Meriküla vaatetorn avatakse 11. juunil

11. juuni pärastlõunal avatakse Merikülas vaatetorn, mis ühendab klindipealse ala rannapiirkonnaga. See on sild Meriküla ja Muraste küla vahel, mis on naabruskondade elanike jaoks oluliseks ühendusteeks. 

Uus vaatetorn, lisaks praktilisele kasutusele, on ka suurepärane koht kõrgelt vaadete nautimiseks. Torn ise on juba vaatamisväärsus, millel on mitu rõdu ja muljetavaldav trepp. Torni tipu kõrgus jalamist on ligi 35 meetrit, vaateplatvorm on jalamist 22 m. Merepinnast mõõdetuna on vaatetorni kõrgus ligi 50 meetrit.

Projektid tellis ja ehitushanke korraldas Harku vald. Ehitusproekti aluseks on arhitektuurikonkursi võidutöö „Linnupesa“, mille autor on arhitekt Oliver Alver.

Meriküla uue vaatetorni ehitas AS Rand ja Tuulberg, kes võitis Harku valla korraldatud riigihanke ning vastutas nii projekteerimise kui ka ehitamise eest. Lepingu sõlmisid Harku vallavalitsus ja Rand ja Tuulberg 2025. aasta kevadel.

Projekti maksumuseks kujunes ligikaudu 1,24 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Seitse aastat tagasi vallavalitsus algatas valla merele avamise tegevuskava ning piirkonna arengukavasse sai kirja pandud mitmeid eesmärke, mida Suurupi poolsaare atraktiivsuse tekitamiseks tuleks täiendavalt teha. Uus trepp on selle eesmärgi üks osadest.

Kõige rohkem kasu saavad sellest piirkonna noored, kes plaanivad õppima minna Meriküla koolihoonesse (Tabasalu kooli filiaal, 7.-9. klassid) või juba õpivad seal. Nüüd saavad nemad liikuda otsemat teed ning nüüd ka jalgrattaga. See asjaolu peaks soodustama õpilaste igapäevast liikumist (trepi jalamilt koolihooneni on 900 m) ja vähendama laste autodega kaasa sõitmist (ning ka Tilgu teel sõidukitest liikluskoormus leeveneb).

Avamiseelsel õhtul päikseloojangul tegi vaatetornist fotod ja videod Eesti üks hinnatumaid fotograafe Kaupo Kalda, kelle pildipangas on tuhandeid peamiselt drooniga tehtud fotosid. Jagan fotosid siin tema loal.

Tornis on ka lift, mis teeb ülespoole liikumise mugavamaks neile, kelle jaoks pikk trepp võib olla füüsiliselt raske katsumus. Lift kergendab jalavaeva ka lapsevankritega peredele ja jalgratturitele.

Pilte saab tellida siit.

Tornist avaneb vapustav vaade merele ning paistavad ka lähedal asuvad saared. Vaatetornist näeb nii Naissaare siluetti kui ka Aegna saart - näha on pea kogu Kakumäe laht koos poolsaarega, veidi näeb ka Kopli, Paljassaare ja Viimsi poolsaare tippe. Tornist näeb ka Tallinna siluetti, osalt on näha isegi kõrghooned Lasnamäel. Ehitise all laiub metsik rand, kuigi kõrgete puude tõttu rannajoont vaatetornist näha ei ole - nimelt on mere ja klindi vaheline ala looduskaitseala ja seal puud saavad kasvada nii kõrgeks, kui suudavad.

Kel teravam silm või binokkel kaasas, need võivad näha ka laevateed tähistavaid teljepoisid. Kindlasti on näha merel liikuvaid reisi- ja kalalaevu, ankrus seisvaid tankereid ja kauguses on näha ka laevad, mis sõidavad Tallinna ja Helsingi vahet.

Julgelt võib väita, et see on üks erilisemaid Eesti vaatetornidest - see on kõrge, heade vaadetega, efektselt valgustatud ja arhitektuuriliselt erakordne. Seejuures on hea see, et kõrgele rõdule pääsemiseks ei pea üldse alt üles ronima - torni kõrgeima alani saab liikuda silda mööda, Muraste küla poolt, klindi ülemisel serval. Ka trepi kalle ja astmete kõrgus on niivõrd hästi projekteeritud, et isegi mitu korrust järjest üles ronides ei väsita ülemäära.

