Tilgu tee liivakivi klint pildis. Vol 2

Lugejatele, kes ei ole kohaliku loodusega kursis: Piirkonna detailplaneeringu ala on kahe klindi vahel.

Merepoolne esimene klindivöönd on liivakivi- ja savikihtidest, kõrgeim koht umbes 20-25 m, (Ilmandu külas) madalamates kohtades rannaga tasa (Tilgu sadamakoht nt).
Mererannast umbes 500-800 m kaugusel on paekiviklint, teine vöönd, mis peaaegu kogu planeeringu ala ulatuses on umbes 23-28 m kõrgune ja ühtlane.

Nii piirivalvekolledž kui ka Tilgu sadamakoht on paekiviklindi all (mere ja teise klindivööndi vahel) ja on mererannaga tasa (mõlemad objektid ei ole kummalgi klindil, kuigi mõne dokumendi kirjelduses see nii kirjas).

Praegune Tilgu tee, mis on kolledži juurde ainus tee, kulgeb mööda mereäärt, osaliselt rannaga samal tasemel, ja osaliselt mööda kõrget mereäärset liivakiviklindi serva, kokku 3 km.

Rannamõisa MKA juures olev klint on siin ja siin kirjeldatud.

Allpool fotod tehtud Tilgu tee viimasel sirgel enne piirivalvekolledži tõkkepuud.

Nimelt on ka selle lõigu ääres paar kohta, kus tee järsakust vaid 6-8 meetri kaugusel. Viimane foto on tehtud järsaku serval tee poole, paar eelnevat pildid samas pildistamiskohas loode ja kagu poole. Fotol, kus järsak ja puud pikali, on ka ranna äärest näha järsakuserva, kus pildistasin.

Nimetatud klint ei ole küll nii kõrge kui Rannamõisa MKA juures, enne Tilgu sadamat, aga selle lõigu vahetus läheduses asuv tee on samuti varisemisohus. Viimasel seitsmel aastal on klindi äär vähemalt 5 meetrit teele lähemale trüginud, hiljuti veel oli vana telefoniliini ja klindi ääre vahel puudega kaetud metsariba, nüüd on puud alla kukkunud. Kõige suuremaid kahjusid sai klintdi see osa 2007. aasta jaanuaritormis, kus suurelt osalt langes alla ka vana telefoniliin koos traatide ja postidega.

Nimetatud klindi äär on osaliselt Muraste looduskaitsealas. Kaitseala on mõlemal pool Tilgu teed ja arvatakse, et tee laiendus ja selle juurde kergliiklustee rajamine ei mõjuta looduskaitseala ja rannaäärset liivikiviklinti.

Huvitav, miks küll tahetakse kogu sisekaitseakadeemia kolida kohta, kuhu juurdepääs on nii valuline?

Järelkaja märtsikuu avalikule koosolekule

Peale 16. märtsi koosolekut, samal päeval, saatsin KSH koostajatele allpool oleva kirja. Siiani ootame 16. märtsi koosoleku protokolli. Sain järgmisel päeval ka vastuse, et kirjas sisalduvate ettepanekutega tegeletakse.

1. Kuigi koosolekul jäi väga palju küsimusi õhku rippuma ja mitmesse teemasse ei saanud peale äramärkimist süüvida, siiski koosoleku eesmärk sai täidetud - KSH programmile said ettepanekud esitatud (loodan, et protokollijad olid selles suhtes terava kõrvaga), kuigi 100% rahule ei jäänud vist keegi.

Kõik see, mis enne tänast tehtud, on kuidagiviisi tehtud ja tundub, et eelmisest kahest koosolekust ei ole kasu olnud (enamusele piirkonna elanikele tuli eelmiste koosolekute info uuesti üle korrata)... See tähendab, et KSH protsess jätkub ja praeguse detailplaneeringu peatamise või nullist alustamise teemat pikemalt ei käsitletud ja jäi küsimuseta ka vastus, kas saab üldse KSH programmi teha, kui kaitseala kaitsekorralduskava on tegemata? Kas sellele on pädev ELLE OÜ vastama ja kas peab? Kes vastab?

Usun, et palju on tööd tehtud ja kriitikat selle kohta ei tasu isiklikult võtta, aga kohati jäi tunne, et paljuski on oma mätta otsa istuma jäädud. Kogu projekti tuleb vaadata palju laiemalt. Ei ole ainult kohalike elanike isiklikud huvid mängus vaid tegemist on ka kogu piirkonna looduse hoidmise ja säilitamise eesmärgiga. Näiteks miks teha kallis ja mõnes mõttes laastav pinnaseproovi uuring puurimisega, kui saaks kohalikelt kauaaegsetelt elanikelt küsida, kui palju on paekiviklint murdunud aastate jooksul?

2. Kui täna on veel 16. märts siis lisaksin paar ettepanekut veel, mis esile kerkis, aga tänasel koosolekul ei olnud võimalust esitada.

Ettepanek:

a) Hinnata ka riigikaitselise iseloomuga asutuse mõju tsiviilkeskkonnale.

KHS programmis ei ole tähelepanu sellele pööratud, et riigikaitselise iseloomuga asutuse mõju tsiviilkeskkonnale tuleb samuti hinnata. Sellisel asutusel on tavapärasest asutusest erinev iseloom ja julgeolekutase. Lisaks toimub erinevalt tavapärasest tsiviilelust tegevus 24h, mis tähendab, et Tilgu teel võivad tulevikus suured masinatehulgad sõita ka öösiti, samuti võib öösiti tekkida ka asutuse enda territooriumil tavapärasest oluliselt suuremat müra (nt öine õppus jms riigikaitselise iseloomuga objektile omane tegevus).
Tsiteerin ühte dokumenti:

„Tegemist oleks kõrgendatud distsipliininõuetega (sh. teatud osa õpiajast kohustuslikult kontrollitaval territooriumil viibimise nõudega) töötava õppeasutusega, millise õpilaskonda saaks kasutada sisejulgeolekureservina eriõigusi- ja ettevalmistust mitte nõudvate ülesannete (nt otsingutegevus maastikul, territooriumi julgestamine, abitööd päästetegevusel jms) täitmiseks. Samuti on Sisekaitseakadeemia territooriumile planeeritud luua toimiv tuletõrjedepoo, mis samaaegselt päästeala tudengitele praktikabaasiks olemisele, toimiks ka Päästeameti komandona. Samal territooriumil on planeeritud resideeruma ka Julgestuspolitsei kiirreageerimisüksus – nn märulipolitsei, mis omakorda annaks tulevastele tudengitele parema ettekujutuse politseitöö olemusest ning võimaldaks kasutada märulipolitseinikuid politsei taktika õpetajatena kõigile kolledzhitele.“
Asutuse selline iseloom tähendab üsna suurt mõjufaktorit ümbruskonna jaoks (müra jne). Sellest ei ole KHS programmis sõnagi juttu, et kas seda ka eraldi hinnatakse või lähenetakse asutusele kui tavapärasele tsiviilkoolile. Selle asjaolu hindamine tasuks ka kindlasti KHS programmi ettepanekutesse lisada.

b) Hinnata eraldi Tilgu tee laiendust praegust mahtu arvestades ja peale maksimaalset laiendust (laias laastus võttes üks kergliiklusteega ja teine ilma). Samuti märkida, et hinnata tuleb ka teelaienduse või olemasoleva rekonstrueerimise ehituse ühekordne mõju ja hilisem tee kasutuse mõju, mil teele koormus mitmekordistub.

3. Ja üks küsimus edasise tegevusplaani kohta.

ELLE OÜ esindaja esitlusest jäi meelde järgnev tegevusplaan: programmi täiendamine (see, mis täna toimus) - programmi heakskiitmine - programmi hindamine ja aruande koostamine - programmi avalik väljapanek - aruande täiendamine - aruande heakskiitmine.
Olen protseduurilistes küsimustes veidi võhik, aga tahaksin täpselt teada, millises protsessi faasis taas avalik koosolek kokku kutsutakse? Koosoleku lõpus sain teada, et ega enne ei kutsutagi, kui programm on valmis. Kas sain millestki valesti aru?

4. Koosolekul jäi meelde ühe osalise remark, et Eesti Looduse Fond on Muraste kaitseala uuringute suhtes midagi juba ette võtnud (maakonna tellitud ekspertiis, uuringute ettevalmistus, rohekoridori asukohtade analüüs UUE valla üldplaneeringu töö jaoks), miks neid ei ole seni arvesse võetud?
Küsimus ka see, kas vallal on üldplaneering vastu võetud või on olemas vaid teemaplaneering?

Kui üldplaneeringut ei ole veel vastu võetud, ei saa juttu olla kogu Klooga mnt ja mere vahelise ala arendamise jätkamisest. Üldplaneeringus peaks olema kajastatud ka mõnede (paeklindi pealsete) kinnistute kaasamine SKA uue juurdepääsutee jaoks. Niigi ollakse hädas eraettevõtjatest kinnisvaraarendajatega, kes põldudele elamurajoone rajasid siis, kui üldplaneering puudus, nüüd tahab sama teha riigi kinnisvaraettevõte.

Meelde jäi koosolekust see, et KSH programm räägib ainult lisajuurdepääsust (selle alternatiivvariantidest) ja selle võimatusest, aga tegelikult on vaja täiesti uut juurdepääsu, millele praegune Tilgu tee oleks alternatiiviks. Kui keskenduda vaid praeguse tee laiendamisele, siis selle kokkuvajumisel (paar aastat tagasi juba suurvesi uhtus osa teetammi minema) jäävad lõksu nii kohalikud elanikud kui ka SKA.

Ja kuidas kommenteerite küsimust, et Tilgu tee jääb mereääre ehituskeeluvööndi alasse (isegi plaanitav õppehoone jääb osaliselt keelualasse)? Koosolekul sellele ei vastatud. Teatavasti keelualasse tohib vaid ehitada olemasolevale vanale vundamendile, kuidas on se juhul võimalik tee rekonstrueerimine, kui selle laiendus väljub tee praegustest piiridest?

Parandage mind kui ma mõnes asjas eksin, koosolekul ei olnud mahti küsida, ehk saan vastuse meili teel?

Lugupidamisega, Mairold Vaik

ERL: Tasuta planeeringunõu

Eesti Roheline Liikumine (ERL) alustas taas üksikisikute ja kodanikuühenduste nõustamist kohalikku keskkonda mõjutavates planeeringuprotsessides osalemisel. Abivajajaid nõustatakse üle Eesti ja tasuta. Nõustamise eesmärgiks on kindlustada pikaajaliste otsuste keskkonnasõbralikkus ning kohalike elanike abistamine keskkonna eest heaseismisel.

