Wednesday, April 1, 2020

Infot Meriküla õppekeskuse kohta

Täna, 31.03.2020 avaldas Harku vald kodulehel järgneva teate:



Lisainfo: 
1. Teade valla kodulehel.
2. Petitsioon - oma allkirja saab anda 20. aprillini.
3. Bussivideo sellest, kuidas Tilgu tee kõige kitsamal kohal bussijuhid ei saa enne ninapidi kohakuti sõitmist aru, et nad teineteisest mööda ei pääse.
4. Harku valla arengukava eelnõu aastani 2037 - ettepanekuid saab esitada 26. aprillini aadressil arengukava@harku.ee
5. Muraste kooli hoolekogu esimehe ettepanek arengukava täiendamiseks.
6. Muraste kooliga seotud avalikud dokumendid ühes kohas.

Thursday, March 26, 2020

Lageraie Muraste looduskaitsealal?


Nädalapäevad tagasi pandi tähele, et Muraste vaateplatvormi vahetus läheduses on klindi kallakult puid maha võetud piirkonnas, mis kuulub Muraste looduskaitsealasse.

Ilmselt on puude mahavõtmisega seotud looduskaitsealaga piirneva krundi omanik, kes tõenäoliselt soovis merele vaadet "puhastada".

Keskkonnaametit on teavitatud.

Töö toimus ilmselt 17. või 18. märtsil. Sündmuste pealtnägijatel palun teada anda Keskkonnainfo telefonil 1313. Ilmselt tuleb ka Muraste valvekaamerad üle vaadata, millise asutuse autod on sel päeval Muraste vaateplatvormini on sõitnud.

Siinkohal üks võrdlus fotode vahel enne ja nüüd ning valik fotodest, mille täna tegin.



Enne, kuvatõmmis Google Street View'st aastal 2019:




















Muraste looduskaitsealal on ennegi rüüstamas käidud, klindi serval asuvate kruntide omanikud on kas teadmatusest või ülbusest looduskaitsealal ennegi puid maha võtnud, et avaneks parem vaade merele. Ka on keskkonnainspektsioon ennegi Muraste looduskaitseala rikkumas käinuid trahvinud, nt džiibiga rallitajad kui ka nende väljatirijad pukseerimisettevüttest said kopsakad trahvid ja nõude ala taastamiskulude katmiseks.

Wednesday, March 11, 2020

Meriküla saab jalakäijatele ohutuma juurdepääsu Muraste keskusesse

Lühiajalises perspektiivis on minu hinnangul selle trepi valmimisel mõju Tilgu teele pigem vaid leevendav. 

Kuvatõmmis: Harku.ee
Positiivne uudis tänasest Harku Valla Teatajast, et 10+ aastat ka Muraste kogukonna eestvedajate lobitöö tulemusena on lõpuks hakatud tegutsema selles suunas, et Muraste vaateplatvorm saaks ohutumaks ja ühelt tasandilt teisele liikumine mugavamaks.

Minu hinnangul osa tulevasest hommikusest sõidukite liikluskoormusest peaks kanduma Kolmiku teele, võibolla ka bussid hakkavad sõitma Kolmiku tee kaudu platvormi juurde?

Pikaajalises perspektiivis, kui Meriküla õppekompleksi hakkab kasutama 100+ õpilast, sellest lahendusest ei piisa Tilgu tee liikluskoormuse olulise kasvu ärahoidmisel (terve päeva lõikes).

Selles osas on vähemalt ühte juurdepääsu veel juurde vaja ja olen pakkunud välja ideed Tüve tänava kaudu. Kuigi arvestades bürokraatiaveskite aeglust, see variant ei valmiks enne kolme aastat.

Uus trepp koos liftiga rajataks ka siis, kui otsustatakse Muraste kooli laienemine kohapeal st praeguse kooli juures.

Kui soovite eskiislahenduste kohta arvamust avaldada, siis tehke seda kuni 18. märtsini aadressil harku@harku.ee

Monday, March 2, 2020

Palju õnne sünnipäevaks Merikülale!

2 aastat tagasi kinnitati 2. märtsil otsus uue asustusüksuse moodustamise kohta Harku vallas ja seda päeva saame tähistada oma küla sünnipäevana (loe paari aasta tagust uudist siit).

Sel aastal tähistatakse küla sünnipäeva esimest korda, Meriküla spordi- ja õppekeskuses, 7. märtsil algusega kell 16. Üritus algab huvitava ja atraktiivse loenguga, kus kutsutud esineja räägib meile, kuidas kriiside korral hakkama saada. Idee selle loengu läbiviimiseks tekkis juba ammu, seega ei ole sel seost päevakajaliste sündmustega.

Ürituse kavast, esinejast ja täpsemat kohalejõudmise infot saab seltsi kodulehelt: meriküla.ee/külaüritus

Kohtumiseni laupäeval!

Head kevade ootust soovides,

MTÜ Meriküla seltsi juhatus
merikyla@meriküla.ee





Sunday, February 23, 2020

Kas Muraste kooli laienemine Merikülla on osapoolte jaoks kompromiss või mitte?

Arutlen siinkohal selle üle, millises seisus on Muraste kooli laienemise idee Merikülla.

Üleval on kaks teineteisele vastanduvat varianti Muraste kogukonna ja vallavolikogu vahel:
Väljavõte volikogu liikme selgitustest
Harku Valla Teatajast 15.01.2020.
1. Murastes kooli laienemine kohapeal (Muraste ja Vääna-Jõesuu kogukondade soov).
2. Murastes kahes vahetuses õppetöö (valla eelarve jaoks lihtsaim ja odavaim).

Kumbki nendest variantidest ei ole kompromiss. Punkt.

See, et vald ei suru peale kahe vahetusega õppetööd, on minu arvates nende poolt juba järeleandmine. Ja ka see on järeleandmine, et Muraste kool üldse otsustati muuta üheksaklassiliseks, kuigi praegu kehtiv valla haridusstrateegia ei näe seda ette. Nii volikogu liikmed kui ka Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor on volikogu poolt tehtud otsuseid põhjendanud, ometi ei võeta neid kuulda.

Kui Muraste kogukonna eestvedajad suruvad peale esimest varianti võtmata arvesse muid võimalusi, siis ma ei näe siin kogukonnapoolset kompromissivalmidust. Ja püstitatud kampaaniad ja valla püüdluste mahavaikimine enda variandi kasuks kallutamisel minu jaoks ei näita tahet kompromissini jõuda. Muraste kogukonna (ja ka 16. jaanuari koosolekul õpetajategi) poolt on pakutud kompromissvariandiks ka üheks aastaks konteinerklasside kasutamist kohapeal, aga ka see on samuti kulu ja ilmselt riivaks poolik lahendus kooli pidamisega seotud nõuete täitmist (kitsamad olud ja vajalike tugiruumide mittevastavus). Aastaks konteinerklasside kasutamine näib mulle jala uksele vahele saamise strateegiana, hiljem on sealt õpilasi teise kooli suunata veel raskem?

