Miks Muraste küla on hakatud nimetama Mureste külaks?

Kuigi Meriküla koolihoones (kus 2017. aastani asus kõrgkool) on valla 7. ja 8. klassi õpilased juba kuu aega õppinud, ei taandu Muraste kooli mõnede lastevanemate kinnisidee, et lähipiirkonna 13+ aastased lapsed peaks õppima Muraste koolimajas ning linnulennult 1,2 kilomeetri kaugusel asuv kool või õigemini selleni viiv sõidutee ei kõlba.

Enne üheksakümnendaid koolis õppinud inimesed on harjunud sellega, et kuni üheksanda klassini saab kodulähedases koolis õppida ja see ei mahu pähe, et tänapäeval 13-14-aastased peavad peale 6. klassi kooli vahetama, kodust kaugemale. Eks südamest soovitakse oma lapsele samasugust lapsepõlve nagu endilgi on olnud, aga et see soov kandub üle frustratsiooniks ja pimedaks vihaks valla elu organiseerijate vastu, ei osanud paar aastat tagasi keegi ettegi kujutada.

Kuid kogu Muraste kooli saagat ei saa selle tõdemusega must-valgelt võtta, et võrreldakse oma lapsepõlve praegusega. Pettumus, mis Muraste kooli 6-klassiliseks jäämisega on maad võtnud, on sellesse muresse kaasanud kogu valla inimesed ja meediat kaasates otsapidi kaugemal elavaid inimesigi. Viha tegelikud põhjused võivad olla katteta valimislubadused, kõrgele tõstetud ootused ja kooli juhtkonna suutmatus täita ette antud kriteeriume (et kool saaks tähtajatu koolitusloa), mis tingisid viljaka pinnase järgnevateks vastuoludeks.

Veel 31. oktoobril 2019, kui valla hariduse arengukava koostajate komisjon küsis Muraste kooli direktorilt, kas oleks ühena lahendusvariantideks võimalik õppetöö kahes vahetuses nii kauaks, kuni lahendused on leitud, oli võimalus ühiselt tehtud kokkulepetega edasi minna ja koostöös lahendusi leida. Muraste kooli direktor vastas, et ei, lähema 15 aasta perspektiivis ei ole kahes vahetuses õppetöö Murastes mõeldav. Sedasi vastates lootis direktor ja tema selja taga olijad sellele, et vallavalitsus annab järele ja Muraste kooli hoone laiendatakse 2020. aasta sügiseks vähemalt ajutiste moodulmajadega nagu seda on tehtud Tabasalu koolis. Kuid valla esindajad jätkasid Meriküla õppehoone lahenduse suunas tegutsemisega. Huvitaval kombel 15. märtsil saatis Muraste kooli direktor valda kirja, kus teeb ettepaneku Murastes sügisest alates korraldada õppetööd osaliselt kahes vahetuses (pealelõunase vahetusega), serveerides seda oma kompromissettepanekuna, et "saame kitsamates oludes aasta veel hakkama". Aga unustades, et sedasama varianti pakuti muude variantide hulgas valla töötajate poolt juba oktoobris. Aga oli juba hilja. Vallavalitsus volikogu toetusel eraldas juba vahendeid Merikülas õppetöö alustamiseks sügisest 2020 ja Muraste inimeste aasta alguses alanud verbaalsed rünnakud valla töötajate vastu oli teinud selgeks, et ükskõik, millist muud lahendust pakutakse, mis ei ole Muraste kooli laienemine, sellega ei olda päri.

Muraste saaga ei jäta puutumata naaberkülade elanikke

Muraste saagasse püüti kaasata ka Meriküla elanikke, õhutades hirme, et sügisest 2020 muutub küla läbiv Tilgu tee ohtlikuks. Aga pikaaegsed kohalikud elanikud meenutasid aegasid, mil töötas piirivalvekool ligi kahesaja õppuri ja 70 kooli töötajaga ja ei mõistnud Muraste mõnede elanike paanikat. Merikülas pigem ei muretsetud selle pärast, et liikluskoormus kasvab, vaid selle pärast, et igapäevaselt lisandub Tilgu teele neid, kes teel kehtestatud liikluspiirangutest kinni ei pea ning kihutades kergliiklejatega ei arvesta.

