Monday, November 30, 2020

Hääletagem hea idee poolt!

Kutsun üles Harku valla kaasava eelarve konkursil hääletama idee poolt, mille eestvedaja soovib Tilgu sadamasse rajada suvekohviku jaoks hoonet.

Hääle saad anda KLIKATES SIIA.



Lisainfo Meriküla seltsi kodulehel.

Saturday, October 3, 2020

Miks Muraste küla on hakatud nimetama Mureste külaks?

Kuigi Meriküla koolihoones (kus 2017. aastani asus kõrgkool) on valla 7. ja 8. klassi õpilased juba kuu aega õppinud, ei taandu Muraste kooli mõnede lastevanemate kinnisidee, et lähipiirkonna 13+ aastased lapsed peaks õppima Muraste koolimajas ning linnulennult 1,2 kilomeetri kaugusel asuv kool või õigemini selleni viiv sõidutee ei kõlba.

Enne üheksakümnendaid koolis õppinud inimesed on harjunud sellega, et kuni üheksanda klassini saab kodulähedases koolis õppida ja see ei mahu pähe, et tänapäeval 13-14-aastased peavad peale 6. klassi kooli vahetama, kodust kaugemale. Eks südamest soovitakse oma lapsele samasugust lapsepõlve nagu endilgi on olnud, aga et see soov kandub üle frustratsiooniks ja pimedaks vihaks valla elu organiseerijate vastu, ei osanud paar aastat tagasi keegi ettegi kujutada.

Kuid kogu Muraste kooli saagat ei saa selle tõdemusega must-valgelt võtta, et võrreldakse oma lapsepõlve praegusega. Pettumus, mis Muraste kooli 6-klassiliseks jäämisega on maad võtnud, on sellesse muresse kaasanud kogu valla inimesed ja meediat kaasates otsapidi kaugemal elavaid inimesigi. Viha tegelikud põhjused võivad olla katteta valimislubadused, kõrgele tõstetud ootused ja kooli juhtkonna suutmatus täita ette antud kriteeriume (et kool saaks tähtajatu koolitusloa), mis tingisid viljaka pinnase järgnevateks vastuoludeks.

Veel 31. oktoobril 2019, kui valla hariduse arengukava koostajate komisjon küsis Muraste kooli direktorilt, kas oleks ühena lahendusvariantideks võimalik õppetöö kahes vahetuses nii kauaks, kuni lahendused on leitud, oli võimalus ühiselt tehtud kokkulepetega edasi minna ja koostöös lahendusi leida. Muraste kooli direktor vastas, et ei, lähema 15 aasta perspektiivis ei ole kahes vahetuses õppetöö Murastes mõeldav. Sedasi vastates lootis direktor ja tema selja taga olijad sellele, et vallavalitsus annab järele ja Muraste kooli hoone laiendatakse 2020. aasta sügiseks vähemalt ajutiste moodulmajadega nagu seda on tehtud Tabasalu koolis. Kuid valla esindajad jätkasid Meriküla õppehoone lahenduse suunas tegutsemisega. Huvitaval kombel 15. märtsil saatis Muraste kooli direktor valda kirja, kus teeb ettepaneku Murastes sügisest alates korraldada õppetööd osaliselt kahes vahetuses (pealelõunase vahetusega), serveerides seda oma kompromissettepanekuna, et "saame kitsamates oludes aasta veel hakkama". Aga unustades, et sedasama varianti pakuti muude variantide hulgas valla töötajate poolt juba oktoobris. Aga oli juba hilja. Vallavalitsus volikogu toetusel eraldas juba vahendeid Merikülas õppetöö alustamiseks sügisest 2020 ja Muraste inimeste aasta alguses alanud verbaalsed rünnakud valla töötajate vastu oli teinud selgeks, et ükskõik, millist muud lahendust pakutakse, mis ei ole Muraste kooli laienemine, sellega ei olda päri.

Muraste saaga ei jäta puutumata naaberkülade elanikke

Muraste saagasse püüti kaasata ka Meriküla elanikke, õhutades hirme, et sügisest 2020 muutub küla läbiv Tilgu tee ohtlikuks. Aga pikaaegsed kohalikud elanikud meenutasid aegasid, mil töötas piirivalvekool ligi kahesaja õppuri ja 70 kooli töötajaga ja ei mõistnud Muraste mõnede elanike paanikat. Merikülas pigem ei muretsetud selle pärast, et liikluskoormus kasvab, vaid selle pärast, et igapäevaselt lisandub Tilgu teele neid, kes teel kehtestatud liikluspiirangutest kinni ei pea ning kihutades kergliiklejatega ei arvesta.

Samas Meriküla inimeste kartus, et Meriküla õppekompleksis õppetöö jätkamisel Tilgu teel liikluskoormus kasvab hommikuti niivõrd, et ei ole võimalik normaalselt liigelda, on osalt olnud asjatu. Kuna koolimajas algab õppetöö kell 9 ning bussid-sõiduautod liiguvad kooli poole peale kella poolt üheksat, siis nende jaoks, kes peavad Merikülast lahkuma enne kaheksat, ei ole liikluskoormuse kasv olnud märgatav. 
Mõningaid ebamugavusi on olnud uue kergliiklustee rajamisel kooli pool Tilgu teed, aga nüüd on tööd lõppenud ja üks ohtlik kurv on nüüd varasemaga võrreldes ohutum nii jalakäijatele kui ka sõidukites liiklejate jaoks. Kõik hästi.
Isegi Romantiku kandi ja Rannamõisa poolses külas lõppemisjärgus vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine ei ole liikluses minu teada intsidente kaasa toonud. Kui kellelgi on teada juhtumeid Tilgu teel seoses liikluskoormuse kasvu või kihutajate tõttu, andku teada.

Ka ei ole kuulda olnud, et keegi lastest oleks peale koolipäeva koju saabumata jäänud. Bussist on küll mõnikord mõned lapsed maha jäänud, aga kus koolis seda ei juhtuks. "Vangi" ei ole keegi jäänud, võimalik on ka metsaradu kasutades Murastesse jõuda.

Kehvasti on, et Kolmiku tänava mõned elanikud ei suutnud oodata kahe küla vahelise trepi ümberehituseni järgmise aasta algul ja advokaati palgates nõudsid Muraste trepi ja vaateplatvormi likvideerimist. Peale seda suleti Muraste ja Meriküla vaheline trepp, justkui oleks see kohe-kohe kokku kukkumas. 
Nüüd peavad Meriküla elanikud, kel ei ole võimalik sõidukitega liigelda, kasutama ligipääsu Katariina trepi kaudu, mis teeb bussijaamast alates nende kodutee kaks korda pikemaks. Kuid naabrid aitavad üksteist ja sõidetakse koos, kui võimalik. Saame hakkama.

Kehvasti on seegi, et oktoobri algus tõi uudise, et Muraste kooli direktor lahkus peale kuuenädalast tööd. Üsna selge on see, et uus direktor pidi lahkuma kooliga pikalt seotud inimeste vimma tõttu, kes ei oodanud ära isegi sadat päeva, et uus koolijuht end jõuaks tõestada. Mis koolis toimus, teavad vaid asjaosalised, aga ilmselt uus direktor tahtis keskenduda 6-klassilise kooliga seotud nõuete täitmisele, mitte Muraste kooli laienemise visiooniga töötamisele kohe esimestest tööpäevadest alates. See tähendab, et kired mõnekümne Muraste ja Vääna-Jõesuu inimeste tahtmiste üle ei vaibu veel niipea ja Merikülagi on sellest saagast veel pikka aega mõjutatud.

Lisaks on 90-st lapsest 24 (või nende vanemad) kaevanud valla kohtusse, et neid ei peaks saadetama Meriküla õppehoonesse õppima. Kohtu otsus ei ole veel jõustunud, aga kuna esimese astme kohtunik ei viinud end kõigi asjaoludega kurssi, siis ilmselt kohtuvaidlus lastevanemate ja valla vahel jätkub. Võibolla rohkemgi kui aasta. See tähendab, et isegi nende Meriküla elanike jaoks, kes soovivad oma külasse rahu tagamiseks Muraste kooli laienemist kohapeal, ei ole lootust oma soovide täitumisele.

Kolmiku tänava nimi meenutab kolmikut, kes omavahel suundade osas
vankri liigutamisel kokkuleppele ei saanud: luik, haug ja vähk.
Foto: maa-ameti fotoladu

Kivi ka vallavolikogude kapsaaeda, et Meriküla õppehoonega seotud juurdepääsude teemat ei hakatud lahendama juba 10 aastat tagasi, ometi sellest vajadusest on aastast 2008 juba mitmeid kordi juttu tehtud. Sisekaitseakadeemia plaanis eelmise kümnendi lõpus kolida Murastesse (Merikülla) ja sellega seoses läks käiku ettepanek rajada sõidukitele uus juurdepääs kooli poole vana paekivikarjääri kaudu, mis leevendaks ka liikluskoormust Tilgu sadama poole. Isegi detailplaneering valmis plaanitava uue teega, aga seda ei kehtestatud, jäeti Sisekaitseakadeemia algatusel pooleli. Nüüd on vaid valla üldplaneeringus "broneeritud" alad võimaliku sõidutee rajamiseks, aga uue juurdepääsu tee rajamist peetakse liiga kalliks (ei saada aru ka sadama potentsiaalist ja võimalustest ja mereäärse klindiserval oleva sõidutee varisemisega seotud riskidest, mille lahendamine parendaks olukorda).

Kuid piisaks vähemast. Meriküla koolihoone ja Muraste keskuse vahele oleks vaja rajada otsetee kasvõi kergliiklejate jaoks, 20-meetri kõrgusest klindist üles-alla. Aga vald ei ole siiani valmis saanud valla teede teemaplaneeringutki, mille koostamisega alustati juba aastal 2016. Vallavolikogu otsustamatus on täbarasse olukorda jätnud nii valla töötajad, Meriküla elanikud kui ka tuld juurde andnud Muraste ja Vääna-Jõesuu mõnede häälekalt kritiseerivate inimeste vimmale.

Mis on tegelikult Muraste kooli kogukonna ja Muraste küla kogukonnas aset leidvate pingete taga? 

