Muraste vaateplatvormi sulgemine pidi inimesi sh vandaale sellest eemale hoidma hakkama

2020. aastal otsustas Harku vallavalitsus, et Muraste küla vaateplatvorm (trepp) tuleb sulgeda, et seda ei saaks enam kasutada. Vaatamata vaateplatvormi kasutuskeelule on mingi seltskond ikkagi platvormil saanud aega veeta, seejuures lähedal asuvalt ehitusplatsilt mingeid kive platvormile vedanud ja loopinud neid alla, purustades nii tänavavalgustuse posti kui ka piirdeaia.

Kui keegi trepini jõudmiseks jala väänab,
kas ohtlik on trepp või kellegi hoolimatus?

Tänavavalgustuspost trepi juures on deformeerunud

Trepi sulgemise taotlejad olid Muraste külast kümne kodu elanikud Kolmiku tänavalt kasutades ära külaseltsi esindatust (ning kombineerides muude põhjendustega kuni uue trepi ja lifti rajamisega seotud otsuste kohtusse andmiseni), põhjendades trepist inimesi eemal hoidmise vajadust muuhulgas sellega, et sel viibijatest osad loobivad prahti laiali, vandaalitsevad ja lärmavad. Mis tänaseks, kui see keeld on jätkuvalt kehtiv, teistmoodi on?

Küsin siinkohal retooriliselt, et kas pea neli aastat tagasi kehtestatud platvormi kasutamise keeld töötab ja inimesed (sh mõned nendest vandaalitsedes) treppi enam kasutada ei saa? Kas keelu kehtestajad on seda kordagi kontrollinud?

Trepipiire vaateplatvormi ülemisel osal

Seda pilti enam keegi ei pane Muraste küla kinnisvarakuulutuste juurde

Alumise osa kallakul tuleb liikuda
ettevaatlikult ja kummargil

Trepi juurde viiv tee on pidevas
kasutuses ja ei võsastu

Allpool trepi juurde viiv tee on siiski läbitav,
ka tuletõrje veevarustuspunkti ümbrus on 
siiski korralikult kõrgest rohust puhastatud

See ju ammu teada, et hooletusse jäetud ehitised on vandaalitsejatele ahvatluseks ja nende tegevuse tulemus ohustab inimesi, kes ehitist on sunnitud edasi kasutama. Aastaid tagasi vallavalitsusele vastanduv huvigrupp muretses kangesti Tilgu teel liiklevate õpilaste ohutuse pärast, aga praeguseks paistab neil savi olevat, et läheduses asuva kooli õpilastele on endiselt võimalus sellises ja isegi varasemaga võrreldes hullemas seisukorras treppi kasutada.

Foto aastast 2021, mil olid ka hoiatavad sildid osaliselt alles, ükskõiksus on kestnud juba neli aastat vaatamata korduvatele tähelepanu pööramistele, et sellisena keeld ei toimi

Mis on tehnovõrk? Elektrikapp?

Viisteist aastat tagasi oli Muraste küla veel uhke, et selle veerel asus atraktiivne vaateplatvorm, kõik kinnisvarakuulutused sisaldasid fotot või mitut vaateplatvormist (näide sellest siin) ja seda näidati oma külalistele. 

Kõlab kui luuletus:
"Erilise lisaväärtusena asub Teie koduukse lävest
vaid 100 m kaugusel Muraste vaateplatvorm,
kus näete võrratuid panoraamvaateid
merele ja Tallinna tulede särale."

Külaseltsi üldkoosolekutel nõuti vallalt uuema trepi rajamist, see plaan oli ka küla arengukavasse kirjutatud kuni aastani 2021. Seltsi juhatuse liikmed panustasid ka aastaid trepi ümbruse heakorra tagamisele seniks kuni selle eest vastutus anti üle vallale. Paistab aga, et midagi on väga valesti läinud. Trepi kasutamise keeld koos ükskõiksusega on selle inimeste jaoks muutnud hoopis varasemast ohtlikumaks. Vald tellis keelu kehtestamise eel trepi seisukorra hindamiseks ekspertiisi, mis aga ei tuvastanud, et see oleks varisemisohtlik, pööramata tähelepanu ka asjaolule, et (vaatamata kõigele) varasema 19 aasta jooksul ei olnud trepil toimunud ühtegi õnnetust trepi kasutajatega.

Mõistlik oleks purustatud ja trepi kasutajatele ohtlikud tõkked eemaldada, lasta treppi vabalt edasi kasutada, platvormi ümbrus korrastada ja tunnistada, et trepi sulgemise otsus oli jabur, kui ei olnud ressursse selle täitmiseks ja olukorra pidevaks seireks. Kui selle kohta küsimusi olen esitanud (ka valla arengukava koosolekutel ja volikogu majanduskomisjonis), siis vastustes aina õigustatakse, et kohe-kohe tuleb uus trepp, aga aastad on muudkui möödunud...



Lohutuseks saab öelda, et 15. juulil avatakse uue trepi ehitushanke pakkumused ja ilmselt aasta lõpuks on uus trepp olemas ja vald võtab tagasi hoolsus- ja hoolduskohustuse valla ühe visiitkaardi heakorra tagamiseks. 

Täiendus 01.10.24: Hange luhtus, kuna ettevõte, mis peamiselt haljastusrajatiste ehitamisega tegelenud, loobus lepingusse minemast. Ja tuleb jätkuvalt oodata ja veel üks talv selle viletsusega üle elada.

Mis Meriküla lifti vastu korraldatud petitsioonist edasi saab?

Analüüsisin Merikülla plaanitava lifti vastu korraldatud petitsiooni tulemust ja mõningaid arve ja tulemus on selline, et Murastes ja Merikülas elab ametlikult kokku üle 2000 inimese, aga neist vaid 81 kirjutas alla petitsioonile nõudmisega mitte rajada uut juurdepääsu koos liftiga Merikülla.

Huvitav tulemus ka selles osas, et petitsioonis esitatava teksti järgi elab Kolmiku ja Kolmikkaare tänaval üle 70 pere, aga kogu Muraste külast tuli hääli alla 80. Hääle andnud Muraste elanikest mitmed elavad kaugel Kolmiku tänavast, seega ka Kolmiku tänaval ei olda lifti tõrjumise osas ühte meelt?

Petitsioonile anti 37 allkirja väljaspoolt Murastet või Meriküla - vallas, kus ametlikult elab üle 16 tuhande inimese.

Petitsiooni eesmärk (saada vastuseisule 150 toetushäält) ei täitunud.

Ainuüksi see, et petitsiooni tulemust ei jagatud päeva-paari jooksul kohe HVE FB-foorumis või mujal ja tulemus on n-ö maha vaikitud, näitab, et korraldajad on selle läbikukkunuks hinnanud. Kui kiiresti jõuavad (ühis)meediasse rõõmusõnumid, kui petitsioonile on saadud üle tuhande hääle? Praktiliselt tundidega. Tulemus 119 häälega on aga avalikult jäänud välja kuulutamata, valda saadeti kiri ka alles 10 päeva hiljem (häälte kogumine lõppes 23.05, dokumendiregistrisse on kiri kantud 2. juunil).

Mida sellest järeldada?

