Kes otsustas sisekaitseakadeemia kolimise Murastesse?

Olen nii riigikantseleid kui ka siseministeeriumi tülitanud teabenõuetega küsimuses, et mille alusel otsustati sisekaitseakadeemia erinevate kolledžite ühtekolimine Murastesse (sh Kase tänava õppekorpus Pirital).

Keegi ei oska vastata, peale selle erinevad asutused annavad erinevat infot, kes on otsustanud. Kuid selgub, et otsust ei olegi. Üllatav selles mõttes, et kolimine, juurdeehitused, kinnistutega tehingud ja kõik muu puudutab sadu miljoneid kroone ja juba on algatatud ka detailplaneering ja keskkonnamõjude hinnang piirivalvekooli kompleksi laiendamiseks ning uue juurdepääsutee rajamiseks.

Kas tõesti liigutatakse suuri rahasummasid ja tehakse strateegilisi otsuseid mõne ametniku suvaotsuse järgi?

Lugege ise (teksti tumedamaks esiletõstmised on mu enda tehtud):

Esiteks vastused riigikantseleist

27.11.2009 09-05725

Esitasite Riigikantseleile teabenõude soovides tutvuda Vabariigi Valitsuse nõupidamise protokolli ja otsusega seoses Sisekaitseakadeemia kolimisega.

Vabriigi Valitsuse nõupidamiste kokkuvõtted on juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks kasutamiseks "Avaliku teabe seaduse" § 35 lg 2 p 3 alusel.
Antud nõupidamise juurdepääsupiirangu algus oli 09. november 2007, piirangu lõpp 08. november 2012.

Samuti anname teada, et kuigi kõnealust teemat arutati valitsuse nõupidamisel, siis otsust ei tehtud. Lisateabe saamiseks soovitame Teil pöörduda Siseministeeriumi poole.

Infosüsteemide ja asjaajamise osakond
Riigikantselei vastus 30.11.2009: LINK dokumendini

Meie nr 7-5.9/10-00277

Tänan Teid kirja eest, milles soovisite selgitusi Sisekaitseakadeemia kolimist käsitlevate otsuste kohta.

Vabariigi Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil (Vabariigi Valitsuse seadus § 16 lg 1). Sisekaitseakadeemia kolimise küsimust ei ole valitsuse istungitel käsitletud.

Valitsuskabineti nõupidamised on valitsusliikmete töönõupidamised, mille eesmärgiks on valitsuse istungite ettevalmistamine ja muude valitsuse pädevuses olevate oluliste küsimuste arutamine. Sisekaitseakadeemia hoonetekompleksi ehituse küsimust arutati valitsuskabineti 8. novembri 2007. a nõupidamisel.

Kõigile valitsuskabineti nõupidamiste kokkuvõtetele kehtib täies ulatuses juurdepääsupiirang 5 aastat (alus: avaliku teabe seaduse § 35 lg 2 p 3). 8. novembri 2007. a nõupidamise kokkuvõttele kehtestatud juurdepääsupiirang kehtib 8. novembrini 2012. a. Seetõttu ei ole meil kahjuks võimalik väljavõtet selle nõupidamise kokkuvõttest Teile saata.

Austusega
Riigikantselei istungiosakond
Riigikantselei vastus 08.02.2010: LINK dokumendini

Ja vastus siseministeeriumist:

Vastuseks Teie küsimusele teatame, et Vabariigi Valitsuse kabineti 08.11.2007 otsusega „Sisekaitseakadeemia hoonetekompleksi ehitusest“ kiitis Vabariigi Valitsus heaks „siseministri ettepaneku rajada Sisekaitseakadeemia uus hoonetekompleks hoonestusõiguse seadmisega Riigi Kinnisvara AS kasuks Harju maakonda Muraste külla“.

Nimetatud dokumendile on seatud avaliku teabe seaduse § 35 lg 2 p. 3 alusel juurdepääsupiirang 09.11.2007 kuni 08.11.2012.a.

