Meriküla (vaatetorn) on valla poolt hooletusse jäetud ja mis on lahenduseks?

Meriküla vaatetorn avati 11. juunil ja juba 12. juunil ning paar päeva hiljem sai vallale saadetud ettepanekud, mida teha, et valla uue maamärgi olemasolu kujuneks piirkonna jaoks igasugu realiseeruvate riskide asemel võimalusteks. Ning piirkonna vaatamisväärsus ei muutuks kohalike jaoks taagaks ja veskikiviks kaelas.

Esmalt infoks, et minu teada vallas mitte ühegi ettevõttega ei ole lepingut tehtud trepipiirkonna heakorra ja turvalisuse tagamiseks. Harku valla dokumendiregistrist leiab, et viimati sõlmiti selline leping aastal 2019.

Teisalt infoks, et vald ei ole siiani ka Meriküla teed (tänavat Tilgu teest kuni vaatetornini) lisanud ei suvisesse ega ka talvisesse hoolduskavasse, mille kohta infot leiab valla geoportaalist. Ainukesena on märgitud veepuhastusjaama juures olev väikeparkla, et seda peab suviti hooldama (Strantum?), alloleva kuvatõmmisel näha tumepunase ristkülikuna (teede hooldustasemed on Kolmiku teel ja Tilgu tee kergliiklusteel näha punase joonena).

Mida me teeme selle teadmisega? Kirjutame kirju edasi või hakkame tegutsema? Seni pole näha, et peale ettepanekute saatmist oleks ajutiseks kiireks lahenduseks kohale veetud täiendavad prügikastid, ajutised liikluskorraldusvahendid jms kuni tervikliku lahenduse tegemiseni.

Jagan siinkohal ettepanekuid vallale, millele pole vastatud ei enne jaaniaega ega ka nüüd, 26. juuniks.

R, 12. juuni 2026 kell 19:31
Subject: Meriküla vaatetorn - nimi ja infotahvlid - ettepanekud 12.06.26
To: Harku Vallavalitsus <harku@harku.ee>

Tere

Mitte kriitikana, aga ettepanekud, mida ma võinuks juba ammu kirjutada.

1. Meriküla vaatetorn

Soovitus: Tuleb kokku leppida, mis on objekti nimi, mida siis muuhulgas ka turundusmaterjalides ja kaartidel kasutama hakata.

Sisuliselt on see vaatetorn (eelmise rajatise nimi oli vaateplatvorm).

Hiljutine valla postitus kirjutab, et Meriküla trepp-lift, mis ei ole korrektne, see on tehniline ja ei ole ka ilus nimi.

Dokumendiregistris on kirjas, et "allapääs". See on üliformaalne.

Neid osapooli on palju, kes tulevikus seda nime kasutavad (nt Puhka Eestis, Visit Estonia, VisitHarku, maakondlikud turismiasutused jt, aga ka näiteks google maps). 

Puhka Eestis seltskond juba küsis minu käest ametlikku nime, et nad hakkavad seda vaatamisväärsuste nimekirja lisama. Sellest kõigest pole pääsu, et torn on suure hulga inimeste jaoks vaatamisväärsus. 

 

2. Torniga seotud info
See on hea, et ülemise rõdu keskel on ilmakaarte tähis! Aga veel.

Kas torni on veel plaanis teabetahvleid, silte, infograafikat ja seinamaalinguid?

 

2.1. Mäletan, keskkonnaamet soovis mingis kooskõlastusdokumendis, et üks infomaterjal kirjeldaks ka Muraste looduskaitseala.

2.2. Torni enda parameetrid võiks olla suurelt seinale joonistatuna, kus ka torni joonis skeemina või joonistusena koos merepinnaga ja klindiga: 

2.2.1 kõrgus jalamist katuseviiluni, 

2.2.2 kõrgus merepinnast katuseviiluni (ja ülemise vaateplatvormini?), 

2.2.3 vähemalt kõige ülemise korruse/platvormi kõrgus torni jalamist/maapinnast (ja igale korrusele samad numbrid?), 

2.3.4 silla pikkus jms. 

 Ruumiameti kõrgusandmete kaart:

 

2.3. Silla algusotsas võiks olla külade silt, et siit hakkab Muraste ja siit Meriküla - see juba mitmetes sõnavõttudes ja tekstides kirjas, et sild ühendab kahte kogukonda, silt täiendaks seda. Aga kuidas seda tehniliselt teha, peab vist arhitektiga arutama, et kas nt ühele postile saab panna, mille ühel küljel on Meriküla (algus) ja vastasküljel Muraste (algus)?

2.4. Kas ühele seintest (Tabasalu poole) saaks joonistada või riputada infotahvli, mis oleks suure kaardina juhiseks, millised vaatamisväärsused ja ka poolsaared-saared-lahed on lähedal (koos vaatesektoriga), et näiteks Aegna poole vaataja oskaks tuvastada, et see on Aegna? Kaardil võiks olla nt ka distantsid saarteni ja seal nähtavate kõrgete objektideni (teletorn, Niguliste kirik, Kopli sadam jne). Seejuures kui kaart seinal teha selliselt, et ulatub nii Naissaare kui Aegnani, siis võiks lihtsa skeemina peale kanda ka laevateed ning ankrualad (mõnele on see oluline info).