Loogiline tulemus selles valguses, et petitsiooni tekstis esitati väiteid, millel polnud viiteid tõestusmaterjalideni ega analüüsidele, ilma milleta on võimatu ennustada, mis tulevikus juhtuma hakkab. Ja tekstis ei esitatud isegi andmeid, kui palju praegu, ligi 20 aastat eksisteerinud trepp ja inimeste liikumine on looduskaitseala mõjutanud (pole võrdlusbaasigi). Keegi ei ole ka kunagi loendanud, kui palju trepi kasutajatest on kohalikud või "turistid", st kui suur on trepil ronijatest võõraste osakaal tegelikult? Praeguse lifti kasutuse kohta ei ole andmeid, aga tuleviku kohta on kindlalt teada, mis kõik toimuma hakkab?

Ja teadmata on, kui suur osakaal "turistidest" on prahi tekitajad - ei saa väita, et kõik võõrad on siinse kandi jaoks sobimatult käitunud. Eks on ikka kohalikke ka, kes kraami kohale vedanud ja ei jaksa tagasi viia.

Suur osa petitsiooni tekstist keskendus Kolmiku tänava elanike ja teiste inimeste probleemidele, aga mitte looduskaitseala kaitsmise vajadusele (mõjude kohta oletuste 12-st punktist vaid 3 puudutab otseselt looduskaitseala). Ilmselt enamik teksti lugejatest said aru, mis petitsiooni tegelik eesmärk on, huvitav oleks teada, kui palju petitsiooni teksti avanuid lugejaid oli, et saaks võrrelda, kui suu rprotsent lugejatest otsustas hääle anda.

Väljavõte petitsioonist, kus toon esile kolm punkti, mis tõesti ainult looduskaitseala võimalikku mõju kirjeldab:

Ja millele põhineb petitsioonis kirjutatud väide, et tehtud keskkonnamõju hinnang on vale? Kas keskkonnaametis töötavad inimesed ei ole enam eksperdid?

Kas ilmselt ebaõnnestunud petitsioonist sõltub edaspidi midagi?

Minul kui Meriküla elanikul vahet ei ole, kas tuleb uus trepp või midagi enamat, häirib vaid see, et Merikülla uute juurdepääsude teema on rakendatud Muraste kooli laienemise kampaania etteotsa ja seetõttu ei ole me juba 10 kuud saanud kasutada otseteed bussipeatusteni ja kaubanduskeskusesse ning mõningase info kohaselt ei lahene kitsaskoht enne sügist 2022. Lisaks on FB-s ähvardatud, et keskonnaametit(?) ootab kaitseala teemas kohtutee. 

Huvitav protsess ka selles mõttes, et esmalt taotakse trummi, et olemasolev trepp on teismeliste jaoks ohtlik, ja nüüd siis taotakse trummi, et uus ja ohutum juurdepääs ei valmiks niipea... 

Minu jaoks on veel küsitav, kuidas ühe küla elanike esindajad saavad dikteerida teisele külale, mida selles tuleb rajada või mitte, kuidas seal liikuda ja liigelda, kes seda küla võivad külastada ja kas mere äärde võivad minna vaid kohalikud elanikud või kõik, kel selleks soovi on.

Meriküla kandi inimesed on hakkama saanud, said ka siis, kui treppi veel üldse ei olnud. Kui keskenduda positiivsele, siis on märgata, et Merikülas on metsarajad palju vähem sisse käidud kui aasta tagasi kevadel, kui veel trepp avatud oli. 

Teinekord tasuks petitsiooni fookust hoida kitsamana, siis saab ka rohkem toetushääli.

Loe lisa:

Viit andmetele (valla dokumendiregistris) koos murelike allkirjastajate nimedega: https://atp.amphora.ee/harkuvv/index.aspx?itm=580166  

https://petitsioon.ee/looduskaitsealalift  

Petitsioonile üleskutse Facebookis.

Meriküla vaatetorn valmis 11. juunil

11. juuni pärastlõunal avati Merikülas vaatetorn, mis ühendab klindipealse ala rannapiirkonnaga. See on sild Meriküla ja Muraste küla vahel, mis on naabruskondade elanike jaoks oluliseks ühendusteeks. 

Uus vaatetorn, lisaks praktilisele kasutusele, on ka suurepärane koht kõrgelt vaadete nautimiseks. Torn ise on juba vaatamisväärsus, millel on mitu rõdu ja muljetavaldav trepp. Torni tipu kõrgus torni jalamist on ligi 35 meetrit, kõrgeim korrus on jalamist 25 m ning silla pikkus on 37 meetrit. Merepinnast mõõdetuna on vaatetorni kõrgus ligi 45 meetrit (torn ise on ka künkal).

Projektid tellis ja ehitushanke korraldas Harku vald. Ehitusproekti aluseks on arhitektuurikonkursi võidutöö „Linnupesa“, mille autor on arhitekt Oliver Alver.

Meriküla uue vaatetorni ehitas AS Rand ja Tuulberg, kes võitis Harku valla korraldatud riigihanke ning vastutas nii projekteerimise kui ka ehitamise eest. Lepingu sõlmisid Harku vallavalitsus ja Rand ja Tuulberg 2025. aasta kevadel.

Projekti maksumuseks kujunes ligikaudu 1,24 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ligi seitse aastat tagasi vallavalitsus algatas valla merele avamise tegevuskava ning piirkonna arengukavasse sai kirja pandud mitmeid eesmärke, mida Suurupi poolsaare atraktiivsuse tekitamiseks tuleks täiendavalt teha. Uus trepp on selle eesmärgi üks osadest.

Kõige rohkem kasu saavad sellest piirkonna noored, kes plaanivad õppima minna Meriküla koolihoonesse (Tabasalu kooli filiaal, 7.-9. klassid) või juba õpivad seal. Nüüd saavad nemad liikuda otsemat teed ning nüüd ka jalgrattaga. See asjaolu peaks soodustama õpilaste igapäevast liikumist (trepi jalamilt koolihooneni on 900 m) ja vähendama laste autodega kaasa sõitmist (ning ka Tilgu teel sõidukitest liikluskoormus leeveneb).

Avamiseelsel õhtul päikseloojangul tegi vaatetornist fotod ja videod Eesti üks hinnatumaid fotograafe Kaupo Kalda, kelle pildipangas on tuhandeid peamiselt drooniga tehtud fotosid. Jagan fotosid siin tema loal.

Meriküla trepist on pea pool valmis

Juba eelmise aasta sügise eel sai hanke korraldajatele selgeks, et kümne kuuga Meriküla trepp ei valmi ja juba oktoobris 2025 küsiti vallaga kokku lepitud tähtajale kolm kuud juurde. Seega uus lubadus valmimise tähtajana on maikuuks.

Olen ehituse protsessi põgusalt jälginud ja vahel ka objektil lähemal viibinud sel ajal, kui ehitustegevust ei toimu ja tagasihoidliku hinnangu järgi on ehitusest valminud alla poole (kui arvestada, et suure osa objektist moodustavad liftiosa ja sild). Tänaseks on lootus kustunud, et "valmib järgmise aasta alguses", aga pigem tasa ja targu.

