Friday, August 11, 2023

Harku vald koos Suurupi poolsaarega elab merepinna keskmise pooleteistmeetrise tõusu üle

Täna jagati meedias uudist, et valminud on üks oluline analüüs, mis puudutab tuleviku perspektiive meie rannikualadel.

Tsiteerin Keskkonnaagenduuri teadet:
Muutuva kliima ja üha suureneva ekstreemsete ilmanähtuste riski valguses on Keskkonnaagentuuri, Maa-ameti ja Kliimaministeeriumi koostöös lõpule jõudnud 𝐫𝐚𝐧𝐧𝐢𝐤𝐮𝐚𝐥𝐚𝐝𝐞 ü𝐥𝐞𝐮𝐣𝐮𝐭𝐮𝐬𝐭𝐞 𝐭õ𝐞𝐧ä𝐨𝐬𝐮𝐬𝐬𝐭𝐬𝐞𝐧𝐚𝐚𝐫𝐢𝐮𝐦𝐢𝐭𝐞 𝐤𝐚𝐚𝐫𝐝𝐢𝐬𝐭𝐚𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐩𝐫𝐨𝐣𝐞𝐤𝐭.

Projekti käigus arvutati ja kaardistati Keskkonnaagentuuri rannikumere seirejaamade andmete põhjal võimalike üleujutuste ulatuse tõenäosused Eesti rannikualadel 10, 50, 100 ja 1000 aasta kohta.
Arvutatud ja kaardistatud sai kogu Eesti mereranniku alade maksimaalse veetaseme tõenäosusstsenaariumid, võttes arvesse nii merevee taseme muutusi kui ka tuule ja laine mõju. Tulemused annavad aluse muu hulgas ka paremale rannikualade ruumilisele planeerimisele ja hädaolukordade lahendamisele, vähendades seeläbi negatiivset mõju inimeste tervisele ja varale ning looduskeskkonnale.
Tulemustega saab igaüks tutvuda Keskkonnaportaalis.


Jagan siinkohal kuvatõmmiseid kaardilt, mis puudutavad meie Suurupi poolsaare rannikut, kus on näidatud esinemistõenäosusega lähema 10-50 aasta jooksul.

Vääna Jõe suue saab lisa ja Tabasalu mäe alune Tiskre kant ka riskipiirkond.
Illustreeriv pilt


Üldine ülevaade Suurupi rannikust


Suurupi alumise tuletorni lähistel


Meriküla madalamates osades sh Tilgu sadamas



Meriküla rannas koolimaja taga


Vääna-Jõesuu kant

Tiskre linnapoolne osa koos Kakumäe sadamaga (Haabersti linnaosa)

Samas talupojatarkusest on see info kusagil juba olemas olnud, nüüd siis tõenäosus ja täpsed allikad ja arvutused olemas. Hea töö teadlastelt.


Tuesday, July 25, 2023

Saladus tuli ilmsiks? Google kaart on tuvastanud Meriküla

Hiljuti avastasin, et Google Maps kaart on lõpuks tuvastanud, et Harku vallas on veel üks küla.

Aega võttis, aga asja sai.


Google Maps Meriküla



Glubaalselt võimeka korporatsiooni jaoks oli see saladus pea viis aastat. 

Küll aga pole globaalselt kaardi haldajad veel kursis, et küla territoorium Tilgu rannapüügisadamas on suurenenud PRIA Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondi rahastuse toel aastal 2019. Vaata, kust kaardil paistab külapiir:




Ehk läheb aastake veel, siis jõuab info nendeni. 

Maa-ameti kaardil ja Openstreetmaps-is on küla territooriumi suurenemine näha korrektselt, Regio kaardil miskipärast osa sadama alast on külapiirist väljas.

Meriküla teistest saladustest saad teada siis, kui 29. juulil kell 15 jõuad suvisele külapäevale.

Leia küla vaatamisväärsused ja rajad Navicup-i kaardi abil.

Tuesday, February 28, 2023

Meriküla asutamise otsusest möödub 2. märtsil viis aastat

2023. aasta üheksandal nädalal on Meriküla jaoks pidulik nädal. Küla ametlikust asutamisest möödub juba viis aastat!

Eesti tähistas hiljuti vabariigi loomise 105. sünnipäeva ja see meenutas, et viis aastat tagasi saime just paar päeva enne Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva teada, et riigihalduse minister on teinud otsuse kinnitamaks uue haldusüksuse loomise koos piiridega ja et see otsus jõustub peale avaldamist Riigi Teatajas ehk 2. märtsil.

Toona juba jagasin uudist blogis postitusega: Palju õnne Meriküla rahvale!

Meriküla seltsi juhatus tuli eelmisel sügisel heale mõttele, et pisikest juubelit tuleks tähistada ühe toreda peoga ning mitte ainult seltsi liikmetele ja külaelanikele vaid ka kutsuda külalisi mujaltki. 
Pidu toimub reedel, 3. märtsil Meriküla kooli aulas, kutse on kõigile küla elanikele. Üritust korraldava seltsi juhatus on kutsunud ka Meriküla häid sõpru ja toetajaid teistest küladest.