See, kui Muraste kogukonna esindajatel pole mitte ühtegi halba sõna Meriküla õppekompleksi suunas öelda ja ainukesena Tilgu teed ja kõrget klinti kahes koolis õppimise vastuargumendiks kasutatakse, ei ole tee kompromissi suunas (õpetajate esitatud vastuargumendid on vaid loosungid ühegi väiteid kinnitava materjalita).
Ka minevikus tehtud kommunikatsiooni- ja muude vigade pidev meeldetuletamine ei muuda osapooli vastutulelikumaks. Tõsi, valla esindajate poolt on tehtud mitmeid prohmakaid oma argumentide tutvustamisel ning ka kirjavahetustel oma seisukohtade tutvustamisel ja ehk ka kunagi erinevate strateegiate koostamisel, aga kas me jäämegi nende üle heietama selmet vaadata, kuidas edasi saaks?

Kompromissvariant on Meriküla kooli kasutusele võtmine koos täiendavate tingimustega (ohutum juurdepääs).

Üks kompromiss on veel välja pakutud:

Muraste kooli laienemine kohapeal võib hakata "tekki" ära tõmbama valla teiste piirkondade investeeringutelt.
Siis ei saa seda ju kompromissiks nimetada... Kui näiteks Muraste kooli laienemine tähendaks seda, et riik tõmbub meie piirkonda riigigümnaasiumi rajamise otsusest tagasi, siis ei saa seda ju isegi enam võiduks pidada ka Muraste inimesed ise... See oli näide, kuidas üks otsus võib äkki teisi mõjutada.

Kas näiteks teel kompromissi leidmiseks mõned Muraste (või ka Meriküla) maaomanikud oleks nõus kergliiklusteega üle oma krundi, et Merikülla juurdepääs Muraste keskusest oleks lühem? Kas kogukonna esindajad on seda maaomanikelt uurinud, näidates valmidust vallaga koostööks? Ja kui maaomanik on vastu, siis kasutatakse seda relvana, mitte ei proovita maaomanikuga läbirääkimisi pidada selgitustega, kui palju see kogukonnale kasu tooks (üks maavaldajatest on ka keskkonnaamet). Kas eksin, kui väidan, et maaomanike ja -valdajate vastuseisu kasutatakse oma huvides ära selmet koos nendega läbi rääkida?

Aga nagu ma olen aru saanud, eelkirjeldatud lisavariandid ei ole läbiräägitavad - ainuõige kompromiss Muraste kogukonna arvates on Muraste kooli laienemine kohapeal valla ressurssidega, mis aga seab valla järgmiste aastate ressursid täiendava surve alla.

Aerofoto: Maaamet.ee
Nii ei saa võtta, et mina maksan siin vallas makse ja olgu minu jaoks aasta-paariga kõik probleemid lahendatud, aga omaltpoolt pole tahet midagi vastu anda, ka mitte kompromissidele vastutulemise näol ega ka isegi mitte soovis valla üldplaneeringut läbi lugeda (samas kui mõni teine piirkond, nt põliselanikega, ootab lahendusi juba 15+ aastat). Paljudes valla piirkondades oodatakse investeeringuid pikisilmi ja kompromissina ollakse valmis kannatlikult ootama. Miks aga Muraste kogukond ei ole valmis ootama kui läheduses on suurepärane õppekompleks juba valmis, siis on raske aru saada sõjakusest, millega Tilgu tee ja kõrge klindi argumenti aina lauale lüüakse selmet leida võimalusi uue juurdepääsu rajamisel hea lahenduse leidmiseks.

Kui oleksin siinpool kitsarinnaline, siis näeksin vaid kaugemal elavate lapsevanemate jätkuvat tahet lapsi autodega (lihtsamalt) kooli ette sõidutada alahinnates teismeliste osavust endaga hakkama saada. Aga ma ei tee seda ja selle argumendiga kedagi ei nahuta, sest igaühe koolitee on erinev ja unikaalne. Püüan hoopis kaasa mõelda, mis on laiemad põhjused kooli suuremaks rajamisel praeguses asukohas ja paljuski mõistan neid, kes kardavad.

Ja manipuleerimisvõtetes võin jaoks lisa pakkuda. Võin oletada, et ka nt varsti avalikustatavas bussivideos valitakse möödumisprobleemi näitamiseks kõige kitsam koht kogu teel (kuigi reaalselt kohtuvad suured sõidukid nendes kohtades harva või kaugelt jälgides saab nendes asukohtades kohtumisi eos vältida) ja samuti oletan, et näidatakse, kuidas bussid ei saa olemasolevaid möödasõidutaskuid kasutada, kuigi tegelikult saavad sõiduautod nendes kohtades väga hästi kõrvale tõmmata ja enamikul juhul kohtuvad ju suurte sõidukitega sõiduautod ja mahuvad normaalselt teineteisest mööda, kui on valitud õige sõidukiirus.

Oma mätta otsast võin manipuleerimiseks nt kasutada ka Murastes korraldatud küsitluse andmeid, kus toon kogu kontekstist välja rebides pildi selle kohta, kus ei ole sõnagi selle kohta, et Meriküla õppekompleks ei ole kodulähedane kool (vt pilti).

Allikas: Harkuliit.ee

Aga nii vastandudes me kaevume ju üha sügavamale kaitsekraavidesse... On seda vaja?

Üks mõjutatud osapool on ka Meriküla elanikkond ja ausalt - meie jaoks oleks parim variant see, et Meriküla kompleks oleks alakasutatud - siis Tilgu tee kestaks (klindi serval) meil kauem. Aga me ei tao seda trummi, et ärge mingil juhul avage siin kooli kolmesajale õpilasele. Me ei tao trummi ka selle argumendiga, et meie kodude uste taha ei ole küsima tuldud, kas Tilgu teel võib liikluskoormusi tõsta vaid püüame pigem vaadata edasi, kuidas hetkeseisust koos edasi minna ja läbi rääkida.

