Vallavolikogu otsus: Mereäär saab varsti Merikülaks!

Vahendame vallavolikogu augustikuise otsuse sisu Meriküla moodustamise kohta. Kirjeldatud on ka esitatud vastuväidet ja selle tagasilükkamise põhjendusi ja seda, mis edasi saab.

03.06.2017 esitati Harku Vallavolikogule 50 allkirjaga Ilmandu ja Muraste küla elanike taotlus uue asustusüksuse moodustamiseks topograafilisest eripärast lähtuvale asustusalale ja sellele ajaloolise nime, Meriküla küla, andmiseks.

Harku Vallavolikogu 29.06.2017 otsusega nr 35 algatati Harku vallas Muraste, Ilmandu ja Suurupi külade lahkmejoonte muutmine ning uue asustusüksuse, Meriküla, moodustamine.

Nimetatud otsusega tehti vallavalitsusele ülesandeks korraldada vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.11.2004 määruse nr 335 "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord" (edaspidi Kord) § 10 lõikes 5 avalik väljapanek vallavalitsuse infostendil, valla kodulehel ja Muraste kogukonnakeskuses.

Volikogu otsuse eelnõu "Harku valla asustusüksuste lahkmejoonte muutmine" koos lahkmejoonte muutmise ettepaneku ja lahkmejoonte kirjeldusega oli avaldatud 30.juunist-01.augustini 2017 Harku vallamaja infostendil, Harku valla veebilehel ja Muraste kogukonnakeskuses. Nimetatud väljapanekust informeeriti kirjalikult ka kõnealusel territooriumil elavaid alalisi elanikke ja kinnisasjade omanikke.

Lahkmejoonte muutmise otsuse eelnõu kohta laekus avalikustamise perioodil üks vastuväide. Kuigi vastuväite esitaja ei ole asjaomase territooriumiosa elanik ega oma seal kinnisvara, ega kuulu seetõttu isikute hulka, kes on õigustatud eelnõu kohta ettepanekuid, arvamusi ja proteste esitama (Korra § 10 lõige 5), annab volikogu seisukoha esitatud vastuväidetele.

Vastuväite esitaja leiab, et ei ole õige moodustada uus küla, Meriküla, olemasolevate Ilmandu, Muraste ja Suurupi külade arvelt väikese initsiatiivgrupi soovi alusel. Selle loomiseks oleks vaja enamuse Ilmandu, Muraste ja Suurupi külaelanike toetust.

Harku Vallavolikogu nimetatud vastuväitega ei nõustu. Korra § 10 lõike 2 kohaselt võivad asustusjaotuse muutmiseks ettepanekuid teha kõik asjaomasel territooriumiosal elavad alalised elanikud või kinnisasja omanikud, kes esitavad vastavasisulise põhjendatud taotluse kohaliku omavalitsuse volikogule.

Vastuväite esitaja leiab samuti, et uus küla jätaks Ilmandu ja Muraste küla ilma rannajooneta ja lõikaks tüki Suurupi mereäärsest alast, mis on vastuolus suure osa elanikkonna huvidega. Rannikuäärne ala on juba väljakujunenud külade (Ilmandu, Muraste, Suurupi) elanikele oluline osa kodukohast, kus nauditakse loodust, matkatakse ja tehakse sporti. Sealne kinnisvara on hinnaline.

Volikogu selgitab, et uue asustusüksuse moodustamisega ei muutu elanike kodukoht ega võimalused vaba aja veetmiseks. Niisamuti ei muuda uue asustusüksuse moodustamine piirkonnas asuva kinnisvara väärtust.

Rohkem vastuväiteid eelnõule ei esitatud. Sh ei esitanud ettepanekuid, arvamusi ega proteste ükski moodustatava küla territooriumil elav isik ega kinnisasja omanik, millest võib eeldada, et puudutatud isikud toetavad uue asustusüksuse moodustamist.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 5, Vabariigi Valitsuse 25.11.2004 määruse nr 335 "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord" § 6 lõikest 3 ja § 10 lõikest 1, Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Taotleda Harku vallas Muraste, Ilmandu ja Suurupi külade lahkmejoonte muutmist ja uue asustusüksuse, Meriküla, moodustamist vastavalt otsuse lisas toodud joonisele (lisa 1) ja lahkmejoonte kirjeldusele (lisa 2). 

2. Harku Vallavalitsusel koostada asustusüksuste lahkmejoonte muutmise toimik ja esitada maavanemale. 

3. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

4.  Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Info allikas: Valla õigusaktid Otsus avaldati täna, 7. septembril 2017.

Harku valla teade asustusjaotuse muutmise kohta

Harju Elu avaldas artikli mustandi?

14. juulil avaldas Harju Elu artikli Meriküla loomisest, mis sisaldab palju olulisi faktivigu. Ilmselgelt on ajaleht avaldanud artikli tööversiooni ehk mustandi.

Kusjuures paar päeva enne (artikli sisuga tutvununa) saatsin ajakirjanikule rohkelt täpsustusi tekstiosade kohta, milles ta oli eksinud ja meie intervjuu salvestiselt valesti kirja pannud.

Kahju, sest ilmselt ka paberleht on juba teele läinud. Ajakirjanikud peaks aduma, et kõik, mis kirjutatakse, talletub ajalukku ja seetõttu fakte eiravad artiklid moonutavad ka ajalugu ja pärast midagi muud väita on väga raske.

Harku Valla Teataja 12.07.2017 avaldas samal teemal artikli ja korrektsete andmetega.

-------------------------------------------------------------------------------------------------------

Harju Elu korrektne, täpsustustega ja toimetatud artikkel on järgnev, mis ilmselt jäi kuhugi sahtlisse:

Miks peaks ühes keskmisest jõukamas omavalitsuses, kolmes keskmisest suuremas külas kohalikud elanikud pöörduma vallavolikogu poole taotlusega moodustada kolme küla äärealade arvelt hoopistükkis uus küla?

