mahus ning tõendatud, et kavandatav tegevus ei too kaasa keskkonnahäiringuid Natura 2000 võrgustiku alal.

Maakonnaplaneeringu alusel ei väljastata kergliiklusteede rajamiseks ehitusluba, sellele peab eelnema täpsem planeerimine/projekteerimine kas omavalitsuse üld- või teemaplaneeringu, detailplaneeringu või teeprojekti käigus.

Olulisemad mõju leevendamiseks rakendatavad meetmed Natura alade seisukohalt:
1. Taimestiku ja pinnase eemaldamisel, kaevetööde käigus tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladestada väljapool kaitstavaid alasid.
2. Häiriva mõju vähendamiseks linnustikule soovitame ehitustööd ajastada väljapoole pesitsusperioodi (15. aprill – 15. juuli). Parim tööde läbiviimise aeg (nii linnustiku kui ka taimestiku seisukohalt) on 1. november – 20. märts.
3. Kavandatavad teed tuleb ehitada selliselt, et need ei põhjustaks veerežiimi muutusi.

Keskkonnaameti ettepanek:
Palume eemaldada kaardil kergliiklustee tingmärk Muraste looduskaitsealal Tilgu teel. Muraste looduskaitseala valitsejana ei näe Keskkonnaamet kaitse-eeskirjast lähtudes võimalust nimetatud tee rajamiseks isegi 100 meetri laiuses koridoris.
Vastus:
Antud piirkonnas on menetlemisel ka Harku valla üldplaneering, mille Keskkonnaamet on oma 11.01.2011 kirjaga kooskõlastanud märkustega. Nimetatud kirjas väljendate seisukohta, et Muraste looduskaitsealal Tilgu teel piirkonnas tuleb kaaluda, kuivõrd on võimalik erinevate teede rajamine Tilgu teel. Leian, et antud piirkonnas on õigustatud kergliiklejate ohutuse tagamiseks kergliiklustee rajamise vajaduse näitamine. Seda, kas ja millisel viisil on antud piirkonnas kergteed võimalik rajada, selgitatakse uue Harku valla üldplaneeringu rakendamise käigus.

SKA Murastesse kolimisest ollakse loobumas

Täna hommikul andis Terevisioonis intervjuu sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur. Muuhulgas andis ta mõista, et sisekaitseakadeemia Murastesse ehitamine oleks kolmandiku võrra kallim, kui Pirital laiendamine.

Lauri Tabur on pea kümme aastat seda ideed vedanud, et sisekaitseakadeemia koliks Harku valda, aga nüüd on tema arvamus muutunud. Mõistlik. Samuti ei toeta rektor SKA kolimist Ida-Virumaale, kuigi selles intervjuus ta seda otse ei öelnud. Küllap on SKA-s endas suund sellel, et jääda Piritale, loobutakse Murastest, et seda liini vedades mitte sattuda Ida-Virumaale.

Eks me näe, kuidas asjad arenema hakkavad.

Intervjuu vaatamiseks klikka pildil.



Lisa:

Sisekaitseakadeemia võib tulla Vaivarasse või Narva

Koalitsioon kaalub sisekaitseakadeemia üleviimist Ida-Virumaale

Sisekaitseakadeemia kolimine Ida-Virusse on kahtlane

Narva pakub ennast sisekaitseakadeemia uueks asukohaks


Wednesday, June 1, 2011

Harku valla uudised Delfis üheskoos

Mitmed meie valla uudised on koondatud Eestielu veebilehele. Enamuses on seal uudised meie valla teatajast, aga on ka muud.

Vaata lisa: Eestielu.delfi.eeLink

Vastuseis uue juurdepääsu rajamiseks

Ilmandu külas on Tilgu tee detailplaneeringu osas tekkinud lisaks veel üks grupp, kes detailplaneeringu vastu on. Kui Tilgu Tee Grupi peamine seisukoht on, et sisekaitseakadeemia laienemist ja kolimist ei tohi lubada enne uue juurdepääsutee rajamist, millest saaks tuule tiibadesse ka Tilgu sadama arendus, siis uus grupp vaidlustab ka uue juurdepääsutee plaane.

Eestvedaja Mati Pungas on saanud analüüsi ja küsimused Eesti Roheliselt liikumiselt. Väga hea, et asjatundjad allpoololevatele asjadele tähelepanu pööravad.

Mati Pungas: Saadan minu poolt koostöös Rohelise Liikumisega koostatud kaks lehte küsimusi ELLE hr. Kaupo Heinma esinemisele ja Keskkonnaameti Harju-Rapla_Järva regiooni juhatajale hr Allan Piik, et olla transee-maantee vastu, mis hävitab Muraste klindi 80 meetri ulatuses!

