Tuesday, November 9, 2021

Mõtted, kuidas võiks järgmise nelja aasta jooksul Harku valda arendada

Meile kõigile anti 26. oktoobril valla veebilehel teada, et on sõlmitud Harku valla volikogu liikmete vahel uus koalitsioonileping. Kuna ma ise volikokku ei pääsenud, vaatamata sellele, et 80 valijat minule hääle andis, ma siiski kajastan siinkohal oma mõtteid, mida uut vallas peaks järgneva valitsemisperioodi jooksul tegema.

28. oktoobril avati koalitsioonilepingu koostamiseks läbirääkimised uuesti, kui otsustati kaasata veel üks erakond. 9. novembril kinnitati valmistulemused ja teadaolevalt kinnitati ka koalitsioonileping.

Avaldan siinkohal kuus põhilist punkti, mida ma soovin muuta ja loodan, et mitmeid mu ettepanekuid ka olemasolev koalitsioon arvestab. Harku valla vabaühenduste ümarlaua reformimiseks olen juba ettepaneku järgmise kokkukutsuja suunas edastanud ja võimalik, et juba 15. novembri kohtumisel tuleb arutlusele.

Siinkohal ei kirjelda me punkte, mis niigi teiste erakondadega kattuvad (näiteks looduse hoid ja rohepöördeks valmisolek, kergliiklusteedesse panustamine, ühistranspordi arendus, sotsiaalvaldkonna arendus jms), rõhun ideedele, mis on mu valijatele olulised ja täpsustan ideid, mis pooleli olevates koalitsioonilepingutes on mõnel juhul laialivalguvalt kirjeldatud.

Ideed ja ettepanekud allpool on mu isiklikud, mõned on ka Eesti 200 Harku grupi nimekirja liikmetega läbi arutatud: 

 
1. Koostada kevadeks 2022 väliseksperte kaasates strateegiline kommunikatsioonisüsteem, mis tagaks kodanike jaoks vajaliku info kohalejõudmise ka siis, kui ta seda ise ei oska küsida.
Tuleb olemasolevat kommunikatsioonisüsteemi täiendada ka nii, et kodanik saaks aru, et tema tagasisidega on tutvutud ja kui ettepanek tagasi lükatud, siis ka põhjendatud veenvalt.

Muuhulgas:
- Parendada planeeringutega ja muude külas toimuvate lubadega seotud info kohalikeni jõudmist.
- Tõhusamini kasutada meedia vahendeid teavitamaks volikogus arutlusele tulevatest teemadest ette.
- Volikogu protokolli lisada põhjendused tehtud otsustest. 
          - Vabaühenduste ümarlaud võtab osaliselt ka kogukondade teavituse oma kohustuseks.
- Volikogu istungid veebis kvaliteetsemaks, tehnikat appi võttes. Vajadusel muuta ka ruumis asetust või vahetada ruumi.
- Depolitiseerida ajalehe Harku valla Teataja ja ka muudes tegevustes eristada selgelt vallavalitsuse funktsioone ja erakondade ambitsioone pildil olla.

2. Aastaks 2026, viie aasta jooksul peab jõudma eesmärgini, et 10% investeeringute kava eraldistest oleks otsustatav kaasava eelarve süsteemi raames.
Võib täpsete suurusjärkude ja numbrite osas veel läbi rääkida, aga suund on kogukondade suurema kaasatuse suunas. Kaasava eelarve otsustuskorda muudaks samuti, sellest täpsemalt allpool, mis puudutab kogukondade ümarlaua kaasamist.
- Juba sel aastal paneks kõik kaasava eelarve konkursile laekunud viis ideed hääletusele. Vallavolikogu komisjon ei peaks otsustama, millised ettepanekud välja jätta, lõplik otsus jääb hääletajatele.
- Järgmise aasta sügisel otsustab kaasava eelarve summade eraldamise vabaühenduste liit ehk ümarlaud (mis on ka juriidiline organisatsioon). 
- Järgmisel aastal kaasavasse eelarvesse planeerida üks protsent investeeringute kavast, ülejärgmisel viis ja aastaks 2026 oleks osakaal 10% (täpne number läbiräägitav eelarve koostamise aruteludel). 

3. Tuleb kasutusele võtta kvaliteedijuhtimise põhimõtteid nii vallavalitsuse töös kui valla allasutustes.

Juurutame kliendikeskse juhtimise, kogudes süsteemselt tagasisidet teenuste kohta, mida tellitakse/kasutatakse/tarbitakse.  

- Loome protseduuriliste ja nõuetekohaste vigade haldamise süsteemi.

- Võtaks kasutusele vastava tööriista, millega hallata perioodiliselt täidetavaid nõudeid jm.
- Tuleb luua perioodilise siseauditite süsteemi.
- 1. novembriks 2023 tuleb taodelda ISO sertifikaati vallavalitsuse juhtimise hindamiseks ja veel vähemalt ühel allasutusel.
- Tuleb tõhustada kriisideks valmisolekut, mis on kvaliteedi- ja riskijuhtimise lahutamatu osa.

4. Muudaks Strantumi nõukogu koosseisu, lähtudes põhimõttest, et Strantumi omanik on vallavalitsus, mitte volikogu. 
- Nõukogu koosseisu peab saama rohkem kommunaalmajanduse teemade eksperte.
- Nõukogu annab juhatusele volitused viieks aastaks, võimalik, et tuleb vahetada Strantumi juht.
- Nõukogu hakkaks juhatuse otsuseid ja nende kvaliteeti ka hindama. Nõukogu võtaks üle volikogu revisjonikomisjoni märkuste lahendamise ja täitmise kontrolli.
- Nõukogu hakkab toetama ettevõtte viimist kvaliteedijuhtimise süsteemile.

5. Tuleb reformida valla vabaühenduste ümarlauda.
Selleks tuleb muuhulgas teha:

- Koostada valla vabaühenduste ja vallavalitsuse koostöö hea tava ja kontrollida järgimist.
- Ümarlaud luua juriidilise isikuna (nt MTÜ või sihtasutus), mis saab Harku valla vabaühenduste liiduks.
- Ümarlaud peab saama eelarve asjaajamiseks (nt protokollija-asjaajaja palkamiseks).
- Ümarlaua liikmed hakkaks omavahel kokku leppima, kuidas jagatakse kaasava eelarve vahendeid erinevate piirkondade vahel. 
- Ümarlaud hakkab koordineerima ümarlaudade vahelisi koostööprojekte, sh HV Avatud Külade Nädala organiseerimist ja muid eelarveliste vahendite eraldamist ühisüritusteks. Ümarlaud otsustab ka, kas jätkata Tabasalu päevaga praeguses formaadis.
- Ümarlaua juhatus aitab vabaühendusi koolitada, tagamaks vabaühenduste võimalikult ühtlase juhtimise ja korrektsed asjaajamised (sh saavad õiguse kontrollida vabaühenduste asjaajamise dokumenteerimist).

 - Ümarlaud võtaks osaliselt ka vastutuse kogukondade tõhusama teavituse eest.

- Ümarlaud hindaks ka, kui palju valla vara erinevad vabaühendused kasutavad ja mida ühendused vallale või piirkonna huvitatud osapooltele tagasi annavad. Hindab, kas valla vara kasutus on proportsionaalne, õiglane ja tõhus.
- Igale kandile vähemalt üks tugev vabaühendus, selleks tuleb motiveerida aktiivsemaid külaelanikke astuma vabaühenduste liikmeks ja volikogu liikmed saaks ka sel juhul oma kogemustega aidata.
- Vabaühenduse toetuse määraks peab olema ka see, kui palju vabaühenduses on liikmeid (nt protsent külaelanikest) ja kui paljud liikmed ka liikmetasu maksavad. Pole ratsionaalne toetada MTÜ-sid, kus liikmeskond on marginaalne ja liikmetasudest ja annetustest ei jätku isegi piirkonna elanike esindusorganisatsiooni tegevuskulude katmiseks. 

6. Koostada tuleb vallapoolne Tilgu sadama arengukava, kus tuleb kirjeldada, millist sadamat me soovime (ka pikemas perspektiivis) ja kas seda peab juhtima MTÜ või AS.
- Üle vaatama praegu kehtivad lepingud.
- Hindama, kas valla vara kasutusse andmiseks mitmeks aastaks peaks välja kuulutama avaliku hanke.
- Vald peab lepingust ka otsest või kaudset kasu saama, kasu ei pea olema vaid operaatorile või kitsale ringile.
- Arengukavasse kirjeldada, et kuidas sadamat opereerida siis, kui fondide rahastusega seotud kohustused läbi saavad.
- Hindama, kas sadamat oleks vaja pikemas perspektiivis laiendada.
- Sadamasse juurdepääsu parendamine lisada sadama arengukavasse.
- Koostöös arendajatega, kel võib piirkonnas olla kinnisvaraalaseid huvisid, kaaluda infrastruktuuri tasust loobumist, kui arendaja toetab uue juurdepääsu rajamist.
- Kaaluda koostööd Kakumäe sadamaga, kel kaikohtadest juba puudus.
- Kõikidele MTÜ-dele tuleb koos hea tava reeglitega võimaldada kasutada sadamas olevat vallale kuuluvat infrastruktuuri või territooriumi ürituste läbiviimiseks.