Mulle on teada antud, et kutse saanutest, kes otsustab minna, andku teada Meriküla seltsi juhatuse kontaktandmetele.

Usun, et tuleb üks mõnus, lihtne ja tore pidu!


Peo õnnestumiseks on õla alla pannud ka Tabasalu kooli Meriküla spordi- ja õppekeskuse kollektiiv ja toetab ka Harku vald.


Vaata ka fotosid Merikülast 14 aastat tagasi, kui neid sai tehtud uue blogi jaoks, mis hakkas külaelu teemasid kajastama
Siis oli veel Tilgu tee väga kitsas ja tõkkepuuga ning ka klindi serv oli praegusega võrreldes palju rohkem mere poole alles.

Friday, January 7, 2022

14. jaanuarist 2022 muutub Muraste LKA kaitse-eeskiri, mis võimaldab Merikülla juurdepääsu uuendamist

7. jaanuaril jagas Keskkonnaamet huvitatud osapooltele otsust, mis kinnitab Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja muudatust, mis hakkab kehtima 14. jaanuarist 2022.

Allpool väljavõte Riigi Teatajast, kus näha erinevate redaktsioonide võrdlus § 4 osas.



Otsuse seletuskirjast väljavõtted:

Leheküljelt 2:
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu §-i 1 punktiga 1 asendatakse määruse preambulis tekstiosa „§ 10 lõike 1” tekstiosaga „§ 10 lõike 1 ja § 12”. Määruse eelnõu §-i 1 punktiga 2 muudetakse kaitse-eeskirja § 4 lõike 7 punkti 3 sõnastust selliselt, et kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on lubatud uute rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ja rajatiste hooldustööd ning rajatise püstitamine Meriküla tee kinnistu tarbeks.


Leheküljelt 10:
Uue rajatise püstitamisel puudub oluline negatiivne mõju kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud pangaastangule ja pangametsale, pigem on mõju looduskeskkonnale neutraalne. Olemasolev ohtlik rajatis likvideeritakse A-esinduslikkusega esmatähtsast elupaigatüübist (pangametsast) ja seejärel ala korrastatakse. Ehitustegevus toimub Meriküla tee munitsipaalomandis oleva transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusel (tunnus 19801:001:2031).

Uus liftitorn tagab inimeste ohutu liikumise ja seetõttu võib suureneda rajatise kasutajate arv. Kaitsealal ettevalmistatud matkaradu ei ole ja neid ei kavandata ka edaspidi rajada, inimeste liikumine toimub mööda olemasolevat avalikku teed, seega koormus looduskooslustele ei suurene.

Uue rajatise püstitamisega muutub küll harjumuspärane vaade ja kaasneb teatud mõju maastikuilmele: rajatis erineb olemasolevast metallkonstruktsiooniga torustikutornist ning koosneb kahest kandvast seinast, mille vahele liftišahti on paigaldatud lift ja trepp. Tegemist on avalikult kasutatava ja kindla eesmärgiga püstitatava rajatisega, mis muudab inimeste liikumise ohutuks, seega on tegevus otstarbekas.

Nüüd peaks käiku minema ehitusluba, aga selle rakendamine on peatunud seepärast, et kümmekond Muraste elanikku on selle otsuse kohtusse arutlemisele andnud mitte seepärast, et tuntakse muret looduskaitseala pärast vaid seepärast, et nende avalikult kasutatavat külatänavat hakataks rohkem kasutama.

Jälgime edasisi otsuseid.

Thursday, December 2, 2021

Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmisest ja Meriküla trepi asjus on uusi otsuseid oodata

Eelnõude infosüsteemi ilmus 29. novembril 2021. a teade, et Keskkonnaminister on esitanud Vabariigi Valitsuse istungile 18. augusti 2005. a määruse nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise määruse eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga tutvudes veendusin: pikalt menetletud ja kohalike elanike poolt oodatud kaitse-eeskirja muudatus on jõudmas finišisse.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab igaüks tutvuda aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e8ea31cb-e6f6-438c-9c8d-1e7901c29a8d


Ootame-vaatame, mis saab

Vabariigi Valitsuse istungid toimuvad neljapäeviti, seega on kõige varem oodata määruse vastuvõtmist Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021 istungil.

Eelnõu menetlust ei ole pidurdanud ka eelnõu seletuskirjast näha olevad mitmete eraisikute vastuväited, mis on taandatavad ühisele nimetajale „kuna ma ei soovi vallavalitsuse kavandatud treppi, ei soovi ma ka näha kaitse-eeskirja muutmist“.

