Harku valla teade asustusjaotuse muutmise kohta

Harju Elu avaldas artikli mustandi?

14. juulil avaldas Harju Elu artikli Meriküla loomisest, mis sisaldab palju olulisi faktivigu. Ilmselgelt on ajaleht avaldanud artikli tööversiooni ehk mustandi.

Kusjuures paar päeva enne (artikli sisuga tutvununa) saatsin ajakirjanikule rohkelt täpsustusi tekstiosade kohta, milles ta oli eksinud ja meie intervjuu salvestiselt valesti kirja pannud.

Kahju, sest ilmselt ka paberleht on juba teele läinud. Ajakirjanikud peaks aduma, et kõik, mis kirjutatakse, talletub ajalukku ja seetõttu fakte eiravad artiklid moonutavad ka ajalugu ja pärast midagi muud väita on väga raske.

Harku Valla Teataja 12.07.2017 avaldas samal teemal artikli ja korrektsete andmetega.

-------------------------------------------------------------------------------------------------------

Harju Elu korrektne, täpsustustega ja toimetatud artikkel on järgnev, mis ilmselt jäi kuhugi sahtlisse:

Miks peaks ühes keskmisest jõukamas omavalitsuses, kolmes keskmisest suuremas külas kohalikud elanikud pöörduma vallavolikogu poole taotlusega moodustada kolme küla äärealade arvelt hoopistükkis uus küla?

Aga just nii läks Harku vallas. Mitte ammu laekus volikogusse kolme külamaastikul hästi tuntud küla – Muraste, kui rahvaarvult Eestimaa suurima küla, Suurupi kui tuletornide kodu ja Ilmandu ehk Tilgu sadamaga seotud kandi– elanike taotlus moodustada kolme küla mereäärsetest kinnistutest veel neljaski küla, Meriküla. Muraste külaselts kutsus enda juurde kokku ajakirjaniku ja uue küla loomise eestvedajad, et sellele küsimusele vastust saada.

MIKS UUS KÜLA?

Rannamõisa – Kloogaranna maanteelt keerab varsti pärast Rannamõisa kirikut mere poole Tilgu tee. Pikkamisi laskub tee klindilt alla mereni, kuhu Peeter Suur kunagi Tallinna kindlustusvööndi ühe patarei tugipunkti, Tilgu sadama rajas. Eesti riik ehitas varsti peale taasiseseisvumist Tilgu tee lõppu, Muraste küla klindi alla, piirivalvekooli, mida rahvas senimaani nii kutsub, kuigi selle nimi on mitu korda muutunud. Loodavast külast enam kui pool on looduskaitsealadega kaetud, keskkonnakaitse eestvedajad peavad samuti kohta unikaalseks. Nii et strateegiliset oluline on see paik alati olnud, kuigi ajaloolisest Tilgu sadamast on vähe järel ning piirivalvekoolgi koos politseikolledžiga on minema kolinud ning kinnisvaraarenduste surve looduskaitsealale üha suureneb. Seda enam tunnevad aga looduslikult ja geograafiliselt omapärase – et mitte öelda eraldatud – paiga pärast muret seal elavad inimesed, kes on juba ammu rajanud omale kodud kahel poole Tilgu teed, mere ja klindi vahele.

„See pole esimene kord, mil klindi all elavad inimesed tahavad oma küla ja külaseltsi moodustada,“ meenutab lähiajalugu Muraste külaseltsi juhatuse liige Aule Kikas. Tema ise elab küll klindi peal, Muraste ülemises osas, on aga külaseltsi  tegevuse eestvedajana nõus uue küla loomisel nõu ja jõuga aitama. Kahele poole teed tekiks ridaküla – nii nagu need piki Peipsi randa jooksevad.

„Juba 2009. aastal mõtles rannarahvas aktiivselt oma küla mõtet, kaalus külaseltsi moodustamist. Paraku mõte siis mõtteks jäigi,“ meenutab Aule Kikas. „Aga ehk see, et me  toona asjale ametlikku käiku ei andnud, on hoopis kasuks tulnud – oleme paikkonna ajalugu paremini tundma õppinud, tutvustanud kõigis kolmes külas oma nägemust uuest loodavast külast,“ arvab üks idee eestvedajatest Mairold Vaik. Ajaloost kõneldes tõestavad ka vanad kaardid, et klindi all on Meriküla kunagi asunud. „Tegelikult oli see küll üks suur talu, nii suur, et rahvas seda Merikülaks kutsus,“ vaidleb kohanimede ajalugu põhjalikumalt uurinud Aule Kikas kaartitele natukene vastu.