Loe lähemalt: 24. märtsi pressiteade.
_______________________________________________

Käesolev uudis saabus LoodusAja kaudu. Väljaandja: Loodusaeg MTÜ http://loodusaeg.blogspot.com/

SKA Merikülla kolimise otsusest

Õnnestus saada Siseministeeriumi üks ettevalmistamisel olev dokument novembrist 2007. Sellel dokumendil puuduvad küll kuupäevad ja lisad, aga infoks hea. Dokumendi saatja mainis, et valitsuskabineti nõupidamise protokollid on juurdepääsupiiranguga aastani 2012.

Kliki siia: Valitsuse 2007. aasta SKA kolimise otsuse ettevalmistatud dokument.
________________________________________________________

Dokument asub minu Google kaustas, kui see ei peaks avanema, anna teada ja ma katsun teksti muudmoodi sinuni toimetada.
Meriküla juttude toimetaja

Puud ja majad on varsti kaldast all!

23. märtsi Eesti Ekspressi lugu
"Muraste looduskaitseala ohustab mastaapse politseilinnaku ehitus"
saab ka veebis lugeda: kliki siia.

Kui soovid midagi kommenteerida, siis võib sinna juurde lisada. Täna vaatan, et 12 arvamust juba olemas, asun lugema.
----------------------------------------------

Pildil Rein Einasto näpp täpselt sel kohal, mis on kollase majaga kurvis kõige kriitilisem koht. Ja sealt paistab ka pragu liivaklindis, kust vesi välja niriseb...
Foto: Ingmar Muusikus / Eesti Ekspress

LOE LISA:

Kõva torm, vihmad, mõned külmad – kõik see võib lähikümnendi jooksul saada saatuslikuks nii pankranniku serva ääres looklevale Tilgu teele kui ka serva äärde ehitatud majadele.
Loe edasi: Postimees.ee 27.04.2010

Ränk talv kukutab klindi servalt puid alla
Kaks pilti kolmeaastase vahega

Pildid klindist ja ennustus aasta tagasi
Pildid ja klindi olukord aasta tagasi, vol 2

TILGU TEE INITSIATIIVGRUPIST

Muraste looduskaitseala, Rannamõisa maastikukaitseala ja Tilgu teega (TT) seotud elanike huvide kaitsmiseks on tekkinud aktiivselt tegutsev initsiatiivgrupp, kes eile, st 24. märtsil kogunesid juba kolmandat korda. Mitmed osalised on end piirkonnaga seotud detailplaneeringute, arenduste ja looduse muutumisega aastaid kursis hoidnud, nüüd on need teadmised, info ja tahe asju edasi viia koondunud. Ja ühisel tegutsemisel tekib teatavasti sünergia.

Nii võib öelda, et olime kohal KSH programmi arutelul nii novembris, jaanuaris kui ka viimati, 16. märtsil. Detsembris alguse saanud meilidevahetus viis meid kokku, inimesi, kes meie tegemistest huvituvad ja meid toetavad, on üha rohkem juurde tulnud. Tänaseks on meie tegevusega kursis väga paljud ametnikud ja meid ei alahinnata. Praeguseks hetkeks on ka meie tegevussuunad väga konkreetsed, juriidiliselt oleme Tabasalu Looduspargi tiiva all ja meil on häid nõustajaid.

Järgnevalt memo eilsest koosolekust:

24. märtsil kogunesid Tilgu tee elanikud kolmandat korda, et jagada omavahel infot ja arutada järgmisi samme seoses Tilgu tee detailplaneeringu, siseministeeriumi sooviga kolida õppekeskused ühte kohta ja sellega seotud keskkonna mõjude hinnanguga.

Kohal olid Andres Liinat, Mairold Vaik, Val Rajasaar, Kristiina Kaasik, Jüri Kaasik, Alar Rummel, Jaanus Vihand

Praegu on hetkeseis selline, et ELLE OÜ-lt ootame 16. märtsi koosoleku protokolli ja vastuseid programmi ettepanekute kohta. On avatud ka veebilogi info koondamiseks ühte kohta ja selle lihtsamaks jagamiseks huvitatutele (http://merikyla.blogspot.com/). Asutakse tegutsema selles suunas, et nimetatud piirkonna keskkonna pärast muretsejad saada ühe mütsi alla st kooskõlastada omavahel tegevusi, mis kaitseksid elanikke elukeskkonna halvenemise eest. Eesmärgiks on levitada ka võimalikult palju infot selle kohta, et on olemas initsiatiivgrupp ja tegevusplaan elanike huvide kaitsmiseks.

1. MTÜ Tabasalu Looduspark on nõus meid oma juriidilise keha alla võtma ja esmaspäevaks on ka meie tegevusharul oma kontonumber. Mõningad protseduurid veel täpsustuvad. Levitame piirkonna elanike hulgas teadet, et on võimalik MTÜ liikmeks hakata, mille eestvedajad esindavad neid Tilgu teega seotud detailplaneeringutes, keskkonna mõjude hindamistes, erinevates riigiametites jne.

MTÜ liikmeks saab tasudes liikmemaksu 100 krooni arvele 221022277904, selgituseks: liikmemaks Tilgu tee. Selle summa võib üle kanda kohe.

2. Meid hakkab juriidiliselt abistama ja esindama jurist Rivo Kaldvee, tasume talle tunnitasu arvestuses vastavalt sõlmitavale kokkuleppele. Juriidiliste kulude katmiseks kogume MTÜ Tabasalu Looduspark eriarvele esialgu paarkümmend tuhat krooni. Selleks otsustasid eestvedajad teha ettepaneku tasuda iga pere (kinnistu omaniku) pealt 1500 krooni. Eriarve peaks avatama järgmisel nädalal, anname sellest ka operatiivselt teada.
"Ühiskassa" võib ka muudes eesmärgipärastes tegevustes vajalikuks osutuda. Kui kulud on väiksemad kui kogutud raha, siis otsutame üheskoos, kas jätta ülejääk MTÜ-le, kes tegutseb õilsate eesmärkide nimel või maksta elanikele tagasi.

3. Meie, Siseministeeriumi ja Harku valla tegevuse vastu on huvi üles näidanud ka ajakirjandus, konkreetsemalt Eesti Ekspress. "Püsige kanalil!"

4. Infoks nii palju, et Tilgu sadama keskkonnamõjude strateegiline hinnang on samuti toppama jäänud, selle detailplaneeringut tuleks ühendada Tilgu tee omaga.

5. Arutati läbi võimalikud stsenaariumid, mis võivad kogu projektis käiku minna ja meiepoolsed sammud, mis iga variandi puhul tuleb astuda.

6. Esitati ideesid, kuidas asjade käiku edaspidi suunata.

7. Jagati ülesanded, kes tegelevad info haldamise, initsiatiivgrupi esindamise, juriidilise asjaajamise, pressiga suhtlemise, ametitele järgnevate kirjade saatmise ja alternatiivsete tegutsemisvariantide ettevalmistamisega.

8. Jagati üldjoontes elanike esindajad vastavalt elukohtadele: Andres Liinat TT Rannamõisa osa, Jüri ja Kristiina Kaasik TT Ilmandu küla osa idapool, Alar Rummel - Romantiku küla osa, Mairold Vaik - Meriküla osa. Mõned osad jäid veel lahtiseks. Eelkõige teha nö kompamist naabrite hulgas, kui palju on huvitatuid ja kui palju neutraalseid isikuid.

Kes on siiralt huvitatud ülalpool märgitud eesmärkide nimel tegutsema, võtku initsiatiivgrupi liikmetega kindlasti ühendust.

Mairold Vaik – 5219785
Andres Liinat – 5117593
Kristiina Kaasik - 5204045
Alar Rummel – 5148776

Ettepanekud KSH programmile 3

Siin veel ettepanekud ja märkused keskkonnamõju strateegilise hinnangu programmile, mis saadeti enne 16. märtsi programmi koostajatele.

Ootame siiani vastuseid kõikidele esitatud küsimustele ja märkustele.

Kui keegi on juba vastused saanud, siis palun edastage ka veebilogi jaoks. Kõigile lugemiseks.

--------------------------------------------------------------------------------------

16. märts 2009

Vastuväited Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile.

16.03.2009 toimuvale avalikule arutelule esitatud KSH programm koos detailplaneeringu eskiisi ning muude asjakohaste dokumentidega ei sisalda ainsatki viidet peamisele detailplaneeringust tulenevale olulisele keskkonnamõjule – Tilgu tee aluspinna, Tilgu liivakiviklindi kiirenevale lagunemisele.

Klindi lagunemine hävitab ainsa juurdepääsutee kümnetele selle läheduses paiknevatele kinnistutele, sealhulgas planeeritavale Sisekaitseakadeemiale, põhjustab keskkonnas pöördumatuid muutusi ning seab ohtu inimeste tervise, heaolu ja vara.

Klindi kiire lagunemine on tõsiasi, millest ei saa mööda vaadata. Praegu erodeerub olemasolevale Tilgu teele kohati vaid 6 meetri kaugusele lähenenud klindi ülaserv, suurenenud liikluskoormuse tõttu ning ilmastikuoludest sõltuvalt kiirenevalt kuni 0,3..0,5 meetrit aastas.

Tilgu klindi protsesse vaatleva Harku Vallavalitsuse tellimusel valminud ekspertarvamus Tilgu sadama mõjust Tilgu koobastele kirjeldab loodusjõudude mõju järgnevalt:

“klindi lagunemisel omab kõige suuremat tähtsust tsükliline külmumine ja sulamine”,
“klindi murenemine (hüdrostaatilise rõhu mõjul) ülemisest servast on intensiivsem kui alumisest” ja
“lainete mõju on tavaliselt väiksem külmumise mõjust, sest meri klindi all on madal ja laineenergia väike”.

Avalik teave inimtekkelistest mõjudest klindile (vibratsioon liiklusest, pinnase struktuuri muutumine, taimkatte erosioon jm.) puudub.

/Foto: M.Vaik, illustreerimaks siinset postitust. Pildil on näha enamus Rannamõisa maastikukaitsealast, aga kurvi koht sellesse siiski ei kuulu./

Kui liikluskoormust otsustavalt piirates saaks teed säilitada loodetavalt kuni viiekümneks aastaks, siis detailplaneeringust järelduv liikluskoormuse oluline kasv tagab tee hävinemise juba lähikümnendi perspektiivis. Stimuleeritud varingu(te) läbi võib Tilgu tee muutuda kitsamates kohtades kasutuskõlbmatuks juba ehitustööde käigus.

KSH programm ei saa maandada kavandatava detailplaneeringuga kinnistuomanike ja looduse kahjuks võetavaid põhjendamatuid riske, kuna ei sisalda viiteid tegevustele klindi lagunemisprotsesside ja neist tulenevate riskide uurimiseks ja mõõtmiseks. Programm ei nimetata neid ka võimalike keskkonnamõjude loetelus.

Üldiselt puudub igasugune (avalik) teave kriitiliste klindilõikude murenemise ja erosiooni mõõdistamiste kohta, mis võiksid olla aluseks eksperthinnangule liivakiviklindi püsivuse kohta.