 

Nutimeri.ee:

2.5. Eelnimetatud kaardil võiks olla ka piirkonna turismiobjektid ja jalutusrajad tähistatud - või oleks parem eraldi infotahvel teha ümbruskonna vaatamisväärsustest? Mõned on ka juba Meriküla seltsi lehe kaardil näha (kaart | matkajale | Navicup platvormil), aga lisaks ka Suurupi mõlemad tuletornid, sadam, Katariina trepp (koos metsaradadega ja sõidukite parkimiskohtadega). Kindlasti tuleb kanda ka rahvusvaheline matkarada ja ka Muraste külaseltsi hooldatavad rajad klindi serval, mis viivad Katariina trepini ja vastassuunas Suurupi poole.

Natuke aitab radu joonistada ka Oliveri visioonidokument.

2.6. Ettepanek ühelt droonifotograafilt - rõdu põhjapoolsel seinal seespool (Paldiski suunas) võiks üks sein olla n-ö fotoseinaks (pildistatavatele taustaks).

Kindlasti hakatakse seal palju pildistama, enamasti nii, et üks külgsein või rõdupiire on pildil näha ja lisaks veel osaliselt merevaadet. Siinkohal võiks ette mõelda, et luua midagi sarnast, nagu on tekst ja süda Tallinnas Patkuli platsil - see on kellegi kunstniku hästi lihtne, ei ole ametlik, aga väga hea mõte, et fotode vaatajatel oleks teada, kus pilt on tehtud. 

Jagan ka pilti ja infot, et see koht olevat Tallinna üks enim pildistatavaid kohti:

Kas mõne kunstnikuga tasub selle idee teemal kontakti võtta, mida võiks "fotosein" sisaldada, et midagi sarnast teha nagu Patkulis? Edward von Lõngusega nt?

2.7. Kas Harku vald 160 raames saaks ka mingi tähise kuhugi panna?

2.8. Võibolla leida ka kuskil koht, kus on arhitekti nimi ja ehitaja andmed, tänutahvlina nt?

2.9. Mida teha külaseltsi infotahvliga silla juures? Kas jätta sama, teha uus või kaotada? Kui jätta alles, siis kas silla jalamile ka külaseltsi infotahvel lisada? Või mõlemad tahvlid lisada kuhugi vaherõdule? Samas aja jooksul sinna tahvlitele kogunev info on osalt praht...

2.10. Kindlasti tuleb täiendada infoga, et piirkonnas on 10+ kaamerat ning kuida sja kes seda infot kasutab. Nagu on Meriküla seltsi ülalpidamisega valvekaameral Tilgu teel.

2.11. Kuskil võiks hästi nähtaval kohal (silla alguses ja all jalamitrepi juures?) olla sõbralik tekst, mis tänab külastajaid, et nad ei jäta prahti maha ja ei loobi asju rõdudelt alla. See oleks tekst enamike inimeste poole pöördumiseks, ke sprahti maha ei loobi. Hoiatused ja keelud murdosa inimeste jaoks ei tööta nagunii, pigem pöörata neile tähelepanu, kes on normaalsed.

2.12. Kas panna ka midagi sarnast? "Rikkumistest või puudustest on võimalik teada anda veebilehel annateada.ee", koos QR-koodiga seintel, et kahjust saaks teada operatiivsemalt?

2.13. Lifti kasutamise juhend neile, kes tasuvad?

2.14. Kas lifti seintele, esikutesse või nende klaasidele (nagu on bussides), oleks võimalik panna suured (üleseina?) fotod paarist-kolmest droonikaadrist, mis on tehtud näiteks mere poolt või fotodest, kus on natuke ümbruskonda näha? See annaks külastajatele palju juurde, sest ise ju linnuna ei saa torni ümber hõljuda. 

2.15. Sellele kohale, kus oli Muraste poe juures info, et platvorm on suletud, võiks olla korralik infotahvel, et

Tere tulemast! [koos vaatetorni kujutisega ja kaardiga?]
Kutsume liikuma ja aega maha võtma!
2.15.1 Meriküla vaatetornini on kergliiklustee 1,5 km/ 15 min kõndimist/ 1500 sammu
2.15.2 Meriküla vaateplatvormi juures ja Kolmiku tänaval ei ole parklat tavasõidukitele, on jalgrattahoidjad ja üks invasõiduki parklakoht.
2.15.3 Palume torni külastajatel oma sõiduk/mootorratas jätta lähimasse parklasse ja kulgeda vaikselt kohalikus külas ja looduses.
2.15.4 Külapiirkonnas ja vaatetornis on valvekaamerad.
2.15.5 Küla kogukond tänab selle eest, kui arvestate küla heakorra ja turvalisusega!

See silt ehk aitab enamikke külastajaid suunata, et kõik külalised/turistid ei hakkaks autodega kuni viimse piirini sõitma, võtaksid jalutamiseks aja maha ja naudiksid ümbruskonda. Osa külastajaid vähemalt. See silt annaks ka külale kindluse, et vald hoolib neist ja teeb vähemalt niipalju, et lisab juhendeid.

 

Meriküla poolele, Meriküla tee alguses, võiks olla ka sarnane silt, aga teksti ei peaks palju olema

- Meriküla vaatetornini on kergliiklustee 0,25 km/ 4 min kõndimist/ 500 sammu

- Vaatetornil on lift, mida saavad kasutada ka jalgratastega ja ratastoolis külastajad

- Lähimad parklad on veepuhastusjaama juures, edasi sõites mobiilimasti juures, Meriküla koolihoone juures (650 m) ja kaugem on Tilgu sadamas (1,8 km/20 min kõndi)

- Vaatetornil on valvekaamerad

-  Küla kogukond tänab selle eest, kui arvestate küla heakorra ja turvalisusega!

