![]() |
| KAART.TALLINN.EE sõiduplaneerija: Kiireim- ja otsetee Tabasalust Järve Selverisse (paraku on osa teest kruusatee). Arvestatav alternatiiv kesklinna sõitmiseks, vältides Haabersti ringi ja Kristiine keskuse ristmikerägastikku. 26. oktoobri õhtusel tipptunnil ummiku tõttu Tabasalu tõusul ei saanud seda teed kasutada. |
Tuesday, October 30, 2012
Autojuhi "romantika" kiilasjääga 26. oktoobril
Monday, October 29, 2012
Tilgu tee DP-st aastal 2012
Samas lehes kutsuti ka uue DP-ga tutvuma.
Ja maikuu lehes järgnev teade:
21. juunil 2012 teatati valla lehe kaudu järgmist:
Lugupidamisega
Mairold Vaik, Tilgu tee elanik
Tuesday, March 27, 2012
Detailplaneering II avalikustamisel
Harku Vallavalitsus teatab, et 22. märtsist 2012 kuni 23. aprillini 2012 toimub Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1, Tabasalu) ning Politsei- ja piirivalvekolledži õppehoones (Tilgu tee 55C, Muraste küla) Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek.
Planeeritav maa-ala (ca 59,6 ha) asub Harku vallas Muraste ja Ilmandu külas Läänemere rannal ning ulatub joonobjektide (olemasoleva ja uue juurdepääsutee) kaasamise tõttu Balti klindipealsele alale kuni Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna riigimaanteeni välja. Planeeritav ala piirneb elamumaa, maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbega naaberkinnistutega ning osaliselt reformimata riigimaaga. Planeeringualal paiknev hoonestus on kasutusel Sisekaitseakadeemia õppeasutusena, erakruntidel olevad elamud on kasutusel sihtotstarbepäraselt.
Detailplaneeringu eesmärgiks on lahendada juurdepääs ja tehnovõrkudega varustatus ning suurendada kehtiva detailplaneeriguga määratud ehitusõigust Piirivalvekooli katastriüksusel (katastritunnus 19801:001:2380) eesmärgiga laiendada Sisekaitseakadeemia õppeasutuse hoonestusmahtu ja seeläbi suurendada väljaõppe teenuse pakkumise võimalusi.
Planeeringualale on olemasolevate ja uute moodustatavate kruntide baasil planeeritud kokku 44 krunti- 8 riigikaitsemaa krunti , 11 olemasolevat elamumaa krunti, 22 transpordimaa krunti, üks tootmismaa krunt ja 2 jäätmehoidla maa krunti. Planeeringuga määratakse asjakohaste kruntide ehitusõigused ja arhitektuurinõuded hoonetele.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Harku Vallavolikogu 26.03.1996.a. otsusega nr 21 kehtestatud Harku valla üldplaneeringut uue juurdepääsutee ehk olulise joonobjekti kavandamise näol üle Suurupi pangapealse osa, klindist alla Tilgu sadama juurde. Detailplaneeringule on algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille tulemusena on valminud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (koostaja OÜ Elle, töö nr 08/LS/45).
Detailplaneeringuga saab tutvuda 22. märtsist 2012 kuni 23. aprillini 2012 Politsei- ja piirivalvekolledži õppehoones kõigil nädalapäevadel kella 8.00-st kuni 19.00-ni (õppehoone korrapidaja telefoninumber on 670 7400 ) ja Harku Vallavalitsuses tööpäevadel tööaja jooksul.