Aga just nii läks Harku vallas. Mitte ammu laekus volikogusse kolme külamaastikul hästi tuntud küla – Muraste, kui rahvaarvult Eestimaa suurima küla, Suurupi kui tuletornide kodu ja Ilmandu ehk Tilgu sadamaga seotud kandi– elanike taotlus moodustada kolme küla mereäärsetest kinnistutest veel neljaski küla, Meriküla. Muraste külaselts kutsus enda juurde kokku ajakirjaniku ja uue küla loomise eestvedajad, et sellele küsimusele vastust saada.

MIKS UUS KÜLA?

Rannamõisa – Kloogaranna maanteelt keerab varsti pärast Rannamõisa kirikut mere poole Tilgu tee. Pikkamisi laskub tee klindilt alla mereni, kuhu Peeter Suur kunagi Tallinna kindlustusvööndi ühe patarei tugipunkti, Tilgu sadama rajas. Eesti riik ehitas varsti peale taasiseseisvumist Tilgu tee lõppu, Muraste küla klindi alla, piirivalvekooli, mida rahvas senimaani nii kutsub, kuigi selle nimi on mitu korda muutunud. Loodavast külast enam kui pool on looduskaitsealadega kaetud, keskkonnakaitse eestvedajad peavad samuti kohta unikaalseks. Nii et strateegiliset oluline on see paik alati olnud, kuigi ajaloolisest Tilgu sadamast on vähe järel ning piirivalvekoolgi koos politseikolledžiga on minema kolinud ning kinnisvaraarenduste surve looduskaitsealale üha suureneb. Seda enam tunnevad aga looduslikult ja geograafiliselt omapärase – et mitte öelda eraldatud – paiga pärast muret seal elavad inimesed, kes on juba ammu rajanud omale kodud kahel poole Tilgu teed, mere ja klindi vahele.

„See pole esimene kord, mil klindi all elavad inimesed tahavad oma küla ja külaseltsi moodustada,“ meenutab lähiajalugu Muraste külaseltsi juhatuse liige Aule Kikas. Tema ise elab küll klindi peal, Muraste ülemises osas, on aga külaseltsi  tegevuse eestvedajana nõus uue küla loomisel nõu ja jõuga aitama. Kahele poole teed tekiks ridaküla – nii nagu need piki Peipsi randa jooksevad.

„Juba 2009. aastal mõtles rannarahvas aktiivselt oma küla mõtet, kaalus külaseltsi moodustamist. Paraku mõte siis mõtteks jäigi,“ meenutab Aule Kikas. „Aga ehk see, et me  toona asjale ametlikku käiku ei andnud, on hoopis kasuks tulnud – oleme paikkonna ajalugu paremini tundma õppinud, tutvustanud kõigis kolmes külas oma nägemust uuest loodavast külast,“ arvab üks idee eestvedajatest Mairold Vaik. Ajaloost kõneldes tõestavad ka vanad kaardid, et klindi all on Meriküla kunagi asunud. „Tegelikult oli see küll üks suur talu, nii suur, et rahvas seda Merikülaks kutsus,“ vaidleb kohanimede ajalugu põhjalikumalt uurinud Aule Kikas kaartitele natukene vastu.

RANNARAHVAS ON ÜKSMEELNE

„Hiljaaegu, maikuisel “Teeme Ära“  talgupäeval, mil Tilgu tee ümbruest ja rannalt prahti koristasime, käisime  ka kohalikud pered läbi, nii oma poolsada maja. Ja küsisime elanike arvamust uue küla kohta. Kõik küsitletud toetasid,“ kõneleb teine „oma küla mõtte“ eestvedaja ja Ilmandu kandi elanik Margus Tammemäe.

 „Tilgu tee on rohkem kui neli kilomeetrit pikk. Need, kes elavad Tilgu tee tagumises otsas on ju naabrid nendega, kes elavad Tilgu tee alguses. Samal ajal pole need praegu ühe küla inimesed,“ kõneleb Andrus Saliste Murastest.

„Meil on kahel pool Tilgu teed elavate peredega palju enam koos ühiseid probleeme lahendada kui nendega, kes elavad klindi peal,“ kõneleb Margus Tammemäe. Ja toob lihtsa näite: kui merel ennast tormiks vilistanud tuul võtab ette puid Tilgu teele murda, siis ei pea „mäepealsed“ mäealuseid aitama, Tilgu tee rahvas peab ennast ikka ise maanteele pääsemiseks puudest läbi lõikama.

„Nelja kilomeetrine Tilgu tee on siiamaani valgustuseta, ohtlik sõita pimedal ajal. Kes ikka toetusfondidele projekti kirjutab ja vallamajast toetusraha taotleb, kui mitte meie, rannarahvas ise,“ toob Margus Tammemäe veel ühe näite.

„Ühiselt koristame randa, ühiselt peame seal pidu – oleme juba praegu nagu üks küla, on vaja vaid juriidiliselt ära vormistada,“ võtab Mairold Vaik kokku ühised huvid.

HIRMUL ON MERE NÄGU

Ilmandu ja Muraste seltside jaoks on uue küla sünd suur emotsionaalne muutus: mereäärsetest küladest saavad äkki sisemaakülad? Seega võimaliku vastuseisu tõttu pole Meriküla kandmine kaardile veel päris kindel. Ehk võetakse kuulda ka neid, kellest tulevase Meriküla inimesed tahavad lahku lüüa ehk Ilmandu, Muraste ja Suurupi ülejäänud elanikud? Ollakse kõhklevad, et äkki pannakse mere äärde viivad teed lukku...