Vastu olijad ei anna aru, et kaitse-eeskirja muutmine toimub avalikes huvides, mis kaitsealast väljaspool elavate eraisikute seadustest tulenevate õigustega ei seostu.
Eraisikud ei mõtle ka sellele, et kui senist treppi ei avata, tuleb klindist alla ja üles pääsemiseks uus trepp ehitada (kaldtee rajamist kaitseala nõuded ei võimalda). Kaitseala kaitse-eeskiri võimaldab uute rajatiste püstitamist vaid kaitseala tarbeks ja rajatiste hooldustöid.

Võib endale teadaolevatel põhjustel nõuda senise trepi sulgemist ning olla vastu trepi uuendamisele, kuid mööda ei saa vaadata, et on isikuid, kellele on klindist alla ja üles liikumine selles kohas elu lahutamatu osa. Kuni 2020. aastani avatud olnud trepiga ollakse harjunud ning selle järgi ka enda elu korraldatud.
Senise trepi ja vaateplatvormi konstruktsioon on välisel vaatlusel sama tugev kui varem ning ka ekspertiisid ei ole toonud välja selles vajakajäämisi. Tõsi, trepiastmed on kitsad ning trepi tõusunurk liiga suur, kuid selliseid avalikkusele avatud treppe on mujalgi üle Eesti – kas asume kõiki sulgema?


Kuidas kohtusse kaebusega läheb?

Tutvusin ka Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuli 2021 määrusega haldusasjas 3-21-1299 ja selgub, et Meriküla trepi/lifti ehitusloa on vaidlustanud kuus eeldatavalt Muraste küla elanikku ning üks ettevõte.
KG, MH, KK, PL, KN, AS ning OÜ Raivo Karu ja Pojad esitasid Tallinna Halduskohtule 14.06.2021 kaebuse Harku Vallavalitsuse 14.05.2021 otsusega nr 118 antud ehitusloa tühistamiseks.

Erinevalt Harku valla elanike grupist nähtuvast Janika Pajula kommentaarist Ülo Russaku 23. novembri postitusele HVE FB-foorumis, ei tegele ringkonnakohus selles määruses üleüldse küsimusega, kas vallavalitsuse ehitusluba oli õigusvastane või mitte.

Ringkonnakohus lahendab elanike poolt esialgse õiguskaitse korras esitatud ehitusloa kehtivuse peatamise taotlust. Või täpsemaks minnes vastab kohtu otsus vallavalitsuse määruskaebusele, mis esitati ehitusloa kehtivust peatava Tallinna Halduskohtu määruse peale.

Kohus leidis, et halduskohtu määrus tuleb jätta kehtima, kuna kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning avalik huvi trepi-lifti ehitamise vastu ei ole ülekaalukas.
Nagu määrusest näha, selline õiguskaitse taotlus praktikas pigem rahuldatakse kui jäetakse rahuldamata. Oletan, et vähe on olukordi, kus kaebuse rahuldamise tõenäosus on olematu või väga madal.

Kuigi ringkonnakohus märkis, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla ebaselged, mistõttu esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võetud õiguslikud seisukohad põhivaidluse lahendamisel ei ole kohtule siduvad, ütles ringkonnakohus üiguskaitse otsust välja andes siiski ka midagi avalikkusele huvipakkuvat.

Näiteks leidis ringkonnakohus, et:

- Detailplaneeringu muutmise või uue detailplaneeringu kehtestamise vajadusega seotud väited ei ole põhjendatud, kui ehitusloa andmisel kaalutakse piisava põhjalikkusega vastanduvaid huve.

- Lift ei ole käsitatav hoonena.

- Etteheited seoses müra suurenemise ja turvalisuse vähenemisega ei ole esialgsel hinnangul siiski põhjendatud, kavandatav ehitis ei ole müraallikas ning selle kasutamise viis ja intensiivsus ei mõjuta ümbruskonna üldist mürataset oluliselt.

- Piirkonnas suurenev inimeste arv ei too kaasa turvalisuse vähenemist, kui seda ei soosi täiendavad trepist sõltumatud tegurid.

- Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei hinda kohus põhjalikult tõendeid, vaid taotluse lahendamiseks piisab, kui menetlusosalised oma seisukohti põhistavad, mitte ei tõenda (õiguskaitse taotluse menetlused on kiired ning tõendite uurimiseks ei olekski aega). 

Kohtus aga kasutatakse otsuse tegemisel ka tõendeid.

Kohtumäärusest ei ole võimalik järeldada, kas kaebajad kaotavad või mitte. Kaebajate kaotus oleks tõenäolisem vaid siis, kui kohus oleks jätnud õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kohtumääruse dokument on loetav siit.

Vaateplatvormi konstruktsioon on projekteeritud
vähemalt 50-aastase tugevusvaruga.

On teadmata, kuidas on kulgenud põhivaidluse menetlus. Riigi Teatajas ei ole näha, et selles asjas oleks tehtud uusi otsuseid.


Mis selgub 19-aasta vanusest projekti seletuskirjast?