Ilmselgelt kütsid eelmistel vallavolikogu valimistel mitu poliitikut kohalike ootusi üles, et Muraste kool laieneb lähitulevikus 9-klassiliseks. Kahjuks lükkus Tabasalu hariduslinnaku ehitamise algus umbes aasta edasi - riigigümnaasiumi asukoha otsust Tabasalu kasuks tuli ka haridusministeeriumist väga kaua oodata (2016. aasta dokumentide järgi pidanuks uus riigigümnaasium koos hariduslinnakuga valmima 1. septembriks 2020). Ilmselt Tabasalu õppekompleksi laienemisega viivitamine seadis volikogu ja valla töötajad kahvlisse, kui valla kõikides 6-klassilistes koolidest hakkasid lapsed seitsmendatesse klassidesse koolikohti tahtma. Lapsed ei saa otsustega oodata, nad ei saa oma kasvamist ja arengut peatada. See tingis olukorra, et vald pidi endale kiiresti uusi õpperuume hankima ja päästvaks võimaluseks tekkis alakasutatud Meriküla Spordi- ja Õppekeskus. Kuid see otsus ei meeldi lapsevanematele, kellel sõidukites laste vedamisele kulub hommikuti varasemast 12 minutit rohkem aega (aga sõnade järgi tuntakse muret hoopis jalgsi liikuvate laste pärast).

Mõneti mõistan lapsevanemaid, kes peavad lapsi varasemast kaugemale õppima saatma, eks seda tule lastega ette üle Eesti, et mingites ajahetkedes tuleb lapsi kaugemale õppima saata ja viia. Aga vastupidiselt ülejäänud valdade inimestele, kes olude muutustega lepivad või kogukonnas väikekooli säilitamise nimel ise rahad kokku panevad, Muraste kooli kogukonna esindajad ei leppinud.

Kui nüüd natuke lahata varasemaid protsesse, mis on viimase 20 aastaga jooksul toimunud, siis on selge, et suurte pingete juurpõhjus on selles, et varasemad volikogud lasid Harku valda ehitada palju uusi elamupiirkondi, nõudmata arendajatelt elanike arvu kasvuga seotud riskide maandamist. Arendajad ei rajanud ei lasteaedu ega koolimaju kohtadesse, kuhu elama oodati eelkõige noori perekondi. Sel ajal see ei olnud tavaks mujalgi. Erinevalt tänapäevast. Näiteks Tiskre küla põldudel ehitajatelt nõutakse juba maade eraldamist lasteaia ja kooli rajamise tarbeks ja ka muude sinna kolivate elanike vajadusi ette nähes. Arendaja vist isegi rajab ise uue 6-klassilise koolimaja? Aga Muraste piirkonnas seda kõike ei tehtud.

20 aastat tagasi algatatud uusarendused plaaniti poolikult

Muraste kandi uued elurajoonid rajati vaid selle eesmärgiga, et oleks inimestel hea elada looduse rüpes ja linnast väljas "magamas käia". Kusjuures kogu tänavavõrgustik on rajatud selliselt, et oleks võimalikult palju tupiktänavaid privaatsuse tagamiseks (mis teeb aga nt inimeste läbi küla liikumise keeruliseks ja bussiliikluse planeerimise võimatuks). Ainukene küla läbiv terviklik tee on Kolmiku tänav, mis vaateplatvormist alates on uue nimega - Meriküla tänav, aga see on lõpuni läbitav vaid jalgsi (looduskaitseala reeglid ei luba rajada uusi sõiduteid Tilgu teeni). Alles hiljuti ühendati Kolmiku piirkonna ja Paepealse piirkonna teede võrgustikud, et ligipääs Muraste keskusest Paepealse lasteaiani oleks ka otseteena, algsetes plaanides seda ette nähtud ei olnud.

Elamupiirkondi rajades ei plaanitud poodi, kooli, lasteaeda ega uut külakeskustki. Kõik eelpool nimetatud rajatised on tulnud Muraste küla eestvedajate tohutu lobitöö tulemusena ja panustati ka europrojekte koostades. Muraste küla elanike arv on kasvanud kiiremini kui vald on jõudnud sealset keskkonda elamisväärsemaks organiseerida, kuid enamik soovidest on kohalikel täitunud. Murastesse on tänaseks saadud koolimaja koos külaseltsi keskuse, spordisaali, spordiväljaku ja skate-pargiga. Muraste kogukonna eestvedajad on välja võidelnud Konsumi poe ja kütusetankla, laste mänguväljaku ja küla lõkkeplatsi. On saadud pea kõikidele tänavatele valgustus, rajatud ja uuendatud vee- ja kanalisatsioonitrasse, kaubeldi maanteeametilt välja kiiruspiirang ja kiiruskaamera Klooga maantee ja Kolmiku tänava ristmikule. Ettevõtlikud inimesed on välja võidelnud üsna palju, et Muraste küla ei oleks enam vaid magala. Vaid oleks koht, kus ka omi igapäeva asju saaks ajada ja lastel oleks ohutu ja kõik käe-jala juures.

Vaatamata valla juhtide kohatisele suutmatusele järgi jõuda elanike arvu kiirele kasvule, on Muraste küla kogukond suutnud välja võidelda objekte, mis uuselamurajoonide ehitamist lubades valla volikogu poolt nõudmata jäid. Võrreldavalt on sabas suutnud püsida vaid Vääna-Jõesuu piirkond, kui Tabasalu iseenesest kasvuga toimetulek välja arvata (kuigi ka Tabasalu kooli õigel hetkel laiendamise maha magamine, Tabasalu keskväljaku detailplaneeringu 20-aastane koostamine ja siiani pooleli oleva Tilgu sadama 30-aastane arendamine ei tee ka selles osas valla juhtimisele au). Valla praegused kui varasemad juhid on olnud kimpus vallaelanike arvu kiire kasvuga, kuid tuleb möönda, et ilmselt ei oleks kellelgi teisel lihtsam olnud. Isegi kui Keskerakond või Mõõdukad oleks viimase 20 aasta jooksul valla elu planeerinud, usun, et nemadki oleks praegu hädas.

Volikogu on mingite analüüside põhjal otsustanud, et valla haridusmaastikul on vaja vaid ühte põhikooli ja ülejäänud koolid peavad jääma 6-klassilisteks. Ilmselt on selle otsuse taga kogu valla elanike soov, et meie valda tuleks parimad õpetajad. Aga neid on raske värvata väikestesse koolidesse - pigem luua üks suure õpilaste arvuga piirkonnakool, kuhu tasemel õpetajad ja ka noored tahavad õpetama tulla. Tabasalu Ühisgümnaasiumi viimaste aastate arengud on näidanud, et ühe põhikooliga jätkamise strateegiline otsus on olnud õige. Aga tekitanud rahulolematust valla teistes piirkondades. 

Selle asemel, et aru saada, millises erilises elanike arvu kasvupiirkonnas me elame ja et tuleks ebamugavusi veidi veel taluda ja mõne asjaga leppida, Facebooki ja ajakirjanduse toel elavad mõned elanikud oma frustratsiooni välja pettumuses, et arengud ei ole piisavalt kiired. "Rikas vald" on ju kõik soovid täitnud, kuidas siis nüüd ei saa Muraste kooli suuremaks ehitada? Seni on kõik soovid täidetud, aga nüüd enam ei saa?

Minu arvates on oma tahtmistes kohati liiale mindud, mitmed vallaelanikud ei adu, et valda tuleb arendada terviklikult. Ja nüüd arvatakse, et kui valla juhid "risti lüüa", siis kõik probleemid lahenevad iseenesest, kui uued juhid hakkavad kõikide vallaelanike soove täitma. Mõistmise ja koostöösse panustamise asemel on relvadeks võetud Facebook ja distantsilt ründamised. Mis kohati tundub juba silmakirjalik ja lapsik.

Eelpool tõin juba näite, et kui seni kõlbas Muraste piirkonna elanikel kasutada vaateplatvormi ja selle treppi 17+ aastat järjest, siis nüüd on trepp justkui päevapealt muutunud ohtlikuks. Enne osteti maju kuulutuste abil, kus Muraste vaateplatvormist fotod kutsusid piirkonda elama tulema, siis nüüd on vaateplatvormist justkui saanud nuhtlus, mida on vaja kiiresti likvideerida. Olen mitmeid Kolmiku tänava elanikke näinud treppi kasutamas ja seda aastaid, aga nüüd äkki on päevapealt ohtlik. 
Nõutakse lisaks, et piirkonda läbiv oluline avalik tee ja läbipääs muudetaks samuti tupikteeks. Vahet pole, et Muraste külal on ka naaberkülasid. 
Kusjuures platvormi likvideerimise nõudjaid ei hoidnud tagasi tõsiasi, et seda nõudes mitmed piirkonna lapsed seati fakti ette, et tuleb nüüd keerulisemaid teid bussipeatusteni jõudmiseks kasutada, mitmed protesteerijate endi lapsedki ei saa trepi kaudu otseteed koolini kasutada. Kuid tegelikult kasutati platvormiga seotud probleeme hoopis relvana valla otsustajate vastu, et lapsed ei peaks minema Meriküla kooli õppima vaid Murastes laiendataks koolimaja.

Veel näiteid kohalike nõudlike elanike silmakirjalikkusest. 

Tilgu teed, kus sõidukite jaoks on kitsa tee ja sel kergliiklejate ohutuse tagamiseks kehtestatud kiiruspiirang 40 km/h, kuulutati Muraste elanike poolt ohtlikuks, kuigi selle väite tõestuseks oli esitleda vaid fotosid kihutajatest, kes kiiruspiirangust kinni ei pidanud ja 3-4 korda aastas sõideti kraavidesse. Kuulutati, et Tilgu teed ei saa liiklemiseks kasutada, kuigi kohalikud on terve elu sel teel normaalselt liigelda saanud. Samas aastal 2013, kui avati Muraste kool, ei kuulutanud keegi kooli suubuvat Lee teed liiklejate (laste) jaoks ohtlikuks, vaatamata sellele, et autod pidid üksteisest möödumiseks teepeenardel manööverdama ja kergliiklustee ei olnud valmis ka kuu aega peale õppetöö algust. 