 

2.16. Veepuhastusjaama parkla juures on küll keelumärk sõidukitele (hetkel osalt võsas), aga sinna saaks ka ju panna teksti, et tegemist on jalgrajaga ja see tee vaatetornini ja torni ümbrus ei ole sõitmiseks ja parkimiseks ette nähtud.

Keelumärgi juurde teksti pannakse rohkem tähele kui tavalist keelumärki ja siis ei hakataks autodega palju "treppi" sõitma.

2.17. Transpordiametiga (ehk Tilgu tee haldajaga) konsulteerides: Nii Meriküla tee algusesse kui Kolmiku tänava algusesse paigaldada pruuni värvi liiklusmärgid, mis juhatavad vaatetornini? Torn ise asub ju väga keerulises kohas ja ehk kaks märki aitavad hajutada koormust Kolmiku teele?

2.xx. Veel ideid?
Kõigi (vaatetornist kaugematel) siltidel võiks olla ka logo: Harku vald 160!

Tornil seina pinda kõigeks selleks on metsikult, samas eks võimalikud disainerid ka saavad nii kujundatud, et ei oleks infot liiga palju "kuhjas". 

Ettepanekuid sai palju, usun, et need teemad on juba laudadelt läbi käinud, aga panustan seepärast, et olen selle infokorjega juba tegelenud (ka on kui riskianalüüs koos leevendusmeetmete kirjaldus), et ehk on teile abiks edasi pingutamisel?

Lugupidamisega

... 

 
Lisainfo 31.07.26, valla vastus ettepanekutele on järgnev:

Meriküla vaatetorn valmis 11. juunil

11. juuni pärastlõunal avati Merikülas vaatetorn, mis ühendab klindipealse ala rannapiirkonnaga. See on sild Meriküla ja Muraste küla vahel, mis on naabruskondade elanike jaoks oluliseks ühendusteeks. 

Uus vaatetorn, lisaks praktilisele kasutusele, on ka suurepärane koht kõrgelt vaadete nautimiseks. Torn ise on juba vaatamisväärsus, millel on mitu rõdu ja muljetavaldav trepp. Torni tipu kõrgus torni jalamist on ligi 35 meetrit, kõrgeim korrus on jalamist 25 m ning silla pikkus on 37 meetrit. Merepinnast mõõdetuna on vaatetorni kõrgus ligi 45 meetrit (torn ise on ka künkal).

Projektid tellis ja ehitushanke korraldas Harku vald. Ehitusproekti aluseks on arhitektuurikonkursi võidutöö „Linnupesa“, mille autor on arhitekt Oliver Alver.

Meriküla uue vaatetorni ehitas AS Rand ja Tuulberg, kes võitis Harku valla korraldatud riigihanke ning vastutas nii projekteerimise kui ka ehitamise eest. Lepingu sõlmisid Harku vallavalitsus ja Rand ja Tuulberg 2025. aasta kevadel.

Projekti maksumuseks kujunes ligikaudu 1,24 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ligi seitse aastat tagasi vallavalitsus algatas valla merele avamise tegevuskava ning piirkonna arengukavasse sai kirja pandud mitmeid eesmärke, mida Suurupi poolsaare atraktiivsuse tekitamiseks tuleks täiendavalt teha. Uus trepp on selle eesmärgi üks osadest.

Kõige rohkem kasu saavad sellest piirkonna noored, kes plaanivad õppima minna Meriküla koolihoonesse (Tabasalu kooli filiaal, 7.-9. klassid) või juba õpivad seal. Nüüd saavad nemad liikuda otsemat teed ning nüüd ka jalgrattaga. See asjaolu peaks soodustama õpilaste igapäevast liikumist (trepi jalamilt koolihooneni on 900 m) ja vähendama laste autodega kaasa sõitmist (ning ka Tilgu teel sõidukitest liikluskoormus leeveneb).

Avamiseelsel õhtul päikseloojangul tegi vaatetornist fotod ja videod Eesti üks hinnatumaid fotograafe Kaupo Kalda, kelle pildipangas on tuhandeid peamiselt drooniga tehtud fotosid. Jagan fotosid siin tema loal.

Meriküla trepist on pea pool valmis

Juba eelmise aasta sügise eel sai hanke korraldajatele selgeks, et kümne kuuga Meriküla trepp ei valmi ja juba oktoobris 2025 küsiti vallaga kokku lepitud tähtajale kolm kuud juurde. Seega uus lubadus valmimise tähtajana on maikuuks.

Olen ehituse protsessi põgusalt jälginud ja vahel ka objektil lähemal viibinud sel ajal, kui ehitustegevust ei toimu ja tagasihoidliku hinnangu järgi on ehitusest valminud alla poole (kui arvestada, et suure osa objektist moodustavad liftiosa ja sild). Tänaseks on lootus kustunud, et "valmib järgmise aasta alguses", aga pigem tasa ja targu.

Vald jagas enne suurveoste algust 2. detsembril ka oma kommunikatsioonikanalites, et suurveosed toimuvad seitse nädalat, millest on juba möödumas kaheksa. Ilmselt tulevad selgitused lähipäevadel, et ollakse endiselt maikuu graafikus.