Samas Meriküla inimeste kartus, et Meriküla õppekompleksis õppetöö jätkamisel Tilgu teel liikluskoormus kasvab hommikuti niivõrd, et ei ole võimalik normaalselt liigelda, on osalt olnud asjatu. Kuna koolimajas algab õppetöö kell 9 ning bussid-sõiduautod liiguvad kooli poole peale kella poolt üheksat, siis nende jaoks, kes peavad Merikülast lahkuma enne kaheksat, ei ole liikluskoormuse kasv olnud märgatav. 

Mõningaid ebamugavusi on olnud uue kergliiklustee rajamisel kooli pool Tilgu teed, aga nüüd on tööd lõppenud ja üks ohtlik kurv on nüüd varasemaga võrreldes ohutum nii jalakäijatele kui ka sõidukites liiklejate jaoks. Kõik hästi.
Isegi Romantiku kandi ja Rannamõisa poolses külas lõppemisjärgus vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine ei ole liikluses minu teada intsidente kaasa toonud. Kui kellelgi on teada juhtumeid Tilgu teel seoses liikluskoormuse kasvu või kihutajate tõttu, andku teada.

Ka ei ole kuulda olnud, et keegi lastest oleks peale koolipäeva koju saabumata jäänud. Bussist on küll mõnikord mõned lapsed maha jäänud, aga kus koolis seda ei juhtuks. "Vangi" ei ole keegi jäänud, võimalik on ka metsaradu kasutades Murastesse jõuda.

Kehvasti on, et Kolmiku tänava mõned elanikud ei suutnud oodata kahe küla vahelise trepi ümberehituseni järgmise aasta algul ja advokaati palgates nõudsid Muraste trepi ja vaateplatvormi likvideerimist. Peale seda suleti Muraste ja Meriküla vaheline trepp, justkui oleks see kohe-kohe kokku kukkumas. 

Nüüd peavad Meriküla elanikud, kel ei ole võimalik sõidukitega liigelda, kasutama ligipääsu Katariina trepi kaudu, mis teeb bussijaamast alates nende kodutee kaks korda pikemaks. Kuid naabrid aitavad üksteist ja sõidetakse koos, kui võimalik. Saame hakkama.

Kehvasti on seegi, et oktoobri algus tõi uudise, et Muraste kooli direktor lahkus peale kuuenädalast tööd. Üsna selge on see, et uus direktor pidi lahkuma kooliga pikalt seotud inimeste vimma tõttu, kes ei oodanud ära isegi sadat päeva, et uus koolijuht end jõuaks tõestada. Mis koolis toimus, teavad vaid asjaosalised, aga ilmselt uus direktor tahtis keskenduda 6-klassilise kooliga seotud nõuete täitmisele, mitte Muraste kooli laienemise visiooniga töötamisele kohe esimestest tööpäevadest alates. See tähendab, et kired mõnekümne Muraste ja Vääna-Jõesuu inimeste tahtmiste üle ei vaibu veel niipea ja Merikülagi on sellest saagast veel pikka aega mõjutatud.

Lisaks on 90-st lapsest 24 (või nende vanemad) kaevanud valla kohtusse, et neid ei peaks saadetama Meriküla õppehoonesse õppima. Kohtu otsus ei ole veel jõustunud, aga kuna esimese astme kohtunik ei viinud end kõigi asjaoludega kurssi, siis ilmselt kohtuvaidlus lastevanemate ja valla vahel jätkub. Võibolla rohkemgi kui aasta. See tähendab, et isegi nende Meriküla elanike jaoks, kes soovivad oma külasse rahu tagamiseks Muraste kooli laienemist kohapeal, ei ole lootust oma soovide täitumisele.