Samas pakub lähiminevik pretsedendi eksitavate andmete publitseerimise kohta:

2007.a. koostatud Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruandest3 nähtub, et

“detailplaneeringu maa-ala läbib suhteliselt mere ligidalt (50-70m, lähimas kohas 20m) asfalteeritud ida-läänesuunaline Tilgu tee”.

2009.a. märtsis mõõdetuna on klindi ülaserv lähenenud teele 6,0m kaugusele ning meri ei puutu siinkohal asjasse.

Murenev Tilgu liivakivipaljand asub Rannamõisa maastikukaitsealal ning kuulub seadusega kaitstavate loodusobjektide hulka. Paraku on Tilgu piirkond Pakri poolsaare järel mere- ja ilmastikumõjudest enim kahjustuv rannaala ning seda unikaalset ja kaunist, kogu piirkonda väärtustavat panka ei ole võimalik tee laiendamisega seotud mõjude eest kaitsta – küll aga kahjustada ja hävitada.

Rannamõisa maastikukaitseala esitatakse süstemaatiliselt kohati 15-20 meetrit kaitstavast klindiobjektist eemal meres paiknevana nii arutlusel oleva detailplaneeringu kaartidel-joonistel kui ka varasemates Harku valla arengut käsitlevates avalikes dokumentides. Selline esitus hälbib ilmselt nii seaduse mõttest kui Rannamõisa maastikukaitseala määruse piiridest ning aitab jätta muljet (vähemalt avalikel esitlusel), et detailplaneeringus kavandatav tee laiendus ei haara maastikukaitseala.

Detailplaneeringu eskiisidena esitatakse avalikkusele joonised, kus Tilgu tee kavandi lõigul 3 paikneb kõnniteeks nimetatav, kuid ilmselt ka kergliikluseks kavandatav teeriba vähem kui paari meetri kaugusel lagunevast järsakust. Järsak ise on lõikele 9-9 kandmata, kuid lisatud on kaugusmõõt 8,60m kõnnitee servast teekinnistu välispiirini, mis maa-ameti ortofotodelt mõõdetuna paikneb enam kui 5m meres.

Kokkuvõte

Detailplaneeringu KSH programmi ajakavast lähtudes (aruanne peaks valmima 2009.a. juuniks) puuduvad tingimused Tilgu liivakiviklindi lagunemise monitooringuks ja usaldusväärse teabe kogumiseks klindi lagunemise kiiruse, ulatuse ja iseloomu kohta kriitilistel lõikudel. Sellest tulenevalt ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata kavandatava teelaienduse aluspinnase püsivust lühemas (kuni 25 aastat) ja pikemas (50-100 aastat) perspektiivis. Tilgu tee laienduse kavandamine varinguohtlikku piirkonda pikaajalise põhjaliku monitooringuta ja mitme sõltumatu ekspertgrupi hinnangute kõrvutamiseta on mõeldamatu, kuna võib põhjustada ja kiirendada keskkonnas pöördumatuid muutusi ning seada ohtu inimeste tervise, heaolu ja vara.

Detailplaneering sisaldab suure riskitasemega ohtu nii inimeste varale kui ka looduskeskkonnale.
Nii detailplaneeringul kui selle keskkonnamõju hindamise kaval on mitmeid olulisi puudusi, avalikule arutelule esitatud materjalid sisaldavad vigu ja kõrvalekaldeid tegelikust olukorrast.

Puuduliku KSH programmi heakskiit avaks tee protsessile, mille tulemusena võivad osaliselt hävineda või muutuda kasutuskõlbmatuks nii olemasolev Tilgu tee kui ka selle kavandatav laiendus, kahjustuks ka unikaalne Tilgu liivakivipaljand. Kahju kannatavad maksumaksjad ja Tilgu tee kinnistuomanikud.

Tilgu tee ja panga säilimise nimel tuleks keskenduda alternatiividele.

Järeldus

Oleme otsustavalt vastu Tilgu tee laiendamist kavandava detailplaneeringu kehtestamisele.

Leiame, et KSH programm ei ole keskkonnamõju hindamisel efektiivne, kuna ei kajasta ülalnimetatud detailplaneeringu olulist keskkonnamõju, Tilgu tee aluse liivakiviklindi lagunemist.


Lugupidamisega

Asta Lillepea, Kai Lillepea, Kärt Rummel, Alar Rummel, Mari Tiiman, Jaan Tiiman, Kristi Rummel

Dokumendid, millele tuginetud:

1. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Seletuskiri. Harju Maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond. Tallinn 2003.
2. Ekspertarvamus projekteeritava Tilgu sadama mõju kohta Tilgu koobastele. Harku Vallavalitsus Ehituskonstruktsioonide Tugevdamine OÜ. 2004.
3. Ilmandu külas paikneva munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Orson. 2007.
4. Rannamõisa maastikukaitseala kaitsekorralduskava. 2007 .

Aerofoto Merikülast 2007

Siinkohal aerofoto Merikülast, mis noppisin Maa-ameti serverist paar aastat tagasi. Piirivalvekolledž on siin hästi näha. 2007. aasta juurdeehitusi (koertekool ja spordisaal) ei ole veel fotol, aga koertekooli kohal on mets juba maha võetud. Osaliselt on näha ka Muraste LKA piir (tumeroheline).

Järgmise pildi nikerdasin samuti paar aastat tagasi valla 2002. aasta üldplaneeringu pildi pealt. Tumeroosa ala ja lai piir on Muraste LKA piir. Suuremalt vaatamiseks klikka sellel:

http://xgis.maaamet.ee/

http://www.maaamet.ee/

Merikülla viib vaid üks tee

Merikülasse saab Klooga maanteelt maha pöörates ja 4 km mööda mereäärt sõites. Siin fotodel üks koht, mis on päris klindi servas. Ja seetõttu mõnevõrra ohtlik.

Novembris 2008 õhtupimeduses ja lumetuisus üks ATV omanik sõitis siit alla, ta ise jõudis enne järsakut maha hüpata. Järgmisel hommikul oli sel teelõigul kolmveerand tunniks ummik, kui puksiirauto ATV-d üles tiris ja tööleruttajad ei saanud mööda.

Tormiga on puid teele langenud, et on tulnud koju tagasi sõita ja saag tuua. Samuti mõned aastad tagasi suurte vihmade tõttu uhtus liigvesi Kaasiku kinnistu lähedal teetammi. Kui teega midagi juhtub, siis autodega ei saa mitte kuskilt välja.

Suurema pildi nägemiseks klikka pildil.

Foto Tilgu sadamakoha muulilt

Mere poolt pildistatud klinti. Foto juunist 2007.

Eile täidetud klindiäärega tutvudes selgus, et allasõidukoht kollase maja juurest edasi ei olegi kõige suurem probleem (fotol on see ala kaetud lehtpuudega). Ruumi seal laieneda on ja ka turvalise kergliiklustee jaoks, kui see peaks rajatama. Kõige kriitilisem on kallaku kõrgeim koht ja sealt 20 m edasi linna poole. Seal on tee äärest järsakuni vaid 8-10 meetrit (fotol puudega katmata ala piiril).

Ettepanek MUUTA detailplaneeringu ja KSH programmi ala

Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu muutmise ettepanek.

15.03.2009, Muraste küla, Harku vald

Sissejuhatus:

Nii detailplaneeringus kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmis puuduvad Tilgu tee alternatiivid.
Sisekaitseakadeemia (SKA) laienduse osas on küll planeeringu nullvariant terviklikuks alterna­tiiviks, aga Tilgu tee laienduse ja juurdepääsu alternatiivid (kui SKA juurdeehitus teostub) puuduvad. Sisuliselt kui SKA juurdeehituse otsus tuleb, on vaid 1 võimalus jäetud: olemas­oleva tee laiendus. See ei ole aga õige ega piisav.
KSH programmis kirjutatud algusest peale, et välja tuleb valida parimad alternatiivsed lahen­dused, aga neid alternatiive ei ole kuskil ("välja valida parimad alternatiivsed lahendused" - sõnastus siinkohal välistab põhilahenduse teostumist?). Peab olema vähemalt ka kolmas ja neljas alternatiivvariant.

KSH programmi märkused:

- Lk 3 ja lk 10 - Hinnatakse kahte reaalselt alternatiivset olukorda. Kõigepealt olukorda, kui kavandatavat tegevust Muraste külla ei tule ehk nullalternatiivi ning detailplaneeringu ellu­viimise alternatiivi.
St, et alternatiivset ligipääsuteed läbi vanade karjääride või mujalt KSH programmiga seoses ei analüüsita? Seega ei saa ka juurdepääsualternatiivi tulla, kuna sellele pole tehtud KSH-d.

- Lk 9, peatükk 2.2: Tekstist jääb mulje, et Tilgu tee laiendusele alternatiive pole - "Planeeringu eskiislahenduste koostamise käigus on analüüsitud erinevaid ligipääsuteede variante ning leitud, et ainuke reaalne ligipääs hakkaks kulgema mööda olemasolevat Tilgu teed".
Kus on need analüüsid? Kas on selget otsust selle kohta, et Tilgu tee täielik laiendus on peale nullvariandi ainuke variant? Siinkohal ei tuleks nii kindlalt väita, et nagu oleks juurde­pääsutee asukoht juba otsustatud, tegelikult see otsustatakse peale keskkonnauuringuid koos alternatiividega.

- Lk 9 – NB! Detailplaneeringu avalikel aruteludel ei ole rajatiste asukohad "laias laastus" paika pandud! Suurim rajatis ja suurima mõjuga - Tilgu tee osas ei ole avalikel aruteludel lõplikke otsuseid vastu võetud, rääkimata "laias laastus" otsusest. Selline kindel kirjaviis tuleb KSH programmist eemaldada. Kohalikke elanikke ja nende alternatiivettepanekuid pole kuulda võetud.

- Lk 9 – “Planeeringu eskiislahenduse koostamise käigus on analüüsitud erinevaid ligipääsuteede variante ning leitud, et ainuke reaalne ligipääs hakkaks kulgema mööda olemasolevat Tilgu teed”. Analüüsi pole esitletud, kindel kirjaviis eemaldada.
NB! Viimasesse jaanuari avaliku arutelu protokolli (mida seni pole avalikustatud) lubas koosoleku juhataja Hr Sulev Roos lisada Harku valla kohustusena alternatiivse ligipääsu analüüsi vana paekarjääri kaudu.

- Lk 10 on kirjutatud, et alternatiive arutatakse vaid detailplaneeringu ala piires (teisi asu­koha­alternatiive ei hinnata). Siis on alternatiivsed juurdepääsuteed, mis planeeringualast väljas, automaatselt ka KSH programmist väljas?

- "Ebareaalsete alternatiivide keskkonnamõju ei hinnata" - Kus on see kriteerium, mille põhjal saab väita, et „siit saadik“ on see alternatiiv ebareaalne? Sest ka samal leheküljel on kirjutatud, et mõningad alternatiivid osutusid ebareaalseks. Millised? Kõiki pole ju hinnatudki.