Õigus-ja haldusosakonna varahaldus

Siseministeeriumi vastus 12.02.2010: LINK dokumendini

Siinkohal täienduseks ka SKA Murastesse kolimise arutelu eelnõudokument novembrist 2007: LINK

Ühesõnaga valitsuskabineti nõupidamisel oli arutlusel, aga valitsuse istungile küsimus ei ole jõudnud ja seega valitsuse tasandil ei ole otsustatud. Siseministeerium arvab, et piisab nõupidamisel arutatust. Puudub ka siseministri enda otsus. Sel ajal oli siseministriks Jüri Pihl, Murastesse kolimiseks sondeeris pinda Pihli eellane Kalle Laanet.

Mille alusel algatati uus detailplaneering Muraste külas?

Meenub segadus ja häma Pärnu maanteele kolimise otsuse ümber (aastal 2006: link ajaleheartiklini ja teine ning artikkel loobumisest), paistab, et sellest ei ole õpitud.

Kas pean pöörduma andmekaitseinspektsiooni dokumentide väljanõudmiseks, et tõde selguks?

Harku vallal selle aasta eelarve valmis

Vallavolikogu võttis neljapäeval, 25. veebruaril vastu Harku valla 2010. aasta eelarve tulude mahuga 186,6 milj krooni. Uudis Harku valla veebilehelt.

2010. aasta vallaeelarve tulude maht on kavandatud kokku 186 651 300 krooni. Eelarvetulude suurendamiseks erilisi võimalusi ei ole. Küll on aga kavandatud eelarvesse koolieelses munitsipaalasutuses käiva ja huvikoolis õppiva lapse vanema osa määrade tõstmine ja sidumine miinimumpalgaga alates 1. maist 2010. a. Nende määrade tõstmine toimub järk-järgult ja 1.jaanuariks 2011.a. tõuseb 15%-ni Eesti Vabariigis kehtivast miinimumpalgast.

(praegu on 250 krooni, 1. maist on 10% kehtivast miinimumpalgast - 435 krooni, aga maksimummäärani 20% ei tõsteta).

Sirvisin veidi, et leida meie kandiga seotud asju.

Alustatakse Muraste hariduskompleksi detailplaneeringuga.

Jätkatakse Tilgu sadama DP-ga. 2010. aastal on kavas teostada Tilgu sadama elektriliitumise projekt. 1/3 summast on tasutud ja ülejäänud summa arvestatud 2010. a eelarvesse. Praegu on Tilgu sadama territoorium ajutisel elektritoitel.
Alustatakse kultuurikeskuse rajamisega Rannamõisa pargi alale.

Rannamõisa-Ilmandu kanalisatsioonitrassi rajamist on kolm korda püütud algatada alates aastast 2007, sel aastal püütakse alustada KIK-i rahade toel (kui Strantumi taotlust rahastatakse). Jätkatakse Harku valla ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti. Meriküla reoveepuhasti laiendamisest pole sõnagi (eelmise aasta eelarves oli, aga töö jäi tegemata). Samuti ei ole sõnagi Meriküla majapidamiste ühendamisest reoveesüsteemi trassiga, mis küla läbib (taotlus selleks on tehtud 3-4 aastat tagasi).

Muraste külas on plaanis Nõlvaku ja Kivi tee laiendus.
Suurupi külas on plaanis Aruheina tee tolmuvabaks muutmine. Mitmed meie kandi külade tänavad saavad uue või renoveeritud valgustuse.

Ühistranspordi ühenduste parandamine tööplaanis, Harjumaa ühistranspordisüsteemi tsoonipiletite juurutamine samuti.

Alates 2009. aasta sügisest käivitati bussiliin koostöös Politsei- ja piirivalvekolledziga Tallinn–Tilgu–Meriküla, milleks eelarves on kavandatud 150000 krooni (buss liigub sellel liinil 2 korda päevas). Üsna suur summa, arvestades, et kogu valla transpordikorralduse jaoks on ette nähtud 730 200 krooni ja kahe teise hommikuse õpilasliini jaoks on kokku ette nähtud 266 tuhat krooni (õpilasliinide doteerimiseks on plaanitud 3096000 krooni, 266 000 krooni eest tellitakse hommikusi bussiliine õpilastele Tallinna linnalt marsruutidel Vääna-jõesuu–Tallinn ja Tabasalu–Tallinn). Proportsioonid on pisut paigast ära, kolledžibussi eest küsitakse liiga kõrget hinda. Seda enam, et lapsed saavad kahest päevasõidust kasutada vaid tagasitulekut, sest hommikul seda bussi kasutades jääksid nad kooli hiljaks. Ja buss sõidab sisekaitseakadeemiasse niigi, olenemata valla toetusest. Sisuliselt küsitakse Tabasalus peatumise eest 150 tuhat... Kuigi Tabasalus peatub see buss ka nagunii, sest mõned töötajad elavad seal...