Vald jagas enne suurveoste algust 2. detsembril ka oma kommunikatsioonikanalites, et suurveosed toimuvad seitse nädalat, millest on juba möödumas kaheksa. Ilmselt tulevad selgitused lähipäevadel, et ollakse endiselt maikuu graafikus.

Vähemalt on ehituse aeg juhtunud selles mõttes õigele ajale, et suurveosed ja mitmekümne tonnine rasketehnika liigub mööda Tilgu teed ja klindiserva ajal, mil maapind on külmunud. Loodetavasti suurveosed lõpevad enne sulaperioodi. Objekt ei ole ehitajate jaoks lihtne, aga seni paistab kõik sujunud olevat.

Jagan pilte valmivast objektist selleks, et keegi teine objektile lähedale ei läheks - sellisel objektil viibimine on alati riskidega seotud ja ilma saatjata tuleb teada, kus täpselt liikuda.

NB! Fotodest ei tasu järeldada, et ehitus on niivõrd suur, tellingud visuaalselt jätavad mulje rohmakast tornist. Tegelik tulemus tuleb sihvakam. 

Foto 17. jaanuarist 2026, Kolmiku tee poolt

Ohutum on objekti vaadata piirdeaia tagant

Foto 25. jaanuarist, korruseid tuleb seitse

Kraana on ootel viimaste osade paigaldamiseks

Meri paistab endiselt

Meriküla tee ja veepuhastusjaam paistavad eemal

Silla ootel

Fotode autor M. Vaik, võib mujal kasutada ja jagada ainult koos viitega blogipostitusele.

Lisainfo:
Riigihange 288167
Nurgakivi paigaldamise tseremoonia jõudis veel eelmine eelmine vallavalitsus korraldada.
2022: Trepini viiva Kolmiku tänava elanikud on mures, et trepist saab turismiobjekt.
Meriküla trepist aastal 2021 (uue trepi vastased kaotasid kohtus).
Varasemad blogipostitused kahe küla vahelise ühenduse uuendamise teemal aastast 2020.

P.S. Lisan foto läheduses asuvast Kopliotsa tee kallakust, kust praegu koolide õpilased jt, kel pole võimalust/vajadust autodega liikuda, kasutavad seda rada kahe küla vahel liikumiseks. Sellest ajast, kui eelmine trepp suleti (aastal 2020) - vallaametnikud on kõik see aeg arvanud, et see kallak on (talviti) ohutum tee kui oli eelmine trepp. Kevadsula ootel.

Kasvõi postidel köiest oleks abi, et paremini püsti püsida

Uus Meriküla trepitorn saab 15. oktoobril nurgakivi

Eelmisel nädalal jagati kitsale ringile poliitikutele ja asjaga seotud inimestele kutsed uue Meriküla trepitorni nurgakivi paneku üritusele. 

Nurgakivi paigaldus toimub 15. oktoobril kell 14.00. Külaelanikest kedagi ei kutsutud, ei Merikülast ega Murastest. Ilmselt seepärast, et tegemist on peamiselt valimiseelse üritusega, täiesti mõistetav ja arusaadav. Samas usun, et kui mittekutsutud peaks selleks ajaks kohale jõudma, siis neid ju minema ei aeta.

Jagan eelmisel nädalavahetusel tehtud sügisfotosid ehitusplatsilt. Liginesin platsile läbi metsa, ei teadnud, et see on tee pool suletud aia, keti ja tabalukuga.

Nurgakivi ava on hetkel ajutiselt suletud, kaitsmaks vihmade eest.

Vundamenti on juba pikad "tõmmitsa" vardad pandud,
puuriti sügavale liivakiviklinti.

Veepump töötab nonstop, et ära juhtida vihmavett

Vaade torni vundamendile näoga mere poole

Vaade torni vundamendile näoga klindiserva poole

Osaliselt on näha ka eelmise trepikonstruktsiooni alusvundament

Ehitusobjekti valvatakse ja filmitakse, 
ilmselt valmib ehitusprotsessist ka fotoseeria (time-lapse)

Lubatakse, et Meriküla uue trepi pidulik avamine korraldatakse järgmisel aastal. Meriküla trepp on plaanis avada järgmise aasta alguses. Lepingu maksumus on 1,25 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
Tõenäoliselt kutsutakse avamisele ka kohaliku küla ja naaberkülade inimesed, pole ju siis enam valimiseelne üritus. Pinget vähem.

Loe lisa ehitaja kodulehelt: 

Ehitaja kodulehel on väide, et eelmine trepp oli eluohtlik,

aga olen lõpuni kindel, et see nii ei olnud.

Loe lisa valla FB-postitusest aprillis.

Vaata asukohta kaardil: https://maps.app.goo.gl/pk7wxqYVSrwxUmCf6

Muraste küla kümmekond inimest on vaidlustanud uue lifti ehitusloa

Vastupidiselt vallavalitsuse eelmise aasta augustikuu lubadusele, et 2021. aasta sügisest on aasta tagasi suletud trepi asemel uus trepp koos liftiga, esimesest septembrist ei ole uut juurdepääsu. Vana trepp on kasutuseks ikka veel suletud ja ei tea, kas uus projekt üldse valmis saab.

Osalt on viivitus seotud läbirääkimiste ja bürokraatlike toimingutega, mis keskkonnaametiga tuli läbi teha. Blogijale teadaolevalt on uue rajatise jaoks olemas ka projekt ja ehitusluba juhuks, kui keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium kaitseala eeskirja ühte punkti muudab. Teisalt on Kolmiku tänava mõned elanikud takistanud uue trepi planeerimise protsessi, koostanud petitsiooni lifti vastu (mis kukkus läbi) ja lisaks on neil plaanis ehitusloa väljaandmise otsus kohtusse kaevata (või on see juba tehtud).

Lifti vastased on saanud kohtult õiguskaitse, et lifti ei saa rajama hakata enne, kui kohus on otsustanud, et kõik on tehtud seaduslikult. Loe lisa Postimehest:

Meriküla koolimajas õppetöö jätkub 128 õpilasega. Eelmise aasta prognoos oli 200 õpilast.

Sel teemal on arutelu käinud juba 2012. aastast saadik. Aasta tagasi augustis on esitatud ka kompromissvariant, millega keskkonnaamet nõus ei olnud.

Meriküla (vaatetorn) on valla poolt hooletusse jäetud ja mis on lahenduseks?

Meriküla vaatetorn avati 11. juunil ja juba 12. juunil ning paar päeva hiljem sai vallale saadetud ettepanekud, mida teha, et valla uue maamärgi olemasolu kujuneks piirkonna jaoks igasugu realiseeruvate riskide asemel võimalusteks. Ning piirkonna vaatamisväärsus ei muutuks kohalike jaoks taagaks ja veskikiviks kaelas.

Esmalt infoks, et minu teada vallas mitte ühegi ettevõttega ei ole lepingut tehtud trepipiirkonna heakorra ja turvalisuse tagamiseks. Harku valla dokumendiregistrist leiab, et viimati sõlmiti selline leping aastal 2019.