Teatavasti novembri avalikul koosolekul hinnati ebareaalseks vaid platvormi juurde joonistatud ringrampi ja SKA Suurupi poolset juurdepääsu, teiste ligipääsu alternatiivide kohta ei arutatud midagi ja analüüs tegelikult puudub.

http://www.hoerdel.ee/ftp/Piirivalvekool/Muraste_KSH_programm_ELLE090209.pdf

Kokkuvõtteks:

Kaasata detailplaneeringusse praegu väheses kasutuses olev tee ja selle ümbrus alates Klooga maanteest kuni paekivikarjäärini ja kuni Tilgu teeni. Alasse kuulub ka valla planeeritav tervisekeskuse ala ja oleks ka alternatiiviks SKA juurdeehituse kavale. Nimetatud ala kohta võib ka eraldi planeeringu algatada, mis on seotud praeguse planeeringuga?

Sel juhul jääks puutumata kõrge liivakiviklint (teelõik u 500 m enne Tilgu sadamaala) koos elustikuga. Kuigi tegemist ei ole looduskaitsealasse jääva alaga, igasuguse ehituse põhimõtte järgi tuleb võimalikult vähe muuta olemasolevat looduslikku kooslust. Siiski asub nimetatud teelõik Rannamõisa maastikukaitseala ja kaitsealuste Tilgu koobaste vahetus läheduses.

Tiheasustusala Tilgu tee 1-st kuni Romantiku teeni jääks meie ettepaneku teostumisel tee laiendusest puutumata ja osaliselt võiks muutuda ühesuunaliseks nagu varasemates kirjades ja ka siin ühes alternatiivvariandis soovitatud.

ETTEPANEK 15.03.09:
Lisada allpool olevad alternatiivid, sellega seoses muuta detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise ala piire ja nende ala laiendada tegelikule mõjualale.

Alternatiivettepanek 3:

Kui SKA-d otsustatakse laiendada ja planeering saab KSH programmilt rohelise tule.

SKA kompleksi laiendamisel Tilgu tee Klooga maanteest kuni Tilgu sadamaalani jätta laiendamata, (nimetatud lõigus ära jätta ka kergliiklustee kuna Klooga maantee ääres on see juba olemas) ja planeeringusse lisada uus juurdepääsutee läbi kunagise paekivikarjääri, mille klindiääre all ei ole märgala ega Muraste looduskaitseala (kaartidel teevariant E). See tee oleks ka parem variant Tilgu sadamaala jaoks ja jääb ära tee laiendus läbi tiheasustusala. Sel juhul oleks võimalik ka kõrget liivakiviklindi äärset liikluskoormust praegusega võrreldes oluliselt vähendada, muutes praegusest teest u 500-meetrine lõik enne sadamaala ühe­suunaliseks.

Muraste looduskaitsealas olevat teelõiku laiendada minimaalselt, eelistada kõnniteed kergliiklusteele ja osalt möödasõidud lahendada “taskutega”. Tänavavalgustus ära jätta.

Alternatiivettepanek 4:

Kui SKA-d otsustatakse laiendada ja planeering saab KSH programmilt punase tule.

SKA juurde rajada vaid mõned objektid (ühiselamu) ja uus õppekompleks, kogu tuletõrje­depoo ning kõik plaanitavad spordihooned rajada klindi peale vana paekivikarjääri vahetusse lähedusse, kus valla kinnistud ja kuhu planeeritakse ka tervisekeskust. Tilgu tee rekonstrueerida vaid praegustes piirides, lisades vaid kõnnitee ja möödasõidutaskud.

Varasemates kirjades läbi käinud ja ka koosolekutel välja öeldud, et kogu või enamuse õppekeskuse juurdeehitusest võiks rajada paeklindi peale, paekivikarjääri vahetusse lähedusse. Avalikud spordirajatised (staadion, ujula) oleks ka üldsusele paremini ligipääsetavad, rääkimata sellest, et tuletõrjedepoo jaoks on see samuti sobivam. Tilgu sadam oma merepäästekomando rajatisega samuti lähemal. Siis jääksid ära sõidukite ja raskeveokite juurdepääsuprobleemid ning keskus oleks seotud praeguse piirivalvekooliga ja treenimismaastikega ka jalgradade ja jalgrattatee kaudu. Looduskaitsealale jääks ära praeguse planeeringuga kaasnev laiaulatuslik mõju.

Need ettepanekud mõistagi tähendavad kogu alanud protsessi nullist alustamist, aga usume, et lõpptulemuse seisukohalt on see kõigi jaoks parim variant.

Lugupidamisega
Mairold Vaik, Andres Liinat, Vello Must, Ragnar Põllu

Ettepanekud KSH programmile 2

Esitame omapoolsed märkused Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi kohta.

Punkt 2.1 on toodud pilti 6. Pank ja Tilgu tee, seda vaadates tekib küsimus, kuidas on võimalik sinna Rannamõisa MKA kaitse all olevale pangale, mida ei tohi kindlustada ja mis on varisemisohtlik, ehitada projektis ette nähtud laiem sõidutee ja kergliiklustee?

Teeme ettepaneku KSH käigus anda ehitusgeoloogiline hinnang, mis annaks soovitusi tee ehituse kaugusele pankrannikust, talutavale liikluskoormusele ja ehitustehnilistele võtetele ning nõlva püsivuse arvutused.

Punkt 2.2 soovime, et lisatakse järgmised viited:
- Vabariigi Valitsuse otsus, millest tuleneb soov kolida Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži territooriumile Muraste külla;
- Detailplaneeringu lähteülesanne;
- Harku valla üldplaneeringu eskiislahendus ja KSH aruanne.

Teeme ettepaneku lisada need dokumendid ka KSH programmile.

Punkti 2.2 palume täiendada detailplaneeringu alusel kavandatava tegevuse lühikirjeldust.

Teeme ettepaneku tuua välja, mis hooned Piirivalvekolledži territooriumil juba olemas on ja mis juurde rajatakse ning mis tegevusi seal praegu tehakse ja mis seal lisaks planeeritakse tegema hakata. Soovime, et ka nendest rajatistest ja tegevusest tulenevad mõjud saaks KSH aruandes detailselt hinnatud ja lahtikirjutatud.

Punkt 2.3 palume täiendada reaalsete võimaluste lühikirjeldust. Peame ligipääsuteede alternatiivide käsitlemist antud punktis ebapiisavaks, kuna ei ole täpsustatud, milliseid alternatiive käsitleti ning mis põhjusel leiti, et need on ebasobivad. Leiame, et teema käsitlemine KSH aruandes on liiga hilja kuna aruanne tehakse planeeringu lõpliku lahenduse kohta. Kuna väljapakutud Tilgu tee lähiümbruse laiendamine mõjutab oluliselt elanike elukvaliteeti seega soovime olla kaasatud alternatiivide valimisel ja hindamisel.

Teeme ettepaneku täiendada alternatiivi 1 ja selle sees kaaluda teisi juurdepääsuteede võimalusi.

Teeme ettepaneku detailplaneeringu ala laiendada, et oleks võimalik käsitleda erinevaid juurdepääsu teid.

Punkt 4 palume täpsustada:

1) Kuidas on plaanitud läbi viia „mõju maastikule“ hinnang? Kas ja kuidas hinnatakse juba toimunud ja detailplaneeringu tagajärjel toimuva hakkavaid panga varinguid?

2) Kas saame õieti aru, et KSH käigus koostatakse mürakaart Tilgu teel liikuva transpordi kohta?

3) „Mõju kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele“ lõigus on viidatud, et Tilgu tee on sõidu tee laiuses Muraste LKA piiridest välja lõigatud, seega kas planeeritav uus laiem tee läheb LKA sisse? Kui jah, siis soovime teada Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti seisukohta selles osas.
Joonistelt on raske aru saada kaitsealade asukoht planeeritava tee suhtes.

Punkt 6 palume arvestada:

1) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §37 lg3 sätestab, et avalik väljapanek kestab 14 päeva. Sama seaduse §37 lg 1 sätestab avalikustamise viisid.
Ametlikes teadaannetes ilmus teade Tilgu tee KSH programmi avalikustamise kohta 11.03.2009, mille kohaselt on programmi eelnõu ja detailplaneeringu eskiis tutvumiseks avaldatud juba 26.02.2009 -16.03.2009, seega meie hinnangul ei ole täidetud eelpool viidatud seaduse nõuded.

Teeme ettepaneku avaliku väljapaneku aja pikendamiseks seadusest tuleneva 14. päevaks 11. 03. 2009 kuupäevast alates arvestatuna.

2) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §36 lg2 p3 sätestab programmi puudutavate asutuste loetlemise ning sama seaduse §36 lg2 p6 sätestab programmis nende asutuste seisukohtade kirjeldamise, kuid programmile ei ole asutuste seisukohti lisatud.

Teeme ettepaneku programmi puudutavate asutuste seisukohtade lisamise KSH programmile.

Teeme ettepaneku KSH programmi arutelusse kaasata kõik Tilgu tee mõju piirkonda jäävate kinnistute omanikud.

Muud märkused:

Planeerimisseaduse §12 lg4 sätestab, kui detailplaneeringu algatamisel on teada või detailplaneeringukäigus selgub, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul enne planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates või detailplaneeringu käigus asjaolude selgumise päevast arvates.

Planeerimisseaduse §16 lg4 p4 sätestab, et planeering tuleb koostada koostöös planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega.
Kuigi me oleme kinnisasjaomanikud, kellele kinnistut detailplaneeringu tulemusena plaanitakse vähendada ei ole kohalik omavalitsus meid sellest detailplaneeringust teavitanud. Seega on meil alust arvata, et võibolla paljud Tilgu tee äärsed kinnistute omanikud ei teagi sellest planeeringust veel midagi ja seega ei saa nad oma arvamust avaldada jooksvalt protsessi käigus.

Teeme ettepaneku kõiki Tilgu tee äärde jäävate kinnistute omanikke algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest teavitada

Samaaegselt selle planeeringuga on koostamisel ka Harku valla üldplaneering, mille kohta on küll viide kodulehel, kuid sealt lingist on väga raske planeeringuga seotud infot leida ja see leitav info on ainult 3 joonist ja lühike seletuskiri. Samas puudub viide planeeringu eskiislahendusele ja KSH aruandele.

Me ei ole vastu uue tee ehitamisele, küll aga detailplaneeringu koostamist ja avalikustamist oleks saanud teha paremini.

Samuti oleme me näinud oma silmaga, mis tõi kaasa Piirivalvekolledži ehitus Tilgu teele ja pankrannikule ning kuidas muutus liiklus teel ja tee olukord. Tuletame meelde, et Tilgu tee, see mäest alla tulev osas, mis on enne Tilgu sadamat varises kolledži ehituse käigus märkimisväärselt ja sinna tehti seejärel kaldakindlustus. Me ei soovi, et kogu Tilgu tee ulatuses saaks Rannamõisa MKA kaitse all olev pankrannik sedasi kindlustatud ja meie teada ei ole MKA kaitse all oleva panga kindlustamine lubatud.