Ja palju muud nii kultuuri, hariduse kui ka sotsiaalhoolde alal. Tabasalus samuti mitmeid infrastruktuuriprojekte plaanis, aga sellest allpool olevates linkides. Vaba aja, spordi ja kultuuri eelarvereas ma ei näe külaseltside nimekirjas Muraste külaseltsi (Suurupi selts on saanud 6000 krooni, Vääna-Jõesuu oma 3000, Alasniidu selts 10000, Vääna külakoda 300 tuhat krooni, Kumna kultuuriait 405,4 tuhat krooni). Ju siis ei küsitud toetust? Eelarves ei paista summasid Tilgu sadama jahtklubi noortetegevuse toetuseks, ju saavad ise hakkama või on see lastelaagrite rea all.

Rannamõisa kalmistu siseteede rajamiseks on ette nähtud 100 tuhat krooni. Koerte jalutusväljaku rajamiseks 88 tuhat krooni.

Harku valla 2010. aasta eelarve, leheküljel 13 seletuskiri
2010. aasta tegevuskava

Müügimaks on meil juba aastaid, Tallinnas alles kehtestati suure vastukisa saatel.

Panin ka tähele, et meil on Maa-ainese kaevandamisõiguse tasu suurus (st vallaeelarve tuluna) vaid 40 000 krooni. Huvitav, miks nii väike? Teised vallad saavad selle tasuga miljoneid, aga meil on ju üks Harjumaa suurimaid kaevandusi.

Täiendus 31. märtsil: Eksisin, suur peakivikarjäär asub paraku Saue vallas ja Harku vallas on vaid üks pisike turbaraba.

Tilgu tee lumeprobleemi sekkus PV staap?

Tilgu tee on tänavuse lumerohkusega raskes olukorras. Lund ei ole kuhugi lükata või kui ongi, siis on vallid nii suured, et lumekoristusmasinad ei jõua lükata.

23. veebruaril, päev enne vabariigi aastapäeva, käis Tilgu teest üle mitu koristusmasinat. Hommikul kella 10 ajal lükkas Tilgu tee Ilmandu küla osas teehöövel vallid tee äärest eemale. Päeva jooksul käis kogu teest üle kolm erinevat traktorit. Kui õhtul koju sõitsin, olin meeldivalt üllatunud, et peale viimast tuisku on teepind niivõrd hästi lumest puhastatud. Ei mäletagi sellist aega, mil tee oli lumepudrust nii puhas (sügisel?). Mõnedes kohtades oli ka teed üritatud laiemaks saada (kuigi Tilgu sadamakoha juures on seis endiselt kriitiline).

Mis sellise aktsiooni tingis? Arvatakse, et tänu vabariigi aastapäeva paraadile, kuhu piirivalvekooli kadetid läksid. Püüti eos vältida busside teelejäämist (busse oli mitu). Ja arvan, et tee lumekoristuse seekordsel korraldamisel oli kellegi muu käsi mängus, kui ainult maanteeameti.

Täna hommikul õnnestus mul aga kahe suure auto vahele jääda. Seljataga piirivalvekooli buss, vastu sõitis prügiauto oma iganeljapäevasel tiirul. Võimlemist oli palju, et prügiauto ja buss teineteisest mööda saaksid.

Nii me elame siin. Hea uudis on see, et lumest puudus ei ole.

Täna volikogus arutlusel üldplaneering

Täna 25. veebruaril on Harku valla volikogu istung, kus arutlusel ka valla üldplaneering. Kahjuks sain sellest liiga hilja teada, kuna volikogu materjalid pandi veebi alles täna hommikul.

