Mõtted, kuidas võiks järgmise nelja aasta jooksul Harku valda arendada

Meile kõigile anti 26. oktoobril valla veebilehel teada, et on sõlmitud Harku valla volikogu liikmete vahel uus koalitsioonileping. Kuna ma ise volikokku ei pääsenud, vaatamata sellele, et 80 valijat minule hääle andis, ma siiski kajastan siinkohal oma mõtteid, mida uut vallas peaks järgneva valitsemisperioodi jooksul tegema.

28. oktoobril avati koalitsioonilepingu koostamiseks läbirääkimised uuesti, kui otsustati kaasata veel üks erakond. 9. novembril kinnitati valmistulemused ja teadaolevalt kinnitati ka koalitsioonileping.

Avaldan siinkohal kuus põhilist punkti, mida ma soovin muuta ja loodan, et mitmeid mu ettepanekuid ka olemasolev koalitsioon arvestab. Harku valla vabaühenduste ümarlaua reformimiseks olen juba ettepaneku järgmise kokkukutsuja suunas edastanud ja võimalik, et juba 15. novembri kohtumisel tuleb arutlusele.

Siinkohal ei kirjelda me punkte, mis niigi teiste erakondadega kattuvad (näiteks looduse hoid ja rohepöördeks valmisolek, kergliiklusteedesse panustamine, ühistranspordi arendus, sotsiaalvaldkonna arendus jms), rõhun ideedele, mis on mu valijatele olulised ja täpsustan ideid, mis pooleli olevates koalitsioonilepingutes on mõnel juhul laialivalguvalt kirjeldatud.

Ideed ja ettepanekud allpool on mu isiklikud, mõned on ka Eesti 200 Harku grupi nimekirja liikmetega läbi arutatud: 

 

1. Koostada kevadeks 2022 väliseksperte kaasates strateegiline kommunikatsioonisüsteem, mis tagaks kodanike jaoks vajaliku info kohalejõudmise ka siis, kui ta seda ise ei oska küsida.

Tuleb olemasolevat kommunikatsioonisüsteemi täiendada ka nii, et kodanik saaks aru, et tema tagasisidega on tutvutud ja kui ettepanek tagasi lükatud, siis ka põhjendatud veenvalt.

Muuhulgas:

- Parendada planeeringutega ja muude külas toimuvate lubadega seotud info kohalikeni jõudmist.

- Tõhusamini kasutada meedia vahendeid teavitamaks volikogus arutlusele tulevatest teemadest ette.

- Volikogu protokolli lisada põhjendused tehtud otsustest. 

          - Vabaühenduste ümarlaud võtab osaliselt ka kogukondade teavituse oma kohustuseks.

- Volikogu istungid veebis kvaliteetsemaks, tehnikat appi võttes. Vajadusel muuta ka ruumis asetust või vahetada ruumi.

- Depolitiseerida ajalehe Harku valla Teataja ja ka muudes tegevustes eristada selgelt vallavalitsuse funktsioone ja erakondade ambitsioone pildil olla.

2. Aastaks 2026, viie aasta jooksul peab jõudma eesmärgini, et 10% investeeringute kava eraldistest oleks otsustatav kaasava eelarve süsteemi raames.

Võib täpsete suurusjärkude ja numbrite osas veel läbi rääkida, aga suund on kogukondade suurema kaasatuse suunas. Kaasava eelarve otsustuskorda muudaks samuti, sellest täpsemalt allpool, mis puudutab kogukondade ümarlaua kaasamist.

- Juba sel aastal paneks kõik kaasava eelarve konkursile laekunud viis ideed hääletusele. Vallavolikogu komisjon ei peaks otsustama, millised ettepanekud välja jätta, lõplik otsus jääb hääletajatele.

- Järgmise aasta sügisel otsustab kaasava eelarve summade eraldamise vabaühenduste liit ehk ümarlaud (mis on ka juriidiline organisatsioon). 