Tuleb välja, et ei midagi uut siin taeva all.

Lisan juurde väljavõtted ühest dokumendist aastast 2002:










Lõpetuseks: kõik on ainult huvide põrkumine...

Huvitav on see, et Meriküla reoveepuhastusjaama laienemise vastu mõned aastad tagasi ei protestitud üldse, kuigi see on tihedalt looduskaitsealast ümbritsetud, uus kraav muutis pinnase veerežiimi ja loomade liikumisradu ning uus rajatav tohutu pikk aed "lõhub" rohekoridori oluliselt rohkem, kui kavandatav uus rajatis Meriküla tee otsas. Olin tollal ainuke, kes tundis huvi, et kas otse looduskaitseala piirile rajatav uus sügav kraav jm on ikka kaitseala valdajaga kooskõlastatud. 

Vahe on huvides, mitte selles, et keegi tegelikult hooliks looduskaitsealast.

Loodan, et terve mõistus võidab ning pärast kohtuvaidluse lõppu saavad Meriküla ja Muraste küla elanikud ja Meriküla kooli kasutajad taas klindist üles ja alla liikuda.

Tuesday, November 9, 2021

Mõtted, kuidas võiks järgmise nelja aasta jooksul Harku valda arendada

Meile kõigile anti 26. oktoobril valla veebilehel teada, et on sõlmitud Harku valla volikogu liikmete vahel uus koalitsioonileping. Kuna ma ise volikokku ei pääsenud, vaatamata sellele, et 80 valijat minule hääle andis, ma siiski kajastan siinkohal oma mõtteid, mida uut vallas peaks järgneva valitsemisperioodi jooksul tegema.

28. oktoobril avati koalitsioonilepingu koostamiseks läbirääkimised uuesti, kui otsustati kaasata veel üks erakond. 9. novembril kinnitati valmistulemused ja teadaolevalt kinnitati ka koalitsioonileping.

Avaldan siinkohal kuus põhilist punkti, mida ma soovin muuta ja loodan, et mitmeid mu ettepanekuid ka olemasolev koalitsioon arvestab. Harku valla vabaühenduste ümarlaua reformimiseks olen juba ettepaneku järgmise kokkukutsuja suunas edastanud ja võimalik, et juba 15. novembri kohtumisel tuleb arutlusele.

Siinkohal ei kirjelda me punkte, mis niigi teiste erakondadega kattuvad (näiteks looduse hoid ja rohepöördeks valmisolek, kergliiklusteedesse panustamine, ühistranspordi arendus, sotsiaalvaldkonna arendus jms), rõhun ideedele, mis on mu valijatele olulised ja täpsustan ideid, mis pooleli olevates koalitsioonilepingutes on mõnel juhul laialivalguvalt kirjeldatud.

Ideed ja ettepanekud allpool on mu isiklikud, mõned on ka Eesti 200 Harku grupi nimekirja liikmetega läbi arutatud: 

 
1. Koostada kevadeks 2022 väliseksperte kaasates strateegiline kommunikatsioonisüsteem, mis tagaks kodanike jaoks vajaliku info kohalejõudmise ka siis, kui ta seda ise ei oska küsida.
Tuleb olemasolevat kommunikatsioonisüsteemi täiendada ka nii, et kodanik saaks aru, et tema tagasisidega on tutvutud ja kui ettepanek tagasi lükatud, siis ka põhjendatud veenvalt.

Muuhulgas:
- Parendada planeeringutega ja muude külas toimuvate lubadega seotud info kohalikeni jõudmist.
- Tõhusamini kasutada meedia vahendeid teavitamaks volikogus arutlusele tulevatest teemadest ette.
- Volikogu protokolli lisada põhjendused tehtud otsustest. 
          - Vabaühenduste ümarlaud võtab osaliselt ka kogukondade teavituse oma kohustuseks.
- Volikogu istungid veebis kvaliteetsemaks, tehnikat appi võttes. Vajadusel muuta ka ruumis asetust või vahetada ruumi.
- Depolitiseerida ajalehe Harku valla Teataja ja ka muudes tegevustes eristada selgelt vallavalitsuse funktsioone ja erakondade ambitsioone pildil olla.

2. Aastaks 2026, viie aasta jooksul peab jõudma eesmärgini, et 10% investeeringute kava eraldistest oleks otsustatav kaasava eelarve süsteemi raames.
Võib täpsete suurusjärkude ja numbrite osas veel läbi rääkida, aga suund on kogukondade suurema kaasatuse suunas. Kaasava eelarve otsustuskorda muudaks samuti, sellest täpsemalt allpool, mis puudutab kogukondade ümarlaua kaasamist.
- Juba sel aastal paneks kõik kaasava eelarve konkursile laekunud viis ideed hääletusele. Vallavolikogu komisjon ei peaks otsustama, millised ettepanekud välja jätta, lõplik otsus jääb hääletajatele.
- Järgmise aasta sügisel otsustab kaasava eelarve summade eraldamise vabaühenduste liit ehk ümarlaud (mis on ka juriidiline organisatsioon). 
- Järgmisel aastal kaasavasse eelarvesse planeerida üks protsent investeeringute kavast, ülejärgmisel viis ja aastaks 2026 oleks osakaal 10% (täpne number läbiräägitav eelarve koostamise aruteludel). 