Täna volikogus käsitletavad materjalid:

Päevakorrapunkt 14 - üldplaneeringust.

28. septembrist 2009 kuni 25. oktoobrini 2009 toimus Harku valla üldplaneeringu ja Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik väljapanek. Selle aja jooksul esitati üldplaneeringule 100 vastuväidete ja ettepanekutega avaldust.

Harku Vallavalitsus vaatas laekunud ettepanekud ja vastuväited läbi ning andis neile oma seisukohad. Vastavalt kujundatud seisukohtadele saatis Harku Vallavalitsus planeeringu vaidlustajatele vastuskirjad, mis on kättesaadavad vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonnas ja veebiaadressil http://karupoeg.planet.ee/YP_vastuskirjad/.

Arutatakse ka kohatasude tõstmist, mis puudutab nii lasteaedu, huvikoole kui muid pere eelarveid kärpivaid asju. Meie hoolime - see oli IRL-i valimisloosung, niipalju hoolitakse, et ei tõsteta vähemalt maksimumini võimalikust.
Harku valla volikogu materjalid

2. märtsi täiendus: Volikogu materjalid on veebist koristatud, jäi vaid päevakord.

Leia kümme erinevust

23. veebruaril Kalamajas

Foto: Karli Saul, Postimees

5. jaanuaril Merikülas

Ränk talv kukutab klindi servalt puid alla

Klint laguneb vaikselt. Laguneks kiireminigi, kui külm tagasi ei hoiaks. Kevadel hakkab juhtuma.








Vaata teisigi fotosid.

Meriküla kitsed näitasid end

Vahel on neid ennegi nähtud, aga nii julgelt ei ole nad varem keset küla jalutama tulnud. Aianurka tegime neile söökla, vanad õunad ja muu puu- ja juurvili läheb kõik nendele. Hommikuks plats puhas.

Eesti Roheline Liikumine avas internetis aktiivsele kodanikule mõeldud abimehe

See on Osalusaabits.

Selles antakse nõu juhtumiteks, kus näiteks pool parki läheb arenduse alla või kui naabrusesse plaanitakse uut prügilat. Kohvi ja küpsistega seminari asemel tehakse juhise esitlus internetis ja kolm päeva järjest - ettekanded on vaadatavad videopildis ning tekkinud küsimustele vastatakse telefoni teel.

Aadressil www.eko.org.ee/osalusaabits asuva Osalusaabitsa üks osa - osalusjuhend - räägib sellest, kuidas otsuste tegemisel kaasa rääkida, et hiljem poleks põhjust tagajärgede üle kurtmiseks. Lisaks juhendile on loodud andmebaas hetkel 70 juhtumiga üle Eesti, milles Eesti Roheline Liikumine on ettepanekute ja aeg-ajalt ka vastuväidetega sekkunud tehaste, kaevanduste, kinnisvaraarenduste jms loomisesse.

Selgitus Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatuste kohta

Kirjutasin 25. detsembril, et ei saa aru dokumentides sisalduvatest kuupäevadest.

Eddi Tomband saatis järgneva selgituse:

1.02 kehtima hakanud Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja uues redaktsioonis ei ole sisulisi muudatusi tehtud. Muutused on redaktsioonilised ja seotud RMK struktuuri muutumisega. Sisulist muudatust, mille kohta oli ka muudatuste avalikustamine 11. maini, ei ole veel tehtud.

Seega Rannamõisa maastikukaitseala piire ei ole veel muudetud ja ma eksisin, kui kirjutasin, et dokumentidega trikitatakse. Kuigi olin selle teemaga seoses tihedas kirjavahetuses keskkonnaametnikega, kordagi ei mainitud seda, et uusi piire pole veel kinnitatud.

Vabandan omapoolse eksitamise pärast.

Tilgu sadamakoht saab aadressinime

Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Ilmandu külas Tilgu sadama kinnistul ja selle ning Tilgu-Kalda V kinnistuga külgneval akvatooriumil asuva sadama ametlikuks nimeks Tilgu sadam. Eelnõuga saab tutvuda alljärgnevalt ja Harku vallamajas.
Eelnõu

Harku vald võitis kohtus ruumilise planeerimise küsimuses

Järgnev tekst on Keskkonnaõiguse Keskuse kodulehelt.