Teisalt infoks, et vald ei ole siiani ka Meriküla teed (tänavat Tilgu teest kuni vaatetornini) lisanud ei suvisesse ega ka talvisesse hoolduskavasse, mille kohta infot leiab valla geoportaalist. Ainukesena on märgitud veepuhastusjaama juures olev väikeparkla, et seda peab suviti hooldama (Strantum?), alloleva kuvatõmmisel näha tumepunase ristkülikuna (teede hooldustasemed on Kolmiku teel ja Tilgu tee kergliiklusteel näha punase joonena).

Mida me teeme selle teadmisega? Kirjutame kirju edasi või hakkame tegutsema? Seni pole näha, et peale ettepanekute saatmist oleks ajutiseks kiireks lahenduseks kohale veetud täiendavad prügikastid, ajutised liikluskorraldusvahendid jms kuni tervikliku lahenduse tegemiseni.

Jagan siinkohal ettepanekuid vallale, millele pole vastatud ei enne jaaniaega ega ka nüüd, 26. juuniks.

R, 12. juuni 2026 kell 19:31
Subject: Meriküla vaatetorn - nimi ja infotahvlid - ettepanekud 12.06.26
To: Harku Vallavalitsus <harku@harku.ee>

Tere

Mitte kriitikana, aga ettepanekud, mida ma võinuks juba ammu kirjutada.

1. Meriküla vaatetorn

Soovitus: Tuleb kokku leppida, mis on objekti nimi, mida siis muuhulgas ka turundusmaterjalides ja kaartidel kasutama hakata.

Sisuliselt on see vaatetorn (eelmise rajatise nimi oli vaateplatvorm).

Hiljutine valla postitus kirjutab, et Meriküla trepp-lift, mis ei ole korrektne, see on tehniline ja ei ole ka ilus nimi.

Dokumendiregistris on kirjas, et "allapääs". See on üliformaalne.

Neid osapooli on palju, kes tulevikus seda nime kasutavad (nt Puhka Eestis, Visit Estonia, VisitHarku, maakondlikud turismiasutused jt, aga ka näiteks google maps). 

Puhka Eestis seltskond juba küsis minu käest ametlikku nime, et nad hakkavad seda vaatamisväärsuste nimekirja lisama. Sellest kõigest pole pääsu, et torn on suure hulga inimeste jaoks vaatamisväärsus. 

 

2. Torniga seotud info
See on hea, et ülemise rõdu keskel on ilmakaarte tähis! Aga veel.

Kas torni on veel plaanis teabetahvleid, silte, infograafikat ja seinamaalinguid?

 

2.1. Mäletan, keskkonnaamet soovis mingis kooskõlastusdokumendis, et üks infomaterjal kirjeldaks ka Muraste looduskaitseala.

2.2. Torni enda parameetrid võiks olla suurelt seinale joonistatuna, kus ka torni joonis skeemina või joonistusena koos merepinnaga ja klindiga: 

2.2.1 kõrgus jalamist katuseviiluni, 

2.2.2 kõrgus merepinnast katuseviiluni (ja ülemise vaateplatvormini?), 

2.2.3 vähemalt kõige ülemise korruse/platvormi kõrgus torni jalamist/maapinnast (ja igale korrusele samad numbrid?), 

2.3.4 silla pikkus jms. 

 Ruumiameti kõrgusandmete kaart:

 

2.3. Silla algusotsas võiks olla külade silt, et siit hakkab Muraste ja siit Meriküla - see juba mitmetes sõnavõttudes ja tekstides kirjas, et sild ühendab kahte kogukonda, silt täiendaks seda. Aga kuidas seda tehniliselt teha, peab vist arhitektiga arutama, et kas nt ühele postile saab panna, mille ühel küljel on Meriküla (algus) ja vastasküljel Muraste (algus)?

2.4. Kas ühele seintest (Tabasalu poole) saaks joonistada või riputada infotahvli, mis oleks suure kaardina juhiseks, millised vaatamisväärsused ja ka poolsaared-saared-lahed on lähedal (koos vaatesektoriga), et näiteks Aegna poole vaataja oskaks tuvastada, et see on Aegna? Kaardil võiks olla nt ka distantsid saarteni ja seal nähtavate kõrgete objektideni (teletorn, Niguliste kirik, Kopli sadam jne). Seejuures kui kaart seinal teha selliselt, et ulatub nii Naissaare kui Aegnani, siis võiks lihtsa skeemina peale kanda ka laevateed ning ankrualad (mõnele on see oluline info).

 

Nutimeri.ee:

2.5. Eelnimetatud kaardil võiks olla ka piirkonna turismiobjektid ja jalutusrajad tähistatud - või oleks parem eraldi infotahvel teha ümbruskonna vaatamisväärsustest? Mõned on ka juba Meriküla seltsi lehe kaardil näha (kaart | matkajale | Navicup platvormil), aga lisaks ka Suurupi mõlemad tuletornid, sadam, Katariina trepp (koos metsaradadega ja sõidukite parkimiskohtadega). Kindlasti tuleb kanda ka rahvusvaheline matkarada ja ka Muraste külaseltsi hooldatavad rajad klindi serval, mis viivad Katariina trepini ja vastassuunas Suurupi poole.

Natuke aitab radu joonistada ka Oliveri visioonidokument.

2.6. Ettepanek ühelt droonifotograafilt - rõdu põhjapoolsel seinal seespool (Paldiski suunas) võiks üks sein olla n-ö fotoseinaks (pildistatavatele taustaks).

Kindlasti hakatakse seal palju pildistama, enamasti nii, et üks külgsein või rõdupiire on pildil näha ja lisaks veel osaliselt merevaadet. Siinkohal võiks ette mõelda, et luua midagi sarnast, nagu on tekst ja süda Tallinnas Patkuli platsil - see on kellegi kunstniku hästi lihtne, ei ole ametlik, aga väga hea mõte, et fotode vaatajatel oleks teada, kus pilt on tehtud. 

Jagan ka pilti ja infot, et see koht olevat Tallinna üks enim pildistatavaid kohti:

Kas mõne kunstnikuga tasub selle idee teemal kontakti võtta, mida võiks "fotosein" sisaldada, et midagi sarnast teha nagu Patkulis? Edward von Lõngusega nt?

2.7. Kas Harku vald 160 raames saaks ka mingi tähise kuhugi panna?

2.8. Võibolla leida ka kuskil koht, kus on arhitekti nimi ja ehitaja andmed, tänutahvlina nt?

2.9. Mida teha külaseltsi infotahvliga silla juures? Kas jätta sama, teha uus või kaotada? Kui jätta alles, siis kas silla jalamile ka külaseltsi infotahvel lisada? Või mõlemad tahvlid lisada kuhugi vaherõdule? Samas aja jooksul sinna tahvlitele kogunev info on osalt praht...

2.10. Kindlasti tuleb täiendada infoga, et piirkonnas on 10+ kaamerat ning kuida sja kes seda infot kasutab. Nagu on Meriküla seltsi ülalpidamisega valvekaameral Tilgu teel.

2.11. Kuskil võiks hästi nähtaval kohal (silla alguses ja all jalamitrepi juures?) olla sõbralik tekst, mis tänab külastajaid, et nad ei jäta prahti maha ja ei loobi asju rõdudelt alla. See oleks tekst enamike inimeste poole pöördumiseks, ke sprahti maha ei loobi. Hoiatused ja keelud murdosa inimeste jaoks ei tööta nagunii, pigem pöörata neile tähelepanu, kes on normaalsed.