RANNARAHVAS ON ÜKSMEELNE

„Hiljaaegu, maikuisel “Teeme Ära“  talgupäeval, mil Tilgu tee ümbruest ja rannalt prahti koristasime, käisime  ka kohalikud pered läbi, nii oma poolsada maja. Ja küsisime elanike arvamust uue küla kohta. Kõik küsitletud toetasid,“ kõneleb teine „oma küla mõtte“ eestvedaja ja Ilmandu kandi elanik Margus Tammemäe.

 „Tilgu tee on rohkem kui neli kilomeetrit pikk. Need, kes elavad Tilgu tee tagumises otsas on ju naabrid nendega, kes elavad Tilgu tee alguses. Samal ajal pole need praegu ühe küla inimesed,“ kõneleb Andrus Saliste Murastest.

„Meil on kahel pool Tilgu teed elavate peredega palju enam koos ühiseid probleeme lahendada kui nendega, kes elavad klindi peal,“ kõneleb Margus Tammemäe. Ja toob lihtsa näite: kui merel ennast tormiks vilistanud tuul võtab ette puid Tilgu teele murda, siis ei pea „mäepealsed“ mäealuseid aitama, Tilgu tee rahvas peab ennast ikka ise maanteele pääsemiseks puudest läbi lõikama.

„Nelja kilomeetrine Tilgu tee on siiamaani valgustuseta, ohtlik sõita pimedal ajal. Kes ikka toetusfondidele projekti kirjutab ja vallamajast toetusraha taotleb, kui mitte meie, rannarahvas ise,“ toob Margus Tammemäe veel ühe näite.

„Ühiselt koristame randa, ühiselt peame seal pidu – oleme juba praegu nagu üks küla, on vaja vaid juriidiliselt ära vormistada,“ võtab Mairold Vaik kokku ühised huvid.

HIRMUL ON MERE NÄGU

Ilmandu ja Muraste seltside jaoks on uue küla sünd suur emotsionaalne muutus: mereäärsetest küladest saavad äkki sisemaakülad? Seega võimaliku vastuseisu tõttu pole Meriküla kandmine kaardile veel päris kindel. Ehk võetakse kuulda ka neid, kellest tulevase Meriküla inimesed tahavad lahku lüüa ehk Ilmandu, Muraste ja Suurupi ülejäänud elanikud? Ollakse kõhklevad, et äkki pannakse mere äärde viivad teed lukku...

„Olgu mureta,“ naerab Mairold Vaik, „95% loodava Meriküla kinnistutest pole mere ääres. Meie esmane huvi on samuti säilitada kallasrada kõigi jaoks avatuna ja head juurdepääsud randa, et nii kohalikud kui ka kaugema kandi inimesed merele ligi pääseksid.“

Äkki kardavad Muraste või Suurupi elanikud, et kui nende külad ei piirne enam merega, siis kinnisvara väärtus langeb? Arendaja müüs ju inimestele mereäärseid kinnistud...

„Ega siis kellegi maja rannast kaugemale lähe, samasugune lainekohin on sumedatel augustiõhtutel ikka õuel. Ja kelle pilk ulatub majade vahelt merd nägema, näeb seda edaspidigi. Ei hakata Merikülas rannale pilvelõhkujaid ehitama. Juba looduskaitsealade piirangud ei lase sel sündida,“ vastab hirmu tundjatele Margus Tammemäe.

„Kui tekib aktiivne külaselts, mis uusi väärtusi loob, siis kasvab ju kogu piirkonna väärtus, ka Ilmandu, Muraste ja Suurupi külas, mis külgnevad Merikülaga,“ on Aule Kikas kindel. „Tavaliselt inimesed kolivad kokku ja ajapikku tekib kogukond. Merikülas on see veidi erinev, meie mõistes täiesti uus, tunnetuslik kogukond ja ehk see ongi peamine põhjus, miks mõned on uute piiride loomise teemal hämmingus.“

MERI KOHISEB OOTUSRIKKALT
Harku valla 29. juuni volikogu arutas rannarahva taotlust uue küla moodustamiseks. Ettekande tegi vallasekretär Ive Eevel. Ettekandja tõdes, et seda kahele poole Tilgu teed jäävat klindialust kanti on sajandeid Merikülaks kutsutud, sel puudub looduslik seos klindi peale jäävate külaosadega; selles piirkonnas elavad inimesed on ka moodustamas oma kandi külaseltsi. Vallasekretäri kinnitusel on ette valmistatud volikogu otsuse eelnõu, mille kohta peale avalikustamist oodatakse antud ala elanike ja seal kinnistuid omavate inimeste arvamusi või proteste kuni 1. augustini.