3. Tuleb kasutusele võtta kvaliteedijuhtimise põhimõtteid nii vallavalitsuse töös kui valla allasutustes.

Juurutame kliendikeskse juhtimise, kogudes süsteemselt tagasisidet teenuste kohta, mida tellitakse/kasutatakse/tarbitakse.  

- Loome protseduuriliste ja nõuetekohaste vigade haldamise süsteemi.

- Võtaks kasutusele vastava tööriista, millega hallata perioodiliselt täidetavaid nõudeid jm.
- Tuleb luua perioodilise siseauditite süsteemi.
- 1. novembriks 2023 tuleb taodelda ISO sertifikaati vallavalitsuse juhtimise hindamiseks ja veel vähemalt ühel allasutusel.
- Tuleb tõhustada kriisideks valmisolekut, mis on kvaliteedi- ja riskijuhtimise lahutamatu osa.

4. Muudaks Strantumi nõukogu koosseisu, lähtudes põhimõttest, et Strantumi omanik on vallavalitsus, mitte volikogu. 
- Nõukogu koosseisu peab saama rohkem kommunaalmajanduse teemade eksperte.
- Nõukogu annab juhatusele volitused viieks aastaks, võimalik, et tuleb vahetada Strantumi juht.
- Nõukogu hakkaks juhatuse otsuseid ja nende kvaliteeti ka hindama. Nõukogu võtaks üle volikogu revisjonikomisjoni märkuste lahendamise ja täitmise kontrolli.
- Nõukogu hakkab toetama ettevõtte viimist kvaliteedijuhtimise süsteemile.

5. Tuleb reformida valla vabaühenduste ümarlauda.
Selleks tuleb muuhulgas teha:

- Koostada valla vabaühenduste ja vallavalitsuse koostöö hea tava ja kontrollida järgimist.
- Ümarlaud luua juriidilise isikuna (nt MTÜ või sihtasutus), mis saab Harku valla vabaühenduste liiduks.
- Ümarlaud peab saama eelarve asjaajamiseks (nt protokollija-asjaajaja palkamiseks).
- Ümarlaua liikmed hakkaks omavahel kokku leppima, kuidas jagatakse kaasava eelarve vahendeid erinevate piirkondade vahel. 
- Ümarlaud hakkab koordineerima ümarlaudade vahelisi koostööprojekte, sh HV Avatud Külade Nädala organiseerimist ja muid eelarveliste vahendite eraldamist ühisüritusteks. Ümarlaud otsustab ka, kas jätkata Tabasalu päevaga praeguses formaadis.
- Ümarlaua juhatus aitab vabaühendusi koolitada, tagamaks vabaühenduste võimalikult ühtlase juhtimise ja korrektsed asjaajamised (sh saavad õiguse kontrollida vabaühenduste asjaajamise dokumenteerimist).

 - Ümarlaud võtaks osaliselt ka vastutuse kogukondade tõhusama teavituse eest.

- Ümarlaud hindaks ka, kui palju valla vara erinevad vabaühendused kasutavad ja mida ühendused vallale või piirkonna huvitatud osapooltele tagasi annavad. Hindab, kas valla vara kasutus on proportsionaalne, õiglane ja tõhus.
- Igale kandile vähemalt üks tugev vabaühendus, selleks tuleb motiveerida aktiivsemaid külaelanikke astuma vabaühenduste liikmeks ja volikogu liikmed saaks ka sel juhul oma kogemustega aidata.
- Vabaühenduse toetuse määraks peab olema ka see, kui palju vabaühenduses on liikmeid (nt protsent külaelanikest) ja kui paljud liikmed ka liikmetasu maksavad. Pole ratsionaalne toetada MTÜ-sid, kus liikmeskond on marginaalne ja liikmetasudest ja annetustest ei jätku isegi piirkonna elanike esindusorganisatsiooni tegevuskulude katmiseks. 