„Olgu mureta,“ naerab Mairold Vaik, „95% loodava Meriküla kinnistutest pole mere ääres. Meie esmane huvi on samuti säilitada kallasrada kõigi jaoks avatuna ja head juurdepääsud randa, et nii kohalikud kui ka kaugema kandi inimesed merele ligi pääseksid.“

Äkki kardavad Muraste või Suurupi elanikud, et kui nende külad ei piirne enam merega, siis kinnisvara väärtus langeb? Arendaja müüs ju inimestele mereäärseid kinnistud...

„Ega siis kellegi maja rannast kaugemale lähe, samasugune lainekohin on sumedatel augustiõhtutel ikka õuel. Ja kelle pilk ulatub majade vahelt merd nägema, näeb seda edaspidigi. Ei hakata Merikülas rannale pilvelõhkujaid ehitama. Juba looduskaitsealade piirangud ei lase sel sündida,“ vastab hirmu tundjatele Margus Tammemäe.

„Kui tekib aktiivne külaselts, mis uusi väärtusi loob, siis kasvab ju kogu piirkonna väärtus, ka Ilmandu, Muraste ja Suurupi külas, mis külgnevad Merikülaga,“ on Aule Kikas kindel. „Tavaliselt inimesed kolivad kokku ja ajapikku tekib kogukond. Merikülas on see veidi erinev, meie mõistes täiesti uus, tunnetuslik kogukond ja ehk see ongi peamine põhjus, miks mõned on uute piiride loomise teemal hämmingus.“

MERI KOHISEB OOTUSRIKKALT
Harku valla 29. juuni volikogu arutas rannarahva taotlust uue küla moodustamiseks. Ettekande tegi vallasekretär Ive Eevel. Ettekandja tõdes, et seda kahele poole Tilgu teed jäävat klindialust kanti on sajandeid Merikülaks kutsutud, sel puudub looduslik seos klindi peale jäävate külaosadega; selles piirkonnas elavad inimesed on ka moodustamas oma kandi külaseltsi. Vallasekretäri kinnitusel on ette valmistatud volikogu otsuse eelnõu, mille kohta peale avalikustamist oodatakse antud ala elanike ja seal kinnistuid omavate inimeste arvamusi või proteste kuni 1. augustini.

Nüüd peab oma sõna ütlema Ilmandu, Muraste ja Suurupi küla ülejäänud rahvas: kas lastakse 133 kinnistul mere ääres oma küla moodustada?

Meri kohiseb ootusrikkalt. Loodava küla ala inimesed on päri ja positiivselt meelestatud, nende jaoks ei ole uue küla loomisega seoses mingeid muresid ega sasipuntraid.

ARTIKLI MUSTAND HARJU ELU VEEBILEHEL

Matemaatilised vastuolud Muraste õppekompleksi kulude arvestusel?

3. juulil ERR avaldas uudise sellest, et siseministeerium ja RKAS ei soovi Muraste tühjalt seisvat õppekompleksi tasuta üle anda Harku vallale (kes asuks seda kasutama koos Kaitseliidu ja vabatahtlike organisatsioonidega).

Uudis ise loetav siin: Siseministeerium soovib müüa Muraste õppekompleksi

Tekstis on järgnev lõige:

Siseministeerium teatas juunis, et vald kompleksi niisama ei saa, sest esiteks on kinnistu eest juba pool aastat hoolitsenud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ning kui siseministeerium seda lõpuks neile üle ei anna, peab keegi hüvitama RKAS-i kulud, mida seni on ligi 15000 eurot iga kuu eest (kommentaar: s.o 180 tuhat aastas).

Kuvatõmmis: Google Street View 2011

Mulle meenus aga, et õppekompleksist loobujate kinnitusel oli kinnistuga seotud kulud 800 tuhat aastas.

Ministeeriumi uus seisukoht on, et mõistlik oleks objekti kasutada üheskoos mitmete asutuste poolt ning selleks on 21. detsembriks kokku kutsutud ümarlaud selgitamaks välja, kas erinevatel riigiasutustel oleks selle vastu ühine huvi ja kas oldaks valmis kanda koos selle ülalpidamiskulusid – ligi 800 000 eurot aastas.

Allikas: Kompleks võib minna riigiasutuste vahel jagamisele - dets 2016

Seisev õppekompleks praegu on küll miinimumkuludega (muuhulgas on ilmselt küte miinimumil ja ventilatsioon välja lülitatud), aga isegi kui "elus" hoone kulud oleksid 2 korda suuremad (arvestades kulude hulka muuhulgas isegi A4-paberid ja toit koertele), siis saaksime õppekompleksi aastaseks kuluks 360 tuhat. Isegi kui oma teadmatusest arvutamisel panen mõnekümne tuhandega mööda ja lisada veel poolsada tuhat, on summa suurusjärk ikkagi poole väiksem 2016. aasta detsembris avaldatud numbrist.

Midagi on arvutamisel või summade avalikkusega jagamisel valesti läinud?

Mitmetelt riigist hoolivatelt inimestelt olen kuulnud arvamust, et kompleksist loobumisel ja praegu inventari muudele objektidele viimisel tegeletakse otseselt riigi ressursside raiskamisega. Poliitilised otsused poliitilisteks, aga kuskilt jookseb ju piir, mille arvelt see kõik tuleb.

Arvan, et kui juba, siis praegusel juhul oleks kõige mõistlikum objekt vallale niisama üle anda, sest maja "taaskäivitamine" iseenesest on juba suur kulu (vald on lubanud omaltpoolt kompleksi investeerida 2,4 miljonit).