2.12. Kas panna ka midagi sarnast? "Rikkumistest või puudustest on võimalik teada anda veebilehel annateada.ee", koos QR-koodiga seintel, et kahjust saaks teada operatiivsemalt?

2.13. Lifti kasutamise juhend neile, kes tasuvad?

2.14. Kas lifti seintele, esikutesse või nende klaasidele (nagu on bussides), oleks võimalik panna suured (üleseina?) fotod paarist-kolmest droonikaadrist, mis on tehtud näiteks mere poolt või fotodest, kus on natuke ümbruskonda näha? See annaks külastajatele palju juurde, sest ise ju linnuna ei saa torni ümber hõljuda. 

2.15. Sellele kohale, kus oli Muraste poe juures info, et platvorm on suletud, võiks olla korralik infotahvel, et

Tere tulemast! [koos vaatetorni kujutisega ja kaardiga?]
Kutsume liikuma ja aega maha võtma!
2.15.1 Meriküla vaatetornini on kergliiklustee 1,5 km/ 15 min kõndimist/ 1500 sammu
2.15.2 Meriküla vaateplatvormi juures ja Kolmiku tänaval ei ole parklat tavasõidukitele, on jalgrattahoidjad ja üks invasõiduki parklakoht.
2.15.3 Palume torni külastajatel oma sõiduk/mootorratas jätta lähimasse parklasse ja kulgeda vaikselt kohalikus külas ja looduses.
2.15.4 Külapiirkonnas ja vaatetornis on valvekaamerad.
2.15.5 Küla kogukond tänab selle eest, kui arvestate küla heakorra ja turvalisusega!

See silt ehk aitab enamikke külastajaid suunata, et kõik külalised/turistid ei hakkaks autodega kuni viimse piirini sõitma, võtaksid jalutamiseks aja maha ja naudiksid ümbruskonda. Osa külastajaid vähemalt. See silt annaks ka külale kindluse, et vald hoolib neist ja teeb vähemalt niipalju, et lisab juhendeid.

 

Meriküla poolele, Meriküla tee alguses, võiks olla ka sarnane silt, aga teksti ei peaks palju olema

- Meriküla vaatetornini on kergliiklustee 0,25 km/ 4 min kõndimist/ 500 sammu

- Vaatetornil on lift, mida saavad kasutada ka jalgratastega ja ratastoolis külastajad

- Lähimad parklad on veepuhastusjaama juures, edasi sõites mobiilimasti juures, Meriküla koolihoone juures (650 m) ja kaugem on Tilgu sadamas (1,8 km/20 min kõndi)

- Vaatetornil on valvekaamerad

-  Küla kogukond tänab selle eest, kui arvestate küla heakorra ja turvalisusega!

 

2.16. Veepuhastusjaama parkla juures on küll keelumärk sõidukitele (hetkel osalt võsas), aga sinna saaks ka ju panna teksti, et tegemist on jalgrajaga ja see tee vaatetornini ja torni ümbrus ei ole sõitmiseks ja parkimiseks ette nähtud.

Keelumärgi juurde teksti pannakse rohkem tähele kui tavalist keelumärki ja siis ei hakataks autodega palju "treppi" sõitma.

2.17. Transpordiametiga (ehk Tilgu tee haldajaga) konsulteerides: Nii Meriküla tee algusesse kui Kolmiku tänava algusesse paigaldada pruuni värvi liiklusmärgid, mis juhatavad vaatetornini? Torn ise asub ju väga keerulises kohas ja ehk kaks märki aitavad hajutada koormust Kolmiku teele?

2.xx. Veel ideid?
Kõigi (vaatetornist kaugematel) siltidel võiks olla ka logo: Harku vald 160!

Tornil seina pinda kõigeks selleks on metsikult, samas eks võimalikud disainerid ka saavad nii kujundatud, et ei oleks infot liiga palju "kuhjas". 

Ettepanekuid sai palju, usun, et need teemad on juba laudadelt läbi käinud, aga panustan seepärast, et olen selle infokorjega juba tegelenud (ka on kui riskianalüüs koos leevendusmeetmete kirjaldus), et ehk on teile abiks edasi pingutamisel?

Lugupidamisega

... 

 
Lisainfo 31.07.26, valla vastus ettepanekutele on järgnev:

Miks Muraste küla on hakatud nimetama Mureste külaks?

Kuigi Meriküla koolihoones (kus 2017. aastani asus kõrgkool) on valla 7. ja 8. klassi õpilased juba kuu aega õppinud, ei taandu Muraste kooli mõnede lastevanemate kinnisidee, et lähipiirkonna 13+ aastased lapsed peaks õppima Muraste koolimajas ning linnulennult 1,2 kilomeetri kaugusel asuv kool või õigemini selleni viiv sõidutee ei kõlba.

Enne üheksakümnendaid koolis õppinud inimesed on harjunud sellega, et kuni üheksanda klassini saab kodulähedases koolis õppida ja see ei mahu pähe, et tänapäeval 13-14-aastased peavad peale 6. klassi kooli vahetama, kodust kaugemale. Eks südamest soovitakse oma lapsele samasugust lapsepõlve nagu endilgi on olnud, aga et see soov kandub üle frustratsiooniks ja pimedaks vihaks valla elu organiseerijate vastu, ei osanud paar aastat tagasi keegi ettegi kujutada.

Kuid kogu Muraste kooli saagat ei saa selle tõdemusega must-valgelt võtta, et võrreldakse oma lapsepõlve praegusega. Pettumus, mis Muraste kooli 6-klassiliseks jäämisega on maad võtnud, on sellesse muresse kaasanud kogu valla inimesed ja meediat kaasates otsapidi kaugemal elavaid inimesigi. Viha tegelikud põhjused võivad olla katteta valimislubadused, kõrgele tõstetud ootused ja kooli juhtkonna suutmatus täita ette antud kriteeriume (et kool saaks tähtajatu koolitusloa), mis tingisid viljaka pinnase järgnevateks vastuoludeks.

Veel 31. oktoobril 2019, kui valla hariduse arengukava koostajate komisjon küsis Muraste kooli direktorilt, kas oleks ühena lahendusvariantideks võimalik õppetöö kahes vahetuses nii kauaks, kuni lahendused on leitud, oli võimalus ühiselt tehtud kokkulepetega edasi minna ja koostöös lahendusi leida. Muraste kooli direktor vastas, et ei, lähema 15 aasta perspektiivis ei ole kahes vahetuses õppetöö Murastes mõeldav. Sedasi vastates lootis direktor ja tema selja taga olijad sellele, et vallavalitsus annab järele ja Muraste kooli hoone laiendatakse 2020. aasta sügiseks vähemalt ajutiste moodulmajadega nagu seda on tehtud Tabasalu koolis. Kuid valla esindajad jätkasid Meriküla õppehoone lahenduse suunas tegutsemisega. Huvitaval kombel 15. märtsil saatis Muraste kooli direktor valda kirja, kus teeb ettepaneku Murastes sügisest alates korraldada õppetööd osaliselt kahes vahetuses (pealelõunase vahetusega), serveerides seda oma kompromissettepanekuna, et "saame kitsamates oludes aasta veel hakkama". Aga unustades, et sedasama varianti pakuti muude variantide hulgas valla töötajate poolt juba oktoobris. Aga oli juba hilja. Vallavalitsus volikogu toetusel eraldas juba vahendeid Merikülas õppetöö alustamiseks sügisest 2020 ja Muraste inimeste aasta alguses alanud verbaalsed rünnakud valla töötajate vastu oli teinud selgeks, et ükskõik, millist muud lahendust pakutakse, mis ei ole Muraste kooli laienemine, sellega ei olda päri.