Vähemalt on ehituse aeg juhtunud selles mõttes õigele ajale, et suurveosed ja mitmekümne tonnine rasketehnika liigub mööda Tilgu teed ja klindiserva ajal, mil maapind on külmunud. Loodetavasti suurveosed lõpevad enne sulaperioodi. Objekt ei ole ehitajate jaoks lihtne, aga seni paistab kõik sujunud olevat.

Jagan pilte valmivast objektist selleks, et keegi teine objektile lähedale ei läheks - sellisel objektil viibimine on alati riskidega seotud ja ilma saatjata tuleb teada, kus täpselt liikuda.

NB! Fotodest ei tasu järeldada, et ehitus on niivõrd suur, tellingud visuaalselt jätavad mulje rohmakast tornist. Tegelik tulemus tuleb sihvakam. 

Foto 17. jaanuarist 2026, Kolmiku tee poolt

Ohutum on objekti vaadata piirdeaia tagant

Foto 25. jaanuarist, korruseid tuleb seitse

Kraana on ootel viimaste osade paigaldamiseks

Meri paistab endiselt

Meriküla tee ja veepuhastusjaam paistavad eemal

Silla ootel

Fotode autor M. Vaik, võib mujal kasutada ja jagada ainult koos viitega blogipostitusele.

Lisainfo:
Riigihange 288167
Nurgakivi paigaldamise tseremoonia jõudis veel eelmine eelmine vallavalitsus korraldada.
2022: Trepini viiva Kolmiku tänava elanikud on mures, et trepist saab turismiobjekt.
Meriküla trepist aastal 2021 (uue trepi vastased kaotasid kohtus).
Varasemad blogipostitused kahe küla vahelise ühenduse uuendamise teemal aastast 2020.

P.S. Lisan foto läheduses asuvast Kopliotsa tee kallakust, kust praegu koolide õpilased jt, kel pole võimalust/vajadust autodega liikuda, kasutavad seda rada kahe küla vahel liikumiseks. Sellest ajast, kui eelmine trepp suleti (aastal 2020) - vallaametnikud on kõik see aeg arvanud, et see kallak on (talviti) ohutum tee kui oli eelmine trepp. Kevadsula ootel.

Kasvõi postidel köiest oleks abi, et paremini püsti püsida

Uus Meriküla trepitorn saab 15. oktoobril nurgakivi

Eelmisel nädalal jagati kitsale ringile poliitikutele ja asjaga seotud inimestele kutsed uue Meriküla trepitorni nurgakivi paneku üritusele. 

Nurgakivi paigaldus toimub 15. oktoobril kell 14.00. Külaelanikest kedagi ei kutsutud, ei Merikülast ega Murastest. Ilmselt seepärast, et tegemist on peamiselt valimiseelse üritusega, täiesti mõistetav ja arusaadav. Samas usun, et kui mittekutsutud peaks selleks ajaks kohale jõudma, siis neid ju minema ei aeta.

Jagan eelmisel nädalavahetusel tehtud sügisfotosid ehitusplatsilt. Liginesin platsile läbi metsa, ei teadnud, et see on tee pool suletud aia, keti ja tabalukuga.

Nurgakivi ava on hetkel ajutiselt suletud, kaitsmaks vihmade eest.

Vundamenti on juba pikad "tõmmitsa" vardad pandud,
puuriti sügavale liivakiviklinti.

Veepump töötab nonstop, et ära juhtida vihmavett

Vaade torni vundamendile näoga mere poole

Vaade torni vundamendile näoga klindiserva poole

Osaliselt on näha ka eelmise trepikonstruktsiooni alusvundament

Ehitusobjekti valvatakse ja filmitakse, 
ilmselt valmib ehitusprotsessist ka fotoseeria (time-lapse)

Lubatakse, et Meriküla uue trepi pidulik avamine korraldatakse järgmisel aastal. Meriküla trepp on plaanis avada järgmise aasta alguses. Lepingu maksumus on 1,25 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
Tõenäoliselt kutsutakse avamisele ka kohaliku küla ja naaberkülade inimesed, pole ju siis enam valimiseelne üritus. Pinget vähem.

Loe lisa ehitaja kodulehelt: 

Ehitaja kodulehel on väide, et eelmine trepp oli eluohtlik,

aga olen lõpuni kindel, et see nii ei olnud.

Loe lisa valla FB-postitusest aprillis.

Vaata asukohta kaardil: https://maps.app.goo.gl/pk7wxqYVSrwxUmCf6

Muraste vaateplatvormi sulgemine pidi inimesi sh vandaale sellest eemale hoidma hakkama

2020. aastal otsustas Harku vallavalitsus, et Muraste küla vaateplatvorm (trepp) tuleb sulgeda, et seda ei saaks enam kasutada. Vaatamata vaateplatvormi kasutuskeelule on mingi seltskond ikkagi platvormil saanud aega veeta, seejuures lähedal asuvalt ehitusplatsilt mingeid kive platvormile vedanud ja loopinud neid alla, purustades nii tänavavalgustuse posti kui ka piirdeaia.

Kui keegi trepini jõudmiseks jala väänab,
kas ohtlik on trepp või kellegi hoolimatus?