Kui ehitada uus klindilt laskuv maantee sama asukoha lähedusse, siis sobivaim on maantee klindilt languse osas n.n. ramp-lahendus või siis teine alternatiiv - tunnel-lahendus, milliseid lahendusi on välja pakutud varem.
tel +372 52 93 522
mati.pungas[ätt]tktk.ee

Küsimused:

Meie: 27.05.2011 nr 1/33

Kellele: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ


Teema: Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateeglise hindamise aruandest

Eesti Roheline Liikumine tutvus Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateeglise hindamise (KSH) aruandega ning juhib tähelepanu alljärgnevale:

1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 4 p 10 kohaselt peab KSH aruanne sisaldama ülevaadet sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium. Sama seaduse § 41 lg p1 kohaselt peab KSH aruande avalikustamise teade sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi eelnõuga tutvumise aega ja viisi.

Aruande ptk 6 “Alternatiivide valik ja eelhindamine” selgitatakse, et ebareaalsed alternatiivid on välja selgitatud vaatluse all oleva detailplaneeringu eskiisi avalikustamise käigus. KSH aruande avalikustamise teates on väidetud, et detailplaneeringu eskiislahendus on kättesaadav mh ka Harku vallavalitsuse ja ELLE OÜ veebilehtedel.

Rõhutame, et KSH aruanne on osa strateegilisest planeerimisdokumendist (KeHJS § 40 lg 1). Käesoleval juhul ei olnud nimetatud veebilehtedel avalikustamise jooksul (27.05.2011 seisuga) võimalik tutvuda kogu strateeglise planeerimisdokumendi sisuga, sh tutvuda aruandes viidatud kaalutlustele ning veenduda, et detailplaneeringu lahenduses on arvestatud KSH aruandes esitatud leevendavate meetmetega.

2. KSH aruandes viidatakse korduvalt, et edasistes etappides täpsustatakse tee ehitusega seotud tehnilised lahendused ning hinnatakse nendega kaasnevaid mõjusid (lk 76, 86).

Detailplaneeringu lähteülesanne (kinnitatud Harku vallavolikogu 06.10.2009 korraldusega nr 1235) näeb ette, et detailplaneering peab lahendama juurdepääsutee maa-ala ja selle elementide kirjeldused ning ligikaudsed laiused, sh ka kõrgusarvud.

Seega võib lähteülesandest järeldada, et detailplaneeringus esitatu näol on tegemist lõpliku (tehnilise) lahendusega. Vastavalt teeseaduse § 19 lg 7 viiakse tee projekteerimise käigus läbi keskkonnamõjude hindamine (KMH), kui seda näeb ette KeHJS, sh KMH algatamise otsustaja on tee-ehitusloa andja. Vastavalt KeHJS § 3 p 1 ja § 6 lg 1 p 13 on KMH koostamine kohustuslik kiirtee, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamisel või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamisel vähemalt nelja sõidurajaga teeks.

Eeltoodust tulenevalt palume selgitada, mida tee ehitusega seotud tehniliste lahenduste täpsustamise all silmas on peetud. Ühtlasi oleme seisukohal, et strateeglises planeerimisdokumendis tuleb seada tingimus, et avalikkus kaasatakse ka tee kavandamise järgnevates etappides.

3. Tulenevalt KeHJS § 40 lg 4 p 6 peab KSH aruanne sisaldama mh ka hinnangut lühiajalise negatiivse mõju kohta keskkonnale (sh inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele). Aruandes selgitatakse, et müra modelleerimine ning hajumine on arvutatud vaid transpordist lähtuva müra puhul (lk 11). Detailplaneeringuga käsitletud alal on tee ehitamisel sisuliselt tegemist ka lubjakivi kaevandamisega.

Oleme seisukohal, et käesoleval kujul esitatud alternatiivide hindamine ei ole korrektne, kuna arvesse tuleb võtta kõiki kavandatava tegevusega kaasnevaid asjaolusid - seega on möödapääsmatu hinnata uue juurdepääsutee ehitamisega kaasnevat müra, vibratsiooni ning muid mõjusid.

