Koalitsioonileppest Harku vallas 2025 ja tegelikest ootustest, millele tuleb fookusi seada

Tutvusin Harku valla kolmikkoalitsiooni lepinguga, mis sõlmiti 12. novembril 2025. 
Leping pikk ja sõnarohke, nagu ikka sellised, aga mõtetest saan aru, ka nendest, mis "ridade vahel". Selle kõnealuse dokumendiga saab tutvuda siin.

Jagan oma tagasisidet ja mõtteid.

Suures pildis loeksin nagu lepingut, kus kirjas tegemist vajavad asjad, mida hakatakse nullist tegema (nt sõna "jätkame", "muudame paremaks" jms on vähe). Näiteks tsitaat: "Soovime hoida ja arendada (tasakaalukalt)"... - Kas seda ei ole enne tehtud? Lugedes jääb mulje, et sellega hakatakse alles nüüd pihta.

KRIITIKA (konstruktiivne):

I) Suures osas kirjeldatakse peamiselt seda, mis on olemas ja tehtud (nt on juba rajatud ja olemas kaasaegseid lasteaedu ning õpi- ja töökeskkondi ning allasutuste töötajaid on juba väärtustatud konkurentsivõimeliste töötasudega, keskkonnateemades on meil suures osas asjad korras jne). Lisaks palju asju tehakse juba kehtivate seaduste, määruste ja lepingute järgi, ei midagi uut (nt sotsiaaltoetuste osas suur sisend tuleb tegelikult riigi poolt ning ka ehituste planeerimisega seotud protseduurid-nõuded tulevad peamiselt riigi poolt). 

II) Täiesti puudu on ideed, kokkulepped ja mõtted, kuidas valla eelarvetulu kasvatada. Kulude osad on kenasti kirjas, aga lugedes tajun "kitsikust kuklas", et kust kõigeks selleks ja ka muudatuste läbiviimiseks täiendavad ressursid tulevad? Ainuke täiendav (ja üldsegi mitte uus) meede paistab olevat Harku valla elanikuks registreerumise soodustamine... Aga kui enamik elanikest on juba registreerunud, mida nendega teha? Ka pole tähelepanu suunamist Euroopa fondidest täiendavate ressursside hankimise vajadusele.

III) Mitte sõnagi mereäärse potentsiaali ärakasutamisest nii ettevõtlikus kui ka kogukondlikus vaates. Ujumiskohtade ja puhkealade "tegemine", mis ju sisuliselt on juba olemas, ei ole piisav näoga mere ja sadama poole vaatamiseks. Selle asjaolu väljatoomist võib ju norimisena võtta, aga sel juhul miks siis on mainitud vana Harku karjääri ala arendamise vajadust? Aga sadam(ad) ja merele juurdepääsud? 

IV) Ei sõnagi valla arengukavast ja sellega seotud üldplaneeringust (selle muutmisest) ning pooleli olevate teemaplaneeringute valmimisest järgnevate aastate jooksul. 

V) Ainukene tähtaeg tulemuste saavutamiseks on aasta 2029? Muid ajalisi eesmärke ma ei tuvasta, ei lühiajalisi ega ka neljast aastast kaugemaid-strateegilisemaid?... Mõelgem enne tegevuskava koostamist/avalikustamist need asjad põhjalikumalt läbi või teid ootab üks reha pealeastumiseks... 

VI) Ainuke peatükk, milles on konkreetsust teistest peatükkides enam, on "Vallavara ja kommunaalteenused". Sõna "arendama" on õnneks vaid kaks ja peatükis isegi sisalduvad sõnad, mis kirjeldavad tegevuslubadusi: "sõnastame" ja "otsime [lahendusi]". Leian õnneks ka ühest teisest peatükist konkreetse lubaduse: kaasaegse jäätme- ja ringmajanduskeskuse ehitamine. Sellise mõttelaadiga võinuks ka teisi peatükke kujundada.