Tänavavalgustuspost trepi juures on deformeerunud

Trepi sulgemise taotlejad olid Muraste külast kümne kodu elanikud Kolmiku tänavalt kasutades ära külaseltsi esindatust (ning kombineerides muude põhjendustega kuni uue trepi ja lifti rajamisega seotud otsuste kohtusse andmiseni), põhjendades trepist inimesi eemal hoidmise vajadust muuhulgas sellega, et sel viibijatest osad loobivad prahti laiali, vandaalitsevad ja lärmavad. Mis tänaseks, kui see keeld on jätkuvalt kehtiv, teistmoodi on?

Küsin siinkohal retooriliselt, et kas pea neli aastat tagasi kehtestatud platvormi kasutamise keeld töötab ja inimesed (sh mõned nendest vandaalitsedes) treppi enam kasutada ei saa? Kas keelu kehtestajad on seda kordagi kontrollinud?

Trepipiire vaateplatvormi ülemisel osal

Seda pilti enam keegi ei pane Muraste küla kinnisvarakuulutuste juurde

Alumise osa kallakul tuleb liikuda
ettevaatlikult ja kummargil

Trepi juurde viiv tee on pidevas
kasutuses ja ei võsastu

Allpool trepi juurde viiv tee on siiski läbitav,
ka tuletõrje veevarustuspunkti ümbrus on 
siiski korralikult kõrgest rohust puhastatud

See ju ammu teada, et hooletusse jäetud ehitised on vandaalitsejatele ahvatluseks ja nende tegevuse tulemus ohustab inimesi, kes ehitist on sunnitud edasi kasutama. Aastaid tagasi vallavalitsusele vastanduv huvigrupp muretses kangesti Tilgu teel liiklevate õpilaste ohutuse pärast, aga praeguseks paistab neil savi olevat, et läheduses asuva kooli õpilastele on endiselt võimalus sellises ja isegi varasemaga võrreldes hullemas seisukorras treppi kasutada.

Foto aastast 2021, mil olid ka hoiatavad sildid osaliselt alles, ükskõiksus on kestnud juba neli aastat vaatamata korduvatele tähelepanu pööramistele, et sellisena keeld ei toimi

Mis on tehnovõrk? Elektrikapp?

Viisteist aastat tagasi oli Muraste küla veel uhke, et selle veerel asus atraktiivne vaateplatvorm, kõik kinnisvarakuulutused sisaldasid fotot või mitut vaateplatvormist (näide sellest siin) ja seda näidati oma külalistele. 

Kõlab kui luuletus:
"Erilise lisaväärtusena asub Teie koduukse lävest
vaid 100 m kaugusel Muraste vaateplatvorm,
kus näete võrratuid panoraamvaateid
merele ja Tallinna tulede särale."

Külaseltsi üldkoosolekutel nõuti vallalt uuema trepi rajamist, see plaan oli ka küla arengukavasse kirjutatud kuni aastani 2021. Seltsi juhatuse liikmed panustasid ka aastaid trepi ümbruse heakorra tagamisele seniks kuni selle eest vastutus anti üle vallale. Paistab aga, et midagi on väga valesti läinud. Trepi kasutamise keeld koos ükskõiksusega on selle inimeste jaoks muutnud hoopis varasemast ohtlikumaks. Vald tellis keelu kehtestamise eel trepi seisukorra hindamiseks ekspertiisi, mis aga ei tuvastanud, et see oleks varisemisohtlik, pööramata tähelepanu ka asjaolule, et (vaatamata kõigele) varasema 19 aasta jooksul ei olnud trepil toimunud ühtegi õnnetust trepi kasutajatega.

Mõistlik oleks purustatud ja trepi kasutajatele ohtlikud tõkked eemaldada, lasta treppi vabalt edasi kasutada, platvormi ümbrus korrastada ja tunnistada, et trepi sulgemise otsus oli jabur, kui ei olnud ressursse selle täitmiseks ja olukorra pidevaks seireks. Kui selle kohta küsimusi olen esitanud (ka valla arengukava koosolekutel ja volikogu majanduskomisjonis), siis vastustes aina õigustatakse, et kohe-kohe tuleb uus trepp, aga aastad on muudkui möödunud...



Lohutuseks saab öelda, et 15. juulil avatakse uue trepi ehitushanke pakkumused ja ilmselt aasta lõpuks on uus trepp olemas ja vald võtab tagasi hoolsus- ja hoolduskohustuse valla ühe visiitkaardi heakorra tagamiseks. 

Täiendus 01.10.24: Hange luhtus, kuna ettevõte, mis peamiselt haljastusrajatiste ehitamisega tegelenud, loobus lepingusse minemast. Ja tuleb jätkuvalt oodata ja veel üks talv selle viletsusega üle elada.

14. jaanuarist 2022 muutub Muraste LKA kaitse-eeskiri, mis võimaldab Merikülla juurdepääsu uuendamist

7. jaanuaril jagas Keskkonnaamet huvitatud osapooltele otsust, mis kinnitab Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja muudatust, mis hakkab kehtima 14. jaanuarist 2022.

Allpool väljavõte Riigi Teatajast, kus näha erinevate redaktsioonide võrdlus § 4 osas.

Otsuse seletuskirjast väljavõtted:

Leheküljelt 2:

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu §-i 1 punktiga 1 asendatakse määruse preambulis tekstiosa „§ 10 lõike 1” tekstiosaga „§ 10 lõike 1 ja § 12”. Määruse eelnõu §-i 1 punktiga 2 muudetakse kaitse-eeskirja § 4 lõike 7 punkti 3 sõnastust selliselt, et kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on lubatud uute rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ja rajatiste hooldustööd ning rajatise püstitamine Meriküla tee kinnistu tarbeks.