4. Aruandest selgub, et uue juurdepääsu tee eeldatavaks keskmiseks liiklusageduseks on 1000 autot ööpäevas. Teeseaduse § 9 lg 2 sätestatu järgi võib järeldada, et kavandatava tee näol on tegemist III klassi maanteega. Juhime tähelepanu, et vastavalt planeerimisseaduse § 7-9 on uute teede asukoha planeerimine maakonna- ja/või üldplaneeringu, mitte detailplaneeringu ülesanne. Üldisemates planeeringutes (Harju maakonnaplaneering, kehtivas ning koostamisel olevas Harku valla üldplaneeringus) ei ole uusi maanteid vaatluse all olevasse piirkonda kavandatud. Palun esitatud märkustele vastata kirjalikult e-posti aadressile: triinu[ätt]roheline.ee

Lugupidamisega

Triinu Vaab, Eesti Roheline Liikumine

------------
Lisakommentaar:
Minu isiklik seisukoht on, et uut autode juurdepääsu Muraste küla mereäärsele osale on igal juhul vaja, ükskõik, kas sisekaitseakadeemia laieneb või kõige täiega kolib meile või mitte, sest mõne aasta pärast klindi ääres ei pruugi praegust teed enam olla, klint variseb päris jõudsalt. Uus initsiatiivgrupp vähemalt annab märku, et tunneli võimalus oleks ka läbiräägitav. Kui aga kumbagi ei tule, siis perspektiivis on Ilmandu küla osas uus tee võimalik vaid praegusi erakinnistuid hõivates. Ja ükskõik, kuidas uue tee juurdepääs lahendatakse, igal juhul peab kõik olema seaduste järgi.

Aga valla üldplaneeringu kavas peaks uus juurdepääs sees olema. Kui üldplaneering ei ole veel valmis, siis uus tee ilmselt ei ole veel paberil.

Wednesday, May 25, 2011

Kas uus Tallinna ringtee ots tuleb enne Tilgu teed või peale seda?

Maanteeamet ehitab lähiaastatel Juuliku-Tabasalu ringteed, mille valmimisel peaks Tallinnast lääne pool liiklus olema hajutatum ja mugavam.

Allpool pilt sellest, et Rannamõisa-Klooga maanteele plaaniti kaks kohta, kuhu suure ringtee ots võiks jõuda. Esimene variant on Rannamõisa kiriku juures oleva kurvi läheduses, teine variant Ilmandu küla suurte põldude vahel.



Praeguseks on valik järgmine:



Vaata suuremalt - PDF

Lisainfo:
Teede tehnokeskus
Maanteeamet.ee
November 2010: Rahva ette toodi Juuliku liiklussõlme tehniline projekt
Harku valla üldplaneering
Harku valla üldplaneering TEED

Friday, May 20, 2011

Elamurajoon = looduselt okupeeritud ala

Okupeeritud või muud moodi hõivatud territooriumitel täisehitatud alad nimetatakse meil eesti keeli asundusteks (Palestiinas juudiasundused nt). Meil põldudele rajatud majade alad aga elamurajoonideks (mitte külaks).
Pankranniku elamurajoon, Hindreku elamurajoon, Otsa elamurajoon, Tuulepesa elamurajoon, Metsavahi elamurajoon, Otsa-Mikko... jne.


Aga miks mitte Merirahu asundus, Metsaranna asundus, Männimetsa asundus, Hipodroomi asundus jms?

Looduselt okupeeritud alad ju...

Elamurajoon EKKSis
Asundus EKKSis

Meriküla koopad kannatavad uue veerežiimi all

LinkHiljuti kirjutasin selle kevade suurvaringust Tilgu koobaste läheduses. Viimastel aastatel on üha selgem, et mere mõju klindi murenemisel on minimaalne. Klindile on hoopis kahjulikum inimtegevus (pinnasevete mujale juhtimine, raskeveod klindi serval, tihe liiklus, tee remonttööd ja majade rajamine jms).

Tutvudes Rannamõisa MKA kaitsekorralduskavaga, selgus, et klindi kaitse-eesmärke on rikutud.



Koobaste kaitse-eesmärk on siis nö täidetud. Tilgu koobaste-esine on tõesti "korrastatud". Nii, et neid enam (nähtaval) ei olegi.

Loe lisa: Rannamõisa MKA KKK aastani 2017
Rannamõisa MKA kaitse-eeskiri
Link
2011: Suurvaring koobaste juures, skeem
2010: Tilgu koopad hävinud
2009: Tilgu koopad kadunud

Foto viiekümnendatest:

Thursday, May 12, 2011

Hiljutise varingu asukoha skeem





Koos selgitustega. Klikka pildil, et suuremalt näha. Klikka SIIA, et maaameti kaardilt ümbruskonda näha.


Fotod asukohast (mai 2011)


Murastesse või mitte?

Olgugi, et detailplaneeringud ja keskkonna mõjude hindamine käib täie hooga, on uus valitsuskoalitsioon kaalumas, et kas sisekaitseakadeemia kolimine Kase tänavalt või siis Ida- Virumaale on mõistlik. Täna arutatakse teemat.


SKA Politsei- ja Piirivalvekolledzh Murastes. Foto tehtud aasta tagasi.