Eelkõige tekiks nii meie kanti töökohti juurde ja ka kaugtöövõimalused koos vastavate ruumide eelbroneerimissüsteemiga võiks olla avalikkusele kasutatavad. Muraste külas on kaugtöökohtade vajadusest räägitud juba mitu aastat. Vald saaks ka võimaluse ühiselamut kasutada vanadekodu jaoks ja leevendaks (kasvõi ajutiselt) ka muudmoodi valla haridusasutuste ruumipuudust? Valla inimeste heaolu on ka ju riigi jaoks oluline.

Neli küsimust ja neli vastust seoses Meriküla loomisega

1. Kuidas tekkis mõte luua või taastada Meriküla?

Siinset mereäärset kanti on Merikülaks kutsutud juba pikemat aega ja kohalikud inimesed on seda kasutanud juba mitu aastakümmet. Eks see oma küla loomise mõte meis kõigis vaikselt on küpsenud ja seda rohkem, mida suuremaks paisus lähikülade elanike arv.

Täpsustan, et tegemist ei ole küla taastamisega vaid tänapäeva mõistes uue küla loomisega, mida toetavad nii ajaloolised allikad, küla geograafiline iseloom kui ka kauaaegsete ja uute külaelanike soovid.

​Sisuliselt on tegemist olemasoleva loomuliku asumkonna piiritlemisega ​ning selle kujundamisel on arvesse võetud rahvastiku ruumilist paiknemist ning kohalikku looduslikku eripära. 

Sel teemal pöördusime vastavate asutuste poole esimest korda juba 8 aastat tagasi ja tasapisi asju ajades ja naabreid kaasates on protsess nüüd lõpusirgele jõudnud.

Mõte kasutusel olev külanimi ka ametlikuks vormistada tekkis mitmel Muraste küla põhjaosa elanikul juba rohkem kui 10 aastat tagasi. Kogukonna koondumise eesmärgil sai loodud ka Meriküla juttude blogi ja samanimeline naabrivalvesektor.

Blogis esmalt kajastasime toonase piirivalvekooli ja Tilgu tee laiendusplaanidega seotud detailplaneeringute infot, aga kajastatud on ka kõike muud, mis siinse kandi inimesi kõnetanud ja huvitanud. Juba detailplaneeringu mõistlikkuse piires ohjamisel tekkis meie kandis ja ka mõnede Romantiku kandi inimestest initsiatiivgrupp, kes oma seisukohti külas plaanitavate suurarenduste kohta avaldasid. Tänaseks teame, et valitsuse plaanitu pole täies mahus ellu viidud ja osalt on teene meie kohalike inimeste tegevusele ja rajas ühtlasi teed ühtse kogukonnatunde tekkele.

Kuna mereäärega seotud ehitustega on võimaluste avanedes lisaks ka probleeme juurde tulnud, on lahendamist ja leevendamist vajavaid teemasid aina lisandunud, mida ükski teine meie eest ei lahenda. Ka sellest tekkis vajadus kandiga seotud seltsi loomiseks ja miks mitte ka sellega seoses ka täiesti omaette küla luua?

Selle aasta alguses ärkas algatus ka Romantiku tänava kandi uute elanike poolt, kes meie algatusega ühinesid ja peale seda kaasasime rohkem elanikke kui senini klindialuste elanike hulgast ja saime laiema toetuse meie ideele. 

Esitasime sel aastal ka konkreetse ettepaneku külapiiri kulgemiseks ja senisele klindialuse piirkonnale lisandub nüüd ka metsaalune Suurupi külast, kuhu viimase 10 aasta kinnisvaraarendused pole veel jõudnud ja teiselt poolt lisandub kogu Tilgu teega seotud kinnistute grupp kuni Rannamõisa küla piirini.

Elanike huvi külast tekkiva kogukonnatunde vastu on suur, küsitluste järgi oleme saanud üle viiekümne kinnistuga seotud omanikult nõusoleku ja üle 250 siinset elanikku on meie ettepanekuga nõus.

 

2. Millised on siinsed külaelanikud, kes seda mõtet ja ideed endas kandnud ning jaganud?

Eks klindialuse piirkonna elanikud arutasid seda teemat juba ammu. Kui sattusin siiakanti elama ja tutvusin kohalike ja veel paari uue külaelanikuga, siis see mõte hakkas oma rada kulgema. Ettepanekuid valla suunas on varemgi vormistatud, aga ilmselt asjaolud sel ajal ei ühtinud, et meie ühine mõte oleks laiemat toetuspinda saanud ja mõte vajas veel küpsemist ja laiemat tutvustamist.

Meriküla ajaloolise tausta kohta oli meil toona infot napilt, aga aegamisi ja Ilmandu külas asuvate Meriküllide järeltulijate toel oleme infot juurde saanud ja sel suvel koos Romantiku küla eestvedajate toel saime ka suure hulga omakandi inimesi nõusse.

Siinses piirkonnas on inimesi, kes siin elanud rohkem kui 25 aastat, on neid, kes mäletavad veel aegu, kui veel piirivalvekooligi polnud. Ja on neid, kes alles 5-10 aastat tagasi siia elama sattunud, paljud seoses oma töö või esivanemate pärandi kaudu. Mitmed noored on siinkandis ette võtnud vana kodukoha taastamise. 

On elanikke, kes elavad vahetult mere ääres, endistel talualadel, aga valdava osa elanike õued ei küündi mereni, mere ääres aga meeldib paljudel käia.

Samuti on palju neid, kes soovivad siinset looduskeskkonda võimalikult palju säilitada ja hoitakse silma peal ka kohalikul looduskaitsealadel. Meie elukeskkond on seni valdavalt jäänud puutumata suurtest kinnisvaraarendustest sarnaselt mõnele piirkonnale klindipealsel ja Suurupi külas, eks seepärast rohkem kui 15 aastat tagasi looduskaitseala sai ka moodustatud.