Kolmiku tänava nimi meenutab kolmikut, kes omavahel suundade osas
vankri liigutamisel kokkuleppele ei saanud: luik, haug ja vähk.
Foto: maa-ameti fotoladu

Kivi ka vallavolikogude kapsaaeda, et Meriküla õppehoonega seotud juurdepääsude teemat ei hakatud lahendama juba 10 aastat tagasi, ometi sellest vajadusest on aastast 2008 juba mitmeid kordi juttu tehtud. Sisekaitseakadeemia plaanis eelmise kümnendi lõpus kolida Murastesse (Merikülla) ja sellega seoses läks käiku ettepanek rajada sõidukitele uus juurdepääs kooli poole vana paekivikarjääri kaudu, mis leevendaks ka liikluskoormust Tilgu sadama poole. Isegi detailplaneering valmis plaanitava uue teega, aga seda ei kehtestatud, jäeti Sisekaitseakadeemia algatusel pooleli. Nüüd on vaid valla üldplaneeringus "broneeritud" alad võimaliku sõidutee rajamiseks, aga uue juurdepääsu tee rajamist peetakse liiga kalliks (ei saada aru ka sadama potentsiaalist ja võimalustest ja mereäärse klindiserval oleva sõidutee varisemisega seotud riskidest, mille lahendamine parendaks olukorda).

Kuid piisaks vähemast. Meriküla koolihoone ja Muraste keskuse vahele oleks vaja rajada otsetee kasvõi kergliiklejate jaoks, 20-meetri kõrgusest klindist üles-alla. Aga vald ei ole siiani valmis saanud valla teede teemaplaneeringutki, mille koostamisega alustati juba aastal 2016. Vallavolikogu otsustamatus on täbarasse olukorda jätnud nii valla töötajad, Meriküla elanikud kui ka tuld juurde andnud Muraste ja Vääna-Jõesuu mõnede häälekalt kritiseerivate inimeste vimmale.

Mis on tegelikult Muraste kooli kogukonna ja Muraste küla kogukonnas aset leidvate pingete taga? 

Ilmselgelt kütsid eelmistel vallavolikogu valimistel mitu poliitikut kohalike ootusi üles, et Muraste kool laieneb lähitulevikus 9-klassiliseks. Kahjuks lükkus Tabasalu hariduslinnaku ehitamise algus umbes aasta edasi - riigigümnaasiumi asukoha otsust Tabasalu kasuks tuli ka haridusministeeriumist väga kaua oodata (2016. aasta dokumentide järgi pidanuks uus riigigümnaasium koos hariduslinnakuga valmima 1. septembriks 2020). Ilmselt Tabasalu õppekompleksi laienemisega viivitamine seadis volikogu ja valla töötajad kahvlisse, kui valla kõikides 6-klassilistes koolidest hakkasid lapsed seitsmendatesse klassidesse koolikohti tahtma. Lapsed ei saa otsustega oodata, nad ei saa oma kasvamist ja arengut peatada. See tingis olukorra, et vald pidi endale kiiresti uusi õpperuume hankima ja päästvaks võimaluseks tekkis alakasutatud Meriküla Spordi- ja Õppekeskus. Kuid see otsus ei meeldi lapsevanematele, kellel sõidukites laste vedamisele kulub hommikuti varasemast 12 minutit rohkem aega (aga sõnade järgi tuntakse muret hoopis jalgsi liikuvate laste pärast).

Mõneti mõistan lapsevanemaid, kes peavad lapsi varasemast kaugemale õppima saatma, eks seda tule lastega ette üle Eesti, et mingites ajahetkedes tuleb lapsi kaugemale õppima saata ja viia. Aga vastupidiselt ülejäänud valdade inimestele, kes olude muutustega lepivad või kogukonnas väikekooli säilitamise nimel ise rahad kokku panevad, Muraste kooli kogukonna esindajad ei leppinud.

Kui nüüd natuke lahata varasemaid protsesse, mis on viimase 20 aastaga jooksul toimunud, siis on selge, et suurte pingete juurpõhjus on selles, et varasemad volikogud lasid Harku valda ehitada palju uusi elamupiirkondi, nõudmata arendajatelt elanike arvu kasvuga seotud riskide maandamist. Arendajad ei rajanud ei lasteaedu ega koolimaju kohtadesse, kuhu elama oodati eelkõige noori perekondi. Sel ajal see ei olnud tavaks mujalgi. Erinevalt tänapäevast. Näiteks Tiskre küla põldudel ehitajatelt nõutakse juba maade eraldamist lasteaia ja kooli rajamise tarbeks ja ka muude sinna kolivate elanike vajadusi ette nähes. Arendaja vist isegi rajab ise uue 6-klassilise koolimaja? Aga Muraste piirkonnas seda kõike ei tehtud.

