Thursday, April 27, 2017

6. mail korjame mererannast prahi

Talgul osalemisest saab teada anda ka veebilehel (klikka pildil), aga pole hullu, kui meid ka üle 20 inimese koguneb.

Kaasa hea tuju ja kindad! Prügikotid organiseerime, aga enda omad võib ka kaasa võtta. Kel võimalik, auto sappa võtta ka järelkäru.

Koguneme hommikul kell 10:00 Tilgu sadama parkimisplatsile, loeme osalejad üle ja määrame koristusalad vastavalt osalejate arvule.

Wednesday, April 26, 2017

Algatasime protsessi Meriküla taastamiseks.

Grupp, kes koosneb Meriküla ja Romantiku kandi inimestest, on pead kokku pannud ja läbi arutanud teemad, miks peaks taastama ajaloolise Meriküla selle ligikaudsetes piirides.

Küsimus: Kas pooldad ajaloolise Meriküla taastamist?
Kui teema sind kõnetab, siis saada info e-mailile mairold-mereblog.com ja kirjuta, kes oled, millise kinnistuga oled seotud ja mitu sinu kodu inimest on selle mõttega päri.
Maikuu jooksul püüame Tilgu tee kandi inimestelt koguda arvamusi, kas nad on nõus, et praeguse Ilmandu ja Muraste küla mereäärne osa, klindi servani, ja Tilgu tee ümbruses, kehtestataks haldusüksusena ja määratlustes eraldi külana.

Meriküla paar külaelanikku on sel teemal pinda sondeerinud juba mitu aastat, abi on olnud ka teemat käsitlenud ametnikest ja ka mõned volikogu liikmed on teemaga kurssi viidud. Kuna kuu aega tagasi tekkis ka Romantiku kandist huvi teemaga edasi minna, oleme seljad kokku pannud. Ja esmalt peale küsitluse korraldamist pöördumegi vastavasisulise taotlusega vallavolikogu poole.

Küsitluse tulemused kuvame vastaval Google kaardil (klikka pildil):



Mis on põhiargumendid?

Siinne kant on Merikülaks kutsutud juba enam kui sajandi, meil on sellekohaseid allikaid. Viimased andmed selle kohta pärinevad neljakümnendatest. Seda infot toetavad ka ajaloolised kaardid Riigiarhiivist.



Teiseks on Tilgu tee lähiümbrus looduslikult täiesti eraldi Murastest ja Ilmandu külast. Mõlema küla mereäärse osa tõmbekeskus on eelkõige Tabasalu, mitte Muraste keskus. Tilgu tee on ka ummiktee ja puudub loogiline seos Muraste külaga (Merikülla viiva tee ots algab Ilmandust, mitte Murastest).

Moodustumas on mereäärse kandiga seotud külaselts.

Teemad, mis meie kandis oleks ühised, on looduskaitseala, looduse ja ranna puhtus, koolilaste transport, teede valgustatus, koormus ja piirangud, endine piirivalvekool, klindi kaitsmisega seotud teemad, oma külaplatsi loomine, ühine suvelaager kohalikele lastele, lähiala detailplaneeringud, reovete puhastamise setete suunamine merre, Tilgu sadama arengud, uus juurdepääs Tilgu sadamasse (praegune tee klindi servas on varisemisohtlik), ühised koristustalgud, matkarada, kergliiklustee vajaduse arutelu, naabrivalve, valvekaamerad, prügimajandus, mereäärsete suvitajate parkimised, talvine teehooldus, lautrikoht või mitu, ajalugu jpm.

Lisaks kogukondliku ühtsuse eesmärgil ajaloolise identiteedi ja traditsioonide taaelustamine ning arendamine, ka geograafilis-loodusliku keskkonna eripärade väärtuste esiletoomine (arengu soodustamine).

Tulevikus Muraste muutub ilmselt mingist hetkest hoopis alevikuks, mitmes Eesti alevikus pole nii palju rahvast kui meil juba praegu Muraste külas on, olles suurima elanike arvuga küla Eestis. Loogiline, et eri küla regioonides olevad probleemid ei kerki keskuses esile. Seni oleme omi asju ajanud otse vallaga, külaseltsi koormamata.

Ka Tilgu tee ja politsei- ja piirivalvekolledži laienduse detailplaneeringu teemal aastast 2009 kujunes juba kohalik aktiivgrupp, kes detailplaneeringu teemal seljad kokku panid, see teema ei kõnetanud siinse kandi külaseltse ega enamikke kohalikke poliitikuid.