Nüüd peab oma sõna ütlema Ilmandu, Muraste ja Suurupi küla ülejäänud rahvas: kas lastakse 133 kinnistul mere ääres oma küla moodustada?

Meri kohiseb ootusrikkalt. Loodava küla ala inimesed on päri ja positiivselt meelestatud, nende jaoks ei ole uue küla loomisega seoses mingeid muresid ega sasipuntraid.

ARTIKLI MUSTAND HARJU ELU VEEBILEHEL

Matemaatilised vastuolud Muraste õppekompleksi kulude arvestusel?

3. juulil ERR avaldas uudise sellest, et siseministeerium ja RKAS ei soovi Muraste tühjalt seisvat õppekompleksi tasuta üle anda Harku vallale (kes asuks seda kasutama koos Kaitseliidu ja vabatahtlike organisatsioonidega).

Uudis ise loetav siin: Siseministeerium soovib müüa Muraste õppekompleksi

Tekstis on järgnev lõige:

Siseministeerium teatas juunis, et vald kompleksi niisama ei saa, sest esiteks on kinnistu eest juba pool aastat hoolitsenud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ning kui siseministeerium seda lõpuks neile üle ei anna, peab keegi hüvitama RKAS-i kulud, mida seni on ligi 15000 eurot iga kuu eest (kommentaar: s.o 180 tuhat aastas).

Kuvatõmmis: Google Street View 2011

Mulle meenus aga, et õppekompleksist loobujate kinnitusel oli kinnistuga seotud kulud 800 tuhat aastas.

Ministeeriumi uus seisukoht on, et mõistlik oleks objekti kasutada üheskoos mitmete asutuste poolt ning selleks on 21. detsembriks kokku kutsutud ümarlaud selgitamaks välja, kas erinevatel riigiasutustel oleks selle vastu ühine huvi ja kas oldaks valmis kanda koos selle ülalpidamiskulusid – ligi 800 000 eurot aastas.

Allikas: Kompleks võib minna riigiasutuste vahel jagamisele - dets 2016

Seisev õppekompleks praegu on küll miinimumkuludega (muuhulgas on ilmselt küte miinimumil ja ventilatsioon välja lülitatud), aga isegi kui "elus" hoone kulud oleksid 2 korda suuremad (arvestades kulude hulka muuhulgas isegi A4-paberid ja toit koertele), siis saaksime õppekompleksi aastaseks kuluks 360 tuhat. Isegi kui oma teadmatusest arvutamisel panen mõnekümne tuhandega mööda ja lisada veel poolsada tuhat, on summa suurusjärk ikkagi poole väiksem 2016. aasta detsembris avaldatud numbrist.

Midagi on arvutamisel või summade avalikkusega jagamisel valesti läinud?

Mitmetelt riigist hoolivatelt inimestelt olen kuulnud arvamust, et kompleksist loobumisel ja praegu inventari muudele objektidele viimisel tegeletakse otseselt riigi ressursside raiskamisega. Poliitilised otsused poliitilisteks, aga kuskilt jookseb ju piir, mille arvelt see kõik tuleb.

Arvan, et kui juba, siis praegusel juhul oleks kõige mõistlikum objekt vallale niisama üle anda, sest maja "taaskäivitamine" iseenesest on juba suur kulu (vald on lubanud omaltpoolt kompleksi investeerida 2,4 miljonit).

Eelkõige tekiks nii meie kanti töökohti juurde ja ka kaugtöövõimalused koos vastavate ruumide eelbroneerimissüsteemiga võiks olla avalikkusele kasutatavad. Muraste külas on kaugtöökohtade vajadusest räägitud juba mitu aastat. Vald saaks ka võimaluse ühiselamut kasutada vanadekodu jaoks ja leevendaks (kasvõi ajutiselt) ka muudmoodi valla haridusasutuste ruumipuudust? Valla inimeste heaolu on ka ju riigi jaoks oluline.