Leheküljelt 10:

Uue rajatise püstitamisel puudub oluline negatiivne mõju kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud pangaastangule ja pangametsale, pigem on mõju looduskeskkonnale neutraalne. Olemasolev ohtlik rajatis likvideeritakse A-esinduslikkusega esmatähtsast elupaigatüübist (pangametsast) ja seejärel ala korrastatakse. Ehitustegevus toimub Meriküla tee munitsipaalomandis oleva transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusel (tunnus 19801:001:2031).

Uus liftitorn tagab inimeste ohutu liikumise ja seetõttu võib suureneda rajatise kasutajate arv. Kaitsealal ettevalmistatud matkaradu ei ole ja neid ei kavandata ka edaspidi rajada, inimeste liikumine toimub mööda olemasolevat avalikku teed, seega koormus looduskooslustele ei suurene.

Uue rajatise püstitamisega muutub küll harjumuspärane vaade ja kaasneb teatud mõju maastikuilmele: rajatis erineb olemasolevast metallkonstruktsiooniga torustikutornist ning koosneb kahest kandvast seinast, mille vahele liftišahti on paigaldatud lift ja trepp. Tegemist on avalikult kasutatava ja kindla eesmärgiga püstitatava rajatisega, mis muudab inimeste liikumise ohutuks, seega on tegevus otstarbekas.

Nüüd peaks käiku minema ehitusluba, aga selle rakendamine on peatunud seepärast, et kümmekond Muraste elanikku on selle otsuse kohtusse arutlemisele andnud mitte seepärast, et tuntakse muret looduskaitseala pärast vaid seepärast, et nende avalikult kasutatavat külatänavat hakataks rohkem kasutama.

Jälgime edasisi otsuseid.

Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmisest ja Meriküla trepi asjus on uusi otsuseid oodata

Eelnõude infosüsteemi ilmus 29. novembril 2021. a teade, et Keskkonnaminister on esitanud Vabariigi Valitsuse istungile 18. augusti 2005. a määruse nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise määruse eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga tutvudes veendusin: pikalt menetletud ja kohalike elanike poolt oodatud kaitse-eeskirja muudatus on jõudmas finišisse.

Eelnõu ja seletuskirjaga saab igaüks tutvuda aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e8ea31cb-e6f6-438c-9c8d-1e7901c29a8d

Ootame-vaatame, mis saab

Vabariigi Valitsuse istungid toimuvad neljapäeviti, seega on kõige varem oodata määruse vastuvõtmist Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021 istungil.

Eelnõu menetlust ei ole pidurdanud ka eelnõu seletuskirjast näha olevad mitmete eraisikute vastuväited, mis on taandatavad ühisele nimetajale „kuna ma ei soovi vallavalitsuse kavandatud treppi, ei soovi ma ka näha kaitse-eeskirja muutmist“.

Vastu olijad ei anna aru, et kaitse-eeskirja muutmine toimub avalikes huvides, mis kaitsealast väljaspool elavate eraisikute seadustest tulenevate õigustega ei seostu.

Eraisikud ei mõtle ka sellele, et kui senist treppi ei avata, tuleb klindist alla ja üles pääsemiseks uus trepp ehitada (kaldtee rajamist kaitseala nõuded ei võimalda). Kaitseala kaitse-eeskiri võimaldab uute rajatiste püstitamist vaid kaitseala tarbeks ja rajatiste hooldustöid.

Võib endale teadaolevatel põhjustel nõuda senise trepi sulgemist ning olla vastu trepi uuendamisele, kuid mööda ei saa vaadata, et on isikuid, kellele on klindist alla ja üles liikumine selles kohas elu lahutamatu osa. Kuni 2020. aastani avatud olnud trepiga ollakse harjunud ning selle järgi ka enda elu korraldatud.

Senise trepi ja vaateplatvormi konstruktsioon on välisel vaatlusel sama tugev kui varem ning ka ekspertiisid ei ole toonud välja selles vajakajäämisi. Tõsi, trepiastmed on kitsad ning trepi tõusunurk liiga suur, kuid selliseid avalikkusele avatud treppe on mujalgi üle Eesti – kas asume kõiki sulgema?

Kuidas kohtusse kaebusega läheb?

Tutvusin ka Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuli 2021 määrusega haldusasjas 3-21-1299 ja selgub, et Meriküla trepi/lifti ehitusloa on vaidlustanud kuus eeldatavalt Muraste küla elanikku ning üks ettevõte.

KG, MH, KK, PL, KN, AS ning OÜ Raivo Karu ja Pojad esitasid Tallinna Halduskohtule 14.06.2021 kaebuse Harku Vallavalitsuse 14.05.2021 otsusega nr 118 antud ehitusloa tühistamiseks.

Erinevalt Harku valla elanike grupist nähtuvast Janika Pajula kommentaarist Ülo Russaku 23. novembri postitusele HVE FB-foorumis, ei tegele ringkonnakohus selles määruses üleüldse küsimusega, kas vallavalitsuse ehitusluba oli õigusvastane või mitte.

Ringkonnakohus lahendab elanike poolt esialgse õiguskaitse korras esitatud ehitusloa kehtivuse peatamise taotlust. Või täpsemaks minnes vastab kohtu otsus vallavalitsuse määruskaebusele, mis esitati ehitusloa kehtivust peatava Tallinna Halduskohtu määruse peale.