Näiteks oleme suures mures Tilgu tee seisukorra pärast klindi serval siis, kui toimuvad suured pinnaseveod Tilgu sadamasse. Me ole ei läinud plakatitega teed sulgema vaid koostöös maanteeametiga töötasime välja piirid, kuidas raskeveod saaks tehtud nii, et Tilgu tee oleks võimalikult vähe mõjutatud (koormuse- ja kiirusepiirangud, veoste sageduse reeglid jm tingimused).
Oleme avatud lahenduse leidmisele nii, et kõik osapooled veidike võidaks, mitte nii, et üks osapooltest surutakse nurka ja nurka surutav ei pruugi üldse olla üks vaidluse osapooltest vaid inimesed valla teistest piirkondadest.

Küll saame ka uue juurdepääsu osas kokkuleppele nii enda kui naaberkogukondi hirmutamata.

Kordan siinjuures, et ma ei ole Muraste koolihoone laienemise vastu Muraste keskuses. Ja ei ole vastu ka laienemisele Merikülla. Mõlemal juhul on vaja aga kompromissidele jõuda ja arvestada ka naaberküladega. Vallavolikogu otsuste vastu kampaaniate korraldamine vaid "õige" lahenduse suunas mõjutamiseks ei ole minu arvates tee kompromissidele. Kui palju näiteks valla esindajaid on Muraste kogukonna tahet "mutta tampinud" ja padukritiseerinud?
Oma seisukohta kaitstes ei ole vaja vastaspoole vastu kampaaniaid korraldada, eriti kui vastaspoole seisukoht on tegelikult juba kompromissi pakkumine (loobudes kahes vahetuses õppetöö nõudmisest).
Pealegi on teada, et osalt on otsuste täideviimine veninud riigi otsuse taga, kas Tabasallu tuleb riigigümnaasium või mitte - seda otsust ootasime päris tükk aega ja seetõttu ei saanud strateegiaid ja tegevussuundi pikalt kokku leppida.

Kogu see arutelu oma valla hariduse strateegia ümber, mis on koos kogukondadega toimunud juba rohkem kui 4 aastat, on näide sellest, et tegelikult ju kogukondadega arutatakse erinevaid variante läbi ja ka elanikud ise on olnud kaasatud ja huvitatud - mida rohkem kaasatud inimesi, seda parem ju. Aga retoorikas kuulen vaid seda, kuidas inimestega ei arvestata...

Üks variant võib veel mingi hetk lauale tulla ja seda üsna pea (märtsis viiakse läbi audit Muraste koolis). Nimelt Merikülas võidakse avada hoopis Tabasalu Ühisgümnaasiumi klassid III astme õpilaste jaoks, paralleele tuleb küll palju, aga Tabasalus ei ole kitsas. Muraste kooli 7. klass on ju praegu formaalselt TÜG-i klass.

Kui Muraste kogukonna eestvedajad väidavad, et me ei ole kompromissi teel, siis tuleb ehk peeglisse vaadata?

Me sööme kõik seda ühte suppi - Harku valla rahvastik kasvab kiiresti. Kompromissid viivad edasi, mitte ühe või teise poole võidud.

Meriküla vajab uut juurdepääsu õppekompleksini

2019. aastal asus Harku vallavalitsus volikogu ülesandel ühena kooliruumide kitsikuse lahendusvariandina ette valmistama andmeid analüüsiks, kuidas oleks võimalik Meriküla spordi- ja õppekeskuse kompleksi kasutusele võtta Muraste kooli III astme jaoks (7.-9. klass). Aastatel 2020 kuni 2023 on piirkonnas sadade õpilaste jaoks uusi õpperuume vaja ja seda väga kiiresti. Seniks kuni ei ole valminud Tabasalu uus õppelinnak, tuleb kasutada muid võimalusi.

Muraste kogukond on vallavalitsusele ja -volikogule pakkunud välja Muraste koolimaja taaskordse laiendamise, põhjendades seda sellega, et nii Muraste elanike kui ka naaberküladest koolis õppivate laste jaoks on Meriküla õppekompleksini ligipääs liiga pika ringiga ja pealegi veel mööda Tilgu teed, mis on kõigi liiklejate jaoks väga kitsas ja liiklusohtlik. Samas vald on hinnanud, et Muraste kooli pea poole suuremaks ehitamisega kuluks palju aega ja ressursse - laiendamine maksaks vähemalt 2,4 miljonit eurot (pluss veel aastaks konteinerklasside rent).

Ka Meriküla elanikest suurem osa ei ole selle üle rõõmus, kui hommikuti hakkaks Tilgu teel, mille vastupidavus liikluskoormuse kasvades on kahtluse all, liiklema sadakond sõidukit edasi-tagasi - liikluskoormus kasvaks praeguse olukorraga võrreldes kordades. Kompleksi täies ulatuses kasutuselevõtt on mõistlik otsus, aga enne tuleb lahendada uue lisajuurdepääsu vajadus. Ja miks ei võiks selleks olla sild Tüve tänava otsast?

Nii siin kui allpool minu visandid oma ettepaneku illustreerimiseks
Merikülla ühe või mitme juurdepääsu variante on aastate jooksul kaalutud erinevaid, aga kuna suur osa Merikülast on looduskaitsealad, siis on uut juurdepääsu väga keeruline plaanida, sõidukite jaoks uue tee rajamine on täiesti välistatud nii looduskaitseala suure mõjutamise kui ka uue sõidutee liiga kalli maksumuse pärast (eri andmete kohaselt 3-11 miljonit eurot). Üks võimalus oleks rajada otsetee üle looduskaitseala jalakäijate sillana, aga ka sellele variandile on vaja keskkonnaameti nõusolekut ja pikka aega kestvat bürokraatlikku kadalippu (LKA kaitsekorralduskava muutmine, maaomanike load, detailplaneeringud jm).

Vallavalitsus võttis jaanuaris plaaniks rajada praeguse vaateplatvormi juurde uus ja ohutum juurdepääs Murastest klindilt alla Merikülla, kust saaks õpilased kergliiklusteed pidi edasi koolini, aga selline lahendus tõenäoliselt Tilgu tee liikluskoormuse kasvu ära ei hoia. Pealegi kasvaks lisaks Kolmiku tänava liikluskoormus ja tõenäoliselt mõlemal teel hakkaksid liiklema ka suured bussid. Läbi praeguse vaateplatvormi on kahe kooli vaheline distants 2,9 km (sellest klindialune osa on 0,5 km). Otsem tee kahe kooli vahel oleks Tüve tänava kaudu, kustkaudu vahemaa on kõigest 1,2 km.

Kõnealune piirkond kaardil:


Siinkohal tutvustan põhjalikumalt enda ettepanekut, kuidas kahe kooli vahele võiks juurdepääsu edaspidi rajada.