Meriküla piiri ettepaneku esitame koos taotlusega vallavolikogule, aga üldjuhul kataks see ala mere ja kõrge klindi vahel Suurupi küla piirist Rannamõisa küla piirini. Peale küsitlust selgub ka, kas Rannamõisa piiripoolsete kinnistute elanikud on ettepanekuga päri ja kas Suurupi küla piiri lähedal kolm kinnistut tulevad ideega kaasa. Piiriettepanek järgib loogilisi looduslikke ja kinnistute piire. Küla keskmeks saaks ilmselt Tilgu sadama lähiümbrus, aga on veel 2-3 head kohta, mis võiks keskuseks kujuneda.

Pildil on ettepanek näha sinise joonega, siin piirneb idapoolne külg Hobuvankri teega, ei ulatu päris Rannamõisa küla piirini. See vaid ettepanek, täpsustub peale küsitlustulemusi.



Meriküla ja Tilgu tee kandiga seotud ühistegevustega alustame 6. mail koos www.teemeara.ee/ talgutega. Koristuskoht juba registreeritud, info selle kohta püstitame lähitundidel.

Isikud, kellelt Meriküla taastamisega seotud infot saab, on Mairold Vaik, Argo Pärn, Marge Ensling, Ain Niller, Margus Tammemäe ja Marek Mets.


Tuesday, April 25, 2017

Kas "valguskaabel" jõuab ka meie majadeni?

Sügisel rajati optiline internetikaabel Klooga maantee äärest, mööda Kolmiku tänavat läbi terve küla Meriküla mobiilimastini ja endise piirivalvekoolini.

Seejuures ei ole infot, et kas vähemalt need kinnistud, mille äärest kaabel kulgeb, saavad kaabliühenduse oma majja.

Selles suhtes on arengud toimumas ja kui meie kandist leidub piisavalt palju huvilisi, kes allolevale küsitlusele oma vastused annavad, on tõenäoline, et meil hakkab midagi paremuse poole muutuma.


Oma krundi kohta sai juba märge tehtud, naaber võttis ka tuld ja asukoht kaardil, aga 24. aprilli seisuga on meie kandis veel kuidagi vähe küsitlusel osalejaid - taotlejaid. 

Kurb muidugi see, et mitu aastat tagasi otsustati, et SKA politsei- ja piirivalvekolledžini kaabel rajatakse, aga see kolis hoopis loetud nädalad peale kaabliühenduse saamist minema.

Selles suhtes tekitas tuska, et me küla oleks kui pealinnast kaugel, et optiline digivõrk veel pole tuppa jõudnud. Viljandi maakonnas ja Saaremaal, kus tean ühenduse olevat suurtest maanteedest kaugel, on riik nö juba ammu kohal, aga meie siin kirume nädalavahetuste läbi õhu netiühenduse halvenemist, kui kõik korraga soovivad teenust kasutada...

Aprilli alguses tuli õnneks teade, et on asutatud ettevõtmine nimega DigiMaa. 
DigiMaa projekti esimeses etapis selgitatakse, mis on lairibaühendus ning millised on valguskaabli eelised näiteks õhu kaudu või telefoniliini pidi tuleva internetiga. Samuti selgitatakse elanikele, mida nad ise teha saavad, kui soovivad DigiMaa võrguga liituda. Põhjalikuma ülevaate saamiseks külastage veebilehte www.digimaa.ee, kust leiab infot nii DigiMaa kui kaasaegsete andmesideühenduste kohta. Sellel lehel saab iga harjumaalane märkida, millisele aadressile ta tulevikukindlat ühendust saada soovib.
DigiMaal osalevad kõik Harjumaa omavalitused ning koostööd juhendab Harjumaa Omavalitsuste Liit. Riik on lairiba baasvõrgu rajamist aastaid toetanud ning nüüd on valmis toetama ka majade võrku ühendamist.

Paar aastat tagasi pööras Riigikontroll sellele tähelepanu, et üle-eestilise optilise kaabli rajamise võrgustiku loomine ei täida eesmärki ("viimase miili probleem"), nüüd siis on tegutsema hakatud. Valitsus otsustas veebruaris sellesisulise rahaeralduse kümnete miljonite eest, aga huvitaval kombel sattusin uudist lugema vaid Tallinna infokanalitest... Guugeldades ka ei leia suurlehtedest sellesisulist infot... Kummaline kuidagi...

