Muinastuli süttib ka Rannamõisas

Muinastulede öö Tabasalu Looduspargis ja Rannamõisa küla lõkkeplatsil.

Koguneme 29. augustil 21:00 Tabasalu paesel kaldal, et süüdata tõrvikud ja liigume koos Rannamõisa küla lõkkeplatsile, et süüdata Muinastulede ÖÖ lõke.
www.tabasalulooduspark.ee

Kaido Taberland 5114864, kaido@tabajad.ee
PS! Võta kaasa tõrvik või küünal.

Muinastulede öö lõke süüdatakse ka Tilgus

Tilgu sadamakohas süüdatakse Muinastulede ööga seoses samuti suur lõke. Lihtsalt. Et ka Harku vallast vastataks teistele tuledele.



Kõikjal Läänemere riikide randades süüdatakse sel õhtul muinastuled. Lähem info siin: Rannarahvakoda.ee

Harku vallas on lisaks mererannikule väga hea vaade ka Muraste vaateplatvormilt või vana paekarjääri juures.
Panga peal hea vaade Kakumäe ja Tallinna lahele, kuni Aegna saareni välja, kui nähtavus hea on. Ainuüksi Viimsi vabaõhumuuseumi juures süüdatakse seitse lõket, peaks ära paistma. Ilmaprognoosi järgi lubab laupäeva õhtul vihmapausi, jälgime ilma. Aga ega halb ilm sega.



Tänaseks on Mereblogi algatusega ühinenud juba üle 60 seltskonna, kes lõkkest teada andnud. Arvatavalt sadakond lõket tuleb lisaks, millest valjusti ei kuulutata.

Vaata Eesti kaarti. Tuledel klikates saab infot teiste kohta näha.

Harku vallas on seni teada vähemalt neljast lõkkest: Suurupis, Merikülas, Tabasalu Looduspargis ja Tilgu sadamakohas. Kui soov oma lõke süüdata, saab selles teada anda siin: Lõkke asukoht.

Et miks tulla mere äärde? Saaremaa ajalehes sellest ka juttu: Oma Saar.

Keegi ei kuula sind, kui ütled, et sul ei teki prügi.

Toompea koridorides liigub ringi Jäätmeseaduse muudatuse eelnõu.

Jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu e-õiguses

Üheks olulisemaks muudatuseks on kehtiva Jäätmeseaduse § 69 lg 4 juures. Praegu kehtiv seadus näeb ette, et prügilepinguga mitteliitunuks lugemine otsustatakse valla- või linnavalitsuse poolt erandkorras, põhjendatud avalduse alusel.

Eelnõu kohaselt muudetaks antud sätet selliselt, et jäätmeveoga liitumisest vabastamise aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse veendumine selles, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Lisaks sellele pannakse kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus vabastamise asjaolude tõesust eelnevalt kohapeal kontrollida.

See tähendab seda, et kui praegu esitad valda avalduse, et "mul prügi ei teki" ja saad sellega prügiveolepingust vabaks, siis edaspidi saad vabastuse vaid siis, kui tõestad, et sa kinnistul ei ela ega tee midagi muud.

Tean naabreid, kel pole prügilepingut siiamaani. Sellele vaatamata, et vallast on neile seda meelde tuletatud. Nüüd nad ei saa varsti sellest kohustusest kõrvale hiilida. On aeg ettevalmistusi tegema hakata. Prügikonteinerite hinnad on ka ehituspoodides alla läinud, kui just ei soovi konteinerit rentida.

Ja seadusemuudatusega ehk väheneb prügi hulk metsa all.

Lisainfot Adelan Prügiveod Harku valla kliendile.

Pilt allpool tehtud Muraste vaateplatvormilt, keegi on heaks arvanud mikrolaineahju alla visata. Kevadise koristuse järel vaid paar kuud puhast loodust.

Uuest sadamaseadusest

10. juulil jõustus uus sadamaseadus (SadS), mis toob olulisi muudatusi sadamate rajamise ja kasutamisega seotud regulatsiooni.