 

Koalitsioonileping on merepime.
Foto: R. Vaik

ETTEPANEKUD (lootustega):

Et ainult kriitika ei kõlaks, siis lisan siia veel ettepanekuid.
Lisaks kirja pandud loosungitele ootan, et: 

1. Vald käsitleb/kohtleb nüüd kõiki oma allasutusi, koostöö- ja lepingupartnereid, valla vara (lepingulisi) kasutajaid, suurürituste korraldajaid ning ka igat sorti tegevustoetuste saajaid võrdsetel alustel. Nii MTÜ-sid, sporditegevuste läbiviijaid, kultuuriteenuste pakkujaid, riiklikke struktuure (nt Kaitseliitu), ettevõtjaid, korteriühistuid jt.

2. Ootan, et vald ja vallavolikogu teevad noortevolikoguga rohkem tööd, noortevolikogu ei ole vaja vaid fassaadiks ja pressiteadeteks, neid on vaja tegelikult kaasata neid puudutavatesse otsustesse. Vajadusel kindlasti uusi noortevolikogu koosseise juhendades ja põhjalikult selgitades, mida neilt oodatakse (hetkel on lepingus vaid retoorika, et lihtsalt "toetatakse" noortevolikogu) - kui noortevolikogu pole seni rakendust saanud, siis kuidas eakate nõukogu ja ettevõtjate nõukogu seda saab? 

3. Ootan, et noortega ka tegelikult suheldakse (ka nõustamiskabinettide väliselt) ja näiteks luuakse Tallinnale sarnane mobiilsete noorsootöötajate (monode) süsteem, mis püüab noorte kogunemiskohtades usalduslikke kontakte luua ja kuulata, kuidas neil läheb, mis on nende mured, miks nad õhtuti kodus ei soovi olla jms. 

4. Loodan, et vallavalitsuse liikmed valla elanikele tunnustusi jagades näevad ka Harku vallast kaugemale, meie vallas on üsna palju inimesi, kes ka kogu Eesti arengusse ja koostöövõimesse panustavad, neid tuleb ka märgata, mitte siin mätta otsas ainult neid tunnustada, kes "nähtavusulatuses" on. 

5. Loodan, et "läbipaistvus" tähendab ka seda, et valla enda tegevuse sisehindamise ja enese tegevuste sisekontrolli tõhustamiseks muudetakse ka valla juhtimisstruktuuri. Volikogu kantselei koosseisu on vaja siseaudiitorit, kes oleks sõltumatu valla juhtkonna otsestest ja kaudsetest mõjudest ning volikogu koos revisjonikomisjoniga on siseaudiitorile tõhus ja vallavalitsuse suunas nõudlik partner. Kui jääb senine juhtimise struktuur, siis ärge lootke, et "läbipaistvuse" osas midagi muutub. See, et korra on vald saanud ISO juhtimisstandardi 9001:2015 sertifikaadi, ei tähenda, et sellele loorberile saab puhkama jääda - tulevad järgnevad iga-aastased välishindamised, kus peab hindajaid veenma, et lubadused standardi põhimõtteid ja nõudeid täita peavad. 

6. Tahan, et vallavalitsus võtab end kokku ja on päriselt sadama kinnistu omanikuna päris peremees ja sõnastab konkreetselt eesmärgid, millist sadamat mõne aasta pärast soovime, koostades arengukava, mis tehakse kõigi huvitatud osapooltega koos ning selles protsessis uuendatakse ka 2013. aastal koostatud detailplaneeringut (mis juba 10 aastat ei vasta tegelikkusele).

7. Loodan koostöö tõhustamist nii valla eri piirkondade vahel kui ka teiste valdadega. Mingem nt vaadakem Saaremaa vallas, kuidas seal on arendatud kogukonnavõrgustik koos külavanemate statuudiga ning kuidas töötab üks hinnatumaid piirkondlikke ettevõtjate liite. Vaja on teiste valdadega koostöös tagada efektiivsemat teenuste pakkumist ühiselt. Nendes valdkondades, kus see on mõistlik ja tekib tõhusam ressursikasutus, peavad vallad omavahel erinevate teenuste osutamisel tõhusamat koostööd tegema (jututubadest kaugemale), näiteks ühiselt korraldatud veevarustuse või kaugkütte tagamine, ühistransport, perearstiteenused ühises keskuses, ühiselt uute hooldekodude rajamine, naabrivalve/-kaitse võrgustiku uuendamine, jäätmekäitlus, uute ühiste päästekomandode rajamine, ühine valmisolek kriisiolukordadeks koos ühiste õppuste korraldamisega, kriisideks vajalike varude ühine haldamine, koos uute loomade varjupaikade loomine, jagatud teehooldus valdade piiraladel jm.