Muraste saaga ei jäta puutumata naaberkülade elanikke

Muraste saagasse püüti kaasata ka Meriküla elanikke, õhutades hirme, et sügisest 2020 muutub küla läbiv Tilgu tee ohtlikuks. Aga pikaaegsed kohalikud elanikud meenutasid aegasid, mil töötas piirivalvekool ligi kahesaja õppuri ja 70 kooli töötajaga ja ei mõistnud Muraste mõnede elanike paanikat. Merikülas pigem ei muretsetud selle pärast, et liikluskoormus kasvab, vaid selle pärast, et igapäevaselt lisandub Tilgu teele neid, kes teel kehtestatud liikluspiirangutest kinni ei pea ning kihutades kergliiklejatega ei arvesta.

Samas Meriküla inimeste kartus, et Meriküla õppekompleksis õppetöö jätkamisel Tilgu teel liikluskoormus kasvab hommikuti niivõrd, et ei ole võimalik normaalselt liigelda, on osalt olnud asjatu. Kuna koolimajas algab õppetöö kell 9 ning bussid-sõiduautod liiguvad kooli poole peale kella poolt üheksat, siis nende jaoks, kes peavad Merikülast lahkuma enne kaheksat, ei ole liikluskoormuse kasv olnud märgatav. 

Mõningaid ebamugavusi on olnud uue kergliiklustee rajamisel kooli pool Tilgu teed, aga nüüd on tööd lõppenud ja üks ohtlik kurv on nüüd varasemaga võrreldes ohutum nii jalakäijatele kui ka sõidukites liiklejate jaoks. Kõik hästi.
Isegi Romantiku kandi ja Rannamõisa poolses külas lõppemisjärgus vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine ei ole liikluses minu teada intsidente kaasa toonud. Kui kellelgi on teada juhtumeid Tilgu teel seoses liikluskoormuse kasvu või kihutajate tõttu, andku teada.

Ka ei ole kuulda olnud, et keegi lastest oleks peale koolipäeva koju saabumata jäänud. Bussist on küll mõnikord mõned lapsed maha jäänud, aga kus koolis seda ei juhtuks. "Vangi" ei ole keegi jäänud, võimalik on ka metsaradu kasutades Murastesse jõuda.

Kehvasti on, et Kolmiku tänava mõned elanikud ei suutnud oodata kahe küla vahelise trepi ümberehituseni järgmise aasta algul ja advokaati palgates nõudsid Muraste trepi ja vaateplatvormi likvideerimist. Peale seda suleti Muraste ja Meriküla vaheline trepp, justkui oleks see kohe-kohe kokku kukkumas. 

Nüüd peavad Meriküla elanikud, kel ei ole võimalik sõidukitega liigelda, kasutama ligipääsu Katariina trepi kaudu, mis teeb bussijaamast alates nende kodutee kaks korda pikemaks. Kuid naabrid aitavad üksteist ja sõidetakse koos, kui võimalik. Saame hakkama.

Kehvasti on seegi, et oktoobri algus tõi uudise, et Muraste kooli direktor lahkus peale kuuenädalast tööd. Üsna selge on see, et uus direktor pidi lahkuma kooliga pikalt seotud inimeste vimma tõttu, kes ei oodanud ära isegi sadat päeva, et uus koolijuht end jõuaks tõestada. Mis koolis toimus, teavad vaid asjaosalised, aga ilmselt uus direktor tahtis keskenduda 6-klassilise kooliga seotud nõuete täitmisele, mitte Muraste kooli laienemise visiooniga töötamisele kohe esimestest tööpäevadest alates. See tähendab, et kired mõnekümne Muraste ja Vääna-Jõesuu inimeste tahtmiste üle ei vaibu veel niipea ja Merikülagi on sellest saagast veel pikka aega mõjutatud.

Lisaks on 90-st lapsest 24 (või nende vanemad) kaevanud valla kohtusse, et neid ei peaks saadetama Meriküla õppehoonesse õppima. Kohtu otsus ei ole veel jõustunud, aga kuna esimese astme kohtunik ei viinud end kõigi asjaoludega kurssi, siis ilmselt kohtuvaidlus lastevanemate ja valla vahel jätkub. Võibolla rohkemgi kui aasta. See tähendab, et isegi nende Meriküla elanike jaoks, kes soovivad oma külasse rahu tagamiseks Muraste kooli laienemist kohapeal, ei ole lootust oma soovide täitumisele.

Kolmiku tänava nimi meenutab kolmikut, kes omavahel suundade osas
vankri liigutamisel kokkuleppele ei saanud: luik, haug ja vähk.
Foto: maa-ameti fotoladu

Kivi ka vallavolikogude kapsaaeda, et Meriküla õppehoonega seotud juurdepääsude teemat ei hakatud lahendama juba 10 aastat tagasi, ometi sellest vajadusest on aastast 2008 juba mitmeid kordi juttu tehtud. Sisekaitseakadeemia plaanis eelmise kümnendi lõpus kolida Murastesse (Merikülla) ja sellega seoses läks käiku ettepanek rajada sõidukitele uus juurdepääs kooli poole vana paekivikarjääri kaudu, mis leevendaks ka liikluskoormust Tilgu sadama poole. Isegi detailplaneering valmis plaanitava uue teega, aga seda ei kehtestatud, jäeti Sisekaitseakadeemia algatusel pooleli. Nüüd on vaid valla üldplaneeringus "broneeritud" alad võimaliku sõidutee rajamiseks, aga uue juurdepääsu tee rajamist peetakse liiga kalliks (ei saada aru ka sadama potentsiaalist ja võimalustest ja mereäärse klindiserval oleva sõidutee varisemisega seotud riskidest, mille lahendamine parendaks olukorda).

Kuid piisaks vähemast. Meriküla koolihoone ja Muraste keskuse vahele oleks vaja rajada otsetee kasvõi kergliiklejate jaoks, 20-meetri kõrgusest klindist üles-alla. Aga vald ei ole siiani valmis saanud valla teede teemaplaneeringutki, mille koostamisega alustati juba aastal 2016. Vallavolikogu otsustamatus on täbarasse olukorda jätnud nii valla töötajad, Meriküla elanikud kui ka tuld juurde andnud Muraste ja Vääna-Jõesuu mõnede häälekalt kritiseerivate inimeste vimmale.

Mis on tegelikult Muraste kooli kogukonna ja Muraste küla kogukonnas aset leidvate pingete taga? 