Meie kandi elanikud hoolivad väga siinsest loodusest ja mereääre avatuna ja puhtana hoidmisest, see meid on ühendanud juba palju aastaid.

3. Miline on Meriküla loomise eesmärk?

Asustusüksuse moodustamise eesmärk on ​tingitud reaalsest elust ja loodava küla paiknemisest. Tegemist on tupiktee äärse piirkonnaga, millest osa kuulub Ilmandu alla, osa Muraste küla alla, kuid Murastega puudub ​​tegelikult otsene ühendustee.

Nagu eelpool sai mainitud, küla eesmärgiks on eelkõige kohaliku kogukonnaala selgem piiritlemine ja külast tekkiva kogukonnatunde elluäratamine. Ilmselt ka selle protsessi järgselt külaseltsi loomise juures on samad inimesed, kes siinse kandi probleemidesse sekkumisel on juba tegutsenud ja nüüd ka uue küla loomisel initsiatiivi näidanud.

Siinset kanti on üle sajandi erinevalt nimetatud - Meriküla, Mereküla, Merikülli, Mercylliks jms. Nimede eri variandid ja muutumine läbi aegade näitab siin elanud inimeste rohkust ja mitmekesisust, aga kõik nimed viitavad sellele, et on olemas kant, mis asub mere ääres ja ühtlasi klindi all.

Küla loomise eesmärgiks on ka loodusliku eripära järgimine, mille tõttu kohalike elanike tõmbekeskuseks ei ole mitte Muraste keskus ja ka mitte Ilmandu keskmega seotud alad. Võin enda kohta öelda, et oma õuest jala ma tõesti võin Muraste küla poodi 20 minutiga jalutada, aga kui vaja lapsed vahel Muraste kooli viia, siis kummalisel kombel on hoopis Tabasalu kool meile lähemal. Ka on olnud juhuseid, mil pääste- ja kiirabiautod on Muraste või Ilmandu külasse väljakutsel Tilgu tee ristmikust mööda sõitnud ja sellega seoses abi saabumine on viibinud. Uus külapiirkond oleks lihtsalt ka praktilisem aadressidega seonduvates andmekogudes.

Küla loomisega seotud tulevase seltsi eesmärgiks on ka siinse kandi kaitsmine igasugu suurte kinnisvaraarenduste eest. Kahjuks või õnneks on klindialuse ja Tilgu tee arendusega seotud suurimad arendused olnud riigi eestvedamisel ja seetõttu on keskkonna mõjutamise teemad olnud pidevalt ka keskkonnaministeeriumi luubi all ja kõik plaanitu ei ole ellu viidud. Eraomanike poolt algatatud uusi suurarendusi meie kandis praktiliselt ei ole ja plaanitavad ei ole realiseerunud.

Olen ka Muraste külaseltsi juhatuse liige olnud ja lihtliige siiani. Ettevõtlike külaelu eestvedajate ees võtan mütsi maha ja seltsi lihtliikmena elan nende tegemistele kaasa, eriti kui teemaks on olnud siinse looduskaitseala ja looduse kaitsmine (nt üheskoos valla ja päästeametiga sai mõned aastad tagasi korjatud naftareostust rannas). Samas adun, et suure küla prioriteedid on veidi teised kui meie kandi inimestel ja seetõttu tuleb meil endil oma kandi teemad käsile võtta ja meie endi jaoks esikohale seada.

Ühised teemad on meil ka igapäevasemad - õpilaste ühistransport, teede hooldus ja (mitte)valgustatus, endise piirivalvekooliga seotud arendused, erinevate uute kraavide rajamisega seotud probleemid, mereäärse klindi pidev varisemine, ümbruse koristus prahist ja reostusest, massiliste suvitajatega seotud kitsakohad, turvalisus jpm.

4. Facebookis samal teemal kajastuse juures tuldi välja arvamusega, et uue küla loomisel soovitakse mere äär täis ehitada ja piirata vaba ligipääsu merele. On neil väidetel alust?

Ma küsiks vastu, et millise kohaliku omavalitsuse ja riigi poolt toetatud küla loomisega on kaasnenud mereääre täisehitamine ja on piiratud läbipääse merele? Me siin imestame, kuidas on võimalik kohalikku algatust niiviisi tõlgendada?

Õnneks on selliseid seisukohti avaldanud vaid 3-4 inimest Facebookis ja ma olen nendega sel teemal otse suhelnud ja on maha rahunetud, et tõesti Meriküla loomise eesmärgil ja mere äärde juurdepääsul puudub otsene seos.

Neile, kes ehk samas suunas ebakindlust tunnevad ja ei ole oma seisukohti välja öelnud, võin rahustuseks lausuda, et osalt mõistan neid hirme. Eks üle Harjumaa ja ka meie enda valla naaberkülades on seni olnud probleeme mere äärde ligipääsuga ja mingis mõttes nende probleemsete teemadega esmapilgul seosed tekivadki. Samas mere äärde juurdepääsu teema on probleem üle valla ja mitmes kohas ka üle Eesti, aga võin käsi südamel kinnitada, et meil klindi ja mereääre vahelisel alal on juurdepääse merele päris palju ja ka meiega seotud rannajoonel on kallasrada igal pool läbitav, suurimad tõkked on looduslikud. Ehk vaid kõrgvee ajal tuleb ümber paari hoovi kõndida, aga neid olukordi on väga harva.