Neli küsimust ja neli vastust seoses Meriküla loomisega

1. Kuidas tekkis mõte luua või taastada Meriküla?

Siinset mereäärset kanti on Merikülaks kutsutud juba pikemat aega ja kohalikud inimesed on seda kasutanud juba mitu aastakümmet. Eks see oma küla loomise mõte meis kõigis vaikselt on küpsenud ja seda rohkem, mida suuremaks paisus lähikülade elanike arv.

Täpsustan, et tegemist ei ole küla taastamisega vaid tänapäeva mõistes uue küla loomisega, mida toetavad nii ajaloolised allikad, küla geograafiline iseloom kui ka kauaaegsete ja uute külaelanike soovid.

​Sisuliselt on tegemist olemasoleva loomuliku asumkonna piiritlemisega ​ning selle kujundamisel on arvesse võetud rahvastiku ruumilist paiknemist ning kohalikku looduslikku eripära. 

Sel teemal pöördusime vastavate asutuste poole esimest korda juba 8 aastat tagasi ja tasapisi asju ajades ja naabreid kaasates on protsess nüüd lõpusirgele jõudnud.

Mõte kasutusel olev külanimi ka ametlikuks vormistada tekkis mitmel Muraste küla põhjaosa elanikul juba rohkem kui 10 aastat tagasi. Kogukonna koondumise eesmärgil sai loodud ka Meriküla juttude blogi ja samanimeline naabrivalvesektor.

Blogis esmalt kajastasime toonase piirivalvekooli ja Tilgu tee laiendusplaanidega seotud detailplaneeringute infot, aga kajastatud on ka kõike muud, mis siinse kandi inimesi kõnetanud ja huvitanud. Juba detailplaneeringu mõistlikkuse piires ohjamisel tekkis meie kandis ja ka mõnede Romantiku kandi inimestest initsiatiivgrupp, kes oma seisukohti külas plaanitavate suurarenduste kohta avaldasid. Tänaseks teame, et valitsuse plaanitu pole täies mahus ellu viidud ja osalt on teene meie kohalike inimeste tegevusele ja rajas ühtlasi teed ühtse kogukonnatunde tekkele.

Kuna mereäärega seotud ehitustega on võimaluste avanedes lisaks ka probleeme juurde tulnud, on lahendamist ja leevendamist vajavaid teemasid aina lisandunud, mida ükski teine meie eest ei lahenda. Ka sellest tekkis vajadus kandiga seotud seltsi loomiseks ja miks mitte ka sellega seoses ka täiesti omaette küla luua?

Selle aasta alguses ärkas algatus ka Romantiku tänava kandi uute elanike poolt, kes meie algatusega ühinesid ja peale seda kaasasime rohkem elanikke kui senini klindialuste elanike hulgast ja saime laiema toetuse meie ideele. 

Esitasime sel aastal ka konkreetse ettepaneku külapiiri kulgemiseks ja senisele klindialuse piirkonnale lisandub nüüd ka metsaalune Suurupi külast, kuhu viimase 10 aasta kinnisvaraarendused pole veel jõudnud ja teiselt poolt lisandub kogu Tilgu teega seotud kinnistute grupp kuni Rannamõisa küla piirini.

Elanike huvi külast tekkiva kogukonnatunde vastu on suur, küsitluste järgi oleme saanud üle viiekümne kinnistuga seotud omanikult nõusoleku ja üle 250 siinset elanikku on meie ettepanekuga nõus.

 

2. Millised on siinsed külaelanikud, kes seda mõtet ja ideed endas kandnud ning jaganud?

Eks klindialuse piirkonna elanikud arutasid seda teemat juba ammu. Kui sattusin siiakanti elama ja tutvusin kohalike ja veel paari uue külaelanikuga, siis see mõte hakkas oma rada kulgema. Ettepanekuid valla suunas on varemgi vormistatud, aga ilmselt asjaolud sel ajal ei ühtinud, et meie ühine mõte oleks laiemat toetuspinda saanud ja mõte vajas veel küpsemist ja laiemat tutvustamist.

Meriküla ajaloolise tausta kohta oli meil toona infot napilt, aga aegamisi ja Ilmandu külas asuvate Meriküllide järeltulijate toel oleme infot juurde saanud ja sel suvel koos Romantiku küla eestvedajate toel saime ka suure hulga omakandi inimesi nõusse.

Siinses piirkonnas on inimesi, kes siin elanud rohkem kui 25 aastat, on neid, kes mäletavad veel aegu, kui veel piirivalvekooligi polnud. Ja on neid, kes alles 5-10 aastat tagasi siia elama sattunud, paljud seoses oma töö või esivanemate pärandi kaudu. Mitmed noored on siinkandis ette võtnud vana kodukoha taastamise. 