Riigikohus: KOV võib detailplaneeringu algatamisest keelduda, kui seda nõuab avalik huvi metsaala ja rohevõrgustiku säilitamiseks.

Riigikohus on teinud 27. jaanuaril 2010.a. otsuse haldusasjas nr 3-3-1-79-09, milles lahendas Olga Skvortsova kaebust Harku vallavolikogu otsustele, millega volikogu keeldus algatamast detailplaneeringut Suurupi külas asuval kinnistul. Tegemist on kinnistuga, mille sihtotstarve on maatulundusmaa, see on kaetud metsaga ning asus kohtuvaidluse algushetkel (2008.a.) täies ulatuses hoiu- ja kaitsemetsa piirkonnas ning vastavalt maakonnaplaneeringule rohevõrgustiku alal. Kaebaja soovis kinnistu jagamist kruntideks ning ehitusõiguse määramist elamute rajamiseks.

Harku vallavolikogu keeldus detailplaneeringu algatamisest, kuna leidis, et valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu piirkonnas, kus hoonestuse rajamist ei ole ette nähtud ning üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud ega vajalik. Volikogu leidis, et metsade säilitamine on oluline küsimus täisväärtusliku elukeskkonna kujundamisel.

Riigikohus leidis, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine oli õiguspärane. Planeeringu algatamisest keeldumise võimaluse näeb ette planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 1 ning kuna seaduses ei ole keeldumise konkreetseid aluseid kehtestatud, peab KOV sellistel juhtudel langetama kaalutlusotsuse. Kaalutlemisel peab KOV arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muuhulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Kuna kehtivates planeeringutes ei olnud maa-alal ette nähtud kinnisvaraarendust, vaid tingimused, mis tagavad metsaala säilimise ja rohevõrgustiku toimimise, väljendavad need avalikku huvi - samas ei ole asjas tuvastatud sellist ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu erandlikku muutmist.

Vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-3-79-09

Meriküla lumeuudised

Kuigi lund ei ole rohkem kui nädala väga palju juurde sadanud, on seda ikkagi palju. Tilgu tee on mõnes kohas siiani vallide tõttu väga kitsas ja üle 30 km/h ei ole sel neljakilomeetrisel lõigul mõistlik sõita. Täna juhtus Tilgu sadamaala ristmiku juures liiklusõnnetus, kus autod ilmselt suure kiiruse juures üksteisest mööda ei mahtunud.

Allpool 5. jaanuaril tehtud foto sellest, kuidas piirivalvekolledži hommikune buss jäi keset Meriküla teetõusu lumevalli kinni. Ja see ei olnud ainuke kord, kui selles kohas buss end üles ei vedanud.



Lumesekelduste tõttu on Merikülas isegi liiklusummikut näha olnud.



Logistiliselt väga keeruline koht, et siia sisekaitseakadeemia koliks.

Kommentaar 2015: Tegemist on tingimustega, kui Tilgu tee kuulus veel vallale ja seda ei oldud veel rekonstrueeritud. Tilgu tee laiendati sügisel 2010 ja enne seda määrati Tilgu tee riigiteeks, sellest peale on Tilgu tee haldaja maanteeamet ja ka talihoolduse eest vastutab maanteeamet, mitte vald (suuri kallakuid on ka lume ajal soolatud).

SKA kolimine paremate aegade ootuses?

Toon siinkohal väljavõtte Siseminister Marko Pomerantsi kõnest, mille ta esitas SKA-s jooksva õppeaasta algul.