20 aastat tagasi algatatud uusarendused plaaniti poolikult

Muraste kandi uued elurajoonid rajati vaid selle eesmärgiga, et oleks inimestel hea elada looduse rüpes ja linnast väljas "magamas käia". Kusjuures kogu tänavavõrgustik on rajatud selliselt, et oleks võimalikult palju tupiktänavaid privaatsuse tagamiseks (mis teeb aga nt inimeste läbi küla liikumise keeruliseks ja bussiliikluse planeerimise võimatuks). Ainukene küla läbiv terviklik tee on Kolmiku tänav, mis vaateplatvormist alates on uue nimega - Meriküla tänav, aga see on lõpuni läbitav vaid jalgsi (looduskaitseala reeglid ei luba rajada uusi sõiduteid Tilgu teeni). Alles hiljuti ühendati Kolmiku piirkonna ja Paepealse piirkonna teede võrgustikud, et ligipääs Muraste keskusest Paepealse lasteaiani oleks ka otseteena, algsetes plaanides seda ette nähtud ei olnud.

Elamupiirkondi rajades ei plaanitud poodi, kooli, lasteaeda ega uut külakeskustki. Kõik eelpool nimetatud rajatised on tulnud Muraste küla eestvedajate tohutu lobitöö tulemusena ja panustati ka europrojekte koostades. Muraste küla elanike arv on kasvanud kiiremini kui vald on jõudnud sealset keskkonda elamisväärsemaks organiseerida, kuid enamik soovidest on kohalikel täitunud. Murastesse on tänaseks saadud koolimaja koos külaseltsi keskuse, spordisaali, spordiväljaku ja skate-pargiga. Muraste kogukonna eestvedajad on välja võidelnud Konsumi poe ja kütusetankla, laste mänguväljaku ja küla lõkkeplatsi. On saadud pea kõikidele tänavatele valgustus, rajatud ja uuendatud vee- ja kanalisatsioonitrasse, kaubeldi maanteeametilt välja kiiruspiirang ja kiiruskaamera Klooga maantee ja Kolmiku tänava ristmikule. Ettevõtlikud inimesed on välja võidelnud üsna palju, et Muraste küla ei oleks enam vaid magala. Vaid oleks koht, kus ka omi igapäeva asju saaks ajada ja lastel oleks ohutu ja kõik käe-jala juures.

Vaatamata valla juhtide kohatisele suutmatusele järgi jõuda elanike arvu kiirele kasvule, on Muraste küla kogukond suutnud välja võidelda objekte, mis uuselamurajoonide ehitamist lubades valla volikogu poolt nõudmata jäid. Võrreldavalt on sabas suutnud püsida vaid Vääna-Jõesuu piirkond, kui Tabasalu iseenesest kasvuga toimetulek välja arvata (kuigi ka Tabasalu kooli õigel hetkel laiendamise maha magamine, Tabasalu keskväljaku detailplaneeringu 20-aastane koostamine ja siiani pooleli oleva Tilgu sadama 30-aastane arendamine ei tee ka selles osas valla juhtimisele au). Valla praegused kui varasemad juhid on olnud kimpus vallaelanike arvu kiire kasvuga, kuid tuleb möönda, et ilmselt ei oleks kellelgi teisel lihtsam olnud. Isegi kui Keskerakond või Mõõdukad oleks viimase 20 aasta jooksul valla elu planeerinud, usun, et nemadki oleks praegu hädas.

Volikogu on mingite analüüside põhjal otsustanud, et valla haridusmaastikul on vaja vaid ühte põhikooli ja ülejäänud koolid peavad jääma 6-klassilisteks. Ilmselt on selle otsuse taga kogu valla elanike soov, et meie valda tuleks parimad õpetajad. Aga neid on raske värvata väikestesse koolidesse - pigem luua üks suure õpilaste arvuga piirkonnakool, kuhu tasemel õpetajad ja ka noored tahavad õpetama tulla. Tabasalu Ühisgümnaasiumi viimaste aastate arengud on näidanud, et ühe põhikooliga jätkamise strateegiline otsus on olnud õige. Aga tekitanud rahulolematust valla teistes piirkondades. 