Kõigepealt vahemaadest, mis on vast kõige olulisem aspekt, kuidas ja kui kaua liigutakse Muraste keskusest Meriküla õppekompleksi poole. Mõned numbrid:
1. Otsetee kahe kooli vahel 1200 m (osaliselt Tüve tänaval). 
Kergteed on vaja juurde ehitada Muraste koolist u 720 m Tüve tänavani (ja veidi Võra tänavast edasi klindi servani) + sild 60-100 m ja lift-trepp kooli territooriumil. Koos valgustusega. Klindi kõrgus on kuni 25 m.

2. Praeguse platvormi kaudu vahemaa kahe kooli vahel (ringiga kaupluse juurest läbi) on 2700 m (+ platvormi kõrgus). 
Lisaks vaja rajada u 500 m kergliiklusteed (+ valgustus 300 m) Tilgu tee äärde, mis osaliselt üsna pehme ja märg pinnas ja puid vaja palju maha võtta. Pluss lift praeguse platvormi juurde ja olemasoleva trepi uuendamine.
Muraste koolist Meriküla õppekompleksini on autoga sõites ligi 10 km sõita ja ajaliselt teeb see 10+ minutit. Tabasalust Merikülla on 7 km ja ajaliselt 7 minutit...

Esimesel juhul, kui õpilased saaks bussidest ja sõidukitest maha Muraste kooli juures, siis oleks Tüve tänava juurde rajatava kergtee ja silla kaudu vaid 10-15 minutit kõndida, et jõuda Meriküla kompleksini. Sama ajaga jõuaks last vedav sõiduk 10-kilomeetrise ringi läbimisel samuti Muraste keskusest õppekompleksini, aga sellele lisanduks ka veel tagasisõiduaeg (kompleksi juurest maanteele tagasi on 4-5 minutit sõita).


Meriküla silla pikkus peaks minimalselt olema 60 meetrit.
2013. aastal valminud Paepargi sild on 75 m pikk ja 3 m lai.

Foto: Merko.ee

Fotod: Merko.ee
Paepargi sild maksis koos selle ümbrusesse rajatud uue pargi ja purskkaevuga 400 tuhat eurot. Meriküla silla ja lifti rajamine koos Tüve tänava kergliiklustee ja valgustusega maksaks ilmselt kaks korda rohkem.
Muraste koolihoone ehitus algas 2013 ja selle maksumuseks oli 2,5 miljonit eurot (3100 ruutmeetrit + 200 külakogukonna ruumid).
Muraste kooli juurdeehitus algas 2018 ja selle maksumuseks oli pea 1,5 miljonit koos km-ga (projekteerimise ja muid kulusid ei ole selle sees). Lisandus 7 klassiruumi ja muid ruume (1100 ruutmeetrit).

Ruutmeetreid lisanduks 2020. aasta seisuga vähemalt 1900 ruutmeetrit. Muraste kool laieneks 4200 ruutmeetrilt 6100-le ruutmeetrile, st pea poole suuremaks (ning 2013. valminud hoonega võrreldes 2x suurem hoone)! 
Kõike arvesse võttes oleks parim lahendus Muraste keskusest jala/jalgrattaga või tõukerattaga Tüve tänava ja Meriküla silla kaudu õppekompleksini saada nii, et sõidukid jäetaks Muraste kooli lähistele ja bussiliinid jätkaks nii nagu praegu on välja kujunenud st peatusega Muraste kooli juures.

Keskkonnaamet ehk on ka sillaga nõus, see vähendaks oluliselt Tilgu tee ümbrusega seotud looduskaitseala mõjutamist mootorsõidukitega.




Allikad: https://www.harku.ee/.../algavad-muraste-koolimaja...

Wednesday, May 1, 2019

4. mail teeme koos Meriküla ranna prahtist puhtaks...

... ja alustame rannaäärse matkaraja taastamisega endisele raudteetammile.

Rohkem infot siit: meriküla.ee

2017. aasta Meriküla rannakoristusel osales ka perekond kaugemalt kui oma külast

Tuesday, November 6, 2018

Meriküla seltsi 3. üldkoosolek 2018 toimub 19. novembril

Aeg on sealmaal, et tuleb seltsi liikmetele aru anda külaseltsi juhatuse viimase kolme kuu tööst.

1. MTÜ Meriküla selts juhatus kutsub kokku selle aasta kolmanda üldkoosoleku
19. novembril kell 19:00 Meriküla spordi- ja õppekeskuses.

Üheks olulisemaks päevakorrapunktiks on juhatuse liikmete ülevaade tegevustest alates eelmisest üldkoosolekust 16.08.18 (viimase kolme kuu tegevused). Anname teada ka, millised Meriküla arengukava teemad on jõudnud valla uuendatud arengukavasse jm. P.S. Eelnevalt on infot ka Meriküla blogis kajastatud.    


Päevakord:
1. Revisjonikomisjoni valimine – ootame ettepanekuid, kes sooviks olla selle kohustuse kaudu kaasatud külaseltsi juhtimisse. On meil seltsi liikmeid, kel revisjonitöö kogemusi?
2. Matkaraja teemast veidi põhjalikumalt (ettepaneku "tagasilükkamine" valla poolt, teede teemaplaneering, arhitekti visioonid jm).
3. Külaseltsi infotahvlite paigaldamine.
4. Valvekaamera paigaldamisest Tilgu tee algusesse. Korjanduse otsuse tegemine.
5. Seltsi juhatuse ülevaade seni tehtust.
6. Küsimustele vastamine.
Üldkoosolekule täiendavaid päevakorraettepanekuid ootame 12. novembrini.

2. Siinkohal annan teada, et seltsil on nüüd meiliaadress merikyla@merikyla.ee - kõik küsimused, ettepanekud ja liikmeks astumise avaldused tuleb saata sellele aadressile.

3. Avatud on seltsi pangakonto numbriga EE397700771003375838, kogume sellele kontole liikmetasud (vastavalt üldkoosoleku 16.08 üldkoosoleku otsusele).
Üldkoosolekul võime vastata täpsustavatele küsimustele seoses liikmetasuga, korjanduse ja annetustega.

4. Külaseltsi liikmete nimekiri on olemas (täpsem info meililistis).

Kui soovid samuti liikmeks astuda, palume vabas vormis sellekohane kiri (avaldus) saata e-kirjale merikyla@merikyla.ee või paberil üle anda külaseltsi juhatuse liikmele.



5. Kui on ettepanekuid 19. novembril toimuva üldkoosoleku päevakorda lisamiseks, siis on need oodatud 12. novembrini aadressil merikyla@merikyla.ee.

Kui on küsimusi eelnimetatud teemadel, oleme valmis vastama nii kirjalikult, telefonitsi kui ka üldkoosolekul.