Samas küla loomisega kaasneva külaseltsi üheks eesmärgiks saab olema kallasraja, merele ligipääsude ja ka praeguste matkaradade kõigi jaoks vabana hoidmine, sest enamik meist neid radu ise ju kasutab. Siinkohal tuleb meil ka vastupidiselt massidele vastu astuda, et ei mere ääres puhkajatest ei jääks palju prahti järele, Muraste vaateplatvorm oleks ohutu ja korras, liivarannad inimeste jaoks sobilikud, autod ei pääseks "ratastega vette", peetaks kinni Tilgu tee kiirus-, ja parkimispiirangutest ja ei tekiks soove siiakanti ehitada suuri parklaid. 

Ka on üks meie suurimaid muresid klindiäärse tee seisund, et seda liialt üle ei koormataks ja mõni lõik sellest alla merekaldale ei variseks. See on meie sõidukite jaoks ainukeseks ligipääsuks ja iga seda teed läbiv koormaga raskeveok viib meie tee varisemisele aina lähemale. Selles osas on vallale ja maanteeametile juba ka ettepanekuid saadetud.

Looduskaitsealal reeglite rikkujate suhtes on meie osalusel ka algatatud väärteomenetlusi ja sel teemal kavatseme oma kanti ka edaspidi kaitsta. 

Ka oleme valmis koostööks nii Muraste, Suurupi kui ka Ilmandu külade seltsidega ja samuti oleme avatud koostööks vallaga Tilgu sadamaga seotud arenduses. Me ei ole muutuste vastu, me soovime, et muutused oleks kooskõlas siinse keskkonnaga. Ka Tilgu sadama jahtklubi ja kõikide teiste siinse kandi MTÜ-dega oleme avatud suhtlema ja koostööle, küla loomise eesmärgiks kindlasti ei ole igat sorti piiride seadmine. Ka Harku valla jaoks soovime olla head partnerid.

Kurva muigega loeme neid FB-s avaldatud sildistavaid kommentaare, kus siinseid elanikke peetakse "miljonärideks", mereäärse kinnimüürijateks ja padukinnisvaraärikateks. Siinne kant on eelkõige meie kodu ja meie tegevuse eesmärgid on sellest kantud.

Küla loomise ja sellega seotud külaseltsi loomisel võtame ka vastutuse siinse kandi heaolu eest ja ka selle eest, et meie külalistel oleks siin hea olla ja nendel oleks oodatuna ka respekt siinsete elanike ees. 

1. augustini ootab vallavalitsus ettepanekuid ja vastuväiteid küla loomise teemal. Peale seda peaks teema minema riigi esindajate lauale. Ehk valimisteks on otsus sel teemal tehtud.

Lisainfot:
Kaart
Harku valla koduleht
Mõned kriitilised arvamused ja vastused neile FB-s.

6. mail korjame mererannast prahi

Talgul osalemisest saab teada anda ka veebilehel (klikka pildil), aga pole hullu, kui meid ka üle 20 inimese koguneb.

Kaasa hea tuju ja kindad! Prügikotid organiseerime, aga enda omad võib ka kaasa võtta. Kel võimalik, auto sappa võtta ka järelkäru. Koguneme hommikul kell 10:00 Tilgu sadama parkimisplatsile, loeme osalejad üle ja määrame koristusalad vastavalt osalejate arvule.

Algatasime protsessi Meriküla taastamiseks.

Grupp, kes koosneb Meriküla ja Romantiku kandi inimestest, on pead kokku pannud ja läbi arutanud teemad, miks peaks taastama ajaloolise Meriküla selle ligikaudsetes piirides.

Küsimus: Kas pooldad ajaloolise Meriküla taastamist?

Kui teema sind kõnetab, siis saada info e-mailile mairold-mereblog.com ja kirjuta, kes oled, millise kinnistuga oled seotud ja mitu sinu kodu inimest on selle mõttega päri.

Maikuu jooksul püüame Tilgu tee kandi inimestelt koguda arvamusi, kas nad on nõus, et praeguse Ilmandu ja Muraste küla mereäärne osa, klindi servani, ja Tilgu tee ümbruses, kehtestataks haldusüksusena ja määratlustes eraldi külana.

Meriküla paar külaelanikku on sel teemal pinda sondeerinud juba mitu aastat, abi on olnud ka teemat käsitlenud ametnikest ja ka mõned volikogu liikmed on teemaga kurssi viidud. Kuna kuu aega tagasi tekkis ka Romantiku kandist huvi teemaga edasi minna, oleme seljad kokku pannud. Ja esmalt peale küsitluse korraldamist pöördumegi vastavasisulise taotlusega vallavolikogu poole.

Küsitluse tulemused kuvame vastaval Google kaardil (klikka pildil):

Mis on põhiargumendid?

Siinne kant on Merikülaks kutsutud juba enam kui sajandi, meil on sellekohaseid allikaid. Viimased andmed selle kohta pärinevad neljakümnendatest. Seda infot toetavad ka ajaloolised kaardid Riigiarhiivist.

Teiseks on Tilgu tee lähiümbrus looduslikult täiesti eraldi Murastest ja Ilmandu külast. Mõlema küla mereäärse osa tõmbekeskus on eelkõige Tabasalu, mitte Muraste keskus. Tilgu tee on ka ummiktee ja puudub loogiline seos Muraste külaga (Merikülla viiva tee ots algab Ilmandust, mitte Murastest).

Moodustumas on mereäärse kandiga seotud külaselts.

Teemad, mis meie kandis oleks ühised, on looduskaitseala, looduse ja ranna puhtus, koolilaste transport, teede valgustatus, koormus ja piirangud, endine piirivalvekool, klindi kaitsmisega seotud teemad, oma külaplatsi loomine, ühine suvelaager kohalikele lastele, lähiala detailplaneeringud, reovete puhastamise setete suunamine merre, Tilgu sadama arengud, uus juurdepääs Tilgu sadamasse (praegune tee klindi servas on varisemisohtlik), ühised koristustalgud, matkarada, kergliiklustee vajaduse arutelu, naabrivalve, valvekaamerad, prügimajandus, mereäärsete suvitajate parkimised, talvine teehooldus, lautrikoht või mitu, ajalugu jpm.