«See analüüs on tegelikult algusjärgus, meil on enam-vähem teada argumendid, plussid ja miinused, mis puudutavad Kase tänava ja Muraste asukoha omavahelist võrdlust. Loomulikult selles kaalumises on oluline rahaliste vahendite osal ehk kui palju see tervikuna maksab. Näiteks on teada, et Muraste asukoha juures me peame arvestama sellega, võrreldes Tallinnas asuva Kase tänavaga, et peab täiendavalt lisaressurssi leidma ka teedevõrgule, mis on jällegi rahalises plaanis võrdlemisi kulukas,» tunnistas siseminister Ken-Marti Vaher.

Lugu tänases Postimehes.

Tänavu varises pangalt alla kümneid tonne pinnast

Kuna eelmisel sügisel remonditi Tilgu tee ja tõsteti selle pinda 20-30 cm ning "kollase maja" kurvis ehitati kraav nii ümber, et sealt ei voolanud sel kevadel midagi mööda teeäärset kallakut alla, siis otsis Romantiku külaosa poolt voolav vesi uue tee. Kogunes esialgu kurvi ääres olevasse merepoolsesse lohku ja sealt imbus vaikselt pinnasesse. Ja eks oma osa andis ka teeremont ise koos raskeveokitega.

Tulemuseks on ulatuslik varing, panga servast on alla langenud umbes 2 meetri laiune ja umbes 40-50 meetrine riba. Kõrgust ei oska hinnata, sest ilmselt varises vaid ülemine pool, pankrannik on ise kuskil 20 m kõrge.

Et varingu ulatusest pisut aimu saada, siis varasemad fotod juurde.

See foto on tehtud 2009. aasta märtsikuus:

Samas kohas pildistatud mais 2011:


Järgnevad kaks fotot on tehtud 2009 märtsis ja 2011 mais. On näha, et varing oleks justkui noaga lõigatult, niivõrd sile on "sein" jäänud. Samuti on näha, et isegi see, mis Tilgu koobastest veel alles oli, on nüüd kõik pinnase alla mattunud:





Järgnevad 2 fotot on ikka samast lõigust, tehtud pangaaluse parkla otsast. 2009 ja 2011.





Järgnevalt võrdluseks kaks fotot samast klindilõigust, aga seekord on esimene foto tehtud kõigest kaks ja pool kuud tagasi. Erinevalt teistest kohtadest siinkohal ei olnud talvel ühtegi jääpurikat näha. Küllap vesi kogunes kuhugi ja selle jõud aina kasvas. Alumisel pildil olen juurde "kleepinud" inimese kuju, et mastaabid oleks aimatavad. Kuigi seegi kuju sai liigagi suurelt peale pandud.







Järgnevad kolm pilti on tehtud eelnevast kohast pisut lääne pool. Pildid tehtud talvel 2010, 2011 veebruaris ja 2011 maikuus. Selle osa varing ei olnud nii suur kui parkla vahetus läheduses juhtunu, aga suur sellegipoolest.







Eelmise aasta teeremondil kaevati uusi kraave ja puhastati vanu truupe. Ainult Muraste looduskaitsealas jäid kraavid jms puutumata. Üldjuhul Rannamõisa maastikukaitseala läheduses olevad kraavid on esialgsel hinnangul asja paremaks teinud, aga paaris kohas on vee äravool jäänud problemaatiliseks ja ühte kohta suunati varasemast suurem hulk vett. Vete ärajuhtimise muutmine nõuab põhjalikumat eeltööd, ei piisa vaid tee vahetus läheduses olevate kraavide muutmisest.

Rannamõisa maastikukaitsealas olev Rannamõisa pankrannikut tuleks jõulisemate tegudega kaitsta, et vähendada inimtegevusest mõjutatud varinguid. Kui nii jätkub, siis mingis kohas variseb Tilgu tee juba üsna pea alla. Kaitseala haldaja on Keskkonnaamet, aga mulle on korduvalt öeldud, et kaitseala piir on klindi servas ja see, mis toimub kasvõi 10 meetrit eemal, ei ole nende pärusmaa. 20 meetri kõrgusel klindil peaks olema 20-30-meetri laiune otsene kaitsevöönd ja kaudne piiranguala 200 meetri ulatuses, aga ei ole täheldanud, et ranniku seda eriosa, mis on kõrge klint, kuidagi kaitstaks tavarannikuga võrreldes rohkem. Erisused puuduvad nii seadusandlusest kui ka ametnike tahtejõus.

Vaata teisigi fotosid:
Varingufotod mais 2011
Rannamõisa pank veebruaris 2011
Rannamõisa pankrannik talvel 2010
Rannamõisa looduskaitseala aastal 2009
Varing 2010