P.S Saatke see teade ka naabrile, kes ei ole külaseltsi liige või kes pole meililistis (küsi liikmete nimekirja) või edastage info muul kujul!

Sunday, November 4, 2018

Harku valla arengukavas 2019-2037 on Meriküla teemasid piisavalt



27. septembril võttis Harku Vallavolikogu vastu täiendatud Harku valla arengukava aastani 2037 (hakkab kehtima 01.01.2019). Arengukavasse on kantud ka mõned olulised teemad, mis on kirjeldatud Meriküla arengukavas (kinnitatud Meriküla seltsi üldkoosolekul 16.08.2018).


Väljavõte vallalehest 24.10.18
Harku valla uuendatud arengukavaga tutvudes selgub, et valla jaoks on merele avamise eesmärk üks kolmest olulisemast prioriteedist. 22-kilomeetrisest rannajoonest ligi 5 kilomeetrit on Merikülas ja seega küla on selle eesmärgiga tugevalt seotud. Seda enam, et Merikülas on valla ainuke sadam. Samuti on Meriküla metsik loodus nii meie küla kui ka lähinaabrite jaoks atraktiivne piirkond jalutamiseks ja Meriküla spordi- ja õppekompleks eelkõige spordi- ja vaba aja veetmise keskuseks, seega meie kandi teed ja rajad on valla arengukavas suurema tähelepanu all.

Lühikokkuvõte:
1. Tilgu tee esimese poole valgustus (kuni Tilgu sadamani?) on plaanis rajada aastal 2020-ks ja selleks on ette nähtud 45 tuhat (E12.14 "Tilgu tee Kloogaranna mnt poolse lõigu tänavavalgustus (sõltub jaotusvõrgu liini ümberehitamisest)").

2. Sadam saab aastatel 2018-2019 ligi 400 tuhat eurot. Sadama muuli laiendamine algas juba oktoobris 2018.

3. Koostatakse piirkonna radade ja uute juurdepääsudega seotud visioonidokument ja ehk ka projekt ning detailplaneering, millele on plaanitud aastaks 2020 40 tuhat euri. Kaude on osa 10 tuhandest, mis plaanitud aastatel 2020-2021 Harku valla rannaala teede ja radade teemaplaneeringuks, ka Meriküla puudutav.

4.  Meriküla spordi- ja õppekeskuse arendamiseks on plaanitud aastal 2019 tervelt 200 tuhat euri (E16.12), investeering tuleb Strantumilt.

Väljavõtted arengukava tekstist, mis puudutavad meie kanti:

1.2 Peamised arengutegurid ja väljakutsed
Lisaks nimetatud peamistele väljakutsetele vajavad lahendamist mitmed spetsiifilisemat laadi küsimused:
Teed; teede ja tänavate võrgustik on Harku vallas välja arendatud. Küll aga on probleemiks suur liiklustihedus ja Tabasalu alevikku läbiv transiit. Perspektiivis vajab seega lahendamist ümbersõidu küsimus. Samuti on vajadus parandada ligipääsetavust Meriküla Õppe- ja Spordikeskusele.
▪ Avalik ruum; valla asustustihedus on ebaühtlane, peamised tiheasustusalad on Tallinnaga piirnevates paikkondades. Vallal pole aga terviklikult välja arendatud keskust. Samuti on kasutamata 22 km pikkusest rannajoonest tulenev potentsiaal – pääs merele ja merelt on raskendatud
▪ Kultuur ja sport; kultuurielu on vallas aktiivne. Küll aga tuntakse puudust vähemalt 500-kohalisest saalist. Probleemi leevendab Meriküla Õppe- ja Spordikeskus, kuid lahendamist vajab ligipääsetavuse parendamine, sh. ühistransport. Samuti on kavandamisel multifunktsionaalne saal Tabasalu hariduslinnakusse;
 2 Harku valla strateegia
Lisaks konkreetsetele valdkondadele on Harku valla arengukava koostamise käigus koorunud välja kolm suuremat teemavaldkonda. Esiteks, Harku vald on mereäärne omavalitsus. 22-kilomeetrine merepiir loob suurepärased eeldused nii rekreatsiooniks, kui turismi arendamiseks. Seetõttu on välja töötatud valla merele avamise programm. See tähendab turismiinfrastruktuuri, pääsu merele ja mereäärset (jalg)teedevõrgustikku. 
▪ P1. Harku valla merele avamise programm. Valla 22-kilomeetrine rannajoon on avatud nii elanikele kui ka külastajatele. Vääna-Jõesuu rannas pakutakse heal tasemel turismiteenuseid. Rannaäär on varustatud jalg- ja rattateede võrgustikuga. Pääs merele ja merelt on hea
Järgnevalt väljavõtted arengukava lisast 3: Harku valla arengukava tegevuskava 2019-2022.

Harku valla merele avamise programmi (P1) on kaasatud ka Meriküla:


2019. aastal on siinse programmi P1 järgi Tilgu sadamale plaanis eraldada 90 tuhat (Tilgu sadama I etapi kogumaksumus on 2018-2019 ligi 400 tuhat euri).

Järgmisel aastal ilmselt eraldatakse ka meie kandi matkaradadele või uute projekteerimisele mõned tuhanded (valla eelarves plaanitud 10 tuhat).

Huvitav on järgnev: Meriküla ja Muraste klindi ülemise ning alumise osa merele avamise kontseptsiooni väljatöötamine ja väljaarendamine. Sellele on aastaks 2020 plaanitud 40 tuhat euri. Ilmselt on see meie piirkonna radade, teede ja uute juurdepääsude projekteerimisele mõeldud summa, mis ilmselt on sisendiks ka siinse ala uue detailplaneeringu koostamiseks. Sel teemal eeltöö juba käib, sellest kirjutas viimane Harku valla teataja.

Tilgu tee läheduses asuvate lautrikohtadele juurdepääsude rajamiseks ja tagamiseks vallaeelarves ei ole summasid veel ette nähtud.

Peeter Suure Merekindluse nimeliste objektide tähistamisele ja korrastamisele on plaanitud suhteliselt suur summa - 28 tuhat aastatel 2020-2022, sellest osa on plaanitud ilmselt ka Merikülas asuvate objektide korrastamiseks ja ligipääsu parendamiseks.

Konkuretsivõime tõstmise programmis (P3) on mainitud Meriküla spordi- ja õppekompleksi, aga sellele eralduvad summad on real E16.12. Omanik on vald, haldaja Strantum koos valla arendusosakonnaga.