Lisaks kogukondliku ühtsuse eesmärgil ajaloolise identiteedi ja traditsioonide taaelustamine ning arendamine, ka geograafilis-loodusliku keskkonna eripärade väärtuste esiletoomine (arengu soodustamine).

Tulevikus Muraste muutub ilmselt mingist hetkest hoopis alevikuks, mitmes Eesti alevikus pole nii palju rahvast kui meil juba praegu Muraste külas on, olles suurima elanike arvuga küla Eestis. Loogiline, et eri küla regioonides olevad probleemid ei kerki keskuses esile. Seni oleme omi asju ajanud otse vallaga, külaseltsi koormamata.

Ka Tilgu tee ja politsei- ja piirivalvekolledži laienduse detailplaneeringu teemal aastast 2009 kujunes juba kohalik aktiivgrupp, kes detailplaneeringu teemal seljad kokku panid, see teema ei kõnetanud siinse kandi külaseltse ega enamikke kohalikke poliitikuid.

Meriküla piiri ettepaneku esitame koos taotlusega vallavolikogule, aga üldjuhul kataks see ala mere ja kõrge klindi vahel Suurupi küla piirist Rannamõisa küla piirini. Peale küsitlust selgub ka, kas Rannamõisa piiripoolsete kinnistute elanikud on ettepanekuga päri ja kas Suurupi küla piiri lähedal kolm kinnistut tulevad ideega kaasa. Piiriettepanek järgib loogilisi looduslikke ja kinnistute piire. Küla keskmeks saaks ilmselt Tilgu sadama lähiümbrus, aga on veel 2-3 head kohta, mis võiks keskuseks kujuneda.

Pildil on ettepanek näha sinise joonega, siin piirneb idapoolne külg Hobuvankri teega, ei ulatu päris Rannamõisa küla piirini. See vaid ettepanek, täpsustub peale küsitlustulemusi.

Meriküla ja Tilgu tee kandiga seotud ühistegevustega alustame 6. mail koos www.teemeara.ee/ talgutega. Koristuskoht juba registreeritud, info selle kohta püstitame lähitundidel.

Kas "valguskaabel" jõuab ka meie majadeni?

Sügisel rajati optiline internetikaabel Klooga maantee äärest, mööda Kolmiku tänavat läbi terve küla Meriküla mobiilimastini ja endise piirivalvekoolini.

Seejuures ei ole infot, et kas vähemalt need kinnistud, mille äärest kaabel kulgeb, saavad kaabliühenduse oma majja.

Selles suhtes on arengud toimumas ja kui meie kandist leidub piisavalt palju huvilisi, kes allolevale küsitlusele oma vastused annavad, on tõenäoline, et meil hakkab midagi paremuse poole muutuma.

Harjumaal käivitus projekt kõigi majadeni ülikiire optilise internetiuhenduse toomiseks.

Oma krundi kohta sai juba märge tehtud, naaber võttis ka tuld ja asukoht kaardil, aga 24. aprilli seisuga on meie kandis veel kuidagi vähe küsitlusel osalejaid - taotlejaid. 

Kurb muidugi see, et mitu aastat tagasi otsustati, et SKA politsei- ja piirivalvekolledžini kaabel rajatakse, aga see kolis hoopis loetud nädalad peale kaabliühenduse saamist minema.

Selles suhtes tekitas tuska, et me küla oleks kui pealinnast kaugel, et optiline digivõrk veel pole tuppa jõudnud. Viljandi maakonnas ja Saaremaal, kus tean ühenduse olevat suurtest maanteedest kaugel, on riik nö juba ammu kohal, aga meie siin kirume nädalavahetuste läbi õhu netiühenduse halvenemist, kui kõik korraga soovivad teenust kasutada...

Aprilli alguses tuli õnneks teade, et on asutatud ettevõtmine nimega DigiMaa. 

DigiMaa projekti esimeses etapis selgitatakse, mis on lairibaühendus ning millised on valguskaabli eelised näiteks õhu kaudu või telefoniliini pidi tuleva internetiga. Samuti selgitatakse elanikele, mida nad ise teha saavad, kui soovivad DigiMaa võrguga liituda. Põhjalikuma ülevaate saamiseks külastage veebilehte www.digimaa.ee, kust leiab infot nii DigiMaa kui kaasaegsete andmesideühenduste kohta. Sellel lehel saab iga harjumaalane märkida, millisele aadressile ta tulevikukindlat ühendust saada soovib.

DigiMaal osalevad kõik Harjumaa omavalitused ning koostööd juhendab Harjumaa Omavalitsuste Liit. Riik on lairiba baasvõrgu rajamist aastaid toetanud ning nüüd on valmis toetama ka majade võrku ühendamist.

Paar aastat tagasi pööras Riigikontroll sellele tähelepanu, et üle-eestilise optilise kaabli rajamise võrgustiku loomine ei täida eesmärki ("viimase miili probleem"), nüüd siis on tegutsema hakatud. Valitsus otsustas veebruaris sellesisulise rahaeralduse kümnete miljonite eest, aga huvitaval kombel sattusin uudist lugema vaid Tallinna infokanalitest... Guugeldades ka ei leia suurlehtedest sellesisulist infot... Kummaline kuidagi...

Lisainfot maamajanduse infokeskusest.

Valgustav uudis!

Vallaametnikult sain vihje, et sügiseks Muraste mereäärsesse osasse ehk Merikülla rajatakse tänavavalgustus, umbes viie valgustiga.