On elanikke, kes elavad vahetult mere ääres, endistel talualadel, aga valdava osa elanike õued ei küündi mereni, mere ääres aga meeldib paljudel käia.

Samuti on palju neid, kes soovivad siinset looduskeskkonda võimalikult palju säilitada ja hoitakse silma peal ka kohalikul looduskaitsealadel. Meie elukeskkond on seni valdavalt jäänud puutumata suurtest kinnisvaraarendustest sarnaselt mõnele piirkonnale klindipealsel ja Suurupi külas, eks seepärast rohkem kui 15 aastat tagasi looduskaitseala sai ka moodustatud.

Meie kandi elanikud hoolivad väga siinsest loodusest ja mereääre avatuna ja puhtana hoidmisest, see meid on ühendanud juba palju aastaid.

3. Miline on Meriküla loomise eesmärk?

Asustusüksuse moodustamise eesmärk on ​tingitud reaalsest elust ja loodava küla paiknemisest. Tegemist on tupiktee äärse piirkonnaga, millest osa kuulub Ilmandu alla, osa Muraste küla alla, kuid Murastega puudub ​​tegelikult otsene ühendustee.

Nagu eelpool sai mainitud, küla eesmärgiks on eelkõige kohaliku kogukonnaala selgem piiritlemine ja külast tekkiva kogukonnatunde elluäratamine. Ilmselt ka selle protsessi järgselt külaseltsi loomise juures on samad inimesed, kes siinse kandi probleemidesse sekkumisel on juba tegutsenud ja nüüd ka uue küla loomisel initsiatiivi näidanud.

Siinset kanti on üle sajandi erinevalt nimetatud - Meriküla, Mereküla, Merikülli, Mercylliks jms. Nimede eri variandid ja muutumine läbi aegade näitab siin elanud inimeste rohkust ja mitmekesisust, aga kõik nimed viitavad sellele, et on olemas kant, mis asub mere ääres ja ühtlasi klindi all.

Küla loomise eesmärgiks on ka loodusliku eripära järgimine, mille tõttu kohalike elanike tõmbekeskuseks ei ole mitte Muraste keskus ja ka mitte Ilmandu keskmega seotud alad. Võin enda kohta öelda, et oma õuest jala ma tõesti võin Muraste küla poodi 20 minutiga jalutada, aga kui vaja lapsed vahel Muraste kooli viia, siis kummalisel kombel on hoopis Tabasalu kool meile lähemal. Ka on olnud juhuseid, mil pääste- ja kiirabiautod on Muraste või Ilmandu külasse väljakutsel Tilgu tee ristmikust mööda sõitnud ja sellega seoses abi saabumine on viibinud. Uus külapiirkond oleks lihtsalt ka praktilisem aadressidega seonduvates andmekogudes.

Küla loomisega seotud tulevase seltsi eesmärgiks on ka siinse kandi kaitsmine igasugu suurte kinnisvaraarenduste eest. Kahjuks või õnneks on klindialuse ja Tilgu tee arendusega seotud suurimad arendused olnud riigi eestvedamisel ja seetõttu on keskkonna mõjutamise teemad olnud pidevalt ka keskkonnaministeeriumi luubi all ja kõik plaanitu ei ole ellu viidud. Eraomanike poolt algatatud uusi suurarendusi meie kandis praktiliselt ei ole ja plaanitavad ei ole realiseerunud.

Olen ka Muraste külaseltsi juhatuse liige olnud ja lihtliige siiani. Ettevõtlike külaelu eestvedajate ees võtan mütsi maha ja seltsi lihtliikmena elan nende tegemistele kaasa, eriti kui teemaks on olnud siinse looduskaitseala ja looduse kaitsmine (nt üheskoos valla ja päästeametiga sai mõned aastad tagasi korjatud naftareostust rannas). Samas adun, et suure küla prioriteedid on veidi teised kui meie kandi inimestel ja seetõttu tuleb meil endil oma kandi teemad käsile võtta ja meie endi jaoks esikohale seada.

Ühised teemad on meil ka igapäevasemad - õpilaste ühistransport, teede hooldus ja (mitte)valgustatus, endise piirivalvekooliga seotud arendused, erinevate uute kraavide rajamisega seotud probleemid, mereäärse klindi pidev varisemine, ümbruse koristus prahist ja reostusest, massiliste suvitajatega seotud kitsakohad, turvalisus jpm.