Lisainfot maamajanduse infokeskusest.

Valgustav uudis!


Seotud kujutis

Vallaametnikult sain vihje, et sügiseks Muraste mereäärsesse osasse ehk Merikülla rajatakse tänavavalgustus, umbes viie valgustiga.

Mõni aeg tagasi sai taotletud ühte valgustit majade keskele postkastide juurde, et sügise-talve ajal veidigi leevendada külavahelist kottpimedust. Aga nüüd on tehtud arvestus, et kui rajada, siis juba rohkemate valgustitega, liitumine ja kaevetööd ei olevat mõistlik vaid ühe jaoks. Projekteeritakse mitme valgusti jagu.

Küsida tuleb ja meelde tuletada järjekindlalt, siis saavutame eesmärgid. Tuleb olla kannatlik, küll investeeringud lõpuks kõigini jõuavad.

Thursday, April 20, 2017

Ajaloolised Meriküla kaardid riigiarhiivist.

Meelis Mereküla, kes oma suguvõsa ajalugu hoolega uurinud, jagas riigiarhiivist hangitud kaarte.
 
MM: Siin on mõned failid kaartidest. Keila kihelkonna kaart aastas 1693, kus peal Merrekülla talud Strandhofi mõisa piirides. Samale kaardile on teisel pildil püütud sobitada ka tänane valla kaart. Siis veel lisaks kaks kaarti paarisaja aastase vahega, kus Mereküla kohana peal ja kaks kaarti Merrekülla talust 19. saj keskpaigast enne selle müüki Karl Traubergile. Need kaks kaarti saab omavahel kokku panna.
Keila kihelkonna kaart aastast 1693:

 


Lähemalt väljalõige: kaardil Strandhofi mõisa ala on piiriga alates praegusest Suurupi alumisest tuletornist kuni Tabasaluni kaasa arvatud.
 
Lisaks pilt, kus kaks kaarti kokku pandud, vana kaart ja selle piirid kumavad läbi kaasaegse vallakaardi:





1935-1939 ala kaart, kus Mereküla on peale märgitud:


Kaart aastast 1946, oletan, et punane tähistab piiritsooni, kuhu pääs oli raskendatud:


1796, Mellini kaardil on näha Merrekül (kaart hämmastab detailsusega):


Veel ajaloolisi kaarte, ilmselt ajast, kui klindi all ei olnud metsa ja ala oli põldudeks jagatud, Strandhofi mõisa alad:

 
Aitäh, kes enda kogutud infot jaganud. Kel ehk midagi täiendavat teada, andku teada aadressil mairold-mereblog.com.

Tuesday, April 18, 2017

Meriküla ajaloost veel

Meie kandis on inimesi, keda on juba mitu aastat huvitanud meie kandi ajalugu.  Eriti on Meriküllide suguvõsaga seonduvalt materjale kogutud. Viimastel nädalatel on õnnestunud infot juurde saada.
 
Raivo Maine (Eesti Genealoogia Selts): Vaatasin natuke kaartidel ringi... osa on paraku digimata, aga seal on Mereküll talude kohta kaardid olemas... Siis on 1852 kaart, kus on nii Meriküla ostutalu maa kui Merreküll no.8... kah ilmselt talud... 1862.a. Rannamõisa kaardi ülaserval aga on märge -- Merreküll. Hofs. See oleks justkui Mereküla hofslage? midagi mõisa taolist, võib ka küla olla. Seega ei miskit kindlat, kuid võimalus, et Mereküla (Meriküla) talude kõrval on ka küla nimi kasutusel olnud, on olemas. Peale 1875 ei tulnud enam ette, siis on pigem tegemist juba Ilmando külaga.
 
Siinkohal paar pilti maa-ameti geoportaalist (Tänud Ainile).
 

 
 

Tilgu tee ja piirivalvekooli detailplaneeringust aastal 2017

Pole hulka aega blogisse midagi postitanud, kuigi külas on toimunud palju ja arengud on kandile vastavalt olnud lausa üllatuslikud.
 