Usun, et võetakse teistelt valdadelt parimaid praktikaid üle ja ei hakata energiat kulutama "oma jalgrataste" leiutamisele. 

Väljavõte koalitsioonilepingust küsimusega, millist konkreetset
lubadust siit saab välja lugeda (ridade vahelt)?

VEEL TÄHELEPANEKUID (ja soovitusi):

Täpsustan, et leppes peetakse prioriteediks ikka uue progümnaasiumi HOONE rajamist, sest "eelgümnaasiumina" kolmas kooliaste seda sisuliselt Tabasalu koolis juba on (7-9. klassid) ja õppetöö käib ja õpetajad pingutavad parima tulemuse nimel juba praegu ja eelnevalt aastaid. Uut hoonet on vaja, mitte tingimata rajada uut kooli.

Täpsustus ka selles osas, et liikuvus ja liikumine tähendavad eri asju ja ei ole ka sünonüümid mõistele liiklus. Lisaks täpsustan, et külade ja alevike väärtuspõhist ja visuaalset identiteeti ei saa luua (käsukorras), need asjad lihtsalt kujunevad ise vastavalt kultuuri ja inimeste arengule.

Ääremärkusena tuleb mainida, et värsked ametikohtade saajad, ärge ehmatage, kui äärealade arendusplaane looma hakates avastate, et efektiivsus, alusandmed ja (tulemus)näitajad tulevad ka otsuste tegemisel ja ressursside planeerimisel mängu - näiteks eelmised volikogud on järjest olnud hädas prioriteetide seadmisega teemades, kas esmalt rajada tänavavalgustus kohta, kus elab 100 inimest (ummikteel) või transiitliiklusega asumis teele, kus elab 1000+ inimest. Seni kui teede teemaplaneeringut pole valmis, jäädakse järjest rehade otsa koperdama (millede üks näidetest on teatavasti püsiva teekatte rajamine ummikteele, mis kuhugi ei vii ja kus ääres keegi ei ela). 

Selle asemel, et "mikromanageerida" ainult kergliiklusteedega ja tänavalampide asukohtadega, mõelgem ka kastist välja - tulevane spordisaal ja kultuurikeskus raamatukoguga (ning ettevõtjatega kahasse bürookompleksi ja kino-SPA-ga) tuleks rajada hoopis kuhugi valla keskele koos tõhusa ühistranspordivõrgustikuga (näiteks Rannamõisa ja Ilmandu piirile, kiriku lähedusse) - see oleks äärepiirkondadele palju kasulikum ettevõtmine, kui kõiki uusi asutusi rajada ainult Tabasallu (mille Tallinn pikemas perspektiivis nagunii "alla neelab") ja kuhu ainult kõik (pikad) kergliiklusteed suunduvad.

Kokkuvõtteks oleks kõik selle leppe sisu kirja saanud panna ka oluliselt lühemalt, poolele A4 leheküljele. Sõnade "areng" ja "arendama" eri vormides ei pea tekstis kordama 40 korda, piisab paarist korrast. Konkreetseid lubadusi selles leherohkes dokumendis on vähe, mis ei veena lepingu pikkuse vajadust.
Mis sellest kõigest ikka nii pikaks on vaja kirjutada, kui ainuke tegelik eesmärk sellisel leppel on teada anda, et kolm valimistel konkureerinut lepivad kokku, et teevad järgmised neli aastat koostööd.

Loe ka neli aastat tagasi koostatud postitust, mida teha, et Harku vallas elanike rahulolu kasvaks ja keskkond oleks hoitud ja mõnus.