6. Koostada tuleb vallapoolne Tilgu sadama arengukava, kus tuleb kirjeldada, millist sadamat me soovime (ka pikemas perspektiivis) ja kas seda peab juhtima MTÜ või AS.
- Üle vaatama praegu kehtivad lepingud.
- Hindama, kas valla vara kasutusse andmiseks mitmeks aastaks peaks välja kuulutama avaliku hanke.
- Vald peab lepingust ka otsest või kaudset kasu saama, kasu ei pea olema vaid operaatorile või kitsale ringile.
- Arengukavasse kirjeldada, et kuidas sadamat opereerida siis, kui fondide rahastusega seotud kohustused läbi saavad.
- Hindama, kas sadamat oleks vaja pikemas perspektiivis laiendada.
- Sadamasse juurdepääsu parendamine lisada sadama arengukavasse.
- Koostöös arendajatega, kel võib piirkonnas olla kinnisvaraalaseid huvisid, kaaluda infrastruktuuri tasust loobumist, kui arendaja toetab uue juurdepääsu rajamist.
- Kaaluda koostööd Kakumäe sadamaga, kel kaikohtadest juba puudus.
- Kõikidele MTÜ-dele tuleb koos hea tava reeglitega võimaldada kasutada sadamas olevat vallale kuuluvat infrastruktuuri või territooriumi ürituste läbiviimiseks.

Ei piisa vaid sadama kasutaja/operaatori arengukavast. Vald peab ise kirjeldama, millist sadamat tulevikus tahab endale ja valla elanikele.

Tilgu sadamasse ei ole vaja statsionaarset laululava, mis enamiku aja kehvade ilmade meelevallas, pigem panustada valla muudesse piirkondadesse, kus on suurürituste korraldamise võimalused paremad.
 
Lisaks läbiräägitavad ettepanekud:

7. Valla ruumilises planeerimises ja majandamises vaja lahendada järgnevaid kitsaskohti:
- Teede teemaplaneering teha valmis. 
- Koostada välisõhu mürakaart ja koostada tegevuskava mürarikaste kohtade leevenduseks. 
- Koostada kogu valla pinnasevee, kraavide ja drenaažide kaart ning tegevuskava, kuidas likvideeritud pinnasevee suunamise lõike (kraave, truupe) taastada või olemasolevat parendada. 
- Koostöös Transpordiametiga rajada 2024-ks aastaks viis transpordi sõlmpunkti elektrivarustatusega, mis tagaks sooja bussipeatuse, valgustuse, elektroonilise sõiduplaani, jalgrataste varjualusesse elektriliste lukustajatega (laadijaga) ning lisaks parkla autode jätmiseks bussidele ümberistumiseks.
- Koostöös ettevõtjatega luua tingimused koosolekusaalidega kaugtöökeskuse loomiseks (vähemalt kaks väljaspool Tabasalu) 2024. aastaks.
- Prügimajanduse lepingud ja korraldus tuleb üle vaadata, et inimesed ei jätaks prügi metsa alla või konteinerite kõrvale vedelema.
- On vaja teada, kui palju meie vallas elab tegelikult inimesi, kui palju lisandub iga uue elamuga (ka mitte sissekirjutanuid) ja kui suur osakaal on peredel, kus on järgneva 5-8 aasta perspektiivis on järelkasvu oodata. Kasutada sel aastal toimuva rahvaloenduse andmeid.

8. Laiendame abivajajate tugivõrgustikku, rohkem kaasama tugitöötajaid nii vanematele kui noorematele, kes ei saa üksi hakkama. Suurendada isikliku abistaja teenuse kättesaadavust.

9. Meriküla trepilt tuleb piiravad tõkked eemaldada niipea kui võimalik. Treppi peab saama edasi kasutada nii kaua, kuni on olemas uus lahendus.
- Meriküla ja Muraste vahel kergliiklejatele mugavama läbipääsu osas tuleb aeg maha võtta ja kaaluda ka teisi variante kui seni on otsustatud.
- Sügiseks 2022 peab olema uus kogukondade, maaomanikega ja riigiasutustega kooskõlastatud uus plaan, millega edasi minna.
- Kevadeks 2023 peab valmima uus juurdepääs Meriküla keskusesse saamiseks Muraste keskusest.

10. Tuleb viia Harjumaa KOV-ide liidu lauale 2022. aasta kevadeks teema, et suurendada koolide hoolekogude kaasatust ja otsustusõigust.

11. Vastavalt inimeste liikuvusandmete analüüsile ja küsitlustele tuleb arutada naabervaldadega, kuidas teenuseid valdade üleselt koos hallata (näiteks raamatukogude rajamisel või ühtsel juhtimisel, koos erikooli ja/või täiendava päästekeskuse loomine jms) ja arutada valla territoriaalse osa võimalikke muutusi pikas perspektiivis (10+ aasta lõikes).


LISAKS MINU ARVATES:

12. Kultuurimaja ehitamise plaan panna pausile. On vaja analüüsida koos turu-uuringuga, kui suur vajadus meil sellise hoone järele oleks, kas kliendid hakkaksid Tallinnas asuvatele sarnastele asutustele ja sündmustele eelistama meie valla kultuurikeskust? Võibolla piisaks õhtusest bussiliinist, mis viiks piisava hulga huviliste korral inimesed meie vallast väljapool olevatele kultuurisündmustele ja õhtul tagasi (integreeritud nõudetranspordi arendusega)?