Kolmiku tänaval on aastaid probleemiks olnud sel teel kohalikud kihutajad ja ka need, kes kaugemalt sõidukitega tulnud vaateplatvormile ilusat vaadet nautima. Muraste külaseltsi eestvedajad võtsid vaevaks välja võidelda liikluskorralduse muudatused ja tegid selles osas tublit tööd. Esmalt ilmusid tee algusesse kiirusepiirangud vähem kui 50 km/h, lisandusid mitmed künnised. Mingi aja pärast saadi 6-meetri laiuse tee jaoks vöötrajad koos vastavate liiklusmärkidega (laste mänguväljaku juures). 2016. aastal jõuti nii kaugele, et suur osa Kolmiku tänavast muudeti liikluskorralduslikult õuealaks. Nüüd said sel tänaval jalakäijad ja jalgratturid teed kasutada kogu laiuses selle õigusega, et sõidukite liikumiskiirust piirati jalakäijaga võrdseks (maksimum sõidukitele lubatud liikumiskiirus 20 km/h, aga ühe veidrusena jäeti alles vöötraja liiklusmärgid, mida õuealadel pole vaja kasutada). Isegi politseitalgutel hakati Kolmiku teel kiirustajaid püüdma. Tundus, et liiklusohutus paranes tunduvalt, tänava tagumises otsas said lapsedki julgemalt liigelda. 
Kuid sellest ei piisanud. Vallalt nõuti, et kolmiku tee kõrvale tuleb rajada kergliiklustee (või kõnnitee), et jalakäijad ja sõidukid ikka eraldada. Kuni selle aasta augustini vald panustas sadade tuhandete eurodega, et platvormini kergtee valmiks. Muraste külas on uusi kergteid rajatud mujalgi ja tundub, et see on küla, kuhu on rajatud kõige rohkem kergliiklusteid. Kuid eks see on ju ohutuse ettekäändel isegi mõistlik nõue. Muraste külas on viimase aasta jooksul toimunud kaks õnnetust väikelastega, kes autole ette jäid, turvalisuse nimel ei ole ükski kulutatud euro liiast.

Hiljuti said Kolmiku tänavaga paralleelselt kulgeva ja sellesama Kolmiku tänavaga kaks korda ristuva tänavaga seotud Kolmikkaare tänava inimesed oma tahtmise, et see tänav muuta tupiktänavaks. No eks seegi on ohutusmeede, loodame, et sellest on kasu. Kuid tegu on vaid oma mätta otsas tehtud nõudmisega, ei arvestata piirkonna teiste elanikega.

Nüüd aga olevat Kolmiku tänava inimesed vallalt nõudnud sõidukite jaoks õueala piirangu kaotamist, kuna kergliiklustee on ju nüüd olemas. Autod saaks oma varasema liikumiskiiruse taastada... Kas vaid mulle tundub, et selles soovis on midagi silmakirjalikku?

Millest uuselanikke on küll ilma jäetud, et nii tigedad ollakse?

Olukord on konflikti osapoolte jaoks kontrolli alt väljunud, elatakse välja oma viha selmet mõelda, millest kõik alguse on saanud ja miks me sellisesse seisu oleme jõudnud. Sellest hetkest, kui sain teada, et vaidlustes hakati palkama advokaate ja alustati vaidlusi kohtu abil, kangastus mulle pealkiri "Tõde ja õigus 2020". 
Kurb on see, et kogu saagast on paljuski mõjutatud need, kes ise konfliktis sõna ei saa ega protsesse mõjutada. Nagu Tõe ja Õiguse romaanisarja esimese osa lõpus põgenevad Vargamäelt lapsed seepärast, et õigus ja tahe on olulisemad kui inimesed - tulevikuski ilmselt põgenevad ka meie kandist need lapsed, kelle vanemad teiste kohalikega lõputusse võitlusesse on laskunud.

Märtsist 2018 moodustati Suurupi poolsaare rannikule uus asustusüksus - Meriküla, mis kahandas nii Muraste, Ilmandu kui ka Suurupi küla territooriumi. Kas kõik oleks teisiti, kui Meriküla õppehoone kuuluks Muraste küla alla?

Nii Muraste külas kui Merikülas on viimase kümnendiga toimunud suured muutused. Ühed kohanevad, teised otsustavad aga plakatitega vehkima hakata. Miks see nii on, ei suutnud ma selle kirjutisega lõplikult endale selgeks teha.



Friday, August 14, 2020

Kas Harku vallas on "ohtlikke" kooliteid?

Pealkirjas sisalduva küsimuse vastuseks on, et kiirelt kasvavas vallas toimub palju ja ehitatakse mitmel pool, see on tavaline, et vallaelanikud satuvad vahel teetöödele või piirkondadesse, kuhu autoga kohe mugavalt ligi ei saa. Meriküla õppehoone juurdepääsuga toimuv ei ole midagi erilist. Sõna "ohtlik" on siin teadlikult kirjutatud jutumärkides, sest seni ei ole ma kinnitust mitte kusagilt saanud, et Harku valla teed on sellel liiklejatele ohtlikud.

Tähelepanek, mis muudab praegused protestid silmakirjalikuks: Harku vald on lapsi "ohtlikule" kooliteele ehk teetöid lõpetavatele tänavatele ennegi saatnud. Ja seda isegi nii Muraste kooli avamise ajal kui ka Vääna-Jõesuu kooli valmimise järel, kui nende koolideni ei viinud kergliiklusteed. 

Ja ei mäleta, et Muraste kooli puhul oleks toimunud mingit sellealast kaeblemist. Hiie tee osas kohalik kogukond tegi aastaid tööd, et kergliiklustee koolini saaks pikemaks ehitatud. 

Samas - mul puudub info, et Harku vallas oleks kooli jalutav või rattaga sõitev õpilane jäänud teepeenral auto alla. Meenuvad juhtumid vaid teed ületavate lastega ja nii mõnedki isegi vöötrajal. Andke teada, kui eksin.

Meenutus Lee teest aastal 2014

1. Vald plaanis lapsi "ohtlikule" Lee teele saata siis, kui ei olnud veel selge, kas ohutu koolitee saab õigel ajal valmis s.t 1. septembriks.
Fotol Lee tee 4 kuud enne Muraste kooli valmimist aastal 2014:
Lee tee mais 2014. Kuvatõmmis: Juta Kase (Facebook)

Lisaks kommentaar sama postituse juures:


Allpool foto Lee tee seisukorrast 5 päeva enne Muraste koolis õppetöö algust. Kuidas siis ei kogutud allkirju (kasvõi Muraste ühe maaomaniku mõjutamiseks, kes teetöid bürokraatlike võtetega pidurdas)? Huvitav, miks siis ei korjatud vallavalitsuse otsuse vastu allkirju, et lapsed ei saadetaks enne "ohtlikule" kooliteele, kui see täielikult on valmis?

Lee tee 26. augustil 2014. Foto: Juta Kase (Facebook)

Lee teest pilt samas kohas aastal 2019, sõidukitele endiselt kitsas. Kuidas suured bussid sel teel küll vastusõitvate sõidukitega hakkama saavad? Bussides ja autodes on ju ka lapsed! Retoorilised küsimused - tean, et aasta tagasi korraldati bussiliiklus nii ümber, et buss sõidab kooli juures ühe ringi ja edasi-tagasi liiklemist ei ole (põhjuseks oli eelkõige Muraste kooli parklas manööverdamisprobleemid, mitte kitsas Lee tee).

Lee tee aastal 2019, kuvatõmmis Google Street View (link)

2. Meenutused Hiie teest aastale 2013-2019

Harku vald on lapsi ka "ohtlikule" Hiie teele saatnud ja seda aastaid, alates aastast 2013, kui valmis Vääna-Jõesuu kool. Selle kooli juurde ka 4 (neli) aastat hiljem ei olnud küla poole suunas rajatud kergliiklusteed, kuusehekk piiras Hiie tee servas kõndijate nähtavust detsembrini 2017. Kusjuures Hiie tee on sõiduautode ja busside jaoks siiamaani kitsamgi kui Tilgu tee. 700 m täiendavat küla poole suunduvat kergliiklusteed Lingu teeni sai valmis alles 2019. aastaks.

Hiie tee aastal 2013 suvel, mõni kuu enne kooli avamist õpilastele:

Hiie tee aastal 2013, mõni kuu enne kooli avamist - kuvatõmmis Maa-ameti kaardirakendus (link)

Hiie tee aastal 2011 (2 aastat enne kooli valmimist), see oli selline ka aastal 2017, kuuseheki taga oli siis juba koolimaja:

Hiie tee aastal 2011, kuvatõmmis Google Street View (link), sama pime ja kitsas oli tee ka aastal 2017.

Hiie tee seisukord samas kohas allpool fotol, pilt aastast 2019 - nüüd on kergteed juurde rajatud 700 meetri jagu, Lingu teeni. 

Hiie Tee aastal 2019, kuvatõmmis Google Street View (link)

Aga ülejäänud Hiie tee on siiani kitsas ja kergliiklusteeta (840 meetrit Ankru teeni), kus kohalikud lapsed iga päev koju kõnnivad. Ja kaugemaltki, kui Ankru tee ristist...

Lõpetuseks:

Huvitav, kus olid enne koolide valmimist murelike lapsevanemate silmad Lee tee seisukorra nägemiseks aastal 2014 ja Hiie teel aastal 2013 (Vääna-Jõesuu kogukond siiski oli selles teemas peale kooli avamist aktiivne)? Miks Muraste kooli valmimisel siis petitsioonidega allkirju ei kogutud ja kampaaniaid ei korraldatud, et laste jaoks on koolini tee ohtlik?

Pööran tähelepanu lihtsalt sellele, kuidas huvid võivad aastate jooksul muutuda, kui mängus on poliitika, aga lapsed on "eluohtlikel" teedel ikka hakkama saanud ja Harku valla (koolideni suunduvatel) teede servadel pole minuteada ükski õpilane viimase 10 aasta jooksul viga või hukka saanud, kaasa arvatud Tilgu teel. Julgen väita, et sõidukites viibijad Harku vallas viimase kümne aasta jooksul rohkem viga saanud kui teepeenardel liiklejad.

Kõik ei ole nii must-valge, et Tilgu tee on "ohtlik" või muutub ohtlikuks alates 1. septembrist 2020. Ka seda postitust ei maksa võtta nii mustvalgelt, mõelgem laiemalt kui ainult Muraste vs Meriküla.

Tuesday, May 12, 2020

12 aasta jooksul ei ole Tilgu teel juhtunud ühtegi õnnetust jalakäijatega


Kas neljakilomeetrine teelõik, kus kiiruspiirang on 40 km/h ja 12 aasta jooksul on toimunud vaid 24 liiklusõnnetust, on 99%-l sel teel liiklejate jaoks eluohtlik? Kas olemasoleva info põhjal on alust see sõidutee tunnistada eluohtlikuks 13-aastastele ja vanematele lastele? Kui 12 aasta jooksul ei ole juhtunud ühtegi õnnetust jalakäijatega, kas siis teed on põhjust nii eluohtlikuks tunnistada, et keelata sel teel liiklemine?