Uus regulatsioon puudutab suures osas sadamade toimimise üldist korraldust, näiteks seatakse sisse elektrooniline sadamaregister, kaotatakse sadamapassi nõue ning täpsustatakse sadama akvatooriumi määramise korda. Suur osa muudatustest, võrreldes eelmise sadamaseadusega, käsitleb turvanõudeid sadamateenuse osutamisel.

Eelnõu koostajate hinnangul on seaduse olulisimad mõjud seotud sellega, et väheneb bürokraatliku asjaajamise vajadus (seatakse sisse elektrooniline sadamaregister) ning väikesadamatele on kehtestatud lihtsustatud nõuded. Sadamapassi regulatsiooni kaotamisega lihtsustub eelnõu koostajate hinnangul oluliselt ka väikesadamate registreerimine sadamaregistris.

Seadusemuudatused avalikku veekogusse sadamaehitiste ehitamise osas loovad eelnõu koostajate hinnangul ometi kord selge protsessi, kuidas toimub avalike veekogude põhja kasutamine sadamaehitiste ehitamise eesmärgil. Väidetavalt on sadamaehitiste vette ehitamise regulatsiooni puudumine osutunud sadamate arengu oluliseks takistuseks ning kõik sadamaarendusprojektid, mis puudutavad riigi omandis olevaid veekogusid, on seiskunud. Uue sadamaseaduse jõustumise tagajärjeks ennustatakse suurte ehitusprojektide käivitumist sadamates.

Tekkinud on väikesadama mõiste:
väikesadam – sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele

Ehitusseaduse sätete muudatustega lihtsustatakse ka paadisildade ja lautrite rajamise korraldust – nende jaoks on EhS § 12 lg 2.1 kohaselt nüüdsest vajalik vaid kohaliku omavalitsuse (KOV) kirjalik nõusolek, mille andmise käigus tuleb vajadusel läbi vaadata ka keskkonnakaitselised küsimused.

Loe edasi Keskkonnaõiguse Keskuse kuukirjast august 2009.

Paemees 2009 22. augustil

Üritus toimub 22. augustil pankrannikul Kolmiku 37.

Hei Murastelased!!
On lähenemas igaaastane tervisespordi tippsündmus!

Muistne triatlon:

Paemehed mõõdavad rammu muistsetel Rävala võistlusaladel :

1. Rattasõit, Tiblaküttimine, Kujundujumine

Enne põhivõistlust selgitatakse välja Paemees Juunior vanuseklassis 7-15(ilma promillita)

Täpne reglement koha peal kohtunikebrigaadilt.

KAVA

12.00 Ürituse pidulik avamine ja lipu heiskamine

12.30 Paemees Junior start avatakse.

15.00 Põhivõistluse start avatakse

18.00 Traditsiooniline suur jalgpallilahing – Muraste versus Muu Maailm. Mäng toimub iga ilmaga, paljajalu ja joogipurk või - tops käes. Tühja anumaga löödud väravad ei lähe arvesse.

20.00-Võistluse kulminatsioon – kujundujumine

Individuaalne kava basseinis võistleja valitud muusikapala saatel. Kohtunike brigaad hindab kostüümi, efektsust, plastikat, artistlikust 3x5 palli süsteemis. Kujundujumise kohtunikebrigaad komplekteeritakse koha peal õrnema soo esindajatest.

22.00 – Autasustamine ja võidupidu.

NB! Ajakava võib ürituse käigus nihkuda vastavalt olukorrale –tähtis on, et asi toimib!

Paemees 2009 rändkarika annab üle Paemees 2008-Kristjan!

Selle aasta erikülaline – Eesti saapaheite meister! Promovõistluse käigus üritame heita Muraste saapaheite maailmakaardile!

Oodatud on kõik meie küla atleedid, pealtvaatajad, kaasaelajad, tantsutüdrukud ja-poisid. Samuti eelmiste aastate osavõtjad ja head külalised.

Riietusstiil –sportlik/tobe/efektne. Kaasa –hea tuju!

Üritust viib läbi Legendaarne Erlis!

Eelregistreerumine murastekulaselts@gmail.com. Info-56 52 897 Anti Aaremaa.

Osavõtutasu 50 .- ja starditasu võistlejatel 200.- (ainult täiskasvanud)

a/a 10052002997007 Anti Aaremaa, või sularahas kohapeal.