13. Jalgpallisaali ehitamise rahastamine ei pea toimuma meie valla eelarvest. Analüüsida, millist järgmist suuremat spordirajatist ja kuhu meil on regelikult vaja.

14. Üle vaadata toetused peredele, kelle lapsed soovivad huviringidest ja -trennidest osa võtta. Paljulapselistele luua täiendavad soodustused, põhimõttel, et mitte ühegi lapse puhul ei peaks ühe treeningu kuutasu olema üle 50 euro kuus.

15. Koostada eksperte kaasates uus valla hariduse arengukava ja see ei peaks koosnema vaid koolimajade ehituse plaanist vaid järgima ka üldiseid demograafilisi trende ja haridus-strateegilisi suundi, mis riigi tasandil on kokku lepitud. Riigigümnaasiumi täiendavate õppekohtade taotlemise paneks esialgu pausile. Meie haridusasutustes ei peaks õpetama kvalifikatsioonita töötajad.

16. Taotleks haridusministeeriumilt õiguse kooli õpetuse ressursse võimaliku distantsõppe ajal ümber organiseerimise nii, et saaks keskenduda põhiainetele ja õppekavas peatada õppeained, mis ei ole niivõrd primaarsed (nt loodusõpetus, üldine muusikaõpetus, bioloogia jms). Vabanevat õpetajaskonda saaks kaasata põhiõppeainete tugitöötajatena põhiõpetaja abistamiseks distantsõppe ajal koormuse vähendamiseks.

17. Tabasalu looduspargi läänepoolse trepi uuendab RMK, mitte vald.

Lõpetuseks siinkohal skeem dokumendist, kus muuhulgas analüüsitakse võimalusi, kas depolitiseerida vallavanema ametikoht või mitte (vallavanemast saaks tulevikus valitsuse direktor, kes leitakse avaliku konkursiga viieks aastaks):



Pikem plaan, kaugemale kui neljaks aastaks visioon, on minu jaoks oluline.

Tuesday, October 12, 2021

Tilgu tee ohutus on varasemaga võrreldes paranenud

Viimase nelja aastaga on Tilgu tee muudetud oluliselt ohutumaks. Sel aastal lisati teele ka tänavavalgustust ja eemaldati tee äärest ohtlikud puud.

Septembris võis Tilgu tee ääres märgata punaseid riste puutüvedel, mis näisid kokkukukkumise äärel olevat. Mõned päevad hiljem neid puid enam ei olnud, maha võetud tüved ja oksad ka korjati. 
Aasta tagasi septembris tegin taotluse tolleaegsele Maanteeametile, et tuleks hinnata Tilgu tee äärsete vanade puude seisukorda ja ohtlikud tee äärest eemaldada. Mulle vastati kirjalikult, et võtavad töö plaani, aga enne konsulteerivad ka Keskkonnaametiga, et kas võib puid looduskaitseala serval maha võtta.
Nüüd siis see töö sai tehtud, eemaldati umbes 20 varisemisohtlikku puud.

Enne:


Nüüd:





Ööd ei ole enam väga mustad

Augustis rajati tänavavalgustus Tilgu sadamast (Romantiku tee ristmikust) kuni Meriküla tänavani (sealt edasi oli valgustus vaateplatvormi ja kooli vahel enne olemas). Tilgu tee tänavavalgustuse rajamine oli Harku valla eelarve strateegias sees, aga selle strateegia koostamise ajal ma mäletan, et eesmärk oli uus valgustus rajada maanteest kuni Tilgu sadamani. Mingil põhjusel otsustati valgustada tee teine pool, maanteest kaugem lõik. Ei tea, miks ümber otsustati.

Valgustus on sätitud nii, et peale keskööd valgus kustub, et loodusel lasta rahulikult olla.


Hilisõhtustel jalutuskäikudel olen muidugi avastanud, et mitmete sõidukite juhid on valgustatud teelõigul palju julgemad kiiremini sõitma kui lubatud. Ka jalakäijate läheduses ei taheta hoogu maha võtta. Küll aga võetakse hoogu maha Tilgu tee pimedal lõigul. 


Sain vallast teada, et nad veel mäletavad, et Tilgu tee on lubatud valgustada kuni sadamani (Romantiku tee esimese ristmikuni) ja selles osas lubati midagi veel ette võtta.

Kergliiklustee jupp koolimaja lähedale

Aasta tagasi oktoobris valmis kergliiklustee Meriküla teest kuni Meriküla kooli hoovi väravani koos täiendava valgustusega jala liikujate jaoks alates Merekindluse tee ristmikust (vaateplatvormist Merekindluse teeni rajati valgustus juba mitu aastat tagasi). Lisaks rajati ka bussipeatus ja laiendati ühte kurvi sõiduautode jaoks, nähtavus kurvis muutus paremaks ja jalakäijatele rajati kõnnitee.