4. Facebookis samal teemal kajastuse juures tuldi välja arvamusega, et uue küla loomisel soovitakse mere äär täis ehitada ja piirata vaba ligipääsu merele. On neil väidetel alust?

Ma küsiks vastu, et millise kohaliku omavalitsuse ja riigi poolt toetatud küla loomisega on kaasnenud mereääre täisehitamine ja on piiratud läbipääse merele? Me siin imestame, kuidas on võimalik kohalikku algatust niiviisi tõlgendada?

Õnneks on selliseid seisukohti avaldanud vaid 3-4 inimest Facebookis ja ma olen nendega sel teemal otse suhelnud ja on maha rahunetud, et tõesti Meriküla loomise eesmärgil ja mere äärde juurdepääsul puudub otsene seos.

Neile, kes ehk samas suunas ebakindlust tunnevad ja ei ole oma seisukohti välja öelnud, võin rahustuseks lausuda, et osalt mõistan neid hirme. Eks üle Harjumaa ja ka meie enda valla naaberkülades on seni olnud probleeme mere äärde ligipääsuga ja mingis mõttes nende probleemsete teemadega esmapilgul seosed tekivadki. Samas mere äärde juurdepääsu teema on probleem üle valla ja mitmes kohas ka üle Eesti, aga võin käsi südamel kinnitada, et meil klindi ja mereääre vahelisel alal on juurdepääse merele päris palju ja ka meiega seotud rannajoonel on kallasrada igal pool läbitav, suurimad tõkked on looduslikud. Ehk vaid kõrgvee ajal tuleb ümber paari hoovi kõndida, aga neid olukordi on väga harva.

Samas küla loomisega kaasneva külaseltsi üheks eesmärgiks saab olema kallasraja, merele ligipääsude ja ka praeguste matkaradade kõigi jaoks vabana hoidmine, sest enamik meist neid radu ise ju kasutab. Siinkohal tuleb meil ka vastupidiselt massidele vastu astuda, et ei mere ääres puhkajatest ei jääks palju prahti järele, Muraste vaateplatvorm oleks ohutu ja korras, liivarannad inimeste jaoks sobilikud, autod ei pääseks "ratastega vette", peetaks kinni Tilgu tee kiirus-, ja parkimispiirangutest ja ei tekiks soove siiakanti ehitada suuri parklaid. 

Ka on üks meie suurimaid muresid klindiäärse tee seisund, et seda liialt üle ei koormataks ja mõni lõik sellest alla merekaldale ei variseks. See on meie sõidukite jaoks ainukeseks ligipääsuks ja iga seda teed läbiv koormaga raskeveok viib meie tee varisemisele aina lähemale. Selles osas on vallale ja maanteeametile juba ka ettepanekuid saadetud.

Looduskaitsealal reeglite rikkujate suhtes on meie osalusel ka algatatud väärteomenetlusi ja sel teemal kavatseme oma kanti ka edaspidi kaitsta. 

Ka oleme valmis koostööks nii Muraste, Suurupi kui ka Ilmandu külade seltsidega ja samuti oleme avatud koostööks vallaga Tilgu sadamaga seotud arenduses. Me ei ole muutuste vastu, me soovime, et muutused oleks kooskõlas siinse keskkonnaga. Ka Tilgu sadama jahtklubi ja kõikide teiste siinse kandi MTÜ-dega oleme avatud suhtlema ja koostööle, küla loomise eesmärgiks kindlasti ei ole igat sorti piiride seadmine. Ka Harku valla jaoks soovime olla head partnerid.

Kurva muigega loeme neid FB-s avaldatud sildistavaid kommentaare, kus siinseid elanikke peetakse "miljonärideks", mereäärse kinnimüürijateks ja padukinnisvaraärikateks. Siinne kant on eelkõige meie kodu ja meie tegevuse eesmärgid on sellest kantud.

Küla loomise ja sellega seotud külaseltsi loomisel võtame ka vastutuse siinse kandi heaolu eest ja ka selle eest, et meie külalistel oleks siin hea olla ja nendel oleks oodatuna ka respekt siinsete elanike ees. 

1. augustini ootab vallavalitsus ettepanekuid ja vastuväiteid küla loomise teemal. Peale seda peaks teema minema riigi esindajate lauale. Ehk valimisteks on otsus sel teemal tehtud.

Lisainfot:
Kaart
Harku valla koduleht
Mõned kriitilised arvamused ja vastused neile FB-s.