MATERJALID:
Menetlusdokumendid:Keskkonnamõjude hindamine:
Monday, December 19, 2011
Tilgu sadamast läbi aastate
Fotod tehtud veebruaris 2011
Trikoloorivärvid:
Teised talvepildid SIIN
Kronoloogiline lühikokkuvõtte viimasest 8 aastast:
Sadam sai sadamaregistrisse septembris 2011
Purustavad lained septembris 2011
Sadamast augustis 2011
Tilgu sadama lõke Muinastulede ööl 2011
Tilgu sadama merepäev augustis 2011
Tilgu sadam juunis 2011
Kinnistu sai sadama nime 2010
Tilgu sadam pildis: august 2009
Tilgu sadamast aastal 2009, 2009-2, Galerii 2009
Sadamast juunis 2009
Purjekool juunis 2009
Otemarina esimese hooaja avamine 2009
Lubadused 2009
Tilgu sadamast aastal 2007
Tilgu sadama keskkonnamõjude hinnang 2007
Tilgu sadam aastal 2006
Tilgu sadamast Kipper.ee foorumis alates aastast 2004
Tilgu sadama arengukava aastast 2003
Tilgu sadam Geoportaalis
Lisaks artikkel Harku Valla Teatajast aastal 1998 (ekraanitõmmis HVT-st 12-2011):
Thursday, December 8, 2011
Vandaalid Tilgu teel
Wednesday, September 28, 2011
Kergliiklustee teemaplaneering avalikul arutelul
Teemaplaneeringu joonis
Teemaplaneeringu KSH aruanne
Teemaplaneeringu KSH aruande lisa 1
Teemaplaneeringu KSH aruande lisa 2
Teemaplaneeringu KSH aruande lisa 3
Teemaplaneeringu KSH aruande lisa 4
Kooskõlastuste koondtabel
Kergliiklustee rajamine võib mõjutada Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Mõju tuleb välistada või leevendada tee täpsemal projekteerimisel. Võimalik on, et mõnes asukohas osutub tee rajamine järgmistes etappides raskendatuks ning otsida tuleks alternatiivseid lahendusi (kergliiklustee alternatiivne asukoht või jalakäijate ja jalgsi liiklejate paigutamine olemasolevale teemaale koos liikluskiiruse vähendamisega või muu).
Kergliiklustee rajamiseks peab loa (ehitusloa või muu haldusakti) andja või asutus, kelle otsusest sõltub projekti elluviimine ning kes teeb projekti kohta lubava otsuse, olema veendunud, et kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei põhjusta olulist keskkonnahäiringut või mis on mõistlikult välistatud.
Juhul, kui oluline keskkonnahäiring Natura 2000 võrgustiku alale ei ole mõistlikult välistatud, algatab otsustaja vajadusel Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamise - Natura hindamise, välja arvatud, kui vastav hindamine on juba läbi viidud vajalikus mahus ning tõendatud, et kavandatav tegevus ei too kaasa keskkonnahäiringuid Natura 2000 võrgustiku alal.
Maakonnaplaneeringu alusel ei väljastata kergliiklusteede rajamiseks ehitusluba, sellele peab eelnema täpsem planeerimine/projekteerimine kas omavalitsuse üld- või teemaplaneeringu, detailplaneeringu või teeprojekti käigus.
Olulisemad mõju leevendamiseks rakendatavad meetmed Natura alade seisukohalt:
1. Taimestiku ja pinnase eemaldamisel, kaevetööde käigus tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladestada väljapool kaitstavaid alasid.
2. Häiriva mõju vähendamiseks linnustikule soovitame ehitustööd ajastada väljapoole pesitsusperioodi (15. aprill – 15. juuli). Parim tööde läbiviimise aeg (nii linnustiku kui ka taimestiku seisukohalt) on 1. november – 20. märts.
3. Kavandatavad teed tuleb ehitada selliselt, et need ei põhjustaks veerežiimi muutusi.
SKA Murastesse kolimisest ollakse loobumas
Lauri Tabur on pea kümme aastat seda ideed vedanud, et sisekaitseakadeemia koliks Harku valda, aga nüüd on tema arvamus muutunud. Mõistlik. Samuti ei toeta rektor SKA kolimist Ida-Virumaale, kuigi selles intervjuus ta seda otse ei öelnud. Küllap on SKA-s endas suund sellel, et jääda Piritale, loobutakse Murastest, et seda liini vedades mitte sattuda Ida-Virumaale.
Eks me näe, kuidas asjad arenema hakkavad.
Intervjuu vaatamiseks klikka pildil.

Lisa:
Sisekaitseakadeemia võib tulla Vaivarasse või Narva
Koalitsioon kaalub sisekaitseakadeemia üleviimist Ida-Virumaale Sisekaitseakadeemia kolimine Ida-Virusse on kahtlane
Narva pakub ennast sisekaitseakadeemia uueks asukohaks
Wednesday, June 1, 2011
Harku valla uudised Delfis üheskoos
Vaata lisa: Eestielu.delfi.ee
Vastuseis uue juurdepääsu rajamiseks
Eestvedaja Mati Pungas on saanud analüüsi ja küsimused Eesti Roheliselt liikumiselt. Väga hea, et asjatundjad allpoololevatele asjadele tähelepanu pööravad.