Ei piisa vaid sadama kasutaja/operaatori arengukavast. Vald peab ise kirjeldama, millist sadamat tulevikus tahab endale ja valla elanikele.

Tilgu sadamasse ei ole vaja statsionaarset laululava, mis enamiku aja kehvade ilmade meelevallas, pigem panustada valla muudesse piirkondadesse, kus on suurürituste korraldamise võimalused paremad.
 
Lisaks läbiräägitavad ettepanekud:

7. Valla ruumilises planeerimises ja majandamises vaja lahendada järgnevaid kitsaskohti:
- Teede teemaplaneering teha valmis. 
- Koostada välisõhu mürakaart ja koostada tegevuskava mürarikaste kohtade leevenduseks. 
- Koostada kogu valla pinnasevee, kraavide ja drenaažide kaart ning tegevuskava, kuidas likvideeritud pinnasevee suunamise lõike (kraave, truupe) taastada või olemasolevat parendada. 
- Koostöös Transpordiametiga rajada 2024-ks aastaks viis transpordi sõlmpunkti elektrivarustatusega, mis tagaks sooja bussipeatuse, valgustuse, elektroonilise sõiduplaani, jalgrataste varjualusesse elektriliste lukustajatega (laadijaga) ning lisaks parkla autode jätmiseks bussidele ümberistumiseks.
- Koostöös ettevõtjatega luua tingimused koosolekusaalidega kaugtöökeskuse loomiseks (vähemalt kaks väljaspool Tabasalu) 2024. aastaks.
- Prügimajanduse lepingud ja korraldus tuleb üle vaadata, et inimesed ei jätaks prügi metsa alla või konteinerite kõrvale vedelema.
- On vaja teada, kui palju meie vallas elab tegelikult inimesi, kui palju lisandub iga uue elamuga (ka mitte sissekirjutanuid) ja kui suur osakaal on peredel, kus on järgneva 5-8 aasta perspektiivis on järelkasvu oodata. Kasutada sel aastal toimuva rahvaloenduse andmeid.

8. Laiendame abivajajate tugivõrgustikku, rohkem kaasama tugitöötajaid nii vanematele kui noorematele, kes ei saa üksi hakkama. Suurendada isikliku abistaja teenuse kättesaadavust.

9. Meriküla trepilt tuleb piiravad tõkked eemaldada niipea kui võimalik. Treppi peab saama edasi kasutada nii kaua, kuni on olemas uus lahendus.
- Meriküla ja Muraste vahel kergliiklejatele mugavama läbipääsu osas tuleb aeg maha võtta ja kaaluda ka teisi variante kui seni on otsustatud.
- Sügiseks 2022 peab olema uus kogukondade, maaomanikega ja riigiasutustega kooskõlastatud uus plaan, millega edasi minna.
- Kevadeks 2023 peab valmima uus juurdepääs Meriküla keskusesse saamiseks Muraste keskusest.

10. Tuleb viia Harjumaa KOV-ide liidu lauale 2022. aasta kevadeks teema, et suurendada koolide hoolekogude kaasatust ja otsustusõigust.

11. Vastavalt inimeste liikuvusandmete analüüsile ja küsitlustele tuleb arutada naabervaldadega, kuidas teenuseid valdade üleselt koos hallata (näiteks raamatukogude rajamisel või ühtsel juhtimisel, koos erikooli ja/või täiendava päästekeskuse loomine jms) ja arutada valla territoriaalse osa võimalikke muutusi pikas perspektiivis (10+ aasta lõikes).


LISAKS MINU ARVATES:

12. Kultuurimaja ehitamise plaan panna pausile. On vaja analüüsida koos turu-uuringuga, kui suur vajadus meil sellise hoone järele oleks, kas kliendid hakkaksid Tallinnas asuvatele sarnastele asutustele ja sündmustele eelistama meie valla kultuurikeskust? Võibolla piisaks õhtusest bussiliinist, mis viiks piisava hulga huviliste korral inimesed meie vallast väljapool olevatele kultuurisündmustele ja õhtul tagasi (integreeritud nõudetranspordi arendusega)?

13. Jalgpallisaali ehitamise rahastamine ei pea toimuma meie valla eelarvest. Analüüsida, millist järgmist suuremat spordirajatist ja kuhu meil on regelikult vaja.

14. Üle vaadata toetused peredele, kelle lapsed soovivad huviringidest ja -trennidest osa võtta. Paljulapselistele luua täiendavad soodustused, põhimõttel, et mitte ühegi lapse puhul ei peaks ühe treeningu kuutasu olema üle 50 euro kuus.

15. Koostada eksperte kaasates uus valla hariduse arengukava ja see ei peaks koosnema vaid koolimajade ehituse plaanist vaid järgima ka üldiseid demograafilisi trende ja haridus-strateegilisi suundi, mis riigi tasandil on kokku lepitud. Riigigümnaasiumi täiendavate õppekohtade taotlemise paneks esialgu pausile. Meie haridusasutustes ei peaks õpetama kvalifikatsioonita töötajad.

16. Taotleks haridusministeeriumilt õiguse kooli õpetuse ressursse võimaliku distantsõppe ajal ümber organiseerimise nii, et saaks keskenduda põhiainetele ja õppekavas peatada õppeained, mis ei ole niivõrd primaarsed (nt loodusõpetus, üldine muusikaõpetus, bioloogia jms). Vabanevat õpetajaskonda saaks kaasata põhiõppeainete tugitöötajatena põhiõpetaja abistamiseks distantsõppe ajal koormuse vähendamiseks.

17. Tabasalu looduspargi läänepoolse trepi uuendab RMK, mitte vald.

Lõpetuseks siinkohal skeem dokumendist, kus muuhulgas analüüsitakse võimalusi, kas depolitiseerida vallavanema ametikoht või mitte (vallavanemast saaks tulevikus valitsuse direktor, kes leitakse avaliku konkursiga viieks aastaks):



Pikem plaan, kaugemale kui neljaks aastaks visioon, on minu jaoks oluline.

Tuesday, October 12, 2021

Tilgu tee ohutus on varasemaga võrreldes paranenud

Viimase nelja aastaga on Tilgu tee muudetud oluliselt ohutumaks. Sel aastal lisati teele ka tänavavalgustust ja eemaldati tee äärest ohtlikud puud.

Septembris võis Tilgu tee ääres märgata punaseid riste puutüvedel, mis näisid kokkukukkumise äärel olevat. Mõned päevad hiljem neid puid enam ei olnud, maha võetud tüved ja oksad ka korjati. 
Aasta tagasi septembris tegin taotluse tolleaegsele Maanteeametile, et tuleks hinnata Tilgu tee äärsete vanade puude seisukorda ja ohtlikud tee äärest eemaldada. Mulle vastati kirjalikult, et võtavad töö plaani, aga enne konsulteerivad ka Keskkonnaametiga, et kas võib puid looduskaitseala serval maha võtta.
Nüüd siis see töö sai tehtud, eemaldati umbes 20 varisemisohtlikku puud.

Enne:


Nüüd:





Ööd ei ole enam väga mustad

Augustis rajati tänavavalgustus Tilgu sadamast (Romantiku tee ristmikust) kuni Meriküla tänavani (sealt edasi oli valgustus vaateplatvormi ja kooli vahel enne olemas). Tilgu tee tänavavalgustuse rajamine oli Harku valla eelarve strateegias sees, aga selle strateegia koostamise ajal ma mäletan, et eesmärk oli uus valgustus rajada maanteest kuni Tilgu sadamani. Mingil põhjusel otsustati valgustada tee teine pool, maanteest kaugem lõik. Ei tea, miks ümber otsustati.

Valgustus on sätitud nii, et peale keskööd valgus kustub, et loodusel lasta rahulikult olla.


Hilisõhtustel jalutuskäikudel olen muidugi avastanud, et mitmete sõidukite juhid on valgustatud teelõigul palju julgemad kiiremini sõitma kui lubatud. Ka jalakäijate läheduses ei taheta hoogu maha võtta. Küll aga võetakse hoogu maha Tilgu tee pimedal lõigul. 


Sain vallast teada, et nad veel mäletavad, et Tilgu tee on lubatud valgustada kuni sadamani (Romantiku tee esimese ristmikuni) ja selles osas lubati midagi veel ette võtta.

Kergliiklustee jupp koolimaja lähedale

Aasta tagasi oktoobris valmis kergliiklustee Meriküla teest kuni Meriküla kooli hoovi väravani koos täiendava valgustusega jala liikujate jaoks alates Merekindluse tee ristmikust (vaateplatvormist Merekindluse teeni rajati valgustus juba mitu aastat tagasi). Lisaks rajati ka bussipeatus ja laiendati ühte kurvi sõiduautode jaoks, nähtavus kurvis muutus paremaks ja jalakäijatele rajati kõnnitee.