Avalikele objektidele kaamerate paigaldamiseks suuri investeeringuid ette nähtud ei ole, aga nendega seotud kulud on vallaeelarvesse plaanitud (vallas on praegu juba 13 valvekaamerat, millest kaks on Tabasalus Ranna teel numbrituvastuse rakendusega).

Teede peatükis E4.28 on mainitud Romantiku teed, mis saab uue katte peale veetrasside rajamist, tee katte jaoks on plaanitud 2019. aastal 45 tuhat euri (miskipärast on see osa tabelis Rannamõisa küla peatüki all, aga ilmselt seepärast, et veetrasside rajamise projekt Rannamõisas ulatub Romantiku teeni - E11.9 "Tabasalu-Rannamõisa veemajandusprojekti elluviimine" 1068700 euri aastal 2019).

Meriküla puudutavad ka veel lähikülade teede ehitused, näiteks Muraste külas on plaanis teede ehitusi lähema nelja aasta jooksul 255000 euro eest, Meriküla rahvast puudutab eelkõige Kolmiku tänava kergliiklustee pikendamine kuni vaateplatvormini (100 tuhat aastal 2019) ja Suurupi pool Angervaksa tee pindamine (20 tuhat aastal 2021), mõlema tänavad kulgevad Meriküla poole.

Teede peatükis Meriküla all pole teedele summasid ette nähtud, on vaid peatükk E4.74, kus kirjas: "Meriküla keskuse juurdepääsutee rajamine" - summasid ei ole vallaeelarvest veel plaanitud ega ole teada ka fonde, kust raha taodelda, vaid veerus 2023-2037 on X, mille tähendust ma ei tea.

Kõrvalmärkusena, et Tilgu tee kuni Meriküla õppekeskuseni on Maanteeameti halduses.

Valla teede teemaplaneeringu koostamisele on aastal 2019 plaanitud 20 tuhat euri. See puudutab muuhulgas ka Meriküla radade ja teede ning mere äärde juurdepääsude planeerimist. Lisaks on avaliku ruumi peatüki E6.4 järgi aastatel 2019-2020 plaanitud kokku 10 tuhat euri Meriküla suurima detailplaneeringu menetlemiseks (see hõlmab ka uue juurdepääsutee plaanimist õppekeskuse juurde).

Lisaks on avaliku ruumi peatüki all plaanitud Tilgu tee 28 detailplaneeringu tegemiseks 8000 euri. See on kinnistu, mille all on praegu pumbajaam Meriküla mobiilside masti juures. Selle kohta tuleb lisa küsida, mis vallal selle kinnistuga seoses plaanis on.

Lõpetuseks:

Allolevas väljavõttes on kokkuvõtlikult kirjas suuremad investeeringud lähema nelja aasta jooksul. Selgub, et meie piirkonda on plaanitud sadu tuhandeid eurosid (sadam, tänavavalgustus, Rannamõisa veemajandusprojekt, mis peaks ulatuma ka Romantikuni).


Lisalugemist:
Harku valla arengukava dokumendid:
Kohaliku omavalitsuse arengukava määratleb elukorralduse alused kindlaks määratud perioodiks. Tegemist on strateegilise dokumendiga, mis loob laiapõhjalise raamistiku Harku valla tuleviku kujundamiseks. Selles on majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja looduskeskkonda arvesse võttes kokku lepitud eesmärkides ning nende saavutamise viisides.
Eelarvestrateegias määratletakse täpsemalt ära finantsid nelja eelseisva aasta kohta ning iga-aastases eelarves leiavad need detailse väljenduse. 

Thursday, August 30, 2018

Meriküla seltsi üldkoosolekul kinnitati arengukava

16. augustil 2018 kogunes Meriküla seltsi üldkoosolekule 14 seltsi liiget ja lisaks oli kaks häält koosolekul volitustega. 

Seltsi üldkoosolekust võttis osa ka 8 külaelanikku, kes pole veel ametlikult seltsi liikmeks astunud, aga soovivad külaelu tuleviku nimel kaasa rääkida ja kuulata infot, mis plaanis on, osad kaasatud olid ka seltsi liikme perekonnast.

Koosolekul oli kaks päevakorrapunkti, peamine nendest Meriküla Seltsi arengukava teine lugemine.

Meriküla seltsi arengukava 2018-2023 hõlmab kogu küla territooriumiga seotud tulevikuvisioone ja eesmärke, mida hakatakse täide viima.

Koosolekul arutati läbi eelmise üldkoosoleku järgselt esitatud ja ka kohapeal esitatud ettepanekud. Kõik ettepanekud said sisse viidud, nii need, mis korrigeerisid-täpsustasid teksti, need, mis esitati ettepanekutena lisamiseks kui ka need, mis tegid ettepaneku mõne teema või lõigu kustutamiseks. Ühtegi ettepanekut tagasi ei lükatud.
Uue juurdepääsutee arvamuste lahknemise järel mindi kompromissile, et arengukavasse sõnastatakse eesmärk nii, et vallaga koostöös tuleb leida alternatiivid sõidukitega või jala küla territooriumile pääsemiseks lisaks Tilgu teele endale.

Meriküla Seltsi arengukava võeti vastu 13 poolthäälega, kolm jäi erapooletuks. Vastuhääli ei olnud. Lisaks olid koosolekul viibivatest mitteliikmetest viis poolt ja üks jäi erapooletuks.

Meriküla Seltsi arengukava esitatakse valda, et seda kasutataks kogu valla arengukava kuni 2037 sisenddokumendiks.

Meriküla seltsi arengukavaga 2018-2023 on võimalik tutvuda siin.

Pilt on illustratiivne
Koosoleku teine päevakorrapunkt oli seltsi liikmemaksu aastatasu kehtestamine. Juhatus selgitas, et kaaluti mitut varianti, aga ettepanekuna otsustati esitada 50 euri aastas igalt külaelanikult, kes on end selgelt väljendanud külaseltsi liikmeks (esitades vastava avalduse). Külaseltsi liikmed on need, kes on vastava avalduse esitanud, need, kes on seltsi asutajaliikmed ja need, kes osalesid seltsi esimesel üldkoosolekul (põhikirja p 3.1)

Selgituseks, et liikmemaksu oodatakse kõigilt liikmetelt. Kui pere kohta on üks liige, kes seltsi üldkoosolekul peret esindab, siis pere kohta on ka üks liikmetasu. Kui peres on kaks või rohkem inimest seltsi liikmed, siis mõlemad on valmis ka liikmemaksu tasuma.

Koosolekul otsustati ka, et kui keegi liikmetest ei suuda mõjuval põhjusel liikmemaksu tasuda, siis sellest "pääsemiseks" ei ole esmane lahendus seltsist välja astumise avalduse esitamine vaid seltsi juhatusele avalduse esitamine, et vähendada liikmetasu või hajutada tasumist pikema aja peale. Seltsi juhatus arutab iga juhtumit eraldi ja annab vastutuleku või keeldumise otsusest teada.

Järgnevalt saadab seltsi juhatus kõikidele seltsi tegevusse kaasatud isikutele teate, kes on seltsi liige. Ja esitab ettepaneku neile, kes veel seda ei ole. Enamiku kutsutavatest leiame seltsi meililistist.

Külaselts esindab kõiki külaelanikke, olenemata sellest, kas nad on seltsi liikmeks astunud või mitte. Kuid mida rohkem on külaelanikke, kes on avaldusega (või esimesel üldkoosolekul osaledes) seltsi liikmeks astunud, seda tugevam on küla esindatus erinevates asutustes ja seda tugevam on ka seltsi liikmetasudest kogutud baasfinants.

Peale seda, kui seltsi liikmeskond on (meililistis) avalikustatud, annab juhatus teada, kuhu ja millisele arvele tuleb liikmemaks tasuda. Liikmemaksust tasutakse kulud, mis on vajalikud teenuste ostmiseks seltsi eesmärkide täitmiseks (nt kodulehe ja logo tegemine). Külaseltsi juhatus peab lisaks liikmemaksule leidma lisafinantse eesmärkide elluviimiseks. Võimalik, et mõne väiksema eelarvega projekti saame ellu viia ka korjandustega. Sel aastal ei ole juhatusele ette nähtud töötasu seltsi tegevuse juhtimise eest.

Olgem kannatlikud, täiendav info järgnevate tegevuste ja liikmemaksu pangakonto rekvisiitidega saabub peagi.

Meriküla seltsil oli enne 16. augusti koosolekut 29 liiget (6 asutajaliiget + 18 esimesel üldkoosolekul osalenut + 5 enne 16.08 koosolekut esitanud liikmeks astumise avaldusega). Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud 1/10 seltsi liikmetest (seltsi põhikirja 14.06.2018 punkt 5.6)

Monday, August 13, 2018

Meriküla Seltsi teine üldkoosolek toimub 16. augustil.

4. augustil saatsime üldkoosoleku teate Meriküla Seltsi liikmete listi, aga üldkoosolekule on oodatud ka kõik teised piirkonnaga seotud isikud ja mittetulundusühingute-ettevõtete esindajad.

Meriküla Seltsi juhatus kutsub kokku külaseltsi teise üldkoosoleku 16.08.2018, kell 19:00 Meriküla õppekompleksis (ruum täpsustub).

Koosoleku teemad:
1. Meriküla arengukava teine lugemine.
2. Seltsi liikmete aastatasu määramine.

9. augustiks ei ole laekunud ettepanekuid täiendavate päevakorrapunktide lisamiseks. Mitmed esimesel üldkoosolekul esitatud ettepanekud arengukava eelnõusse on sisse viidud.

Meriküla Seltsi juhatus koos seltsi asutajaliikmetega on viimased kolm kuud koostanud Meriküla arengukava, mille esitame üheks osaks Harku valla arengukavale. Arengukava koostamisel on palju küsitud nõu ja sisendeid juhatusest väljaspoolt.

Meriküla arengukava eelnõu on meililisti pandud 4. augustil, ootame veel täiendusettepanekuid ja muud tagasisidet 14. augustiks kirjalikult ja telefonitsi juhatuse liikmetele. 

Seni on vaid üks külaseltsi liige andnud tagasisidet. Oleme kursis ka, et ühe kinnistuga seotud isikud on uue juurdepääsu rajamisele vastu, sellisel kujul nagu see praegu on ühele detailplaneeringule kantud. Muidu pole me sellist tagasisidet veel saanud, mis nõuaks mõnede teemade väljajätmist. Püüame üldkoosolekul leida kompromisse.

Meriküla arengukava st esimese päevakorrapunkti arutelul on oodatud osalema kõik kandi elu ja tegevustega seotud isikud ja asutuste esindajad, osalemine ei ole vaid külaseltsi liikmetega piiratud.

Seltsi juhatuse liikmed:
Mairold Vaik, 5219785, mairold.vaik-gmail.com
Andri Talts, 5066604, andri.talts-mail.ee 
Gerd-Rainer Luhalep, 56244545, gerd.rainer.luhalep-gmail.com 

Juhatus on koosolekuid pidanud 3 korda, üks on enne üldkoosolekut veel tulemas.

Friday, June 15, 2018

Meriküla seltsi esimesel üldkoosolekul 14.06.2018 sai muudatustega põhikiri kinnitatud

Siinkohal 14. juuni üldkoosoleku teemadest lühidalt.

Vastu võeti Meriküla seltsi põhikiri.
14. juuni üldkoosoleku protokoll on leitav siit.

Kogunesime Meriküla Spordi- ja õppekompleksi, aitäh Silvale maja tutvustamast ja uksi avatuna hoidmast. Koosolekulehele pani end kirja 21 inimest.

Põhikirjale esitati mitu täpsustavat muudatusettepanekut, millest enamik sai sisse kantud, aga mõne teema arutelu lükkasime järgmisse koosolekusse. Juhatuse liikmete arvuks otsustasime määrata 3-5 (tekstis enne kirjutatud kolme asemel). Arutasime läbi juhatuse liikmete volitused ja inimeste liitumised ning väljaarvamise teemad. Kordasime üle, et põhikirja järgi juhatuse otsused ei ole A ja O, üldkoosoleku otsused on kõige suurema kaaluga, kaasa arvatud juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise õigusega.

Arutelus oli ka see teema, kas MTÜ liikmeskond peaks olema vaid meie külaga seotud isikud või saavad kõik soovijad meiega ühineda. Teemat arutame veel edaspidigi. Liikmemaksu suurust arutasime veidi, aga otsust vastu veel ei võtnud. Ootame veel ettepanekuid liikmemaksu ja/või liitumismaksu suuruse üle, ka neilt, kes koosolekul ei osalenud. Oodatud on ka täiendavad ettepanekud, kuidas külaseltsi jaoks lisasissetulekuid organiseerida.

MTÜ seaduse linki lubasin levitada, sest see seab mõnes osas põhikirja jaoks juba raamid ette ja ega põhikirja eriti sealsetest raamidest väljapoole pole võimalik teha.

Juhatusse valiti kolm liiget - Mairold Vaik, Gerd-Rainer Luhalep ja Andri Talts. Pakuti ka teisi kandidaate, aga nad ei olnud nõus kandideerima.

Juhatuse liikmete ja ka kaasatute lähiaja olulisemaks tööks saab eelkõige arengukava koostamine, augusti algul juba vaja tutvustada meilide teel ja 16. augustil toimub esimene laiem arutelu üldkoosolekuna. 


14. juuni koosolekult saime veel kolm teemat arengukavasse sisse kirjutamiseks juurde, mida initsiatiivgrupi ajurünnakutes ei oldud läbi arutatud (ja ka siit blogist pole veel läbi käinud) - turvalisus rannas mere ääres öiste parkijatega seoses, sadama lähistel suplusranna taastamine ja "90-kraadise" kurvi ohutumaks muutmine. Põhiteemad ka koosolekul Tilgu tee seisukord ja arenguvõimalused, mere ääre avatuna hoidmine ja looduskeskkonna eest hea seismine.

Positiivselt üllatas kohaletulnute üldine positiivne hoiak ja kindel seisukoht, et külaseltsi on vaja. Rõhutati mitu korda, et seltsi ei ole vaja vastandumisteks vaid pigem koostöö edendamiseks. Suured tänud kõigile, kes selle kahetunnise "maratoni" vastu pidasid.
Tänasest hetkest uusi liikmeid võtame vastu vaid avalduse alusel, sobib ka e-kirja teel vabas vormis ühele juhatuse liikmetest. Põhikirja muudatusena kirjutasime, et automaatselt on liikmeteks asutajaliikmed ja 14. juunil osalenud külaelanikud. Need, kes juba on meililistis, aga 14. juuni koosolekul ei osalenud, nendele tuletame meelde, et esitaksid avalduse liitumiseks. Mingist hetkest tulevikus püüame järgida seda, et meililistis on eelkõige liikmed.
Ootame ka meililisti kaudu ettepanekuid külaelu paremaks muutmiseks. Eelkõige on oodatud ettepanekud, kuidas me ise saaks oma probleeme lahendada. Näiteks teeäärte täiendavaks niitmiseks ei pea Teeme ära sündmust ootama või midagi muud.

Tuesday, June 5, 2018

Meriküla põder on tagasi

Viimati nähti Merikülas Mereküla kinnistu serval, Muraste looduskaitsealas, põdraperet kümme aastat tagasi. See oli enne, kui ehitati kooli juurde koertekool. Nüüd oli naaber samas kohas tunnistajaks, et üks põder on taas end meie kanti sisse seadnud.

Kohtumine Andrese talu lähedal oli üllatus nii põdrale kui autoga Tilgu teed mööda liikunud perele. Loom oli eemal seisnud ja jälginud auto lähenemist ega liigutanud end. Naaber otsustas auto seisma jätta ja looma pildistada. See seisis vapralt kogu fotosessiooni. Lõpuks tuli signaali anda, et põder eemale kõnniks.

Põder Merikülas mais 2018, foto: erakogu

Meriküla territooriumist katavad suure osa kaitsealad, Muraste looduskaitseala on neist suurim, ulatudes Merikülast ka osaliselt Suurupi külla. Iga aastaga kasvab kaitseala mets aina tihedamaks, olgugi, et palju vanu puid murduvad eest. Tihe mets on soodne keskkond mitmete metsloomade ja lindude elupaigaks. Peale õppekompleksi laiendamist ja Tilgu tee rekonstrueerimist oli suuremaid loomi harva näha, aga paaril viimasel aastal on neid rohkem kohatud. 


Lisaks taasnähtud põdrale on ka metskitsi juurde tulnud, neid on hommikuti ja päikseloojangul teel mitu korda näha olnud, üks neist leidis oma otsa, kui kihutava auto ette hüppas. Talviti kondasid metskitsed isegi meie õuedel. Eelmisel talvel "kolisid" meile metssead, keda küll näha ei olnud, aga tagahoovid sonkisid nad üles. Rebased ja muud väikeulukid on meil pea igakuised-nädalased külalised.

Taaskord leiab kinnitust asjaolu, et elame puhta looduse ja vaikuse keskkonnas. Paradoksaalsel kombel on loomade naasmine justkui seotud sellega, et Tilgu tee liikluskoormus vähenes - õppekompleks seisis paar aastat tühjana.


Oletatavasti kasutatakse Tilgu teed edaspidi aina rohkem ja autode alla jääb nii väikseid kui suuri loomi ja ka teel jalutavad inimesed ja lapsedki on kaitsetumad. Loodame, et liiklusmärkide järgijaid on ikka rohkem, kui neid, kes rikuvad ja elusid ohtu seavad.

Julget põtra on tõenäolisem siis kohata, kui meie metsas jala ringi käia. Autod võib jätta kas Tilgu sadama alale või mobiilimasti juurde platsile.

P.S Põder on ühel ööl hiilinud aeda ja maasikataimed nahka pannud... Elu looduse keskel...

Meie küla vanas hoonetekompleksis uus sisu.


Veel hiljuti, eelmise aasta lõpus kirjutas Harju Elu, et Muraste õppekompleksi ehk (sisekaitseakadeemia poolt hüljatud) endise piirivalvekooli hoone tulevik on ebaselge, et kas müüakse maha või saab vald selle riigilt enda kasutusse.

Nüüd on otsused tehtud. Eraldi kinnistud loodud ja majadekorpus anti riigi poolt vallale tasuta üle (viimaste aastate halduskulusid tasudes).

Külakeskuse hoonete-kompleks nimetati Meriküla spordi- ja õppekeskuseks, aga edaspidi hakkavad mitu asutust seda kasutama. Ka Kaitseliidu peastaap peab plaani ajutiselt siia kolimiseks, kui nende peamajas remont algab.

Loe edasi Harku Valla Teatajast 23.05.2018, ehk siit:




Saturday, March 10, 2018

Me oleme kaitstud?

Sel nädalavahetusel oleme õppuste keskel. 

Koduväravalt õppuseid piiludes tekkisid pähe mõtted:
1. Meriküla iseseisvust on kaitsma tulnud kaitseliitlased :)
2. Iseseisva Meriküla vastaste suured hirmud täitusid: küla piirile püstitatakse tõkked, piirded ja läbipääsud suletakse :)
3. Muraste kaitseliitlased tulid küla endist territooriumi tagasi vallutama :)





Fotod: Marge Ensling

Tegelikult harjutatakse Eesti iseseisvuse kaitsmist ja Meriküla on teiste külade hulgas. Hea tunne on :)

Silva Kiili jagas meiega veel ühte pilti sõdurist.

Päeva klõps: Muraste või Meriküla, peaasi, et kaitstud.