Mati Pungas: Saadan minu poolt koostöös Rohelise Liikumisega koostatud kaks lehte küsimusi ELLE hr. Kaupo Heinma esinemisele ja Keskkonnaameti Harju-Rapla_Järva regiooni juhatajale hr Allan Piik, et olla transee-maantee vastu, mis hävitab Muraste klindi 80 meetri ulatuses!------------
Kui ehitada uus klindilt laskuv maantee sama asukoha lähedusse, siis sobivaim on maantee klindilt languse osas n.n. ramp-lahendus või siis teine alternatiiv - tunnel-lahendus, milliseid lahendusi on välja pakutud varem.
tel +372 52 93 522
mati.pungas[ätt]tktk.ee
Küsimused:
Meie: 27.05.2011 nr 1/33
Kellele: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Teema: Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateeglise hindamise aruandest
Eesti Roheline Liikumine tutvus Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateeglise hindamise (KSH) aruandega ning juhib tähelepanu alljärgnevale:1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 4 p 10 kohaselt peab KSH aruanne sisaldama ülevaadet sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium. Sama seaduse § 41 lg p1 kohaselt peab KSH aruande avalikustamise teade sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi eelnõuga tutvumise aega ja viisi.
Aruande ptk 6 “Alternatiivide valik ja eelhindamine” selgitatakse, et ebareaalsed alternatiivid on välja selgitatud vaatluse all oleva detailplaneeringu eskiisi avalikustamise käigus. KSH aruande avalikustamise teates on väidetud, et detailplaneeringu eskiislahendus on kättesaadav mh ka Harku vallavalitsuse ja ELLE OÜ veebilehtedel.
Rõhutame, et KSH aruanne on osa strateegilisest planeerimisdokumendist (KeHJS § 40 lg 1). Käesoleval juhul ei olnud nimetatud veebilehtedel avalikustamise jooksul (27.05.2011 seisuga) võimalik tutvuda kogu strateeglise planeerimisdokumendi sisuga, sh tutvuda aruandes viidatud kaalutlustele ning veenduda, et detailplaneeringu lahenduses on arvestatud KSH aruandes esitatud leevendavate meetmetega.
2. KSH aruandes viidatakse korduvalt, et edasistes etappides täpsustatakse tee ehitusega seotud tehnilised lahendused ning hinnatakse nendega kaasnevaid mõjusid (lk 76, 86).
Detailplaneeringu lähteülesanne (kinnitatud Harku vallavolikogu 06.10.2009 korraldusega nr 1235) näeb ette, et detailplaneering peab lahendama juurdepääsutee maa-ala ja selle elementide kirjeldused ning ligikaudsed laiused, sh ka kõrgusarvud.
Seega võib lähteülesandest järeldada, et detailplaneeringus esitatu näol on tegemist lõpliku (tehnilise) lahendusega. Vastavalt teeseaduse § 19 lg 7 viiakse tee projekteerimise käigus läbi keskkonnamõjude hindamine (KMH), kui seda näeb ette KeHJS, sh KMH algatamise otsustaja on tee-ehitusloa andja. Vastavalt KeHJS § 3 p 1 ja § 6 lg 1 p 13 on KMH koostamine kohustuslik kiirtee, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamisel või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamisel vähemalt nelja sõidurajaga teeks.
Eeltoodust tulenevalt palume selgitada, mida tee ehitusega seotud tehniliste lahenduste täpsustamise all silmas on peetud. Ühtlasi oleme seisukohal, et strateeglises planeerimisdokumendis tuleb seada tingimus, et avalikkus kaasatakse ka tee kavandamise järgnevates etappides.
3. Tulenevalt KeHJS § 40 lg 4 p 6 peab KSH aruanne sisaldama mh ka hinnangut lühiajalise negatiivse mõju kohta keskkonnale (sh inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele). Aruandes selgitatakse, et müra modelleerimine ning hajumine on arvutatud vaid transpordist lähtuva müra puhul (lk 11). Detailplaneeringuga käsitletud alal on tee ehitamisel sisuliselt tegemist ka lubjakivi kaevandamisega.
Oleme seisukohal, et käesoleval kujul esitatud alternatiivide hindamine ei ole korrektne, kuna arvesse tuleb võtta kõiki kavandatava tegevusega kaasnevaid asjaolusid - seega on möödapääsmatu hinnata uue juurdepääsutee ehitamisega kaasnevat müra, vibratsiooni ning muid mõjusid.
4. Aruandest selgub, et uue juurdepääsu tee eeldatavaks keskmiseks liiklusageduseks on 1000 autot ööpäevas. Teeseaduse § 9 lg 2 sätestatu järgi võib järeldada, et kavandatava tee näol on tegemist III klassi maanteega. Juhime tähelepanu, et vastavalt planeerimisseaduse § 7-9 on uute teede asukoha planeerimine maakonna- ja/või üldplaneeringu, mitte detailplaneeringu ülesanne. Üldisemates planeeringutes (Harju maakonnaplaneering, kehtivas ning koostamisel olevas Harku valla üldplaneeringus) ei ole uusi maanteid vaatluse all olevasse piirkonda kavandatud. Palun esitatud märkustele vastata kirjalikult e-posti aadressile: triinu[ätt]roheline.eeLugupidamisega
Triinu Vaab, Eesti Roheline Liikumine
Lisakommentaar:
Minu isiklik seisukoht on, et uut autode juurdepääsu Muraste küla mereäärsele osale on igal juhul vaja, ükskõik, kas sisekaitseakadeemia laieneb või kõige täiega kolib meile või mitte, sest mõne aasta pärast klindi ääres ei pruugi praegust teed enam olla, klint variseb päris jõudsalt. Uus initsiatiivgrupp vähemalt annab märku, et tunneli võimalus oleks ka läbiräägitav. Kui aga kumbagi ei tule, siis perspektiivis on Ilmandu küla osas uus tee võimalik vaid praegusi erakinnistuid hõivates. Ja ükskõik, kuidas uue tee juurdepääs lahendatakse, igal juhul peab kõik olema seaduste järgi.
Aga valla üldplaneeringu kavas peaks uus juurdepääs sees olema. Kui üldplaneering ei ole veel valmis, siis uus tee ilmselt ei ole veel paberil.
Wednesday, May 25, 2011
Kas uus Tallinna ringtee ots tuleb enne Tilgu teed või peale seda?
Allpool pilt sellest, et Rannamõisa-Klooga maanteele plaaniti kaks kohta, kuhu suure ringtee ots võiks jõuda. Esimene variant on Rannamõisa kiriku juures oleva kurvi läheduses, teine variant Ilmandu küla suurte põldude vahel.

Praeguseks on valik järgmine:

Vaata suuremalt - PDF
Lisainfo:
Teede tehnokeskus
Maanteeamet.ee
November 2010: Rahva ette toodi Juuliku liiklussõlme tehniline projekt
Harku valla üldplaneering
Harku valla üldplaneering TEED
Friday, May 20, 2011
Elamurajoon = looduselt okupeeritud ala
Pankranniku elamurajoon, Hindreku elamurajoon, Otsa elamurajoon, Tuulepesa elamurajoon, Metsavahi elamurajoon, Otsa-Mikko... jne.
Aga miks mitte Merirahu asundus, Metsaranna asundus, Männimetsa asundus, Hipodroomi asundus jms?
Looduselt okupeeritud alad ju...
Elamurajoon EKKSis
Asundus EKKSis
Meriküla koopad kannatavad uue veerežiimi all
Hiljuti kirjutasin selle kevade suurvaringust Tilgu koobaste läheduses. Viimastel aastatel on üha selgem, et mere mõju klindi murenemisel on minimaalne. Klindile on hoopis kahjulikum inimtegevus (pinnasevete mujale juhtimine, raskeveod klindi serval, tihe liiklus, tee remonttööd ja majade rajamine jms).Tutvudes Rannamõisa MKA kaitsekorralduskavaga, selgus, et klindi kaitse-eesmärke on rikutud.

Koobaste kaitse-eesmärk on siis nö täidetud. Tilgu koobaste-esine on tõesti "korrastatud". Nii, et neid enam (nähtaval) ei olegi.
Loe lisa: Rannamõisa MKA KKK aastani 2017
Rannamõisa MKA kaitse-eeskiri

2011: Suurvaring koobaste juures, skeem
2010: Tilgu koopad hävinud
2009: Tilgu koopad kadunud
Foto viiekümnendatest:
Thursday, May 12, 2011
Hiljutise varingu asukoha skeem

Murastesse või mitte?
SKA Politsei- ja Piirivalvekolledzh Murastes. Foto tehtud aasta tagasi.
«See analüüs on tegelikult algusjärgus, meil on enam-vähem teada argumendid, plussid ja miinused, mis puudutavad Kase tänava ja Muraste asukoha omavahelist võrdlust. Loomulikult selles kaalumises on oluline rahaliste vahendite osal ehk kui palju see tervikuna maksab. Näiteks on teada, et Muraste asukoha juures me peame arvestama sellega, võrreldes Tallinnas asuva Kase tänavaga, et peab täiendavalt lisaressurssi leidma ka teedevõrgule, mis on jällegi rahalises plaanis võrdlemisi kulukas,» tunnistas siseminister Ken-Marti Vaher.
Lugu tänases Postimehes.
Tänavu varises pangalt alla kümneid tonne pinnast
Tulemuseks on ulatuslik varing, panga servast on alla langenud umbes 2 meetri laiune ja umbes 40-50 meetrine riba. Kõrgust ei oska hinnata, sest ilmselt varises vaid ülemine pool, pankrannik on ise kuskil 20 m kõrge.
Et varingu ulatusest pisut aimu saada, siis varasemad fotod juurde.
See foto on tehtud 2009. aasta märtsikuus:
Samas kohas pildistatud mais 2011:
Järgnevad kaks fotot on tehtud 2009 märtsis ja 2011 mais. On näha, et varing oleks justkui noaga lõigatult, niivõrd sile on "sein" jäänud. Samuti on näha, et isegi see, mis Tilgu koobastest veel alles oli, on nüüd kõik pinnase alla mattunud:
Järgnevad 2 fotot on ikka samast lõigust, tehtud pangaaluse parkla otsast. 2009 ja 2011.
Järgnevalt võrdluseks kaks fotot samast klindilõigust, aga seekord on esimene foto tehtud kõigest kaks ja pool kuud tagasi. Erinevalt teistest kohtadest siinkohal ei olnud talvel ühtegi jääpurikat näha. Küllap vesi kogunes kuhugi ja selle jõud aina kasvas. Alumisel pildil olen juurde "kleepinud" inimese kuju, et mastaabid oleks aimatavad. Kuigi seegi kuju sai liigagi suurelt peale pandud.
Järgnevad kolm pilti on tehtud eelnevast kohast pisut lääne pool. Pildid tehtud talvel 2010, 2011 veebruaris ja 2011 maikuus. Selle osa varing ei olnud nii suur kui parkla vahetus läheduses juhtunu, aga suur sellegipoolest.
Eelmise aasta teeremondil kaevati uusi kraave ja puhastati vanu truupe. Ainult Muraste looduskaitsealas jäid kraavid jms puutumata. Üldjuhul Rannamõisa maastikukaitseala läheduses olevad kraavid on esialgsel hinnangul asja paremaks teinud, aga paaris kohas on vee äravool jäänud problemaatiliseks ja ühte kohta suunati varasemast suurem hulk vett. Vete ärajuhtimise muutmine nõuab põhjalikumat eeltööd, ei piisa vaid tee vahetus läheduses olevate kraavide muutmisest.
Rannamõisa maastikukaitsealas olev Rannamõisa pankrannikut tuleks jõulisemate tegudega kaitsta, et vähendada inimtegevusest mõjutatud varinguid. Kui nii jätkub, siis mingis kohas variseb Tilgu tee juba üsna pea alla. Kaitseala haldaja on Keskkonnaamet, aga mulle on korduvalt öeldud, et kaitseala piir on klindi servas ja see, mis toimub kasvõi 10 meetrit eemal, ei ole nende pärusmaa. 20 meetri kõrgusel klindil peaks olema 20-30-meetri laiune otsene kaitsevöönd ja kaudne piiranguala 200 meetri ulatuses, aga ei ole täheldanud, et ranniku seda eriosa, mis on kõrge klint, kuidagi kaitstaks tavarannikuga võrreldes rohkem. Erisused puuduvad nii seadusandlusest kui ka ametnike tahtejõus.
Vaata teisigi fotosid:
Varingufotod mais 2011
Rannamõisa pank veebruaris 2011
Rannamõisa pankrannik talvel 2010
Rannamõisa looduskaitseala aastal 2009
Varing 2010