Selgitame olemasolevate andmete põhjal välja, kas väidetel on alust.
Allpool oleva info põhjal saan väita, et kõige ohtlikum on see liikleja iseendale, kes sõidukis kiirust ületades teisi sõidukeid riivavad ja puule pihta või kraavi sõidavad.

Võtsin ette avalikus kasutuses statistika, et välja selgitada, kas Tilgu tee on niivõrd ohtlik, kui räägitakse nii kogukonnas kui ka erinevates kirjades. Lisan ka endale teadaolevad õnnetused.
Püüan artikli lõpus jõuda selleni, kas nendel inimestel, kellel Tilgu teel ei meeldi liigelda, on õigus, väites, et Tilgu teel on liiklemine eluohtlik.

Enne, kui midagi väita, on vaja andmeid, mõõtmistulemusi ja vaatlusi. Ja ka prognoose saab teha vaid siis, kui on andmeid, mida saab analüüsida. Seepärast sai artikli koostamine ette võetud, et edasi saaks lähtuda puhtalt arvudest.

Foto suvest 2017, kus tõestatud, et 90-kraadises kurvis on 
isegi kallakust ülesminekul võimalik kurvist otse sõita 
(normaalselt sõites ei ole selles kurvis võimalik sõita üle 35 km/h).

Enne kui jõuan põhiteemani, mõned "postulaadid":

- Kui kiiruspiirangust 40 km/h kinni peetakse, ei ole sõidukid üksteisele ega ka kergliiklejatele ohtlikud. Kolme- neljakümnega liiklev sõidukijuht jõuab reageerida kõikidele ohtudele, mis ette satuvad (kui just tähelepanu teelt mujal ei ole), ka ootamatult ette hüppava looma korral. Libedas, pimedas ja talvel tuleb kiirus kohandada vastavalt oludele, mitte üritada iga hinna eest maksimum lubatud kiirusega või isegi kiiremini sõita. Nagu igal pool mujalgi.
- Merikülale oleks parim, et Tilgu teele suunduks ka edaspidi võimalikult vähe sõidukeid, eriti nende juhtidega, kes ei suuda teel kehtestatud liiklusohutusreegleid järgida. Lapsevanemad ei pea Tilgu teele sõitma, kui nad saavad lapsed panna bussidele. 
- Klooga maantee ristmikust kuni õppekeskuseni võtab 40-ga liiklemine aega 6 minutit. Edasi-tagasi rahulikult sõites ja kaasliiklejatega arvestades umbes 12 minutit. 
- Olen selle poolt, et Muraste kool laieneks Murastes, aga selle laienemise vajaduse veenmiseks on vaja tugevamaid (eelarvelisi) argumente kui loosungitega Tilgu tee eluohtlikuks tembeldamine. Tuleb leida paremaid põhjendusi Muraste kooli laienemiseks, mitte suunata energiat Tilgu tee kohta valeväidete levitamiseks.
- Õnnetuste arv 4-kilomeetrisel Tilgu teel on sama, mis on Klooga maantee lõigul Tilgu tee ja Kolmiku tänava vahel. Kuigi on olemas kergliiklustee, kiiruskaamera ja teeületuskohad, õnnetused juhtuvad. Kas keelame lastel ka Klooga maanteel liiklemise?
Küsimus: Mille alusel väidetakse, et alates septembrist 2020 on õppekeskuses 96 õpilase korral Tilgu teel liiklemine ohtlikum, kui nt sügisel 2016, kui koolis õppis 199 tudengit ja töötas 70 õppejõudu (seejuures 270. inimesest kõik ei ööbinud ühiselamus)? 

Kust andmeid hankisin?

Olen esitanud päringuid maanteeametile ja liikluskindlustusfondile (LKF). Mõlemad asutused omavad andmebaase, kuhu on aastate kaupa kogutud infot kõigi Eesti teedel juhtunud õnnetustest. Miks võtsin andmed alates 2008. aastast? Mitte seepärast, et siis midagi juhtunuks vaid seepärast, et enne 2008. aastat on andmed pea kättesaamatud ja needki ühtsete kriteeriumiteta (nt puuduvad asukohakoordinaadid).

Tilgu tee kõige kitsamal kohal 3. aprillil, kiirust tuli vähendada 20-ni
ja jalutajad tõmbasid veidi koomale - õnnestus isegi kedagi 
riivamata mööda sõita (6 noorukit ja üks koer). Ei juhtunud midagi.


Lühikokkuvõte andmetest

1. Politsei ja liikluskindlustusfondi andmetel ei ole aastast 2008 toimunud ühtegi liiklusõnnetust, kus sõiduk oleks teel liiklenud jalakäijale otsa sõitnud.
See tähendab, et ei ole ühtegi jalakäijat, keda tulnuks Tilgu teelt haiglasse toimetada või surnukuuri (see oleks tähendanud politseiuurimist ja statistikas kajastumist).

2. Statistika järgi on aastast 2008 keskmiselt 2 varakahjuga liiklusõnnetust aastas ja 0,33 õnnetust aastas, kus inimene on viga saanud.

3. Alates aastast 2012 on registreeritud vaid kaks liiklusõnnetust, kus inimene on sõidukis viibides viga saanud.
Üks õnnetus juhtus jaanuaris 2017 teelõigul, mis on mobiilimasti lähistel, suunaga õppekeskuse poole, hea nähtavusega sirge tee (kokkupõrge vastutuleva sõidukiga, lumised olud, lumesadu, kinnisõidetud lumi, pilvine, valge aeg, erielemendita teelõik, kerge tõus, püsikate, sõidukid vastassuundadest, konflikt vastassuundadest otse sõitvate sõidukite vahel teelõigul).


Kuvatõmmis LKF-i andmebaasist


4. Alates 2017. aastast ei ole Tilgu teel registreeritud ühtegi liiklusõnnetust, mis kvalifitseeruks inimkannatanuga õnnetuseks.

5. 2008-2020 kevade seisuga loen kokku, et Tilgu teel on 12 aasta jooksul toimunud 24 liiklusõnnetust, millest inimesed on viga saanud neljas ja jalakäijad mitte üheski, 24 õnnetusest neli on juhtunud ristmikul Klooga maanteel.

Tilgu tee aastal 2009, enne remonti,
kiiruse piirang 30 km/h
6. Stastistika järgi keskmiselt kaks liiklusõnnetust aastas, paaril aastal ei ole toimunud ühtegi õnnetust. Inimvigastustega õnnetusi on 12 aasta jooksul neli, see teeb 0,33 vigastatuga õnnetust aastas (2 nendest jalgrattal Klooga maantee kergliiklusteel ja 2 vigastada saanut sõidukis viibides). Nendest juhtumitest 19 on õnnetused, mil inimesed viibisid autos. Kaheteist aasta jooksul on statistika järgi 5 teelt väljasõidud, 17 kokkupõrked teise sõidukiga ja 2 jalgratturile ettejäämine. Ja mitte ühtegi õnnetust jalakäijatega.

Andmed mustvalgelt aastate kaupa

Andmed: Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) 2020

2008 - üks registreeritud liiklusõnnetus: "Vastassuunavööndisse sõit". Täpsemad andmed puuduvad. Tee oli siis oluliselt kitsam kuni sügiseni 2010.

2009 - kolm liiklusõnnetust: kaks vastassuunavööndisse kaldumist kokkupõrkega ja üks õnnetus lihtsalt juhitavuse kaotusega.

2010 - kaks liiklusõnnetust. Mõlemad õnnetused olid autode kokkupõrked, üks vastasuunas sõitjaga mobiilimasti lähistel kurvis ja teine Romantiku tee ristmiku juures kurvis, kus üks sõiduk sooritas teisest möödasõitu. Blogipostitustes kurdetakse teel kihutajate pärast. Statistikas kajastatud kahe õnnetuse kohta (väga rasketes lumeoludes) on teavet jagatud ka blogis 9. veebruaril 2010. Tilgu tee rekonstrueeriti sügisel 2010.

2011 - üks õnnetus, täpsemad andmed liiklusõnnetustest puuduvad (kahju 474 eurot).

2012 - kolm liiklusõnnetust - üks kraavisõit (isikukahju, fotod õnnetusest detsembris 2012, vt eespool lühikokkuvõttest nr 3), teine õnnetus Tilgu sadama parklas manööverdamisel (varakahju) ja kolmas kohas, mis on enne 90-kraadist kurvi (varakahju).

2013 - üks liiklusõnnetus detsembris statistika järgi - sirgel teelõigul tagant otsasõit. Prügiauto väljasõit jaanuaris ei kajastu statistikas.

2014 - statistilised andmed liiklusõnnetustest puuduvad. Üks jalgrattur sõitis teise ratturiga suheldes suurel kiirusel kallakust alla ja elektripostile otsa (olin pealtnägija ja kiirabi kutsuja).

2015 - viis liiklusõnnetust Tilgu teel, üks kokkupõrge vastutulijaga sirgel ja hea nähtavusega teel (keset suve, asjakahju), teine kokkupõrge kurvis vastusõitva sõidukiga, kiirused ei ole teada (asjakahju) ja kolmas on teel peatunud auto iseeneselik liikuma hakkamine. 2015. aastal toimus ka kaks autode kokkupõrget Klooga maanteel Tilgu tee ristmiku juures. Sisekaitseakadeemia otsustas lõpetada tegevuse Murastes (aga mitte Tilgu tee pärast).

2016 - üks liiklusõnnetus 90-kraadise kurvi juures, viga sai sõiduk ja liiklusmärk  (asjakahju). Detsembris lisaks üks otsasõit metskitsele, mis statistikas ei kajastu (kurvis kiirus 75 km/h). Meriküla õppekeskus jäi aasta algusest alates tühjaks.

2017 - kaks liiklusõnnetust statistikas, üks viimasel sirgel õppekeskuse poole, kus üks auto üritas teisest mööduda (isiku- ja asjakahju) ja teine 90-kraadise kurvi juures (kraavisõit, asjakahju).

2018 - üks liiklusõnnetus Klooga mnt ristmikul, statistika järgi Tilgu teel õnnetusi ei juhtunud, vaid ristmikul Klooga maanteega on üks (kergteel liiklev?) jalgratas kokkupõrkel autoga viga saanud (asjakahju, inimene haiglaravi ei vajanud). Meriküla õppekeskust hakkas kasutama Kaitseliit, algasid trennid lastele.