Selle kergliiklustee saamiseks küll mina, kogukond ega külaselts taotlust ei teinud, aga ju mingitel põhjustel peeti selle rajamist vajalikuks. Kohalikega kooskõlastati siis, kui projektid olid tehtud ja otsused raha eraldamiseks samuti.
Oli mis oli, aga ohutumaks see jalakäijate liikluse teeb. Ka koolis õppivatele õpilastele, kel võimalik jala või rattaga koolis käia.



Tilgu tee serv on allasõidul veidi deformeerunud

2020. aasta kevadel sai Maanteeametile teada antud, et Tilgu tee ühel kallakul on tekkinud praod tee servas ("kollase maja juures"). Tegutseti ruttu, lisati liiklusmärgid ja mõne aja pärast eemaldati teetammi servalt puud, et need enam ei mõjutaks teetammi. Pragu on kaetud ja märgid tänaseks eemaldatud, aga lohk on endiselt alles. Seiran seda, et kui peaks uuesti muutus toimuma, siis annan ametile teada.





Tilgu teed üritatakse endiselt laiendada

Suvel anti mulle teada, et Transpordiamet on väljastanud Tilgu tee laiendamiseks tehnilised tingimused, aga millal see teoks saab, ei ole selge. Laiendada soovitakse lõiku Tilgu sadamast kuni Meriküla tänavani, millest kolmveerand läbib looduskaitseala.

Minu päringule, kui kaugel selle otsusega on jõutud, vastati mulle, et Keskkonnaameti kooskõlastust on vaja, aga selle saamiseks võib minna väga palju aega. 
2020-2011. aastal on see protsess juba läbitud, Tilgu teed taheti looduskaitsealal juba siis laiendada, aga Keskkonnaamet ei andnud luba. Lubas vaid teed rekonstrueerida olemasoleva tee piires ja seda tehti (ja sellega muudeti Tilgu tee oluliselt ohutumaks). Sisekaitseakadeemia loobus kogu Pirita kompleksi meile kolimisest 2011. aastal.

Minu arvates ei oleks Tilgu teed vaja laiendada. Piisab 40 km/h piirangust, mis juba toimib. Kui laiendada teed, siis kasvavad kiirused ja oht jala liikujatele ja loomadele on reaalsem. Kui liikuda sõiduautoga Tilgu teel 6 minutit ehk 4 km, siis kolmveerandi jagu, oleneb liikluse tihedusest, autoga sõidetakse üksi, mil ei ole kedagi vastu tulemas ega ole jalakäijaid teel (sõiduauto saab keset teed sõita). Milleks laiendada veel? Paaris kurvis tuleks teed laiendada, aga kogu teed mitte.

Tilgu teel raskeveoste vedamiseks on vaja pärida tingimusi

2017. aastal, juba enne kui loodi Meriküla selts, taotlesin Maanteeametilt liiklusmärgi paigaldamist Tilgu tee algusesse, mis kohustaks raskeveokite omanikelt küsima Maanteeametilt tingimusi, millal võib Tilgu teed kasutada. 2018. aastal see koormusepiirangu liiklusmärk ka püstitati ja ametile on taotlusi ka laekunud (sh taodeldi raskeveokitele tingimusi, kui veeti täitepinnast Tilgu sadamasse).



Tilgu tee on riigitee

Tilgu tee on aastast 2010 Maanteeameti ehk praeguse Transpordiameti hooldatav tee, riigitee nr 11414. Transpordiamet korraldab ka talihoolduse ja suviti teeäärte niitmise ja okste kärpimise nähtavuse tagamiseks kurvides. Transpordiamet aeg-ajalt korraldab ka liiklussageduse mõõtmisi.



Kui Tilgu tee esimesest poolest leiaks ka veel koha, kuhu uuesti püstitada valvekaamera, siis Tilgu tee kant saaks meie jaoks veel turvalisemaks. Kuigi Tilgu teel ei ole viimase 13 aasta jooksul toimunud ühtegi õnnetust, kus viga oleks saanud jalakäija või jalgrattur sõiduauto osalusel.


Teksti autor: Mairold, kes Meriküla elanik juba aastast 2002.

Loe lisa

Merikülla viib vaid üks tee (2009)
Tilgu tee servale paigaldati põrkepiire (2009)
Avati bussiliin Tabasalust Merikülla ja tagasi (2009)
Heakorratöödele sõitnud veok vajus teepervel (2010 mai)
11414 - Tilgu tee sai maanteeameti hallatavaks teeks (2010 märts)
Laiutajad ja kihutajad teel (2010 aprill)
Algas Tilgu tee ümberehitus (2010 september)
Tilgu tee laiendus sai valmis (2010 november)
Kihutajad Tilgu teel sõidavad kraavi ja puudele sisse (2012 kevad)
Must jää viis teelt mitu autot (2013 jaanuar, teel ei olnud veel karedat killustikukihti)
Tilgu teel sõidab 500 autot päevas (2018)
Tilgu teel liigub palju metsloomi (2018)

Wednesday, September 1, 2021

Meriküla kooli algusaeg on sellest aastast varasem

Info TÜG endiselt kodulehelt, et eelmise aasta 0855 asemel hakkavad tunnid 0830. Kes külast umbes sel ajal väljuvad plaanides üheksaks tööle jõuda, nendel tuleb tihedama liiklusega arvestada.

Info kodulehelt:

Meriküla õppehoone

Proovides leida parimat lahendust nii koolipäeva pikkuse kui ka koolibusside ja maakonnaliini busside liikumise osas, peab kool leidma kompromissi tuues koolipäeva alguse kellaaja 8:30 peale (möödunud aasta 8:55 asemel ja eelnevalt teavitatud 8:10 asemel). 


 


Bussiliinide kohta info siin, pealelõunal väljub Merikülast Muraste poole kaks bussi.




Saturday, August 21, 2021

Merikülas toimuvad filmivõtted 21. augustist kuni 23. augusti õhtuni

Laupäeval, 21. augustil algasid Merikülas filmivõtted ja tegemist on suureeelarvelise projektiga ja nimeka režissööriga.

Külaelanikud, kes liikvel, on juba tähele pannud, et Tilgu sadamasse on üles seatud filmistaap ja sadama ümbruses askeldatakse kaamerate ja näitlejatega.

Nimelt on tegemist kodumaise filmi "Tume Paradiis" võtetega. Režisöör on Triin Ruumet ja kinodes näidatakse filmi 2022. aasta lõpus.

ERR.ee vahendab uudist, et Triin Ruumet alustas filmivõtteid. Filmi keskmes on Tartu tudengite hedonistlik elu ja alevi mootorratturite jõumäng.

Lõik Õhtulehest 08.08.2020:

Tegemist on nüüdisaegse seiklusfilmiga 27-aastasest naisest, kes maadleb leinaga ja otsib armastust. "Pannud oma poolvenna kallal toime vägivaldse teo, mõistab ta, et piiride ületamise eest tuleb tal lõivu maksta üksindusega," kirjutab USA väljaanne Variety.

Ruumeti sõnul sündis "Tume paradiis" tema enese süngest ajajärgust, mil ta seisis silmitsi oma isa peatse surmaga. "Elu oli muutumas ja hea, et ma ei teadnud, mis mul ees seisab. Kõik varises kokku, kõik konstruktsioonid. Ja paari aasta pärast ka suurem osa mu illusioone."
Filmivõtted kestavad kogu nädalavahetuse ja esmaspäeval lisaks. Filmi ajal võidakse liiklus mõneks minutiks peatada, filmi tegevprodutsent Karoliina Veetamm kinnitas, et Transpordiametilt on selleks luba olemas. Liikluses seisakud ei ole pikad, oleneb kaamera vaadetest ja kaadrite filmimise pikkusest, mis on lühiajalised.




Plaanis on filmida ka 8. ja 14. septembril.
Eesti-Prantsuse ühistööle eraldas Eesti Filmi Instituut tootmistoetusena 765 000 eurot.


Triin Ruumet on filmi Päevad, mis ajasid segadusse režissöör. Ta on vedanud üle kümne filmiprojekti.

Filmimeeskond loodab külakogukonna mõistvale suhtumisele ja sellele, et külaelu väga ei häirita.





Muraste küla kümmekond inimest on vaidlustanud uue lifti ehitusloa

Vastupidiselt vallavalitsuse eelmise aasta augustikuu lubadusele, et 2021. aasta sügisest on aasta tagasi suletud trepi asemel uus trepp koos liftiga, esimesest septembrist ei ole uut juurdepääsu. Vana trepp on kasutuseks ikka veel suletud ja ei tea, kas uus projekt üldse valmis saab.

Osalt on viivitus seotud läbirääkimiste ja bürokraatlike toimingutega, mis keskkonnaametiga tuli läbi teha. Blogijale teadaolevalt on uue rajatise jaoks olemas ka projekt ja ehitusluba juhuks, kui keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium kaitseala eeskirja ühte punkti muudab. Teisalt on Kolmiku tänava mõned elanikud takistanud uue trepi planeerimise protsessi, koostanud petitsiooni lifti vastu (mis kukkus läbi) ja lisaks on neil plaanis ehitusloa väljaandmise otsus kohtusse kaevata (või on see juba tehtud).