Neile, kes lihtsalt soovivad torni näha ja sealseid vaateid nautida ning saabuvad kohale autodega, soovitatakse sõiduki jätta Muraste poe parklasse ja sealt edasi jalutada. Teine võimalus on sõiduk jätta Tilgu sadamasse või Meriküla kooli juurde. See jalutuskäik koos ootusega tasub ära, ei tasu n-ö ukseni sõita. Jalutuskäigu saab teha ka ringina, mille jooksul saab kõrguste vahet läbida ka Katariina treppi mööda (NB! selle ajaloolise trepi läbimine on katsumus, kõrgete ja ebaühtlaste astmete tõttu, aga tasub ära). 

Mereäärses piirkonnas on ka rahvusvaheline rannikumatkarada, mis on ka vastavalt tähistatud.

Kaugelt külalised on oodatud, aga seejuures hoidkem loodust ja elukeskkonda

Kohalikud elanikud panevad külalistele ka südamele, et piirkonnas prahti maha ei visataks ja rõdudelt asju alla loobiks ning seinad jääks sodimata. Vana vaateplatvormiga see juhtus tihti. Infoks seejuures, et nüüd on piirkonnas on palju valvekaameraid, igal korrusel on samuti, seega vandaalitsejad ja prahistajad tuvastatakse ning lugupidamatu tegevus võib lõppeda naabrivalvajate pahameelega ja tegevustega. 

Muidugi kaasneb atraktiivsusega ka risk, et piirkonda hakatakse massiliselt külastama ning sellega kaasneb piirkonna heakorra hoidmise koormuse kasv ja õhtustel aegadel lisaks seltskondade melu. Siinkohal tuleb lisada, et piirkond on planeeritud sellisena, et nii torni allosas kui ka üleval ei ole suuri turistide sõidukitele mõeldud parklaid - kahe küla vaheline ühendus on eelkõige selleks, et inimesed saaks jala või jalgratastega ühest piirkonnast teise. Autodega seda silda ju ei ületata. Üleval klindi serval on küll koht invasõiduki parkimiseks ja ümber keeramiseks, aga mitukümmend meetrit enne on juba keelumärk, mis sõidukitega edasi liikuda ei luba - tegemist on eelkõige loodusliku klindiga, millele igasugune suur koormus võib tekitada varinguid. Klint on ju ka looduskaitsealune objekt, see on osa looduskaitsealast.

Veel mäletame vana vaateplatvormi, mis rajati 2000-ndate aastate algul, kui üks arendaja hakkas Muraste küla lagedat ala elumajadega täitma - eelmine rajatis oli toeks torustikule, mis kulges Merikülas asuvasse veepuhastusjaama. Sellegipoolest oli koht atraktiivne ja külaelanike lemmik. Varasemalt seal asetsev trepikonstruktsioon lammutati eelmisel aastal, sest valla volikogu otsustas pea ühtselt, et piirkonda on vaja maamärki, mis kogu Suurupi poolsaarele tuntust juurde tooks.

Piirkonna elanikud unistasid uuest ja kaasaegsest trepist rohkem kui 15 aastat, sellest ajast, kui vast asutatud Muraste külaseltsi arengukavasse kirjutati trepi uuendamise vajadus.

Meriküla elanikud saavad nüüd lihtsamini kõrge klindi servale, kust saab lähimasse keskusesse, bussipeatusteni ja lähima poeni. Muraste elanikud saavad nüüd otsemat teed mere äärde, kus on küll metsik rand tiheda metsaga, aga on küllalt mõnusaid matkaradu kasvõi kuni Suurupi alumise ja Ülemise tuletornini välja. Paari kilomeetri kaugusel on Tilgu sadam ning merepoolsem klindiastang - maastikukaitsealana Rannamõisa klint, mis küll kohati on varisemisohtlik.

Meriküla vaateplatvorm on hea koht, kust vaadata merd, loodust ja rannikut.

Kaupo Kalda teised droonivideod leiab siit.

Suurupi poolsaare piirkond on seni olnud kui avastamata saar, aga tasub siinsesse loodusesse aega veetma tulla ja piirkonda külastades sellest ka lugu pidada. Vaata lisa Visitharku.com

Teksti koostas: M. Vaik

Loe lisa:
Meriküla blogi jaanuaris 2026: Ehitus on poole peal
Harku valla pressiteade nurgakivi panekust
2022: Trepini viiva Kolmiku tänava elanikud on mures, et trepist saab turismiobjekt.
Varasemad blogipostitused kahe küla vahelise ühenduse uuendamise teemal aastast 2020.