Kohus leidis, et halduskohtu määrus tuleb jätta kehtima, kuna kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning avalik huvi trepi-lifti ehitamise vastu ei ole ülekaalukas.

Nagu määrusest näha, selline õiguskaitse taotlus praktikas pigem rahuldatakse kui jäetakse rahuldamata. Oletan, et vähe on olukordi, kus kaebuse rahuldamise tõenäosus on olematu või väga madal.

Kuigi ringkonnakohus märkis, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla ebaselged, mistõttu esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võetud õiguslikud seisukohad põhivaidluse lahendamisel ei ole kohtule siduvad, ütles ringkonnakohus üiguskaitse otsust välja andes siiski ka midagi avalikkusele huvipakkuvat.

Näiteks leidis ringkonnakohus, et:

- Detailplaneeringu muutmise või uue detailplaneeringu kehtestamise vajadusega seotud väited ei ole põhjendatud, kui ehitusloa andmisel kaalutakse piisava põhjalikkusega vastanduvaid huve.

- Lift ei ole käsitatav hoonena.

- Etteheited seoses müra suurenemise ja turvalisuse vähenemisega ei ole esialgsel hinnangul siiski põhjendatud, kavandatav ehitis ei ole müraallikas ning selle kasutamise viis ja intensiivsus ei mõjuta ümbruskonna üldist mürataset oluliselt.

- Piirkonnas suurenev inimeste arv ei too kaasa turvalisuse vähenemist, kui seda ei soosi täiendavad trepist sõltumatud tegurid.

- Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei hinda kohus põhjalikult tõendeid, vaid taotluse lahendamiseks piisab, kui menetlusosalised oma seisukohti põhistavad, mitte ei tõenda (õiguskaitse taotluse menetlused on kiired ning tõendite uurimiseks ei olekski aega). 

Kohtus aga kasutatakse otsuse tegemisel ka tõendeid.

Kohtumäärusest ei ole võimalik järeldada, kas kaebajad kaotavad või mitte. Kaebajate kaotus oleks tõenäolisem vaid siis, kui kohus oleks jätnud õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kohtumääruse dokument on loetav siit.

Vaateplatvormi konstruktsioon on projekteeritud
vähemalt 50-aastase tugevusvaruga.

On teadmata, kuidas on kulgenud põhivaidluse menetlus. Riigi Teatajas ei ole näha, et selles asjas oleks tehtud uusi otsuseid.

Mis selgub 19-aasta vanusest projekti seletuskirjast?

Tuleb välja, et ei midagi uut siin taeva all.

Lisan juurde väljavõtted ühest dokumendist aastast 2002:

Lõpetuseks: kõik on ainult huvide põrkumine...

Huvitav on see, et Meriküla reoveepuhastusjaama laienemise vastu mõned aastad tagasi ei protestitud üldse, kuigi see on tihedalt looduskaitsealast ümbritsetud, uus kraav muutis pinnase veerežiimi ja loomade liikumisradu ning uus rajatav tohutu pikk aed "lõhub" rohekoridori oluliselt rohkem, kui kavandatav uus rajatis Meriküla tee otsas. Olin tollal ainuke, kes tundis huvi, et kas otse looduskaitseala piirile rajatav uus sügav kraav jm on ikka kaitseala valdajaga kooskõlastatud. 

Vahe on huvides, mitte selles, et keegi tegelikult hooliks looduskaitsealast.

Loodan, et terve mõistus võidab ning pärast kohtuvaidluse lõppu saavad Meriküla ja Muraste küla elanikud ja Meriküla kooli kasutajad taas klindist üles ja alla liikuda.

Muraste küla kümmekond inimest on vaidlustanud uue lifti ehitusloa

Vastupidiselt vallavalitsuse eelmise aasta augustikuu lubadusele, et 2021. aasta sügisest on aasta tagasi suletud trepi asemel uus trepp koos liftiga, esimesest septembrist ei ole uut juurdepääsu. Vana trepp on kasutuseks ikka veel suletud ja ei tea, kas uus projekt üldse valmis saab.

Osalt on viivitus seotud läbirääkimiste ja bürokraatlike toimingutega, mis keskkonnaametiga tuli läbi teha. Blogijale teadaolevalt on uue rajatise jaoks olemas ka projekt ja ehitusluba juhuks, kui keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium kaitseala eeskirja ühte punkti muudab. Teisalt on Kolmiku tänava mõned elanikud takistanud uue trepi planeerimise protsessi, koostanud petitsiooni lifti vastu (mis kukkus läbi) ja lisaks on neil plaanis ehitusloa väljaandmise otsus kohtusse kaevata (või on see juba tehtud).

Lifti vastased on saanud kohtult õiguskaitse, et lifti ei saa rajama hakata enne, kui kohus on otsustanud, et kõik on tehtud seaduslikult. Loe lisa Postimehest:

Meriküla koolimajas õppetöö jätkub 128 õpilasega. Eelmise aasta prognoos oli 200 õpilast.

Sel teemal on arutelu käinud juba 2012. aastast saadik. Aasta tagasi augustis on esitatud ka kompromissvariant, millega keskkonnaamet nõus ei olnud.

Mis Meriküla lifti vastu korraldatud petitsioonist edasi saab?