Lifti vastased on saanud kohtult õiguskaitse, et lifti ei saa rajama hakata enne, kui kohus on otsustanud, et kõik on tehtud seaduslikult. Loe lisa Postimehest:


Meriküla koolimajas õppetöö jätkub 128 õpilasega. Eelmise aasta prognoos oli 200 õpilast.

Sel teemal on arutelu käinud juba 2012. aastast saadik. Aasta tagasi augustis on esitatud ka kompromissvariant, millega keskkonnaamet nõus ei olnud.

Meriküla selts valis juulis uue juhatuse

22. juulil toimus Meriküla spordisaali õppeklassis MTÜ Meriküla selts liikmete üldkoosolek, mil oli peamiseks aruteluteemaks, keda täpselt selts esindab ja teiseks valiti juhatusse uusi inimesi.

Juhatuses jätkavad järgmised kolm aastat Madis Metsma, Gerd-Rainer Luhalep ja Andri Talts, lisaks valiti juhatusse senine seltsi revisjonikomisjoni liige Marge Ensling ja uueks liikmeks sai ka Margit Metsma. 
MTÜ senine eestvedaja Mairold Vaik otsustas juhatuse järgmiseks perioodiks mitte kandideerida, peamiselt põhjendades seda muude tegevustega, millele vaja energiat suunata.



Seltsi liikmete üldkoosoleku esimene kolmandik möödus mõttevahetusele ja konstruktiivsele diskussioonile, keda selts esindab. Kas ainult neid, kes on seltsi liikmeks astumise avalduse esitanud, tasunud ka liikmemaksu või esindab selts kogu küla elanikkonda. 
Need liikmed, kes soovisid, et selts peab esindama kogu küla elanikkonda, esitasid veenvad argumendid, miks see nii peaks olema, samas juhatus selgitas, et paljud nõuded tulevad Mittetulundusühingute seadusest. Näiteks üldkoosolekul on hääletamiseks vajalikku kvoorumit keeruline kindlaks teha, kui ei ole teada täpne liikmete arv, kes külaelanikest on end seltsi liikmeks määratlenud.

Üldkoosoleku protokolliga jm materjalidega on võimalik tutvuda siin.

Saturday, June 12, 2021

Mis Meriküla lifti vastu korraldatud petitsioonist edasi saab?

Analüüsisin Merikülla plaanitava lifti vastu korraldatud petitsiooni tulemust ja mõningaid arve ja tulemus on selline, et Murastes ja Merikülas elab ametlikult kokku üle 2000 inimese, aga neist vaid 81 kirjutas alla petitsioonile nõudmisega mitte rajada uut juurdepääsu koos liftiga Merikülla.

Huvitav tulemus ka selles osas, et petitsioonis esitatava teksti järgi elab Kolmiku ja Kolmikkaare tänaval üle 70 pere, aga kogu Muraste külast tuli hääli alla 80. Hääle andnud Muraste elanikest mitmed elavad kaugel Kolmiku tänavast, seega ka Kolmiku tänaval ei olda lifti tõrjumise osas ühte meelt?

Petitsioonile anti 37 allkirja väljaspoolt Murastet või Meriküla - vallas, kus ametlikult elab üle 16 tuhande inimese.

Petitsiooni eesmärk (saada vastuseisule 150 toetushäält) ei täitunud.


Ainuüksi see, et petitsiooni tulemust ei jagatud päeva-paari jooksul kohe HVE FB-foorumis või mujal ja tulemus on n-ö maha vaikitud, näitab, et korraldajad on selle läbikukkunuks hinnanud. Kui kiiresti jõuavad (ühis)meediasse rõõmusõnumid, kui petitsioonile on saadud üle tuhande hääle? Praktiliselt tundidega. Tulemus 119 häälega on aga avalikult jäänud välja kuulutamata, valda saadeti kiri ka alles 10 päeva hiljem (häälte kogumine lõppes 23.05, dokumendiregistrisse on kiri kantud 2. juunil).

Mida sellest järeldada?

Loogiline tulemus selles valguses, et petitsiooni tekstis esitati väiteid, millel polnud viiteid tõestusmaterjalideni ega analüüsidele, ilma milleta on võimatu ennustada, mis tulevikus juhtuma hakkab. Ja tekstis ei esitatud isegi andmeid, kui palju praegu, ligi 20 aastat eksisteerinud trepp ja inimeste liikumine on looduskaitseala mõjutanud (pole võrdlusbaasigi). Keegi ei ole ka kunagi loendanud, kui palju trepi kasutajatest on kohalikud või "turistid", st kui suur on trepil ronijatest võõraste osakaal tegelikult? Praeguse lifti kasutuse kohta ei ole andmeid, aga tuleviku kohta on kindlalt teada, mis kõik toimuma hakkab?
Ja teadmata on, kui suur osakaal "turistidest" on prahi tekitajad - ei saa väita, et kõik võõrad on siinse kandi jaoks sobimatult käitunud. Eks on ikka kohalikke ka, kes kraami kohale vedanud ja ei jaksa tagasi viia.

Suur osa petitsiooni tekstist keskendus Kolmiku tänava elanike ja teiste inimeste probleemidele, aga mitte looduskaitseala kaitsmise vajadusele (mõjude kohta oletuste 12-st punktist vaid 3 puudutab otseselt looduskaitseala). Ilmselt enamik teksti lugejatest said aru, mis petitsiooni tegelik eesmärk on, huvitav oleks teada, kui palju petitsiooni teksti avanuid lugejaid oli, et saaks võrrelda, kui suu rprotsent lugejatest otsustas hääle anda.

Väljavõte petitsioonist, kus toon esile kolm punkti, mis tõesti ainult looduskaitseala võimalikku mõju kirjeldab:

Ja millele põhineb petitsioonis kirjutatud väide, et tehtud keskkonnamõju hinnang on vale? Kas keskkonnaametis töötavad inimesed ei ole enam eksperdid?

Kas ilmselt ebaõnnestunud petitsioonist sõltub edaspidi midagi?

Minul kui Meriküla elanikul vahet ei ole, kas tuleb uus trepp või midagi enamat, häirib vaid see, et Merikülla uute juurdepääsude teema on rakendatud Muraste kooli laienemise kampaania etteotsa ja seetõttu ei ole me juba 10 kuud saanud kasutada otseteed bussipeatusteni ja kaubanduskeskusesse ning mõningase info kohaselt ei lahene kitsaskoht enne sügist 2022. Lisaks on FB-s ähvardatud, et keskonnaametit(?) ootab kaitseala teemas kohtutee. 

Huvitav protsess ka selles mõttes, et esmalt taotakse trummi, et olemasolev trepp on teismeliste jaoks ohtlik, ja nüüd siis taotakse trummi, et uus ja ohutum juurdepääs ei valmiks niipea... 

Minu jaoks on veel küsitav, kuidas ühe küla elanike esindajad saavad dikteerida teisele külale, mida selles tuleb rajada või mitte, kuidas seal liikuda ja liigelda, kes seda küla võivad külastada ja kas mere äärde võivad minna vaid kohalikud elanikud või kõik, kel selleks soovi on.

Meriküla kandi inimesed on hakkama saanud, said ka siis, kui treppi veel üldse ei olnud. Kui keskenduda positiivsele, siis on märgata, et Merikülas on metsarajad palju vähem sisse käidud kui aasta tagasi kevadel, kui veel trepp avatud oli. 

Teinekord tasuks petitsiooni fookust hoida kitsamana, siis saab ka rohkem toetushääli.


Loe lisa:

Viit andmetele (valla dokumendiregistris) koos murelike allkirjastajate nimedega: https://atp.amphora.ee/harkuvv/index.aspx?itm=580166  





Friday, March 19, 2021

Liiklusohutusaudit 2021: Ei saa järeldada, et ainuüksi koolimaja kasutuselevõtmisega muutub sinna suubuv tee liiklusohtlikuks

Olen juba varem kirjutanud, et Merikülas asuvat Tilgu teed praeguses seisus ei ole keegi ohtlikuks hinnanud ega tunnistanud ja hirmude levitamisel tuleviku suhtes ei ole alust. Hiljuti avaldatud SwecoEST OÜ koostatud liiklusohutusaudit Tilgu tee kohta kinnitab, et ei saa olemasolevate andmete põhjal [ette] järeldada, et koolimaja kasutamisel Tilgu tee muutub [tulevikus] liikusohtlikuks.

Tutvusin liiklusohutsauditiga, mis on Tilgu tee kohta hiljuti koostatud ja avaldatud Harku valla dokumendiregistris 10. veebraril 2021
Kokkuvõttes on järgnev lause:
Kuivõrd liiklusohutus on määratlemata õigusmõiste ja arvestades, et liiklejad hoiduvad või peavad hoiduma käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ning olemasolev Tilgu tee vastab kehtivatele õigusnormidele, ei saa järeldada, et ainuüksi Meriküla Spordi- ja Õppehoone Tabasalu Ühisgümnaasiumi filiaali kasutuselevõtmisega muutub tee liiklusohtlikuks. Küll aga on liiklusohutuse parendamiseks võimalik rakendada täiendavaid meetmeid.