Lisaks kolledži ärakolimisele, naabrite vahetusele, ulatuslikele ehitus- ja kaevetöödele, uue puhastusjaama valmimisele, uue tee pindamisele, õpilasliini vahetusele, Suurupi vesipüksi ilmumisele ja muule on küla keskele püstitatud ka postkastide varjualune koos Meriküla sildiga.

Muuhulgas on ka Tilgu teega ja piirivalvekooli alaga seotud detailplaneering kinnitatud.
 
Kuna vald saadab soovijatele piirkonnaga seotud detailplaneeringute infot e-mailile, siis mingi hetk sattusin valla detailplaneeringute kaardirakendusele ja avastasin, et Tilgu teega seotud detailplaneering on juba viis aastat tagasi kinnitatud. Aastast 2012!




Miskipärast ei meenu mulle, et DP-ga seotud kinnistute omanikele ja teistele DP-le kaasarääkijatele oleks sellest eraldi kirjaga teatatud (posti, meilile). Kui vallalehe lugeja (mingi aeg) ei olnud, siis jooksis info mööda. Seega pole mul praegu teada, millise sisu kasuks otsustati ning millised ettepanekud ja vaided tagasi lükati.
 
Valla DP-kaardirakenduse järgi on aru saada, et uus juurdepääsutee Tilgu sadamasse on DP-sse kinnitatud. See siis kinnitati vaatamata Romantiku asumi mõnede elanike vastuseisule. Või leiti kompromiss, pole kursis.
 
Lisainfo viites on viimased materjalid: http://kaart.harku.ee/DP/090924_95/avalik/
 
Huvitav veel selles mõttes, et veel aastal 2013 sain vallast kirjalikult infot, et DP-ga pole midagi veel otsustatud (loe selle kohta postitust siit). Võib-olla on sel mingi seletus olemas? Näpuviga?

Veebruaris 2012 Harku Valla Teatajas kirjutati, et detailplaneering võeti vastu, samas on olemas DP avaliku väljapaneku ja tagasiside kutsumise teated järgnevates lehtedes: Meriküla jutud oktoobrist 2012. 21. juuni teates on veel kirjas, et kõik otsad on veel peale avalikku arutelu lahti jäänud...

Thursday, February 20, 2014

Naaber, aita randa puhastada!

Küllap olete juba teadlikud, et veebruari alguses avastati Suurupi poolsaare rannalt masuudireostus, mis tekkis jaanuari algul toimunud kütuse andmisest ühelt laevalt teisele, Naissaare lähistel. Nüüd jää sulab ja tagajärjed on näha. 

Uudistelingid:

12. veebruar: puhas lind, ilmselt midagi mürgist söönud
Kahju on suur, linnud õlised ja taimestik määrdunud. Rannale minek niisama ei ole praegu soovitatav ja ilmselt ka mitu kuud peale veebruari.

Eelmisel laupäeval koristati Tilgu sadama ümbruses, sel ja järgmistel nädalavahetustel liigutakse edasi. Selleks laupäevaks on registreerunud osa võtma juba 50 inimest (seis 20.02), nende hulgas vabatahtlikud päästjad, jahiseltsi mehed, Muraste külakogukond, Tilgu sadama jahtklubi, PPVkolledž, ELF jpt.

Palun kõigil maaomanikel, kel on ligipääs rannani, olla 22. veebruaril ja ka muudel aegadel mõistlikud inimeste liikumise suhtes, kes reostusega seoses mere poole liiguvad ja sealt tagasi. Hoidke väravad avatuna ja vajadusel juhatage otseteed mere äärde!

Hea, kui isegi tuled aitama. Vaata lisainfot allpool:

15.02.14
Harku vallavalitsus alustas koos vabatahtlikega rannikureostuse likvideerimist

Laupäeval, 22. veebruaril, jätkame vallavalitsuse organiseerimisel koristustöid.

Koguneme taas Tilgu sadamas kell 11.00.


Palume vabatahtlikel, kes soovivad osaleda laupäevasel rannikureostuse
Teade mere äärde viival teel

puhastustööl, eelregistreeruda SIIN

Palume oma osalemissoovist teada anda hiljemalt 20. veebruariks.
Abistajad peavad olema vähemalt 18. aastased.
Laupäevase puhastustöö orienteeruv pikkus on kell 11.00 - 15.00.

Puhastustöid juhendab Põhja päästekeskuse valmisolekubüroo
naftareostuskorje teenuse peaspetsialist Aare Kasvandik.