- Järgmisel aastal kaasavasse eelarvesse planeerida üks protsent investeeringute kavast, ülejärgmisel viis ja aastaks 2026 oleks osakaal 10% (täpne number läbiräägitav eelarve koostamise aruteludel). 

3. Tuleb kasutusele võtta kvaliteedijuhtimise põhimõtteid nii vallavalitsuse töös kui valla allasutustes.

- Juurutame kliendikeskse juhtimise, kogudes süsteemselt tagasisidet teenuste kohta, mida tellitakse/kasutatakse/tarbitakse.  

- Loome protseduuriliste ja nõuetekohaste vigade haldamise süsteemi.

- Võtaks kasutusele vastava tööriista, millega hallata perioodiliselt täidetavaid nõudeid jm.

- Tuleb luua perioodilise siseauditite süsteemi.

- 1. novembriks 2023 tuleb taodelda ISO sertifikaati vallavalitsuse juhtimise hindamiseks ja veel vähemalt ühel allasutusel.

- Tuleb tõhustada kriisideks valmisolekut, mis on kvaliteedi- ja riskijuhtimise lahutamatu osa.

4. Muudaks Strantumi nõukogu koosseisu, lähtudes põhimõttest, et Strantumi omanik on vallavalitsus, mitte volikogu. 

- Nõukogu koosseisu peab saama rohkem kommunaalmajanduse teemade eksperte.

- Nõukogu annab juhatusele volitused viieks aastaks, võimalik, et tuleb vahetada Strantumi juht.

- Nõukogu hakkaks juhatuse otsuseid ja nende kvaliteeti ka hindama. Nõukogu võtaks üle volikogu revisjonikomisjoni märkuste lahendamise ja täitmise kontrolli.

- Nõukogu hakkab toetama ettevõtte viimist kvaliteedijuhtimise süsteemile.

5. Tuleb reformida valla vabaühenduste ümarlauda.

Selleks tuleb muuhulgas teha:

- Koostada valla vabaühenduste ja vallavalitsuse koostöö hea tava ja kontrollida järgimist.

- Ümarlaud luua juriidilise isikuna (nt MTÜ või sihtasutus), mis saab Harku valla vabaühenduste liiduks.

- Ümarlaud peab saama eelarve asjaajamiseks (nt protokollija-asjaajaja palkamiseks).

- Ümarlaua liikmed hakkaks omavahel kokku leppima, kuidas jagatakse kaasava eelarve vahendeid erinevate piirkondade vahel. 

- Ümarlaud hakkab koordineerima ümarlaudade vahelisi koostööprojekte, sh HV Avatud Külade Nädala organiseerimist ja muid eelarveliste vahendite eraldamist ühisüritusteks. Ümarlaud otsustab ka, kas jätkata Tabasalu päevaga praeguses formaadis.

- Ümarlaua juhatus aitab vabaühendusi koolitada, tagamaks vabaühenduste võimalikult ühtlase juhtimise ja korrektsed asjaajamised (sh saavad õiguse kontrollida vabaühenduste asjaajamise dokumenteerimist).

 - Ümarlaud võtaks osaliselt ka vastutuse kogukondade tõhusama teavituse eest.

- Ümarlaud hindaks ka, kui palju valla vara erinevad vabaühendused kasutavad ja mida ühendused vallale või piirkonna huvitatud osapooltele tagasi annavad. Hindab, kas valla vara kasutus on proportsionaalne, õiglane ja tõhus.

- Igale kandile vähemalt üks tugev vabaühendus, selleks tuleb motiveerida aktiivsemaid külaelanikke astuma vabaühenduste liikmeks ja volikogu liikmed saaks ka sel juhul oma kogemustega aidata.

- Vabaühenduse toetuse määraks peab olema ka see, kui palju vabaühenduses on liikmeid (nt protsent külaelanikest) ja kui paljud liikmed ka liikmetasu maksavad. Pole ratsionaalne toetada MTÜ-sid, kus liikmeskond on marginaalne ja liikmetasudest ja annetustest ei jätku isegi piirkonna elanike esindusorganisatsiooni tegevuskulude katmiseks. 