Loodame, et arvestate meie ettepanekutega .


Lugupidamisega,

Kristiina Kaasik

13.03.2009.a

NOVEMBRI KOOSOLEKU 2008 PROTOKOLL

Siin link novembris toimunud koosoleku protokollile. Koosoleku toimumise kohta levitati teadet ainult vallalehes.

http://www.hoerdel.ee/ftp/Piirivalvekool/PiirivalveAvaliArutelu241108.pdf

Alates märtsist 2009 saadab vald kõigile Tilgu teega seotud elanikele koosolekute kohta eelteateid posti teel. Eraldi kirjana.

JAANUARI KOOSOLEKU PROTOKOLL 2009

Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning
lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustamise II avalik arutelu

Avaliku arutelu protokoll

Toimumise koht: Harku Vallavalitsuse saal, Ranna tee 1, Tabasalu
Toimumise kuupäev: 29.01.2009
Toimumise aeg: 16:30 – 18:05
Avaliku arutelu juhataja: Sulev Roos


Avalikust arutelust võttis osa 33 isikut vastavalt lisatud registreerimislehele. Arutelu käigus tutvustas arhitekt Anu Vaarpuu detailplaneeringu uuendatud eskiislahendust. On selgunud, et eelmises lahenduses alternatiivseteks juurdepääsudeks planeeritud variandid A, B ja C ei ole teostatavad, kuna Keskkonnaministeerium ei andnud antud juurdepääsude lahenduseks nõusolekut.


Arutelu käigus tehti järgmised märkused:


Andres Liinat: Eelmises protokollis oli mainitud, et planeeritakse teist alternatiivset teed Tilgu tee asemel?
Anu Vaarpuu: Teist alternatiivi juurdepääsuks Tilgu tee asemel ei ole vaja.
Sulev Roos: Varem pidi olema kaks juurdepääsu akadeemiale, kas seda nõuet enam pole?
Lauri Tabur: Tõepoolest oli reservtee vajalik, kuid enam ei ole see vajalik, sest nüüd on kohapeal tugipäästekomando.
Endel Palla: Kaks juurdepääsu on vajalik tulenevalt teistest probleemidest nagu mahalangenud puud jms.
Anu Vaarpuu: Sõidutee laiuseks on planeeritud 7 m katet + kergliiklustee. See on piisav laius, et suured autod mööda mahuksid.
Andres Liinat: Kuidas päästekomando ja märulipolitsei välja saavad?
Lauri Tabur: Nagu öeldud on kohapeal tugipäästekomando, kes saab tulla kohalikele elanikele appi, kui on mured.
Vello Must: Tulenevalt nii laia tee planeerimisest, kuidas on Muraste looduskaitsealal võimalik puude mahalangetamine?
Anu Vaarpuu: Maa haldaja on Sisekaitseakadeemia siin. Juhin tähelepanu, et olemasolev tee
läheb laiendamisele ainult transpordimaa ulatuses.
Sulev Roos: Nagu ma õigesti aru saan, siis looduskaitseala ei kahjustata siin tee laiendamise käigus?
Anu Vaarpuu: Jah, täpselt nii.
Andres Liinat: Kas keegi on arvutanud, kui ulatuslik raie on, mitu puud selle käigus maha võetakse?
Hans Palla: Kui lai on puudevaba riba?
Anu Vaarpuu: Need küsimused lahendatakse pärast konkreetsete teede projektide käigus.
Andres Liinat: Minu küsimus Siseministeeriumile on, kas tasub kulutada 900 miljonit krooni uueks Sisekaitseakadeemiaks, kus on siin tegemist säästmisega?
Lauri Tabur: 900 miljonit krooni on kahe aasta tagune hinnang. Säästmine ei ole põhiline eesmärk siin, eesmärgiks on ehitada uus Sisekaitseakadeemia. Praeguseks on selgunud, et Paikusele politseikool ei jää, tuleb Murastesse. Väike-Maarjasse jääb aga kool alles.
Val Rajasaar: Juurdepääsutee teema on väga keeruline. Kas Tallinnasse ei ole siis võimalik akadeemiat rajada? Kas muid variante ei ole peale Muraste?
Lauri Tabur: Muid variante ei ole, akadeemia tuleb Murastesse.
Henn Karits: Minu mure on, et ma ei leia detailplaneeringu jooniselt Tilgu tee 32 kinnistut, ristid olid peal joonisel.
Lauri Tabur: Tilgu tee 32 on tänasel päeval Siseministeeriumi omand ja koormatud üürilepinguga.
Henn Karits: Paluksin siis need ristid jooniselt maha võtta, üürileping jääb. Palun Tilgu tee 32 kinnistu märkida elamumaana nii planeeringu joonisel kui ka hoonestustingimuste tabelis.
Val Rajasaar: Klint on uurimata käesoleval hetkel, klindi serval on nahkhiirte talvituspaigad.Minu küsimus, kas tingimata on seal valgustus vajalik?
Anu Vaarpuu: Seal, kus ei ole elamuid, on kindlasti võimalik valgustus ära jätta. Ilmselt tuleb kaaluda siin madala valgustuse varianti.
Val Rajasaar: Osa teest on juba hetkel valgustatud.
Arno Hirtentreu: Meremäe, Rannamäe, Kuusevälja kinnistud – kuidas sinna on tagatud juurdepääsud?
Anu Vaarpuu: Sinna on juurdepääs tagatud, see jääb avalikuks teeks.
Arno Hirtentreu: Kas servituudi vajadust ei teki seal?
Sulev Roos: Servituudi vajadus tekib ikka, aga jääb avalikuks teeks.
Ragnar Põllu: Kas Muraste looduskaitsealani kulgev tee jääb avalikuks teeks?
Anu Vaarpuu: Jah, vaba juurdepääs looduskaitsealani jääb.
Arno Hirtentreu: Kas kraaviga tekitatud lisaala jääb Sisekaitseakadeemia juurdeehituse sisse?
Sulev Roos: See kraav jääb looduskaitsealasse sisse. Kas teist juurdepääsu läbi paekarjääri on kaalutud, nagu tehti ettepanek eskiislahenduse esimesel arutelul?
Anu Vaarpuu: Seda on kaalutud, kuid Keskkonnaministeerium ei andnud selleks luba.
Andres Liinat: See ei ole uurimine, looduskaitsealast saab teega ka mööda tulla.
Anu Vaarpuu: Siis peaks algatama uue detailplaneeringu, muutma planeeringu ala piire jne. See väljuks detailplaneeringu algatamise eesmärgist ja lähteülesandes määratletust.
Andres Liinat: Kas see, et kaalutakse juurdepääsu läbi paekarjääri (eelmisel arutelul Urmas Rasina öeldu) ei maksa midagi?
Anu Vaarpuu: Tuletan meelde, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega, alles hakatakse koostama keskkonnamõju strateegilist hindamist antud alal.
Jüri Kaasik: Sisekaitseakadeemiale on valitud mõistusevaba asukoht, nt märulipolitseil on vaja sõita 4 km läbi tiheasustusala, see ei ole normaalne. Ainuke variant on kaaluda allasõitu läbi paekarjääri. Rannamõisa looduskaitseala ei tohi samuti unustada.
Lauri Tabur: Algselt oli planeeritud märulipolitsei, hetkel enam mitte. Märulipolitseid Murastesse ei tule. Tuleb tugikomando kohale, keda kutsutakse ainult kohalike probleemide korral – tegemist on õppekomandoga.
Anu Vaarpuu: Rannamõisa looduskaitseala on ka eskiislahendusele peale kantud, see on ainult mererand, rannariba. See looduskaitseala on joonkaitsealaga.
Henn Karits: Liiklustihedus on pidevalt kasvanud Tilgu teel, juurdepääsu akadeemiale ei ole, on tohutud rahad ja mahud, mida siin planeeritakse.
Andres Alajaan: Läbi elurajooni mööda Kolmiku teed on otse juurdepääs olemas.
Sulev Roos: See tee projekteeriti antud elamurajooni tarbeks, seda ei saa muuta transiitteeks.
Riho Rõõmus: Sisekaitseakadeemia ärajätmisele Murastes ei julge keegi kaasa rääkida, kui valitsus on nii otsustanud, siis kohalikud elanikud peavad sellega leppima?
Sulev Roos: Kõrgeima võimu kandja on rahvas.
Val Rajasaar: Arvatakse, et kui valitsus on nii otsustanud, siis see ka peab nii olema.
Sulev Roos: Siin on tegemist riigimaaga.
Andres Liinat: Siseministeeriumi otsuses räägitakse ainult hoonete kompleksist.
Lauri Tabur: Tegemist on eskiisprojektiga, see pole tänase päeva teema.
Vello Must: Siin on palju probleeme, kanalisatsiooni ja trasside küsimused on kõik lahendamata.
Val Rajasaar: Looduskaitseseadustest nagu igast teisest tuleb samuti kinni pidada.
Endel Palla: Tee on vajalik mitte ainult akadeemia, vaid ka sadama ja kohalike elanike jaoks. Mina olen täiesti Tilgu tee rekonstrueerimise poolt.
Hans Palla: Praegune tee on väga ohtlik seal, auklik jne. Selle detailplaneeringuga saab tee lahenduse, tee saab korda.
Andres Liinat: 14 m laiust teekoridori on vaja kõigest kümnele inimesele. 7 m + teepeenar piisaks tee laiuseks küll.
Sulev Roos: Kõnniteest loobuda ei saa siin.
Hans Palla: Tegemist on ainukese rannaga antud piirkonnas, kergliiklusteed on kindlasti ilusa ranna äärde vaja.
Henn Karits: Kuidas on selle projekti arenguplaaniga, kas mingi ajakava selle realiseerumiseks on ka paika pandud?
Lauri Tabur: Juriidilises otsuses ei ole otseselt seda kirjas, kuid esimesed tudengid on planeeritud akadeemiasse septembris 2012.
Vello Must: Kas Siseministeeriumi eelarvesse tulevad ka kõikide trasside, kommunikatsioonide jaoks vahendid?
Sulev Roos: Liitumisrahad maksavad kohalikud elanikud, teede ehituse rahad Siseministeerium.
Andres Liinat: Palju haljastust võetakse maha – ca 70/80 mändi võetakse maha.
Armin Mutle: Kas tee koormust on ka uuritud?
Anu Vaarpuu: Seda hakatakse samuti uurima keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus.
Val Rajasaar: Kas KSH ajakava on teada?
Anu Vaarpuu: KSH programmiga on alustatud.
Ragnar Põllu: Kuhu peab välja jõudma rahvusvaheline matkarada?
Anu Vaarpuu: Harku vallas Türisallu peab välja jõudma, muidu jõuab kuni Paldiskisse see rada välja.
Hans Palla: Et Tilgu teel autode kiirust maha võtta, selleks aitavad hästi lamavad politseid.
Anu Vaarpuu: On üritatud säilitada looklev tee, mis võtab ka autode kiiruse maha.
Ragnar Põllu: Lahe tee 2 kinnistule uut hoonestusõigust ei tule.
Sulev Roos: Jah, õige.
Ragnar Põllu: Seega helikopter ei hakka maanduma siin.
Lauri Tabur: Ei, kui kohalikud elanikud on vastu sellele, siis loomulikult mitte.
Ragnar Jõesaar: Kas saan õigesti aru, et Tilgu teest mere poole muudatusi ei tule?
Anu Vaarpuu: Jah, ainult positsioon nr 14 on planeeritud töökojad, garaažid.
Ragnar Põllu: Kuidas on tagatud järelevalve kohas, kus tõkkepuu ära viiakse, see jääb avalikuks alaks siis?
Lauri Tabur: Hetkel on see küsimus lahtine veel, kas hakatakse rakendama mingit järelevalvet või ei.
Jüri Kaasik: Kuidas toimub pinnasevee juhtimine?
Sulev Roos: See küsimus lahendatakse samuti teede projektide käigus.
Jüri Kaasik: Kuid detailplaneeringuga peab siiski olema reserveeritud maa vete juhtimiseks.
Ragnar Põllu: Mis ikkagi sellest teisest juurdepääsust saab?
Sulev Roos: Kahtlemata on vaja kaaluda teist alternatiivset juurdepääsu. On kaks võimalust: kas kollane maja maha võtta või suunata liiklus maja kõrvalt.
Endel Palla: Peab olema tagatud 2 väljapääsu, tuleb leida teine väljapääs.
Anu Vaarpuu: Hetkel jäi teise väljapääsu leidmine seisma.
Endel Palla: Töö koostamise järjekord on vale, alternatiividest on räägitud, kuid lahendust ei ole siiani.
Mikk Grassmann: Mingisugune lahendus on, ei ole võimalik, et mingit lahendust teisele juurdepääsule ei ole.
Anu Vaarpuu: Eesmärgiks on võimalikult vähe minna kinnistuomanike huvide vastu. Teede projektideni ei ole veel jõutud.
Mikk Grassmann: Teine väljapääs peab olema lahendatud.
Mait Kornet: 7 + 2,5 m on miinimum, mis peab olema tagatud tee laiuseks. Alternatiivse tee otsimine peab jätkuma.
Andres Liinat: Minu ettepanek on ohtlik allasõit teha osaliselt ühesuunaliseks ja läbi paekarjääri edasi minna.
Anu Vaarpuu: Antud ettepanek ei lahenda teist juurdepääsu Sisekaitseakadeemiale.
Sulev Roos: Liinati mõte kahe väljapääsu kohta on mõistlik.
Lauri Tabur: Küsimus on reservtees, et kui põhiteega midagi juhtub, pääseks reservtee kaudu välja. See ei ole aga enam meie öelda, see on valla üldplaneeringu teema, mitte Siseministeeriumi teema.
Ragnar Põllu: Kas valla huvi antud planeeringus lõpeb Tilgu sadamaga?
Sulev Roos: Valla huvi on kogu Tilgu tee rekonstrueerimine, laiendamine. Eskiislahenduse arutelu käigus tõstatunud küsimus alternatiivse juurdepääsu leidmise kohta tuleb kahtlemata lahendada, alternatiivse juurdepääsu leidmist tuleb kaaluda.
Riho Rõõmus: Tilgu tee jääb nagunii põhiteeks. Kas vallal on üldse õigust siin kaasa rääkida?
Sulev Roos: Kui kinnistuomanikelt on vaja maad juurde osta, siis võib see tekitada probleeme. Valla seisukoht on, et teed on sinna vaja. Kui planeeritav tee ei mahu olemasoleva Tilgu tee sisse, siis tuleb kinnistuomanikega kokku leppida.
Jüri Kaasik: Kas valla üldplaneeringuga on ette nähtud selline Sisekaitseakadeemia laiendamine?
Sulev Roos: Jah, on. Detailplaneeringu avalikustamise käigus on kodanikel õigus esitada vastuväiteid planeeringule. Järgmine etapp on KSH programmi tutvustamine. Kui rohkem küsimusi ei ole, loen arutelu lõppenuks.

Otsustati: Kohalviibinute märkuste ja ettepanekutega arvestatakse ning kaalutakse võimalusel nende sisseviimist planeeringu lahendusse.

Sulev Roos / Kerti Kokk
Arutelu juhataja / Protokollija

Ettepanekud KSH programmile 1

Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 2009.

Programmi täiendamisettepanekud ja kommentaarid 12.03.2009

Sissejuhatuseks
1. Kaitsekorralduskava Muraste looduskaitseala jaoks on koostamata. Ebaloogiline ja protseduu­riliselt mõeldamatu on Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi (edaspidi KSH programm) koostama hakata enne kui looduskaitsealal, selle lähialal ja ka Tilgu teel endal on valmimata kaitsekorralduskava.
2. Võrreldakse valesid asju. KSH programmis võrreldakse alternatiividena nullvarianti ja lõplikku teostumise varianti, mis ei ole õige ega piisav.

1) DETAILPLANEERINGU ALA PIIRID

KOMMENTAAR:
Muraste looduskaitseala piirid koos Natura maastikukaitseala määramisega on koostatud osalt silmakirjalikult, et see piirkond ei oleks takistuseks võimalikule tulevasele ehitustegevusele. Kui ühe looduskaitseala keskele ehitatakse niivõrd suur objekt koos tee laiendusega, on sellel selge mõju kogu looduskaitsealale ja lähiümbrusele. Loomad ja taimestik ei tea alade piiridest ja sellest, et Tilgu tee „riba“ alasse ei kuulu, midagi, ja kindlasti hakkab toimuv nende elu ja liikumist mõjutama (kui mitte ei lõpeta seda). See, et Tilgu tee ei kuulu looduskaitsealasse ja mõlemal pool teed on kaitseala, ei tähenda, et Tilgu tee ei kuuluks ümbitseva kooslusega ühte ruumi. Seda enam, et rohevõrgustiku koridori alasse kuuluvad mõlemad alad, nii tee kui ka kaitseala. Loomade liikumise mõjusid oli märgata juba peale koertekooli rajamist - mis hakkab toimuma peale tee laiendust, suurte hoonete lisamist ja piirkonnas viibivate inimeste arvu kasvu?

Küsimus: Mis on looduskaitseala eesmärk?

ETTEPANEK: Muuta detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise ala piire ja nende ala laiendada tegelikule mõjualale.

2) PUUDU UURINGUTE NIMEKIRI JA TEOSTAJAD

KOMMENTAAR:
Kes hakkab kõike hindama, loodusseiret ja uuringuid tegema? Programmi koostamise ajakava on paigas, aga ühegi sõnaga ei ole mainitud, kui palju uuringuid ligilähedaseltki tuleks teha ja palju need võivad aega võtta.
Programmis on puudu tellitavate uuringute nimekiri ja nende uuringute läbiviijad. On kirjas vaid umbmääraselt, et milliseid mõjusid hinnatakse. Vältida tuleb olukorda, kus kõik "uuringud" oleks justnagu tehtud, kuid reaalseid välitöid ei toimu. Ei ole õige, kui kokkuvõtted tehakse hetkel olemasolevate ja kindlalt vananenud või puudulike andmete põhjal.
Väliuuringute vajaduse tõttu tuleb KSH ajakava tunduvalt pikendada.

ETTEPANEKUD:
Programmile tuleb lisada järgmised uuringud, kuna Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava ei ole tehtud:

- Nahkhiirte uuring – nahkhiirte teemal KSH programmis küll mainitakse, et hinnatavas alas või klindis on nende talvituspaigad, kuid tegelikult on tegu tõestamata rändekoridoriga, mis on uurimata ja mida antud programm püüab vähetähtsustada. Talvituspaigad võivad olla seotud P. Suure merekindluse ehitistega, mida on samuti vähe uuritud. Ei ole teada, kuidas liiklus ja inimtegevus, eriti aga öine valgustus võib neid EL direktiividega kaitstavaid liike mõjutada. Loe lisa: http://www.ilmajaam.ee/?id=90106

- Linnustiku uuring – vanad metsad on elupaigaks paljudele EL direktiividega kaitstavatele liikidele, keda pole seal inventeeritud. Uurimise aeg: aprill - oktoober, parem oleks aastaring. Alal elutseb mitmeid rähniliike, arvukalt väike-kärbsenäppi, röövlinde jne.

- Botaaniline e. taimestikuanalüüs selleks sobival aastaajal: mai - august (kui pakutakse dendroloogia, siis see ei ole piisav, sest puudutab vaid suuri puid). Teada on, et klindil ja pangametsades kasvab EL direktiividesse kantud kaitsealuseid taimeliike, mida selles piirkonnas ei ole inventeeritud.

- Rohekoridor – KSH programmis on märgitud, et tegemist on rohevõrgu tuumalaga, kuid tegelikult on seal rohekoridor, mis tagab tuumalade vahelise vaba liikumise, mis on oluline liikide mitmekesisuse ja loomade elujõu säilimisel.
SKA kompleksi ümber objekte lisades lõigatakse paljude loomade liikumisalad ära, nt. paeklindi allaäärde (kus väike „riba“ looduskaitsealaks) plaanitakse koerte jalutusväljakut ja kinnist lasketiiru, mille korral loomade läbipääs väheneb või kaob. Ka ujula rajamisel tõrjutakse loomad mere äärde, aga paadilautri juures on juba praegu loomade jaoks läbipääs olematu. Samuti ei teata pisemate loomade liikumisest midagi, Tilgu teel soojaperioodil lebab kümneid madude, konnade ja siilide laipu. Seda praeguse tee juures, kus kiirus piiratud, aga laiendatud tee ("magistraali") puhul ja kiiruste kasvades kasvab oht nendele loomadele kordades.
Uurida tuleb imetajate arvukust ja liikumisradu ja nende kasutatavust ning lindude rännet: üks aasta oleks vaja sellise uuringu tegemiseks ning talvel lumikatte perioodil samuti.

- Looduslike koosluste analüüs oma ala ekspertide poolt – aeg: mai-juuni. Piirkonnas on mitmeid EL direktiividega kaitstavaid kooslusetüüpe.

- Geoloogiline analüüs selle piirkonna rannajoone asjus – kuidas, millises suunas ja millises ajaskaalas muutub tulevikus rannajoon (kui kiiresti taganeb maa ja kuidas täpselt) – vastava ala eksperdilt. Arvestades suurenevat vibratsiooni pinnasele seoses transpordi kasvuga võib olukord kordades halvemaks muutuda.

- Hüdroloogiline uuring seoses võimalike kuivendamiste, truupide, kraavide ja kogu tee rekonstrueerimisega ja nende koosmõju kohta, mis võib pöördumatult muuta looduskaitseala kooslusi ja läbi selle mõjutada omakorda kaitsealal elutsevaid looduslikke liike. Puude mahavõtmise plaani korral hinnata ka mõju pinnase veevahetusele (enam päiksevalgust, aurab rohkem niiskust) ja taimestikule.

- Lisada uuringute nimekiri, neid teostavate ja andmeid analüüsivate ekspertide nimestik ning välitööde ajakavad KSH programmile.

3) DETAILPLANEERINGU VÄLINE MÕJUTATAV ALA

- Hindama peab, kui palju võib reaalselt ehitustegevus kanduda detailplaneeringu alast välja, nt. kraavide kaevamine kaugemale kui detailplaneeringu alal. Lk 9 tsitaat: Võimalikuks on peetud liigniiskete alade kuivendamist kraavidega - see väljub kindlalt detailplaneeringu ala piirest ja sel on suur mõju. Muutub nii taimestik, lindude kui ka loomade jm elusorganismide paiknemine. Lk 11 küll kirjutatatud, et mõjuala on ka detailplaneeringu alast väljas, aga KSH programmi hindamise eesmärkides jäänud mainimata.
Lisaks looduskaitsealale on selle lähedal territooriume, mida teeehitusel mõjutatakse, nt kaitsealast väljajääv liivakivi klindiserv ning looduskaitseala ja Tilgu sadama vaheline märgala. Truupide ja kraavide puhul võib juhtuda sama, mis koertekooli ümbruses peale ehitust toimus – osa alast kuivendati täielikult ja kõrvalalad ujutati üle.

- Tilgu sadamaala detailplaneeringu keskkonna hinnangu mõju tuleb sellesse projekti kaasata, mitte võtta neid eraldi. Sadamaala keskkonna mõjude hindamist alustati umbes 2 aastat tagasi, peaks kuskil ka tulemused olema. Tilgu sadam nt annab liikluskoormuses, müra suurenemises, pinnasevee suunamises, liivakiviklindi lagunemises jm oma osa juurde.

- Eraldi tuleb hinnata Tilgu tee laiendamist ja SKA ala. Hoonete rajamine ja tee laiendus on kaks eri asja erineva mõjuga.

ETTEPANEK: Arvata need punktid KSH programmi.

4) INIMTEGEVUSE MÕJU VÕIMALIKU SUURENEMISE HINDAMINE

KOMMENTAAR:
Programmist puudub suurenev inimtegevuse mõju hindamisel oleval kaitsealal.

- Lk 13 - Detailplaneeringu elluviimise ja ehitusjärgsetes tagajärgedes on jäänud mainimata SKA-ga ja sellega seost mitte omava rahvamassi suurem siirdumine looduskaitsealasse ja mere äärde, mida SOODUSTAB kergliiklustee rajamine, väikesadama ja selle juurde rajatava liivaranna riba valmimine lähiajal, inimeste soov looduses lõket teha, rannas päevitada ja toitu valmistada. Kasvab prügi hulk (mida vald ei ole suutnud varasematel aastatel ka Vääna-Jõesuus ohjeldada) ja ka suvitajatega kaasnevate autode (tee äärde) parkimisest tulenev mõju. Kasvab ka tuleohu ja metsatulekahjude tekkimise oht jms. Vaja hinnata, kuidas inimesi suunata, kuhu rajada parklad ja alalised lõkkekohad.
Ka ATV-de ja maasturitega on juba kaitsealas olevaid märgalasid, klindi pinda ja muud loodust kahjustatud.

- Tee laienemisega seoses sõidukite kiiruse kasvu mõju hindamine. Liikluse rahustamise võtteid (http://www.mnt.ee/atp/failid/Rahust.pdf) ja loomade teeületuse ohutust tuleb arvestada projekti algfaasist peale. Tiheasutusaladel teede laiendamine ilma rahustamisvõteteta suurendab sõidukite liikumiskiirust, ümbruskonna müra ja õhusaastet ning liiklusohutus väheneb. Kui Tilgu tee eesmärgiks on selle läbitavust parendada sõidukite kiiruse suurendamisega, siis on see põhimõte igasugusele keskkonnaaspektile vastuvõetamatu. Praegu on Tilgu sadamast alates kiirusepiiranguks 30 km/h, aga tegelikult sõidetakse 50-70-ga, olenemata kitsast teest.
Sõidukite kiiruse kasv koos liikluse intensiivistumisega on ohuks nii loomadele, kes toimivas rohekoridoris liiguvad, kui ka inimestele endile.

ETTEPANEK:
Arvata need punktid KSH programmi.

5) EHITUSTEGEVUS JA SUURENEV LIIKLUSKOORMUS KLINDI VAHETUS SERVAS

- 10. lk 13 - Mõju pinnasele: Programmis ei ole kirjas, et hinnatakse transpordi ja ka raskeveokite vibratsiooni (kahjulikku resonantsi) merepoolse liivakivipanga ääre lähedal (kriitilisi kohti on kogu teel vähemalt 3, nende hulgas ka Tilgu koobaste kohal olev ala). Pinnakihtide vibratsiooni tuleks kriitilistes kohtades mõõta ja arvestada koosmõju "jaanuaritormide" meretõusude, tuultega ja arvestada mõju koos pinnasevee liikumisega ning kõike koos.
Kahju teele ja pinnasele tehti juba Piirivalvekooli laiendusel raskeveoautodega ja tehakse ka enne uut tee laiendamist, kaevamistöid ja kaldaääre lisatäitmist, ka enne tugevate teetammide rajamist. Liivakivipank on selles suhtes õrn. Pinnase vibratsioon ja koormused mõjutavad ka panga koobastes ja uuretes elutsevate loomade elu.
Paar lõiku edasi leheküljel 13 on küll kirjutatud müra ja vibratsiooni hindamisest, aga see pigem väliskeskonna ja elusolendite suhtes, pinnasele mõju kohta teema püstitamata.

- NB! KSH programm ei sisalda mõju kaitsealustele Tilgu koobastele, mis on nimetatud alas.

ETTEPANEK:
Lisada klindi koostise ja pinnakihtide ning kasvava liikluskoormuse uuring. Klindi merepoolse ääre liigse läheduse tõttu loobuda selles osas tee laiendamisest. Suunata detailplaneering ja mõjude hinnangud varasematel avalikel koosolekutel esitatud juurdepääsutee alternatiivvariandini (tee paekivikarjääri kaudu). Võrrelda liivaklindi kahju peale teelaiendust ja paekiviklindi olukorda peale lisajuurdepääsu rajamist läbi kunagise paekarjääri.

6) REOVEE PUHASTUSJAAM LOODUSKAITSEALAS

KOMMENTAAR:
SKA juurdeehituse ja Muraste uute elurajoonidega seoses on vajalik reoveepuhastusjaama läbilaskevõimsuse tõstmine. Samas plaanitakse Tilgu tee rekonstrueerimisega seoses selle juurde ka reoveetrassi rajamine, et suunata ka Rannamõisa ja Ilmandu küla majade reoveed Meriküla puhastusjaama. Küllalt pikk trass läbi looduskaitseala ja selles alas soovitakse laiendada nii puhastusjaama kui ka selle kaitsetsooni.

- Hinnata tuleb ka reoveeavariide mõju, nt kui Meriküla puhastusjaam peaks rivist välja minema ja kui tekivad ülevoolud pumplate seiskumisel. Millised on alternatiivsed kogumiskohad, kui kiiresti reageeritakse, kaugel on tehnilised töötajad ja päästekomando ning reovete ärajuhtimise võimalused.

Puhastusjaamade ja kavandatavate trasside ja pumplate võimalikku ohtu hinnata kogu uuringualas.

ETTEPANEK:
Arvata reovee puhastusjaama ja trassist tulenevate ohtude mõju hindamine KSH programmi.

7) MUUD MÄRKUSED

- Lk 5: "SKA ala paikneb Muraste külas klindi, mere ja Muraste looduskaitseala vahelisel alal" - tegelikult asub üleni kaitseala sees.

- Lk 5 ja 13: Ala ei piirne põhjast-kirdest Tallinna lahega vaid see on Kakumäe laht.

- Lk 9, peatükk 2.3: Alternatiivide kriteeriumid:
Üks kriteerium on puudu - mõju keskkonnale: peab vastama looduskeskkonna piirangutele.

- Lk 19 – tsitaat: "olemasoleva seisundi kohta hangitakse teavet vähemalt järgmistest allikatest:" - nimekiri on pikk, aga kohalikud elanikud on välja jäänud. Kohalikud näevad looduses toimuvaid protsesse pidevalt ja mitmed mäletavad looduse seisundit mitmeid aastaid tagasi. Nt. mereranna seisundit enne viimaseid suuri torme, novembris 2008 ja "jaanuaritormis" aastal 2007, madal- ja kõrgvee piire ning mõju jms. Samuti võib kohalikelt küsida, mis loomi ja linde nad alas näinud jpms.

- Kaart: Tilgu koopad ja Tilgu sadama lähedal kaitsealuste rahnude-kivide ala on kaartidel märkimata jäänud.

ETTEPANEK:
Parandada vead KSH programmis.

Meie kindel taotlus on esitatud punktid KSH programmi lisada.

Lugupidamisega

Mairold Vaik, Andres Liinat, Vello Must, Val Rajasaar, Ragnar Põllu, Riho Rõõmus, Andri Talts, Raivo Vihvelin

12.03.2009, Muraste küla, Harku vald

Tilgu tee liivakivi klint pildis. Vol 1

Nädalavahetusel käisin mõlemal päeval piirkonna loodusega tutvumas ja tegin palju fotosid.

Siinkohal need, mis tehtud klindist vahetult Tilgu tee all. Esimese kriitilise kurvi juures, kus on suur liivavall.

Pildil on kurvi asukohaks vasakul ääres olev mändide punt, kus V-kujuline "sisselõige".


Mererannas liikudes jäi silma nii mõndagi:

1. Tilgu koopaid enam ei eksisteeri, mõned uurded on allääres, aga olen näinud palju sügavamaid. Ilmselt on koopad sisse varisenud või meri klindikeha minema viinud. Või siis - suurte (lume)vallide taga?

2. Meri ulatub Tilgu sadamaala ja nö Soku suvila vahelisel alal paaris kohas päris klindi serva alla välja. Nii et ei pea paika projekteerija jutt, et klindi all on lai rannariba, kus lained klindini tavaolukorras ei ulatu.

3. Vesi ei valgu alla "üle ääre" vaid imbub pinnakihtidest välja, kõige paremini näitavad seda jääpurikad, kust vesi välja voolab.

4. Pidevalt sadas midagi alla, ka on piltidelt näha, et osa jääkogumikke on pinnasesodi alla mattunud.

5. Paar "allikakohta" oli täiesti vahetult mere ääres, all. Uskumatu, et vesi nii sügavale maa alla pugenud.

Klindi ülaservas, maa poolt vaadates liivavallide taga, on näha mingid uurded justkui oleks kaldapääsukesed või keegi seal elanud. Ei usu, et need enam kasutuses on, aga eks suvel saab näha.

Seega on vaid paari samasuguse talve küsimus, mil jääme sellest Tilgu tee lõigust ilma, juhtub see, mis Pakris. Viimati koosolekul projekteerija ütles, et on tellitud pinnaseuuring puurimistega, aga nagu näha, üks uuringute alal võhik on ühe jalutuskäiguga kogu info juba kätte saanud.

Tuleb looduses käia, kabinetis olevatest paberkuhjadest kaugemale näha.

Pildid siin:

Viimane foto on pisut Tilgu sadama pool, aga näitab kujundlikult ja ilusalt, kuidas vesi ja klint elab. Ülejäänud pildid edaspidi.

Info Harku valla veebilehelt

Järgmise materjali saatis mulle Kristiina:

-----------------------------------------------------

Selle lehe pealt leidsin järgmised mahukad materjalid. Kiiruga peale vaadates jäi mulje, et praegu käsilolev valla ÜP on algatatud juba 2000.a ja pole siiani oma lõppu leidnud. Seega viimane kehtiv valla ÜP on vastu võetud 1996. a. Kui see nii on, siis seda tuleb vist vallast küsida ja tutvuda. Aga võibolla sain kiiruga asjadest valesti aru, sest materjalide rahulik läbitöötamine väga oluline :)

-----------------------------------------------------

HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE
Keskkonnamõju hindamine on läbi viidud 2002. a valminud planeerimisettepanekule. Välja on toodud soovitused ja ettepanekud, kuidas 2002. a planeerimisettepanekut täiendada. Üldjoontes on hinnatud ja võrreldud ka kaardipõhiseid alternatiive. KSH tulemuseks ei ole konkreetne kaardivariant, vaid argumenteeritud ettepanekud üldplaneeringu täiendamiseks. Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt heakskiidetud KSH aruande põhjal täiendatakse üldplaneeringu lahendust. Seejärel saadetakse üldplaneeringu lahendus avalikule väljapanekule.

Dokumendid:
KSH aruanne
Lisa 4. Eestimaa Looduse Fondi teostatud Harku valla rohevõrgustiku koridoride ja tuumalade uuring:
Seletuskiri, Uuringu kaart, Lisa 6. KSH programm
Lisad 1,2,3,5 on toodud KSH aruandes
Üldplaneeringu aastaks 2002 valminud planeerimisettepanek
(dokument oli aluseks KSH teostamisele)
Planeeringu seletuskiri, Valla põhjaosa kaart, Valla lõunaosa kaart

Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
lisa 1, lisa 2, lisa 3, lisa 4, lisa 5, lisa 6, lisa 7, lisa 8, lisa 9, lisa 10, lisa 11, lisa 12, lisa 13, lisa 14,

Harku vallavalitsuse teade veebruaris 2009

Harku Vallavalitsus teatab

Valminud on Harju maakonnas Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm. KSH programmi avalik arutelu toimub 16. märtsil 2009 algusega kell 16 Harku Vallavalitsuse saalis.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Harju maakonnas Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärk on maa sihtotstarbe määramine, kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine, juurdepääsuteede lahendamine. Planeeringuga ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju.

Nimetatud detailplaneeringu KSH on algatatud Harku Vallavalitsuse 19. veebruari 2008.a. korraldusega nr 259. Sama korraldusega algatati detailplaneering ning kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne. Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Harku Vallavalitsus (aadress: Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond, kontaktisik Kerttu Ellermaa, tel 600 3866, e-post: kerttu.ellermaa@harku.ee. Detailplaneeringu lähteülesandega on võimalik tutvuda Harku Vallavalitsuses selle lahtioleku aegadel.

Detailplaneeringu eskiislahenduse on koostanud arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ (aadress: Akadeemia tee 19, 12618 Tallinn, kontaktisik Anu Vaarpuu, tel 6579600, e-post: anu@hoerdel.ee, faks 6579600). Detailplaneeringu kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress: Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond, tel 600 3848, harku@harku.ee). Detailplaneeringu strateegilist keskkonnamõju hindamist viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ), kontaktisik Luule Sinnisov, aadress: Lai 31, Tallinn 10133; tel 611 7692; e-post: luule@environment.ee.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu ja detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda ajavahemikul 26.02.-16.03.2009 Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1, Tabasalu), arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ kontoris (Akadeemia tee 19, Tallinn) ning ELLE OÜ kontoris (Lai 31, Tallinn). Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi saab avaliku väljapaneku ajal elektrooniliselt alla laadida arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ kodulehelt www.hoerdel.ee/ftp ja ELLE OÜ kodulehelt www.environment.ee. Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab KSH programmi kohta esitada kuni 16. märtsini 2009 ELLE OÜ-le posti (ELLE OÜ, Lai 31, Tallinn 10133) või e-posti (luule@environment.ee) teel.

Harku Valla Teataja nr 4, veebruar 2009: http://www.harku.ee/.files/1213.pdf

Meriküla saab kaardile

Esmalt uudislugu, mis aasta tagasi (01.02.2008, EPL) veebiumist läbi käis. Nimelt sellest, et Merikülla Harku valda soovib kolida sisekaitseakadeemia.

Tänaseks on teada, et Paikuse kool meile ikka kolib ja märulipolitsei toomisest loobutakse, aga see pole veel lõplik otsus.

---------------------------------------------------------------------------------

Korrakaitsjate tarbeks ehitatakse Murastesse hiiglasuur õppekeskus

Ligi miljard krooni maksvat kompleksi hakatakse kava järgi ehitama 2012. aastal.

Murastesse senise piirivalvekolledzhi alale ehitatakse hiiglaslik kompleks, kuhu kolitakse ümber sisekaitseakadeemia kõrgharidust andvad õppeharud.

Ehituse jaoks on Riigi Kinnisvara AS teinud teemaplaneeringu, esialgsete arvutuste järgi läheb kompleks maksma 903 miljonit krooni.

Siseministeeriumi haldusala asekantsleri Merle Küngase sõnul saavad 25 000 ruutmeetri suurusesse hoonekompleksi koha õppe- ja administratiivhoone, ühiselamu, spordimaja, tuletõrjedepoo ning märulipolitsei väljaõpperuumid. Lisaks rajatakse Murastesse konverentsikeskus ja ujula. Kui mitmes eraldi hoones hakkavad nõutud 25 00 ruutmeetrit paiknema, ei ole esialgu veel otsustatud.

“Teemaplaneering on kompleksi rajamiseks valmis, kuid ruumiprogramm ei ole veel lõplik. Selle paneb paika algatatav detailplaneering, mille algatamiseks on valda esitatud taotlus,” selgitas Küngas.

Küngase sõnul valmib ehitus esialgsete kavatsuste kohaselt 2012. aastal ning ehituskulud kaetakse riigieelarvest. Valmimise järel hakkab siseministeerium maksma Riigi Kinnisvara AS-ile hoonekompleksi kasutamise eest renti. Praegu asuvad sisekaitseakadeemia õppehooned laiali mööda Eestimaad. Peahoone on näiteks Tallinnas Kase tänaval, päästeametnikke koolitatakse Väike-Maarjas, politseiametnikke Paikusel.

Paikusel töö ei lõpe

Muraste kompleksi valmimise järel viiakse kompleksi kõik sisekaitseakadeemia kolledÏid, kuid Paikusel ja Väike-Maarjas õppetöö siiski ei lõpe. Sisekaitseakadeemia turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Ene Puhma sõnul jäävad senistele kohtadele vähemalt algõpet omandavad politseinikud ja päästeametnikud. “Kõike ei kolita kindlasti, sest Paikusel ja eriti Väike-Maarjal on juba piisavalt hea infrastruktuur,” ütles Puhm. “Paikusel ja Väike-Maarjas õpivad päästeametnikud ja politseinikud plaanide kohaselt tulevikus kaks esimest õppeaastat ning seejärel asuvad õppima juba uude kompleksi Murastes.”

Märulipolitsei pääseb kitsikusest

•• Murastesse ehitatakse ka spetsiaalne õppekompleks märulipolitseinikele, keda lähiajal kavatsetakse senistele juurde koolitada 140.

•• Sisekaitseakadeemia rektori Priit Männiku sõnul on märulipolitseinikud seni pidanud treeninguid pidama piiratud maa-alal Kase tänava õppehoone juures. “Murastes oleks märulipolitseinikel tagatud piisava suurusega õppekompleks, mida Kase tänava tingimustes poleks võimalik rajada,” rääkis Männik.

•• Märulipolitseinikele kavatsetakse Murastesse rajada treeninguvõimalused üldfüüsiliseks ettevalmistuseks ning töös vajaminevate erivahendite kasutamiseks.

•• Lisaks on märulipolitseinikele kavas ehitada Murastesse eraldi kasarmu.

http://www.epl.ee/artikkel/416933

---------------------------------------------------------------------------------

Meriküla blogi algas kohtumisest oravaga

21. märtsil 2009 vudis üks orav üle tee

Oli väga ilus kevadine päev ja mõtlesin, et viimati kirjutasin koduteed ületavatest loomakestest ühes kirjas strateegilise keskkonna mõjude hindamise spetsialistidele, kes tegelevad praegu meie kodu ümbruse detailplaneeringu rakendamise võimalike mõjude hindamisega. 

Jalutuskäigu lõppedes, mis fotosid klõpsutades kestis mitmeid tunde, otsustasin, et võiks oma küla lood lugemiseks üles kirjutada ja teistele lugemiseks üles panna.

Praegu on küla kuum teema siseministeeriumi organiseeritav kogu sisekaitseakadeemia kolimine meie külla (Piritalt, Kase tänavalt ja mujalt).
Sisulisel kolib "linn" meile ja kogu asjaajamise juures (detailplaneeringutega tutvumine, projektid, visioonid, soovid, võimalused, mõjude hinnangud, koosolekud jne jne) hakkasin meie küla, loodust, looduskaitseala ja kõike muud eriliselt väärtustama. 

Kuna riiklike arendajate survel ja teemaga seotud huvigruppidega koostöös on tekkinud vajadus asuda meie loodust ja küla kaitsma, siis sellest ajendatuna asutasingi veebilogi (blogi) selle kohta, mis toimunud ja mis edasi toimuma hakkab. 

Loodan, et peale siin kirjutatud materjaliga tutvumist hakkab Meriküla ka sulle meeldima ja hoolid sellest, millised välised mõjud me elukeskkonda mõjutama hakkavad. 

On küll üks väike kant Eestis, aga arvan, et külas toimuvad sekeldused, arutelud, vaidlused, koostöö, muud toimetamised, rõõmud ja mured on paljudele äratuntavad.

Head lugemist ja kohtumiseni Merikülas!