Analüüsisin Merikülla plaanitava lifti vastu korraldatud petitsiooni tulemust ja mõningaid arve ja tulemus on selline, et Murastes ja Merikülas elab ametlikult kokku üle 2000 inimese, aga neist vaid 81 kirjutas alla petitsioonile nõudmisega mitte rajada uut juurdepääsu koos liftiga Merikülla.

Huvitav tulemus ka selles osas, et petitsioonis esitatava teksti järgi elab Kolmiku ja Kolmikkaare tänaval üle 70 pere, aga kogu Muraste külast tuli hääli alla 80. Hääle andnud Muraste elanikest mitmed elavad kaugel Kolmiku tänavast, seega ka Kolmiku tänaval ei olda lifti tõrjumise osas ühte meelt?

Petitsioonile anti 37 allkirja väljaspoolt Murastet või Meriküla - vallas, kus ametlikult elab üle 16 tuhande inimese.

Petitsiooni eesmärk (saada vastuseisule 150 toetushäält) ei täitunud.

Ainuüksi see, et petitsiooni tulemust ei jagatud päeva-paari jooksul kohe HVE FB-foorumis või mujal ja tulemus on n-ö maha vaikitud, näitab, et korraldajad on selle läbikukkunuks hinnanud. Kui kiiresti jõuavad (ühis)meediasse rõõmusõnumid, kui petitsioonile on saadud üle tuhande hääle? Praktiliselt tundidega. Tulemus 119 häälega on aga avalikult jäänud välja kuulutamata, valda saadeti kiri ka alles 10 päeva hiljem (häälte kogumine lõppes 23.05, dokumendiregistrisse on kiri kantud 2. juunil).

Mida sellest järeldada?

Loogiline tulemus selles valguses, et petitsiooni tekstis esitati väiteid, millel polnud viiteid tõestusmaterjalideni ega analüüsidele, ilma milleta on võimatu ennustada, mis tulevikus juhtuma hakkab. Ja tekstis ei esitatud isegi andmeid, kui palju praegu, ligi 20 aastat eksisteerinud trepp ja inimeste liikumine on looduskaitseala mõjutanud (pole võrdlusbaasigi). Keegi ei ole ka kunagi loendanud, kui palju trepi kasutajatest on kohalikud või "turistid", st kui suur on trepil ronijatest võõraste osakaal tegelikult? Praeguse lifti kasutuse kohta ei ole andmeid, aga tuleviku kohta on kindlalt teada, mis kõik toimuma hakkab?

Ja teadmata on, kui suur osakaal "turistidest" on prahi tekitajad - ei saa väita, et kõik võõrad on siinse kandi jaoks sobimatult käitunud. Eks on ikka kohalikke ka, kes kraami kohale vedanud ja ei jaksa tagasi viia.

Suur osa petitsiooni tekstist keskendus Kolmiku tänava elanike ja teiste inimeste probleemidele, aga mitte looduskaitseala kaitsmise vajadusele (mõjude kohta oletuste 12-st punktist vaid 3 puudutab otseselt looduskaitseala). Ilmselt enamik teksti lugejatest said aru, mis petitsiooni tegelik eesmärk on, huvitav oleks teada, kui palju petitsiooni teksti avanuid lugejaid oli, et saaks võrrelda, kui suu rprotsent lugejatest otsustas hääle anda.

Väljavõte petitsioonist, kus toon esile kolm punkti, mis tõesti ainult looduskaitseala võimalikku mõju kirjeldab:

Ja millele põhineb petitsioonis kirjutatud väide, et tehtud keskkonnamõju hinnang on vale? Kas keskkonnaametis töötavad inimesed ei ole enam eksperdid?

Kas ilmselt ebaõnnestunud petitsioonist sõltub edaspidi midagi?

Minul kui Meriküla elanikul vahet ei ole, kas tuleb uus trepp või midagi enamat, häirib vaid see, et Merikülla uute juurdepääsude teema on rakendatud Muraste kooli laienemise kampaania etteotsa ja seetõttu ei ole me juba 10 kuud saanud kasutada otseteed bussipeatusteni ja kaubanduskeskusesse ning mõningase info kohaselt ei lahene kitsaskoht enne sügist 2022. Lisaks on FB-s ähvardatud, et keskonnaametit(?) ootab kaitseala teemas kohtutee. 

Huvitav protsess ka selles mõttes, et esmalt taotakse trummi, et olemasolev trepp on teismeliste jaoks ohtlik, ja nüüd siis taotakse trummi, et uus ja ohutum juurdepääs ei valmiks niipea... 

Minu jaoks on veel küsitav, kuidas ühe küla elanike esindajad saavad dikteerida teisele külale, mida selles tuleb rajada või mitte, kuidas seal liikuda ja liigelda, kes seda küla võivad külastada ja kas mere äärde võivad minna vaid kohalikud elanikud või kõik, kel selleks soovi on.

Meriküla kandi inimesed on hakkama saanud, said ka siis, kui treppi veel üldse ei olnud. Kui keskenduda positiivsele, siis on märgata, et Merikülas on metsarajad palju vähem sisse käidud kui aasta tagasi kevadel, kui veel trepp avatud oli. 

Teinekord tasuks petitsiooni fookust hoida kitsamana, siis saab ka rohkem toetushääli.

Loe lisa:

Viit andmetele (valla dokumendiregistris) koos murelike allkirjastajate nimedega: https://atp.amphora.ee/harkuvv/index.aspx?itm=580166  

https://petitsioon.ee/looduskaitsealalift  

Petitsioonile üleskutse Facebookis.