Palume jalga panna kõrge säärega kummikud ning kätte kummikindad.
Kummikindaid jagame ka kohapeal! Masuudi liivalt koristamise ja jäätmete 
ladustamiseks vajaminevad vahendid on kohapeal olemas.

Soovitame jalanõude puhastamiseks kasutada
pigieemaldusvahendit, mis mõeldud autodelt asfaldi- ja bituumenipritsmete
ning õlijääkide eemaldamiseks.

Tilgu sadamas on olemas ka kätepesu võimalus sooja vee ja seebiga.

Keskkonnaameti skeem reostunud rannikualast veebruari 2. nädala vaatlusandmete põhjal.


Tuesday, December 3, 2013

Loeng kotkastest Harku vallas

Kolmapäeval, 18. detsembril, algusega kell 18.00  

kotkaste teemaline õhtu

Teemad, mida käsitletakse: 
        - ülevaade kotkaste olukorrast Eestis
        - kotkaste seaduslik kaitsmine
        - veebikaamerad ja saatjad

Kui aega jääb ja on huvi, siis räägitakse ka suurtest pesadest puu otsas.



Osalejad saavad omale suurte risupesade välimääraja.

Esineb Renno Nellis. Üritus kestab kella 2100-ni.

Hiljuti lõppenud Eesti ja Läti ühise projekti ESTLAT Eagle projekti "Kotkad riigipiire ei tunne" tuules toimusid teemaõhtud Lõuna- ja Lääne-Eestis. Vääna külakoda on Põhja-Eestis ainuke koht, kus loeng toimub.

Loe tagasisidet ka Saarte Jahimeeste Seltsis toimunust: Kärla jahimeeste blogi
Külakoda kaardil

Lisainfo tööpäevadel tel: 5303 6816
vaanakulakoda(ät)gmail.com

Wednesday, October 9, 2013

Päev enne avamist: Kuidas läbi Järvevana tee tööle sõita? Riigitiiger magab?

Kuna töökoha tõttu on vahest vaja Järvevana tee kaudu sõita Lasnamäele, siis asusin uurima, kuidas homsest, mil avatakse Ülemiste megaristmik, otsemat teed pidi Lasnamäele saada.

Meedia kaudu pole värsket ja väga head liiklusskeemi levitatud. Postimees vaid üllitas segase skeemi 9 aastat tagasi, mil pole tänasega miskit pistmist. Ka projekteerija enda lehelt ei leia midagi: http://www.kprojekt.ee/ylemiste/ jne jne, st guugeldamine on tupiktee.

Asusin otsima suurimatelt veebikaartidelt. 

Selgus, et nii riik kui omavalitsus, kes on kohustatud eelseisvatest muudatustest kodanikkonda informeerima ja tegema kõik selleks, et edaspidi inimesed teaks, kuidas uuenenud olukorras toimida, pole ise veel üldse oma hallatavate infokanalitega järje peale jõudnud.

Ja selgub ka, et eraettevõte, kes ei pea eelinformeerimisega tegelema, on selle töö juba ära teinud.

Tallinna linna kaardil on näha vaid mõned jooned, mis tähistavad tulevast teed. Ei ole üldse abiks. Näis, kas 10. oktoobril, avamise päeval on seis parem?
Tallinn.ee uudiste rubriigis levitatakse aga 3 aastat vana skeemivideot


Maa-ameti kaardil pole mitte midagi (kui aerofoto taustaks, siis on ehitustühermaa näha). Maa-ameti kaardil pole isegi seda osa peale kantud, mis juba peaaegu aasta kasutusel - Tehnika tänavale pääs raudtee alt.


3. Regio kaart Delfi.ee kaardi kaudu:
Delfi kaart on eeskujulik, ka ühesuunalised lõigud näidatud. Ka ainus pilt, millele lisasin kaardi juurde saamise võimaluse (klikka pildil).
100% hea pole seegi.


Sõiduradu ja suundasid koos liiklusmärkidega ei leia ikka kuskilt... Tuleb ikka ise kohapeale minna, õppesõitu tegema. Kui hõredam liiklus. Natuke aitavad ka ehitusaegsed aerofotod:



Head tutvumist!

Sisekaitseakadeemia Muraste kolledž niipea minema ei koli

Ja ei koli ka kogu täiega Ida-Virumaale.