6. Koostada tuleb vallapoolne Tilgu sadama arengukava, kus tuleb kirjeldada, millist sadamat me soovime (ka pikemas perspektiivis) ja kas seda peab juhtima MTÜ või AS.

- Üle vaatama praegu kehtivad lepingud.

- Hindama, kas valla vara kasutusse andmiseks mitmeks aastaks peaks välja kuulutama avaliku hanke.

- Vald peab lepingust ka otsest või kaudset kasu saama, kasu ei pea olema vaid operaatorile või kitsale ringile.

- Arengukavasse kirjeldada, et kuidas sadamat opereerida siis, kui fondide rahastusega seotud kohustused läbi saavad.

- Hindama, kas sadamat oleks vaja pikemas perspektiivis laiendada.

- Sadamasse juurdepääsu parendamine lisada sadama arengukavasse.

- Koostöös arendajatega, kel võib piirkonnas olla kinnisvaraalaseid huvisid, kaaluda infrastruktuuri tasust loobumist, kui arendaja toetab uue juurdepääsu rajamist.

- Kaaluda koostööd Kakumäe sadamaga, kel kaikohtadest juba puudus.

- Kõikidele MTÜ-dele tuleb koos hea tava reeglitega võimaldada kasutada sadamas olevat vallale kuuluvat infrastruktuuri või territooriumi ürituste läbiviimiseks.

Ei piisa vaid sadama kasutaja/operaatori arengukavast. Vald peab ise kirjeldama, millist sadamat tulevikus tahab endale ja valla elanikele.

Tilgu sadamasse ei ole vaja statsionaarset laululava, mis enamiku aja kehvade ilmade meelevallas, pigem panustada valla muudesse piirkondadesse, kus on suurürituste korraldamise võimalused paremad.

 

Lisaks läbiräägitavad ettepanekud:

7. Valla ruumilises planeerimises ja majandamises vaja lahendada järgnevaid kitsaskohti:

- Teede teemaplaneering teha valmis. 

- Koostada välisõhu mürakaart ja koostada tegevuskava mürarikaste kohtade leevenduseks. 

- Koostada kogu valla pinnasevee, kraavide ja drenaažide kaart ning tegevuskava, kuidas likvideeritud pinnasevee suunamise lõike (kraave, truupe) taastada või olemasolevat parendada. 

- Koostöös Transpordiametiga rajada 2024-ks aastaks viis transpordi sõlmpunkti elektrivarustatusega, mis tagaks sooja bussipeatuse, valgustuse, elektroonilise sõiduplaani, jalgrataste varjualusesse elektriliste lukustajatega (laadijaga) ning lisaks parkla autode jätmiseks bussidele ümberistumiseks.

- Koostöös ettevõtjatega luua tingimused koosolekusaalidega kaugtöökeskuse loomiseks (vähemalt kaks väljaspool Tabasalu) 2024. aastaks.

- Prügimajanduse lepingud ja korraldus tuleb üle vaadata, et inimesed ei jätaks prügi metsa alla või konteinerite kõrvale vedelema.

- On vaja teada, kui palju meie vallas elab tegelikult inimesi, kui palju lisandub iga uue elamuga (ka mitte sissekirjutanuid) ja kui suur osakaal on peredel, kus on järgneva 5-8 aasta perspektiivis on järelkasvu oodata. Kasutada sel aastal toimuva rahvaloenduse andmeid.

8. Laiendame abivajajate tugivõrgustikku, rohkem kaasama tugitöötajaid nii vanematele kui noorematele, kes ei saa üksi hakkama. Suurendada isikliku abistaja teenuse kättesaadavust.

9. Meriküla trepilt tuleb piiravad tõkked eemaldada niipea kui võimalik. Treppi peab saama edasi kasutada nii kaua, kuni on olemas uus lahendus.

- Meriküla ja Muraste vahel kergliiklejatele mugavama läbipääsu osas tuleb aeg maha võtta ja kaaluda ka teisi variante kui seni on otsustatud.

- Sügiseks 2022 peab olema uus kogukondade, maaomanikega ja riigiasutustega kooskõlastatud uus plaan, millega edasi minna.

- Kevadeks 2023 peab valmima uus juurdepääs Meriküla keskusesse saamiseks Muraste keskusest.

10. Tuleb viia Harjumaa KOV-ide liidu lauale 2022. aasta kevadeks teema, et suurendada koolide hoolekogude kaasatust ja otsustusõigust.

11. Vastavalt inimeste liikuvusandmete analüüsile ja küsitlustele tuleb arutada naabervaldadega, kuidas teenuseid valdade üleselt koos hallata (näiteks raamatukogude rajamisel või ühtsel juhtimisel, koos erikooli ja/või täiendava päästekeskuse loomine jms) ja arutada valla territoriaalse osa võimalikke muutusi pikas perspektiivis (10+ aasta lõikes).

LISAKS MINU ARVATES:

12. Kultuurimaja ehitamise plaan panna pausile. On vaja analüüsida koos turu-uuringuga, kui suur vajadus meil sellise hoone järele oleks, kas kliendid hakkaksid Tallinnas asuvatele sarnastele asutustele ja sündmustele eelistama meie valla kultuurikeskust? Võibolla piisaks õhtusest bussiliinist, mis viiks piisava hulga huviliste korral inimesed meie vallast väljapool olevatele kultuurisündmustele ja õhtul tagasi (integreeritud nõudetranspordi arendusega)?

13. Jalgpallisaali ehitamise rahastamine ei pea toimuma meie valla eelarvest. Analüüsida, millist järgmist suuremat spordirajatist ja kuhu meil on regelikult vaja.

14. Üle vaadata toetused peredele, kelle lapsed soovivad huviringidest ja -trennidest osa võtta. Paljulapselistele luua täiendavad soodustused, põhimõttel, et mitte ühegi lapse puhul ei peaks ühe treeningu kuutasu olema üle 50 euro kuus.

15. Koostada eksperte kaasates uus valla hariduse arengukava ja see ei peaks koosnema vaid koolimajade ehituse plaanist vaid järgima ka üldiseid demograafilisi trende ja haridus-strateegilisi suundi, mis riigi tasandil on kokku lepitud. Riigigümnaasiumi täiendavate õppekohtade taotlemise paneks esialgu pausile. Meie haridusasutustes ei peaks õpetama kvalifikatsioonita töötajad.

16. Taotleks haridusministeeriumilt õiguse kooli õpetuse ressursse võimaliku distantsõppe ajal ümber organiseerimise nii, et saaks keskenduda põhiainetele ja õppekavas peatada õppeained, mis ei ole niivõrd primaarsed (nt loodusõpetus, üldine muusikaõpetus, bioloogia jms). Vabanevat õpetajaskonda saaks kaasata põhiõppeainete tugitöötajatena põhiõpetaja abistamiseks distantsõppe ajal koormuse vähendamiseks.

17. Tabasalu looduspargi läänepoolse trepi uuendab RMK, mitte vald.

Lõpetuseks siinkohal skeem dokumendist, kus muuhulgas analüüsitakse võimalusi, kas depolitiseerida vallavanema ametikoht või mitte (vallavanemast saaks tulevikus valitsuse direktor, kes leitakse avaliku konkursiga viieks aastaks):

Skeem on väljavõte Rahandusministeeriumile esitatud ekspertide ülevaatest "Erinevate kohaliku omavalitsusejuhtimismudelite rakendamise ja kohaliku omavalitsuse korralduseseaduses reguleerimise võimalused", jaanuarist 2021.

Pikem plaan, kaugemale kui neljaks aastaks visioon, on minu jaoks oluline.