Ilmselgelt kütsid eelmistel vallavolikogu valimistel mitu poliitikut kohalike ootusi üles, et Muraste kool laieneb lähitulevikus 9-klassiliseks. Kahjuks lükkus Tabasalu hariduslinnaku ehitamise algus umbes aasta edasi - riigigümnaasiumi asukoha otsust Tabasalu kasuks tuli ka haridusministeeriumist väga kaua oodata (2016. aasta dokumentide järgi pidanuks uus riigigümnaasium koos hariduslinnakuga valmima 1. septembriks 2020). Ilmselt Tabasalu õppekompleksi laienemisega viivitamine seadis volikogu ja valla töötajad kahvlisse, kui valla kõikides 6-klassilistes koolidest hakkasid lapsed seitsmendatesse klassidesse koolikohti tahtma. Lapsed ei saa otsustega oodata, nad ei saa oma kasvamist ja arengut peatada. See tingis olukorra, et vald pidi endale kiiresti uusi õpperuume hankima ja päästvaks võimaluseks tekkis alakasutatud Meriküla Spordi- ja Õppekeskus. Kuid see otsus ei meeldi lapsevanematele, kellel sõidukites laste vedamisele kulub hommikuti varasemast 12 minutit rohkem aega (aga sõnade järgi tuntakse muret hoopis jalgsi liikuvate laste pärast).

Mõneti mõistan lapsevanemaid, kes peavad lapsi varasemast kaugemale õppima saatma, eks seda tule lastega ette üle Eesti, et mingites ajahetkedes tuleb lapsi kaugemale õppima saata ja viia. Aga vastupidiselt ülejäänud valdade inimestele, kes olude muutustega lepivad või kogukonnas väikekooli säilitamise nimel ise rahad kokku panevad, Muraste kooli kogukonna esindajad ei leppinud.

Kui nüüd natuke lahata varasemaid protsesse, mis on viimase 20 aastaga jooksul toimunud, siis on selge, et suurte pingete juurpõhjus on selles, et varasemad volikogud lasid Harku valda ehitada palju uusi elamupiirkondi, nõudmata arendajatelt elanike arvu kasvuga seotud riskide maandamist. Arendajad ei rajanud ei lasteaedu ega koolimaju kohtadesse, kuhu elama oodati eelkõige noori perekondi. Sel ajal see ei olnud tavaks mujalgi. Erinevalt tänapäevast. Näiteks Tiskre küla põldudel ehitajatelt nõutakse juba maade eraldamist lasteaia ja kooli rajamise tarbeks ja ka muude sinna kolivate elanike vajadusi ette nähes. Arendaja vist isegi rajab ise uue 6-klassilise koolimaja? Aga Muraste piirkonnas seda kõike ei tehtud.

20 aastat tagasi algatatud uusarendused plaaniti poolikult

Muraste kandi uued elurajoonid rajati vaid selle eesmärgiga, et oleks inimestel hea elada looduse rüpes ja linnast väljas "magamas käia". Kusjuures kogu tänavavõrgustik on rajatud selliselt, et oleks võimalikult palju tupiktänavaid privaatsuse tagamiseks (mis teeb aga nt inimeste läbi küla liikumise keeruliseks ja bussiliikluse planeerimise võimatuks). Ainukene küla läbiv terviklik tee on Kolmiku tänav, mis vaateplatvormist alates on uue nimega - Meriküla tänav, aga see on lõpuni läbitav vaid jalgsi (looduskaitseala reeglid ei luba rajada uusi sõiduteid Tilgu teeni). Alles hiljuti ühendati Kolmiku piirkonna ja Paepealse piirkonna teede võrgustikud, et ligipääs Muraste keskusest Paepealse lasteaiani oleks ka otseteena, algsetes plaanides seda ette nähtud ei olnud.

Elamupiirkondi rajades ei plaanitud poodi, kooli, lasteaeda ega uut külakeskustki. Kõik eelpool nimetatud rajatised on tulnud Muraste küla eestvedajate tohutu lobitöö tulemusena ja panustati ka europrojekte koostades. Muraste küla elanike arv on kasvanud kiiremini kui vald on jõudnud sealset keskkonda elamisväärsemaks organiseerida, kuid enamik soovidest on kohalikel täitunud. Murastesse on tänaseks saadud koolimaja koos külaseltsi keskuse, spordisaali, spordiväljaku ja skate-pargiga. Muraste kogukonna eestvedajad on välja võidelnud Konsumi poe ja kütusetankla, laste mänguväljaku ja küla lõkkeplatsi. On saadud pea kõikidele tänavatele valgustus, rajatud ja uuendatud vee- ja kanalisatsioonitrasse, kaubeldi maanteeametilt välja kiiruspiirang ja kiiruskaamera Klooga maantee ja Kolmiku tänava ristmikule. Ettevõtlikud inimesed on välja võidelnud üsna palju, et Muraste küla ei oleks enam vaid magala. Vaid oleks koht, kus ka omi igapäeva asju saaks ajada ja lastel oleks ohutu ja kõik käe-jala juures.

Vaatamata valla juhtide kohatisele suutmatusele järgi jõuda elanike arvu kiirele kasvule, on Muraste küla kogukond suutnud välja võidelda objekte, mis uuselamurajoonide ehitamist lubades valla volikogu poolt nõudmata jäid. Võrreldavalt on sabas suutnud püsida vaid Vääna-Jõesuu piirkond, kui Tabasalu iseenesest kasvuga toimetulek välja arvata (kuigi ka Tabasalu kooli õigel hetkel laiendamise maha magamine, Tabasalu keskväljaku detailplaneeringu 20-aastane koostamine ja siiani pooleli oleva Tilgu sadama 30-aastane arendamine ei tee ka selles osas valla juhtimisele au). Valla praegused kui varasemad juhid on olnud kimpus vallaelanike arvu kiire kasvuga, kuid tuleb möönda, et ilmselt ei oleks kellelgi teisel lihtsam olnud. Isegi kui Keskerakond või Mõõdukad oleks viimase 20 aasta jooksul valla elu planeerinud, usun, et nemadki oleks praegu hädas.

Volikogu on mingite analüüside põhjal otsustanud, et valla haridusmaastikul on vaja vaid ühte põhikooli ja ülejäänud koolid peavad jääma 6-klassilisteks. Ilmselt on selle otsuse taga kogu valla elanike soov, et meie valda tuleks parimad õpetajad. Aga neid on raske värvata väikestesse koolidesse - pigem luua üks suure õpilaste arvuga piirkonnakool, kuhu tasemel õpetajad ja ka noored tahavad õpetama tulla. Tabasalu Ühisgümnaasiumi viimaste aastate arengud on näidanud, et ühe põhikooliga jätkamise strateegiline otsus on olnud õige. Aga tekitanud rahulolematust valla teistes piirkondades. 

Selle asemel, et aru saada, millises erilises elanike arvu kasvupiirkonnas me elame ja et tuleks ebamugavusi veidi veel taluda ja mõne asjaga leppida, Facebooki ja ajakirjanduse toel elavad mõned elanikud oma frustratsiooni välja pettumuses, et arengud ei ole piisavalt kiired. "Rikas vald" on ju kõik soovid täitnud, kuidas siis nüüd ei saa Muraste kooli suuremaks ehitada? Seni on kõik soovid täidetud, aga nüüd enam ei saa?