Sellest lausest saab tuletada ka seda, et Tilgu tee ei ole iseenesest ka praegusel kujul liiklusohtlik, vastab kehtivatele normidele ja lisaks mainitule ei ole alust järeldada, et see tulevikus muutub ohtlikuks.

Auto kraavis Tilgu tee kõige parema nähtavusega ja sirgemal teelõigul, 1. jaanuaril. See, et sõiduki aknast levisid alkoholilõhnad ja ehk ka kiirustati teel, ei tähenda, et Tilgu tee oleks iseenesest ohtlik - sel sõitjad ikka on ohtlikud nagu igal pool mujal teedel.

Audit toob küll välja ettepanekud, et liikusolukorda ja teetammi seisukorda saab küll paremaks muuta (aga see kehtib ju kõigi teede kohta). Paremaks tegemise ettepanekute esitamine ei tähenda seda, et Tilgu tee praegusel kujul on ohtlik sel liiklejatele (nii jalakäijatele kui ka sõidukites liiklejatele).

Tuleb muuhulgas välja, et riskiaste on isegi minimaalsel tasemel ja seda tuleb lihtsalt mõne täiendava tegevusega kindlustada.


Lisaks on kokkuvõttes ka kolme ettepaneku hulgast eelistatud väga lihtsalt ja kiirelt lahendatav meetod: Eraldada jalakäijate jaoks teeservad kergliiklustee markeeringutega:


Täpsemalt jätta autodele keskel 3-4 m laiune vöönd:






Lisan veel olulise infoga väljavõtteid 10-leheküljelisest analüüsist:

Punktis 2.2.3 mainitud 2017. aastal liiklusõnnetuses tekitatud isikukahju on juhtunud isikuga, kes viibis õnnetuse hetkel sõidukis. Seda mainisin ka ühes varasemas postituses.

Ja see inimvigastus on ainuke viimase 13 aasta jooksul ja see ei juhtunud isegi jalakäija ega teel jalutava lapsega. Ilmselt on enim ohustatud sõitjad autodes, kus ei osata sõita või kihutatakse.

Lisalugemiseks tasub tutvuda ka aasta tagasi koostatud blogipostitusega, mis võtab kokku viimaste aastate liiklusstatistika:



Auditis mainitud Tilgu tee püsivuse eksperthinnanguga 2020 saab tutvuda siin, aga selle analüüsi mitme tekstiosa erapooliklikkust on mitmed ametiisikud seadnud kahtluse alla, sest uuringu eesmärk oli analüüsida lühikest lõiku Tilgu teel klindi serval, aga uuring on käsitlenud ka Tilgu tee liiklusolusid ja liiklustiheduse prognoose, omamata usaldusväärseid algallikaid (tihti tugeneti kellegi ütlustele fakte järgimata).



Oktoobris ühel hommikul lahkusin kodust hiljem, kaks bussi sõitsid vastu ja üks buss sõitis mu ees (oli tagasiteel). Lapsi vedavaid sõiduautosid minu hinnangul ei olnud üle tosina.
Sel hommikul ma ei näinud, et oleks olnud 70+ lapsi vedavat sõiduautot...
Koolihoones õpib aga 78 last.
Sõideti normaalselt, sõiduautodega keegi ei kihutanud, kõik mahtusid kõigist kenasti mööda, paaris kitsamas kohas sõiduautod tõmbasid ka teepervele ja peatusid, et bussi mööda lasta. Mina ise busside pärast ei pidanud peatuma, sain normaalselt mööda.Vähemalt üks buss näis olevat pilgeni lapsi täis.
Kuna Meriküla õppehoones algab õppetöö kaugelt peale kaheksat, siis enne kaheksat ei ole teel külla sissetulevat liiklust ollagi (üks või kaks autot tuleb hommikuti mulle vastu).
Eelmisel suvel ühismeedias ja ametnikele kirjades genereeritud kartus, et Tilgu teel muutub liiklus hommikuti (või üldse?) ohtlikumaks, minu hinnagul ei ole teoks saanud. Vähemalt minu kui külaelaniku jaoks, kes hommikul lahkub enne kaheksat, ei ole seis seni keerulisemaks muutunud kui oli aastal 2016.


Kokkuvõtteks

Tilgu tee vastab nõuetele ja sel kehtestatud piirangud tagavad selle, et tee on praegusel kujul ohutu ja audit hindab ka, et ei ole alust arvata, et tulevikus muutub tee ohtlikumaks ka siis, kui sel teel on rohkem liiklejaid avaliku hoone suuremas osas kasutuselevõtul. Olen Merikülas elanud rohkem kui 15 aastat, pea igapäevaselt seda teed mööda sõitnud ja oma kogemuse pealt võin sama kinnitada.

Samas kindlasti tuleks kasuks ka tee laiendamine, eriti vanade truupide kohas, aga 11 aastat tagasi keskkonnaamet ei lubanud truupe ümber ehitada, et säilitada kujunenud niiske lodumetsa niiskusežiim. Ka valgustuse osas annab midagi nii ära teha, et pimedal ajal häiritaks võimalikult vähe loomi ja nahkhiiri.

Lootsin eelmise aasta maikuus eelmainitud blogipostitust avaldades, et sügisest 2021 ei muutu Tilgu teel liikluskoormus suuremaks ja nii on. Järelikult ei ole tee ka ohtlikumaks muutunud. Vastupidi - ühes olulises lõigus on tee ehitatud ohutumaks ja osaliselt on sõidutee kõrval ka juba kergliiklustee 500 meetri ulatuses. Audit annab ka vastuse, et liiklejate jaoks on kõik korras.




Loe lisa

Must jää viis teelt mitu autot (2013 jaanuar, teel ei olnud veel karedat killustikukihti)


Saturday, October 3, 2020

Miks Muraste küla on hakatud nimetama Mureste külaks?

Kuigi Meriküla koolihoones (kus 2017. aastani asus kõrgkool) on valla 7. ja 8. klassi õpilased juba kuu aega õppinud, ei taandu Muraste kooli mõnede lastevanemate kinnisidee, et lähipiirkonna 13+ aastased lapsed peaks õppima Muraste koolimajas ning linnulennult 1,2 kilomeetri kaugusel asuv kool või õigemini selleni viiv sõidutee ei kõlba.

Enne üheksakümnendaid koolis õppinud inimesed on harjunud sellega, et kuni üheksanda klassini saab kodulähedases koolis õppida ja see ei mahu pähe, et tänapäeval 13-14-aastased peavad peale 6. klassi kooli vahetama, kodust kaugemale. Eks südamest soovitakse oma lapsele samasugust lapsepõlve nagu endilgi on olnud, aga et see soov kandub üle frustratsiooniks ja pimedaks vihaks valla elu organiseerijate vastu, ei osanud paar aastat tagasi keegi ettegi kujutada.

Kuid kogu Muraste kooli saagat ei saa selle tõdemusega must-valgelt võtta, et võrreldakse oma lapsepõlve praegusega. Pettumus, mis Muraste kooli 6-klassiliseks jäämisega on maad võtnud, on sellesse muresse kaasanud kogu valla inimesed ja meediat kaasates otsapidi kaugemal elavaid inimesigi. Viha tegelikud põhjused võivad olla katteta valimislubadused, kõrgele tõstetud ootused ja kooli juhtkonna suutmatus täita ette antud kriteeriume (et kool saaks tähtajatu koolitusloa), mis tingisid viljaka pinnase järgnevateks vastuoludeks.

Veel 31. oktoobril 2019, kui valla hariduse arengukava koostajate komisjon küsis Muraste kooli direktorilt, kas oleks ühena lahendusvariantideks võimalik õppetöö kahes vahetuses nii kauaks, kuni lahendused on leitud, oli võimalus ühiselt tehtud kokkulepetega edasi minna ja koostöös lahendusi leida. Muraste kooli direktor vastas, et ei, lähema 15 aasta perspektiivis ei ole kahes vahetuses õppetöö Murastes mõeldav. Sedasi vastates lootis direktor ja tema selja taga olijad sellele, et vallavalitsus annab järele ja Muraste kooli hoone laiendatakse 2020. aasta sügiseks vähemalt ajutiste moodulmajadega nagu seda on tehtud Tabasalu koolis. Kuid valla esindajad jätkasid Meriküla õppehoone lahenduse suunas tegutsemisega. Huvitaval kombel 15. märtsil saatis Muraste kooli direktor valda kirja, kus teeb ettepaneku Murastes sügisest alates korraldada õppetööd osaliselt kahes vahetuses (pealelõunase vahetusega), serveerides seda oma kompromissettepanekuna, et "saame kitsamates oludes aasta veel hakkama". Aga unustades, et sedasama varianti pakuti muude variantide hulgas valla töötajate poolt juba oktoobris. Aga oli juba hilja. Vallavalitsus volikogu toetusel eraldas juba vahendeid Merikülas õppetöö alustamiseks sügisest 2020 ja Muraste inimeste aasta alguses alanud verbaalsed rünnakud valla töötajate vastu oli teinud selgeks, et ükskõik, millist muud lahendust pakutakse, mis ei ole Muraste kooli laienemine, sellega ei olda päri.

