Thursday, February 25, 2010

Tilgu tee lumeprobleemi sekkus PV staap?

Tilgu tee on tänavuse lumerohkusega raskes olukorras. Lund ei ole kuhugi lükata või kui ongi, siis on vallid nii suured, et lumekoristusmasinad ei jõua lükata.

23. veebruaril, päev enne vabariigi aastapäeva, käis Tilgu teest üle mitu koristusmasinat. Hommikul kella 10 ajal lükkas Tilgu tee Ilmandu küla osas teehöövel vallid tee äärest eemale. Päeva jooksul käis kogu teest üle kolm erinevat traktorit. Kui õhtul koju sõitsin, olin meeldivalt üllatunud, et peale viimast tuisku on teepind niivõrd hästi lumest puhastatud. Ei mäletagi sellist aega, mil tee oli lumepudrust nii puhas (sügisel?). Mõnedes kohtades oli ka teed üritatud laiemaks saada (kuigi Tilgu sadamakoha juures on seis endiselt kriitiline).

Mis sellise aktsiooni tingis? Arvatakse, et tänu vabariigi aastapäeva paraadile, kuhu piirivalvekooli kadetid läksid. Püüti eos vältida busside teelejäämist (busse oli mitu). Ja arvan, et tee lumekoristuse seekordsel korraldamisel oli kellegi muu käsi mängus, kui ainult maanteeameti.

Täna hommikul õnnestus mul aga kahe suure auto vahele jääda. Seljataga piirivalvekooli buss, vastu sõitis prügiauto oma iganeljapäevasel tiirul. Võimlemist oli palju, et prügiauto ja buss teineteisest mööda saaksid.

Nii me elame siin. Hea uudis on see, et lumest puudus ei ole.

Täna volikogus arutlusel üldplaneering

Täna 25. veebruaril on Harku valla volikogu istung, kus arutlusel ka valla üldplaneering. Kahjuks sain sellest liiga hilja teada, kuna volikogu materjalid pandi veebi alles täna hommikul.

Täna volikogus käsitletavad materjalid:

Päevakorrapunkt 14 - üldplaneeringust.

28. septembrist 2009 kuni 25. oktoobrini 2009 toimus Harku valla üldplaneeringu ja Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik väljapanek. Selle aja jooksul esitati üldplaneeringule 100 vastuväidete ja ettepanekutega avaldust.

Harku Vallavalitsus vaatas laekunud ettepanekud ja vastuväited läbi ning andis neile oma seisukohad. Vastavalt kujundatud seisukohtadele saatis Harku Vallavalitsus planeeringu vaidlustajatele vastuskirjad, mis on kättesaadavad vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonnas ja veebiaadressil http://karupoeg.planet.ee/YP_vastuskirjad/.


Arutatakse ka kohatasude tõstmist, mis puudutab nii lasteaedu, huvikoole kui muid pere eelarveid kärpivaid asju. Meie hoolime - see oli IRL-i valimisloosung, niipalju hoolitakse, et ei tõsteta vähemalt maksimumini võimalikust.
Harku valla volikogu materjalid

2. märtsi täiendus: Volikogu materjalid on veebist koristatud, jäi vaid päevakord.

Tuesday, February 23, 2010

Tuesday, February 16, 2010

Ränk talv kukutab klindi servalt puid alla

Klint laguneb vaikselt. Laguneks kiireminigi, kui külm tagasi ei hoiaks. Kevadel hakkab juhtuma.








Vaata teisigi fotosid.

Meriküla kitsed näitasid end




Vahel on neid ennegi nähtud, aga nii julgelt ei ole nad varem keset küla jalutama tulnud. Aianurka tegime neile söökla, vanad õunad ja muu puu- ja juurvili läheb kõik nendele. Hommikuks plats puhas.

Monday, February 15, 2010

Eesti Roheline Liikumine avas internetis aktiivsele kodanikule mõeldud abimehe

See on Osalusaabits.

Selles antakse nõu juhtumiteks, kus näiteks pool parki läheb arenduse alla või kui naabrusesse plaanitakse uut prügilat. Kohvi ja küpsistega seminari asemel tehakse juhise esitlus internetis ja kolm päeva järjest - ettekanded on vaadatavad videopildis ning tekkinud küsimustele vastatakse telefoni teel.