6. oktoobril avaldas ajaleht Põhjarannik loo sellest, et peaministri arvates sisekaitseakadeemia Tallinnast ja mujalt Eesti teise otsa ei koli.

  • Ansip: “Sisekaitseakadeemiat Ida-Virumaale ei kolita”
  • Raha- või huvipuudus?
  • Sisekaitsehüsteeria
  • Kas sisekaitseakadeemia rajamine Ida-Virumaale on selleks korraks läbi?

  • Thursday, June 20, 2013

    Tilgu tee ja Muraste kooli DP on peatunud

    Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on lõpetanud Muraste külas Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu koostamise finantseerimise.

    Vallavalitsus on detailplaneeringu koostamise lõpuni viimisest huvitatud, kuid aastal 2013 puuduvad eelarvelised võimalused töö jätkamise tellimiseks. Planeeringu koostajad on selle DP puhul tegevuse peatanud.

    Wednesday, May 15, 2013

    Tallinn-Tabasalu vaheline maantee muutub tulevikus linnatänavaks?

    Haabersti ringi ja Tabasalu vaheline teelõik on perspektiivis tavaline linnatänav, sellest ka praegused ja tulevased ringristmikud. Tabasalu ja Rannamõisa kiriku vaheline teelõik kaob ka ilmselt kunagi maanteede nimekirjast - muutub lihtsalt tänavaks.

    Tulevikus ulatub Juuliku-Tabasalu ringtee Rannamõisa kirikuni ja edaspidi hakkab maanteeliiklus kulgema seda teed pidi. Uus Lääne-Tallinna poolne ringtee on Juulikust tänaseks jõudnud Pärnu maanteeni (TOP-i ristmik) ja varsti valmib ka Laagri ümbersõit. 

    Millal aga teelõik Tabasaluni jõuab... Kui otsustati Tabasalu-Harku tee juba sel aastal korda teha, ootamata uut ringteed, siis vist mitte niipea. Ilmselt tehakse enne suurt ringteed kõik ringristmikud Haabersti ja Tabasalu vahel valmis ja veel mitu aastat tuleb meil sel teel tasakesi sõita :) Või liikuda linna Tabasalu-Harku teed mööda, mida praegu parajasti "sanitaarremonditakse".

    Loe lisa Meriküla juttude varasemast postitusest:


    Friday, January 4, 2013

    Must jää viis teelt prügiauto

    2. jaanuari õhtul kella 18 paiku sõitis Tilgu tee "kuulsast" mäealusest kurvist välja prügiauto. Mõni tund enne oli külm õhuvoog teinud mäepealsest teest tõsise liuvälja, millel oli isegi jala käimisega raskusi.

    Kella viie ajal sõitis teelt välja üks sõiduauto, mis sõitis lumehange, et vältida "kuristikku" kukkumist. Tund hiljem aga libises mäest alla hoopis prügiauto. Selles kurvis on igal talvel mõni auto otse sõitnud, aga nii suure veoautoga pole varem tegemist olnud. Sel õhtul jäid ka mõned prügikastid tühjendamata.

    Paar tundi peale õnnetust tee hooldaja sõitis tee läbi ja soolatas kõik mäepealsed ja kurvid. Politsei vaatas prügiauto üle 3. jaanuari keskpäeval ja auto tiriti alles 24 tundi peale õnnetust taas teele. Puksiirauto vedas veoki 3. jaanuaril kella 1800 paiku minema.

    Mõned pildid, mis tehtud päev peale õnnetust ja musta jääd.









    Varasematest õnnetustest Meriküla juttudes:
    "Märgistatud" puud
    Lumeuudised aastast 2010
    Prügiauto upakil mais 2010

    Rannamõisa MKA kaitse-eeskirja avalikustamine


    17. septembril 2008 algatati keskkonna-ministeeriumis menetlus Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamiseks. Esimene avalikustamine toimus 2011. aasta kevadel.


    Eelnõu dokumentide uus avalik väljapanek toimub 7. jaanuarist 28. jaanuarini 2013.

    Materjalid on 7. jaanuarist ka Harku vallas kättesaadavad, aga ka Keskkonnaameti lehel uudiste rubriigis.

    Lisamaterjali Meriküla juttudest:

    RM MKA kaitse-eeskiri muutmisel
    Kiivas piirid

    Rannamõisa MKA koomaletõmbumine
    Rannamõisa pargi koomaletõmbumine
    Kaitsealune klint variseb