Selle asemel, et aru saada, millises erilises elanike arvu kasvupiirkonnas me elame ja et tuleks ebamugavusi veidi veel taluda ja mõne asjaga leppida, Facebooki ja ajakirjanduse toel elavad mõned elanikud oma frustratsiooni välja pettumuses, et arengud ei ole piisavalt kiired. "Rikas vald" on ju kõik soovid täitnud, kuidas siis nüüd ei saa Muraste kooli suuremaks ehitada? Seni on kõik soovid täidetud, aga nüüd enam ei saa?

Minu arvates on oma tahtmistes kohati liiale mindud, mitmed vallaelanikud ei adu, et valda tuleb arendada terviklikult. Ja nüüd arvatakse, et kui valla juhid "risti lüüa", siis kõik probleemid lahenevad iseenesest, kui uued juhid hakkavad kõikide vallaelanike soove täitma. Mõistmise ja koostöösse panustamise asemel on relvadeks võetud Facebook ja distantsilt ründamised. Mis kohati tundub juba silmakirjalik ja lapsik.

Eelpool tõin juba näite, et kui seni kõlbas Muraste piirkonna elanikel kasutada vaateplatvormi ja selle treppi 17+ aastat järjest, siis nüüd on trepp justkui päevapealt muutunud ohtlikuks. Enne osteti maju kuulutuste abil, kus Muraste vaateplatvormist fotod kutsusid piirkonda elama tulema, siis nüüd on vaateplatvormist justkui saanud nuhtlus, mida on vaja kiiresti likvideerida. Olen mitmeid Kolmiku tänava elanikke näinud treppi kasutamas ja seda aastaid, aga nüüd äkki on päevapealt ohtlik. 

Nõutakse lisaks, et piirkonda läbiv oluline avalik tee ja läbipääs muudetaks samuti tupikteeks. Vahet pole, et Muraste külal on ka naaberkülasid. 

Kusjuures platvormi likvideerimise nõudjaid ei hoidnud tagasi tõsiasi, et seda nõudes mitmed piirkonna lapsed seati fakti ette, et tuleb nüüd keerulisemaid teid bussipeatusteni jõudmiseks kasutada, mitmed protesteerijate endi lapsedki ei saa trepi kaudu otseteed koolini kasutada. Kuid tegelikult kasutati platvormiga seotud probleeme hoopis relvana valla otsustajate vastu, et lapsed ei peaks minema Meriküla kooli õppima vaid Murastes laiendataks koolimaja.

Veel näiteid kohalike nõudlike elanike silmakirjalikkusest. 

Tilgu teed, kus sõidukite jaoks on kitsa tee ja sel kergliiklejate ohutuse tagamiseks kehtestatud kiiruspiirang 40 km/h, kuulutati Muraste elanike poolt ohtlikuks, kuigi selle väite tõestuseks oli esitleda vaid fotosid kihutajatest, kes kiiruspiirangust kinni ei pidanud ja 3-4 korda aastas sõideti kraavidesse. Kuulutati, et Tilgu teed ei saa liiklemiseks kasutada, kuigi kohalikud on terve elu sel teel normaalselt liigelda saanud. Samas aastal 2013, kui avati Muraste kool, ei kuulutanud keegi kooli suubuvat Lee teed liiklejate (laste) jaoks ohtlikuks, vaatamata sellele, et autod pidid üksteisest möödumiseks teepeenardel manööverdama ja kergliiklustee ei olnud valmis ka kuu aega peale õppetöö algust. 