Mõni aeg tagasi sai taotletud ühte valgustit majade keskele postkastide juurde, et sügise-talve ajal veidigi leevendada külavahelist kottpimedust. Aga nüüd on tehtud arvestus, et kui rajada, siis juba rohkemate valgustitega, liitumine ja kaevetööd ei olevat mõistlik vaid ühe jaoks. Projekteeritakse mitme valgusti jagu.

Küsida tuleb ja meelde tuletada järjekindlalt, siis saavutame eesmärgid. Tuleb olla kannatlik, küll investeeringud lõpuks kõigini jõuavad.

Ajaloolised Meriküla kaardid riigiarhiivist.

Meelis Mereküla, kes oma suguvõsa ajalugu hoolega uurinud, jagas riigiarhiivist hangitud kaarte.

 

MM: Siin on mõned failid kaartidest. Keila kihelkonna kaart aastas 1693, kus peal Merrekülla talud Strandhofi mõisa piirides. Samale kaardile on teisel pildil püütud sobitada ka tänane valla kaart. Siis veel lisaks kaks kaarti paarisaja aastase vahega, kus Mereküla kohana peal ja kaks kaarti Merrekülla talust 19. saj keskpaigast enne selle müüki Karl Traubergile. Need kaks kaarti saab omavahel kokku panna.

Keila kihelkonna kaart aastast 1693:

 

Lähemalt väljalõige: kaardil Strandhofi mõisa ala on piiriga alates praegusest Suurupi alumisest tuletornist kuni Tabasaluni kaasa arvatud.

 

Lisaks pilt, kus kaks kaarti kokku pandud, vana kaart ja selle piirid kumavad läbi kaasaegse vallakaardi:

1935-1939 ala kaart, kus Mereküla on peale märgitud:

Kaart aastast 1946, oletan, et punane tähistab piiritsooni, kuhu pääs oli raskendatud:

1796, Mellini kaardil on näha Merrekül (kaart hämmastab detailsusega):

Veel ajaloolisi kaarte, ilmselt ajast, kui klindi all ei olnud metsa ja ala oli põldudeks jagatud, Strandhofi mõisa alad:

 

Aitäh, kes enda kogutud infot jaganud. Kel ehk midagi täiendavat teada, andku teada aadressil mairold-mereblog.com.

Meriküla ajaloost veel

Meie kandis on inimesi, keda on juba mitu aastat huvitanud meie kandi ajalugu.  Eriti on Meriküllide suguvõsaga seonduvalt materjale kogutud. Viimastel nädalatel on õnnestunud infot juurde saada.

 

Raivo Maine (Eesti Genealoogia Selts): Vaatasin natuke kaartidel ringi... osa on paraku digimata, aga seal on Mereküll talude kohta kaardid olemas... Siis on 1852 kaart, kus on nii Meriküla ostutalu maa kui Merreküll no.8... kah ilmselt talud... 1862.a. Rannamõisa kaardi ülaserval aga on märge -- Merreküll. Hofs. See oleks justkui Mereküla hofslage? midagi mõisa taolist, võib ka küla olla. Seega ei miskit kindlat, kuid võimalus, et Mereküla (Meriküla) talude kõrval on ka küla nimi kasutusel olnud, on olemas. Peale 1875 ei tulnud enam ette, siis on pigem tegemist juba Ilmando külaga.

 

Siinkohal paar pilti maa-ameti geoportaalist (Tänud Ainile).

 

 

 

Tilgu tee ja piirivalvekooli detailplaneeringust aastal 2017

Pole hulka aega blogisse midagi postitanud, kuigi külas on toimunud palju ja arengud on kandile vastavalt olnud lausa üllatuslikud.

 

Lisaks kolledži ärakolimisele, naabrite vahetusele, ulatuslikele ehitus- ja kaevetöödele, uue puhastusjaama valmimisele, uue tee pindamisele, õpilasliini vahetusele, Suurupi vesipüksi ilmumisele ja muule on küla keskele püstitatud ka postkastide varjualune koos Meriküla sildiga.

Muuhulgas on ka Tilgu teega ja piirivalvekooli alaga seotud detailplaneering kinnitatud.

 

Kuna vald saadab soovijatele piirkonnaga seotud detailplaneeringute infot e-mailile, siis mingi hetk sattusin valla detailplaneeringute kaardirakendusele ja avastasin, et Tilgu teega seotud detailplaneering on juba viis aastat tagasi kinnitatud. Aastast 2012!

Miskipärast ei meenu mulle, et DP-ga seotud kinnistute omanikele ja teistele DP-le kaasarääkijatele oleks sellest eraldi kirjaga teatatud (posti, meilile). Kui vallalehe lugeja (mingi aeg) ei olnud, siis jooksis info mööda. Seega pole mul praegu teada, millise sisu kasuks otsustati ning millised ettepanekud ja vaided tagasi lükati.

 

Valla DP-kaardirakenduse järgi on aru saada, et uus juurdepääsutee Tilgu sadamasse on DP-sse kinnitatud. See siis kinnitati vaatamata Romantiku asumi mõnede elanike vastuseisule. Või leiti kompromiss, pole kursis.

 

Lisainfo viites on viimased materjalid: http://kaart.harku.ee/DP/090924_95/avalik/

 

Huvitav veel selles mõttes, et veel aastal 2013 sain vallast kirjalikult infot, et DP-ga pole midagi veel otsustatud (loe selle kohta postitust siit). Võib-olla on sel mingi seletus olemas? Näpuviga?

Veebruaris 2012 Harku Valla Teatajas kirjutati, et detailplaneering võeti vastu, samas on olemas DP avaliku väljapaneku ja tagasiside kutsumise teated järgnevates lehtedes: Meriküla jutud oktoobrist 2012. 21. juuni teates on veel kirjas, et kõik otsad on veel peale avalikku arutelu lahti jäänud...