2019 - kaks liiklusõnnetust Klooga mnt ristmikul, üks on autode kokkupõrge, teine (kergteel liikleva?) jalgratturiga kokkupõrge, mil inimene sai viga (isikukahju). Tilgu teel õnnetusi ei registreeritud.


2020 - kaks õnnetust, liiklusstatistika ei kajasta tänase seisuga ühtegi liiklusõnnetust (13.05.20), aga teada on üks otsasõit metskitsele sirgel teelõigul ja üks teelt väljasõit Merekindluse tee ristmiku juures (10. veebruari paiku).

Alloleva tabeli on koostanud LKF (kirjas ei ole õnnetusi, mida ise tean, aga ei ole kajastatud statistikas):

Tabel on koostatud LKF-i ametnike poolt, paremal äärel on minu täiendused

24 õnnetust 12 aasta jooksul. On see palju? Kui kellelgi on veel andmeid õnnetuste kohta, mida siin ei kajastatud või millest on olemas fotod, siis palun jagada.

Millised kohad on statistika järgi kõige ohtlikumad?

Kõige ohtlikumad kohad on 90-kraadine kurv, kurv Merekindluse tee ristmiku juures ja Klooga maanteega ristmik. Nendes kohtades, kus tee on kõige kitsam (truupide kohal), ei ole ühtegi õnnetust olnud. Ka mitte selles kohas, mida on näidatud Muraste bussivideos (valiti kõige kitsam koht teel).

Kohapealsete naabrite sõnul on 90-kraadises kurvis õnnetusi olnud 3-4 tk aastas, enamik neist ei jõua liiklusõnnetuste statistikasse (korvab kas kaskokindlustus või oma rahakott).

Augustis 2018 on tehtud maanteeametile ka järgnevad ettepanekud järsu kurvi ohutumaks muutmiseks:

  1. Vähendada lubatud sõidukiirust antud kurvis 40 km/h pealt kuni 20 või 30 km-ni/h. Libedate teeoludega ei ole võimalik seda kruvi suurema kiirusega läbida,
  2. Märkida nimetatud kiiruspiirangud ka teekattele, nii nagu seda läheduses asuvate teedega (näiteks Kõrgemäe teel) on tehtud,
  3. Panna üles liiklusmärgid „Lapsed teel“,
  4. Paigaldada mõlemale poole kurvi, piisava vahemaaga kiirustõke (künnis),
  5. Võimalusel paigaldada kurvi kiirust registreeriv ja liiklejatele sellest märku andev seade/radar (sarnaselt Tabasallu sissesõiduga Muraste poolt).

Talviti on 90-kraadine kurv kihutajate jaoks ohtlik,
seda enam, et kurv on järsu kallaku lõpus.
Kindlasti on vaja riske selles kohas vähendada.

Tilgu teel on jätkuvalt suurimaks ohuks need, kes sõidavad kiiremini kui 40 või isegi 50 km/h, mitte tee ei ole iseenesest ohtlik. Kiirusepiirang ei ole niisama kehtestatud, see on just ohutuse parendamise eesmärgil tehtud.

Teiseks on ohtlikud tormides teele langevad puud, klindi vajumine tee servas, metsloomad, tee ääres parkivad autod (keelule vaatamata) ja alles kõike peale seda on ohuks teel jalakäijad (nt pimedas helkuri või valgustuseta). Aga jalakäijatega õnnetuste kohta meil andmed puuduvad. Null.

Kui kõik sõidukitega liiklejad suudaksid 40-ga liigelda ja järsus kurvis 30-35-ga, siis annaks kõik selleks panuse, et Tilgu tee oleks ohutum. Kui kiirusepiirangust kinni ei peeta, siis on Tilgu tee liiklejatele ohtlik ja kihutajad ei ole Merikülla oodatud. Ka tee laiendamine ei tooks kasu, sest siis suureneksid kiirused ja kihutajate arv veelgi. Kitsas tee on just ohutusmeede kiiruste kontrolli all hoidmiseks.

Tilgu  teel on probleemiks sõidukitega kihutajad, mitte Tilgu tee ise. Kuigi Tilgu teel on võidu sõitjaid, kihutajaid ja mootorratturied, kes on teel liigelnud kiiremini kui lubatud (isegi 70 km/h), ei ole sellele vaatamata juhtunud traagilisi õnnetusi. See on pisut kui ime, aga ega selle teadmisega tasu jääda loorberitele puhkama. On vaja välja töötada toimivad lahendused, et edaspidi Tilgu teel ei tekiks kellelgi tahtmist kiirust ületada. Siis on tee turvaline ja ohutu, kui kihutajaid saame vähemaks.

Ristmiku kohta kogutud statistika

Tilgu tee ja Klooga maantee ristmikul toimunud õnnetused 2012-2020 märtsini (2015. aastal kaks õnnetust, 2018. aastal kaks ja 2019. aastal samuti kaks), kusjuures Tilgu tee ristmiku juures oli kuni veebruarini 2020 maanteel kiiruspiirang 90 km/h (nüüd on 70 km/h).





Võrdluseks Kolmiku tee ristmik, kus viimase 3 aasta jooksul on toimunud 5 liiklusõnnetust. Kiiruspiiranguga 50 km/h ja kiiruskaamera olemasolul.




Võite andmetes ise veenduda LKF-i õnnetuste andmebaasist ja otsida maanteeameti avaandmetest MALIS.

Andmete täpsusest


Kohustuslik teavitus sellest, et andmebaasides sisalduv info ei kajasta 100% juhtunud õnnetusi (tesktsid maanteeametilt ja LKF-ilt):

Miks maanteeamet ei ole sõiduteed juba sulgenud?

Kui Tilgu tee oleks ohtlik (mitte ainult õpilastele), siis tuleks tee sulgeda päevapealt, juba täna (mujal on meetmeteks olnud ka ümbersuunamised ja kiiruste vähendamised).
Kui peab paika väide, et jalakäijate jaoks on Tilgu tee ohtlik, olenemata kehtestatud piirkiirusest 40 km/h, siis tuleb piirkiirust vähendada 30 km-ni tunnis?

Kuid seda ei ole vaja teha, kui tee on juba aastast 2010 rekonstrueeritud varasemast oluliselt ohutumaks ja laiemaks ja ülevalpool toodud statistika järgi on viimasel kaheteistkümnel aastal Tilgu teel registreeritud õnnetusi vaid 24 ja jalakäijatega mitte ühtegi.
Kui lugeda erinevaid kirjavahetusi ja infot, mida maanteeamet on avaldanud, siis minul ei õnnestu kuidagi välja lugeda, et maanteeamet hindab iseeenda vastutuse all olevat sõiduteed sel liiklejatele ohtlikuks või kasutaks terminit "koolitee", mida ei leia liiklusseadusest. 
"Liiklusohutuse seisukohalt tundlik objekt" on midagi muud kui ohtlik tee. Mis mõttes on tundlik? Kogukonna ebaproportsionaalse huvi tõttu on tundlik? Või on konnade hukkumise tõttu tundlik? See kirjast ei selgu. 
Olen lugenud kirja, mida presenteeritakse kui maanteeameti seisukohaks, et Tilgu teel liiklemine ei ole ohutu, siis ma ise seda kirja lugedes ei loe kuskilt välja, et praeguses seisus ja praegu kehtestatud kiiruspiiranguga Tilgu tee oleks tunnistatud ohtlikuks. Maanteeamet kirjeldab, et Tilgu teed on võimalik ohutumaks muuta, aga teetaskud ohutuse taset paremaks ei muudaks (st on vaja muid ettepanekuid). See ei ole kuskilt otsast hinnang tee praegusele seisukorrale. 
  
Maanteeamet kirjeldab, et hea oleks muuta teed meetri võrra laiemaks, aga see ei tähenda, et praegu tee oleks oma kiirusepiiranguga ja muude liikluskorralduslike meetmetega ohtlikuks tunnistatud. Kuidas maanteeamet saab ohtlikuks tunnistada tema vastutusalas olevat teed? Kui amet seda tunnistaks, peaks amet liiklemise sellele teel kohe lõpetama kuni vastavate meetmete täideviimiseni.
Iga tee peab olema ohutu kõigi sel liiklejate jaoks ja ei tehta vahet, kas on koolitee, töölesõidutee, maalesõidutee või haiglasse sõidu tee. Ja ma arvan, et maanteeamet on palju juba teinud, et Tilgu tee oleks veel ohutum ja eelmainitud kirja järgi plaanib lisada meetmeid, et ohutust suurendada.

Oleneb, millega võrrelda

Kas lapsed, kes on vanuses 13+, on Tilgu teel suuremas ohus kui laps nt Kadrioru Saksa gümnaasiumis, kus kooli külje alt liigub läbi mitu tuhat autot päevas?

Taas toon võrdluse. 2016. aasta sügisperioodil õppis ja töötas sisekaitseakadeemia kolledžis 270 inimest. Ja siis õppisid politseinikud, kellest kõik ei elanud ühiselamus, umbes 65 töötajat kohe kindlasti mitte. Mäletan, et hommikuti vooris tunni aja jooksul ikka mitukümmend sõiduautot mööda, vähemalt üks suur buss Piritalt mõne üksiku õppejõuga, paar kaubaautot (söökla jaoks) ja Tilgu teel tehti vahel ka samal ajal jooksutrenne (hommikuvõimlemist). Kui hommikul umbes 30-40 külaelanikku tunni jooksul sõitis autoga tööle, siis igaühele tuli vastu vähemalt 10-15 sõidukit. Liikluskoormus sel teel oli 500+ autot päevas. Ja kui palju juhtus sel aastal õnnetusi? Üksainuke, mis on statistikas kajastatud, ja see juhtus veebruaris 90-kraadise kurvi juures, kus sõiduk ajas teepervel liiklusmärgi pikali.
Võrdluseks veel üks näide: Klooga maanteel Tilgu tee ristmikust Kolmiku tänava ristmikuni on 2012-2020 ajavahemiku jooksul toimunud umbes 30 õnnetust (sama pikk lõik, kui on Tilgu tee), millest kolm on isikukahjudega. Tilgu teed suvalises kohas ületada on tükk maad ohutum, kui Klooga maanteed.

Alles hiljuti, 10. mail sõitis Kivimurru tänaval sõiduk otsa 6-aastasele mopeedijuhile, kes viidi haiglasse. Kas peaks kõigil alaealistel sel teel liiklemise keelama? Igal pool juhtub, mitte ainult Tilgu teel. Aga Tilgu teel on ka suuremate liikluskoormuste korral vähe juhtunud.