Kolmiku tänaval on aastaid probleemiks olnud sel teel kohalikud kihutajad ja ka need, kes kaugemalt sõidukitega tulnud vaateplatvormile ilusat vaadet nautima. Muraste külaseltsi eestvedajad võtsid vaevaks välja võidelda liikluskorralduse muudatused ja tegid selles osas tublit tööd. Esmalt ilmusid tee algusesse kiirusepiirangud vähem kui 50 km/h, lisandusid mitmed künnised. Mingi aja pärast saadi 6-meetri laiuse tee jaoks vöötrajad koos vastavate liiklusmärkidega (laste mänguväljaku juures). 2016. aastal jõuti nii kaugele, et suur osa Kolmiku tänavast muudeti liikluskorralduslikult õuealaks. Nüüd said sel tänaval jalakäijad ja jalgratturid teed kasutada kogu laiuses selle õigusega, et sõidukite liikumiskiirust piirati jalakäijaga võrdseks (maksimum sõidukitele lubatud liikumiskiirus 20 km/h, aga ühe veidrusena jäeti alles vöötraja liiklusmärgid, mida õuealadel pole vaja kasutada). Isegi politseitalgutel hakati Kolmiku teel kiirustajaid püüdma. Tundus, et liiklusohutus paranes tunduvalt, tänava tagumises otsas said lapsedki julgemalt liigelda. 

Kuid sellest ei piisanud. Vallalt nõuti, et kolmiku tee kõrvale tuleb rajada kergliiklustee (või kõnnitee), et jalakäijad ja sõidukid ikka eraldada. Kuni selle aasta augustini vald panustas sadade tuhandete eurodega, et platvormini kergtee valmiks. Muraste külas on uusi kergteid rajatud mujalgi ja tundub, et see on küla, kuhu on rajatud kõige rohkem kergliiklusteid. Kuid eks see on ju ohutuse ettekäändel isegi mõistlik nõue. Muraste külas on viimase aasta jooksul toimunud kaks õnnetust väikelastega, kes autole ette jäid, turvalisuse nimel ei ole ükski kulutatud euro liiast.

Hiljuti said Kolmiku tänavaga paralleelselt kulgeva ja sellesama Kolmiku tänavaga kaks korda ristuva tänavaga seotud Kolmikkaare tänava inimesed oma tahtmise, et see tänav muuta tupiktänavaks. No eks seegi on ohutusmeede, loodame, et sellest on kasu. Kuid tegu on vaid oma mätta otsas tehtud nõudmisega, ei arvestata piirkonna teiste elanikega.

Nüüd aga olevat Kolmiku tänava inimesed vallalt nõudnud sõidukite jaoks õueala piirangu kaotamist, kuna kergliiklustee on ju nüüd olemas. Autod saaks oma varasema liikumiskiiruse taastada... Kas vaid mulle tundub, et selles soovis on midagi silmakirjalikku?

Millest uuselanikke on küll ilma jäetud, et nii tigedad ollakse?

Olukord on konflikti osapoolte jaoks kontrolli alt väljunud, elatakse välja oma viha selmet mõelda, millest kõik alguse on saanud ja miks me sellisesse seisu oleme jõudnud. Sellest hetkest, kui sain teada, et vaidlustes hakati palkama advokaate ja alustati vaidlusi kohtu abil, kangastus mulle pealkiri "Tõde ja õigus 2020". 
Kurb on see, et kogu saagast on paljuski mõjutatud need, kes ise konfliktis sõna ei saa ega protsesse mõjutada. Nagu Tõe ja Õiguse romaanisarja esimese osa lõpus põgenevad Vargamäelt lapsed seepärast, et õigus ja tahe on olulisemad kui inimesed - tulevikuski ilmselt põgenevad ka meie kandist need lapsed, kelle vanemad teiste kohalikega lõputusse võitlusesse on laskunud.

Märtsist 2018 moodustati Suurupi poolsaare rannikule uus asustusüksus - Meriküla, mis kahandas nii Muraste, Ilmandu kui ka Suurupi küla territooriumi. Kas kõik oleks teisiti, kui Meriküla õppehoone kuuluks Muraste küla alla?

Nii Muraste külas kui Merikülas on viimase kümnendiga toimunud suured muutused. Ühed kohanevad, teised otsustavad aga plakatitega vehkima hakata. Miks see nii on, ei suutnud ma selle kirjutisega lõplikult endale selgeks teha.