Siseminister Marko Pomerantsi kõne 1. septembril 2009. Sisekaitseakadeemia avaaktusel:

/---/
Tänaseks olen ministrina kinnitanud ka ühendameti tippjuhid, kes on oma ala professionaalid.
Ühendamet peab hakkama reaalselt toimima 2. jaanuaril 2010. Kindlasti leiavad tulevikus paljud teist tee just sinna ametisse.
Tean, et Sisekaitseakadeemia uue kaasaegse õpilinnaku ideed on lubanud edasi viia viimased 3 siseministrit. Aga nagu tavale kohane, siis oleks ka minul kohane praeguse ministrina sellel märksõnal peatuda.
Ka täna Teie ees olev vaatepilt Sisekaitseakadeemia hoonetest ei ole kõige meeldivam. Ära on tehtud hädapärased rekonstrueerimistööd, et saaks toimuda õppetöö.
Need hooned siin on ehitatud 1970ndate aastate keskpaigast lõunamaist päritolu punasest kärgtellisest, mille eluiga siin üritatakse kunstlikult pikendada.
Siseministeeriumi nägemust mööda võiks Sisekaitseakadeemia kaasaegne õpilinnak paikneda Muraste õppekompleksi juures kaunis Harku vallas. 2007. a jõudis lõpule Schengen Facility rahadest (3 järjestikust projekti, kokku ca 61 miljonit krooni Euroopa Liidu raha) tehtud Sisekaitseakadeemia Muraste õppekompleksi laiendamine. Raha puudusel jäi välja ehitamata ca 30% planeeringus ettenähtud mahust, mis oleks võimaldanud suure osa Kase 61 kompleksist Murastesse kolida.
Aga ministrina võin kinnitada, et me pole kaasaaegse õpilinnaku ideed maha matnud. Kui riigis ajad paremaks lähevad, siis tuleme kindlasti tõsisemalt õpilinnaku idee juurde tagasi.
/---/

Kogu kõne siseministeeriumi kodulehel.

Kommentaariks vaid niipalju, et siseminister ei ole lähiajaloo suhtes täpne. Minuteada Schengeni rahasid taodeldi siis, kui eksisteeris veel piirivalvekool ja ühinemine Sisekaitseakadeemiaga oli heal juhul vaid plaanides. Ja minuteada ei olnud siis mingit juttu 30% ehitusmahu lisamisest, piirivalvekool laiendati kogu raha eest.

Politsei- ja piirivalvekolledž töötavad tänasest koos

Sisekaitseakadeemias tegutseb tänasest seni eraldi tegutsenud politseikolledži ja piirivalvekolledži asemel üks ühine politsei- ja piirivalvekolledž.



Uue kolledži juhiks nimetas siseminister senise politseikolledži direktori politseikolonel Aivar Toompere.

Postimees 01.02.2010

Prügi viib endiselt Adelan

Täna sai prügikast taas värava juurde viidud, homme viib auto minema nii prügikastis oleva kui ka rohelise kilekoti. Loodan vaid, et näljas rebased pakendite kilekotti puruks ei tõmba.

Septembris käis valla veebilehelt läbi teade, et uuest aastast on Harku vallas uus prügi äraveo teenuse pakkuja.

Vallavalitsus kinnitas 8. septembri istungil Harku valla jäätmeveo ainuõiguse andmise avaliku konkursi edukaimaks AS Veolia Keskkonnateenused pakkumise.

Konkursi tulemusena saab AS Veolia Keskkonnateenused ainuõiguse ja kohustuse vedada füüsiliste ja juriidiliste isikute olmejäätmeid Harku valla haldusterritooriumil.

Konkursile esitasid pakkumised veel AS Ragn-Sells ja OÜ Adelan Prügiveod. Jäätmeveo ainuõigus antakse kolmeks aastaks.

2006. aastal valitud vedajaga jäätmeveo leping sai nagu 2009. aastal otsa. Lepingut pikendati märtsis.

30.märtsil 2009.a. leppisid Harku Vallavalitsus ja Adelan Prügiveod OÜ kokku korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise lepingu pikendamisest alates 1. aprillist 2009 kuni päevani, mil “Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine Harku vallas” korras valitud uus vedaja on suuteline jäätmevedu alustama.

Kuid Adelan Prügiveod viib uue aasta saabudes endiselt prügi minema. Hange järgmise perioodi teenuse pakkumiseks vaidlustati ja tean vaid niipalju, et asi on kohtus. Niikaua kui kohtuveskid jahvatavad, on meil endine prügivedaja.

Olen Adelaniga rahul, loodan, et nad saavad jätkata.

Prügiveost Harku valla kliendile.