Harku vallas on kümneid kilomeetreid selliseid teid, mis on talviti pimedad, on kurvilised ja kitsad, lapsed teepeenardel kooli või kodu poole ukerdamas, on teedel kihutajaid, talved käivad üle ja päike paistab samamoodi. Harjumaal on selliseid teelõike sadu ja Eestis tuhandeid. Ja julgen väita, et Eestis on palju ohtlikumaid teelõike kui Tilgu tee.

Minu arvates on Maanteeamet külaelanike arvu arvestades teiste piirkondadega võrreldes proportsionaalselt palju enam summasid kulutanud, et tee oleks ohutum ja plaanib veelgi ressursse alla panna. Suvel peaks valmima ka tee aluspinna analüüs, mis näitab, kui palju on vaja ressursse lisada, et vajuvaid kohti kindlustada.


Mis juhtub edasi?

2020. aasta sügiseks on plaanitud 96 õppekohta Meriküla õppekeskusesse. Õpilastele ligipääs põhiliselt bussidega. Sellist liikluskoormust on Merikülas ka enne olnud.
2021. aasta sügisest hakkab Merikülas õppima kuni 170 õpilast ja
2022. aastast plaanitakse 216 õpilase jaoks õppetööd jätkata.


Selleks sügiseks on lubatud teel täiendavaid ohutusmeetmeid kasutusele võtta (nt künnised?). Aastaks 2021 on lubatud, et on olemas uus juurdepääs kergliiklejatele ja analüüsitud, kas Merikülla rajatakse veel üks juurdepääs, selleks ajaks, kui õpilaste arv kasvab 170-ni.

Kiirabi ei ole kunagi tulemata jäänud, tuletõrjeautod on ka jõudnud. Autod mahuvad üksteisest mööda nii suured kui väikesed. Kolonnid, mida tekitavad lapsi trenni viijad ja Tilgu sadamasse talisuplemisele sõitjad, on juba aastaid kestnud vahejuhtumiteta. Viimasel kahel aastal on Tilgu teel periooditi sõitnud suured veokid, mis Tilgu sadama muulile täidet ja kive vedasid, sõitsid suured treilerid ekskavaatoritega. Ma ei tea ühtegi juhust, et need veokid oleks õnnetusse sattunud, kuigi olin mitmel korral tunnistajaks, et mõni veokijuht ei pidanud kiiruspiirangust kinni (sadamas olen sel teemal ka nendega vestlusi maha pidanud).

12 aasta jooksul on tee olnud suletud kokku umbes 5 korda (teele kukkunud puud või peatunud sõidukid, millest kohe pole mööda saanud). Elu on siin kestnud ka enne 2020. aastat. Saame ka järgmisel õppeaastal hakkama, seni kuni koolis õpib 96 õpilast.

Loodan, et liikluskoormus ei suurene ka 2021. aasta sügisest.

Loe lisa

Merikülla viib vaid üks tee (2009)
Tilgu tee servale paigaldati põrkepiire (2009)
Avati bussiliin Tabasalust Merikülla ja tagasi (2009)
Heakorratöödele sõitnud veok vajus teepervel (2010 mai)
11414 - Tilgu tee sai maanteeameti hallatavaks teeks (2010 märts)
Laiutajad ja kihutajad teel (2010 aprill)
Algas Tilgu tee ümberehitus (2010 september)
Tilgu tee laiendus sai valmis (2010 november)
Kihutajad Tilgu teel sõidavad kraavi ja puudele sisse (2012 kevad)
Must jää viis teelt mitu autot (2013 jaanuar, teel ei olnud veel karedat killustikukihti)
Tilgu teel sõidab 500 autot päevas (2018)
Tilgu teel liigub palju metsloomi (2018)

P.S.

Liiklussagedus nende aastate jooksul on Tilgu teel keskmiselt 500 autot päevas (see teeb kaugelt üle 100 tuhande sõidu aastas).

P.S.S. 21.05.20:

Käesoleva postituse avaldasin 11. mail, 18. mail avaldati Muraste kogukonna dokumendiregistri lehel "uudised" väiteid, peale mida otsisin seal viidatud ekspertide koostatud dokumentidest sõna "ohtlik".

4 hinnangut Tilgu teest:
  • Maanteeamet Tilgu teest - pdf - ei ole ühtegi lauset selle kohta, et tee on praegustel tingimustel (kiiruspiirang 40 km/h) liiklejatele ohtlik, mille tõttu peaks liikluse peatama.
Kas liiklusohutuse seisukohalt "tundlik" objekt on automaatselt nii ohtlik, et sellel keelata liiklus?

  • Politsei käsiraamatus Tilgu tee ohtlikkusest (lk 39-41) - pdf - kasutatakse väljendit "halb juurdepääs", mitte "ohtlik tee". Probleemiks on kiiruseületajad, mitte tee ise (kas me peaks tee kiiruseületajate jaoks laiemaks tegema?). Kus on dokumendis väljend "ohtlik"?


  • Tehnika Kõrgkooli transpordi- ja liikluskorralduse õppekava juhi kommentaar, miks ei ole mõistlik Tilgu teed kasutada kooliteena: pdf
Kas dokumendis sisalduv fraas "on üsna problemaatiline" on sama, mis "ohtlik tee"? Õppekava juht on mõõtnud vaid sõidutee laiust, aga ei ole arvestanud sõiduteele seatud liikluspiiranguid, et ohutust tagada ja ei ole arvestanud liiklusõnnetuste statistikaga, mis peaks sellisel lektoril olema esmane infobaas.

  • Vabatahtlike päästjate hinnang Tilgu tee sobivusest kooliteeks: pdf
Mitu korda on vabatahtlikel päästjatel Merikülla sõit ära jäänud? Mitu korda on Tilgu teel olnud sõidukitega ligipääs päevasel ajal tõkestatud kauem kui 4 tundi? 
Kohatu on Meriküla võrdlemine saarega - miks eeldatakse, et Merikülast saab minema vaid sõidukitega ja ainult mööda Tilgu teed? Kas lapsed ohu korral jala ei oska koolist eemale liikuda?

Pealegi kas Muraste vabatahtlikud päästjad hinnangu andmisel on väga sõltumatud? Õiguskantsleri kirjas on viidatud professionaalsete päästjate hinnangule, mis väidab midagi muud.


Mul tekib küsimus, et kas Muraste kooli kogukonna eestvedajad on Tilgu tee (pimesi?) ohtlikuks kuulutamisel üldse lugenud ekspertide dokumente või on neid lugedes teinud vaid meelevaldseid kontekstidest väljarebimisi?


Veelkord - kui soovitakse Muraste kooli laienemist kohapeal, on meie kõigi jaoks vaja tugevamaid argumente kui sõidutee ohtlikus kuulutamine. Sõidutee, millel on ohutuse tagamiseks kehtestatud liiklemise reeglid, ei saa olla a priori iseenesest ohtlik. Eelarvelisi põhjendusi ja teaduslikel alustel põhinevaid prognoose on vaja välja tuua, mitte erinevaid kirju ja dokumente tõlgendades kuulutada, et tee on eluohtlik...

Mitu last on bussis, mis sõidab Tilgu teel 40 km/h, saanud viga viimase 12 aasta jooksul?

Monday, April 20, 2020

Eesti Päevaleht: Muraste vs Meriküla


Olen allpool kollase värviga esile toonud väited, mis minu hinnagul ei vasta tõele (näiteks Muraste 6-klassiline kool ei koli kuhugile).

Pealkiri: Muraste kooli ümberkolimisel tekkinud liikluskorraldus tekitab lastevanemates hirmu.

Muraste lapsevanema Evelin Tiiriku avalik kiri:

Hea Harku vallavanem Erik Sandla!

Ma pöördun Sinu poole suure murega. Sama suur mure on ka 1000 teisel vallaelanikul, lapsevanemal ja õpetajal, kes allkirjastasid palve peatada Muraste kooli kolimine Merikülasse, mille tõttu peavad meie lapsed septembrist ette võtma Eesti ohtlikuma koolitee.

Hea vallavanem, Sinu eestvedamisel surub vald koroona-kriisi varjus läbi Muraste põhikooli kolimist kohta, mis pole selleks sobiv. Sa surud seda lihtsalt kohta, kus vallal on ripakil kinnisvara, mitte sinna, kus elavad Sinu inimesed.

Mäletad, Sa lubasid lapsevanematele avalikult, et kolimine toimub ainult juhul, kui vald tagab lastele turvalise koolitee. Nüüd on selge, et seda kooliteed septembriks ei tule. Koolini viib vaid kitsas, valgustamata ning jalakäiguteeta riba. Sinna ei mahu kaks autot kõrvuti sõitma, rääkimata jalutavatest lastest ja koolibussist. Kas sa isiklikult saad lubada, et ükski laps ei ürita mööda seda teed jala või rattaga koju minna? Ja kõik lapsed saavad alati koolibussi peale ning ükski ei jää maha ega satu omapäi ohtlikule teele rändama? Kuidas saaksidki Sa seda kõike lubada? Ja kas ei ole omamoodi jabur, et Sa oled tekitanud olukorra, kus tuhatkond mures inimest Sinult sellist lubadusi ootavad?

30 meetrit pankrannikut

Sa tead, et sügisel pole ühtegi turvalist kooliteed 30 meetri kõrgusest [tegelikult on klindi kõrgus 20 m - M.V märkus] pankrannikust alla. Ja seda ajal kui nii kooli minek kui tulek jääb tihti kottpimeda peale. Kas Sa oma lapse eluga niimoodi oleksid valmis riskima? Lihtsalt sellepärast, et vald ei oska kaelas oleva kinnisvaraga miskit muud peale hakata?

Sa tead, et vallale on kirjutanud oma pöördumised nii Muraste kooli hoolekogu, kooli direktor ja kooli 36 õpetajat. Kolimise vastu on oma allkirja andnud juba 1000 inimest [mis oli aga küsitluse tegelik eesmärk?- M.V märkus]

Maanteeamet andis ametliku hinnangu, et valla pakutud teelahendus ei sobi. Kas te võtsite riigiameti ekspertide hinnangut kuulda? Oh ei, te hoopis kaebasite selle edasi!