Aadressil www.eko.org.ee/osalusaabits asuva Osalusaabitsa üks osa - osalusjuhend - räägib sellest, kuidas otsuste tegemisel kaasa rääkida, et hiljem poleks põhjust tagajärgede üle kurtmiseks. Lisaks juhendile on loodud andmebaas hetkel 70 juhtumiga üle Eesti, milles Eesti Roheline Liikumine on ettepanekute ja aeg-ajalt ka vastuväidetega sekkunud tehaste, kaevanduste, kinnisvaraarenduste jms loomisesse.


Selgitus Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatuste kohta

Kirjutasin 25. detsembril, et ei saa aru dokumentides sisalduvatest kuupäevadest.

Eddi Tomband saatis järgneva selgituse:

1.02 kehtima hakanud Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja uues redaktsioonis ei ole sisulisi muudatusi tehtud. Muutused on redaktsioonilised ja seotud RMK struktuuri muutumisega. Sisulist muudatust, mille kohta oli ka muudatuste avalikustamine 11. maini, ei ole veel tehtud.

Seega Rannamõisa maastikukaitseala piire ei ole veel muudetud ja ma eksisin, kui kirjutasin, et dokumentidega trikitatakse. Kuigi olin selle teemaga seoses tihedas kirjavahetuses keskkonnaametnikega, kordagi ei mainitud seda, et uusi piire pole veel kinnitatud.

Vabandan omapoolse eksitamise pärast.

Tilgu sadamakoht saab aadressinime

Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Ilmandu külas Tilgu sadama kinnistul ja selle ning Tilgu-Kalda V kinnistuga külgneval akvatooriumil asuva sadama ametlikuks nimeks Tilgu sadam. Eelnõuga saab tutvuda alljärgnevalt ja Harku vallamajas.
Eelnõu

Thursday, February 11, 2010

Harku vald võitis kohtus ruumilise planeerimise küsimuses

Järgnev tekst on Keskkonnaõiguse Keskuse kodulehelt.

Riigikohus: KOV võib detailplaneeringu algatamisest keelduda, kui seda nõuab avalik huvi metsaala ja rohevõrgustiku säilitamiseks.

Riigikohus on teinud 27. jaanuaril 2010.a. otsuse haldusasjas nr 3-3-1-79-09, milles lahendas Olga Skvortsova kaebust Harku vallavolikogu otsustele, millega volikogu keeldus algatamast detailplaneeringut Suurupi külas asuval kinnistul. Tegemist on kinnistuga, mille sihtotstarve on maatulundusmaa, see on kaetud metsaga ning asus kohtuvaidluse algushetkel (2008.a.) täies ulatuses hoiu- ja kaitsemetsa piirkonnas ning vastavalt maakonnaplaneeringule rohevõrgustiku alal. Kaebaja soovis kinnistu jagamist kruntideks ning ehitusõiguse määramist elamute rajamiseks.

Harku vallavolikogu keeldus detailplaneeringu algatamisest, kuna leidis, et valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu piirkonnas, kus hoonestuse rajamist ei ole ette nähtud ning üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud ega vajalik. Volikogu leidis, et metsade säilitamine on oluline küsimus täisväärtusliku elukeskkonna kujundamisel.

Riigikohus leidis, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine oli õiguspärane. Planeeringu algatamisest keeldumise võimaluse näeb ette planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 1 ning kuna seaduses ei ole keeldumise konkreetseid aluseid kehtestatud, peab KOV sellistel juhtudel langetama kaalutlusotsuse. Kaalutlemisel peab KOV arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muuhulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Kuna kehtivates planeeringutes ei olnud maa-alal ette nähtud kinnisvaraarendust, vaid tingimused, mis tagavad metsaala säilimise ja rohevõrgustiku toimimise, väljendavad need avalikku huvi - samas ei ole asjas tuvastatud sellist ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu erandlikku muutmist.

Vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-3-79-09

Tuesday, February 9, 2010

Meriküla lumeuudised

Kuigi lund ei ole rohkem kui nädala väga palju juurde sadanud, on seda ikkagi palju. Tilgu tee on mõnes kohas siiani vallide tõttu väga kitsas ja üle 30 km/h ei ole sel neljakilomeetrisel lõigul mõistlik sõita. Täna juhtus Tilgu sadamaala ristmiku juures liiklusõnnetus, kus autod ilmselt suure kiiruse juures üksteisest mööda ei mahtunud.

Allpool 5. jaanuaril tehtud foto sellest, kuidas piirivalvekolledži hommikune buss jäi keset Meriküla teetõusu lumevalli kinni. Ja see ei olnud ainuke kord, kui selles kohas buss end üles ei vedanud.



Lumesekelduste tõttu on Merikülas isegi liiklusummikut näha olnud.



Logistiliselt väga keeruline koht, et siia sisekaitseakadeemia koliks.

Kommentaar 2015: Tegemist on tingimustega, kui Tilgu tee kuulus veel vallale ja seda ei oldud veel rekonstrueeritud. Tilgu tee laiendati sügisel 2010 ja enne seda määrati Tilgu tee riigiteeks, sellest peale on Tilgu tee haldaja maanteeamet ja ka talihoolduse eest vastutab maanteeamet, mitte vald (suuri kallakuid on ka lume ajal soolatud).

SKA kolimine paremate aegade ootuses?

Toon siinkohal väljavõtte Siseminister Marko Pomerantsi kõnest, mille ta esitas SKA-s jooksva õppeaasta algul.

Siseminister Marko Pomerantsi kõne 1. septembril 2009. Sisekaitseakadeemia avaaktusel:
/---/
Tänaseks olen ministrina kinnitanud ka ühendameti tippjuhid, kes on oma ala professionaalid.
Ühendamet peab hakkama reaalselt toimima 2. jaanuaril 2010. Kindlasti leiavad tulevikus paljud teist tee just sinna ametisse.
Tean, et Sisekaitseakadeemia uue kaasaegse õpilinnaku ideed on lubanud edasi viia viimased 3 siseministrit. Aga nagu tavale kohane, siis oleks ka minul kohane praeguse ministrina sellel märksõnal peatuda.
Ka täna Teie ees olev vaatepilt Sisekaitseakadeemia hoonetest ei ole kõige meeldivam. Ära on tehtud hädapärased rekonstrueerimistööd, et saaks toimuda õppetöö.
Need hooned siin on ehitatud 1970ndate aastate keskpaigast lõunamaist päritolu punasest kärgtellisest, mille eluiga siin üritatakse kunstlikult pikendada.
Siseministeeriumi nägemust mööda võiks Sisekaitseakadeemia kaasaegne õpilinnak paikneda Muraste õppekompleksi juures kaunis Harku vallas. 2007. a jõudis lõpule Schengen Facility rahadest (3 järjestikust projekti, kokku ca 61 miljonit krooni Euroopa Liidu raha) tehtud Sisekaitseakadeemia Muraste õppekompleksi laiendamine. Raha puudusel jäi välja ehitamata ca 30% planeeringus ettenähtud mahust, mis oleks võimaldanud suure osa Kase 61 kompleksist Murastesse kolida.
Aga ministrina võin kinnitada, et me pole kaasaaegse õpilinnaku ideed maha matnud. Kui riigis ajad paremaks lähevad, siis tuleme kindlasti tõsisemalt õpilinnaku idee juurde tagasi.
/---/


Kogu kõne siseministeeriumi kodulehel.

Kommentaariks vaid niipalju, et siseminister ei ole lähiajaloo suhtes täpne. Minuteada Schengeni rahasid taodeldi siis, kui eksisteeris veel piirivalvekool ja ühinemine Sisekaitseakadeemiaga oli heal juhul vaid plaanides. Ja minuteada ei olnud siis mingit juttu 30% ehitusmahu lisamisest, piirivalvekool laiendati kogu raha eest.

Monday, February 1, 2010

Politsei- ja piirivalvekolledž töötavad tänasest koos

Sisekaitseakadeemias tegutseb tänasest seni eraldi tegutsenud politseikolledži ja piirivalvekolledži asemel üks ühine politsei- ja piirivalvekolledž.



Uue kolledži juhiks nimetas siseminister senise politseikolledži direktori politseikolonel Aivar Toompere.

Postimees 01.02.2010