Selle kergliiklustee saamiseks küll mina, kogukond ega külaselts taotlust ei teinud, aga ju mingitel põhjustel peeti selle rajamist vajalikuks. Kohalikega kooskõlastati siis, kui projektid olid tehtud ja otsused raha eraldamiseks samuti.
Oli mis oli, aga ohutumaks see jalakäijate liikluse teeb. Ka koolis õppivatele õpilastele, kel võimalik jala või rattaga koolis käia.



Tilgu tee serv on allasõidul veidi deformeerunud

2020. aasta kevadel sai Maanteeametile teada antud, et Tilgu tee ühel kallakul on tekkinud praod tee servas ("kollase maja juures"). Tegutseti ruttu, lisati liiklusmärgid ja mõne aja pärast eemaldati teetammi servalt puud, et need enam ei mõjutaks teetammi. Pragu on kaetud ja märgid tänaseks eemaldatud, aga lohk on endiselt alles. Seiran seda, et kui peaks uuesti muutus toimuma, siis annan ametile teada.





Tilgu teed üritatakse endiselt laiendada

Suvel anti mulle teada, et Transpordiamet on väljastanud Tilgu tee laiendamiseks tehnilised tingimused, aga millal see teoks saab, ei ole selge. Laiendada soovitakse lõiku Tilgu sadamast kuni Meriküla tänavani, millest kolmveerand läbib looduskaitseala.

Minu päringule, kui kaugel selle otsusega on jõutud, vastati mulle, et Keskkonnaameti kooskõlastust on vaja, aga selle saamiseks võib minna väga palju aega. 
2020-2011. aastal on see protsess juba läbitud, Tilgu teed taheti looduskaitsealal juba siis laiendada, aga Keskkonnaamet ei andnud luba. Lubas vaid teed rekonstrueerida olemasoleva tee piires ja seda tehti (ja sellega muudeti Tilgu tee oluliselt ohutumaks). Sisekaitseakadeemia loobus kogu Pirita kompleksi meile kolimisest 2011. aastal.

Minu arvates ei oleks Tilgu teed vaja laiendada. Piisab 40 km/h piirangust, mis juba toimib. Kui laiendada teed, siis kasvavad kiirused ja oht jala liikujatele ja loomadele on reaalsem. Kui liikuda sõiduautoga Tilgu teel 6 minutit ehk 4 km, siis kolmveerandi jagu, oleneb liikluse tihedusest, autoga sõidetakse üksi, mil ei ole kedagi vastu tulemas ega ole jalakäijaid teel (sõiduauto saab keset teed sõita). Milleks laiendada veel? Paaris kurvis tuleks teed laiendada, aga kogu teed mitte.

Tilgu teel raskeveoste vedamiseks on vaja pärida tingimusi

2017. aastal, juba enne kui loodi Meriküla selts, taotlesin Maanteeametilt liiklusmärgi paigaldamist Tilgu tee algusesse, mis kohustaks raskeveokite omanikelt küsima Maanteeametilt tingimusi, millal võib Tilgu teed kasutada. 2018. aastal see koormusepiirangu liiklusmärk ka püstitati ja ametile on taotlusi ka laekunud (sh taodeldi raskeveokitele tingimusi, kui veeti täitepinnast Tilgu sadamasse).



Tilgu tee on riigitee

Tilgu tee on aastast 2010 Maanteeameti ehk praeguse Transpordiameti hooldatav tee, riigitee nr 11414. Transpordiamet korraldab ka talihoolduse ja suviti teeäärte niitmise ja okste kärpimise nähtavuse tagamiseks kurvides. Transpordiamet aeg-ajalt korraldab ka liiklussageduse mõõtmisi.



Kui Tilgu tee esimesest poolest leiaks ka veel koha, kuhu uuesti püstitada valvekaamera, siis Tilgu tee kant saaks meie jaoks veel turvalisemaks. Kuigi Tilgu teel ei ole viimase 13 aasta jooksul toimunud ühtegi õnnetust, kus viga oleks saanud jalakäija või jalgrattur sõiduauto osalusel.


Teksti autor: Mairold, kes Meriküla elanik juba aastast 2002.

Loe lisa

Merikülla viib vaid üks tee (2009)
Tilgu tee servale paigaldati põrkepiire (2009)
Avati bussiliin Tabasalust Merikülla ja tagasi (2009)
Heakorratöödele sõitnud veok vajus teepervel (2010 mai)
11414 - Tilgu tee sai maanteeameti hallatavaks teeks (2010 märts)
Laiutajad ja kihutajad teel (2010 aprill)
Algas Tilgu tee ümberehitus (2010 september)
Tilgu tee laiendus sai valmis (2010 november)
Kihutajad Tilgu teel sõidavad kraavi ja puudele sisse (2012 kevad)
Must jää viis teelt mitu autot (2013 jaanuar, teel ei olnud veel karedat killustikukihti)
Tilgu teel sõidab 500 autot päevas (2018)
Tilgu teel liigub palju metsloomi (2018)