Sulle ei loe, et kaks tehnikakõrgkooli eksperti on selgelt öelnud: see koolitee ei ole ohutu. Sulle ei lähe korda, et kohalik koolibussi juht ütleb: see tee on ohtlik. Sulle ei lähe korda, et siinse päästekomando eestvedaja kinnitab: päästeautodel on õnnetuse korral koolini väga raske jõuda ning hoone asukoht ei ole seetõttu lasteasutuseks sobilik. Nad kõik ütlevad "ei", aga Sina tahad ikka oma ripakil kinnisvarast lahti saada.

Hea vallavanem Sandla! Meie ja meie lapsed oleme valmis sügisel kitsastes oludes vanasse kooli minema kui Sina meid, kooliperet ja turvaeksperte ainult kuulaksid. Palun mata maha oma plaan, mis teeks Harku valla üle Eesti kuulsaks, kui kogu riigi kõige ohtlikuma kooliteega valla!

------
Tilgu tee suvel 2019 , kuvatõmmis Google Street View (link).


Vallavanem Erik Sandla vastab: koolipidajana tuleb vallavalitsusel tagada nõuetekohane õpikeskkond

Harku vallas on viis kooli, millest ühel on gümnaasiumiaste. Valla käesoleva aasta haridusvaldkonna eelarve on üle 20 miljoni euro, mis moodustab üle 60% valla eelarve kuludest. Kõiki rahastamisotsuseid tuleb vaadata vallaüleselt ja pikas perspektiivis nii kohalike elanike arvamusi kui ka valla võimalusi arvestades.

Möödunud aasta veebruaris otsustas Harku vallavolikogu avada Muraste-Suurupi kandis kolmanda kooliastme ja kohustas vallavalitsust avama juba samal sügisel piirkonnas põhikooli 7. klasse lähtuvalt õpilaste arvust. Seda hoolimata sellest, et Harku valla seni kehtiv arengukava ei näinud ette Muraste kooli laienemist 9-klassiliseks kooliks ning seda ei toetanud enamus Harku valla haridusasutuste juhte. Harku vallavolikogu kuulas ja arvestas koolipere ja kooli hoolekoguga ning andis siiski võimaluse avada seal piirkonnas kolmas kooliaste.

Muraste-Suurupi piirkonnas kolmanda kooliastme avamise vajadustest ning senisest ruumipuudusest tingituna võetakse kasutusele täiendav õppehoone. Järgmisest õppeaastast saab jätkata seal piirkonnas III kooliastmes (7.-8. klass) õppimist samuti Tabasalu Ühisgümnaasiumi koolitusloa alusel, aga siis juba Merikülas.

Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses õppe korraldamiseks on praeguseks juba olemas päästeameti kooskõlastus. Terviseameti kooskõlastus täieneb pärast vastavate aineklasside sisustamist. Sealsed ruumid on hoolikalt üle vaadatud ja kaardistatud. Riikliku õppekava täitmiseks on üldkasutatavad ja kõigi ainetundide läbiviimiseks vajalikud ruumid olemas. Praegu täpsustatakse ruumilahendust ja valmistatakse ette hanget õppeks vajaliku sisustuse ostmiseks.

Turvalisus on meile väga oluline ja seda on väljendanud kõik volikogu komisjonid ning töörühmad. Nõustume, et Meriküla spordi- ja õppekeskusesse viiv Tilgu tee on kitsas, kuid see on heas korras riigitee. Tilgu tee kui riigitee omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet, kes tagab riigitee korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Veebruaris Maanteeameti poolt teostatud ülevaatusel Tilgu teel puuduseid ei tuvastatud.

40 km/h kiiruspiirang

Liiklejate ohutuse tagamiseks on teel kehtestatud kiiruspiirang 40 km/h. Õpilaste turvalise koolitee tagamiseks oleme planeerinud sellest sügisest lapsi kooli transportida Tilgu teele sobivate väiksemate koolibussidega ja järgmise aasta alguses, pärast Muraste trepi rekonstrueerimist, on peale koolibussi võimalik kooli liikuda turvaliselt ka rekonstrueeritud allapääsu kaudu ja valgustatud kergteed kasutades.

Kui võimalustest rääkida, siis täna on vallal olemas Merikülas Spordi- ja Õppehoone. Selle kasuks räägib see, et olemasolevas väga heas korras õppekompleksis on olemas kõik vajalikud ja nõuetekohased ruumid õppetöö korraldamiseks, vajades üksnes veidi kohendamist. Lisaks pakub Meriküla hoone häid võimalusi mitmekülgsete huviringide läbiviimiseks. Võimalik on korraldada eri spordiringe, näiteks saalihoki, jalgpall, korvpall, võrkpall, sukeldumine. Kuna kompleksis on kaks lasketiiru, saab tegeleda ka laskespordiga. Endise kolledžihoone kasutuselevõtt on ka vallaelanike maksuraha kulutamise seisukohast selgelt kõige mõistlikum valik.

Usume, et pakutud lahendus loob vajalikud õppekohad kogu piirkonnale - Ilmandu, Muraste, Meriküla, Suurupi, Vääna-Jõesuu, Naage külade lastele. Kooliastmete paiknemine eraldi õppekohtades annab eakohase õpi- ja kasvukeskkonna nii nooremale kui ka vanemale kooliastmele. Järgmisel aastal valmivad taristuprojektid muudavad ka õpilaste koolitee lühemaks ja mugavamaks.

Tilgu tee aastal 2011, kuvatõmmis Google Street View (link)

Blogija kommentaar:

Pööran tähelepanu lihtsalt sellele, kuidas huvid võivad aastate jooksul muutuda, kui mängus on poliitika ja suured rahad, aga lapsed on "eluohtlikel" teedel ikka hakkama saanud ja Harku valla koolideni suunduvatel teedel pole minu teada keegi surma saanud.

Ettepanekud:
Palun veelkord Muraste kooli kogukonda ja nende toetajaid, leidke Muraste kooli laienemiseks paremaid argumente kui Tilgu tee ohtlikuks kuulutamine, kus on enam kui 20 aastat bussid ja kõik sõiduautod hakkama saanud.

Palun rääkige kõigi vallavolikogu liikmetega ning kirjutage-kirjutage-kirjutage neile, et nad otsustaksid muuta Tabasalu Ühisgümnaasiumi põhimääruse seda punkti, kus on kirjeldatud, et TÜG tegutseb Lee teel kuni 31. augustini 2020! Petitsioonide ja ajakirjanduse kaudu suhtlemisel me ei jõua kompromissini!

Palun leidke paremaid ettepanekuid Muraste kooli laienemiseks valla suunas lobitöö tegemisel, ehk valla eelarvest leiate veenvamalt, kust mujalt kulusid kokku hoida ja äkki kogukond paneb ka omaltpoolt õla alla, et Muraste kooli laienemist rahaliselt toetada? Eestis on ju mitmeid kogukondi, kes on oma taskust annetanud kümneid tuhandeid eurosid, et kool jätkaks või rajataks neile sobivas kohas. Ehk naaberkülade ja isegi Meriküla elanikud tuleks korjandusega kaasa? Siis ei peaks lapsi hommikuti oma autodega Tilgu teel sõidutama.

Friday, April 17, 2020

Vallaeelarve on kui ühendatud anumad – ükskõik, kuidas liigutad, veetase selles jääb samaks

Võtsin vastu Muraste kooli kogukonna ühe esindaja väljakutse ette võtta arvutus või kalkulatsioon, kas kogu valla elanike jaoks on kasulik Muraste kooli laienemine kohapeal või kunagise SKA Muraste kolledžihoone kasutuselevõtt (praegune Meriküla spordi- ja õppekeskus). Ma ei pretendeeri eelarvelistele täpsustele, püüan mastaape hoomata. Kel on soov numbreid täpsustada, siis saan oma kalkulatsioonis täiendada.

Minu ette võetud ja pigem allapoole ümardatud summadega kalkulatsiooni järgi Muraste kooli (või ükskõik, millise samas mahus haridusobjekti) laiendamata jätmise ja Meriküla õppekeskuse kasutusse võtmisel hoitakse järgmise viie aasta perspektiivis kokku 3,2-4,7 miljonit eurot. Kust see summa tuleb, vastus loo lõpupoole.

Muraste kool valmis 2014, ruutmeetreid 3300 - 2,5 miljonit, ruutmeetri hind 758 eurot.
2018. aasta juurdeehitusega lisati 1100 ruutmeetrit - 1,5 miljonit, ruutmeetri hind 1363 eurot
Nelja aastaga ehitushind kahekordistus (oma osa siiski ka sellel, et väiksema objekti ruutmeetri hind on ka mingi suurusjärgu võrra kallim).

Muraste kool vajab juurde 45% praegusest suurusest ehk siis umbes 1980 m2. Kool kasvaks rohkem kui 6300 ruutmeetriseks, kommunaalkulud järgnevatel aastatel ka suureneks. 2014. aasta majaga võrreldes valmiks pea 2x suurem maja.

Praeguste ehitushindade juures vähim hind minu teada on 1500 eurot ruutmeetrile pluss käibemaks, 2018. aastal kulutatud 1360 euroga enam hakkama ei saaks, kuigi kriisi ajal võib hind pakutud 1500-st allapoole kukkuda (kuid laenuintressid võivad kerkida).
Muraste kooli potentsiaalsel laiendamisel võtaks täna siiski selle hinna aluseks, kokku siis läheks ehituseks vaja 3,0-3,5 miljonit koos käibemaksuga. Lisaks ka veel vaja teha täiendavad lisakulud: detailplaneeringud, projekteerimine, mööbel ja nt Muraste kooli parkla ja Lee tee laiendamine, aeg asjaajamisele ja ettevalmistustele jm. Aastaga seda kõike teha ka ei jõuaks.

Muraste kooli ülalpidamine maksab praegu 700 tuhat aastas koos palkadega, kui kooli suurendada 45%, siis võtame "jämedalt", et peale laienemist on kulud ümmarguselt 1 miljon aastas (ümardasin allapoole).

Meriküla õppekeskuse kommunaalkulud on kuskil 180 tuhat aastas (kulude allikaks Meriküla õppekeskuse ülevõtmise hind, mis sisaldas viimase kolme aasta tühjalt seisnud maja kulusid). Kui see Meriküla õppehoone jääb Muraste kooli laienemisel tühjaks, siis kahe kooli peale on kulud kokku 1,2-1,3 miljonit aastas (laienenud Muraste kooliga).
Aga kui kasutada ka Meriküla ruume õppetööks (ja Muraste ei laiene), siis Muraste 6-klassilise kooli kulud jäävad endiselt 700 tuhande juurde ja Meriküla õppekeskuse kulud esimesel aastal ilmselt umbes 300 tuhande euro juures. See teeb majanduskulusid kahe kooli peale kokku 1 miljon aastas.