Joogid ja grillimaterjal vastavalt maitsele võib kaasas võtta. Kohapeal koduõlu, vaadiõlu ja toit mõõduka hinnaga.

Heategeva ürituse tulu läheb Paemehe staadioni ja jalgpalliväljaku renoveerimise fondi.

Korraldajad: Muraste Külaselts ja Pankranniku aktiivsed inimesed.

Tilgu tee ei kuulu enam siseministeeriumile

Täna laekus info, et Tilgu tee ei kuulu enam siseministeeriumile (st. SKA piirivalvekolledžile) vaid nüüd majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (Maanteeamet).

Stenbocki majas 13. augustil 2009. aastal

Valitsus otsustas 13. augustil anda kaks maaüksust üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Üks neist Tilgu tee.

Riigivara tasuta üleandmine Siseministeeriumi valitsemiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (Tilgu tee kinnistu)
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Eelnõu kohaselt antakse siseministeeriumi valitsemisel olev Harju maakonnas Harku vallas Muraste külas, Ilmandu külas ja Rannamõisa külas asuva Tilgu tee kinnistu tasuta üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.

Tegemist on ca 3,9 kilomeetri pikkuse teelõiguga, mis viib riigimaanteelt T-11390 Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledžini. Lisaks kolledži inimestele kasutatavad antud teelõiku ka ümberkaudsed elanikud.

Isikliku kasutusõiguse lepingud antakse valduse üleandmisel üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Siseministeerium peab otstarbekaks, et nimetatud teed haldab siseministeeriumi asemel majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui teede valdkonnaga tegelev ministeerium.


Kahtlemata mõistlik otsus, ega siseministeerium ei peagi teedega tegelema, mida kasutatakse ka kohalike elanike poolt. Aga nüüd on segadust kui palju. Kes nüüd tegeleb Tilgu tee detailplaneeringuga? Püüan selleks vastuse saada järgmisel nädalal. Selge on see, et vald peab lõpuks jalad kõhu alt välja võtma ja detailplaneeringuga tegelemisel initsiatiivi oma kätte võtma. Ka algatama detailplaneeringu laiendamise, nagu sai ühes kirjas ettepanek tehtud (millele pole siiani vastatud).

Kellele kuulub Tilgu tee?

Edastan ühe avaliku teabenõude. Lugege ja vaadake, kas te saate aru, mis küsimusele vastuseks on?

KÜSIMUS:

Tere

Soovin teada, millised on Harku vallavalitsuse plaanid varustamaks Tilgu teed kiirust piiravate ja teiste vajalike hoiatuslike liiklusmärkidega? Kunagi Tilgu tee alguses olnud märgid kadunud, mistõttu Tilgu teel sõidetakse tihti 60-70 km/h, sirgematel lõikudel tehakse nn kiirendussõite. Kihutavad nii ATV-d kui ka teised sõiduvahendid, k.a. mustade numbrimärkidega Kaitseministeeriumi sõidukid. Kuna Tilgu tee on ühine nii sõidukitele, jalakäijatele, jalgratturitele, siis oleks seal otstarbeks taastada kunagi kehtinud liikluspiirang 30 km/h, samuti oleksid vajalikud nn lamavad politseinikud.

Pean vajalikuks vallavalitusele meelde tuletada, et teabenõudele on ette nähtud vastata 5 päeva jooksul.

Lugupidamisega, Tilgu tee 18a [nimi toimetajale teada]

Vallast edastati teabenõue Piirivalvekooli.
VASTUS koolist:

Vastavalt kodaniku poolt Harku Vallavalitsusele tehtud teabenõudele teatame järgmist:

1. Harku Vallavalitsuse plaanidest ei ole SKA piirivalvekolledž teadlik. Tilgu tee osas alates Tilgu sadama ristmikust kuni SKA piirivalvekolledži tõkkepuuga piiratud territooriumini on kehtinud ja kehtib ka hetkel kiiruspiirang 30 km/h. Need piirangud on kehtinud juba aastaid ja neid ei ole muudetud. Samuti on liiklejate ohutuse huvides nimetatud teelõigul keelatud peatumine mõlemal teepoolel.
2. Liiklusjärelvalvega tegeleb Eesti Vabariigis liikluspolitsei, keda on sageli informeeritud toimuvatest õigusrikkumistest.
3. Lamavate politseinike paigaldamist ei soovitaks, kuna teede lagunemisperioodidel on tee piisavalt auklik, et vähendada sõidukiirust. Majanduslikult otstarbekam on jätta teeremondi tööd teostamata ja kiirused vähenevad analoogselt lamavate politseinike rakendamisele.

Kuna tegemist on kohaliku tähtsusega teega siis tee kasutuse reguleerib kohalik omavalitsus - seega Harku Vallavalitsus.

Kui väita, et tee kuulub SKA piirivalvekolledžile siis:

Vastavalt TEESEADUS (Vastu võetud 17.02.1999. a seadusega (RT I 1999, 26, 377), jõustunud 23.03.1999. a.)

§ 5¹. Kohalik tee;

Kohalik tee on kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega.

Sisekaitseakadeemia ja Harku Vallavalitsuse vahel nimetatud lepingut ei ole sõlmitud.

§ 5². Eratee:

Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Käesoleva seaduse § 33 lõikes 8 nimetatud juhtudel võib erateed kasutada kinnisasja omaniku loata.

Seega on tegemist juriidilise isiku erateega ja vastava märgistuse paigaldamisel on ilma tee omaniku nõusolekuta liiklemine keelatud. Aga selline teguviis ei oleks mõistlik valla elanike suhtes.

Lugupidamisega:

piirivalvekolledž

Ei kommenteeri.

29. augustil mere äärde

Nimelt koos mereportaali tegijatega kutsun üles muinastulede ööl mere äärde. Lihtsalt. Merest mõtlema ja meie osast selle juures.

Ülekutse siin: Mereblog.com

Merikülla tuleb lõke kindlasti, 19. augustil kell 1830 tuleb küla kokku, et arutada, kuhu ja kuidas ja mis veel vaja ette valmistada, et augusti viimasel laupäeval kõik sujuks.

Meil peaks sel päeval mere äärest paistma Naissaare tuli. Kui ilm on hea, siis näeme ka kaugemaid tulesid. Tuled süttivad veel Tilgu sadamakohas, Tabasalu looduspargi pangal, Kakumäel ja Viimsi poolsaare rannikul. Loodan, et Muraste külaselts kah lõkke teeb, vana paekarjääri veerult paistab lõke kaugele ja näeb paljusid tulesid. Vaata kaardilt asukohti: Google Maps.

Mis on meil täpe?

Üleeile käis meil üks veefiltrite müügimees Aqualife'st. Tegi kraanivee kohta analüüsi ja pani mingid ained reageerima. Teise klaasitäie vett lasi läbi oma filtri, mis võtvat peale bakterite ka kõik muu ära, ka raskemetallid jm. Kaks klaasi kõrvuti oli ikka masendav vaatepilt. Üks selge kui kristall, teine vesi täiesti sogane ja pruuni settega.

Merikülas on oma puurkaev, kust vett saab terve küla, umbes 10 majapidamist, vist ka kool. Kool on ka teinud veeproove ja öelnud, et kõik näitajad on normi piires. Samas on küla enda elanike poolt tehtud proove ja selle info põhjal ei julge kraanivett küll joogiks kasutada.

Ammu on valda esitatud taotlus, et kaasataks küla veeprojektidesse (vesi ja kanalisatsioon), aga seni edutult. Vald suunas ülesande piirivalvekoolile, see omakorda andis sel kevadel asja valda tagasi.

Kanalisatsiooniprojektiga juhtus nii, et Schengeni projekti raames, kui PVK-d laiendati, tõmmati ka kanalisatsioonitrass kuni puhastusjaamani ja sellega oli nii kiire, et Meriküla elanikke ei kaasatud. Kusjuures trass läbib küla keskelt. Sai kära tõstetud, et miks trassiga naabreid ei lülitatud, aga vastati, et Muraste solgijaam ei jaksa vastu võtta. Nüüd on sellest pea kaks aastat möödas... Ja meil käib siiani solgiauto vett ära viimas, mõnedel imbub vesi siiani pinnasesse ja mere poole...


Sel aastal pidi vald Muraste solgijaama laiendama hakkama, eelarvereal nägin. Seni ei kippu ega kõppu.

Kahjuks laps näppis fotokat nii osavalt, et kustutas kogemata pildid veeklaasidest, mida mõnele asjaga seotud ametnikele demonstreerida.

Pean müügimehe vist veelkord koju kutsuma. Kuigi ma ei usalda müügimeest ka eriti, pagan teab, mis ta sinna veeklaasi sokutas. Seda enam, et ta peale analüüsi tegemist ei esitanud korrektset paberit, kus oleks näitajad võrreldavad ja mida saaks asja huvides mujal kasutada. Võib-olla müügimehel olid lihtsalt blanketid otsas? Tahan rohkem infot, sest nagu koduleht ütleb, miinimumsumma oma vee kvaliteedi tõstmiseks on 9000 krooni, täispaketi puhul isegi 23 tuhat krooni. Niisama ei sooviks raha selle alla panna.

Keda usaldada?

Tegelen asjaga ja Meriküla juttude lugejad saavad kindlasti edasise info kätte.

Meriküla naabrid kohtusid Valkla rannal

Augusti esimestel päevadel sai perega osaletud piirivalve perepäevadel, mis toimus Valklal. Kohtusime seal ka oma küla naabritega, kellega seni pole eriti suhelnudki. Väga toimekad inimesed perepäevadel, laps võttis osa kostüümivõistlusest ja terve perega ehitati liivalossi konkursi tarvis ka üks. Meie pere ei jõudnud muud kui ainult publikuks olla :) Lööpisime naabritega, et selleks on vaja tund aega autoga sõita, et lõpuks kokku saaks.

Vaata ülejäänud fotosid siit: Valkla 2009.

Tilgu sadam pildis

Klikka piltidel, et rohkem näha.

Tilgu sadamakohas on nüüd palju muutunud. Ala on koristatud, rohi niidetud, sissesõidul on paigaldatud toodrid, paigaldatud valvuriputka, ehitatud aed ja värav, tehtud nurgake purjekooli jaoks, vrakk on väga väikeseks kahanenud. Isegi prügikastid on paigaldatud ja võrkpalliplats tehtud.
Koht on väga hästi korda tehtud ja pidev valve on kohal. Kord on majas.

Ka on toimunud juba kaks nädalapikkust purjelaagrit noortele, loodame nende kohta varsti ka kodulehel infot lugeda: Otemarina Jahtklubi.

Vaata ülejäänud pilte siin: Tilgu suvel 2009

Kolmapäeval oli Tilgu sadama juures ankrus Veeteede Ameti laev Sektori. Nii suurt laeva pole Tilgu sadamaalal varem peatunud. Laeva kapten muide on Muraste elanik ja jahtklubi liige ;)

Klindi serval on nüüd barjäär

See muidugi vana uudis, barjäär on sel kohal alates juunikuust. Mõistlik, et ei jäädud ootama, millal veel üks seikleja servalt alla pudeneb.

Arno Hirtentreu, Harku valla Maa-ja keskkonnakomisjoni esimees, kirjutas:
Klindiservale tekkinud barjäär on valla poolt rajatud ning minu kui volikoguliikme ning kohaliku elaniku korduval ettepanekul sai see ka 2009.a majanduskavasse kirja.














Vaata ka talvel tehtud pilte samal kohal: Merikülla viib vaid üks tee.

Meriküla nimest ja pisut kandi ajaloost

Tutvusin täna Kohanimenõukogu 4. juuni protokolliga, kus muuhulgas on käsitletud Meriküla nimega seonduvat ja protokolli on kantud ka hulk infot Meriküla kandi ajaloost. Väga tänuväärne uurimistöö on ära tehtud.

Allpool väljavõte protokollist:

------------------------------------------------

6.2 Kohanimede määramisest ja kohanimeregistri tegevusest.

Mall Kivisalu tegi ülevaate kohanimeregistri igapäevasest tegevusest, tõi välja enimlevinud vead kohanimede määramisel, samuti juhtis tähelepanu kohanimeseaduse rakendamisel tekkivatele probleemidele. Toimus arutelu mille käigus tehti ettepanek, et probleemide põhjalikumaks aruteluks on vajalik korraldada eraldi seminar.

Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja augustis-septembris toimuva kohanimeseminari eesmärgiks on arutada eelnimetatud temaatika veelkord läbi ning valmistada ette vajalikud kohanimeseaduse (ja rakendusaktide) muudatusettepanekud.

6.3 Harku valla (Muraste küla) asustusjaotuse muutmisest.

Aule Kikas tutvustas Harku valla nimekorraldaja edastatud Muraste küla elaniku kirja, mis käsitleb kohanime Meriküla ning võimalikku Harku valla asustusjaotuse muudatust Muraste küla osas.

Peeter Päll andis ülevaate Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasis olevast Meriküla nimest:

1920. aastate sedelitel on lakooniliselt: Meriküla - talu Ilmandu külas (samas ka teine sedel: Mäeranna külas (ei selgu, kas tegemist see on mingi teise Meriküla taluga või on kogemata külad segi aetud)). 1956. a sedelil on kirja pandud Meriküla kallas - Ilmandu külas. Kõige pikemalt on Aime Toomsalu 1965. a kogus (keelejuhiks oli Liisa Meriküll): „Meriküla talu on Ilmandu küla kohal mererannas“. Liisa Meriküll: "Merekülas oli kalda all üks suur talu nagu küla, 120 tiinu. Selle järele ühel talul küla nimi. Selle talu nime järele pandi perekonnanimed. Ilmandus ja igal pool Meriküllisi. Merikülli Hindrekul olnud kaheksa poega. Riku ostis Merikülasse koha. Merikülas on piirikad (piirivalve)."

Seega võib järeldada, et Meriküla on ilmselt vana hajatalu Ilmandu külas ja "küla" nime on saanud oma suuruse järgi. Talupere sai XIX sajandi alguses omale talu järgi nimeks Meriküll, kellele ilmselt selline saksik nimi istus. Meriküla tundub seostuvat laiemalt paigaga, mitte lihtsalt taluga.

Uudo Timmile (ei osalenud koosolekul, saatis seisukoha e-kirjaga) teadaolevalt oli Muraste küla kohal panga all suure Meriküllide suguvõsa maad ning sealse algse talu nimeks Meriküla. Seda talu peeti Ilmandu küla koosseisu kuuluvaks, päris selge pole Ilmandu ja Muraste külade vahelise lahkmejoone kulgemine. Peamine ühendustee Meriküla talu juurde käis Tilgu sadama juurest ja suurem osa Meriküllidest elas Ilmandu külas ning Tilgu sadama lähistel. Seetõttu loeti seda talu ka loogiliselt Ilmandu küla jätkuks panga all. Lääne poolt Meriküla talu juurde pääsemiseks tuli juba Suurupi kaudu minna. Murastest otse alla teed ei olnud. Omaette Meriküla külana kohalikud inimesed ei käsitlenud.

Evar Saar selgitas, et ajaloos on üpris tavaline, et kui asustus on tihenenud, siis talunimi võib saada külanimeks. Kui ajalooline kokkukuuluvus on Ilmanduga ja ühendus (tee) panga peal asuva Muraste külaga puudub, siis on mõeldav, et pangaalune ühes piirivalvekooliga võiks olla hoopis eraldi küla (või Ilmandu küla osa). Eraldi tuleb aga juhtida Harku vallavalitsuse tähelepanu nimele Merikülli tee, mis on saadud isikunime järgi, kuid ei ole pühendusnimi, ning see tuleks ühitada kohanimega Meriküla (kohanimeseadus § 7 lg 1 p 2).

Arutelu käigus pakuti välja erinevaid variante:
1) uue küla moodustamine (Meriküla küla), kuid puuduseks on see et uus küla oleks väga väike;
2) kõnealuse paiga liitmine Ilmandu külaga (sisuliselt tähendaks see Ilmandu ja Muraste küla vahelise piiri muutmist ja tähendaks, et maaüksuste ja hoonete aadressis hakataks kasutama Ilmandu küla nime);
3) väikekoha moodustamine (olenemata sellest, millise küla territooriumile piirkond jääks, oleks võimalik moodustada väikekoht. Väikekoha nimi peab sisaldama ka liigisõna. Mõned võimalikud variandid on Meriküla osaküla; Meriküla külaosa; Meriküla väikekoht jt), Sel juhul peab kõigile maaüksustele ja hoonetele määrama uued lähiaadressid (näiteks nii: Meriküla väikekoht 1)
Asustusjaotuse muutmise eeltoiminguna tuleb taotlejal ära kuulata ka asjaomasel territooriumiosal elavate alaliste elanike või kinnisasja omanike võimalikud ettepanekud, arvamused ja protestid.

Otsustati: 1) selgitada Harku vallavalitsusele ja avalduse teinud kodanikule asustusjaotuse muutmise, sh kohanime määramise võimalusi; 2) kohanimenõukogu liikmed on seisukohal, et kohanimi Meriküla on arutuse all olevale territooriumiosale sobiv, kuid sellele peab järgnema ka vastav liigisõna olenevalt sellest, mis liiki objektile see määratakse.

---------

Lisainfoks niipalju, et Merikülli tee on seesama, mis viib Muraste vaateplatvormist Tilgu teeni.

Meriküla kohta vallavalitsusele taotlus

Üks Meriküla juttude lugejatest saatis info, et toimekad inimesed on asunud Meriküla nime ja aadressidega seonduvalt tegutsema. Alljärgnevalt kohanimenõukogu esimehe Väino Tõemetsa kiri Harku vallavanemale, mis on saadetud 16. juunil vastuseks vallavanema kirjale (4. märts 2009).
-------------------------------------------

Asustusjaotuse muutmine ja kohanime määramine

Kohanimenõukogu poole pöördus Harku vallavalitsuse nimekorraldaja, kes edastas meile seisukoha saamiseks Muraste küla elaniku Marge Enslingi pöördumise, mis käsitles võimalikku Harku valla asustusjaotuse muutmist ning kohanime määramist.

4. juunil 2009. a toimunud kohanimenõukogu koosolekul oli ühe päevakorrapunktina eelnimetatud temaatika arutlusel.

Asustusjaotuse muutmine. Asustusjaotuse muutmist käsitleb Vabariigi Valitsuse 25.11.2004. a määrus nr 335 (RTI 2004, 82, 550; 2006, 54, 404) „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“. Asustusjaotuse muutmise eesmärgiks saab olla asustuses toimunud arengu kajastamine ja asustusjaotuse kokkuleppeline ühitamine kohaliku kasutustavaga. Asustusjaotuse muutmiseks on mitmeid võimalusi, sh uue asustusüksuse moodustamine.

Asustusjaotuse muutmise saab algatada kohaliku omavalitsuse volikogu, ettepanekuid selleks võivad teha kõik asjaomasel territooriumiosal alaliselt elavad elanikud või kinnisasja omanikud, kes esitavad vastavasisulise põhjendatud taotluse kohaliku omavalitsuse volikogule. Volikogu peab tagama vastava algatuse eelnõu kohta ettepanekute, arvamuste ja protestide esitamise võimaluse. Asustusjaotuse muutmiseks vajalikud eeltoimingud kohalikule omavalitsusele on sätestatud eelnimetatud määruse paragrahvides 10 – 11.

Kohanime määramine. Kohanimenõukogu liikmed on seisukohal, et kohanimi Meriküla on arutuse all olevale territooriumiosale sobiv, liigisõna valitakse objekti liigist lähtuvalt (küla, väikekohta vmt). Võimaliku asustusjaotuse muutmise ja kohanime määramise suhtes pakuti välja erinevaid variante:
- uue küla moodustamine (Meriküla küla) - puuduseks on see, et uus küla oleks väga väike;
- kõnealuse paiga liitmine Ilmandu külaga - Ilmandu küla ja Muraste küla vahelise piiri muutmine (maaüksuste ja hoonete aadressis Ilmandu küla nime kasutamine);
- väikekoha moodustamine - olenemata sellest, millise küla territooriumile piirkond jääks, on võimalik moodustada väikekoht. Väikekoha nimi peab sisaldama ka liigisõna. Mõned võimalikud variandid on Meriküla osaküla; Meriküla külaosa; Meriküla väikekoht jt, sel juhul peab kõigile maaüksustele ja hoonetele määrama uued lähiaadressid (nt Meriküla väikekoht 1).

Lisaks juhime Teie tähelepanu nimele Merikülli tee, mis on saadud isikunime järgi, kuid ei ole pühendusnimi ning see tuleks ühitada kohanimega Meriküla (kohanimeseadus § 7 lg 1 p 2).

Tänud Ain Niller'ile info eest

Kärp kimbutab külaelanikke

Nädal tagasi üks küla elanikest oli lastega mererannas ja kohtus ühe väikse metsloomaga, kes oli nende kohalviibimise suhtes negatiivselt meelestatud. Ei kartnud see inimesi ja väljendas oma pahameelt. Kassi suurusele olevusele ei osanud rannal jalutajad nime anda.

Paar päeva tagasi selgus, et sama olevus on ühe maja lahtisest uksest sisse lipsanud, endale mingi väga hea peidukoha saanud, ilmselt põranda all leidnud sooja koha, ja öösel nüüd häirib selle elanikke.

Loom õnnestus tuvastada - Kärp - Mustela erminea. Rahvasuus on teda kutsutud ka lahitsaks ja hermeliiniks.






Internetis surfates õnnestus looma kohta välja selgitada järgmist:

Kindlasti on paljud näinud talviti maal olles väikest, valget, saleda kehaga looma maja läheduses ringi hüplemas, lume peal ja all liikumas. Juhul kui sel loomal oli sabaots must, siis oli ta kärp. Suvekarvas näeb kärp välja teistmoodi kui talvel. Tal on ülaltpoolt pruun ja altpoolt kollakashall kasukas. Sabaots jääb aga ka suvel muutumatult mustaks. Tüvepikkusest on 16…38 cm, saba moodustab sellest ligikaudu poole.
Kärbid on levinud pea kogu põhjapoolkeral, puududes ainult Vahemere äärsetes piirkondades ja Aasia lõunaosas. Kärp elab üksikult. Tegutseda eelistab videvikus. Ta on hea ronija. Elupaik on tal sageli kahe erineva ala piiril (põllu- või metsaserval, majade lähedal, kivihunnikute juures). Selline elupaigaeelistus on seotud sellega, et neis kohtades on kõige rohkem kärbi peamisi saakloomi - hiiri. Peale hiirte söövad nad veel hea meelega linnupoegi ja -mune, roomajaid. Hea õnne korral võib ta murda ka endast suuremaid loomi, nagu näiteks jäneseid või ondatraid. Toidurohkuse korral soetab varusid.
Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud. Tiinus kestab neil 240…390 päeva. Pojad sünnivad neil aprillist juunini. Poegi on tavaliselt ühes pesakonnas 3…9 (erandlikult kuni 18). Poegade silmad avanevad alles pooleteise kuu vanuselt. Sama kaua kestab ka imetamine. Pesakonnad lähevad lahku sügisel. Noored isasloomad hakkavad sigima teisel eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani, jäädes keskmiselt siiski viie aasta kanti.
Vaenlasteks on kärbile suuremad kiskjad, peamiselt rebane.

Asustab teiste loomade urge, mille eelmised elanikud ta pahatihti enne ära sööb. Ujub ja ronib hästi. Liigub paarishüpetega. Aktiivne on öösiti ja videvikus, harva päevavalgel. Üksikeluviisilised. Eestis on neid kuskil 3000-4000.

Allikas: Bio.edu.ee

Kommentaariks vaid niipalju, et ju siis kärp arvas naabrite maja uru olevat, loodan, et ta vaid selle elanikke ära ei söö :) Siiski olla kuulda, et ta inimeste läheduse suhtes suht sõbralik, kuigi tuleb temast eemale hoida, ja maja läheduses elades hoiab hiirte arvukusel silma peal. Lapsepõlves sai kunagi loetud Harri Jõgisalu raamatut Kärp, mis on siiani meelde jäänud.

Kuna meie koduõuele satub nii hiiri, madusid kui ka mutt teeb muru all pahandust, on kärp meiekanti oodatud. Kui ta vaid öösiti tuppa ei roniks :)

Lisalugemist: Kas kärp või nirk?
Nirk sööb välja hiired, kärp omakorda nirgi

Kärp kuulub III kategooria kaitsealuste liikide hulka.