Minu arvates on oma tahtmistes kohati liiale mindud, mitmed vallaelanikud ei adu, et valda tuleb arendada terviklikult. Ja nüüd arvatakse, et kui valla juhid "risti lüüa", siis kõik probleemid lahenevad iseenesest, kui uued juhid hakkavad kõikide vallaelanike soove täitma. Mõistmise ja koostöösse panustamise asemel on relvadeks võetud Facebook ja distantsilt ründamised. Mis kohati tundub juba silmakirjalik ja lapsik.

Eelpool tõin juba näite, et kui seni kõlbas Muraste piirkonna elanikel kasutada vaateplatvormi ja selle treppi 17+ aastat järjest, siis nüüd on trepp justkui päevapealt muutunud ohtlikuks. Enne osteti maju kuulutuste abil, kus Muraste vaateplatvormist fotod kutsusid piirkonda elama tulema, siis nüüd on vaateplatvormist justkui saanud nuhtlus, mida on vaja kiiresti likvideerida. Olen mitmeid Kolmiku tänava elanikke näinud treppi kasutamas ja seda aastaid, aga nüüd äkki on päevapealt ohtlik. 

Nõutakse lisaks, et piirkonda läbiv oluline avalik tee ja läbipääs muudetaks samuti tupikteeks. Vahet pole, et Muraste külal on ka naaberkülasid. 

Kusjuures platvormi likvideerimise nõudjaid ei hoidnud tagasi tõsiasi, et seda nõudes mitmed piirkonna lapsed seati fakti ette, et tuleb nüüd keerulisemaid teid bussipeatusteni jõudmiseks kasutada, mitmed protesteerijate endi lapsedki ei saa trepi kaudu otseteed koolini kasutada. Kuid tegelikult kasutati platvormiga seotud probleeme hoopis relvana valla otsustajate vastu, et lapsed ei peaks minema Meriküla kooli õppima vaid Murastes laiendataks koolimaja.

Veel näiteid kohalike nõudlike elanike silmakirjalikkusest. 

Tilgu teed, kus sõidukite jaoks on kitsa tee ja sel kergliiklejate ohutuse tagamiseks kehtestatud kiiruspiirang 40 km/h, kuulutati Muraste elanike poolt ohtlikuks, kuigi selle väite tõestuseks oli esitleda vaid fotosid kihutajatest, kes kiiruspiirangust kinni ei pidanud ja 3-4 korda aastas sõideti kraavidesse. Kuulutati, et Tilgu teed ei saa liiklemiseks kasutada, kuigi kohalikud on terve elu sel teel normaalselt liigelda saanud. Samas aastal 2013, kui avati Muraste kool, ei kuulutanud keegi kooli suubuvat Lee teed liiklejate (laste) jaoks ohtlikuks, vaatamata sellele, et autod pidid üksteisest möödumiseks teepeenardel manööverdama ja kergliiklustee ei olnud valmis ka kuu aega peale õppetöö algust. 

Kolmiku tänaval on aastaid probleemiks olnud sel teel kohalikud kihutajad ja ka need, kes kaugemalt sõidukitega tulnud vaateplatvormile ilusat vaadet nautima. Muraste külaseltsi eestvedajad võtsid vaevaks välja võidelda liikluskorralduse muudatused ja tegid selles osas tublit tööd. Esmalt ilmusid tee algusesse kiirusepiirangud vähem kui 50 km/h, lisandusid mitmed künnised. Mingi aja pärast saadi 6-meetri laiuse tee jaoks vöötrajad koos vastavate liiklusmärkidega (laste mänguväljaku juures). 2016. aastal jõuti nii kaugele, et suur osa Kolmiku tänavast muudeti liikluskorralduslikult õuealaks. Nüüd said sel tänaval jalakäijad ja jalgratturid teed kasutada kogu laiuses selle õigusega, et sõidukite liikumiskiirust piirati jalakäijaga võrdseks (maksimum sõidukitele lubatud liikumiskiirus 20 km/h, aga ühe veidrusena jäeti alles vöötraja liiklusmärgid, mida õuealadel pole vaja kasutada). Isegi politseitalgutel hakati Kolmiku teel kiirustajaid püüdma. Tundus, et liiklusohutus paranes tunduvalt, tänava tagumises otsas said lapsedki julgemalt liigelda. 

Kuid sellest ei piisanud. Vallalt nõuti, et kolmiku tee kõrvale tuleb rajada kergliiklustee (või kõnnitee), et jalakäijad ja sõidukid ikka eraldada. Kuni selle aasta augustini vald panustas sadade tuhandete eurodega, et platvormini kergtee valmiks. Muraste külas on uusi kergteid rajatud mujalgi ja tundub, et see on küla, kuhu on rajatud kõige rohkem kergliiklusteid. Kuid eks see on ju ohutuse ettekäändel isegi mõistlik nõue. Muraste külas on viimase aasta jooksul toimunud kaks õnnetust väikelastega, kes autole ette jäid, turvalisuse nimel ei ole ükski kulutatud euro liiast.

Hiljuti said Kolmiku tänavaga paralleelselt kulgeva ja sellesama Kolmiku tänavaga kaks korda ristuva tänavaga seotud Kolmikkaare tänava inimesed oma tahtmise, et see tänav muuta tupiktänavaks. No eks seegi on ohutusmeede, loodame, et sellest on kasu. Kuid tegu on vaid oma mätta otsas tehtud nõudmisega, ei arvestata piirkonna teiste elanikega.

Nüüd aga olevat Kolmiku tänava inimesed vallalt nõudnud sõidukite jaoks õueala piirangu kaotamist, kuna kergliiklustee on ju nüüd olemas. Autod saaks oma varasema liikumiskiiruse taastada... Kas vaid mulle tundub, et selles soovis on midagi silmakirjalikku?

Millest uuselanikke on küll ilma jäetud, et nii tigedad ollakse?

Olukord on konflikti osapoolte jaoks kontrolli alt väljunud, elatakse välja oma viha selmet mõelda, millest kõik alguse on saanud ja miks me sellisesse seisu oleme jõudnud. Sellest hetkest, kui sain teada, et vaidlustes hakati palkama advokaate ja alustati vaidlusi kohtu abil, kangastus mulle pealkiri "Tõde ja õigus 2020". 
Kurb on see, et kogu saagast on paljuski mõjutatud need, kes ise konfliktis sõna ei saa ega protsesse mõjutada. Nagu Tõe ja Õiguse romaanisarja esimese osa lõpus põgenevad Vargamäelt lapsed seepärast, et õigus ja tahe on olulisemad kui inimesed - tulevikuski ilmselt põgenevad ka meie kandist need lapsed, kelle vanemad teiste kohalikega lõputusse võitlusesse on laskunud.

Märtsist 2018 moodustati Suurupi poolsaare rannikule uus asustusüksus - Meriküla, mis kahandas nii Muraste, Ilmandu kui ka Suurupi küla territooriumi. Kas kõik oleks teisiti, kui Meriküla õppehoone kuuluks Muraste küla alla?

Nii Muraste külas kui Merikülas on viimase kümnendiga toimunud suured muutused. Ühed kohanevad, teised otsustavad aga plakatitega vehkima hakata. Miks see nii on, ei suutnud ma selle kirjutisega lõplikult endale selgeks teha.