Igal aastal tuleks valla jaoks vähemalt 200 tuhat vähem kulusid kui Muraste kooli laienemise korral ja seejuures juurdeehitusele ei ole kulunud 3,5 miljonit (+laenuintressid, mis pigem järgnevatel aastatel tõusevad).

Kui ühendatud anum viltu ajada, siis mõnes anumas hakkab üle ajama ja mõnes võib puudu jääda. Skeem Vikipeedia artiklist Ühendatud_anumad

Nüüd võib arvutada, kui palju on valla jaoks kulud 5 aasta perspektiivis siis, kui kasutatakse mõlemat koolimaja ja kui palju siis, kui Muraste on kasvanud suuremaks ja Meriküla on alakasutatud. Ma oma kalkulatsiooni järgi leian, et 5 aastaga hoitakse Meriküla õppehoone kasutusele võtmisega vähemalt üks miljon eurot vallaeelarve raha kokku, 5x200 tuhat eurot (ja lisaks jääb kulutamata vähemalt 3,5 miljonit + laenuintressid).

Ma oma arvutustega leian, et Muraste kooli laiendamata jätmisel ja Meriküla kasutuselevõtul viie aasta perspektiivis vald hoiab kokku rohkem, kui 4,7 miljonit.
Juurdepääsuteede parendamisele ja bussiliiklusele kulub (viie aasta lõikes) kokku umbes 1,9 miljonit + hoolduskulud igal aastal. Kuigi see summa pole otseselt Merikülas õppetöö avamisega seotud, aga aitab alternatiivse ligipääsu rajamist Muraste küla ja mereäärse piirkonna ühendamisel, mida Muraste külaselts on oma arengukavasse kirjutanud juba aastast 2011 (ja kirjeldanud praeguse platvormi väljavahetamise vajalikkust). Seda summat oleks praeguses olukorras jätkuvalt üsna keeruline Meriküla piirkonda planeerida, kui vald panustaks Muraste kooli laienemisele kohapeal.

Ja ma ei käsitle siin Suurupi poolsaare piirkonna elanike laste arvu vähenemist 10 aasta perspektiivis, kui kinnisvaraarenduse vähenemisel, laste täiskasvanuks saamisel ja kortermajade ehitamise keelamisel rahvaarvu kasv aeglustub ning vanemate inimeste osakaal kasvab. 10 aasta pärast pole võibolla vajagi enam Meriküla õppekeskust koolimajaks.

KOKKUVÕTTEKS:
Kui eelnimetatud 4,7 miljonist maha arvata Merikülla juurdepääsule kulutatav, siis vald saab järgmise viie aasta jooksul plaanida 2,7-3,0 miljonit teiste piirkondade ehitiste ja teede rajamiseks. Näiteks saaks sellest summast osa kulutada Tüve tänava pikendusele ja trepp-sillale üle looduskaitseala?

Kui Muraste kool laiendada "kombinaatkooliks", siis kulub kahele koolimajale (peale Muraste kooli laienduse valmimist) järgmise viie aasta jooksul kokku 1 miljon eurot tegevuskuludeks (+ laenatud 3,2 miljonit) ja kolme miljonit eurot järgmise viie aasta jooksul valla teiste piirkondade jaoks pole vallaeelarve ühisest katlast kuskilt lisaks võtta (siiski nii üks-ühele võtta ei saa, aga küllap nendele projektidele plaanitud summad tuleks mingite kolmandate piirkondade huvide arvelt).
Valla ülejäänud piirkondade elanikud võivad mõelda, mida tähendavad Muraste kooli laiendamisele minevad summad, kui nende piirkonnas investeeringud nt kergliiklusteedele ja tänavavalgustusele jätkuvalt ootele pannakse.

Praegu panustab vald mitmeid miljoneid Tabasalu hariduskompleksi jaoks, mis on mõeldud kogu valla rahva jaoks, järgmise kahe aasta jooksul panustatakse valla haridusobjektidesse 20 miljonit, keeruline on leida lisa 3-4 miljonit, et rahastada Muraste kooli laienemist tingimustes, kui bussisõidu kaugusel on veel suurem koolihoone olemas (ja bussiga kooli sõitjaid on ju meie vallas igal pool). Ideaaljuhul oleks see hariduslinnak septembriks 2020 valmis pidanud saama, aga kuna riigi esindajatel läks riigigümnaasiumite asukohtade otsustamisega rohkem kui aasta, siis osaliselt selle tõttu tuleb kasutusele võtta Meriküla õppekompleks. Vallavolikogul ja -valitsusel ei ole eriti valikuid, eriti praeguses olukorras.

Valla arengut suunajate on pilgud on pigem Tiskre, Harkujärve ja Alasniidu poole, sest nendel põldudel realiseeruvad aastaid tagasi kinnitatud detailplaneeringud (kuhu rajatakse ka rohkelt kortermaju). Ja kui ma ei eksi, siis Tiskre arendajale on pandud kohustus ka uue lasteaia ja 6-klassilise kooli rajamiseks. Muraste piirkonna arendaja sotsiaalobjekte (kooli, lasteaeda) ei rajanud, isegi kergliiklusteed jm jättis rajamata. Veskimetsa piirkonna arendus Saue vallas laagri külje all näitab, et tänapäevased arendajad ehitavad sotsiaalobjektidele isegi kauplusi ja tanklaid juurde. Meie piirkonda praegu mõjutavad otsused, millega veel mängida saame, on tehtud juba 10-15 aastat tagasi.
Vallaeelarve on kui ühendatud anumad, kus veetase on pidevalt samasugune, ükskõik, kuidas anumaid liigutad. Valla eelarvetes mingit piirkonda, ka nt valla keskust eelistades teised jäävad millestki ilma või on pidevalt ootel. Tuleb pidevalt leida võimalusi, kuidas kõigi piirkondade jaoks õiglaselt summasid jaguks.

------

Meriküla õppekeskusel on netopinda 9200 ruutmeetrit. Hoonete kogumaht on 14000 (neliteist tuhat) ruutmeetrit. Kui täiendava juurdepääsu osas (nt Tüve tee kergliiklustänava kaudu (loe lisa)) saaksime kõigi osapoolte ja ametkondadega ühisele kokkuleppele, võidaksid sellest ka valla ülejäänud piirkonnad.
Veel on sellest sügisest vaja väga head bussiühendust Muraste ja Meriküla vahele (ja ka Tabasalu ja Meriküla vahel edasi-tagasi), et lapsevanematel poleks oma autodega vaja hommikuti ja õhtuti Tilgu teel liigelda. Peale Tüve tänava ligipääsu valmimist ei peaks ka bussid Tilgu teel liiklema, sest valdav osa sõidukite liiklusest suunduks Muraste keskusesse (mis ka Muraste kooli laienemise korral sinna suunduks) ja ka Kolmiku tänava piirkonnas liikluskoormus raugeks.

Ka tuleb selle nimel tööd teha, et Merikülasse ei avataks lasteaiarühma, tegemist on lastega, kes ise bussidega kohale sõita ei saa ja nende vanematega, kes nii hommikul kui õhtul tööpäeva lõpus Tilgu teel liikluskoormusi kasvatavad ja potentsiaalseid kihutajaid lisavad. Eelpoolkirjeldatud üle jäävate summadega ehk vallal on võimalik lisarühma (või mitut) avada mujal ruumides muudes valla piirkondades.

P.S. Meriküla elanikuna salamisi loodan, et Muraste kool ikka laieneb kohapeal ja Tilgu teel liikluskoormus ei kasva. Kuid võime loota igasugu asju - näiteks tahaks ka samasugust jahisadamat nagu Kakumäel on. Aga see on kõigile arusaadavalt utoopiline soov, sest suur jahisadam on meie piirkonnas juba olemas ja keegi ei hakka lähikonda samasugust rajama ega selle rahastuseks summasid jagama.
Meriküla aga ei ole minu ega ka teiste siinsete elanike omanduses nagu iga teine piirkond Eestis, et saaks kõiki uuendusi või muutusi 100% tõrjuda. Tuleb leida tasakaal arengu ja olemasoleva miljöö säilitamise vahel. Ja arvan et parim kompromiss oleks uus ühendus Tüve tänava kaudu (selle juures Tilgu tee liikluskoormus väheneks praeguse olukorra lähedale).

Kui mõtleme kaasa valla eelarve koostamise võimalustele ja ühiselt jagatavatele ressurssidele, saab kõik selgemaks. Ja selle arvutusega soovisin ka teisi kaasata arvutamisse ja arusaamisesse, ehk on kasuks. Petitsioonidel kogutud allkirjadega me ei saa suuremat jahisadamat oma kodule lähedale, kui alternatiiv on Tallinna serval olemas. Ega aita petitsioonid ka muude investeeringute nõudmisel või nende tõrjumiseks me enda kodupiirkonna jaoks sobivas suunas mõjutamisel.

Tuleb leida tasakaal. 10 aastat tagasi sisekaitseakadeemia täies koosseisus Piritalt Merikülla kolimisele vastu seistes nõudsime kompromissiks uut juurdepääsu Merikülla, aga ka siis hakati raha lugema ja kõik jäi endiseks.

Lisalugemist:
Link: ettepanekuid Harku valla hariduse arengukava eelnõule saab teha kuni 26. aprillini.
Petitsioon Muraste kooli kogukonna ettepaneku toetuseks on siin (hetkel on kogutus 1060 allkirja).
Harku Valla Teataja 15.04.2020
Miks on Muraste elanike organiseeritud petitsiooni pealkiri eksitav ja inimeste hirmudega manipuleeriv?
Kas Muraste kooli laienemine Merikülla on osapoolte jaoks kompromiss või mitte?
Meriküla vajab uut juurdepääsu Tüve tänava kaudu.

Tänan omaltpoolt oma Meriküla naabreid, kes on Tilgu tee liikluskoormuse kontrolli all hoidmise ja oma rahuliku elukeskkonna säilimise nimel oma panuse andnud!

Rahu ja mõistmist soovides,
Blogi Meriküla meremehe juttude autor

P.S. Lisaks statistikat, kui palju on Tilgu teel liikluskoormused olnud varem ja kui palju inimesi Meriküla keskuses õppinud ja töötanud enne: