Siin veel ettepanekud ja märkused keskkonnamõju strateegilise hinnangu programmile, mis saadeti enne 16. märtsi programmi koostajatele.
Ootame siiani vastuseid kõikidele esitatud küsimustele ja märkustele.
Kui keegi on juba vastused saanud, siis palun edastage ka veebilogi jaoks. Kõigile lugemiseks.
--------------------------------------------------------------------------------------
16. märts 2009
Vastuväited Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile.
16.03.2009 toimuvale avalikule arutelule esitatud KSH programm koos detailplaneeringu eskiisi ning muude asjakohaste dokumentidega ei sisalda ainsatki viidet peamisele detailplaneeringust tulenevale olulisele keskkonnamõjule – Tilgu tee aluspinna, Tilgu liivakiviklindi kiirenevale lagunemisele.
Klindi lagunemine hävitab ainsa juurdepääsutee kümnetele selle läheduses paiknevatele kinnistutele, sealhulgas planeeritavale Sisekaitseakadeemiale, põhjustab keskkonnas pöördumatuid muutusi ning seab ohtu inimeste tervise, heaolu ja vara.
Klindi kiire lagunemine on tõsiasi, millest ei saa mööda vaadata. Praegu erodeerub olemasolevale Tilgu teele kohati vaid 6 meetri kaugusele lähenenud klindi ülaserv, suurenenud liikluskoormuse tõttu ning ilmastikuoludest sõltuvalt kiirenevalt kuni 0,3..0,5 meetrit aastas.
Tilgu klindi protsesse vaatleva Harku Vallavalitsuse tellimusel valminud ekspertarvamus Tilgu sadama mõjust Tilgu koobastele kirjeldab loodusjõudude mõju järgnevalt:
“klindi lagunemisel omab kõige suuremat tähtsust tsükliline külmumine ja sulamine”,
“klindi murenemine (hüdrostaatilise rõhu mõjul) ülemisest servast on intensiivsem kui alumisest” ja
“lainete mõju on tavaliselt väiksem külmumise mõjust, sest meri klindi all on madal ja laineenergia väike”.
Avalik teave inimtekkelistest mõjudest klindile (vibratsioon liiklusest, pinnase struktuuri muutumine, taimkatte erosioon jm.) puudub.
/Foto: M.Vaik, illustreerimaks siinset postitust. Pildil on näha enamus Rannamõisa maastikukaitsealast, aga kurvi koht sellesse siiski ei kuulu./
Kui liikluskoormust otsustavalt piirates saaks teed säilitada loodetavalt kuni viiekümneks aastaks, siis detailplaneeringust järelduv liikluskoormuse oluline kasv tagab tee hävinemise juba lähikümnendi perspektiivis. Stimuleeritud varingu(te) läbi võib Tilgu tee muutuda kitsamates kohtades kasutuskõlbmatuks juba ehitustööde käigus.
KSH programm ei saa maandada kavandatava detailplaneeringuga kinnistuomanike ja looduse kahjuks võetavaid põhjendamatuid riske, kuna ei sisalda viiteid tegevustele klindi lagunemisprotsesside ja neist tulenevate riskide uurimiseks ja mõõtmiseks. Programm ei nimetata neid ka võimalike keskkonnamõjude loetelus.
Üldiselt puudub igasugune (avalik) teave kriitiliste klindilõikude murenemise ja erosiooni mõõdistamiste kohta, mis võiksid olla aluseks eksperthinnangule liivakiviklindi püsivuse kohta.
KSH programm ei saa maandada kavandatava detailplaneeringuga kinnistuomanike ja looduse kahjuks võetavaid põhjendamatuid riske, kuna ei sisalda viiteid tegevustele klindi lagunemisprotsesside ja neist tulenevate riskide uurimiseks ja mõõtmiseks. Programm ei nimetata neid ka võimalike keskkonnamõjude loetelus.
Üldiselt puudub igasugune (avalik) teave kriitiliste klindilõikude murenemise ja erosiooni mõõdistamiste kohta, mis võiksid olla aluseks eksperthinnangule liivakiviklindi püsivuse kohta.
Samas pakub lähiminevik pretsedendi eksitavate andmete publitseerimise kohta:
2007.a. koostatud Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruandest3 nähtub, et
“detailplaneeringu maa-ala läbib suhteliselt mere ligidalt (50-70m, lähimas kohas 20m) asfalteeritud ida-läänesuunaline Tilgu tee”.
2009.a. märtsis mõõdetuna on klindi ülaserv lähenenud teele 6,0m kaugusele ning meri ei puutu siinkohal asjasse.
Murenev Tilgu liivakivipaljand asub Rannamõisa maastikukaitsealal ning kuulub seadusega kaitstavate loodusobjektide hulka. Paraku on Tilgu piirkond Pakri poolsaare järel mere- ja ilmastikumõjudest enim kahjustuv rannaala ning seda unikaalset ja kaunist, kogu piirkonda väärtustavat panka ei ole võimalik tee laiendamisega seotud mõjude eest kaitsta – küll aga kahjustada ja hävitada.
Rannamõisa maastikukaitseala esitatakse süstemaatiliselt kohati 15-20 meetrit kaitstavast klindiobjektist eemal meres paiknevana nii arutlusel oleva detailplaneeringu kaartidel-joonistel kui ka varasemates Harku valla arengut käsitlevates avalikes dokumentides. Selline esitus hälbib ilmselt nii seaduse mõttest kui Rannamõisa maastikukaitseala määruse piiridest ning aitab jätta muljet (vähemalt avalikel esitlusel), et detailplaneeringus kavandatav tee laiendus ei haara maastikukaitseala.
Detailplaneeringu eskiisidena esitatakse avalikkusele joonised, kus Tilgu tee kavandi lõigul 3 paikneb kõnniteeks nimetatav, kuid ilmselt ka kergliikluseks kavandatav teeriba vähem kui paari meetri kaugusel lagunevast järsakust. Järsak ise on lõikele 9-9 kandmata, kuid lisatud on kaugusmõõt 8,60m kõnnitee servast teekinnistu välispiirini, mis maa-ameti ortofotodelt mõõdetuna paikneb enam kui 5m meres.
Kokkuvõte
Detailplaneeringu KSH programmi ajakavast lähtudes (aruanne peaks valmima 2009.a. juuniks) puuduvad tingimused Tilgu liivakiviklindi lagunemise monitooringuks ja usaldusväärse teabe kogumiseks klindi lagunemise kiiruse, ulatuse ja iseloomu kohta kriitilistel lõikudel. Sellest tulenevalt ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata kavandatava teelaienduse aluspinnase püsivust lühemas (kuni 25 aastat) ja pikemas (50-100 aastat) perspektiivis. Tilgu tee laienduse kavandamine varinguohtlikku piirkonda pikaajalise põhjaliku monitooringuta ja mitme sõltumatu ekspertgrupi hinnangute kõrvutamiseta on mõeldamatu, kuna võib põhjustada ja kiirendada keskkonnas pöördumatuid muutusi ning seada ohtu inimeste tervise, heaolu ja vara.
Detailplaneering sisaldab suure riskitasemega ohtu nii inimeste varale kui ka looduskeskkonnale.
Nii detailplaneeringul kui selle keskkonnamõju hindamise kaval on mitmeid olulisi puudusi, avalikule arutelule esitatud materjalid sisaldavad vigu ja kõrvalekaldeid tegelikust olukorrast.
Puuduliku KSH programmi heakskiit avaks tee protsessile, mille tulemusena võivad osaliselt hävineda või muutuda kasutuskõlbmatuks nii olemasolev Tilgu tee kui ka selle kavandatav laiendus, kahjustuks ka unikaalne Tilgu liivakivipaljand. Kahju kannatavad maksumaksjad ja Tilgu tee kinnistuomanikud.
Murenev Tilgu liivakivipaljand asub Rannamõisa maastikukaitsealal ning kuulub seadusega kaitstavate loodusobjektide hulka. Paraku on Tilgu piirkond Pakri poolsaare järel mere- ja ilmastikumõjudest enim kahjustuv rannaala ning seda unikaalset ja kaunist, kogu piirkonda väärtustavat panka ei ole võimalik tee laiendamisega seotud mõjude eest kaitsta – küll aga kahjustada ja hävitada.
Rannamõisa maastikukaitseala esitatakse süstemaatiliselt kohati 15-20 meetrit kaitstavast klindiobjektist eemal meres paiknevana nii arutlusel oleva detailplaneeringu kaartidel-joonistel kui ka varasemates Harku valla arengut käsitlevates avalikes dokumentides. Selline esitus hälbib ilmselt nii seaduse mõttest kui Rannamõisa maastikukaitseala määruse piiridest ning aitab jätta muljet (vähemalt avalikel esitlusel), et detailplaneeringus kavandatav tee laiendus ei haara maastikukaitseala.
Detailplaneeringu eskiisidena esitatakse avalikkusele joonised, kus Tilgu tee kavandi lõigul 3 paikneb kõnniteeks nimetatav, kuid ilmselt ka kergliikluseks kavandatav teeriba vähem kui paari meetri kaugusel lagunevast järsakust. Järsak ise on lõikele 9-9 kandmata, kuid lisatud on kaugusmõõt 8,60m kõnnitee servast teekinnistu välispiirini, mis maa-ameti ortofotodelt mõõdetuna paikneb enam kui 5m meres.
Kokkuvõte
Detailplaneeringu KSH programmi ajakavast lähtudes (aruanne peaks valmima 2009.a. juuniks) puuduvad tingimused Tilgu liivakiviklindi lagunemise monitooringuks ja usaldusväärse teabe kogumiseks klindi lagunemise kiiruse, ulatuse ja iseloomu kohta kriitilistel lõikudel. Sellest tulenevalt ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata kavandatava teelaienduse aluspinnase püsivust lühemas (kuni 25 aastat) ja pikemas (50-100 aastat) perspektiivis. Tilgu tee laienduse kavandamine varinguohtlikku piirkonda pikaajalise põhjaliku monitooringuta ja mitme sõltumatu ekspertgrupi hinnangute kõrvutamiseta on mõeldamatu, kuna võib põhjustada ja kiirendada keskkonnas pöördumatuid muutusi ning seada ohtu inimeste tervise, heaolu ja vara.
Detailplaneering sisaldab suure riskitasemega ohtu nii inimeste varale kui ka looduskeskkonnale.
Nii detailplaneeringul kui selle keskkonnamõju hindamise kaval on mitmeid olulisi puudusi, avalikule arutelule esitatud materjalid sisaldavad vigu ja kõrvalekaldeid tegelikust olukorrast.
Puuduliku KSH programmi heakskiit avaks tee protsessile, mille tulemusena võivad osaliselt hävineda või muutuda kasutuskõlbmatuks nii olemasolev Tilgu tee kui ka selle kavandatav laiendus, kahjustuks ka unikaalne Tilgu liivakivipaljand. Kahju kannatavad maksumaksjad ja Tilgu tee kinnistuomanikud.
Tilgu tee ja panga säilimise nimel tuleks keskenduda alternatiividele.
Järeldus
Oleme otsustavalt vastu Tilgu tee laiendamist kavandava detailplaneeringu kehtestamisele.
Leiame, et KSH programm ei ole keskkonnamõju hindamisel efektiivne, kuna ei kajasta ülalnimetatud detailplaneeringu olulist keskkonnamõju, Tilgu tee aluse liivakiviklindi lagunemist.
Lugupidamisega
Asta Lillepea, Kai Lillepea, Kärt Rummel, Alar Rummel, Mari Tiiman, Jaan Tiiman, Kristi Rummel
Dokumendid, millele tuginetud:
1. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Seletuskiri. Harju Maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond. Tallinn 2003.
2. Ekspertarvamus projekteeritava Tilgu sadama mõju kohta Tilgu koobastele. Harku Vallavalitsus Ehituskonstruktsioonide Tugevdamine OÜ. 2004.
3. Ilmandu külas paikneva munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Orson. 2007.
4. Rannamõisa maastikukaitseala kaitsekorralduskava. 2007 .
No comments:
Post a Comment