Muraste saaga ei jäta puutumata naaberkülade elanikke

Muraste saagasse püüti kaasata ka Meriküla elanikke, õhutades hirme, et sügisest 2020 muutub küla läbiv Tilgu tee ohtlikuks. Aga pikaaegsed kohalikud elanikud meenutasid aegasid, mil töötas piirivalvekool ligi kahesaja õppuri ja 70 kooli töötajaga ja ei mõistnud Muraste mõnede elanike paanikat. Merikülas pigem ei muretsetud selle pärast, et liikluskoormus kasvab, vaid selle pärast, et igapäevaselt lisandub Tilgu teele neid, kes teel kehtestatud liikluspiirangutest kinni ei pea ning kihutades kergliiklejatega ei arvesta.

Samas Meriküla inimeste kartus, et Meriküla õppekompleksis õppetöö jätkamisel Tilgu teel liikluskoormus kasvab hommikuti niivõrd, et ei ole võimalik normaalselt liigelda, on osalt olnud asjatu. Kuna koolimajas algab õppetöö kell 9 ning bussid-sõiduautod liiguvad kooli poole peale kella poolt üheksat, siis nende jaoks, kes peavad Merikülast lahkuma enne kaheksat, ei ole liikluskoormuse kasv olnud märgatav. 
Mõningaid ebamugavusi on olnud uue kergliiklustee rajamisel kooli pool Tilgu teed, aga nüüd on tööd lõppenud ja üks ohtlik kurv on nüüd varasemaga võrreldes ohutum nii jalakäijatele kui ka sõidukites liiklejate jaoks. Kõik hästi.
Isegi Romantiku kandi ja Rannamõisa poolses külas lõppemisjärgus vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine ei ole liikluses minu teada intsidente kaasa toonud. Kui kellelgi on teada juhtumeid Tilgu teel seoses liikluskoormuse kasvu või kihutajate tõttu, andku teada.

Ka ei ole kuulda olnud, et keegi lastest oleks peale koolipäeva koju saabumata jäänud. Bussist on küll mõnikord mõned lapsed maha jäänud, aga kus koolis seda ei juhtuks. "Vangi" ei ole keegi jäänud, võimalik on ka metsaradu kasutades Murastesse jõuda.

Kehvasti on, et Kolmiku tänava mõned elanikud ei suutnud oodata kahe küla vahelise trepi ümberehituseni järgmise aasta algul ja advokaati palgates nõudsid Muraste trepi ja vaateplatvormi likvideerimist. Peale seda suleti Muraste ja Meriküla vaheline trepp, justkui oleks see kohe-kohe kokku kukkumas. 
Nüüd peavad Meriküla elanikud, kel ei ole võimalik sõidukitega liigelda, kasutama ligipääsu Katariina trepi kaudu, mis teeb bussijaamast alates nende kodutee kaks korda pikemaks. Kuid naabrid aitavad üksteist ja sõidetakse koos, kui võimalik. Saame hakkama.

Kehvasti on seegi, et oktoobri algus tõi uudise, et Muraste kooli direktor lahkus peale kuuenädalast tööd. Üsna selge on see, et uus direktor pidi lahkuma kooliga pikalt seotud inimeste vimma tõttu, kes ei oodanud ära isegi sadat päeva, et uus koolijuht end jõuaks tõestada. Mis koolis toimus, teavad vaid asjaosalised, aga ilmselt uus direktor tahtis keskenduda 6-klassilise kooliga seotud nõuete täitmisele, mitte Muraste kooli laienemise visiooniga töötamisele kohe esimestest tööpäevadest alates. See tähendab, et kired mõnekümne Muraste ja Vääna-Jõesuu inimeste tahtmiste üle ei vaibu veel niipea ja Merikülagi on sellest saagast veel pikka aega mõjutatud.

Lisaks on 90-st lapsest 24 (või nende vanemad) kaevanud valla kohtusse, et neid ei peaks saadetama Meriküla õppehoonesse õppima. Kohtu otsus ei ole veel jõustunud, aga kuna esimese astme kohtunik ei viinud end kõigi asjaoludega kurssi, siis ilmselt kohtuvaidlus lastevanemate ja valla vahel jätkub. Võibolla rohkemgi kui aasta. See tähendab, et isegi nende Meriküla elanike jaoks, kes soovivad oma külasse rahu tagamiseks Muraste kooli laienemist kohapeal, ei ole lootust oma soovide täitumisele.

Kolmiku tänava nimi meenutab kolmikut, kes omavahel suundade osas
vankri liigutamisel kokkuleppele ei saanud: luik, haug ja vähk.
Foto: maa-ameti fotoladu

Kivi ka vallavolikogude kapsaaeda, et Meriküla õppehoonega seotud juurdepääsude teemat ei hakatud lahendama juba 10 aastat tagasi, ometi sellest vajadusest on aastast 2008 juba mitmeid kordi juttu tehtud. Sisekaitseakadeemia plaanis eelmise kümnendi lõpus kolida Murastesse (Merikülla) ja sellega seoses läks käiku ettepanek rajada sõidukitele uus juurdepääs kooli poole vana paekivikarjääri kaudu, mis leevendaks ka liikluskoormust Tilgu sadama poole. Isegi detailplaneering valmis plaanitava uue teega, aga seda ei kehtestatud, jäeti Sisekaitseakadeemia algatusel pooleli. Nüüd on vaid valla üldplaneeringus "broneeritud" alad võimaliku sõidutee rajamiseks, aga uue juurdepääsu tee rajamist peetakse liiga kalliks (ei saada aru ka sadama potentsiaalist ja võimalustest ja mereäärse klindiserval oleva sõidutee varisemisega seotud riskidest, mille lahendamine parendaks olukorda).

Kuid piisaks vähemast. Meriküla koolihoone ja Muraste keskuse vahele oleks vaja rajada otsetee kasvõi kergliiklejate jaoks, 20-meetri kõrgusest klindist üles-alla. Aga vald ei ole siiani valmis saanud valla teede teemaplaneeringutki, mille koostamisega alustati juba aastal 2016. Vallavolikogu otsustamatus on täbarasse olukorda jätnud nii valla töötajad, Meriküla elanikud kui ka tuld juurde andnud Muraste ja Vääna-Jõesuu mõnede häälekalt kritiseerivate inimeste vimmale.

Mis on tegelikult Muraste kooli kogukonna ja Muraste küla kogukonnas aset leidvate pingete taga? 

Ilmselgelt kütsid eelmistel vallavolikogu valimistel mitu poliitikut kohalike ootusi üles, et Muraste kool laieneb lähitulevikus 9-klassiliseks. Kahjuks lükkus Tabasalu hariduslinnaku ehitamise algus umbes aasta edasi - riigigümnaasiumi asukoha otsust Tabasalu kasuks tuli ka haridusministeeriumist väga kaua oodata (2016. aasta dokumentide järgi pidanuks uus riigigümnaasium koos hariduslinnakuga valmima 1. septembriks 2020). Ilmselt Tabasalu õppekompleksi laienemisega viivitamine seadis volikogu ja valla töötajad kahvlisse, kui valla kõikides 6-klassilistes koolidest hakkasid lapsed seitsmendatesse klassidesse koolikohti tahtma. Lapsed ei saa otsustega oodata, nad ei saa oma kasvamist ja arengut peatada. See tingis olukorra, et vald pidi endale kiiresti uusi õpperuume hankima ja päästvaks võimaluseks tekkis alakasutatud Meriküla Spordi- ja Õppekeskus. Kuid see otsus ei meeldi lapsevanematele, kellel sõidukites laste vedamisele kulub hommikuti varasemast 12 minutit rohkem aega (aga sõnade järgi tuntakse muret hoopis jalgsi liikuvate laste pärast).

Mõneti mõistan lapsevanemaid, kes peavad lapsi varasemast kaugemale õppima saatma, eks seda tule lastega ette üle Eesti, et mingites ajahetkedes tuleb lapsi kaugemale õppima saata ja viia. Aga vastupidiselt ülejäänud valdade inimestele, kes olude muutustega lepivad või kogukonnas väikekooli säilitamise nimel ise rahad kokku panevad, Muraste kooli kogukonna esindajad ei leppinud.

Kui nüüd natuke lahata varasemaid protsesse, mis on viimase 20 aastaga jooksul toimunud, siis on selge, et suurte pingete juurpõhjus on selles, et varasemad volikogud lasid Harku valda ehitada palju uusi elamupiirkondi, nõudmata arendajatelt elanike arvu kasvuga seotud riskide maandamist. Arendajad ei rajanud ei lasteaedu ega koolimaju kohtadesse, kuhu elama oodati eelkõige noori perekondi. Sel ajal see ei olnud tavaks mujalgi. Erinevalt tänapäevast. Näiteks Tiskre küla põldudel ehitajatelt nõutakse juba maade eraldamist lasteaia ja kooli rajamise tarbeks ja ka muude sinna kolivate elanike vajadusi ette nähes. Arendaja vist isegi rajab ise uue 6-klassilise koolimaja? Aga Muraste piirkonnas seda kõike ei tehtud.

20 aastat tagasi algatatud uusarendused plaaniti poolikult

Muraste kandi uued elurajoonid rajati vaid selle eesmärgiga, et oleks inimestel hea elada looduse rüpes ja linnast väljas "magamas käia". Kusjuures kogu tänavavõrgustik on rajatud selliselt, et oleks võimalikult palju tupiktänavaid privaatsuse tagamiseks (mis teeb aga nt inimeste läbi küla liikumise keeruliseks ja bussiliikluse planeerimise võimatuks). Ainukene küla läbiv terviklik tee on Kolmiku tänav, mis vaateplatvormist alates on uue nimega - Meriküla tänav, aga see on lõpuni läbitav vaid jalgsi (looduskaitseala reeglid ei luba rajada uusi sõiduteid Tilgu teeni). Alles hiljuti ühendati Kolmiku piirkonna ja Paepealse piirkonna teede võrgustikud, et ligipääs Muraste keskusest Paepealse lasteaiani oleks ka otseteena, algsetes plaanides seda ette nähtud ei olnud.

Elamupiirkondi rajades ei plaanitud poodi, kooli, lasteaeda ega uut külakeskustki. Kõik eelpool nimetatud rajatised on tulnud Muraste küla eestvedajate tohutu lobitöö tulemusena ja panustati ka europrojekte koostades. Muraste küla elanike arv on kasvanud kiiremini kui vald on jõudnud sealset keskkonda elamisväärsemaks organiseerida, kuid enamik soovidest on kohalikel täitunud. Murastesse on tänaseks saadud koolimaja koos külaseltsi keskuse, spordisaali, spordiväljaku ja skate-pargiga. Muraste kogukonna eestvedajad on välja võidelnud Konsumi poe ja kütusetankla, laste mänguväljaku ja küla lõkkeplatsi. On saadud pea kõikidele tänavatele valgustus, rajatud ja uuendatud vee- ja kanalisatsioonitrasse, kaubeldi maanteeametilt välja kiiruspiirang ja kiiruskaamera Klooga maantee ja Kolmiku tänava ristmikule. Ettevõtlikud inimesed on välja võidelnud üsna palju, et Muraste küla ei oleks enam vaid magala. Vaid oleks koht, kus ka omi igapäeva asju saaks ajada ja lastel oleks ohutu ja kõik käe-jala juures.

Vaatamata valla juhtide kohatisele suutmatusele järgi jõuda elanike arvu kiirele kasvule, on Muraste küla kogukond suutnud välja võidelda objekte, mis uuselamurajoonide ehitamist lubades valla volikogu poolt nõudmata jäid. Võrreldavalt on sabas suutnud püsida vaid Vääna-Jõesuu piirkond, kui Tabasalu iseenesest kasvuga toimetulek välja arvata (kuigi ka Tabasalu kooli õigel hetkel laiendamise maha magamine, Tabasalu keskväljaku detailplaneeringu 20-aastane koostamine ja siiani pooleli oleva Tilgu sadama 30-aastane arendamine ei tee ka selles osas valla juhtimisele au). Valla praegused kui varasemad juhid on olnud kimpus vallaelanike arvu kiire kasvuga, kuid tuleb möönda, et ilmselt ei oleks kellelgi teisel lihtsam olnud. Isegi kui Keskerakond või Mõõdukad oleks viimase 20 aasta jooksul valla elu planeerinud, usun, et nemadki oleks praegu hädas.

Volikogu on mingite analüüside põhjal otsustanud, et valla haridusmaastikul on vaja vaid ühte põhikooli ja ülejäänud koolid peavad jääma 6-klassilisteks. Ilmselt on selle otsuse taga kogu valla elanike soov, et meie valda tuleks parimad õpetajad. Aga neid on raske värvata väikestesse koolidesse - pigem luua üks suure õpilaste arvuga piirkonnakool, kuhu tasemel õpetajad ja ka noored tahavad õpetama tulla. Tabasalu Ühisgümnaasiumi viimaste aastate arengud on näidanud, et ühe põhikooliga jätkamise strateegiline otsus on olnud õige. Aga tekitanud rahulolematust valla teistes piirkondades. 

Selle asemel, et aru saada, millises erilises elanike arvu kasvupiirkonnas me elame ja et tuleks ebamugavusi veidi veel taluda ja mõne asjaga leppida, Facebooki ja ajakirjanduse toel elavad mõned elanikud oma frustratsiooni välja pettumuses, et arengud ei ole piisavalt kiired. "Rikas vald" on ju kõik soovid täitnud, kuidas siis nüüd ei saa Muraste kooli suuremaks ehitada? Seni on kõik soovid täidetud, aga nüüd enam ei saa?

Minu arvates on oma tahtmistes kohati liiale mindud, mitmed vallaelanikud ei adu, et valda tuleb arendada terviklikult. Ja nüüd arvatakse, et kui valla juhid "risti lüüa", siis kõik probleemid lahenevad iseenesest, kui uued juhid hakkavad kõikide vallaelanike soove täitma. Mõistmise ja koostöösse panustamise asemel on relvadeks võetud Facebook ja distantsilt ründamised. Mis kohati tundub juba silmakirjalik ja lapsik.

Eelpool tõin juba näite, et kui seni kõlbas Muraste piirkonna elanikel kasutada vaateplatvormi ja selle treppi 17+ aastat järjest, siis nüüd on trepp justkui päevapealt muutunud ohtlikuks. Enne osteti maju kuulutuste abil, kus Muraste vaateplatvormist fotod kutsusid piirkonda elama tulema, siis nüüd on vaateplatvormist justkui saanud nuhtlus, mida on vaja kiiresti likvideerida. Olen mitmeid Kolmiku tänava elanikke näinud treppi kasutamas ja seda aastaid, aga nüüd äkki on päevapealt ohtlik. 
Nõutakse lisaks, et piirkonda läbiv oluline avalik tee ja läbipääs muudetaks samuti tupikteeks. Vahet pole, et Muraste külal on ka naaberkülasid. 
Kusjuures platvormi likvideerimise nõudjaid ei hoidnud tagasi tõsiasi, et seda nõudes mitmed piirkonna lapsed seati fakti ette, et tuleb nüüd keerulisemaid teid bussipeatusteni jõudmiseks kasutada, mitmed protesteerijate endi lapsedki ei saa trepi kaudu otseteed koolini kasutada. Kuid tegelikult kasutati platvormiga seotud probleeme hoopis relvana valla otsustajate vastu, et lapsed ei peaks minema Meriküla kooli õppima vaid Murastes laiendataks koolimaja.

Veel näiteid kohalike nõudlike elanike silmakirjalikkusest. 

Tilgu teed, kus sõidukite jaoks on kitsa tee ja sel kergliiklejate ohutuse tagamiseks kehtestatud kiiruspiirang 40 km/h, kuulutati Muraste elanike poolt ohtlikuks, kuigi selle väite tõestuseks oli esitleda vaid fotosid kihutajatest, kes kiiruspiirangust kinni ei pidanud ja 3-4 korda aastas sõideti kraavidesse. Kuulutati, et Tilgu teed ei saa liiklemiseks kasutada, kuigi kohalikud on terve elu sel teel normaalselt liigelda saanud. Samas aastal 2013, kui avati Muraste kool, ei kuulutanud keegi kooli suubuvat Lee teed liiklejate (laste) jaoks ohtlikuks, vaatamata sellele, et autod pidid üksteisest möödumiseks teepeenardel manööverdama ja kergliiklustee ei olnud valmis ka kuu aega peale õppetöö algust. 

Kolmiku tänaval on aastaid probleemiks olnud sel teel kohalikud kihutajad ja ka need, kes kaugemalt sõidukitega tulnud vaateplatvormile ilusat vaadet nautima. Muraste külaseltsi eestvedajad võtsid vaevaks välja võidelda liikluskorralduse muudatused ja tegid selles osas tublit tööd. Esmalt ilmusid tee algusesse kiirusepiirangud vähem kui 50 km/h, lisandusid mitmed künnised. Mingi aja pärast saadi 6-meetri laiuse tee jaoks vöötrajad koos vastavate liiklusmärkidega (laste mänguväljaku juures). 2016. aastal jõuti nii kaugele, et suur osa Kolmiku tänavast muudeti liikluskorralduslikult õuealaks. Nüüd said sel tänaval jalakäijad ja jalgratturid teed kasutada kogu laiuses selle õigusega, et sõidukite liikumiskiirust piirati jalakäijaga võrdseks (maksimum sõidukitele lubatud liikumiskiirus 20 km/h, aga ühe veidrusena jäeti alles vöötraja liiklusmärgid, mida õuealadel pole vaja kasutada). Isegi politseitalgutel hakati Kolmiku teel kiirustajaid püüdma. Tundus, et liiklusohutus paranes tunduvalt, tänava tagumises otsas said lapsedki julgemalt liigelda. 
Kuid sellest ei piisanud. Vallalt nõuti, et kolmiku tee kõrvale tuleb rajada kergliiklustee (või kõnnitee), et jalakäijad ja sõidukid ikka eraldada. Kuni selle aasta augustini vald panustas sadade tuhandete eurodega, et platvormini kergtee valmiks. Muraste külas on uusi kergteid rajatud mujalgi ja tundub, et see on küla, kuhu on rajatud kõige rohkem kergliiklusteid. Kuid eks see on ju ohutuse ettekäändel isegi mõistlik nõue. Muraste külas on viimase aasta jooksul toimunud kaks õnnetust väikelastega, kes autole ette jäid, turvalisuse nimel ei ole ükski kulutatud euro liiast.

Hiljuti said Kolmiku tänavaga paralleelselt kulgeva ja sellesama Kolmiku tänavaga kaks korda ristuva tänavaga seotud Kolmikkaare tänava inimesed oma tahtmise, et see tänav muuta tupiktänavaks. No eks seegi on ohutusmeede, loodame, et sellest on kasu. Kuid tegu on vaid oma mätta otsas tehtud nõudmisega, ei arvestata piirkonna teiste elanikega.

Nüüd aga olevat Kolmiku tänava inimesed vallalt nõudnud sõidukite jaoks õueala piirangu kaotamist, kuna kergliiklustee on ju nüüd olemas. Autod saaks oma varasema liikumiskiiruse taastada... Kas vaid mulle tundub, et selles soovis on midagi silmakirjalikku?

Millest uuselanikke on küll ilma jäetud, et nii tigedad ollakse?

Olukord on konflikti osapoolte jaoks kontrolli alt väljunud, elatakse välja oma viha selmet mõelda, millest kõik alguse on saanud ja miks me sellisesse seisu oleme jõudnud. Sellest hetkest, kui sain teada, et vaidlustes hakati palkama advokaate ja alustati vaidlusi kohtu abil, kangastus mulle pealkiri "Tõde ja õigus 2020". 
Kurb on see, et kogu saagast on paljuski mõjutatud need, kes ise konfliktis sõna ei saa ega protsesse mõjutada. Nagu Tõe ja Õiguse romaanisarja esimese osa lõpus põgenevad Vargamäelt lapsed seepärast, et õigus ja tahe on olulisemad kui inimesed - tulevikuski ilmselt põgenevad ka meie kandist need lapsed, kelle vanemad teiste kohalikega lõputusse võitlusesse on laskunud.

Märtsist 2018 moodustati Suurupi poolsaare rannikule uus asustusüksus - Meriküla, mis kahandas nii Muraste, Ilmandu kui ka Suurupi küla territooriumi. Kas kõik oleks teisiti, kui Meriküla õppehoone kuuluks Muraste küla alla?

Nii Muraste külas kui Merikülas on viimase kümnendiga toimunud suured muutused. Ühed kohanevad, teised otsustavad aga plakatitega vehkima hakata. Miks see nii on, ei suutnud ma selle kirjutisega lõplikult endale selgeks teha.



Friday, August 14, 2020

Kas Harku vallas on "ohtlikke" kooliteid?

Pealkirjas sisalduva küsimuse vastuseks on, et kiirelt kasvavas vallas toimub palju ja ehitatakse mitmel pool, see on tavaline, et vallaelanikud satuvad vahel teetöödele või piirkondadesse, kuhu autoga kohe mugavalt ligi ei saa. Meriküla õppehoone juurdepääsuga toimuv ei ole midagi erilist. Sõna "ohtlik" on siin teadlikult kirjutatud jutumärkides, sest seni ei ole ma kinnitust mitte kusagilt saanud, et Harku valla teed on sellel liiklejatele ohtlikud.

Tähelepanek, mis muudab praegused protestid silmakirjalikuks: Harku vald on lapsi "ohtlikule" kooliteele ehk teetöid lõpetavatele tänavatele ennegi saatnud. Ja seda isegi nii Muraste kooli avamise ajal kui ka Vääna-Jõesuu kooli valmimise järel, kui nende koolideni ei viinud kergliiklusteed. 

Ja ei mäleta, et Muraste kooli puhul oleks toimunud mingit sellealast kaeblemist. Hiie tee osas kohalik kogukond tegi aastaid tööd, et kergliiklustee koolini saaks pikemaks ehitatud. 

Samas - mul puudub info, et Harku vallas oleks kooli jalutav või rattaga sõitev õpilane jäänud teepeenral auto alla. Meenuvad juhtumid vaid teed ületavate lastega ja nii mõnedki isegi vöötrajal. Andke teada, kui eksin.

Meenutus Lee teest aastal 2014

1. Vald plaanis lapsi "ohtlikule" Lee teele saata siis, kui ei olnud veel selge, kas ohutu koolitee saab õigel ajal valmis s.t 1. septembriks.
Fotol Lee tee 4 kuud enne Muraste kooli valmimist aastal 2014:
Lee tee mais 2014. Kuvatõmmis: Juta Kase (Facebook)

Lisaks kommentaar sama postituse juures:


Allpool foto Lee tee seisukorrast 5 päeva enne Muraste koolis õppetöö algust. Kuidas siis ei kogutud allkirju (kasvõi Muraste ühe maaomaniku mõjutamiseks, kes teetöid bürokraatlike võtetega pidurdas)? Huvitav, miks siis ei korjatud vallavalitsuse otsuse vastu allkirju, et lapsed ei saadetaks enne "ohtlikule" kooliteele, kui see täielikult on valmis?

Lee tee 26. augustil 2014. Foto: Juta Kase (Facebook)

Lee teest pilt samas kohas aastal 2019, sõidukitele endiselt kitsas. Kuidas suured bussid sel teel küll vastusõitvate sõidukitega hakkama saavad? Bussides ja autodes on ju ka lapsed! Retoorilised küsimused - tean, et aasta tagasi korraldati bussiliiklus nii ümber, et buss sõidab kooli juures ühe ringi ja edasi-tagasi liiklemist ei ole (põhjuseks oli eelkõige Muraste kooli parklas manööverdamisprobleemid, mitte kitsas Lee tee).

Lee tee aastal 2019, kuvatõmmis Google Street View (link)

2. Meenutused Hiie teest aastale 2013-2019

Harku vald on lapsi ka "ohtlikule" Hiie teele saatnud ja seda aastaid, alates aastast 2013, kui valmis Vääna-Jõesuu kool. Selle kooli juurde ka 4 (neli) aastat hiljem ei olnud küla poole suunas rajatud kergliiklusteed, kuusehekk piiras Hiie tee servas kõndijate nähtavust detsembrini 2017. Kusjuures Hiie tee on sõiduautode ja busside jaoks siiamaani kitsamgi kui Tilgu tee. 700 m täiendavat küla poole suunduvat kergliiklusteed Lingu teeni sai valmis alles 2019. aastaks.

Hiie tee aastal 2013 suvel, mõni kuu enne kooli avamist õpilastele:

Hiie tee aastal 2013, mõni kuu enne kooli avamist - kuvatõmmis Maa-ameti kaardirakendus (link)

Hiie tee aastal 2011 (2 aastat enne kooli valmimist), see oli selline ka aastal 2017, kuuseheki taga oli siis juba koolimaja:

Hiie tee aastal 2011, kuvatõmmis Google Street View (link), sama pime ja kitsas oli tee ka aastal 2017.

Hiie tee seisukord samas kohas allpool fotol, pilt aastast 2019 - nüüd on kergteed juurde rajatud 700 meetri jagu, Lingu teeni. 

Hiie Tee aastal 2019, kuvatõmmis Google Street View (link)

Aga ülejäänud Hiie tee on siiani kitsas ja kergliiklusteeta (840 meetrit Ankru teeni), kus kohalikud lapsed iga päev koju kõnnivad. Ja kaugemaltki, kui Ankru tee ristist...

Lõpetuseks:

Huvitav, kus olid enne koolide valmimist murelike lapsevanemate silmad Lee tee seisukorra nägemiseks aastal 2014 ja Hiie teel aastal 2013 (Vääna-Jõesuu kogukond siiski oli selles teemas peale kooli avamist aktiivne)? Miks Muraste kooli valmimisel siis petitsioonidega allkirju ei kogutud ja kampaaniaid ei korraldatud, et laste jaoks on koolini tee ohtlik?

Pööran tähelepanu lihtsalt sellele, kuidas huvid võivad aastate jooksul muutuda, kui mängus on poliitika, aga lapsed on "eluohtlikel" teedel ikka hakkama saanud ja Harku valla (koolideni suunduvatel) teede servadel pole minuteada ükski õpilane viimase 10 aasta jooksul viga või hukka saanud, kaasa arvatud Tilgu teel. Julgen väita, et sõidukites viibijad Harku vallas viimase kümne aasta jooksul rohkem viga saanud kui teepeenardel liiklejad.

Kõik ei ole nii must-valge, et Tilgu tee on "ohtlik" või muutub ohtlikuks alates 1. septembrist 2020. Ka seda postitust ei maksa võtta nii mustvalgelt, mõelgem laiemalt kui ainult Muraste vs Meriküla.